sissejuhatus eripedagoogikasse - avaleht · võimekus koosneb paljudest “intelligentsustest”,...

Sissejuhatus eripedagoogikasse - Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/[30.04.2013 13:48:39]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene

Viimane uuendus:October 30. 2012 09:09:46

Avaleht

E-kursuse eesmärgiks on aidata õppijal õppida tundma erinevat tüüpi erivajadusi ja arengulise erivajadusega lapsearendamise põhimõtteid. Kursus võimaldab:

õppida tundma eripedagoogika keskseid põhimõtteid ja terminoloogiatsaada teadmisi erivajaduste alatüüpidest ja põhjustajatestmõista eripedagoogikaga seonduvaid eetilisi printsiipeõppida tundma erivajadusega laste arendamise põhimõtteid ja kaasamise võimalusiõppida tundma suhtlemise eripära sõltuvalt konkreetsest erivajaduse liigist.

Käesolev e-kursuse materjal on koostatudTallinna Ülikooli Pegagoogilise Seminari üliõpilasteleja teistele õppijatele, kellel on huvi käsitletavateteemade vastu.

Materjal on valminud BeSt programmi raames.

Koostaja: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari lektor Lii Lilleoja

Autori Lii Lilleoja teos pealkirjaga Sissejuhatus eripedagoogikasse (õppematerjal) on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi

Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents.

Sissejuhatus eripedagoogikasse

Design by Dotcomwebdesign

http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/



http://www.dotcomwebdesign.com/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php[30.04.2013 13:48:42]


Sisukaart

Prindi

Sisene


Avaleht














Sissejuhatus eripedagoogikasse - Mailform

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&mailform[30.04.2013 13:48:45]


Sisukaart

Prindi

Sisene





Sissejuhatus eripedagoogikasse - Sisukaart

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&sitemap[30.04.2013 13:48:46]


Sisukaart

Prindi

Sisene


SisukaartAvaleht1 Sissejuhatus erivajaduste käsitlusse

Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest - lünktest2 Andekus kui erivajadus

Õppeülesanne 2.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 2.2. Analüüs

3 Tähelepanu puudulikkus ja hüperaktiivsusÕppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamineÕppeülesanne 3.2. Võrdlus

4 Vaimu- ja liitpuudedÕppeülesanne 4.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 4.2. Analüüs

5 Spetsiifilised arenguhäiredÕppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine

6 Downi sündroomiga laps ja noorÕppeülesanne 6.1. Enesekontrollitest - väitetest

7 Nägemishäirega lapsed ja nende arendamineÕppeülesanne 7.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 7.2. Analüüs

8 Kuulmispuudega lapsed ja nende arendamineÕppeülesanne 8.1. Lugude analüüs

9 Kehapuuded ja kehapuudega laste arendamineÕppeülesanne 9.1. Enesekontrollitest - väitetest

10 Pervasiivsed arenguhäiredÕppeülesanne 10.1. Lugude analüüs

11 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedÕppeülesanne 11.1. Loo kirjutamineÕppeülesanne 11.2 Kommenteerimine

12 Mängu roll erivajadusega lapse arendus- ja kasvatusprotsessisÕppeülesanne 12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2. Mängude analüüs

ÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus




Sissejuhatus eripedagoogikasse - 1 Sissejuhatus erivajaduste käsitlusse

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse[30.04.2013 13:48:48]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse

Õppeülesanne 1.1.Enesekontrollitest - lünktest

2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


1 Sissejuhatus erivajaduste käsitlusseInimesed erinevad üksteisest vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Inimesevõimekus koosneb paljudest “intelligentsustest”, mis omakorda varieeruvad isikuti (Howard Gardner 1983). DanielGoleman (1995) rõhutab ka emotsionaalse intelligentsuse ülisuurt kaalu inimese tegevuses. Mõnikord erinevad lapsedoma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldadatavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks(Kõrgessaar 2002).

Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingibvajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses easavalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid avalduvad sagelitoimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked,puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppetöö sisus,õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid,spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatudtöökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustest tulenevalt. Pikemahaiglaravi puhul on haiglaõpe.

Meditsiinilistest diagnoosidest tulenev sildistamine on kohatu. Eelistada tuleks nimetusi:

mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismigaõpilane)mida eelistavad vaegurid ise (nt nägemisvaegurid, liikumispuudelised)

puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puuduminehälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine häire – mõne funktsiooni osaline puudumine, kergesti mööduv või kõrvaldatav hälve.

Erivajaduste esinemissagedus, põhjustajad ja liigitusErivajadusega laste märkamine ja sekkumineLasteasutuse sobivus erivajadusega lapseleKoolieelse Lasteasutuse Riiklik Õppekava

Loe lisaks veebist: Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava üldosa 19. ptk (täiendatud variant).

http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=155580/AEVosa21.03.06.pdf


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse[30.04.2013 13:48:48]

Allikas: http://www.inkingrey.com/article/370/childrens-emotional-problems (28.11.2012)

1. teema kasutatud ja soovitav kirjandus

Häidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜKõrgessaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜLapsevanematele erivajadusega lastest. 2008. Tartu: AtlexLapse arengu hindamine ja toetamine. 2009. Tallinn: REKK

Alammenüü

Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest - lünktest



http://www.inkingrey.com/article/370/childrens-emotional-problems


Sissejuhatus eripedagoogikasse - 2 Andekus kui erivajadus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus[30.04.2013 13:48:49]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus

Õppeülesanne 2.1. TeesideesitamineÕppeülesanne 2.2. Analüüs

3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


2 Andekus kui erivajadusIntelligentia (lad k) – mõistmine, arusaamine, taip, mõistus. Intelligentsus on võime mõelda abstraktselt, tegutsedasihipäraselt ja tulla edukalt toime keskkonnaga. “Andekus on individuaalne potentsiaal, inimese psüühiliste omadustekogum, mis võimaldab tal olla mingil alal silmapaistvalt edukas” (TEA entsüklopeedia, 2. kd 2009).

Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotentsiaali realiseerimisekskasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohtlemist.

Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunagakas muusikale ja/või kunstile).

Kognitiivne andekus: üldandekus ja akadeemilised erivõimedSotsiaalne andekus: juhiomadused, altruism ja empaatiaPsühhomotoorne andekus: liikumisosavus, sihipärasus, mehhaaniline mõlemakäelisus

F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi:

intellektuaalsed võimed – vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed;loovad võimed – võime lahendada probleeme, originaalsus;sotsioafektiivsed võimed – kaasaelamisvõime, taktitunne, juhtimisvõime;sensoorsed võimed – meelte, koordinatsiooni jm alal.

Tegelikkuses domineerib lähenemine andekusele kui suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile vägahea õpi- ehk akadeemilise edukusega. See tähendab, et lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiiremmõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkem meelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvadkiiremini ja efektiivsemalt. Üldandekuse väljakujunemist mõjutab see, kui lapsega tegeletakse palju 1. - 4. eluaastal.

Erakordset üldandekust iseloomustab:

intensiivne intellektuaalne uudishimu, tugev vajadus vaimsete stiimulite järele;õppimine suurte intuitiivsete hüpetega, sõnadest/mõtetest vaimustumine;püüd täiuslikkuse ja täpsuse poole, raskused leppimisel teiste mõtlemisega;varajased moraalsed ja olemismured, kalduvus introvertsusele.

Andekas lapsAndekate laste arendamine


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus[30.04.2013 13:48:49]

Allikas: http://kidwhys.com/page/4/ (28.11.2012)


Adams, K. 2007. Arenda oma lapse andeid. Lõbusaid harjutusi vaimse tegevuse arendamiseks 0-11-aastastele.Tallinn: KoolibriEinon, D. 2003. Loov laps: märgake ja arendage oma lapse sünnipäraseid andeid. Tallinn: VarrakHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadustega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikooliKirjastusPittelkow, K., Jakobs, A. 2004. Andekas laps. Avasta oma lapse andeid ja võimeid. Tallinn: Väike Vanker.Porter, L. 2005. Gifted Young Children. Open University PressSepp, V. 2010. Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AtlexTubin, J. 1998. Andekad lapsed lasteaias. Magistritöö. TPÜUnt, I. 2005. Andekas laps. Raamat õpetajale ja lapsevanemale. Tallinn: KoolibriVeisson, M. 2008. Andekas laps. Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu: AtlexWard, S. 2001. Terane laps. Aidake oma lapsel andekaks saada. Tallinn: Varrak

Alammenüü




http://kidwhys.com/page/4/


Sissejuhatus eripedagoogikasse - 3 Tähelepanu puudulikkus ja hüperaktiivsus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus[30.04.2013 13:48:50]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus

Õppeülesanne 3.1. Lapsekäitumise kirjeldamineÕppeülesanne 3.2. Võrdlus

4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


3 Tähelepanu puudulikkus ja hüperaktiivsusHüperaktiivsust ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on käsitletud mitme nimetuse all: hüperkineetiline sündroom, kergeaju düsfunktsioon (MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidihäire jt.

Kõigil nimetatud juhtudel on lapsel raskusi keskendumisega, normaalse aktiivsuse säilitamise ja sellest lähtuvalt kaõppimise ja korrale allumisega. Mõtlemisoskusest põhjustatud õppimisraskusi ei pruugi neil lastel olla. Avaldumisvormidvõivad olla erinevad: mõned lastest on rohkem üliaktiivsed ja impulsiivsed, teistel on ülekaalus tähelepanuhäired,kolmandad on aga ühtaegu püsimatud ja üliaktiivsed ning samas ka tähelepanematud. Seisund võib ka ühe päevajooksul muutuda.

2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder) kui psüühikatäidesaatva funktsiooni häiret - võimetust oma tegevust planeerida, plaani järgi tegutseda, saavutada planeeritudtulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigneimpulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid.

Eristatakse kahte liiki hüperaktiivsust:

1. Situatsiooniline hüperaktiivsus, kus laps mõnes kohas või koos mõne inimesega on püsimatu ja mujal mitte.See liik on laste seas kõige levinum.

2. Läbiv hüperaktiivsus, mis takistab sotsiaalset toimetulekut, on omane 5–7% lastele. Selle äärmuslikku vormi,mis nõuab ravimite kasutamist, esineb 2%-l.

Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemaltkeskmise raskusastmega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Hüperaktiivsust saab diagnoosida pärastlapse põhjalikku uurimist, mida teeb lastepsühhiaater koos teiste erialaspetsialistidega.

Häire esinemissagedus ja tekkepõhjusedTähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivse lapse põhilised tunnusedTähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsusega lapse toetamine


Moнина, Г., Лютова-Робертс, Е., Чутко, Л. (2007). Гиперактивные дети психолого педагогическая помощ.Санкт-Петербург: РечNeuhaus, C. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: KunstNõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: AtlexO´Regan, F. (2007). ADHD. London ; New York : ContinuumRoomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgessaar, R. 2003. Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele japedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli KirjastusSteer, J., Horstman, K., 2011. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ja noorte abistamine õppetöös. Tallinn: Kunst

Alammenüü


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus[30.04.2013 13:48:50]

Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamineÕppeülesanne 3.2. Võrdlus




Sissejuhatus eripedagoogikasse - 4 Vaimu- ja liitpuuded

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded[30.04.2013 13:48:51]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded

Õppeülesanne 4.1.Õppemängu koostamineÕppeülesanne 4.2. Analüüs

5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


4 Vaimu- ja liitpuudedVaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatudarenguperioodil omandatud intellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes.Vaimupuudega inimese puue väljendub raskuses asjadest aru saamisel, tal on teistega võrreldes raskem uusiteadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Vaimupuue tähendab antud hetke tegevusvõimeolulist piiratust. Vaimupuuet iseloomustab keskmisest tunduvalt madalam intellektuaalne tegevusvõime. Samaaegseltesineb piiranguid kahel või enamal adaptiivsete oskuste alal, mis on iseseisva elu eeldusteks: suhtlemine, enese eesthoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus,tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö. Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kergeõpiraskuseni.

Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur homogeenne gruppühesuguseid inimesi, vaid nad on kõik omaette erinevad isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid javõimalused. Raske vaimupuudega inimesed on teistest inimestest sõltuvad, kerge vaimupuudega inimesed võivad eladapäris iseseisvat elu. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Vaatamata piiratud arengupotentsiaalile on kõik vaimupuudegalapsed ja täiskasvanud siiski arenemisvõimelised. Neil on võimed ja anded, mida on vaja avastada ja toetada. Kuidnende arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kesteveripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus.

Arengupsühholoogia seisukohalt kirjeldatakse vaimupuuet kui pärsitud arengut. Vaimupuudega lastel hilinebkognitiivsete oskuste kujunemine oluliselt. Kõik lapsed ja noored läbivad erinevaid arengutasandeid samas järjekorras,kuid see võtab erinevalt aega ja osa inimesi ei jõuagi kõrgematele arengutasanditele ja jäävad terveks eluksmadalamatele – neid määratletaksegi kui vaimselt alaarenenuid. Mõtlemisele on iseloomulik konkreetsus ja situatiivsus,suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega. Oluline mahajäämus on kakõnearengus. Nad mõistavad halvasti neile suunatud kõnet, iseseisev kõne võib puududa. Sageli esineb ka ehholaalia -laps kordab talle esitatud fraasi või küsimust, selle tähendust mõistmata. Pidurdunud on tunde- ja tahteelu areng. Kuidmida rohkem kogemusi saab laps kasvamise ajal, seda kõrgemaks kujuneb tema võimete arengu lagi. Kergemavaimupuude korral võivad lapsed jõuda isegi koolieelse ea lõpuks üllatavalt kõrgele arengutasemele.

Vaimupuude põhjusedKerge vaimupuueMõõdukas vaimupuueRaske ja sügav vaimupuueLisapuudedVaimupuudega laps lasteaiasVaimupuudega laste arendustegevus


Alusharidus. 2007. Eripedagoogika. Eesti Eripedagoogide LiitHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKK


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded[30.04.2013 13:48:51]

Häidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKõrgessaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Känd, H. 2010. Vaimu- ehk intellektipuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajatele. Tallinn: Eesti PuuetegaInimeste Koda, Haridus- ja TeadusministeeriumOder, A. 2007. Kõige sagedamini esinevad erivajadused. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn: PerekasvatuseInstituutVeisson, M. 2005. Erivajadustega laps. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex

Alammenüü

Õppeülesanne 4.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 4.2. Analüüs




Sissejuhatus eripedagoogikasse - 5 Spetsiifilised arenguhäired

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:48:53]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired

Õppeülesanne5.1. Õppemängudekoostamine

6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


5 Spetsiifilised arenguhäiredPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis on psüühilise arengu häirete (F80 - F89) iseloomulike joontena väljatoodud:

algus imiku- või lapseeas;kesknärvisüsteemi bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus;pidev kulg ilma remissioonide ja ägenemiseta;lapse kasvades häire pidevalt nõrgeneb (kuigi kerged jääknähud võivad säilida täiskasvanueaski).

Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika,kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osadekahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselthooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes.

Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamasarengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalamtöövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilisetegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt.

Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud:

teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja säilitamine; tegevuste reguleerimine ja enesekontroll; töövõime.

Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii tava, sobitus- kuitasandusrühmades.

Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilistarenguhäiret vaimupuudest.

Erinevalt vaimupuudest on spetsiifilise arenguhäirega lastel:

kõrgem arengupotentsiaal;kiirem arengutempo;valmisolek koostööks täiskasvanuga (võtavad hästi abi vastu);säilinud tunnetuslik huvi ümbritseva vastu; adekvaatsem tunde- ja tahteelu (motiveeritus tegevustele, emotsionaalsus) jne.

Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral


Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKK


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:48:53]

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. 1995. RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised.Tartu: Tartu ÜlikoolStrebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu:Atlex

Alammenüü

Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine




Sissejuhatus eripedagoogikasse - 6 Downi sündroomiga laps ja noor

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor[30.04.2013 13:48:54]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor

Õppeülesanne 6.1.Enesekontrollitest - väitetest

7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


6 Downi sündroomiga laps ja noorKromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad, mis asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust arvustgeenidest, mis on vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled neist on pärit ema munarakust ja pooled isa seemnerakust. Tihti esineb vanemate sugurakkudes kromosoomilahknemise vigu ja viljastatud munarakul pole kromosoome mitte 46, vaid rohkem või vähem. Puuduv või üleliigne pärilikmaterjal põhjustab tugevaid kõrvalekaldeid loote arenemisel. Selle tagajärjel sünnib kromosoomhaigusega laps võihukkub vigane loode juba varem. Kromosoomihaigused ei ole ravitavad. Haiguse kliiniline pilt on erinev ja sõltub sellest,milline osa on kromosoomist üle või puudu. Enamasti on haiged väga sügava vaimse või füüsilise puudega. Downisündroom on üks enam levinud pärilikke haigusi.

Eristatakse kolme geneetilist mehhanismi, mille käigus Downi sündroom moodustub:

kõige tavalisem on 21-trisoomia, mida esineb 95% Downi sündroomi tekke puhul;teiseks vormiks on nn. mosaiik, mille puhul väär kromosoomide jagunemine toimub viljastatud munaraku teiseljagunemisel. Sellisel juhul on organismis nii väärastunud kui ka normaalsete kromosoomidega rakke. Esinebvaid 1% juhtumitest. Sellistel juhtumitel on vähem teravamalt avaldunud füüsilised tunnusjooned ja kergemvaimupuue;kolmandaks vormiks translokatsioon, mille puhul on kromosoomid liitunud teineteisega või ümberpaigutunud, seeon Downi sündroomi põhjuseks 3-4% juhtumitest.

Kuigi Downi sündroomi risk suureneb koos vanusega, võib selle puudega laps sündida igas vanuses emale. Kunaeakaid sünnitajad on üldiselt vähem, on nende osakaal Downi sündroomiga laste hulgas 20%. Seevastu 80% Downisündroomiga lastest on sündinud alla 35-aastastele naistele.

Downi sündroomi tekkepõhjused ja avastamineDowni sündroomiga lapse iseloomulikud tunnusedDowni sündroomiga lapse ja noore areng


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor[30.04.2013 13:48:54]

Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Boy_with_Down_Syndrome.JPG (28.11.2012)


Saarma, J. 1980. Kliiniline psühhiaatria. Tallinn: ValgusSelikowitz, M. 2003. Downi sündroom. Müüdid ja tegelikkus. Tallinn: Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing

Alammenüü

Õppeülesanne 6.1. Enesekontrollitest - väitetest



http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Boy_with_Down_Syndrome.JPG


Sissejuhatus eripedagoogikasse - 7 Nägemishäirega lapsed ja nende arendamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:48:55]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine


8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


7 Nägemishäirega lapsed ja nende arendamineNägemise teel saab inimene 90% informatsioonist. Nägemisprobleemid on kaasa sündinud või tekkinud sünnijärgselt.Nägemispuue võib ilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonidekahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisvälja kitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremininägeva silma järgi. Laste nägemishäired esinevad eri astmetes – võib olla täielik pimedus või nõrgalt nägemine.Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed eristavadvalgust ja pimedust ning esemete kontuure. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused, raskeidnägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus. Nägemispuude põhjused on erinevad.

Üldjuhul on nägemiskahjustused tingitud:

struktuurilised kahjustused, kahjustused ühel või mitmel silma osal;refraktsioonilised vead (kiirte/lainete murdumine) või silma võimetus pilti teravalt võrkkestale fokuseerida;nägemist tõlgendava aju osa kahjustused.

Märgid, mis võivad viidata nägemisprobleemidele:

1. lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi;2. laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega;3. lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste tähtede vahetamine,

lugemisjärje kaotamine;4. kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega.

Nägemispuudega lapse arengArendustegevused nägemishäirete korral


Ilgina, O. 2007. Kui klassis on nägemispuudega õpilane. Erivajadusega lapse ja noore toetamisevõimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: REKKRaud, R., Laas, E. 2007. Nägemishäiretega laste arendamisest. EripedagoogikaHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamineja toetamine. Tallinn: REKK

Alammenüü




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:48:55]



Sissejuhatus eripedagoogikasse - 8 Kuulmispuudega lapsed ja nende arendamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:48:57]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine

Õppeülesanne 8.1. Lugudeanalüüs

9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


8 Kuulmispuudega lapsed ja nende arendamineKuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialistisurdopedagoogiks. Kuulmispuuet esineb umbes 6% rahvastikust, enamik vaegkuuljatest on täiskasvanud, 50% onvanemad kui 60 aastat. Kurte on Eestis umbes 1500 (0,1% elanikkonnast), vaegkuuljaid umbes 9000. Kooliealistest onkurte kuni 2 õpilast tuhandest. Seega on tegemist üsna harva esineva haridusliku erivajadusega. Tänu meditsiinitehnikaarengule (kvaliteetsemad kuuldeaparaadid, sisekõrva implantaatide paigaldamine) on pikaajalist eriabi vajavatekuulmispuudega laste arv viimastel aastatel veel oluliselt vähenenud.

Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldabkõne mõistmist, on tegemist vaegkuulja ehk nürmikuga. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegikuulmisaparaadi abil), on tegemist kurdiga. Kergema kuulmislangusega lapsed kuulevad tavalist kõnet 4 - 6 meetrikauguselt, sosinkõnet vahetult kõrva juures. Keskmise kuulmislangusega lapsed kuulevad kõnet halvasti isegi kõrvajuures, tajudes vaid sõna üldist struktuuri ja lausekontuure. Kurtuse ja raske astme vaegkuulmise korral õpivad lapsedtavaliselt erikoolis (kuulmislanguse III ja IV aste); keskmine (II aste) ja kerge (I aste) vaegkuulmise korral saavad lapsedkuulmisaparaadiga hakkama tavakoolis, kuid vajavad logopeedi abi. Piir kurtuse ja vaegkuulmise vahel on ähmane, seeei sõltu ainult detsibellidest, vaid sellest, kuidas olemasolev kuulmisjääk on ära kasutatud. Põhiline erinevus kurtide janürmikute vahel on selles, et nürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Määravaks on kogukond,kuhu nad kuuluvad.

Kui inimene on kaotanud kuulmise alles pärast suulise keele omandamist (alates 3,5 eluaastast) on ta hiliskurdistunud.Kurdistuda võib eri põhjustel erinevatel eluperioodidel: lapsena, täiskasvanuna, vanaduses. Kui laps kaotab kuulmiseenne kõne omandamist, on tegemist varatekkelise kurtusega. Sünnipärane kurtus on tavalisem kui imikueas tekkinudkurtus, seetõttu räägitakse ka lihtsustatult kaasasündinud kurtusest.

Sünnipärastel kurtidel ei ole hääletaju, välja arvatud mõnel juhul rütmitaju, kui helilaine on nii tugev, et seda on tunda.Kaasasündinud kurtuse korral ei ole lapsel võimalik loomulikul teel kõnekeelt õppida. Viipekeel, mis produtseeritaksekäte, keha ning näo miimika abil, on kurdile inimesele asendamatu. Kurt laps ei saa suulist kõnet loomulikul teelomandada, sest ta ainult näeb huulte liikumist ja näoilmeid. Kui ta saab võimaluse õppida viipekeelt, siis see mõjutaboluliselt mõtlemise ja muu teadvuse arengut. Kui kurdil lapsel on kurdid vanemad, siis viibib ta viipekeele keskkonnas jatal on samad võimalused loomuliku keele omandamiseks nagu kuuljal lapsel kõne omandamiseks.

Sisekõrvaimplantaat on kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil inimesel saada osa ümbritsevatest helidest, stkuulda. Väikelapseeas implantaadi saanud pisikestel kurtidel on head eeldused õppida kuulama ja rääkima ningtäiskasvanuna olla konkurentsivõimelisemad tööturul. Ka hiliskurdistunud täiskasvanutel on võimalus implantaadistmärkimisväärset kasu saada. Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline, kui pikk on ajavahemik kurdistumisestimplantaadi saamiseni. Mida lühem see aeg on (ehk laste puhul - mida noorem on laps), seda paremad onlõpptulemused.

Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes ei ole suutelised kasutama ei suulist kõnet ega tavalistviipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks.

Kuulmiskahjustuse põhjused ja mõju lapse üldisele arenguleMilliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist?


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:48:57]

Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus?Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini?Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega?


Easterbrooks, S. & Estes, E. L. (2007). Helping Deaf and Hard of Hearing Students to Use Spoken Language: aGuide for Educators and Families. Thousands Oaks: Corwin Press.Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKKMüil, E (Koost.) (2009). Meie kurdid lapsed. Tallinn: Stampline Müil, E. (2005). Kuulmislangusega laps tavalasteaias. Rmt. Toom, R. (Koost.). Eripedagoogika märts,Kuulmislangus. Tartu: Tartumaa trükikoda, 41-44.Müil, E. (2011) Auditiiv-verbaalne õpetus, www.eklvl.ee/ver1/haridus/auditiiv-verbaalne-6petus.pptPüss, A. 2010. Kuulmispuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajale. Tartu: HTMRaidla, U., Rizijis, A. 2007. Kuulmise erivajadusega lapse kooliks ettevalmistamine. Eripedagoogika. AlusharidusReilson, M., Paabo, R. 2007. Kuulmislangusega laps tavakoolis. Tartu: Stuudium

Alammenüü

Õppeülesanne 8.1. Lugude analüüs



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/www.eklvl.ee/ver1/haridus/auditiiv-verbaalne-6petus.ppt


Sissejuhatus eripedagoogikasse - 9 Kehapuuded ja kehapuudega laste arendamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine[30.04.2013 13:48:58]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine


10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


9 Kehapuuded ja kehapuudega laste arendamineLiikumispuue on üldine termin mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puuete kohta, nagu halvatused, nõrkused,liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. Omaette rühmamoodustavad liikumispuueteni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevaddüstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumadkoordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekaldedvõivad tekkida looteeas või varases lapsepõlves.

Liikumispuudega lapsi on Eestis üle 5000. Spetsialistide arvamusel see arv ei vähene, pigem suureneb. Meditsiini areng(väga raskes seisundis lapsed suudetakse sünnituse, haiguse või trauma järel elule aidata) ning traumad, negatiivsedkeskkonnamõjurid ning sotsiaalsed probleemid on tegurid, mis puudega laste arvu pigem suurendavad. Kehapuudegalaste probleemid on väga erinevad, olenevalt puudeid põhjustanud või põhjustavate haiguste või traumade raskusest,algusajast ja intensiivsusest. Võivad avalduda püsivate seisunditena või kulgevate haigustena ning avalduvad eelkõigetoimetuleku piirangutena, st laps ei saa samaväärselt eakaaslastega vabalt liikuda ja tegutseda ning ümbritsevastmaailmast kogemusi omandada.

Liigutussfääri kahjustused lastelVarajane sekkumine kehapuude korralLiikumiseks vajalikud vahendid ja sobiv keskkond


Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tln: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKaldoja, H. 2010. Liikumispuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajale. Tartu: THMTalvik, T. 1998. Tserebraalparalüüs müüt ja tegelikkus. TartuVeisson, M. 2009. Laste liikumispuuded. Lapsevanematele erivajadusega lastest. Tln: Atlex

Alammenüü





Sissejuhatus eripedagoogikasse - 10 Pervasiivsed arenguhäired

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:48:59]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired


11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


10 Pervasiivsed arenguhäiredPervasiivsete arenguhäirete (kasutatakse ka nimetust autismispektrihäired) korral on tegemist vastastikuse sotsiaalsemõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivse kahjustusega, millega kaasneb lapse huvide ja tegevusaktide piiratus,stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju,mälu, mõtlemise) kahjustust. Nimetatud tunnused on püsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest.Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasest käitumisest(Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon 1995). Umbes 60%-l pervasiivse arenguhäirega lastest on tugev vaimsearengu mahajäämus, 20%-l on intelligentsus keskmine või üle selle.

Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed jagunevad kahte suuremasse rühma: lapsed, kellel esineb eelnimetatudkõrvalekaldeid eakohasest arengust vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kellel pervasiivsed arenguhäired jaerivajadused on ulatuslikumad (autism ehk Kanneri sündroom). Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismigaka vaimse arengu mahajäämus erineval tasemel. Samuti esineb sageli kaasneva diagnoosina ka epilepsia. Pervasiivsedarenguhäired ei ole alguse ja lõpuga haigus, mida saab medikamentidega ravida, vaid püsiv puue. “Raviks” onpeamiselt eripedagoogiline sekkumine ning autismile omased iseärasused jäävad inimest saatma kogu eluks. Eraldisaab välja tuua Savant-sündroomiga inimesed, kellel on mingil kitsal alal erakordne andekus, kuid selliseid inimesi onmaailmas vaid sadakond.

LAPSEL VÕIB KAHTLUSTADA AUTISMISPEKTRIHÄIREID, KUI TA:

1. väldib pilkkontakti ja hoidub kehalisest lähedusest; 2. ei kõnele eakohaselt, ei saa kõnest aru või kõne puudub täiesti; 3. puudub kõnekuulmine ja –mõistmine; 4. teeb korduvalt ühetaolisi liigutusi käte, jalgade, keha või peaga; 5. ei talu muutusi ja reageerib neile ägedalt; 6. ei mängi teiste lastega, hoidub omaette või mängib ebatavaliselt.

Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu. Kui enamus tunnustest peab lapse puhul paika, pidage nõuspetsialistiga!

Pervasiivsete häirete erinevad liigidAutismi avaldumine ja põhjusedAutismiga lapse arengAutismiga lapse arengupotentsiaal ja õpetamise meetodid


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:48:59]

Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Autism-stacking-cans_edit.jpg (28.11.2012)


Aavik, P. (2009). Ülevaade autismispektrihäiretest. Lege Artis 2 (81).Aavik, P. (2009). Aspergeri sündroom: sümptomid, diagnostika ja ravi. Lege Artis 7 (86).Gillberg, C. (2003). Aspergeri sündroom lastel, noortel ja täiskasvanutel. Normaalne, geenius või nohik? Tallinn:Kirjastus Kunst.Helbe, E. (2011 18 veebruar). Autismisündroomiga sünnib juba iga sajas laps. Õpetajate Leht.Häidkind, P. (2008). Erivajadustega laps lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelseseas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.Kuzemtshenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. & Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Tartu: EestiAutismiühing.Kuzemtshenko, M. (2011). Autism. Rmt. Meie lapsed. Teatmik puudega laste peredele. Eesti Puuetega InimesteKoda: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.Teeäär, K. (2007). Autismi-riskiga väikelapse avastamine. Eripedagoogika, nr 27.

Alammenüü




http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Autism-stacking-cans_edit.jpg


Sissejuhatus eripedagoogikasse - 11 Emotsionaalsed ja käitumisraskused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 13:49:01]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused

Õppeülesanne 11.1. LookirjutamineÕppeülesanne 11.2Kommenteerimine

12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessisÕppeülesandedKasutatud ja soovitav kirjandus

Sisukaart

Prindi

Sisene


11 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttukasutatakse terminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed jakäitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavadvõi muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste lasteõpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine võireaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanudpsühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei olevõimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena,tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena.

Eristatakse 2 kategooriat:

eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse javäljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esinebpeamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatustsuhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevatesolukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poisteldiagnoositakse oluliselt sagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoolesuunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele ja kaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoolesuunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks. Kui laps elab oma mure välja probleemsekäitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivad tagajärjed olla tõsisemad,sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.

Emotsionaalsete ja käitumisprobleemide põhjused


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 13:49:01]

Allikas: http://perekool.nupsu.ee/ (28.11.2012)


Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. EripedagoogikaVesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemidemärkamine ja varane sekkumine. Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.

Alammenüü

Õppeülesanne 11.1. Loo kirjutamineÕppeülesanne 11.2 Kommenteerimine



http://perekool.nupsu.ee/silt/vaikelapse-kaitumine/page/2/


Sissejuhatus eripedagoogikasse - 12 Mängu roll erivajadusega lapse arendus- ja kasvatusprotsessis

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis[30.04.2013 13:49:02]

Avaleht1 Sissejuhatus erivajadustekäsitlusse2 Andekus kui erivajadus3 Tähelepanu puudulikkus jahüperaktiivsus4 Vaimu- ja liitpuuded5 Spetsiifilised arenguhäired6 Downi sündroomiga laps janoor7 Nägemishäirega lapsed janende arendamine8 Kuulmispuudega lapsed janende arendamine9 Kehapuuded ja kehapuudegalaste arendamine10 Pervasiivsed arenguhäired11 Emotsionaalsed jakäitumisraskused12 Mängu roll erivajadusegalapse arendus- jakasvatusprotsessis

Õppeülesanne12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2. Mängudeanalüüs


Sisukaart

Prindi

Sisene


12 Mängu roll erivajadusega lapse arendus- ja kasvatusprotsessisKoolieelses õppeasutuses on lapse arendamise peamiseks vormiks täiskasvanute juhitud organiseeritud tegevused.Tegevusi korraldavad õpetajad ja eripedagoogid õppekava alusel, võtmeroll on õigete õppemeetodite valikul. Arengulisteerivajadustega laste (AEV) õpetajad peavad hästi tundma arengupsühholoogiat ja eripedagoogikat, et märgataarengulisi kõrvalekaldeid.

Arenguprobleemidega lapsed on tavaliselt oluliselt passiivsemad kui eakohaselt arenenud lapsed, nad ei taha esemeteega mänguasjadega tegeleda. Seetõttu tuleb kasutada metoodilisi võtteid, mis äratavad laste tähelepanu jatekitavad neis huvi toimuva vastu. Täiskasvanute ülesandeks on positiivse hoiaku kujundamine eelseisvategevuse vastu. Vaimupuudega lastel on raskusi emotsioonide äratundmise ja mõistmisega, samas on emotsioonidemõistmine oluline emotsioonide reguleerimiseks ning toetab sotsiaalset kompetentsust ning sõprussuhete loomist.Samas on vaimupuudega lapsed kinesteetilised õppijad, neile sobib aktiivne osalemine füüsilises tegevuses: liikumine,käelised tegevused, mängud õpitava paremaks meeldejätmiseks. Kinesteetilise õppimise ajal töötavad mõlemadajupoolkerad ning saadud infot säilitatakse pikaajalises mälus. Kinesteetilised õppijad eelistavad kompimismeelt, sellekset õpitavat mõista, peavad nad puudutama ja tunnetama. Neil jääb paremini meelde see, mis on käelise tegevusegaseotud. Mäng ja kinesteetiline õppimine on seega lahutamatult seotud. Kui on seotud visuaalne ja kinesteetiline õpistiil,siis on tulemuseks märgatavad muutused erivajadustega lapse kognitiivsetes, käitumuslikes ja sotsiaalsetes oskustes.

Didaktiline mäng kui lapse õpetamise ja mõjutamise vormMängu roll arengulise erivajadusega lapse arendamiselMängud taktiil-liigutustaju, kuulmistaju ja kõne arendamiseks arendamiseks


Carlson, A. 2012. Mäng ja draama alushariduses intellektipuudega laste õpetamisel ja kasvatamisel.Eripedagoogika 40Einon, D. 2004. Mängime ja õpime. Tallinn: VarrakStrebeleva, J. 2010. Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil. Tartu: AtlexTamm, R. 2007. Vaimupuudega laste õpetamine mängu kaudu. Eripedagoogika 27

Alammenüü

Õppeülesanne 12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2. Mängude analüüs




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanded

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?%D5ppe%FClesanded[30.04.2013 13:49:04]


Sisukaart

Prindi

Sisene


ÕppeülesandedÕppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest - lünktestÕppeülesanne 2.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 2.2. AnalüüsÕppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamineÕppeülesanne 3.2. VõrdlusÕppeülesanne 4.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 4.2. AnalüüsÕppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamineÕppeülesanne 6.1. Enesekontrollitest - väitetestÕppeülesanne 7.1. Teeside esitamineÕppeülesanne 7.2. AnalüüsÕppeülesanne 8.1. Lugude analüüsÕppeülesanne 9.1. Enesekontrollitest - väitetestÕppeülesanne 10.1. Lugude analüüsÕppeülesanne 11.1. Loo kirjutamineÕppeülesanne 12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2. Mängude analüüs




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Kasutatud ja soovitav kirjandus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus[30.04.2013 13:49:05]


Sisukaart

Prindi

Sisene


Kasutatud ja soovitav kirjandus1. teema


2. teema


3. teema


4. teema

Alusharidus. 2007. Eripedagoogika. Eesti Eripedagoogide LiitHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKõrgessaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Känd, H. 2010. Vaimu- ehk intellektipuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajatele. Tallinn: Eesti Puuetega



Inimeste Koda, Haridus- ja TeadusministeeriumOder, A. 2007. Kõige sagedamini esinevad erivajadused. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn: PerekasvatuseInstituutVeisson, M. 2005. Erivajadustega laps. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex

5. teema

Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKKPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. 1995. RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised.Tartu: Tartu ÜlikoolStrebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu:Atlex

6. teema


7. teema


8. teema


9. teema


10. teema


11. teema

Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Eripedagoogika

http://localhost/sissejuhatus/www.eklvl.ee/ver1/haridus/auditiiv-verbaalne-6petus.ppt



Vesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemidemärkamine ja varane sekkumine. Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.

12. teema


Kasutatud metoodilised materjalid

Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannetekoostamisele (VANKeR ja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&print[30.04.2013 13:49:06]

Avaleht

E-kursuse eesmärgiks on aidata õppijal õppida tundma erinevat tüüpi erivajadusi ja arengulise erivajadusega lapse arendamise põhimõtteid.Kursus võimaldab:










Sissejuhatus eripedagoogikasse - Sisene

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?Avaleht&login[30.04.2013 13:49:07]


Sisukaart

Prindi

Sisene


SiseneSüsteemi võivad kasutada ainult vastavate õigustega isikud.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&mailform[30.04.2013 13:49:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&sitemap[30.04.2013 13:49:09]


Sisukaart

Prindi

Sisene




















http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse[30.04.2013 13:49:11]




Sisukaart

Prindi

Sisene


1 Sissejuhatus erivajaduste käsitlusseInimesed erinevad üksteisest vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Inimesevõimekus koosneb paljudest “intelligentsustest”, mis omakorda varieeruvad isikuti (Howard Gardner 1983). DanielGoleman (1995) rõhutab ka emotsionaalse intelligentsuse ülisuurt kaalu inimese tegevuses. Mõnikord erinevad lapsedoma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldadatavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks(Kõrgessaar 2002).

Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingibvajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses easavalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid avalduvad sagelitoimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked,puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppetöö sisus,õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid,spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatudtöökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustest tulenevalt. Pikemahaiglaravi puhul on haiglaõpe.


mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismigaõpilane)mida eelistavad vaegurid ise (nt nägemisvaegurid, liikumispuudelised)






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse[30.04.2013 13:49:11]




Alammenüü

Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest - lünktest






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus[30.04.2013 13:49:12]




Sisukaart

Prindi

Sisene


2 Andekus kui erivajadusIntelligentia (lad k) – mõistmine, arusaamine, taip, mõistus. Intelligentsus on võime mõelda abstraktselt, tegutsedasihipäraselt ja tulla edukalt toime keskkonnaga. “Andekus on individuaalne potentsiaal, inimese psüühiliste omadustekogum, mis võimaldab tal olla mingil alal silmapaistvalt edukas” (TEA entsüklopeedia, 2. kd 2009).

Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotentsiaali realiseerimisekskasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohtlemist.

Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunagakas muusikale ja/või kunstile).




Tegelikkuses domineerib lähenemine andekusele kui suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile vägahea õpi- ehk akadeemilise edukusega. See tähendab, et lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiiremmõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkem meelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvadkiiremini ja efektiivsemalt. Üldandekuse väljakujunemist mõjutab see, kui lapsega tegeletakse palju 1. - 4. eluaastal.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus[30.04.2013 13:49:12]




Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus[30.04.2013 13:49:14]




Sisukaart

Prindi

Sisene


3 Tähelepanu puudulikkus ja hüperaktiivsusHüperaktiivsust ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on käsitletud mitme nimetuse all: hüperkineetiline sündroom, kergeaju düsfunktsioon (MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidihäire jt.

Kõigil nimetatud juhtudel on lapsel raskusi keskendumisega, normaalse aktiivsuse säilitamise ja sellest lähtuvalt kaõppimise ja korrale allumisega. Mõtlemisoskusest põhjustatud õppimisraskusi ei pruugi neil lastel olla. Avaldumisvormidvõivad olla erinevad: mõned lastest on rohkem üliaktiivsed ja impulsiivsed, teistel on ülekaalus tähelepanuhäired,kolmandad on aga ühtaegu püsimatud ja üliaktiivsed ning samas ka tähelepanematud. Seisund võib ka ühe päevajooksul muutuda.

2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder) kui psüühikatäidesaatva funktsiooni häiret - võimetust oma tegevust planeerida, plaani järgi tegutseda, saavutada planeeritudtulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigneimpulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid.


1. Situatsiooniline hüperaktiivsus, kus laps mõnes kohas või koos mõne inimesega on püsimatu ja mujal mitte.See liik on laste seas kõige levinum.

2. Läbiv hüperaktiivsus, mis takistab sotsiaalset toimetulekut, on omane 5–7% lastele. Selle äärmuslikku vormi,mis nõuab ravimite kasutamist, esineb 2%-l.

Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemaltkeskmise raskusastmega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Hüperaktiivsust saab diagnoosida pärastlapse põhjalikku uurimist, mida teeb lastepsühhiaater koos teiste erialaspetsialistidega.




Alammenüü


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus[30.04.2013 13:49:14]

Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamineÕppeülesanne 3.2. Võrdlus





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded[30.04.2013 13:49:15]




Sisukaart

Prindi

Sisene


4 Vaimu- ja liitpuudedVaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatudarenguperioodil omandatud intellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes.Vaimupuudega inimese puue väljendub raskuses asjadest aru saamisel, tal on teistega võrreldes raskem uusiteadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Vaimupuue tähendab antud hetke tegevusvõimeolulist piiratust. Vaimupuuet iseloomustab keskmisest tunduvalt madalam intellektuaalne tegevusvõime. Samaaegseltesineb piiranguid kahel või enamal adaptiivsete oskuste alal, mis on iseseisva elu eeldusteks: suhtlemine, enese eesthoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus,tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö. Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kergeõpiraskuseni.

Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur homogeenne gruppühesuguseid inimesi, vaid nad on kõik omaette erinevad isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid javõimalused. Raske vaimupuudega inimesed on teistest inimestest sõltuvad, kerge vaimupuudega inimesed võivad eladapäris iseseisvat elu. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Vaatamata piiratud arengupotentsiaalile on kõik vaimupuudegalapsed ja täiskasvanud siiski arenemisvõimelised. Neil on võimed ja anded, mida on vaja avastada ja toetada. Kuidnende arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kesteveripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus.

Arengupsühholoogia seisukohalt kirjeldatakse vaimupuuet kui pärsitud arengut. Vaimupuudega lastel hilinebkognitiivsete oskuste kujunemine oluliselt. Kõik lapsed ja noored läbivad erinevaid arengutasandeid samas järjekorras,kuid see võtab erinevalt aega ja osa inimesi ei jõuagi kõrgematele arengutasanditele ja jäävad terveks eluksmadalamatele – neid määratletaksegi kui vaimselt alaarenenuid. Mõtlemisele on iseloomulik konkreetsus ja situatiivsus,suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega. Oluline mahajäämus on kakõnearengus. Nad mõistavad halvasti neile suunatud kõnet, iseseisev kõne võib puududa. Sageli esineb ka ehholaalia -laps kordab talle esitatud fraasi või küsimust, selle tähendust mõistmata. Pidurdunud on tunde- ja tahteelu areng. Kuidmida rohkem kogemusi saab laps kasvamise ajal, seda kõrgemaks kujuneb tema võimete arengu lagi. Kergemavaimupuude korral võivad lapsed jõuda isegi koolieelse ea lõpuks üllatavalt kõrgele arengutasemele.



Alusharidus. 2007. Eripedagoogika. Eesti Eripedagoogide LiitHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKK


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded[30.04.2013 13:49:15]

Häidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKõrgessaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Känd, H. 2010. Vaimu- ehk intellektipuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajatele. Tallinn: Eesti PuuetegaInimeste Koda, Haridus- ja TeadusministeeriumOder, A. 2007. Kõige sagedamini esinevad erivajadused. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn: PerekasvatuseInstituutVeisson, M. 2005. Erivajadustega laps. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex

Alammenüü

Õppeülesanne 4.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 4.2. Analüüs





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:49:16]




Sisukaart

Prindi

Sisene


5 Spetsiifilised arenguhäiredPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis on psüühilise arengu häirete (F80 - F89) iseloomulike joontena väljatoodud:


Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika,kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osadekahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselthooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes.

Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamasarengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalamtöövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilisetegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt.



Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii tava, sobitus- kuitasandusrühmades.

Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilistarenguhäiret vaimupuudest.





Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKK


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:49:16]

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. 1995. RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised.Tartu: Tartu ÜlikoolStrebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu:Atlex

Alammenüü

Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor[30.04.2013 13:49:18]




Sisukaart

Prindi

Sisene


6 Downi sündroomiga laps ja noorKromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad, mis asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust arvustgeenidest, mis on vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,pooled neist on pärit ema munarakust ja pooled isa seemnerakust. Tihti esineb vanemate sugurakkudes kromosoomilahknemise vigu ja viljastatud munarakul pole kromosoome mitte 46, vaid rohkem või vähem. Puuduv või üleliigne pärilikmaterjal põhjustab tugevaid kõrvalekaldeid loote arenemisel. Selle tagajärjel sünnib kromosoomhaigusega laps võihukkub vigane loode juba varem. Kromosoomihaigused ei ole ravitavad. Haiguse kliiniline pilt on erinev ja sõltub sellest,milline osa on kromosoomist üle või puudu. Enamasti on haiged väga sügava vaimse või füüsilise puudega. Downisündroom on üks enam levinud pärilikke haigusi.


kõige tavalisem on 21-trisoomia, mida esineb 95% Downi sündroomi tekke puhul;teiseks vormiks on nn. mosaiik, mille puhul väär kromosoomide jagunemine toimub viljastatud munaraku teiseljagunemisel. Sellisel juhul on organismis nii väärastunud kui ka normaalsete kromosoomidega rakke. Esinebvaid 1% juhtumitest. Sellistel juhtumitel on vähem teravamalt avaldunud füüsilised tunnusjooned ja kergemvaimupuue;kolmandaks vormiks translokatsioon, mille puhul on kromosoomid liitunud teineteisega või ümberpaigutunud, seeon Downi sündroomi põhjuseks 3-4% juhtumitest.

Kuigi Downi sündroomi risk suureneb koos vanusega, võib selle puudega laps sündida igas vanuses emale. Kunaeakaid sünnitajad on üldiselt vähem, on nende osakaal Downi sündroomiga laste hulgas 20%. Seevastu 80% Downisündroomiga lastest on sündinud alla 35-aastastele naistele.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor[30.04.2013 13:49:18]




Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:49:19]




Sisukaart

Prindi

Sisene


7 Nägemishäirega lapsed ja nende arendamineNägemise teel saab inimene 90% informatsioonist. Nägemisprobleemid on kaasa sündinud või tekkinud sünnijärgselt.Nägemispuue võib ilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonidekahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisvälja kitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremininägeva silma järgi. Laste nägemishäired esinevad eri astmetes – võib olla täielik pimedus või nõrgalt nägemine.Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed eristavadvalgust ja pimedust ning esemete kontuure. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused, raskeidnägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus. Nägemispuude põhjused on erinevad.




1. lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi;2. laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega;3. lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste tähtede vahetamine,

lugemisjärje kaotamine;4. kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega.




Alammenüü




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:49:19]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:49:20]




Sisukaart

Prindi

Sisene


8 Kuulmispuudega lapsed ja nende arendamineKuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialistisurdopedagoogiks. Kuulmispuuet esineb umbes 6% rahvastikust, enamik vaegkuuljatest on täiskasvanud, 50% onvanemad kui 60 aastat. Kurte on Eestis umbes 1500 (0,1% elanikkonnast), vaegkuuljaid umbes 9000. Kooliealistest onkurte kuni 2 õpilast tuhandest. Seega on tegemist üsna harva esineva haridusliku erivajadusega. Tänu meditsiinitehnikaarengule (kvaliteetsemad kuuldeaparaadid, sisekõrva implantaatide paigaldamine) on pikaajalist eriabi vajavatekuulmispuudega laste arv viimastel aastatel veel oluliselt vähenenud.

Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldabkõne mõistmist, on tegemist vaegkuulja ehk nürmikuga. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegikuulmisaparaadi abil), on tegemist kurdiga. Kergema kuulmislangusega lapsed kuulevad tavalist kõnet 4 - 6 meetrikauguselt, sosinkõnet vahetult kõrva juures. Keskmise kuulmislangusega lapsed kuulevad kõnet halvasti isegi kõrvajuures, tajudes vaid sõna üldist struktuuri ja lausekontuure. Kurtuse ja raske astme vaegkuulmise korral õpivad lapsedtavaliselt erikoolis (kuulmislanguse III ja IV aste); keskmine (II aste) ja kerge (I aste) vaegkuulmise korral saavad lapsedkuulmisaparaadiga hakkama tavakoolis, kuid vajavad logopeedi abi. Piir kurtuse ja vaegkuulmise vahel on ähmane, seeei sõltu ainult detsibellidest, vaid sellest, kuidas olemasolev kuulmisjääk on ära kasutatud. Põhiline erinevus kurtide janürmikute vahel on selles, et nürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Määravaks on kogukond,kuhu nad kuuluvad.

Kui inimene on kaotanud kuulmise alles pärast suulise keele omandamist (alates 3,5 eluaastast) on ta hiliskurdistunud.Kurdistuda võib eri põhjustel erinevatel eluperioodidel: lapsena, täiskasvanuna, vanaduses. Kui laps kaotab kuulmiseenne kõne omandamist, on tegemist varatekkelise kurtusega. Sünnipärane kurtus on tavalisem kui imikueas tekkinudkurtus, seetõttu räägitakse ka lihtsustatult kaasasündinud kurtusest.

Sünnipärastel kurtidel ei ole hääletaju, välja arvatud mõnel juhul rütmitaju, kui helilaine on nii tugev, et seda on tunda.Kaasasündinud kurtuse korral ei ole lapsel võimalik loomulikul teel kõnekeelt õppida. Viipekeel, mis produtseeritaksekäte, keha ning näo miimika abil, on kurdile inimesele asendamatu. Kurt laps ei saa suulist kõnet loomulikul teelomandada, sest ta ainult näeb huulte liikumist ja näoilmeid. Kui ta saab võimaluse õppida viipekeelt, siis see mõjutaboluliselt mõtlemise ja muu teadvuse arengut. Kui kurdil lapsel on kurdid vanemad, siis viibib ta viipekeele keskkonnas jatal on samad võimalused loomuliku keele omandamiseks nagu kuuljal lapsel kõne omandamiseks.

Sisekõrvaimplantaat on kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil inimesel saada osa ümbritsevatest helidest, stkuulda. Väikelapseeas implantaadi saanud pisikestel kurtidel on head eeldused õppida kuulama ja rääkima ningtäiskasvanuna olla konkurentsivõimelisemad tööturul. Ka hiliskurdistunud täiskasvanutel on võimalus implantaadistmärkimisväärset kasu saada. Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline, kui pikk on ajavahemik kurdistumisestimplantaadi saamiseni. Mida lühem see aeg on (ehk laste puhul - mida noorem on laps), seda paremad onlõpptulemused.

Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes ei ole suutelised kasutama ei suulist kõnet ega tavalistviipekeelt. Nende puudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks.

Kuulmiskahjustuse põhjused ja mõju lapse üldisele arenguleMilliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist?


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine[30.04.2013 13:49:20]

Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus?Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini?Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega?



Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine[30.04.2013 13:49:21]




Sisukaart

Prindi

Sisene


9 Kehapuuded ja kehapuudega laste arendamineLiikumispuue on üldine termin mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puuete kohta, nagu halvatused, nõrkused,liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. Omaette rühmamoodustavad liikumispuueteni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevaddüstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumadkoordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekaldedvõivad tekkida looteeas või varases lapsepõlves.

Liikumispuudega lapsi on Eestis üle 5000. Spetsialistide arvamusel see arv ei vähene, pigem suureneb. Meditsiini areng(väga raskes seisundis lapsed suudetakse sünnituse, haiguse või trauma järel elule aidata) ning traumad, negatiivsedkeskkonnamõjurid ning sotsiaalsed probleemid on tegurid, mis puudega laste arvu pigem suurendavad. Kehapuudegalaste probleemid on väga erinevad, olenevalt puudeid põhjustanud või põhjustavate haiguste või traumade raskusest,algusajast ja intensiivsusest. Võivad avalduda püsivate seisunditena või kulgevate haigustena ning avalduvad eelkõigetoimetuleku piirangutena, st laps ei saa samaväärselt eakaaslastega vabalt liikuda ja tegutseda ning ümbritsevastmaailmast kogemusi omandada.




Alammenüü






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:49:22]




Sisukaart

Prindi

Sisene


10 Pervasiivsed arenguhäiredPervasiivsete arenguhäirete (kasutatakse ka nimetust autismispektrihäired) korral on tegemist vastastikuse sotsiaalsemõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivse kahjustusega, millega kaasneb lapse huvide ja tegevusaktide piiratus,stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju,mälu, mõtlemise) kahjustust. Nimetatud tunnused on püsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest.Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasest käitumisest(Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon 1995). Umbes 60%-l pervasiivse arenguhäirega lastest on tugev vaimsearengu mahajäämus, 20%-l on intelligentsus keskmine või üle selle.

Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed jagunevad kahte suuremasse rühma: lapsed, kellel esineb eelnimetatudkõrvalekaldeid eakohasest arengust vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kellel pervasiivsed arenguhäired jaerivajadused on ulatuslikumad (autism ehk Kanneri sündroom). Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismigaka vaimse arengu mahajäämus erineval tasemel. Samuti esineb sageli kaasneva diagnoosina ka epilepsia. Pervasiivsedarenguhäired ei ole alguse ja lõpuga haigus, mida saab medikamentidega ravida, vaid püsiv puue. “Raviks” onpeamiselt eripedagoogiline sekkumine ning autismile omased iseärasused jäävad inimest saatma kogu eluks. Eraldisaab välja tuua Savant-sündroomiga inimesed, kellel on mingil kitsal alal erakordne andekus, kuid selliseid inimesi onmaailmas vaid sadakond.



Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu. Kui enamus tunnustest peab lapse puhul paika, pidage nõuspetsialistiga!



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired[30.04.2013 13:49:22]




Alammenüü







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 13:49:24]




Sisukaart

Prindi

Sisene


11 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttukasutatakse terminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed jakäitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavadvõi muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste lasteõpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine võireaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanudpsühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei olevõimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena,tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena.


eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse javäljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esinebpeamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatustsuhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevatesolukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poisteldiagnoositakse oluliselt sagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoolesuunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele ja kaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoolesuunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks. Kui laps elab oma mure välja probleemsekäitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivad tagajärjed olla tõsisemad,sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused[30.04.2013 13:49:24]



Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. EripedagoogikaVesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemidemärkamine ja varane sekkumine. Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.

Alammenüü

Õppeülesanne 11.1. Loo kirjutamineÕppeülesanne 11.2 Kommenteerimine






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis[30.04.2013 13:49:25]


Õppeülesanne12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2. Mängudeanalüüs


Sisukaart

Prindi

Sisene


12 Mängu roll erivajadusega lapse arendus- ja kasvatusprotsessisKoolieelses õppeasutuses on lapse arendamise peamiseks vormiks täiskasvanute juhitud organiseeritud tegevused.Tegevusi korraldavad õpetajad ja eripedagoogid õppekava alusel, võtmeroll on õigete õppemeetodite valikul. Arengulisteerivajadustega laste (AEV) õpetajad peavad hästi tundma arengupsühholoogiat ja eripedagoogikat, et märgataarengulisi kõrvalekaldeid.

Arenguprobleemidega lapsed on tavaliselt oluliselt passiivsemad kui eakohaselt arenenud lapsed, nad ei taha esemeteega mänguasjadega tegeleda. Seetõttu tuleb kasutada metoodilisi võtteid, mis äratavad laste tähelepanu jatekitavad neis huvi toimuva vastu. Täiskasvanute ülesandeks on positiivse hoiaku kujundamine eelseisvategevuse vastu. Vaimupuudega lastel on raskusi emotsioonide äratundmise ja mõistmisega, samas on emotsioonidemõistmine oluline emotsioonide reguleerimiseks ning toetab sotsiaalset kompetentsust ning sõprussuhete loomist.Samas on vaimupuudega lapsed kinesteetilised õppijad, neile sobib aktiivne osalemine füüsilises tegevuses: liikumine,käelised tegevused, mängud õpitava paremaks meeldejätmiseks. Kinesteetilise õppimise ajal töötavad mõlemadajupoolkerad ning saadud infot säilitatakse pikaajalises mälus. Kinesteetilised õppijad eelistavad kompimismeelt, sellekset õpitavat mõista, peavad nad puudutama ja tunnetama. Neil jääb paremini meelde see, mis on käelise tegevusegaseotud. Mäng ja kinesteetiline õppimine on seega lahutamatult seotud. Kui on seotud visuaalne ja kinesteetiline õpistiil,siis on tulemuseks märgatavad muutused erivajadustega lapse kognitiivsetes, käitumuslikes ja sotsiaalsetes oskustes.




Alammenüü

Õppeülesanne 12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2. Mängude analüüs





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?%D5ppe%FClesanded[30.04.2013 13:49:26]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus[30.04.2013 13:49:27]


Sisukaart

Prindi

Sisene




2. teema


3. teema


4. teema

Alusharidus. 2007. Eripedagoogika. Eesti Eripedagoogide LiitHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKõrgessaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Känd, H. 2010. Vaimu- ehk intellektipuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajatele. Tallinn: Eesti Puuetega



Inimeste Koda, Haridus- ja TeadusministeeriumOder, A. 2007. Kõige sagedamini esinevad erivajadused. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn: PerekasvatuseInstituutVeisson, M. 2005. Erivajadustega laps. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex

5. teema

Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: REKKPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. 1995. RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised.Tartu: Tartu ÜlikoolStrebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu:Atlex

6. teema


7. teema


8. teema


9. teema


10. teema


11. teema

Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Eripedagoogika




Vesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemidemärkamine ja varane sekkumine. Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.

12. teema



Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannetekoostamisele (VANKeR ja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&print[30.04.2013 13:49:29]

Avaleht












http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?Avaleht&login[30.04.2013 13:49:30]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?Avaleht[30.04.2013 13:49:31]


Sisukaart

Prindi

Sisene


Avaleht















http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&print&mailform[30.04.2013 13:49:32]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&login[30.04.2013 13:49:33]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&print&sitemap[30.04.2013 13:49:34]















Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest - lünktest

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest_-_l%FCnktest[30.04.2013 13:49:34]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 1.1. Enesekontrollitest - lünktestEnesekontrollitesti abil saad kontrollida omandatud teadmisi. Enne testi sooritamist tööta kindlasti läbi õppematerjalid.

Test koosneb kahest osast:

1. Vastavuste seadmine2. Õigete vastusevariantide märkimine

Hindamine:

Kui saad testi mõlema osa tulemuseks:

100%, siis oled vajaliku materjali omandanud. Tubli!vähem kui 80%, siis pead veel kordama.vähem kui 50%, siis pead veel õppima ja alusta algusest

Alusta testi tegemist!




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 2.1. Teeside esitamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.1._Teeside_esitamine[30.04.2013 13:49:35]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 2.1. Teeside esitamineLoe läbi järgmine artikkel: Sepp, V. 2010. Andekus ja loovus. Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: Atlex (lk 31-39)

1. Kirjuta antud artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 7 - 9 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama lapse loova

andekuse arendamisel.3. Riputa teesid foorumisse, et kursusekaaslased saaksid Sinu teesidega tutvuda.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 2.2. Analüüs

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs[30.04.2013 13:49:37]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 2.2. AnalüüsAnalüüsi ühe kaasüliõpilase õppeülesannet 2.1 ja postita see foorumisse:

1. Mis on analüüsitud töös kõige isikupärasem ja mis kõige üllatavam?2. Mis jäi ebaselgeks või millele tahaksite selgitust?3. Mida kasulikku saite loetud tööst teada




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.1.%26nbsp%3BLapse_k%E4itumise_kirjeldamine[30.04.2013 13:49:38]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamine1. Jälgi oma praktikarühmas nädala jooksul üht last, kellel esineb kõige enam käitumisprobleeme.2. Kirjelda 1-2 lehekülje ulatuses lapse käitumist erinevates olukordades, suhteid teiste lastega, õpetaja poolseid

abistamisvõtteid ning nende efektiivsust.3. Riputa vaadeldud lapse käitumise kirjeldus foorumisse.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 3.2. Võrdlus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.2.%26nbsp%3BV%F5rdlus[30.04.2013 13:49:39]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 3.2. Võrdlus1. Võrdle oma vaatlustulemusi kaaslaste tulemustega, milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leidsid?2. Kirjuta võrdlus foorumisse.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 4.1. Õppemängu koostamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.1._%D5ppem%E4ngu_koostamine[30.04.2013 13:49:40]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.1. Õppemängu koostamine1. Koosta kerge vaimupuudega laste arendamiseks õppemäng, mis aitaks arendada kahte erinevat taju.2. Riputa mäng foorumisse.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.2._Anal%FC%FCs[30.04.2013 13:49:41]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 4.2. Analüüs1. Tutvu kaasõpilase mängudega.2. Kirjuta analüütiline ülevaade rühma kõikidest mängudest ja postita see foorumisse.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_5.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngude_koostamine[30.04.2013 13:49:42]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine1. Tööta läbi Strebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi

käsiraamat. Tartu: Atlex (kättesaadav internetist)2. Koosta iga raamatus käsitletud mõtlemise alaliigi arendamiseks üks mäng (kokku 3 mängu) ning riputa

mängukirjeldused foorumisse.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 6.1. Enesekontrollitest - väitetest

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest_-%26nbsp%3Bv%E4itetest[30.04.2013 13:49:43]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 6.1. Enesekontrollitest - väitetestEnesekontrollitesti abil saad kontrollida omandatud teadmisi. Enne testi sooritamist tööta kindlasti läbi õppematerjalid.



Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.1.%26nbsp%3BTeeside_esitamine[30.04.2013 13:49:44]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 7.1. Teeside esitamine1. Kirjuta antud 7. õppetunni materjalist välja 15 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 10 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama

nägemishäirega lapse märkamisel ja arendamisel.3. Riputa oma 10 teesi foorumisse, et kursusekaaslased saaksid nendega tutvuda.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs[30.04.2013 13:49:45]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Mis on analüüsitud töös erineb Sinu tööst?Mida võiksid siit lisada täienduseks oma tööle?Anna konstruktiivne tagasiside kaasüliõpilase õppeülesandele!




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 8.1. Lugude analüüs

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_8.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs[30.04.2013 13:49:46]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 8.1. Lugude analüüs1. Loe läbi Eesti Implantaadilaste Seltsi kodulehelt http://www.implantaadilapsed.ee laste lood.2. Kirjuta välja teesidena 12 uut teadmist, mida nende lugude lugemisest said.



http://www.implantaadilapsed.ee/



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine:%D5ppe%FClesanne_9.1._Enesekontrollitest_-_v%E4itetest[30.04.2013 13:49:48]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Hindamine:

Kui saad testi tulemuseks:







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_10.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs[30.04.2013 13:49:49]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 10.1. Lugude analüüs1. Loe läbi raamat:

Kuzemtshenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Tartu: EestiAutismiühing.

2. Analüüsi erinevaid lugusid ning pane kirja:12 sarnast joont, mis olid sarnased kõigis lugudes;12 erinevust, mis iseloomustasid vaid üksikuid lugusid.

3. Riputa oma kodutöö foorumisse ning võrdle oma analüüsi kahe kaasõpilase analüüsiga: too välja sarnasused jaerinevused.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 11.1. Loo kirjutamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.1._Loo_kirjutamine[30.04.2013 13:49:50]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 11.1. Loo kirjutamineÕppija juhis:

1. Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine, lk 50 - 56, kus on kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomi

2. Koosta ühe sündroomi illustreerimiseks lugu (soovitavalt kogemustele toetudes)3. Loo koostamisel võid kasutada järgnevaid abistavaid küsimusi:

1. Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid jakäitumisraskusi?

2. Mis on teie arvates peamised põhjused?4. Esita lugu vastavas foorumis tegevuskavas ette nähtud tähtajaks




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 11.2 Kommenteerimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.2_Kommenteerimine[30.04.2013 13:49:51]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 11.2 KommenteerimineTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemaltühe kaasõppija loole.





http://www.tps.edu.ee/...ejuhatus/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngu_koostamine[30.04.2013 13:49:52]


Õppeülesanne12.1. ÕppemängukoostamineÕppeülesanne 12.2. Mängudeanalüüs


Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 12.1. Õppemängu koostamine1. Koosta üks õppemäng kolmes erinevas raskusastmes.2. Riputa õppemängude kirjeldused foorumisse.




Sissejuhatus eripedagoogikasse - Õppeülesanne 12.2. Mängude analüüs

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.2._M%E4ngude_anal%FC%FCs[30.04.2013 13:49:53]


Õppeülesanne12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2.Mängude analüüs


Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 12.2. Mängude analüüs1. Tutvu kursusekaaslaste mängudega.2. Leia 3 kõige huvitavamat mängu ning põhjenda oma valikut (vähemalt pool lehekülge).3. Postita mängude analüüs foorumisse.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse&print[30.04.2013 13:49:55]

1 Sissejuhatus erivajaduste käsitlusseInimesed erinevad üksteisest vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Inimese võimekus koosneb paljudest“intelligentsustest”, mis omakorda varieeruvad isikuti (Howard Gardner 1983). Daniel Goleman (1995) rõhutab ka emotsionaalse intelligentsuseülisuurt kaalu inimese tegevuses. Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nendearenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikekserivajadusteks (Kõrgessaar 2002).

Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandadakeskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks.Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetöösteemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid,õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja pooltvastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustesttulenevalt. Pikema haiglaravi puhul on haiglaõpe.


mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane)mida eelistavad vaegurid ise (nt nägemisvaegurid, liikumispuudelised)






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse&print[30.04.2013 13:49:55]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse&login[30.04.2013 13:49:56]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus&print[30.04.2013 13:49:58]

2 Andekus kui erivajadusIntelligentia (lad k) – mõistmine, arusaamine, taip, mõistus. Intelligentsus on võime mõelda abstraktselt, tegutseda sihipäraselt ja tulla edukalttoime keskkonnaga. “Andekus on individuaalne potentsiaal, inimese psüühiliste omaduste kogum, mis võimaldab tal olla mingil alal silmapaistvaltedukas” (TEA entsüklopeedia, 2. kd 2009).

Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonnakohandamist ning teistsugust kohtlemist.

Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunaga kas muusikale ja/võikunstile).




Tegelikkuses domineerib lähenemine andekusele kui suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile väga hea õpi- ehkakadeemilise edukusega. See tähendab, et lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiirem mõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkemmeelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvad kiiremini ja efektiivsemalt. Üldandekuse väljakujunemist mõjutab see, kuilapsega tegeletakse palju 1. - 4. eluaastal.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus&print[30.04.2013 13:49:58]



Adams, K. 2007. Arenda oma lapse andeid. Lõbusaid harjutusi vaimse tegevuse arendamiseks 0-11-aastastele. Tallinn: KoolibriEinon, D. 2003. Loov laps: märgake ja arendage oma lapse sünnipäraseid andeid. Tallinn: VarrakHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadustega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli KirjastusPittelkow, K., Jakobs, A. 2004. Andekas laps. Avasta oma lapse andeid ja võimeid. Tallinn: Väike Vanker.Porter, L. 2005. Gifted Young Children. Open University PressSepp, V. 2010. Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AtlexTubin, J. 1998. Andekad lapsed lasteaias. Magistritöö. TPÜUnt, I. 2005. Andekas laps. Raamat õpetajale ja lapsevanemale. Tallinn: KoolibriVeisson, M. 2008. Andekas laps. Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu: AtlexWard, S. 2001. Terane laps. Aidake oma lapsel andekaks saada. Tallinn: Varrak



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus&login[30.04.2013 13:49:59]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus&print[30.04.2013 13:50:00]

3 Tähelepanu puudulikkus ja hüperaktiivsusHüperaktiivsust ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on käsitletud mitme nimetuse all: hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon(MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire jt.

Kõigil nimetatud juhtudel on lapsel raskusi keskendumisega, normaalse aktiivsuse säilitamise ja sellest lähtuvalt ka õppimise ja korraleallumisega. Mõtlemisoskusest põhjustatud õppimisraskusi ei pruugi neil lastel olla. Avaldumisvormid võivad olla erinevad: mõned lastest onrohkem üliaktiivsed ja impulsiivsed, teistel on ülekaalus tähelepanuhäired, kolmandad on aga ühtaegu püsimatud ja üliaktiivsed ning samas katähelepanematud. Seisund võib ka ühe päeva jooksul muutuda.

2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder) kui psüühika täidesaatva funktsiooni häiret- võimetust oma tegevust planeerida, plaani järgi tegutseda, saavutada planeeritud tulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse kesksekssümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid.


1. Situatsiooniline hüperaktiivsus, kus laps mõnes kohas või koos mõne inimesega on püsimatu ja mujal mitte. See liik on laste seaskõige levinum.

2. Läbiv hüperaktiivsus, mis takistab sotsiaalset toimetulekut, on omane 5–7% lastele. Selle äärmuslikku vormi, mis nõuab ravimitekasutamist, esineb 2%-l.

Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemalt keskmise raskusastmegalaps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Hüperaktiivsust saab diagnoosida pärast lapse põhjalikku uurimist, mida teeblastepsühhiaater koos teiste erialaspetsialistidega.



Moнина, Г., Лютова-Робертс, Е., Чутко, Л. (2007). Гиперактивные дети психолого педагогическая помощ. Санкт-Петербург:РечNeuhaus, C. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: KunstNõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: AtlexO´Regan, F. (2007). ADHD. London ; New York : ContinuumRoomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgessaar, R. 2003. Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu:Tartu Ülikooli KirjastusSteer, J., Horstman, K., 2011. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ja noorte abistamine õppetöös. Tallinn: Kunst


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus&login[30.04.2013 13:50:01]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded&print[30.04.2013 13:50:01]

4 Vaimu- ja liitpuudedVaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatudintellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes. Vaimupuudega inimese puue väljendub raskuses asjadestaru saamisel, tal on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Vaimupuue tähendabantud hetke tegevusvõime olulist piiratust. Vaimupuuet iseloomustab keskmisest tunduvalt madalam intellektuaalne tegevusvõime. Samaaegseltesineb piiranguid kahel või enamal adaptiivsete oskuste alal, mis on iseseisva elu eeldusteks: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, koduselamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö.Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kerge õpiraskuseni.

Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur homogeenne grupp ühesuguseid inimesi,vaid nad on kõik omaette erinevad isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. Raske vaimupuudega inimesed onteistest inimestest sõltuvad, kerge vaimupuudega inimesed võivad elada päris iseseisvat elu. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Vaatamatapiiratud arengupotentsiaalile on kõik vaimupuudega lapsed ja täiskasvanud siiski arenemisvõimelised. Neil on võimed ja anded, mida on vajaavastada ja toetada. Kuid nende arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kesteveripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus.

Arengupsühholoogia seisukohalt kirjeldatakse vaimupuuet kui pärsitud arengut. Vaimupuudega lastel hilineb kognitiivsete oskuste kujunemineoluliselt. Kõik lapsed ja noored läbivad erinevaid arengutasandeid samas järjekorras, kuid see võtab erinevalt aega ja osa inimesi ei jõuagikõrgematele arengutasanditele ja jäävad terveks eluks madalamatele – neid määratletaksegi kui vaimselt alaarenenuid. Mõtlemisele oniseloomulik konkreetsus ja situatiivsus, suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega. Olulinemahajäämus on ka kõnearengus. Nad mõistavad halvasti neile suunatud kõnet, iseseisev kõne võib puududa. Sageli esineb ka ehholaalia - lapskordab talle esitatud fraasi või küsimust, selle tähendust mõistmata. Pidurdunud on tunde- ja tahteelu areng. Kuid mida rohkem kogemusi saablaps kasvamise ajal, seda kõrgemaks kujuneb tema võimete arengu lagi. Kergema vaimupuude korral võivad lapsed jõuda isegi koolieelse ealõpuks üllatavalt kõrgele arengutasemele.



Alusharidus. 2007. Eripedagoogika. Eesti Eripedagoogide LiitHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKõrgessaar, J. 2002. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Känd, H. 2010. Vaimu- ehk intellektipuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajatele. Tallinn: Eesti Puuetega Inimeste Koda, Haridus-ja TeadusministeeriumOder, A. 2007. Kõige sagedamini esinevad erivajadused. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn: Perekasvatuse InstituutVeisson, M. 2005. Erivajadustega laps. Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded&login[30.04.2013 13:50:02]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired&print[30.04.2013 13:50:03]

5 Spetsiifilised arenguhäiredPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis on psüühilise arengu häirete (F80 - F89) iseloomulike joontena välja toodud:


Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid),kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suureallrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes.

Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, miskajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimiselja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ningkombineerunud väga erinevalt.



Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii tava, sobitus- kui tasandusrühmades.

Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilist arenguhäiret vaimupuudest.





Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: REKKPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. 1995. RHK-10. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised. Tartu: Tartu ÜlikoolStrebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu: Atlex


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired&login[30.04.2013 13:50:04]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor&print[30.04.2013 13:50:05]

6 Downi sündroomiga laps ja noorKromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad, mis asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust arvust geenidest, mis on vajalikudorganismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust ja pooled isaseemnerakust. Tihti esineb vanemate sugurakkudes kromosoomi lahknemise vigu ja viljastatud munarakul pole kromosoome mitte 46, vaidrohkem või vähem. Puuduv või üleliigne pärilik materjal põhjustab tugevaid kõrvalekaldeid loote arenemisel. Selle tagajärjel sünnibkromosoomhaigusega laps või hukkub vigane loode juba varem. Kromosoomihaigused ei ole ravitavad. Haiguse kliiniline pilt on erinev ja sõltubsellest, milline osa on kromosoomist üle või puudu. Enamasti on haiged väga sügava vaimse või füüsilise puudega. Downi sündroom on üksenam levinud pärilikke haigusi.


kõige tavalisem on 21-trisoomia, mida esineb 95% Downi sündroomi tekke puhul;teiseks vormiks on nn. mosaiik, mille puhul väär kromosoomide jagunemine toimub viljastatud munaraku teisel jagunemisel. Sellisel juhulon organismis nii väärastunud kui ka normaalsete kromosoomidega rakke. Esineb vaid 1% juhtumitest. Sellistel juhtumitel on vähemteravamalt avaldunud füüsilised tunnusjooned ja kergem vaimupuue;kolmandaks vormiks translokatsioon, mille puhul on kromosoomid liitunud teineteisega või ümberpaigutunud, see on Downi sündroomipõhjuseks 3-4% juhtumitest.

Kuigi Downi sündroomi risk suureneb koos vanusega, võib selle puudega laps sündida igas vanuses emale. Kuna eakaid sünnitajad on üldiseltvähem, on nende osakaal Downi sündroomiga laste hulgas 20%. Seevastu 80% Downi sündroomiga lastest on sündinud alla 35-aastastelenaistele.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor&print[30.04.2013 13:50:05]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor&login[30.04.2013 13:50:06]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine&print[30.04.2013 13:50:07]

7 Nägemishäirega lapsed ja nende arendamineNägemise teel saab inimene 90% informatsioonist. Nägemisprobleemid on kaasa sündinud või tekkinud sünnijärgselt. Nägemispuue võibilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonide kahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisväljakitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremini nägeva silma järgi. Laste nägemishäired esinevad eri astmetes –võib olla täielik pimedus või nõrgalt nägemine. Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sügava ja raskenägemispuudega lapsed eristavad valgust ja pimedust ning esemete kontuure. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused,raskeid nägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus. Nägemispuude põhjused on erinevad.




1. lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi;2. laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega;3. lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste tähtede vahetamine, lugemisjärje kaotamine;4. kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega.



Ilgina, O. 2007. Kui klassis on nägemispuudega õpilane. Erivajadusega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel.Tallinn: REKKRaud, R., Laas, E. 2007. Nägemishäiretega laste arendamisest. EripedagoogikaHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: REKK


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine&login[30.04.2013 13:50:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine&print[30.04.2013 13:50:08]

8 Kuulmispuudega lapsed ja nende arendamineKuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialisti surdopedagoogiks. Kuulmispuuetesineb umbes 6% rahvastikust, enamik vaegkuuljatest on täiskasvanud, 50% on vanemad kui 60 aastat. Kurte on Eestis umbes 1500 (0,1%elanikkonnast), vaegkuuljaid umbes 9000. Kooliealistest on kurte kuni 2 õpilast tuhandest. Seega on tegemist üsna harva esineva hariduslikuerivajadusega. Tänu meditsiinitehnika arengule (kvaliteetsemad kuuldeaparaadid, sisekõrva implantaatide paigaldamine) on pikaajalist eriabivajavate kuulmispuudega laste arv viimastel aastatel veel oluliselt vähenenud.

Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, ontegemist vaegkuulja ehk nürmikuga. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegi kuulmisaparaadi abil), on tegemistkurdiga. Kergema kuulmislangusega lapsed kuulevad tavalist kõnet 4 - 6 meetri kauguselt, sosinkõnet vahetult kõrva juures. Keskmisekuulmislangusega lapsed kuulevad kõnet halvasti isegi kõrva juures, tajudes vaid sõna üldist struktuuri ja lausekontuure. Kurtuse ja raskeastme vaegkuulmise korral õpivad lapsed tavaliselt erikoolis (kuulmislanguse III ja IV aste); keskmine (II aste) ja kerge (I aste) vaegkuulmisekorral saavad lapsed kuulmisaparaadiga hakkama tavakoolis, kuid vajavad logopeedi abi. Piir kurtuse ja vaegkuulmise vahel on ähmane, see eisõltu ainult detsibellidest, vaid sellest, kuidas olemasolev kuulmisjääk on ära kasutatud. Põhiline erinevus kurtide ja nürmikute vahel on selles, etnürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Määravaks on kogukond, kuhu nad kuuluvad.

Kui inimene on kaotanud kuulmise alles pärast suulise keele omandamist (alates 3,5 eluaastast) on ta hiliskurdistunud. Kurdistuda võib eripõhjustel erinevatel eluperioodidel: lapsena, täiskasvanuna, vanaduses. Kui laps kaotab kuulmise enne kõne omandamist, on tegemistvaratekkelise kurtusega. Sünnipärane kurtus on tavalisem kui imikueas tekkinud kurtus, seetõttu räägitakse ka lihtsustatult kaasasündinudkurtusest.

Sünnipärastel kurtidel ei ole hääletaju, välja arvatud mõnel juhul rütmitaju, kui helilaine on nii tugev, et seda on tunda. Kaasasündinud kurtusekorral ei ole lapsel võimalik loomulikul teel kõnekeelt õppida. Viipekeel, mis produtseeritakse käte, keha ning näo miimika abil, on kurdileinimesele asendamatu. Kurt laps ei saa suulist kõnet loomulikul teel omandada, sest ta ainult näeb huulte liikumist ja näoilmeid. Kui ta saabvõimaluse õppida viipekeelt, siis see mõjutab oluliselt mõtlemise ja muu teadvuse arengut. Kui kurdil lapsel on kurdid vanemad, siis viibib taviipekeele keskkonnas ja tal on samad võimalused loomuliku keele omandamiseks nagu kuuljal lapsel kõne omandamiseks.

Sisekõrvaimplantaat on kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil inimesel saada osa ümbritsevatest helidest, st kuulda. Väikelapseeasimplantaadi saanud pisikestel kurtidel on head eeldused õppida kuulama ja rääkima ning täiskasvanuna olla konkurentsivõimelisemad tööturul.Ka hiliskurdistunud täiskasvanutel on võimalus implantaadist märkimisväärset kasu saada. Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline, kui pikkon ajavahemik kurdistumisest implantaadi saamiseni. Mida lühem see aeg on (ehk laste puhul - mida noorem on laps), seda paremad onlõpptulemused.

Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes ei ole suutelised kasutama ei suulist kõnet ega tavalist viipekeelt. Nendepuudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks.

Kuulmiskahjustuse põhjused ja mõju lapse üldisele arenguleMilliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist?Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus?Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini?Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega?


Easterbrooks, S. & Estes, E. L. (2007). Helping Deaf and Hard of Hearing Students to Use Spoken Language: a Guide for Educatorsand Families. Thousands Oaks: Corwin Press.Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: REKKMüil, E (Koost.) (2009). Meie kurdid lapsed. Tallinn: Stampline Müil, E. (2005). Kuulmislangusega laps tavalasteaias. Rmt. Toom, R. (Koost.). Eripedagoogika märts, Kuulmislangus. Tartu: Tartumaatrükikoda, 41-44.Müil, E. (2011) Auditiiv-verbaalne õpetus, www.eklvl.ee/ver1/haridus/auditiiv-verbaalne-6petus.pptPüss, A. 2010. Kuulmispuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajale. Tartu: HTMRaidla, U., Rizijis, A. 2007. Kuulmise erivajadusega lapse kooliks ettevalmistamine. Eripedagoogika. AlusharidusReilson, M., Paabo, R. 2007. Kuulmislangusega laps tavakoolis. Tartu: Stuudium



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine&login[30.04.2013 13:50:09]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine&print[30.04.2013 13:50:11]

9 Kehapuuded ja kehapuudega laste arendamineLiikumispuue on üldine termin mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puuete kohta, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsioonihäired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. Omaette rühma moodustavad liikumispuueteni viivad haigused, millehulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevad düstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne.Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengukõrvalekalded võivad tekkida looteeas või varases lapsepõlves.

Liikumispuudega lapsi on Eestis üle 5000. Spetsialistide arvamusel see arv ei vähene, pigem suureneb. Meditsiini areng (väga raskes seisundislapsed suudetakse sünnituse, haiguse või trauma järel elule aidata) ning traumad, negatiivsed keskkonnamõjurid ning sotsiaalsed probleemid ontegurid, mis puudega laste arvu pigem suurendavad. Kehapuudega laste probleemid on väga erinevad, olenevalt puudeid põhjustanud võipõhjustavate haiguste või traumade raskusest, algusajast ja intensiivsusest. Võivad avalduda püsivate seisunditena või kulgevate haigustenaning avalduvad eelkõige toimetuleku piirangutena, st laps ei saa samaväärselt eakaaslastega vabalt liikuda ja tegutseda ning ümbritsevastmaailmast kogemusi omandada.



Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2008. Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tln: REKKHäidkind, P. 2008. Erivajadusega lapsed lasteaias. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikoolKaldoja, H. 2010. Liikumispuue. Märka ja toeta last. Teatmik õpetajale. Tartu: THMTalvik, T. 1998. Tserebraalparalüüs müüt ja tegelikkus. TartuVeisson, M. 2009. Laste liikumispuuded. Lapsevanematele erivajadusega lastest. Tln: Atlex


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine&login[30.04.2013 13:50:11]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired&print[30.04.2013 13:50:12]

10 Pervasiivsed arenguhäiredPervasiivsete arenguhäirete (kasutatakse ka nimetust autismispektrihäired) korral on tegemist vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemisekvalitatiivse kahjustusega, millega kaasneb lapse huvide ja tegevusaktide piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Tavaliselt (mittealati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Nimetatud tunnused on püsivad ning varieeruvadüksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasestkäitumisest (Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon 1995). Umbes 60%-l pervasiivse arenguhäirega lastest on tugev vaimse arengumahajäämus, 20%-l on intelligentsus keskmine või üle selle.

Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed jagunevad kahte suuremasse rühma: lapsed, kellel esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohasestarengust vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kellel pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism ehk Kannerisündroom). Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismiga ka vaimse arengu mahajäämus erineval tasemel. Samuti esineb sagelikaasneva diagnoosina ka epilepsia. Pervasiivsed arenguhäired ei ole alguse ja lõpuga haigus, mida saab medikamentidega ravida, vaid püsivpuue. “Raviks” on peamiselt eripedagoogiline sekkumine ning autismile omased iseärasused jäävad inimest saatma kogu eluks. Eraldi saabvälja tuua Savant-sündroomiga inimesed, kellel on mingil kitsal alal erakordne andekus, kuid selliseid inimesi on maailmas vaid sadakond.



Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu. Kui enamus tunnustest peab lapse puhul paika, pidage nõu spetsialistiga!



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired&print[30.04.2013 13:50:12]



Aavik, P. (2009). Ülevaade autismispektrihäiretest. Lege Artis 2 (81).Aavik, P. (2009). Aspergeri sündroom: sümptomid, diagnostika ja ravi. Lege Artis 7 (86).Gillberg, C. (2003). Aspergeri sündroom lastel, noortel ja täiskasvanutel. Normaalne, geenius või nohik? Tallinn: Kirjastus Kunst.Helbe, E. (2011 18 veebruar). Autismisündroomiga sünnib juba iga sajas laps. Õpetajate Leht.Häidkind, P. (2008). Erivajadustega laps lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu ÜlikooliKirjastus.Kuzemtshenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. & Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Tartu: Eesti Autismiühing.Kuzemtshenko, M. (2011). Autism. Rmt. Meie lapsed. Teatmik puudega laste peredele. Eesti Puuetega Inimeste Koda: Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.Teeäär, K. (2007). Autismi-riskiga väikelapse avastamine. Eripedagoogika, nr 27.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired&login[30.04.2013 13:50:13]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 13:50:14]

11 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttu kasutatakseterminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed ja käitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksusearengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kuiprobleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kuikäitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi,kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidenavõi endassetõmbumisena.


eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsilineja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsetekontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poistel diagnoositakse oluliseltsagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoole suunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele jakaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoole suunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks.Kui laps elab oma mure välja probleemse käitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivadtagajärjed olla tõsisemad, sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 13:50:14]


Gimpel, G., Holland, M. 2003. Emotional and Behavioral Problems of Young ChildrenHäidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: RiiklikEksami- ja KvalifikatsioonikeskusHaljaste, A. 2007. Emotsionaalsed ja käitumisraskused. EripedagoogikaVesiko-Liinev, M., Rätsep, J. 2009. Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemide märkamine ja varane sekkumine.Lapsevanematele erivajadustega lastest II. Tartu: Atlex.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&login[30.04.2013 13:50:15]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis&print[30.04.2013 13:50:16]

12 Mängu roll erivajadusega lapse arendus- ja kasvatusprotsessisKoolieelses õppeasutuses on lapse arendamise peamiseks vormiks täiskasvanute juhitud organiseeritud tegevused. Tegevusi korraldavadõpetajad ja eripedagoogid õppekava alusel, võtmeroll on õigete õppemeetodite valikul. Arenguliste erivajadustega laste (AEV) õpetajad peavadhästi tundma arengupsühholoogiat ja eripedagoogikat, et märgata arengulisi kõrvalekaldeid.

Arenguprobleemidega lapsed on tavaliselt oluliselt passiivsemad kui eakohaselt arenenud lapsed, nad ei taha esemete ega mänguasjadegategeleda. Seetõttu tuleb kasutada metoodilisi võtteid, mis äratavad laste tähelepanu ja tekitavad neis huvi toimuva vastu. Täiskasvanuteülesandeks on positiivse hoiaku kujundamine eelseisva tegevuse vastu. Vaimupuudega lastel on raskusi emotsioonide äratundmise jamõistmisega, samas on emotsioonide mõistmine oluline emotsioonide reguleerimiseks ning toetab sotsiaalset kompetentsust ning sõprussuheteloomist. Samas on vaimupuudega lapsed kinesteetilised õppijad, neile sobib aktiivne osalemine füüsilises tegevuses: liikumine, käelisedtegevused, mängud õpitava paremaks meeldejätmiseks. Kinesteetilise õppimise ajal töötavad mõlemad ajupoolkerad ning saadud infotsäilitatakse pikaajalises mälus. Kinesteetilised õppijad eelistavad kompimismeelt, selleks et õpitavat mõista, peavad nad puudutama jatunnetama. Neil jääb paremini meelde see, mis on käelise tegevusega seotud. Mäng ja kinesteetiline õppimine on seega lahutamatult seotud.Kui on seotud visuaalne ja kinesteetiline õpistiil, siis on tulemuseks märgatavad muutused erivajadustega lapse kognitiivsetes, käitumuslikes jasotsiaalsetes oskustes.



Carlson, A. 2012. Mäng ja draama alushariduses intellektipuudega laste õpetamisel ja kasvatamisel. Eripedagoogika 40Einon, D. 2004. Mängime ja õpime. Tallinn: VarrakStrebeleva, J. 2010. Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil. Tartu: AtlexTamm, R. 2007. Vaimupuudega laste õpetamine mängu kaudu. Eripedagoogika 27


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis&login[30.04.2013 13:50:17]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?%D5ppe%FClesanded&print[30.04.2013 13:50:17]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?%D5ppe%FClesanded&login[30.04.2013 13:50:18]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest_-_l%FCnktest[30.04.2013 13:50:19]




Sisukaart

Prindi

Sisene





Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.1._Teeside_esitamine[30.04.2013 13:50:20]




Sisukaart

Prindi

Sisene



1. Kirjuta antud artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 7 - 9 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama lapse loova

andekuse arendamisel.3. Riputa teesid foorumisse, et kursusekaaslased saaksid Sinu teesidega tutvuda.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs[30.04.2013 13:50:21]




Sisukaart

Prindi

Sisene








http://www.tps.edu.ee/...lid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.1.%26nbsp%3BLapse_k%E4itumise_kirjeldamine[30.04.2013 13:50:23]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamine1. Jälgi oma praktikarühmas nädala jooksul üht last, kellel esineb kõige enam käitumisprobleeme.2. Kirjelda 1-2 lehekülje ulatuses lapse käitumist erinevates olukordades, suhteid teiste lastega, õpetaja poolseid

abistamisvõtteid ning nende efektiivsust.3. Riputa vaadeldud lapse käitumise kirjeldus foorumisse.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.2.%26nbsp%3BV%F5rdlus[30.04.2013 13:50:24]




Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.1._%D5ppem%E4ngu_koostamine[30.04.2013 13:50:25]




Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.2._Anal%FC%FCs[30.04.2013 13:50:26]




Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_5.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngude_koostamine[30.04.2013 13:50:27]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine1. Tööta läbi Strebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi

käsiraamat. Tartu: Atlex (kättesaadav internetist)2. Koosta iga raamatus käsitletud mõtlemise alaliigi arendamiseks üks mäng (kokku 3 mängu) ning riputa

mängukirjeldused foorumisse.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest_-%26nbsp%3Bv%E4itetest[30.04.2013 13:50:28]




Sisukaart

Prindi

Sisene





Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.1.%26nbsp%3BTeeside_esitamine[30.04.2013 13:50:29]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 7.1. Teeside esitamine1. Kirjuta antud 7. õppetunni materjalist välja 15 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 10 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama

nägemishäirega lapse märkamisel ja arendamisel.3. Riputa oma 10 teesi foorumisse, et kursusekaaslased saaksid nendega tutvuda.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs[30.04.2013 13:50:30]




Sisukaart

Prindi

Sisene








http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_8.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs[30.04.2013 13:50:31]




Sisukaart

Prindi

Sisene








http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine:%D5ppe%FClesanne_9.1._Enesekontrollitest_-_v%E4itetest[30.04.2013 13:50:32]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Hindamine:








http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_10.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs[30.04.2013 13:50:33]




Sisukaart

Prindi

Sisene



Kuzemtshenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Tartu: EestiAutismiühing.

2. Analüüsi erinevaid lugusid ning pane kirja:12 sarnast joont, mis olid sarnased kõigis lugudes;12 erinevust, mis iseloomustasid vaid üksikuid lugusid.

3. Riputa oma kodutöö foorumisse ning võrdle oma analüüsi kahe kaasõpilase analüüsiga: too välja sarnasused jaerinevused.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.1._Loo_kirjutamine[30.04.2013 13:50:35]




Sisukaart

Prindi

Sisene



1. Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine jatoetamine, lk 50 - 56, kus on kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomi


1. Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid jakäitumisraskusi?

2. Mis on teie arvates peamised põhjused?4. Esita lugu vastavas foorumis tegevuskavas ette nähtud tähtajaks





http://www.tps.edu.ee/...ndex.php?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngu_koostamine[30.04.2013 13:50:36]


Õppeülesanne12.1. ÕppemängukoostamineÕppeülesanne 12.2. Mängudeanalüüs


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...d/sissejuhatus/index.php?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.2._M%E4ngude_anal%FC%FCs[30.04.2013 13:50:37]


Õppeülesanne12.1. Õppemängu koostamineÕppeülesanne 12.2.Mängude analüüs


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&print[30.04.2013 13:50:38]



2. teema


3. teema


4. teema


5. teema


6. teema


7. teema




8. teema


9. teema


10. teema


11. teema


12. teema






Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannete koostamisele (VANKeRja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&login[30.04.2013 13:50:38]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?&print&Sisene[30.04.2013 13:50:40]

Avaleht












http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?Avaleht[30.04.2013 13:50:41]


Sisukaart

Prindi

Sisene


Avaleht















http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&print&mailform[30.04.2013 13:50:42]


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&login[30.04.2013 13:50:43]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&print&sitemap[30.04.2013 13:50:44]
















http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.2_Kommenteerimine[30.04.2013 13:50:45]




Sisukaart

Prindi

Sisene


Õppeülesanne 11.2 KommenteerimineTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemaltühe kaasõppija loole.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse&print[30.04.2013 13:50:46]

1 Sissejuhatus erivajaduste käsitlusseInimesed erinevad üksteisest vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Inimese võimekus koosneb paljudest“intelligentsustest”, mis omakorda varieeruvad isikuti (Howard Gardner 1983). Daniel Goleman (1995) rõhutab ka emotsionaalse intelligentsuseülisuurt kaalu inimese tegevuses. Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nendearenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikekserivajadusteks (Kõrgessaar 2002).

Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandadakeskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks.Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetöösteemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid,õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja pooltvastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustesttulenevalt. Pikema haiglaravi puhul on haiglaõpe.


mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane)mida eelistavad vaegurid ise (nt nägemisvaegurid, liikumispuudelised)






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse&print[30.04.2013 13:50:46]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse&login[30.04.2013 13:50:47]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus&print[30.04.2013 13:50:49]

2 Andekus kui erivajadusIntelligentia (lad k) – mõistmine, arusaamine, taip, mõistus. Intelligentsus on võime mõelda abstraktselt, tegutseda sihipäraselt ja tulla edukalttoime keskkonnaga. “Andekus on individuaalne potentsiaal, inimese psüühiliste omaduste kogum, mis võimaldab tal olla mingil alal silmapaistvaltedukas” (TEA entsüklopeedia, 2. kd 2009).

Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonnakohandamist ning teistsugust kohtlemist.

Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunaga kas muusikale ja/võikunstile).




Tegelikkuses domineerib lähenemine andekusele kui suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile väga hea õpi- ehkakadeemilise edukusega. See tähendab, et lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiirem mõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkemmeelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvad kiiremini ja efektiivsemalt. Üldandekuse väljakujunemist mõjutab see, kuilapsega tegeletakse palju 1. - 4. eluaastal.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus&print[30.04.2013 13:50:49]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus&login[30.04.2013 13:50:50]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus&print[30.04.2013 13:50:51]

3 Tähelepanu puudulikkus ja hüperaktiivsusHüperaktiivsust ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on käsitletud mitme nimetuse all: hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon(MBD), minimaalne ajuhäire, tähelepanu puudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire jt.

Kõigil nimetatud juhtudel on lapsel raskusi keskendumisega, normaalse aktiivsuse säilitamise ja sellest lähtuvalt ka õppimise ja korraleallumisega. Mõtlemisoskusest põhjustatud õppimisraskusi ei pruugi neil lastel olla. Avaldumisvormid võivad olla erinevad: mõned lastest onrohkem üliaktiivsed ja impulsiivsed, teistel on ülekaalus tähelepanuhäired, kolmandad on aga ühtaegu püsimatud ja üliaktiivsed ning samas katähelepanematud. Seisund võib ka ühe päeva jooksul muutuda.

2000. aastast alates käsitletakse hüperaktiivsust (ADHD - Attention Deficit Hyperactivity Disorder) kui psüühika täidesaatva funktsiooni häiret- võimetust oma tegevust planeerida, plaani järgi tegutseda, saavutada planeeritud tulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse kesksekssümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid.


1. Situatsiooniline hüperaktiivsus, kus laps mõnes kohas või koos mõne inimesega on püsimatu ja mujal mitte. See liik on laste seaskõige levinum.

2. Läbiv hüperaktiivsus, mis takistab sotsiaalset toimetulekut, on omane 5–7% lastele. Selle äärmuslikku vormi, mis nõuab ravimitekasutamist, esineb 2%-l.

Praegusel ajal peetakse hüperaktiivsust psüühikahäireks, kui see on keskmiselt või tugevasti väljendunud. Vähemalt keskmise raskusastmegalaps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Hüperaktiivsust saab diagnoosida pärast lapse põhjalikku uurimist, mida teeblastepsühhiaater koos teiste erialaspetsialistidega.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus&login[30.04.2013 13:50:52]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded&print[30.04.2013 13:50:52]

4 Vaimu- ja liitpuudedVaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatudintellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes. Vaimupuudega inimese puue väljendub raskuses asjadestaru saamisel, tal on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Vaimupuue tähendabantud hetke tegevusvõime olulist piiratust. Vaimupuuet iseloomustab keskmisest tunduvalt madalam intellektuaalne tegevusvõime. Samaaegseltesineb piiranguid kahel või enamal adaptiivsete oskuste alal, mis on iseseisva elu eeldusteks: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, koduselamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö.Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kerge õpiraskuseni.

Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur homogeenne grupp ühesuguseid inimesi,vaid nad on kõik omaette erinevad isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused. Raske vaimupuudega inimesed onteistest inimestest sõltuvad, kerge vaimupuudega inimesed võivad elada päris iseseisvat elu. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Vaatamatapiiratud arengupotentsiaalile on kõik vaimupuudega lapsed ja täiskasvanud siiski arenemisvõimelised. Neil on võimed ja anded, mida on vajaavastada ja toetada. Kuid nende arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kesteveripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus.

Arengupsühholoogia seisukohalt kirjeldatakse vaimupuuet kui pärsitud arengut. Vaimupuudega lastel hilineb kognitiivsete oskuste kujunemineoluliselt. Kõik lapsed ja noored läbivad erinevaid arengutasandeid samas järjekorras, kuid see võtab erinevalt aega ja osa inimesi ei jõuagikõrgematele arengutasanditele ja jäävad terveks eluks madalamatele – neid määratletaksegi kui vaimselt alaarenenuid. Mõtlemisele oniseloomulik konkreetsus ja situatiivsus, suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega. Olulinemahajäämus on ka kõnearengus. Nad mõistavad halvasti neile suunatud kõnet, iseseisev kõne võib puududa. Sageli esineb ka ehholaalia - lapskordab talle esitatud fraasi või küsimust, selle tähendust mõistmata. Pidurdunud on tunde- ja tahteelu areng. Kuid mida rohkem kogemusi saablaps kasvamise ajal, seda kõrgemaks kujuneb tema võimete arengu lagi. Kergema vaimupuude korral võivad lapsed jõuda isegi koolieelse ealõpuks üllatavalt kõrgele arengutasemele.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded&login[30.04.2013 13:50:53]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired&print[30.04.2013 13:50:54]

5 Spetsiifilised arenguhäiredPsüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis on psüühilise arengu häirete (F80 - F89) iseloomulike joontena välja toodud:


Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid),kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suureallrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes.

Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, miskajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimiselja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ningkombineerunud väga erinevalt.



Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii tava, sobitus- kui tasandusrühmades.

Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilist arenguhäiret vaimupuudest.







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired&login[30.04.2013 13:50:55]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor&print[30.04.2013 13:50:56]

6 Downi sündroomiga laps ja noorKromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad, mis asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust arvust geenidest, mis on vajalikudorganismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi, pooled neist on pärit ema munarakust ja pooled isaseemnerakust. Tihti esineb vanemate sugurakkudes kromosoomi lahknemise vigu ja viljastatud munarakul pole kromosoome mitte 46, vaidrohkem või vähem. Puuduv või üleliigne pärilik materjal põhjustab tugevaid kõrvalekaldeid loote arenemisel. Selle tagajärjel sünnibkromosoomhaigusega laps või hukkub vigane loode juba varem. Kromosoomihaigused ei ole ravitavad. Haiguse kliiniline pilt on erinev ja sõltubsellest, milline osa on kromosoomist üle või puudu. Enamasti on haiged väga sügava vaimse või füüsilise puudega. Downi sündroom on üksenam levinud pärilikke haigusi.


kõige tavalisem on 21-trisoomia, mida esineb 95% Downi sündroomi tekke puhul;teiseks vormiks on nn. mosaiik, mille puhul väär kromosoomide jagunemine toimub viljastatud munaraku teisel jagunemisel. Sellisel juhulon organismis nii väärastunud kui ka normaalsete kromosoomidega rakke. Esineb vaid 1% juhtumitest. Sellistel juhtumitel on vähemteravamalt avaldunud füüsilised tunnusjooned ja kergem vaimupuue;kolmandaks vormiks translokatsioon, mille puhul on kromosoomid liitunud teineteisega või ümberpaigutunud, see on Downi sündroomipõhjuseks 3-4% juhtumitest.

Kuigi Downi sündroomi risk suureneb koos vanusega, võib selle puudega laps sündida igas vanuses emale. Kuna eakaid sünnitajad on üldiseltvähem, on nende osakaal Downi sündroomiga laste hulgas 20%. Seevastu 80% Downi sündroomiga lastest on sündinud alla 35-aastastelenaistele.



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor&print[30.04.2013 13:50:56]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor&login[30.04.2013 13:50:57]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine&print[30.04.2013 13:50:58]

7 Nägemishäirega lapsed ja nende arendamineNägemise teel saab inimene 90% informatsioonist. Nägemisprobleemid on kaasa sündinud või tekkinud sünnijärgselt. Nägemispuue võibilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonide kahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisväljakitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremini nägeva silma järgi. Laste nägemishäired esinevad eri astmetes –võib olla täielik pimedus või nõrgalt nägemine. Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sügava ja raskenägemispuudega lapsed eristavad valgust ja pimedust ning esemete kontuure. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused,raskeid nägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus. Nägemispuude põhjused on erinevad.




1. lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi;2. laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega;3. lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste tähtede vahetamine, lugemisjärje kaotamine;4. kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine&login[30.04.2013 13:50:59]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine&print[30.04.2013 13:51:00]

8 Kuulmispuudega lapsed ja nende arendamineKuulmispuudele keskendunud eripedagoogika osa nimetatakse surdopedagoogikaks ja vastavat spetsialisti surdopedagoogiks. Kuulmispuuetesineb umbes 6% rahvastikust, enamik vaegkuuljatest on täiskasvanud, 50% on vanemad kui 60 aastat. Kurte on Eestis umbes 1500 (0,1%elanikkonnast), vaegkuuljaid umbes 9000. Kooliealistest on kurte kuni 2 õpilast tuhandest. Seega on tegemist üsna harva esineva hariduslikuerivajadusega. Tänu meditsiinitehnika arengule (kvaliteetsemad kuuldeaparaadid, sisekõrva implantaatide paigaldamine) on pikaajalist eriabivajavate kuulmispuudega laste arv viimastel aastatel veel oluliselt vähenenud.

Kuulmishäiretega inimesteks nimetatakse neid, kelle kuulmine on teatud määral nõrgenenud. Kui kuulmine võimaldab kõne mõistmist, ontegemist vaegkuulja ehk nürmikuga. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks (isegi kuulmisaparaadi abil), on tegemistkurdiga. Kergema kuulmislangusega lapsed kuulevad tavalist kõnet 4 - 6 meetri kauguselt, sosinkõnet vahetult kõrva juures. Keskmisekuulmislangusega lapsed kuulevad kõnet halvasti isegi kõrva juures, tajudes vaid sõna üldist struktuuri ja lausekontuure. Kurtuse ja raskeastme vaegkuulmise korral õpivad lapsed tavaliselt erikoolis (kuulmislanguse III ja IV aste); keskmine (II aste) ja kerge (I aste) vaegkuulmisekorral saavad lapsed kuulmisaparaadiga hakkama tavakoolis, kuid vajavad logopeedi abi. Piir kurtuse ja vaegkuulmise vahel on ähmane, see eisõltu ainult detsibellidest, vaid sellest, kuidas olemasolev kuulmisjääk on ära kasutatud. Põhiline erinevus kurtide ja nürmikute vahel on selles, etnürmikud omavad potentsiaali kõne õppimiseks auditiivsel teel. Määravaks on kogukond, kuhu nad kuuluvad.

Kui inimene on kaotanud kuulmise alles pärast suulise keele omandamist (alates 3,5 eluaastast) on ta hiliskurdistunud. Kurdistuda võib eripõhjustel erinevatel eluperioodidel: lapsena, täiskasvanuna, vanaduses. Kui laps kaotab kuulmise enne kõne omandamist, on tegemistvaratekkelise kurtusega. Sünnipärane kurtus on tavalisem kui imikueas tekkinud kurtus, seetõttu räägitakse ka lihtsustatult kaasasündinudkurtusest.

Sünnipärastel kurtidel ei ole hääletaju, välja arvatud mõnel juhul rütmitaju, kui helilaine on nii tugev, et seda on tunda. Kaasasündinud kurtusekorral ei ole lapsel võimalik loomulikul teel kõnekeelt õppida. Viipekeel, mis produtseeritakse käte, keha ning näo miimika abil, on kurdileinimesele asendamatu. Kurt laps ei saa suulist kõnet loomulikul teel omandada, sest ta ainult näeb huulte liikumist ja näoilmeid. Kui ta saabvõimaluse õppida viipekeelt, siis see mõjutab oluliselt mõtlemise ja muu teadvuse arengut. Kui kurdil lapsel on kurdid vanemad, siis viibib taviipekeele keskkonnas ja tal on samad võimalused loomuliku keele omandamiseks nagu kuuljal lapsel kõne omandamiseks.

Sisekõrvaimplantaat on kõrgtehnoloogiline seade, mis võimaldab kurdil inimesel saada osa ümbritsevatest helidest, st kuulda. Väikelapseeasimplantaadi saanud pisikestel kurtidel on head eeldused õppida kuulama ja rääkima ning täiskasvanuna olla konkurentsivõimelisemad tööturul.Ka hiliskurdistunud täiskasvanutel on võimalus implantaadist märkimisväärset kasu saada. Nii laste kui täiskasvanute puhul on oluline, kui pikkon ajavahemik kurdistumisest implantaadi saamiseni. Mida lühem see aeg on (ehk laste puhul - mida noorem on laps), seda paremad onlõpptulemused.

Kurtide hulgas moodustavad omaette rühma pimekurdid, kes ei ole suutelised kasutama ei suulist kõnet ega tavalist viipekeelt. Nendepuudutustel põhinevat ehk taktiilset keelt võib nimetada käest-kätte viiplemiseks.

Kuulmiskahjustuse põhjused ja mõju lapse üldisele arenguleMilliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist?Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus?Millistel tingimustel areneb lapse kõne kiiremini?Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega?





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine&login[30.04.2013 13:51:01]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine&print[30.04.2013 13:51:02]

9 Kehapuuded ja kehapuudega laste arendamineLiikumispuue on üldine termin mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puuete kohta, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsioonihäired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. Omaette rühma moodustavad liikumispuueteni viivad haigused, millehulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevad düstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne.Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengukõrvalekalded võivad tekkida looteeas või varases lapsepõlves.

Liikumispuudega lapsi on Eestis üle 5000. Spetsialistide arvamusel see arv ei vähene, pigem suureneb. Meditsiini areng (väga raskes seisundislapsed suudetakse sünnituse, haiguse või trauma järel elule aidata) ning traumad, negatiivsed keskkonnamõjurid ning sotsiaalsed probleemid ontegurid, mis puudega laste arvu pigem suurendavad. Kehapuudega laste probleemid on väga erinevad, olenevalt puudeid põhjustanud võipõhjustavate haiguste või traumade raskusest, algusajast ja intensiivsusest. Võivad avalduda püsivate seisunditena või kulgevate haigustenaning avalduvad eelkõige toimetuleku piirangutena, st laps ei saa samaväärselt eakaaslastega vabalt liikuda ja tegutseda ning ümbritsevastmaailmast kogemusi omandada.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine&login[30.04.2013 13:51:03]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired&print[30.04.2013 13:51:04]

10 Pervasiivsed arenguhäiredPervasiivsete arenguhäirete (kasutatakse ka nimetust autismispektrihäired) korral on tegemist vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemisekvalitatiivse kahjustusega, millega kaasneb lapse huvide ja tegevusaktide piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Tavaliselt (mittealati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Nimetatud tunnused on püsivad ning varieeruvadüksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse esimese viie eluaasta jooksul kõrvalekalletena eakohasestkäitumisest (Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon 1995). Umbes 60%-l pervasiivse arenguhäirega lastest on tugev vaimse arengumahajäämus, 20%-l on intelligentsus keskmine või üle selle.

Pervasiivsete arenguhäiretega lapsed jagunevad kahte suuremasse rühma: lapsed, kellel esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohasestarengust vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kellel pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism ehk Kannerisündroom). Autism ei ole vaimupuue, kuid sageli kaasneb autismiga ka vaimse arengu mahajäämus erineval tasemel. Samuti esineb sagelikaasneva diagnoosina ka epilepsia. Pervasiivsed arenguhäired ei ole alguse ja lõpuga haigus, mida saab medikamentidega ravida, vaid püsivpuue. “Raviks” on peamiselt eripedagoogiline sekkumine ning autismile omased iseärasused jäävad inimest saatma kogu eluks. Eraldi saabvälja tuua Savant-sündroomiga inimesed, kellel on mingil kitsal alal erakordne andekus, kuid selliseid inimesi on maailmas vaid sadakond.



Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu. Kui enamus tunnustest peab lapse puhul paika, pidage nõu spetsialistiga!



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired&print[30.04.2013 13:51:04]






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired&login[30.04.2013 13:51:05]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 13:51:05]

11 Emotsionaalsed ja käitumisraskusedEestis on viimasel aastakümnel eemaldutud meditsiinikesksusest hariduses, eriti erivajadusega laste hariduses. Seetõttu kasutatakseterminitena pigem emotsionaalsed ja käitumisraskused (EKR) varasema termini emotsionaalsed ja käitumishäired asemel.

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksusearengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kuiprobleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kuikäitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi,kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidenavõi endassetõmbumisena.


eksternaliseeriv käitumisprobleemEksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsilineja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleemInternaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsetekontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.

Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades.

Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poistel diagnoositakse oluliseltsagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoole suunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele jakaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoole suunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks.Kui laps elab oma mure välja probleemse käitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivadtagajärjed olla tõsisemad, sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust jasotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&print[30.04.2013 13:51:05]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused&login[30.04.2013 13:51:06]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis&print[30.04.2013 13:51:07]

12 Mängu roll erivajadusega lapse arendus- ja kasvatusprotsessisKoolieelses õppeasutuses on lapse arendamise peamiseks vormiks täiskasvanute juhitud organiseeritud tegevused. Tegevusi korraldavadõpetajad ja eripedagoogid õppekava alusel, võtmeroll on õigete õppemeetodite valikul. Arenguliste erivajadustega laste (AEV) õpetajad peavadhästi tundma arengupsühholoogiat ja eripedagoogikat, et märgata arengulisi kõrvalekaldeid.

Arenguprobleemidega lapsed on tavaliselt oluliselt passiivsemad kui eakohaselt arenenud lapsed, nad ei taha esemete ega mänguasjadegategeleda. Seetõttu tuleb kasutada metoodilisi võtteid, mis äratavad laste tähelepanu ja tekitavad neis huvi toimuva vastu. Täiskasvanuteülesandeks on positiivse hoiaku kujundamine eelseisva tegevuse vastu. Vaimupuudega lastel on raskusi emotsioonide äratundmise jamõistmisega, samas on emotsioonide mõistmine oluline emotsioonide reguleerimiseks ning toetab sotsiaalset kompetentsust ning sõprussuheteloomist. Samas on vaimupuudega lapsed kinesteetilised õppijad, neile sobib aktiivne osalemine füüsilises tegevuses: liikumine, käelisedtegevused, mängud õpitava paremaks meeldejätmiseks. Kinesteetilise õppimise ajal töötavad mõlemad ajupoolkerad ning saadud infotsäilitatakse pikaajalises mälus. Kinesteetilised õppijad eelistavad kompimismeelt, selleks et õpitavat mõista, peavad nad puudutama jatunnetama. Neil jääb paremini meelde see, mis on käelise tegevusega seotud. Mäng ja kinesteetiline õppimine on seega lahutamatult seotud.Kui on seotud visuaalne ja kinesteetiline õpistiil, siis on tulemuseks märgatavad muutused erivajadustega lapse kognitiivsetes, käitumuslikes jasotsiaalsetes oskustes.





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis&login[30.04.2013 13:51:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?%D5ppe%FClesanded&print[30.04.2013 13:51:08]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?%D5ppe%FClesanded&login[30.04.2013 13:51:09]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&print[30.04.2013 13:51:10]



2. teema


3. teema


4. teema


5. teema


6. teema


7. teema




8. teema


9. teema


10. teema


11. teema


12. teema






Õppeülesannete disainimisel kasutatud S.Rekkori metoodilisi soovitusi ja metoodilist lähenemist õppeülesannete koostamisele (VANKeRja e-VÕTI programmide raames koostatud e-õppematerjalid)


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?Kasutatud_ja_soovitav_kirjandus&login[30.04.2013 13:51:11]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?&print&Sisene[30.04.2013 13:51:12]

Avaleht












http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?Avaleht&print[30.04.2013 13:51:13]

Avaleht












http://www.tps.edu.ee/...juhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest_-_l%FCnktest&print[30.04.2013 13:51:13]




Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest_-_l%FCnktest&login[30.04.2013 13:51:14]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/test1.htm[30.04.2013 13:51:15]

Tagasi õppematerjalide juurde

Enesekontrollitest

Lünkade täitmise harjutus

Täitke ära kõik lüngad, siis klikkige "Kontrolli" oma vastuste kontrollimiseks. Kui vastamine valmistab raskusi, võitekasutada vihjet: klikkige "Vihje" nuppu vastuse ühe tähe kuvamiseks. Pidage meeles, et vihje kasutamisega kaotate Te

punkte!

Lapsed, kes erinevad võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt eakaaslastest sedavõrd, et vajavad oma

arengupotentsiaali realiseerimiseks ümberkorraldamist, on

lapsed.

Mida varem lapse erivajadusi , ja

alustatakse, seda paremad on lapse võimalused ja

toime tulla.

Vanuses 0–7 (8) aastat saavad erivajadusega lapsed ja nende pered eriabi meditsiiniasutustest ja/või koolieelsetest

lasteasutustest:

0–2aastaste laste arendustegevus toimub valdavalt , perekonda juhendatakse

spetsialistide poolt.

2–7aastaste laste arendustegevus toimub sõltuvalt lapse erivajaduse tüübist ja raskusastmest kas lasteaia tava-

(andekad, muukeelsed, kerge arengupuudega lapsed), või

.

Erivajadusega lapse koolieelse arengu toetamiseks on vajalik tihe koostöö perekonna, lasteasutuse, kohaliku

omavalitsuse, meditsiini- ja psühholoogiateenistuse vahel.

Võrgustiku koostööetappideks on erivajadusega lapse , arengutaseme hindamine,

nõustamine ja .

Erivajadusega lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab

. Rühma meeskonna moodustavad õpetajad, liikumis- ja

muusikaõpetaja, logopeed ja/või eripedagoog, tervishoiutöötaja, õpetaja-abi, juhtkonna esindaja ning

.

Iga õppeaasta alguses, kõikide laste arenguvaatluse järel, tuleb kokku (v.a

lapsevanemad). Kui rühma meeskond ühiselt leiab, et lapse senine areng ei ole kulgenud eakohaselt (esineb oluline

mahajäämus, käitumise eripära või andekus), selgitatakse lapsevanemale vajadust täiendavate uuringute järele.

Hindamistegevusteks on vastavalt vajadusele:

Enesekontrollitest


1) korduv ja täpsem lapse käitumise vaatlus erinevates tingimustes;

2) last puudutava lisateabe kogumine;

3) lapse ;

4) lapse võimete ja oskuste psühholoogilis-pedagoogiline hindamine.

Hindamistegevuste järel toimub milles osalevad kõik lapsega tegelevad

meeskonnaliikmed ning .

Arenguvestluse käigus:

1) tehakse kokkuvõte lisauuringutest ja hindamistulemustest;

2) kirjeldatakse võimalikult täpselt lapse arengutaset;

3) pakutakse perele ja ;

4) arutletakse lapse ning pere ja lasteaias olemasolevate

üle.

Kogutud informatsiooni põhjal leitakse erivajadusega lapsele sobiv sekkumisviis:

1) koostöös lapsevanematega rakendatakse lapsele sobiva õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamisel lisaks rühma

tegevuskavale ;

2) lapse kaasamisel tavakeskkonda (tava- või sobitusrühma), peab lasteasutuses koostöös kohaliku omavalitsusega

olema tagatud pedagoogide , lisaabi nii spetsialistide kui ka vahendite näol ning

vajadusel lapsele või perele;

3) lapse sobitus- või erirühma suunamiseks on lapsevanemal vaja pöörduda elukohajärgse maakondliku

poole.

Õppeaasta lõpul tehakse ühiselt kokkuvõte individuaalse arenduskava toimimisest ja

sobilikkusest lapsele.

6–8aastaste laste kujuneva koolivalmidusega seoses on oluline kontakti võtta tulevase

ja , et spetsiifiline arendustegevus saaks vajadusel jätkuda.

Kontrolli Vihje



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.1._Teeside_esitamine&print[30.04.2013 13:51:15]


1. Kirjuta antud artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 7 - 9 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama lapse loova andekuse arendamisel.3. Riputa teesid foorumisse, et kursusekaaslased saaksid Sinu teesidega tutvuda.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.1._Teeside_esitamine&login[30.04.2013 13:51:16]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:17]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:18]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/..._puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.1.%26nbsp%3BLapse_k%E4itumise_kirjeldamine&print[30.04.2013 13:51:18]

Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamine1. Jälgi oma praktikarühmas nädala jooksul üht last, kellel esineb kõige enam käitumisprobleeme.2. Kirjelda 1-2 lehekülje ulatuses lapse käitumist erinevates olukordades, suhteid teiste lastega, õpetaja poolseid abistamisvõtteid ning

nende efektiivsust.3. Riputa vaadeldud lapse käitumise kirjeldus foorumisse.


http://www.tps.edu.ee/...erjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.1.%26nbsp%3BLapse_k%E4itumise_kirjeldamine&login[30.04.2013 13:51:19]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...atus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.2.%26nbsp%3BV%F5rdlus&print[30.04.2013 13:51:20]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.2.%26nbsp%3BV%F5rdlus&login[30.04.2013 13:51:21]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.1._%D5ppem%E4ngu_koostamine&print[30.04.2013 13:51:22]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.1._%D5ppem%E4ngu_koostamine&login[30.04.2013 13:51:23]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.2._Anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:23]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.2._Anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:24]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...us/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_5.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngude_koostamine&print[30.04.2013 13:51:25]

Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine1. Tööta läbi Strebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu: Atlex

(kättesaadav internetist)2. Koosta iga raamatus käsitletud mõtlemise alaliigi arendamiseks üks mäng (kokku 3 mängu) ning riputa mängukirjeldused foorumisse.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_5.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngude_koostamine&login[30.04.2013 13:51:26]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...owni_s%FCndroomiga_laps_ja_noor:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest_-%26nbsp%3Bv%E4itetest&print[30.04.2013 13:51:26]




Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest_-%26nbsp%3Bv%E4itetest&login[30.04.2013 13:51:27]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest



Enesekontrollitest

Märgi, kas väide on õige või väär.

Kontrolli

Downi sündroom on üks enam levinud pärilikke haigusi

Downi sündroomi risk suureneb koos vanusega

Downi sündroomiga laps võib sündida igas vanuses emale

Poistel esineb Downi sündroomi sagedamini kui tüdrukutel

Downi sündroomiga lapsed arenevad esimestel elukuudel suhteliselt eakohaselt

Downi sündroomiga laste kõige tõsisemaks puudeks on vaimne alaareng

Kognitiivne areng on Downi sündroomiga lastel eakohane

Downi sündroomiga lapsed on suhtlemisvalmid

Kõnemotoorika areng on downi sündroomiga lastel kiire

Downi sündroomiga lastel on madal kurguhääl

Kontrolli



http://www.tps.edu.ee/...%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.1.%26nbsp%3BTeeside_esitamine&print[30.04.2013 13:51:28]

Õppeülesanne 7.1. Teeside esitamine1. Kirjuta antud 7. õppetunni materjalist välja 15 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 10 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama nägemishäirega lapse märkamisel ja

arendamisel.3. Riputa oma 10 teesi foorumisse, et kursusekaaslased saaksid nendega tutvuda.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.1.%26nbsp%3BTeeside_esitamine&login[30.04.2013 13:51:29]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/..._N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:30]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:30]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...uulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_8.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:31]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_8.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:32]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine:%D5ppe%FClesanne_9.1._Enesekontrollitest_-_v%E4itetest&print[30.04.2013 13:51:33]


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine:%D5ppe%FClesanne_9.1._Enesekontrollitest_-_v%E4itetest&login[30.04.2013 13:51:33]


Sisukaart

Prindi

Sisene






Enesekontrollitest



Enesekontrollitest

Märgi, kas väide on õige või väär.

Kontrolli

Tserebraalparalüüs põhjustab enamiku lapseea liikumispuuetest.

Arendus- ja taastusravi abil on varajase sekkumise korral 1. eluaastal võimalik tserebraalparalüüsiraskusastet vähendada.

Kasvukeskkonna kohandamine hõlmab ka sotsiaalseid tegureid.

Füsioterapeut kasutab peamise ravimeetodina liikumisravi.

Hapnikuvaegus on sünnituse käigus tekkinud kahjustuste üheks peamiseks põhjuseks.

Liikumispuudega laste arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.

Kehapuuded õnnestub tavaliselt enne kooli minekut välja ravida.

Kehapuudega võivad kaasneda ka teised erineva raskusastmega puuded.

Enamikul kehapuudega lastest esineb koolieelses eas ka teiste arenguvaldkondade mahajäämus.

Liitpuudega laste rühmas on kuni 12 last.

Kontrolli



http://www.tps.edu.ee/...ssejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_10.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:35]


Kuzemtshenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Tartu: Eesti Autismiühing.2. Analüüsi erinevaid lugusid ning pane kirja:

12 sarnast joont, mis olid sarnased kõigis lugudes;12 erinevust, mis iseloomustasid vaid üksikuid lugusid.

3. Riputa oma kodutöö foorumisse ning võrdle oma analüüsi kahe kaasõpilase analüüsiga: too välja sarnasused ja erinevused.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_10.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:35]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...terjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.1._Loo_kirjutamine&print[30.04.2013 13:51:36]


1. Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 50 - 56, kuson kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomi


1. Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid ja käitumisraskusi? 2. Mis on teie arvates peamised põhjused?

4. Esita lugu vastavas foorumis tegevuskavas ette nähtud tähtajaks


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.1._Loo_kirjutamine&login[30.04.2013 13:51:37]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...erjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.2_Kommenteerimine&print[30.04.2013 13:51:38]

Õppeülesanne 11.2 KommenteerimineTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppija loole.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.2_Kommenteerimine&login[30.04.2013 13:51:39]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngu_koostamine&print[30.04.2013 13:51:39]



http://www.tps.edu.ee/...s/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngu_koostamine&login[30.04.2013 13:51:40]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/..._erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.2._M%E4ngude_anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:41]



http://www.tps.edu.ee/...alid/sissejuhatus/?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.2._M%E4ngude_anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:42]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...dex.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest_-_l%FCnktest&print[30.04.2013 13:51:42]




Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?1_Sissejuhatus_erivajaduste_k%E4sitlusse:%D5ppe%FClesanne_1.1._Enesekontrollitest_-_l%FCnktest&login[30.04.2013 13:51:43]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.1._Teeside_esitamine&print[30.04.2013 13:51:44]


1. Kirjuta antud artiklist välja 12 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 7 - 9 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama lapse loova andekuse arendamisel.3. Riputa teesid foorumisse, et kursusekaaslased saaksid Sinu teesidega tutvuda.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.1._Teeside_esitamine&login[30.04.2013 13:51:45]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...alid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:45]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?2_Andekus_kui_erivajadus:%D5ppe%FClesanne_2.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:46]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/..._puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.1.%26nbsp%3BLapse_k%E4itumise_kirjeldamine&print[30.04.2013 13:51:47]

Õppeülesanne 3.1. Lapse käitumise kirjeldamine1. Jälgi oma praktikarühmas nädala jooksul üht last, kellel esineb kõige enam käitumisprobleeme.2. Kirjelda 1-2 lehekülje ulatuses lapse käitumist erinevates olukordades, suhteid teiste lastega, õpetaja poolseid abistamisvõtteid ning

nende efektiivsust.3. Riputa vaadeldud lapse käitumise kirjeldus foorumisse.


http://www.tps.edu.ee/...ejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.1.%26nbsp%3BLapse_k%E4itumise_kirjeldamine&login[30.04.2013 13:51:48]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/....php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.2.%26nbsp%3BV%F5rdlus&print[30.04.2013 13:51:49]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?3_T%E4helepanu_puudulikkus_ja_h%FCperaktiivsus:%D5ppe%FClesanne_3.2.%26nbsp%3BV%F5rdlus&login[30.04.2013 13:51:49]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...alid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.1._%D5ppem%E4ngu_koostamine&print[30.04.2013 13:51:50]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.1._%D5ppem%E4ngu_koostamine&login[30.04.2013 13:51:51]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.2._Anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:51]



http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?4_Vaimu-_ja_liitpuuded:%D5ppe%FClesanne_4.2._Anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:52]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...hp?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_5.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngude_koostamine&print[30.04.2013 13:51:53]

Õppeülesanne 5.1. Õppemängude koostamine1. Tööta läbi Strebeleva, J. 2010. Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Tartu: Atlex

(kättesaadav internetist)2. Koosta iga raamatus käsitletud mõtlemise alaliigi arendamiseks üks mäng (kokku 3 mängu) ning riputa mängukirjeldused foorumisse.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?5_Spetsiifilised_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_5.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngude_koostamine&login[30.04.2013 13:51:54]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...owni_s%FCndroomiga_laps_ja_noor:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest_-%26nbsp%3Bv%E4itetest&print[30.04.2013 13:51:54]




Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?6_Downi_s%FCndroomiga_laps_ja_noor:%D5ppe%FClesanne_6.1._Enesekontrollitest_-%26nbsp%3Bv%E4itetest&login[30.04.2013 13:51:55]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.1.%26nbsp%3BTeeside_esitamine&print[30.04.2013 13:51:56]

Õppeülesanne 7.1. Teeside esitamine1. Kirjuta antud 7. õppetunni materjalist välja 15 Sinu arvates kõige olulisemat märksõna.2. Kirjuta kõiki märksõnu kasutades teesidena 10 põhimõtet, mida lasteaiaõpetaja peaks arvestama nägemishäirega lapse märkamisel ja

arendamisel.3. Riputa oma 10 teesi foorumisse, et kursusekaaslased saaksid nendega tutvuda.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.1.%26nbsp%3BTeeside_esitamine&login[30.04.2013 13:51:57]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/..._N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:58]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?7_N%E4gemish%E4irega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_7.2.%26nbsp%3BAnal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:51:58]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...uulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_8.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:51:59]




http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?8_Kuulmispuudega_lapsed_ja_nende_arendamine:%D5ppe%FClesanne_8.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:52:00]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine:%D5ppe%FClesanne_9.1._Enesekontrollitest_-_v%E4itetest&print[30.04.2013 13:52:01]


Hindamine:





http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?9_Kehapuuded_ja_kehapuudega_laste_arendamine:%D5ppe%FClesanne_9.1._Enesekontrollitest_-_v%E4itetest&login[30.04.2013 13:52:02]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/.../index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_10.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:52:02]


Kuzemtshenko, M., Läänemets, M., Rekand, E. Räni, K. (2003). Autism. Meie laste lood. Tartu: Eesti Autismiühing.2. Analüüsi erinevaid lugusid ning pane kirja:

12 sarnast joont, mis olid sarnased kõigis lugudes;12 erinevust, mis iseloomustasid vaid üksikuid lugusid.

3. Riputa oma kodutöö foorumisse ning võrdle oma analüüsi kahe kaasõpilase analüüsiga: too välja sarnasused ja erinevused.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?10_Pervasiivsed_arenguh%E4ired:%D5ppe%FClesanne_10.1.%26nbsp%3BLugude_anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:52:03]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...ssejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.1._Loo_kirjutamine&print[30.04.2013 13:52:04]


1. Loe Häidkind, P., Kuusik, Ü. 2009. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Lapse arengu hindamine ja toetamine, lk 50 - 56, kuson kirjeldatud õppematerjalis nimetatud 6 koolieelsele eale iseloomulikku sündroomi


1. Kui sageli oled oma praktikas täheldanud eelpool väljatoodud tunnustele vastavaid emotsionaalseid ja käitumisraskusi? 2. Mis on teie arvates peamised põhjused?

4. Esita lugu vastavas foorumis tegevuskavas ette nähtud tähtajaks


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.1._Loo_kirjutamine&login[30.04.2013 13:52:05]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/...lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngu_koostamine&print[30.04.2013 13:52:05]



http://www.tps.edu.ee/...p?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.1.%26nbsp%3B%D5ppem%E4ngu_koostamine&login[30.04.2013 13:52:06]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/..._erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.2._M%E4ngude_anal%FC%FCs&print[30.04.2013 13:52:07]



http://www.tps.edu.ee/...uhatus/index.php?12_M%E4ngu_roll_erivajadusega_lapse_arendus-_ja_kasvatusprotsessis:%D5ppe%FClesanne_12.2._M%E4ngude_anal%FC%FCs&login[30.04.2013 13:52:08]


Sisukaart

Prindi

Sisene







http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?Avaleht&print[30.04.2013 13:52:09]

Avaleht












http://www.tps.edu.ee/...ejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.2_Kommenteerimine&print[30.04.2013 13:52:10]

Õppeülesanne 11.2 KommenteerimineTutvu kaasõppijate koostatud lugudega, mõtle kaasa ja lisa omapoolne mõte, tähelepanek või kommentaar vähemalt ühe kaasõppija loole.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/sissejuhatus/index.php?11_Emotsionaalsed_ja_k%E4itumisraskused:%D5ppe%FClesanne_11.2_Kommenteerimine&login[30.04.2013 13:52:10]


Sisukaart

Prindi

Sisene






sissejuhatus eripedagoogikasse - avaleht · võimekus koosneb paljudest “intelligentsustest”,...

Documents