SEMIOOTIKA ALUSED

2.9.2010

www.ut.ee/SOSE

Thomas A. Sebeok õpikud

„Signs: An introduction to semiotics“ (Toronto 1994) ungarlane uuris soome-ugri keeli

Daniel Chandlor „Semiotics the Basics“ (London 2002)

„Semiotics for beginners“ (www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B - saab netist!)

Soovituslik:

Sõnastik käsiraamat Teooria

Juhatus semiootikasse P. Cobley; L. Jansz

Ch. W. Morris – semiaak

Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator I Tõlgendus T Kontekst K

M – D – I – T – K

Feromoonid on märgid, mida me ei tunneta. Interpretaator pole inimene ise.

Herma

Viljakus, ilu, õnn

Svastika ehk haakrist – keelaks ära (taval. antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. (nt. USA iniaanlaste korvpallikoondis 1909), Kuna Yala lipp (1925)

Ananda Marga vapp.

Lääne mentaalsus: tegelikkus ei valeta.

Keelata märke: asendada need tegevuse/liigituse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa.

Esimesena kasutas sõna „semiootika“ (sõna tuli meditsiinist) arst Galen Claudius Galenus. Tema õpilane oli Marcus Aurelius.

Arsti ülesanne on välja ravida haigus. Haigus muidu ei avaldu, aga ta avaldub läbi märkide. Arst on semiootik.

Esimesed semiootikud olid jahimehed – nad otsivad saaki märkide järgi.

Sherlock Holmes

Kriminalistika, meditsiin, ennustused

M(märk) -> T(tähendus)

T -> M

Platon 5.-4. saj eKr

Cratylos – esimene semiootiline traktaat

Kratilos – loomuse järgi

Hermogenes – kokkuleppe järgi

9.9.2010

Ühiseid asju seob mitte füüsika, vaid sotsioloogia.

Richelieu rajas Prantsuse akadeemia, mille järgi moodustati teised akadeemiad. (Kuidas korrektselt rääkida?)

Schade tähendusi fikseerib seaduseandja. Toob inimestele kola, kus sees on asjade nimed.

Ateenas oli kindel kord fikseeritud:

Soloni seadused. Seadused kahte sorti:

1. Jumal annab2. Unikaalne (Ateenas)

Seaduste koodeksid. Seadusandlus on rajatud loogikale. Rooma impeeriumiga levis kogu Euroopasse.

Euroopaideed:

(Rooma õigus) seadused on loogilised Vastutus on individuaalne

Solon annab nimesid vastavalt kombele ja füüsisele.

Kuid see oli ammu ja unustati ära, osaliselt kadunud jne...

Keskaeg:

John Locke

Sümbolid on reaalsed. Meie eksisteerime sümbolite maailmas. Iga asi sümboliseerib, ennustab midagi. Ilu on sisemine, on sisus, ennustab midagi. (kaunitar on olemuses tal, ja ahne). Vananemine on juhuslik. Maalitakse inimese olemust.

Meeli ei tohi usaldada, meeled petavad. (aksidentne)

Usaldada tuleb ilmutusi või ratsionaalset mõtlemist (substantne).

Descartes: „Tõde pole sõnades, tõde on maailmas. Tõde on nähtav, enesestmõistetav.“

Loogika, retoorika visati välja. Samuti skolastika (keeruline seletus) ja spekulatiivne (ratsionaalne) mõtteviis. Spekulatiivne on kunstlikult konstrueeritud.

Kontinentaalfilosoofias teistmoodi:

J. Locke – dem. riigikorra seisukohalt väga tähtis.

E Nay Concerning Human Understanding võtab kokku me arusaama teadmisest ja teadusest.

Teadmised jagas:

Füüsika (abstraktne, sama, mis näidati teaduse ja kunsti vahel) Praktika (meditsiin) Semiootika (esimene suurtest, kes kasutas ...) (võime aru saada nii füüsikast kui praktikast,

kuna kogu meie teadmine on rajatud märkidele)

19. saj – mõistuse õitsengu aeg. Progress. Teadmistel pole piire: võime teada saada kõigest.

Inimene formuleerib oma tundeid/teadmisi vastavalt inimkonna arengule:

Müüdid Kunstid Teadus Filosoofia (täppisteadus)

Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne.

Matemaatika areneb väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne.

Arvud on abstraktisoonid. See on reaalselt nähtav elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele.

Aktsioom (paralleelsete sirgete vahe on sama)

Matemaatikas tekivad vastuolud, paradigmad.

Frege: päästa matemaatika. Matemaatika tuleb rajada loogikale. (semiootika sõna ei kasutanud)

Ch. S. Peirce

pragmatismi rajaja. Suur osa kirjutisi rajatud semiootikale. Kirjutas erinevaid teoseid, kuid koguaeg tegelikult kirjutas ühte ja sama.

IGASUGUNE TEADMINE ON RAJATUD MÄRKIDELE. SEMIOOTIKA ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI.

Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta.

Charles Morris

Pierce ideede populariseerimine. Õpetas semiootikat Ameerika ülikoolides.

Keeleteadus

Ferdinand de Saussure

Luges keelteülikoolis üldkeeleteaduse kursust.

Keeleteadus 15. saj: saksa

Võrdlev

Täppisteadus

Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega.

1816 F. Bopp

1818 Rasmus Rask

Vennad Grimmid (vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased ja folkloristid.

Grimmi seadus: Kuidas foneetika muutub eri keeltes? Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele.

Kentum <-> statum

30.9.2010

Semiootika taassünd on seotud mitme valdkonnaga: filosoofia, loogika, sotsioloogia jne.

Saussure mitte ainult semiootika taasrajaja, vaiod 20. saj keeleteaduse hiilgav lektor – loengute ajal improviseeris.

Üldkeeleteaduse kursus: omapärasem teos ajaloos üldse. (pärast tema surma panid selle kokku tema õpilased Balley ja Sechemaye) – ei käinud loengutes, vaid teadsid tema ideedest vestlustes. Allikateks tudengite konspektid.

Keeleteadus kui teadus 19. Saj algul

Romantistlik mõttelaad

Grimmi seadus – keeleteaduses = Hegeli dialektika - filosoofias

Saksa grammatikud – kreeka keel on seitud kreeklaste tarkusega. Tarkus ei tulene aja jooksul, vaid kohaneb. India keel on metakeel. Tõde on juurtes, mitte otstes.

Tekkis võrdlev ajalooline keeleteadus. Keeled võrreldakse omavahel. Seda saab teha tänu sellele, et neil on ühine päritolu.

Keeleteadus on loodusteadus, mitte vaimuteadus. Vaimuteadus polegi seadus. Keeles nagu looduses on seadused. Seadused, mis ei tunne erandeid.

Üks esimesi kuulsamaid seadusi formuleeritud 19.saj algul – Grimmi seadus. Esimesena F. Bopp, siis R. Rask.

Jakob Grimm formuleeris seda parimal viisil. Kuidas muutuvad häälikud.

Bh -> ... (ret slaide!)

Grimmi jt seadustes leiti erandeid.

Formuleeriti uus seadus, mis seletas pea kõik erandid.

Saussure kaitses 1878 Leipzigis väitekirja. Sel ajal keeleteadus oli saksa teadus. Juhtivaks keelkonnaks muutusid nn noorgrammatikud.

Olukord filosoofias: eesmärk: rekonstrueerida uus ida-euroopa keel.

Mida rohkem rekonstrueerida, seda raskemaks muutus.

Saussure: sellist keelt ei saa olla. Hakkas käsitleam keelt kui süsteemi. Rekonstrueerides peab tulemus olema keel.

Probleem: intellektuaalne juurdlus.

Pärast S-i surma Poola keeleteadlane leidis, et see vokaal on olemas keti keeles.

S’i seadused, kõik need vähetähtsad üldkeeleteaduse kursuse kõrval.

Genfi ülikoolis töötades alustas sellest, et lõi platsi puhtaks. Enne olid tulemused suurepärased, kuid see teadus ei tegelenud keelega. Keelendus jaguneb: keel ise

Kõne

Keelt ei saa tappa. „surnud keel“ on metafoor. Ta pole elus. Elavad ainult kõnelejad.

Keel on abstraktne süsteem, kõne aga on fikseeritud aja ja ruumiga.

Keeleteadus ei oma isegi vahendeid abstr. Süsteemi uurimiseks.

Keel sama, vahet pole, kas näppudega, lippudega, suuga või üldse morses.

Kõne on keele realisatsioon, kõne erinevad vormid on varjud.

Keel ja ruum

Dialektoloogia

Dialektoloogia – lingvistiline fotograafia.

Keel ise ei muutu ajas ja ruumis.

Keel aegruumis:

Keel ja aeg

Sünkroonia

Diakroonia

Eesti ja soome k – erinevad süsteemid, seepärast on erinevad keeled, kuid üleminek pole nii terav.

On olemas lõpmatu arv keeli, vaid realiseeruvad.

Semioloogia:

Keel pole lihtsalt süsteem, on märgisüsteem.

Mis on märk?

Märk peab olema elementaarne. Esindama mingit tähendust.

Keelemärk

Omavahel seotud nagu paberilihe 2 poolt. Nad on lahutamatud, aga on erinevad. Ühest ei saa rääkida ilma teiseta.

Burse’i jaoks märk on materjaalne, Saussure’i jaoks mitte.

Märk on sekundaarne keelesüsteemi suhtes, kui ei ole keelt, pole märki.

Nagu märgi sees on suhteid, nii märgid omavahel on suhtes.

Keel on puhas suhete süsteem.

Väärtus – oleneb konkreetsest vahekorrast, konkreetsest suhtest.

Kuidas elemendid on omavahel seotud?

Süntagmaatilised – kontrollivad märkide järjekorda, kuidas on reastunud kuidas moodustame ütlust märkidest.

Paradigmaatika – iga märgi puhul annavad kõik variandid.

Süntaktika

Saussure 2 pm-t:

1) Kuidas tähistav ja tähistaja on seotud?S: see on suvaline (tuleb meelde Hermogenes) Samas inimene ei saa seda muuta.

Keelekandja pole üksik in, on terve inimkond. Seepärast keel on sotsioloogia osa.

Silbid ainult inimkeeles. Keele tähistaja on lineaarne.

Pärast tema surma aja ajakiri

4 koolkonda (õpilased) tal: Genfi, Praha, Glass, Am (vt slaide!)

7.10.2010

Tähendusloome

Me elame tähenduslikus maailmas.

Kuidas tähenduslikule maailmale ligi pääseda? Millisel viisil seda analüüsida ja kirjeldada?

Märk – ligipääs maailmale, mis märgita tajutav poleks.

Märgilisus – tajutava maailma tähenduslikuks muutumine. (nt. Lehtede kollane värv tähendab sügist)

Märgi uurimine:

SEMANTIKA SÜNTAKTIKA PRAGMAATIKA

Tähendulik maailm – märkide ja märgisüsteemide kaudu ligipääsetav maailm. Nende poolt ka korrastatud, arusaadavaks muudetud.

Märk:

Asendab midagi muud Vahendab midagi muud Kujundab meie arusaama „sellest“

Märkide toimumise mehhanism:

Nähtuste eristamine Nähtuste seostamine mellegi muuga Nähtuste ja seoste äratundmine

Eristuse loomine:

N: valgusfoor: lisaks tähendusele on tuled omavahel seotud – see on süsteem, kõikidel on positsioon süsteemis, kui nt roheline klaas läheks katki, siis me kka teaks, et roheline tuleb pärast kollast ja saaksime minna.

MÄRGID & VORM:

Sünonüümid?

Koer

Krants kutsu

Muri

Sõnaraamat

Mõned sõnad viitavad üksteisele tagasi, mõned mitte.

Rebane – esimese kursuse üliõpilane

Kaval inimene

Eestis tavaline loom

Semiootiline maailm: asi võib tähendada mitmeid erinevaid asju.

Mitmekülgsus on omane kõikidele semiootilistele objektidele.

Mis määrab tähenduse?

Kujutamise viis, kasutus, kasutaja

Miks üldse kotkast riigi sümboline käsitletakse? Kõik olekuvormid on ülekantavad riigile.

Ameerika kotkast saab üle kanda: et vihjata oma ameeriklusele, tarvitab vaid kasutada kotka logo.

Tähenduslikkus:

Millised aspektid muutuvad tähenduslikuks?

Kood

Jaatus-

Seostamis-

Liitumis- printsiip

Kasutamis-

Materjali ja sisu vormimine, vormi ja sisu seostamine, kuidas märke tekstiks liidetakse? Kuidas märke kasutatakse?

Arvutid ei ole üldsegi nii head semiootikud kui inimesed.

Millised seosed on sobivad/sobimatud, alati ei ole iga kontekst sobiv.

PROTSESSID:

Mõistmine – referentsiaalne ja ekspiitsiline tähendus Tõlgendamine

Film: valgus kaardis (1951)

Kõik maailmas on seletatav.

Mõjurid:

Teksti tasandil

Kultuuri tasandil

Vastuvõtja tasandil

Uus teadmine tulebki sellest, et me mõistame asju erinevalt.

14. 10. 2010

Strukuralism – keele-, kirjanduse, filosoofia, etnoloogia jne teaduse suund, mis arenes välja Saussure keeleteadusest.

Abduktsioon ennekõike vastab induktsioonile

Ei lähtu sellest, mis on üldine, konkreetne.

Foneetika ja fonoloogia

2 avastust 20. saj. Nähtav tõde

Kõnelemine, õhk läbib kõneorganeid. Helid on akustilised signaalid – lained.

1) Saussure – kõne tuleb uurida nagu iga teist akustikat.2) Röntgen: vaadati, kuidas süda töötab. Kõne on ka füsioloogiline protsess. Kõnelemine on töö

(organid töötavad jne)

Uus foneetika – inglased, Londoni koolkond

Kultuurisemiootika – me kõik teame rohkem kui teame.

J.B.Shaw „Pygmalion“

Film „My fair lady“

Vene-poola-eesti teadlane

Vene kirjanduse õppetool COURTENAY

Psühhofoneetika kuidas uurida keelt, kui me ei uuri materiaalseid asju?

Kuidas kirjeldada keelt?

Praha lingvistiline ring (põhiline koolkond). Võiks nimetada Euroopa konstitutsionaallingvistika 1920-1960 juhtiv suund.

Laiem kui Praha. Polnud ainult lingvistiline ring (esteetikud, filosoofid jne)

Roman Jakobson

Nikolai Trubetskoy

V. Mathesus – Praha l.r rajaja:

2 lühikest artiklit

1) 1911 Keelenähtuste potentsiaalsusest (enne Saussure kursuse avamist). Füüsika- kõige aluseks on energia. Kin. en on pot. en. realiseering. Keeleteadus tegeles kineetilise keeleteadusega. Kuid peab tegelema nende probleemidega, mis pole tajutavad.

2) Aktuaalne süntaks – siiani väga oluline.

Kõige tähtsam teos PLR-st N. Trubetskoy „Fonoloogia alused“

1. keeleteaduse geeniustest

kummaline inimene – erak. Vürst oli iidsest suguvõsast. Suhtles ainult Roman Jakobsoniga. Tegeleb Saussure’i probleemiga: kuidas uurida seda, mida me ei näe, pole materjaalne.

Kõige tähtsamad suhted

Apositsioonid

1) ekvipolentne – vastandame 2 asja, mõlemal on mingi tunnus, mida teisel pole. Kõige tavalisemad taandatavad privaatseks.

2) Privatiivne – vastandavad poolused pole võrdsed. Ühel on tunnus, teisel seda pole.3) Graduaalne – privatiivne on keeleteaduses kõige olulisem. Keel pole suvaline süsteem, vaid

märgisüsteem.

Fonoloogia on signifikatiivsete apositsioonide süsteem.

Foneem pole märgid, kuid nad eristavad märke.

Toal <-> hoal

T ja h on erinevad foneemid. Akustiliselt nad pole eristatavad, eristatavad on nad eesti keeles.

Roll <-> loll

R ja l on e.k. erinevad foneemid, kuid ... k mitte, seal nad ei tähista eri tähendusi.

S ja r ei eristu eesti keeles, aga nt vene keeles on.

Foneem erineb häälikust. Kirjutame tähti, aga foneem on abstraktne süsteem.

Vastavad foneemid eristavad tähendusi.

Keele elemendid täidavad keeles eri foneeme:

Signifikatiivne

Piiritlev – elementide markeerimine (sõnade vahel paus keeles)

Kulminatiivne (piiritleva vastand) toob välja elemendi keskpunkti.

Intonatsioon lauses = rõhk sõnas tekitab lauses sidusust, toob välja tähtsama.

Roman Jakobson

Avastas keeleseaduseid

Kirikustaavi keel

Mis rolli mängib silp keeles?

Silbid koosnevad foneemidest

Silpide abil me ei väljenda midagi.

Foneemid :

Vokaalid

Sonandid R, L

Frikatiivid S, F, V

Klusiilid K, P, T

[K] [F] [S] V võib puududa, aga jrk ei saa muutuda. Iga silp on avatud

Värsifilosoofia – prosoodilised tunnused on .... üles ehitatud.

Aktuaalne süntaks

Kogu keeleteadus tegeleb aktuaalsete nähtustega

Erand – süntaks

Formaalne süntaks: aktuaalne:

Igas lauses subjekt mis on fookuses

Alus

Objekt

Sihitis

Predikaat

Aristoteles: rõhk predikaadil.

Erinevates kõnesituatsioonides peame silmas erinevaid asju.

Teema (aktuaalne alus) ja reema(aktuaalne öeldis) – fookus

Akt. Süntaksi vahendid prosoodilised, mitte grammatilised.

Eelmise lause reema on järgmise lause teema. See loob teksti sidususest. Tähendab, me juba teame kuidagi lähtutakse eelmises lauses öeldule.

Fennougrist

Esimene strukturalistlik grammatika kirjeldas reaalselt ühte keelt (ungari) hiljem ka teisi.

Jan. Mukarovsky

Ennekõike filosoof, kultuuriteadlane.

Iga kunst on omaette märgistik

Filmisemiootika klassik, esimene, kes püüdis kirjeldada filmikeelt ja analüüsida (nt Choplinit -> tema välimus sõltub ümbrusest).

28. 10.2010

Leonhard Bloomfield (1887-1949)

Õpilased ei saanud õppida geniaalsust, kuid õppida seda, mida tegi ta isegi. Selleks vaja õpetada neid meetodeid. B lõi ameerika strukturalismi.

Keel ei ole tähenduslik, vaid häälikud, nende vahelised seosed. Sõna on häälikutevheline konfiguratsioon. Seotud ja vabad vormid, konstituendid.

Etics vs emiks (Saussure nim foneetikaks) (fonetics vm fonemics)

Distributsiooni tüübid:

Identne:

A B = A U B

Langevad kokku, ei saa eristada, samad elemendid.

Kontrastne – on olemas kontekstid, kus esineb üks, teine, ja see, kus mõlemad.

Täiendav

A B =

Kui on erinevates kontekstides, ei saa eristada, on samad elemendid.

Õ – lu

I – lu

Erinevad foneemid. Sõna alguses I võib olla, kuid õ mitte kunagi.

Tõ, ti

T’i , t’õ

Ei ole ühtki konteksti, kus i ja õ samastuksid, järelikult

A B

Palataliseeritud hääliku järel alati i, palataliseerimata järel õ.

Samuti õ ja e.

Õ ja e <-> i

ZELLIG HARRIS (1909-1992)

Tema käsitlused olid klassika. Hilisemates töödes lõi transformatsioonilist analüüsi. Teksti lingvistika (Discourse analysis). Tema jaoks oli puht lingvistiline termin ja on see, mida hakati hiljem mõistma tekstilingvistika all. Lausete vahel tekstis on grammatikalised seosed. Süstematiseeris IC analüüsi.

Õpilaste hulgas kuulsaim on NOAM CHOMSKY – silmapaistvam vene teadlane. Tema esimene raamat, mis tõi maailmakuulsuse, oli „Süntaktilised struktuurid“ (1957). „Logical structure of linguistic theory“ oli tema doktoriväitekiri.

Grammatika ja semantika

Colourless green ideas sleep furiously (kõik ingl. Keele reeglid on täidetud)

Rohelised värvitud ideed magavad raevukalt

IC - grammatika

S (sentence) -> NP+VP (verb)

NP -> N (nimisõna)+Adj (omadussõna)

NP -> Adj+NP

VP(verbifraas) -> V+VP

VP -> V+Adv (määrsõna)

Keeleteadus tegeleb ainult korrektsete lausetega.

S

NP VP

A N V Adv

SÜNTAKTIKA

2 erinevat lahenemist süntaktikale.

1) Märk on miski, mis asendab midagi muudSUBSTITUTSIOONILINE SEMIOOTIKA

2) Kahepoolne element: takistaja ja takistatav ja nende suhe.

Semiootika kolm dimensiooni:

Süntaktika (kuidas?) (kuidas on märk tehtud?)Märgi sisestruktuur (morfoloogia)Märkidevahelised

S A T O RA R E P OT E N E TO P E R AR O T A S

Semantika (mida märk tähendab)Kuidas asjad on seotud tähendusega ja meie keel nende märkidega. Märkide abil võib midagi väljendada. Igal tähel on tähendus.

Pragmaatika (kas õnnestus? = jõudis kohale?)

Palindroom – peegelsümmeetria põhimõte, mõlematpidi lugedes sama

Isa asi

SEMANTIKA

Tähenduse probleemFilosoofias - LoogikasKeeleteadusesKunstisPsühholoogias

Keskne probleem: mida tähendab tähendus?Kuidas me tunneme ära asju? Kuidas seotud tähendusega?

Richards Ogdem „The Meaning of Meaning“ (1923)

Semantika loogikas ja filosoofias:

Gotlob Frege (1848-1925) – sisemine tähendus, asu mida tähistatakse – sisu ja tähendus Rudolf Carnap (1892-1970) – need tähendused pole võrdsed. Väline tähendus ei saa olla ilma

sisemiseta. Sisemine on välimise eeltingimus. Selleks, et ära tunda vaenlast, peame teadma, kes on vaenlane. Selleks tuleb defineerida.

Willard van Orman Quine (1908-2000) Ameerika väljapaistvaim filosoof eelmisel sajandil. Tähtsamaid kujusid semantika seisukohalt. Signifikaat(tähenduseteooria, keelesfäär – tähendustel on oma loogika.) ja referent.

Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka

Iga asja kohta saab öelda, kas see on materjaalne, inimene, elusolend või mitte.

Värv on materjaalse asja tunnus.

Igas keeles on midagi, m is vajab väljendamist. Seetõttu on keeled erinevad. Venekeeles on sugu grammatiline kategooria.

Mitte elusolenditest räägime kui elusolenditest.

Colorless green ideas sleep furiously

Idee on miinus materiaalne, aga roheline on materiaalne tunnus. Iga sõna on teisega vastuolus. Ei allu semantikareeglitele.

Igas keeles saab väljendada seda, mida teisteski: igas keeles on midagi, mis nõuab väljendamist. Nt kui vene k rääkida toolist, peab rääkima tema soost.

Tool pole semantiliselt soost, aga grammatiliselt on.

Gothe luuletus „Üks männipuu seisab üksi...“

Folklooris me räägime mitteelusolenditest nagu nad oleksid elus.

4.11. 10

SEMANTIKA

Tähenduse probleem

Filosoofias Loogikas

Frege – esimene, kes eristas kahte tähendusvaldkonda. Tema ideed tekitasid revolutsiooni.Carnap – Meaning and nesseserity (1947) eristab kolme süsteemi:

1) Süsteem, mis rajaneb reeglitele2) Süsteemi tähendused peavad olema korrektsed, muidu ei

ole tähendust3) Süsteemid välistähendusega – korrektne formaalne

süsteem on eeltingimuseks.Quine – tähendus on keel. Keele tähendus on keel, millel on oma sõnastik ja oma grammatika. Tähendused on konstrueeritavad süsteemid. Oluline aspekt on tõlge. See mida tõlgime, on tähendus. Tõlkimises keel muutub kunstiks, see on interpretatsioon.

Gavagai - metsküülik . Võib tähendada küüliku hüpet, oli küülik jne. Hintikka – tähendust pole, on vaid osutusLeibniz – keele tähendusprobleem. Tõlkimise sünonüümia. Ütleme sama asja erineval moel. Tõe säilimine. Sünonüümid – sõnad, mida kasutame teksti asemel, aga na dei kahjusta mõistet. Ideaalne keel on selline, kus ei saa valetada. Tõde on see, mida realiseeritakse iga kord.

Keeleteaduses Kunstis

Ogden-Richards’ Trangle ühendab märki, referenti ja tähendust.

ALFRED TARSKI (1901-1983)

’p’ is true if and only if p

Snow is white is truw if and only if snow is white.

Aristoteles: loogika tegeleb tõega, kui loogika abil ei saa tõde. Kasutades loogikat, ei saa uusi teadmisi.

Süllogism

Inimene on surelik. Kai on inimene = inimene on surelik.

Kai on kiilas. Kai on inimene = vähemalt üks inimene on kiilas.

Kai on inimene. Kai on ühesilbiline = inimene ei ole ühesilbiline. Ühesilbiline on sõna.

Ei saa teha järeldust.

KURT GÖDEL (1906-1978)

Mittetäiuslikkuse teoreem (1931)

Kui süsteem/keel on konsistentne, siis ei saa ta olla täielik (st ta sisaldab väiteid, mis võivad olla tõesed, kui selles süsteemis mittetõestatavad.)

Aksioomide konsistentsust ei ole võimalik tõestada vastava süsteemi vahenditega, selleks peab olema teine süsteem ja selleks on vaja metakeelt.

Charles J. Fillmore (1929)

11.11.2010

Märgid teatris – mõni sõna teatrisemiootikast

Kuidas tekib etenduslik situatsioon

Mõlemapoolne kokkulepe

KULTUURIKONTEKST

Kku ruum, kus saavad kokku

näitleja ja vaataja

Etendaja --> Vaataja

Näitleja

Jagatud koodid

Teatrietendus kui sündmus

Lavastus kui kunstitekst

Invariantsus (lavastus) Variantsus (etendus)

Etendus kui sündmus

Vahetu (sünnib siin ja praegu) Tekkimise ja vastuvõtu samaaegsus Kaduvus (artefakti puudumine) Kuidas jäädvustada – uurida?

Etenduse olukorda mõjutavad igasugused asjad. See on siin ja praegu toimuv tegevus.

Kommunikatsioon teatrisündmuses

Tekib tuttava info ja uue info omavahelise suhestumise dünaamikas.

Vaataja ootuste ja lavastuste poolt pakutava täielik kattumine välistab kommunikatsiooni. (Juri Lotman)

Dialoog eeldab partnerite erinevust.

Mis mõjutab vaataja ootusi?

Teatri erikoodide tundmine (žanripoeetika normid)

Varasem kunstikogemus e pädevus (eelteadmised, maitse-eelistused; teatri-, muusika-, kirjanduse-, filmikogemus jt)

Teatrisündmus ja vaataja tähelepanu

Etendus peab tõmbama vaataja tähelepanu ja seda hoidma.

Kuidas vaataja tähelepanu juhtida?

Üllatus – huvi – tähelepanu Tähelepanu fokusseerimise võimalused eri meetodite abil Selektiivne tajuharjumuste kõigutamine

Vaataja tajuharjumuste kõigutamine

Teater-publik: suletud ja avatud lavastused

Suletud lavastused:

Kindel suhtgrupp, teatud pädevusi eeldavad; tegijate ja publiku hoiakute maksimaalne kokkulangevus

Avatud lavastused:

Ei piiritle kindlalt oma suhtgruppi; jätavad vaatajale suure tõlgendusvabaduse

Teatrilavastus sotsiaal-kultuurilises kontekstis

Suhted teiste kultuuritekstidega (intertekstuaalsed suhted) Suhted domineerivate ideoloogiatega (väärtushinnangud, tõekspidamised) Suhted institutsioonidega

Teatrilavastus kui kunstitekst kultuurikommunikatsioonis

Informatsiooni säilitaja (kultuurimälu) Selektiivsus / aktiivne unustamine

Teatriruumi märgid

Kõik, mis on laval, on topeltmärk.

Lavastuse ja etenduse olukorra vastuolu – inimlik eksimus (taustajõud kui lavajõud). Kas ikka kõik, mis on laval, on etenduse kontekstis tähenduslik? Juhuslikkuse semiotiseeritus?

Ka märgi puudumine on märk!

Märgisüsteemid teatris

Lavakujundus – tonaalsus Esmed laval – rekvisiidid Muusikaline kujundus Valguskujundus – kui tähelepandav? Näitleja – grimm ja kostüüm Lavaruum Publiku paigutus

Märk teatris

Ajaloolises plaanid:

Vene vormikoolkond (1915-1929) Kummastus/defamiliariseerumine (harjumuspäraste objektide või tegevuste vaatajale uudsesse valgusesse asetamine, tekitab uudse, tajuautomatismidest ...)

Praha lingvistiline Ring (1918-1939) teatrikunst kui kommunikatsiooniakt

Otakar Zich „Draamakunsti esteetika“ 1931

Teater kui „süsteemide süsteem“ – koosneb allsüsteemidest

Draamakunsti elementide uurimine nende vastastikuses toimimises.

Jan Mukarovsky

Kunstiteose struktuur formeerub kollektiivses teadvuses/kunstikollektiivis jagatud

Kunstiteoses 3 komponenti:

Artefakt Esteetiline objekt Suhe tähistatava reaalsusega

Esteetiline norm/esteetiline väärtus

Pjotr bogatõrjov

Teatrimärgid kui „märkide märgid“

Transformeerumine – semiotiseerumine teatris

Teatrimärgid on mobiilsed ja polüfunktsionaalsed

Asendatavus – dünaamika

Nukuteater/rahvateater/kostüüm

Juri Lotman

„Lavasemiootikast“

Mäng – praktiline ja rituaalne

Lavaruum kui tinglikkuse määratleja. Binaarsed opostitsioonid teatriruumis

Olemine-mitteolemine – „just nagu ei näe“

Tähenduslik – mittetähenduslik teatriruumis

Teatrisemiootika uurib teatrietendust mitte üksned sündmusena, vaid märke tootvba süsteemina, semiootiliselt heterogeense kunstitekstina, mis koosneb erinevatest märgisüsteemidest ning neid moodustavatest...

Erika Fischer-Lichte jaotus

Etenduse algelemendid Märgikooslused e liitmärgid Allstruktuurid e alatekstid Etendus tervikuna

Märgid on eri tüüpi ja eri tinglikkuse astmega

Dominant (Viktor Shklovsky)

Pragmaatika I: Kommunikatsioon ja kõneaktid

Pragmaatika – kõige suurem ja kõige mitteformaalsem valdkond.

Suhtestatud millegi või kellegagi.

Pragmaatika – kas õnnestus? Vaatab märgisüsteemi protsessuaalselt.

Claude Shannoni (matemaatiline kommunikatsiooni teooria) tööd olid salastatud kuni 1948. aastani. USAs arenes pärast sõda telefoniside.

Mida vähem müra, seda rohkem informatsiooni ja vastupidi.

Sidus informatsiooni tõenäosusteooriaga. Kasutas terminit bit .

Kõik sõltub võimalike võimaluste arvust ja tõenäosusest.

Jakobsoni kommunikatsioonimudel

context

Adresser message Adressee

Writer Contact Reader

Code

Peab olema ühine keel, millest mõlemad mingil määral peavad aru saama.

Sõnum võib olla ise enda ainus eesmärk.

Jakobsoni keele funktsioonid:

Referentsiaalne Emotiivne Konatiivne Faatiline Metakeelne – funkts, mis on täidetud siis, kui sõnum on suunatud keelekoodile. Poeetiline – kui sõnumil ei ole muud eesmärki kui ta ise.

Juri Knorozov (1922-1999)

1973 Signalisatsiooni teooria

Antropoloog, keeleteadlane. Elus palju ebaselget.

Ka kõige intiimsem vestlus on alati kellegi kolmanda juuresolekul.

Hõivaja ja Aisopose keel

Saatja sõnum vastuvõtja

Hõivaja

Kommunikatsioon ja autokommunikatsioon

Minasõnumtema

Minasõnummina

Juri Lotman. Kaks kommunikatsioonimudelit kurtuurimehhanismis. (1973)

Kommunikatsioon kui tegevus

Kooperatiivsuse mõhimõte. Maksiimid:

Kvantiteedi:

Me saame aru, sest me tahame aru saada

Ütle nii palju kui vaja Ära ütle rohkem, kui on vaja

Kvaliteedi:

Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale Ära ütle seda, mida sa ei tea

Suhe: ole relevantne (räägi asjast)

Viisi:

Räägi selget juttu Väldi mitmemõttelisust Ole lakooniline Räägi õiges järjekorras

Koostöö ja viisakus

Geoffrey Leech. Principles of pragmatics (1983)

The tact Maxim:

Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus

2.12.2010

Pragmaatika

Kõneaktid

John Langshaw Austin (1911-1960)

On olemas eetilised ja ebaeetilised kõnemaneerid. Valetada on ebaeetiline.

Kõneakt on tegevus. Sellel on omad ressursid, tegumood ja tagajärjed. Ressursid on keel , mõistus ja võimalus neid kasutada. Ressurss peab olema kommunikatiivne olukord.

Lokutiivne kõneakt – sõnumi loomine: mõtete õigesti formuleerimine.

Õige (adekvaatne) mõte - Korrektne sõnastus

Illokutiivne kõneakt – sõnumi väljaütlemine

Perlokutiivne kõneakt – ütluse tagajärjed:

Mõtted Tunded Teod

John Searle (1932-..)

Illokutiivsed eesmärgid

Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) Direktiivne (!) Deklaratiivne (performatiivid: vrdiktiivid, behabitiivid) Ekspressiivne