NR 2 27. SEP T EMBER 2012

50+ ajakiri just Sulle

Huvitavat ja mitmekülgset lugemist terveks aastaks vaid 20 euro eest!

TELLIMISEKShelista 6 270 157 või

saada e-kiri: piia@elukiri.eevõi postita siit lehest KUPONG (lk. 5)

Telli Elukiri

nüüd ja võida

33%

kaanehinnast!

Kõigi vahel, kes tellivad Elukirja oktoobris, loosime välja:• kevadise ringreisi Portugali• fotoaparaadi Pentax Option• 20 Dr Schelleri kreemi• 20 parfüümi Kate Moss

  Nr 2  27. september 2012  2  S E E N I O R  

Õnnelik on see, kes käib elutee läbi tervikuna, lapseeast raugaeani. Igal eluperioodil on oma rõõmud ja mured, karid ja komistuskivid, millest läbiminek vajab tarkust ja kohanemisvõimet ning annab korvamatu kogemuse.

Vanuserühmade määratlusi on mitmeid, kuid tegelikku va-nust ei näita mitte kalendriaas-tad, vaid tervis ja funktsioneeri-misvõime.

Psüühika kui organismi peremees

Pikaajalise arstipraktika ja tea-dustöö jooksul on minus tekki-nud kindel veendumus, et orga-nismi peremees on psüühika.

Psüühikast sõltub ju seegi, kas hoolime iseendast, kas vali-me tervislikud eluviisid ja suuda-me neid järgida, kas meil on posi-tiivne meelelaad ja ellusuhtumi-ne, kas kontrollime oma elukäiku ja oleme kohanemisvõimelised.

Tõsi, psüühika pole täiel mää-ral enda teha, paljugi on geeni-desse talletanud eelnevad põlv-konnad, kuid teadmiste kogumi-ne, millele toetudes elu korralda-da ja sobilikku keskkonda valida,

suurendab tunduvalt šansse oma tervist kontrolli all hoida.

Lähen isegi nii kaugele, et väi-dan: paljud muutused meie ke-has toimuvad sellepärast, et va-nanemine on kombeks. Meie ra-kud kuulavad meie mõtteid kogu aeg pealt, mis omakorda muuda-vad meie rakke. Kui usume sisen-dusi, et (eel)pensionieast alates on vaja kõiges tagasi tõmbuda, saavadki võitu lootusetus, haigu-sed ja hääbumine.

Iga päev on kingitus, mis tuleb tänulikult ära kasutada. Laheda krambivaba meele ja tervislike eluviisidega on võimalik vanane-mist kümneid aastaid edasi lüka-ta. Mõtelgem kas või selle peale, et keskmine eluiga oli vaid nel-jakümne aasta kandis mitte just väga kaua aega tagasi – paljudes arengumaades on see nii veel praegugi. Gerontoloogid oleta-vad, et algmaterjali heapereme-helikult kasutades võiks inimene elada keskmiselt 130aastaseks.

Regulaarne koormus ja aktiivsus

Erinevalt masinatest, mis suu-rest kasutamisest rikki lähevad, on inimkeha võimeline muutu-ma seda paremaks, mida roh-

kem (mõistlikkuse piirides mui-dugi) teda kasutatakse.

Skeletilihaste treenimine jääb vananedes sageli unarusse ning lihaskiud hääbuvad kiires-ti (meenutame kas või kipsis jä-set). Tugev lihas annab meile lii-kumisvabaduse, kaitseb trauma-de eest ja mis kõige tähtsam – ai-tab soontes verd edasi pumbata.

Lihased on inimese teine süda. Kehalise koormuse eest värskes õhus on eriti tänulik sü-damelihas.

Regulaarne jõukohane kehali-ne koormus ei lase lihastel kärbu-da. Mõistlike treeningutega võib alustada või jätkata ka kuueküm-nendates aastates, olgu siis vali-kuks jalutuskäik, kepikõnd, uju-mine, jalgrattasõit, võimlemine, jõusaal, jooga, qigong või füüsili-ne töö, millest parim on tegutse-mine aias või põllul.

Tulemuste hindamisel peab silmas pidama, et lihas kaalub enam kui rasvkude, nii et keha-kaalu mõõdikuna kasutades tu-leb seda arvestada. Igahommiku-ne äratusvõimlemine, mis algab juba voodis, kui lihased veel mõ-nusalt soojad, on algavale päeva-le sobilik tervitus. Kehalist koor-must peaks igas päevas olema vähemalt üks tund.

Meele hoiab toonuses ja ena-masti ka rõõmsa aktiivne tegut-semine. Hea, kui jätkuks palga-tööd või osalust ettevõtluses ja lastelaste kasvatamises. Pensio-nile jäämine võib olla mõnele küll ihaldatud aeg vabadust nau-tida, ent kui asemele ei tule konk-reetne uus tegevus, algab tavali-selt tervise allakäik – seda enam, et siis on aega iga valuaistingut või muutust oma kehas tunneta-da, iga muremõtet peas kuulda.

Vanemas eas on haigused valdavalt psühhosomaatilised, s.o teatud orgaanilised muutu-sed organites leiavad aset, kuid just psüühiline komponent (ohu-tunne, hirm raske haiguse ees, depressioon, ärevus) on see, mis enesetunde halvaks teeb ja ravi-tulemusi vähendab.

Ainult ravimitest ei piisa

Usku arstiabi kõikvõimsusesse ei taha küll kärpida, kuid siiski on vaja meeles pidada, et ravimid ei ole haiguse korral ainus abi. Ea-kad on nende suhtes niigi tundli-kumad, seda enam, et sageli tar-vitatakse mitme erialaarsti väl-ja kirjutatud ravimeid, mis or-ganismis kombineerudes võivad

tekitada hoopis uusi, isegi mürgi-seid ühendeid. Sobimatuid kom-binatsioone teavad arstid ja ap-teekrid – kindlasti tuleks selgeks teha, kas manustatavad rohud üksteisega sobivad.

Sünteetiliste ravimite kõrval võib krooniliste haiguste kor-ral kasutada ka sobivaid toitai-neid ja taimeravi, mis aitab vä-hendada ravimite annust või va-jadust. Hirmkallitel toidulisan-ditel on mõtet vaid siis, kui see on tõesti vajalik ning kui rahali-selt on võimalik läbi teha tervik-lik kuur. Paljudel juhtudel on toi-dulisandites sisalduvat leida ka meie tavalistest toitainetest. Ei saa unustada, et haiguste vastu saab ka vastava eluviisi, õige toi-tumise ja piisava unega, päikese-energiat püüdes, loodust nauti-des ja oma maise elu teekaaslas-tega hästi läbi saades.

Kui midagi inimesele soovi-da, on see hingerahu. Hingera-hu võtmeks on ausus enda vastu ja arvestamine, et maailmas on asju, mida ei saa muuta. Inimene peab õppima loobuma ja kaotus-tega leppima. Vaid siis saab nau-tida elu täisväärtuslikuna, kui ei riputa asjade ega inimeste küljes, vaid lastakse nad paratamatuse puhul lahti, ka oma südames.

Elukaare eri osades on erine-vad loobumised, kuid vanemas eas on tõenäoliselt vaja loobuda positsioonist, tervisest, lähedas-test inimestest, kui nende elutee teises suunas minema hakkab või kui surm nad ära viib. Vahel peab loobuma armsatest asjadest, kui saatus nad käest kisub, ning val-mis võiks olla ka maailmaga hü-vastijätuks, kui on aeg loobuda maisest kehast.

Arusaam, et midagi siin maa-ilmas pole täielikult oma, et meie vara, käte- ja ajutöö pärivad üks-kord niikuinii teised ning et see kuulubki järgmistele põlvede-le, teeb vabaks – vabaks eeskätt muretsemisest ja hirmudest ning annab hingerahu.

AIRI VäRNIkarst

Airi Värnik on Tallinna Ülikooli vaimse tervise professor.

Vananemise tarkus

Airi Värnik.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Tallinn, Narva mnt 11e

Toimetaja Eve Kaljusaar

eve.kaljusaar@lehed.ee

Lisade juht Piret Tamm

piret.tamm@lehed.ee

Keeletoimetaja Marilin Look

Korrektor Merike JärvleppIlmub Maalehe vahel

ERAKOGU

Pärna kliinikKUTSUB NAISI

ALATES 50. ELUAASTASTLUUTIHEDUSEMÕÕTMISELE

Uuringud on tasuta.Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4.Registreerimine ja info tööpäevadel kl 8–17 telefonil 680 2000.

www.gadox.ee

 Nr 2  27. september 2012    S E E N I O R  3 

“Vananemine ei ole haigus. See on tee, mida peab käima viimane kui üks meist – ja tagasiteed ei ole,” naeratab teletäht Reet Linna (68).

Reet, kui vanalt te sellest teest mõtlema hakkasite?

Polegi kuigivõrd seda teinud... Kui olin väga-väga noor, nii um-bes kakskümmend aastat vana, mõtlesin küll, et õudne, ükskord saan ma vanaks. Aga pärast seda pole mul olnud eriti aega selle üle mõtiskleda, kogu aeg on ol-nud väga palju tegemist.

Kas te praegu tunnete ennast vanana?

Tegelikult mitte, mina olen ikka mina. Mõnikord, kui olen millegi kohta öelnud, et ah, mis nüüd mina, vana inimene, sõ-nab kohe keegi sõpradest-kollee-gidest – Reet, seda ütlesid sa ise, mitte teised.

Olen vanaema, aga see ei tä-henda, et end vanana tunnen. Arvan, et vanaema kuvand on tänapäeval kõvasti muutunud: moodne memm pole enam krun-ni ja vildist sussidega pannkooke praadiv daam. Emaks ja vana-emaks saadakse üsna noorelt, seega on vanaemadel veel arves-tatav tööelu. Muide, väga hõiva-tud on tihti ka need pensionärid, kes enam tööl ei käi.

Millega nad siis hõivatud on?Eestis on uskumatult palju

võimalusi, et vanemas eas ini-mesed kodust välja saaksid ja millegi huvitavaga tegeleksid. Sõidan palju Eestis ringi, suht-len igas eas inimestega – tean, kui palju huvitavat pensionäri-de elus toimub. Paljud neist või-malustest on kas tasuta või väga väikese raha eest.

Kas teie jaoks muutis pensionile jäämine midagi?

(Naerab.) Unustasin ära, et peaksin pensioniraamatu võt-ma, lihtsalt ei tulnud selle peale, et nüüd on aeg. Tänu sellele, et olen kasvatanud kolm last, sain pensionile varem. Kaotasin kol-me kuu pensioniraha, aga kui mulle sõbranna meelde tuletas, sain asjad kähku korda.

Suuri muutusi pensionile jää-mine minu jaoks kaasa ei too-nud. Töötasin ikka edasi. Vahel olen tabanud end mõtlemast, et kui mul tööd ei oleks ja peaksin koju jääma, oleks see küll hirmu-tav väljavaade. Aga seegi pole va-nusega seotud, nooremana oleks olnud täpselt samamoodi.

Kas enesetunne on hea?Kolmekümne kaheksaselt ja

neljakümne kaheksaselt võib-ol-

la oli mingi vahe enesetundes, pärast seda enam eriti mitte.

Te olete väga sportlik. Mis on teie lemmikalad?

Armastan käimist ja teen rõõ-muga kepikõndi. Vahel on tun-ne, et tahaks natuke laiselda, eri-ti kui ilm on halb. Aga ega ma en-dal palju laiselda ei lase. Varem olin ärgates kraps! püsti nagu jä-nes, nüüd on hommikud veidi aeglasemad.

Veel üks minu väga suur ar-mastus on mäed ja mäesuusa-tamine. Olen arutlenud, ega ma Alpidesse sõiduks liiga vana pole, ja otsustanud – ei ole. Ehk-ki olen veidi ettevaatlikumaks muutunud küll ja valin turvali-semad rajad.

Murdmaasuusatamist ma väga palju harrastanud ei ole, ent eelmisel aastal kingiti mulle täis-komplekt suusavarustust – nüüd tuleb asja kallale asuda.

Veel meeldib mulle sõita rat-taga, aga mu armas kaherattali-ne sõber varastati ära ning lähi-ajal peangi endale uue soetama.

Võimlemistreeningus ma praegu ei käi, sest see ring, kus osalesin, lõpetas tegevuse. Aga võimelda meeldib mulle ka, nii et ilmselt leian endale uue koha.

Jõud ei kahane?Kusjuures jõudu on vähe-

maks jäänud küll. Oleme sellest sõpradega palju rääkinud. Sa-mas on mõtteid rohkem kui ku-nagi varem.

Üldse, organism tundub vei-di teistmoodi. Üks tuntud võim-lemisõpetaja on öelnud, et kesk-iga jõuab kätte siis, kui keskkoht enam välja ei paista. Selle loo-gika järgi hakkan vist keskikka jõudma – kui vööle midagi liig-set koguneb, on sellest raskem

lahti saada kui varem. Noorema-na, veel kümme aastat tagasi oli see ülimalt lihtne, nüüd aga tu-leb natuke vaeva näha.

Klubides ei viitsi ma enam ka käia ja alkohol ei maitse. Ilmselt pole seda mulle nüüd vaja. Kui üldse, võtan pisikese pitsi jää-külma viina, vein ja muud lahjad joogid panevad pea valutama.

Naistearst Kadri Matt ütles ühes intervjuus, et kui naine on lapsed saanud ja suureks kas­vatanud, saabub tema ellu fi­losoofiline ajajärk. Mis teie sel­lest arvate?

Olen nõus. Ajaga on tekkinud elukogemus, ideid ja mõttearen-dusi on palju ning ometi on aega need läbi mõelda.

Kas elate üksinda?Praegu jah. Lapsed on suu-

red ning memm elab pansionaa-dis. Nii olen jäänud üksinda, aga mitte üksildaseks. Need on täies-ti erinevad olukorrad. Üksi ela-da on vahelduseks suurepära-ne, aga üksildust ma küll tunda ei tahaks.

Tundub, et vanuse lisandumine on üks tore protsess...

Tegelikult ongi. Olen sõna-kam ja enesekindlam kui kunagi varem, suudan enese eest seista. Hiljuti tegin saadet kunstnik Ilon Wiklandiga, kes on nüüd 82aas-tane. Mulle nii meeldis tema lau-se “Olen 82 aastat vana ja mää-ran ise, missugune ma olen”. Mõtlesin kohe: mina olen 68 aas-tat vana ja näen ka selline välja, nagu tahan! Kui tahan roosad saapad jalga panna, siis panengi. (Sirutab rõõmsalt jalad välja ning näitab oma ilusaid roosasid saa-paid. Roosad kõrvarõngad elavad hoogsale jutule hüpeldes kaasa.)

Aga kui olla veel vanem? Kuidas memmel pansionaadis läheb?

Ühel hetkel muutub vana ini-mene taas nagu lapseks ja minu memmega on see juhtunud. Tema elab juba oma maailmas. Kui teda külastan, viin magusat, nagu lapsele – see teeb talle rõõ-mu. Samas pansionaadis näen ka väga erksaid ja elurõõmsaid inimesi, kes tunnevad veel huvi maailma, raamatute ja ristsõna-de vastu.

Vähe sellest, et olete ise ilus ja värviline, teie juhitav “Prilli­toos” on samuti hoogsamaks ja värvilisemaks muutunud.

Kui “Prillitoosi” juhtima hak-kasin, mõtlesin tükk aega, kas peaksin oma välimust saatega kohandama, kuidagi konserva-tiivsem välja nägema. Siis otsus-tasin – mind kutsuti seda saadet juhtima sellepärast, et olen selli-ne, nagu olen. Järelikult ei pea ma saate juhtimiseks muutuma.

Olen püüdnud teha “Prillitoo-sist” pigem koguperesaate kui ai-nult kitsalt eakatele mõeldu. Elu ei pea ka vanemas eas igav ole-ma! Nii oleme püüdnud julgus-tada inimesi vaatama elu avatud silmadega ning teostama neid unistusi, milleks seni pole leitud aega. Ükskõik kas rulluisutami-ne või langevarjuhüpe – millal siis veel?

Mida arvate eakate inimeste tööhõivest Eestis?

Oma töövaldkonna kohta võin öelda, et mina ja Mati Talvik ole-me ETV kõige vanemad saateju-hid ning minu arvates mõlemad tugevad tegijad. Usun, et ka teis-tel aladel on tugevaid seeniori-dest töötajaid. See oli vabariigi taastamise algusajal, kaksküm-mend aastat tagasi, kui kõiki-

des valdkondades tulid noored hooga peale ning vahepeal tun-dus, et vanematel inimestel pole enam tööd ega rakendust. Aga meid võiks rohkem märgata!

Väga palju sõltub inimesest endast, kuid see kehtib iga vanu-se kohta. Oma eriala ja arenguga peab kursis olema, enda tugevu-si tuleb osata rõhutada – siis on tõenäoliselt ka tööd.

Milline vanaema te olete?Klassikuid tsiteerides: “Vana-

emad annavad lapselastele selle armastuse, mis oma lastele and-mata jäi.” Loodan, et olin oma lastele hea ema, ning loodan, et olen lapselastele veel parem va-naema. Tagasisidet jälgides tun-dub, et nii see ongi.

Mul on kolm lapselast, vanim 19aastane. Tema usaldab mulle oma südamesaladusi ning leiab vahel minu riidekapist mida-gi, mis tallegi meeldib. 12aasta-se noormehega käime koos rokk-kontsertidel ning talle seal minu-ga meeldib – saab hüpata, hui-lata ja vilistada. Teised temaga minna ei viitsi. Neljane lapselaps aga tahab minuga vahel mängida ja telefonis juttu ajada. Olen nen-de kõigi üle väga õnnelik.

Oma lapsed sain suurte vahe-dega, ehk on see ka üks põhjus, mis aitab noorena püsida. Mul on nendega tugev side, nad tu-levad mulle alati appi, kui vaja. Püüan neid ka ise aidata, ehkki vahel juhtub, et ma ei saa õhtul lasteaeda järele minna. Vanaema teeb tööd, pole midagi parata.

Mida soovitate teistele vääri­kasse ikka jõudnutele, et elu kaunis püsiks?

Kindlasti tegutsemist. Ük-sinda tegevusetusse jäämine ei mõju kellelegi hästi. Pensioniiga

on hea aeg, et tegeleda sellega, mis pakub huvi ja milleks varem pole aega olnud. Lisaks kehale võiks liikumises olla vaim. Kuni kestab huvi ümbritseva vastu, sä-ravad ka silmad.

Telekavaatamine võib muu-tuda koormavaks, kuid raadio võiks ikka lahti olla – uudistest saab teada, mis mujal maailmas sünnib, ning siis on ka teistega millestki rääkida. Imetlesin väga hõimlaste hulka kuuluvat vana-tädi Orissaare lähistel talus – ka-heksakümnendates daam pol-nud kodukandist paarkümmend aastat kaugemal käinud, kuid tänu raadiole oli ta maailmas toi-muvast täiesti teadlik.

Üks väga tore tegevus on rist-sõnade lahendamine, mis hoiab mälu erksa ning sunnib üht-teist juurde otsima ja teada saama.

Ka välimus ja mood ei muu-tu vanemas eas põrmugi vähem tähtsaks. Mul on lõpmata hea meel, et näen igal pool Eestis väärikas eas daame, kes kanna-vad värve – kollast, punast, rohe-list, roosat.

Püüan ka ise “Prillitoosi” te-hes alati kaunis ja värviline olla, et vaatajatele rõõmu valmistada. Värvidel on kaks mõtet: nad an-navad kandjale jõudu ja muuda-vad rõõmsamaks ka need inime-sed, kellega suheldakse. Samuti ehted – vanus pole kindlasti põh-jus ilusatest ehetest loobumiseks! Ka Eesti eakad härrasmehed näe-vad aina sagedamini suurepära-sed välja: kannavad ülikonda, on hoolitsetud ning tegelevad palju-de huvitavate asjadega.

Et see nii jääks ja kestaks, seda soovingi. Visake muremõtted peast ja proovige mõelda vaid toredatele hetkedele elus.

ANNE-MARI AlVER

REET LINNA näeb väärikat iga hoogsa ja helgena

Reet Linna koos tantsu­õpetaja Eduard Korotiniga “Tantsud tähtedega” finaalsaa­tes külalis­esinejatena kaasakiskuvat džaivi tantsimas.

DELFI

Reet Linna: “Mina olen 68 aastat vana ja näen ka selline välja, nagu tahan! Kui tahan roosad saapad jalga panna, siis panengi.“

PEETER LANGOVITS, POSTIMEES/ScANPIx

  Nr 2  27. september 2012  4  S E E N I O R  

Lihtne öelda, raske raha (üle)lugemata teoks teha. Mis ma selle eest saan? See küsimus on vägagi asjakohane ja tulekski esmalt läbi mõelda.

Nõukogude ajal oli tööka maa-inimese elurütm selline, et kui sügisesed aiatööd tehtud, võe-ti aeg maha ja mindi nädalaks-paariks sanatooriumisse. Su-gugi mitte lõbu pärast – seda nõudsid viimse piirini ülepin-gutatud lihased, närvid ja lii-gesed.

Mõtle tervise peale enne haigestumist

Kuna kolhoosi või sovhoosi juhtkond oli vägagi huvitatud sellest, et töötaja naaseks terve ja reipana, valmis uuteks töö-võitudeks, maksti see tuusik ha-rilikult talle ka kinni.

Nüüd on uued ajad. Meie spaade külastajate enamik tu-leb Soomest ja nendest lõviosa moodustavad omakorda juba püsikliendid, kes oskavad hin-nata nii oma tervise hoidmise-parandamise vajadust kui ka meie spaade kõrget taset.

“Eestlastest külastajad on meil tõesti kahjuks vähemu-ses,” teab Estonia Medical Spa peaarst Hele Torop.

“Vanemad inimesed tulevad eelkõige ravile ehk siis mingi konkreetse hädaga, nooremad pigem lõõgastuma – ka see on oma tervisega tegelemine. Spaa hoolitsused teenivadki eeskätt seda eesmärki, et ini-mene oleks kauem elujõuline ja terve. Paraku on veel liigagi le-vinud käitumismall, kus inime-ne hakkab tervise peale mõtle-ma alles siis, kui midagi juhtub.

Aga haigus ei järgne vaid lihtsale külmetusele – tänapäe-val on pea kõigi hädade algpõh-juseks või kaasa aitavaks tegu-riks stress. Seega mitte füüsili-ne, vaid pigem vaimne pinge.”

Peaarst unistab ajast, mil kõik inimesed suhtuvad iseen-da tervisesse vähemalt sama-suguse tähelepanuga kui auto eest hoolitsemisse.

“Auto puhul teab omanik täpselt: 7000 kilomeetrit lä-bisõitu ja hooldus, 15 000 ki-lomeetrit ja hooldus... Kui see sõiduki puhul on loomulik, siis

miks me iseendasse nii hooli-matult suhtume?

Meie tervis sõltub 50 prot-senti geneetikast ja 50 protsenti eluviisist. Geneetikat me muuta ei saa, küll aga eluviisi.

Väga tähtis on see, kui pal-ju ja mida sööme, kui tihti lii-gume, kas suitsetame, kuidas puhkame.”

Arst pole enam peamine tervisetooja

Paraku on ka tasuta sanatooriu-mituusikute jagamise aeg läbi. Kui inimene pole osanud oma tervist hoida, tuleb tal raviku-lud endal kinni maksta. Kus-juures päris kindlasti on oda-vam kulutada raha tervise hoid-misele kui ravile.

Spaa arsti soovitusel pan-nakse kokku raviplaan, kui sel-leks on tarvidus. Korduvalt käi-vad kliendid teavad juba ise, milliseid protseduure – mood-sama sõnaga “hoolitsusi” – võt-ta. Näiteks psoriaasi või mõne muu nahaprobleemi korral ot-sustatakse juba varasemast konsultatsioonist paika pan-dud naharavipaketi kasuks ja lisatakse sinna soovi järgi lõõ-gastavaid hoolitsusi.

Ent kas spaakülastaja ikka ise on piisavalt tark hoolitsusi planeerima – kuhjab mitu üks-teise otsa ja lõpuks pole kasu ühestki? Hele Toropi sõnul on ühe hoolitsuse mõjuaeg harili-kult pool kuni kaks tundi – siis võiks puhata. Kui nüüd võtta peale teine hoolitsus, siis nende mõju lihtsalt summeerub – sel-

leks et ei saaks “liigselt head”, tuleks kuulata enesetunnet või spetsialiste.

Estonia Medical Spa pakub ka tasulisi tervisekontrollivõi-malusi, mille järele võivad poli-kliinikus olla pikad järjekorrad.

“Võtame vereproove, mõõ-dame kolesterooli- ja veresuhk-rusisaldust, teeme ultraheli-uuringuid ja nii edasi,” räägib Hele Torop. “Meil on hea koos-töö Pärnu haiglaga, sealsest la-borist tulevad vastused väga kiirelt.”

Selleks et mõnda diagnosti-list protseduuri saada, ei peagi olema spaakülaline, tulla võib ka majaväliselt.

Spaa hakkab täituma sügisel

Turundus- ja müügijuhi Mar-je Braunbrücki sõnul on spaas eri aastaaegadel erinev külas-tajaskond.

Suvel tullakse Pärnusse pi-gem ranna pärast. Kui ilm on kehv või ei jaksa pikalt päike-se käes lebada, leiab spaas te-gevust hommikust hilisõhtuni. Suvel ja nädalalõppudel ongi eesmärk pigem puhkus kui konkreetne ravi.

“Oktoobris hakkavad saa-buma soomlaste rühmad – just ravi eesmärgil,” teab turundus-juht. “Ja vene turistid.”

Hele Torop soovitab kehva suve järel immuunsüsteemi tu-gevdamiseks soolakambrit.

“Soolakambrit ja -sauna ei maksa segi ajada – need on ise asjad.

Soolasaunas hõõrutakse en-nast soolaga üle ning see mõ-jub nahale kooriva ja niisuta-va hooldusena. Soolase õhu sissehingamine kambris mõ-

KULDNE SÜGIS(3 päeva, 2 ööd)31.08.–31.10 hind al 95 €/in

Paketti kuulub:majutus kaheses toas (2 ööd)2 hommikusööki2 õhtusöökihommikumantlid toassaunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadelhoolitsustest valikuliselt kolm protseduuri:• üliniisutav näohooldus 30 min või kerge

massaažiga jalamähis „Viinamarja värskus” 40 min (saab valida üks kord)

• šampanja- ja roosiõiehoolitsus kätele(ei sisalda maniküüri)

• šampanja- ja roosiõiehoolitsus jalgadele(ei sisalda pediküüri)

• maasikane kätehoolitsus(ei sisalda maniküüri)

• vannihooldus „Lavendli lõõgastus” vannitrühvliga

• vannihooldus „Apelsini kirkus” vannitrühvliga• massaažitool• massaažisaapad• soolakamber• infrapunasaun

Sisseregistreerimine kl 14, väljaregistreerimine kl 12.

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (al 5 päevast)*

septembris ja oktoobris hinnaga al 41 €/in ööpäev (tavahind 51 €/in ööpäev)

Ravipaketti kuulub majutus, kolm söögikorda ja raviprotseduurid.*kehtib vabade kohtade olemasolul

Nende ja paljude teiste pakkumistega tutvu meie kodulehel WWW.VIIKING.EE.Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil 449 0500 (hotelli vastuvõtt),449 0505 (müük).

Sinu südame spaa.Spa-Hotel ViikingSadama 15, 80012 Pärnu

SÜGISESED HINNAÜLLATUSEDHINNAÜLLATUSEDSÜGISESED SÜGISESED HINNAÜLLATUSED

KULDNE SÜGIS(3 päeva, 2 ööd)

SÜGISESED SÜGISESED HINNAÜLLATUSED

Ära põe, mine spaasse!

kO GEMUS

Elavana Surnumeresn Enne Surnumere keskusesse sisenemist soovitan kindlasti läbi lugeda seda kirjeldava ja käitumiskorraldusliku bukleti. Ja siis veel ühe korra. Seda kahel põhjusel.

Tähtsam on see, et iga tege-vusega käib kaasas usk. Üks asi on lõõgastus, mille saate vees hõljudes, aga hea on ka teada, millised mineraalid nahale mõju avaldavad. Sest mõtlemises on suur jõud. Hoolitsuse olemusega

tutvuda soovitan kindlasti iga hoolitsuse puhul.

Aga mõni tähtis asi võib ka lihtsalt ununeda. Sattusin vee ülikandvast omadusest nii suurde vaimustusse, et liuglesin mõnuga. See aga on keela-tud – mulle ulatati kaelapadi ja soovitati ainult hõljuda ehk lebada selili asendis. Bassei-nivett jooma ma ei kippunud, aga huultele sattus mõni tilk ikkagi. See oligi jube soolane! Nii

soolane, et käisin vahepeal seda huultelt maha loputamas.

Nii. Ma tõesti hõljusin, see oli sõna otseses mõttes taevalik. Minu ümber hõljusid mõned soomlased ja äkki tabasin end mõttelt, et olen seda pilti kusagil näinud. Appi, õnnetusjärgne hom- mik Titanicu filmis! Kõigil inimes-tel äraseletatud, üldsegi mitte vaevatud näod peas. Nirvaana? Nüüd tean, millisesse õndsusesse me teispoolsuses jõuame.

Riietusruumis ei suutnud ma ära imestada, miks föön juukseid lõpuni kuivaks ei puhu. Siis taipa-sin – see on ju sool! Just seesama sool hakkabki nüüd mu juukseid tervemaks ja kaunimaks muutma – kuni hommikuse pesuni.

Basseiniperenaine küsis mult lahkudes, kuidas meeldis. Vasta-sin puhtast südamest: “Ma pole üldse veeinimene ja olen väga halb lõõgastuja, aga – mulle meeldis!”

Lähis­Idas paiknev Surnumeri on unikaalne loodusnähtus, mis asub enam kui 400 m allpool Vaikse ookeani pinda. Surnumere soolade positiivset toimet teatakse juba aegadest, kui kuningas Saalomon ravitses mere ääres oma hinge ja ihu. Kleopatra ja Seeba kuningannad kasutasid soola oma juuste lopsakamaks ning keha nooremaks muutmiseks.

 Nr 2  27. september 2012    S E E N I O R  5 

ESTONIA MEDIcAL SPA

Ära põe, mine spaasse!

jub aga hästi hingamisteede-le – toob välja lima, leevendab põletikke.

Kui töötate arvutiga või kon-ditsioneeritud õhuga ruumis,

levivad seal positiivsed ioonid, mis tekitavad väsimust. Soo-lakambris on aga negatiivsed ioonid, mis värskendavad ihu ja vaimu.”

Kindlasti soovitab peaarst külastada tänavu märtsikuus avatud Surnumere keskust. See on tõepoolest killuke Sur-numerest, sest Iisraelist tarni-takse ehtsat Surnumere soola, millel on ülimalt tervistavad omadused. Soola- ja mineraa-lidesisaldus on nii suur, et ini-mene püsib veepinnal ilma iga-suguse jõupingutuseta.

Surnumere vees on kokku 26 mineraali, muu hulgas kogu organismi ja naharakke taastav naatrium, kaalium, magnee-sium, kroom, seleen, broom ja kloor. Väävel ja broom on lausa looduslikud antibiootikumid, mis peaksid tõstma immuunsust ja tagama (igavese?) nooruse.

Juba üksnes 20 minutit Sur-numere basseinis hõljumist ra-hustab närve, kiirendab aine-vahetust ning mõjub hästi ve-resoonkonnale, liigestele, na-hale, juustele ja küüntele.

Kingi endale ja lähedastele tervist

Hele Toropi sõnul on Surnume-re keskus siinkandis tõepoolest unikaalne. “Kõige lähem taoli-ne asub Inglismaal.”

Tänavune suvi oli päikese-vaene. Kinkigem siis sügisel endale ja lähedastele tervist ja head tuju.

“Vanematele inimestele nn päikesereisid ei sobigi – kauge-te maade päike mõjub vanane-vale nahale kahjustavalt,” teab Hele Torop. “See võiks olla kaa-lukeeleks, kui valida emale-isa-le mõeldud reisi ja spaa kinke-kaardi vahel.”

“Meie spaades on nii pal-ju pakette ja hoolitsusi, et ise-gi nende loetlemine võtaks lii-ga palju aega,” tõdeb Marje Braunbrück.

“Külastada tasub muidu-gi spaade kodulehti ja vaagida parimaid pakkumisi. Head nõu saab müügiosakonda helista-des. Paneme paketid kokku ka täpselt kliendi vajaduste järgi. Näiteks kui meile tullakse kon-verentsi käigus lihtsalt ööbima, leiame ka sellele seltskonnale toredat tegevust ja hoolitsusi.

Konverentsipaketile sobib minu meelest ideaalselt lisada nn külma laks külmravikamb-ris – paneb vere keema ja mõt-ted liikuma. Soovitan soojalt!”

kAJA PRÜGI

kO GEMUS

Naha koorimine ja massaažn Hommikul ootas mind naharavi keskuses Surnumere muda. Mudaga tuli nahka koorida seepärast, et järgnev hoolitsus paremini mõjuks. Ikka et kasulikud mineraalid saaksid paremini imenduda.

Mudasena kile sees lebasin 20 minutit ja pesin siis selle kõik koos surnud naharakkudega maha. Seejärel masseeriti mind argaaniaõliga. Ja vaat siinkohal olin küll kodutöö ära teinud ja

internetist teavet kogunud. Et teada, miks ja milleks.

Argaaniaõli on nimetatud õlide kuningaks, sest see on üks rikkalikumaid õlisid, mis sisaldab antioksüdante, oomega-6-, oo-mega-9- ja mitmeid teisi harul-dasi rasvhappeid, lisaks karoti-noide ja E-vitamiini. Argaaniaõli on sajandeid kasutatud naha-, juukse- ja küünehoolduses – ka nahaprobleemide, armide ja põletuste leevendajana. Õli

puhastab nahka ja nahaalu-seid kudesid, teeb nooremaks, tugevdab naha elastsust ning kaitseb, toidab ja parandab selle tervist. Kas minuga nii ka tege-likult juhtus? Absoluutselt – ma ei kahtle selles hetkeksi!

Aga peamine muutus toimus minu peas. Need paar poolikut päeva kodust eemal andsid mõtetele täiesti uue suuna. Ja nii nagu reklaamides öeldakse: arvan, et lähen sinna tagasi...

Surnumere mudaga naha koorimise käigus eemaldatakse surnud

naharakud, et paraneks vereringe ja kasulikel ainetel oleks kergem

imenduda.

UUS!Kolmepäevase bussireisi jooksul külastatakse Mooste linakoda, Asuva aeda, Krimmi talu, Sepa talu, Süvahavva loodustalu, Elistvere loomaparki ja äsja avatud Jääaja keskust Äksis.

Hind 130 eurotKutsume väiksemat seltskonda kahepäevasele reisile „Linnamelust taluellu”.

Hind 95 eurot

TALUTUUR 05.–07.10.2012

KAGUREIS ootab teid elamusterohkele sügisreisile!

TALUTUUR 20.-22.09.2012. Kolmepäevase reisi jooksul külastame: Mooste Linakoda, Asuva õunaaeda, Krimmi talu, Sepa talu, Süvahavva Loodustalu, XV Suurt Paunvere Väljanäitust ja Laata Palamusel.

HIND 130 €Hind sisaldab: 2 ööd Pesa hotellis, toitlustamine 3 korda päevas (sh pidulik õhtusöök muusika ja lauluga), mugavat bussi, reisisaatjat, laadapiletit, giidi, sauna ja ujumist.

UUS!

Reisid algavad ja lõpevad Tallinnas. Reisikavad leiad internetist www.kagureis.ee

Tellimine ja müük: Kagureis OÜ, Tallinna büroo Rävala 8- 613 Tel. 646 3116, 5347 4957, e-post maia@kagureis.ee

KINGIIDEE vanavanematele!

Reisikavad leiad internetist www.kagureis.ee Tellimine ja müük: OÜ Kagureis, Uus 5, Põlvatel 5698 8569, e-post katrin@kagureis.ee

Kagureis kutsub elamusterohkele sügisreisile!

SOOVIN TELLIDA AJAKIRJA

‐

□

□

Kingi oma vanematele

TERVIST JA PUHKUST!

Paketi pikkus 4 või 7 ööd

Spa Estonia • Tammsaare 4a, Pärnusales@spaestonia.ee • tel 447 6907 • www.spaestonia.ee

Pakett„50+”

MEIEGA MÕNUSALT TERVEMAKS!

• majutus valitud maja kahekohalises standardtoas

• hommiku- ja õhtusöök buffet-restoranis

• arsti vastuvõtt koos individuaalse raviplaani koostamisega

• terviseuuringupakett „Tervisepaus” või veresuhkru ja kolesterooli mõõtmine (vastavalt arsti soovitustele)

• juhendatud vesi- või ravivõimlemine saalis(4 ööga pakett sisaldab 3 võimlemist, 7 ööga pakett 6 võimlemist)

• lisaks raviprotseduurid: 4 ööga pakett sisaldab3 protseduuri, 7 ööga pakett 6 protseduuri

SEPTEMBRIS JA OKTOOBRIS soodushinnaga al 34 €,

1 öö inimesele

–20%

  Nr 2  27. september 2012  6  S E E N I O R  

Meie ühiskonnas on levinud arvamus, et vanemad inimesed sporti ei tee – eriti veel spordiklubis. Minu jaoks sai see müüt nüüd küll lõplikult kummutatud.

Kolmapäeva hommikul Tallinnas asuvasse Sparta spordiklubisse eakate treeningut piiluma min-nes oli üllatus suur, kui leidsin eest suure saalitäie inimesi, kes rõõmsameelse treeneri Aliis Sa-rapiku ettenäidatud harjutused mõnusa muusika saatel hoogsalt kaasa tegid. Ja mis veelgi usku-matum – seal ei olnud ainult nai-sed, vaid ka hulk mehi.

Sparta spordiklubi turundus-juht Rando Soome tõdeb, et huvi eakate trennide vastu nende klu-bis on väga suur. Eakatele mõel-dud ühe treeninguga nädalas alustati umbes poolteist aastat tagasi. Nüüdseks on suure nõud-luse tõttu tunniplaanis neid tree-ninguid lausa kolm korda näda-las: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel.

“Ruumiga on juba praegu kit-sas käes,” ütleb turundusjuht. “Rühmatreeningute saali mahub 40 inimest, aga saal on alati täis. Oleme juba mõelnud viia trenn suuremasse saali üle.”

Tänu Tallinna Kesklinna va-litsuse toetusele on Spartal või-malik pakkuda eakatele tren-nis käimist sümboolse ühe euro

eest. Peale rühmatreeningu saab sama piletiga edasi treenida jõu-saalis, hiljem mõnuleda saunas ja fuajees või kohvikus trennikaas-lastega mõnusalt juttu ajada. “Spartale ei ole see äriprojekt, pigem kummardus eakatele, et ka nendel oleks võimalus klubis sportida,” ütleb Rando Soome.

Ekstreemne trenn ei sobi

Kas vanemas eas peaks üldse spordiga tegelema? “Otse loomu-likult!” vastab Sparta spordiklubi eakate treener Aliis Sarapik.

“Hoolimata sellest, et tavali-selt arvatakse teisiti.” Eakatele toob ta alati oma ühe õppejõu näite rahvusvahelisest uurin-gust lihasjõu arendamise kohta

hilisemas eas – selgub, et lihas-jõudu saab arendada elu lõpuni. “Kui lihasjõudu arendada, on ka liigesed ja luustik tugevamad,” on Aliis Sarapik veendunud.

Kuigi sportimisvõimalusi on mitmeid, ütleb treener, et eakad on siiski eriline rühm, sest treeni-ma peab ettevaatlikult.

“Seda peab tegema õigesti ja selleks välja töötatud metoodi-kate järgi. Soojenduse osa peaks kindlasti olema pikem,” selgi-tab treener. “Sobivad hästi selja-tugevdamis- ja süvalihastreenin-gud, nagu pilates. Eakate võimle-mine ei tohikski olla ekstreemne.”

Oma trennides teeb Sarapik pilatest ja praeguseks unustatud, aga jälle vaikselt taasavastatud Ernst Idla kehasõbralikku võim-

lemist, kus kasutatakse palle ja arendatakse koordinatsiooni.

Aliis Sarapik peab väga täht-saks treenijate harimist. Ta on koostanud mitmeid infomaterja-le, mida trennis osalejatele jagab. “Olen kirja pannud osad sisetren-nide harjutustest, juurde pilatese põhimõtteid ja muid nippe. Välis-trennide jaoks sai koostatud “Ni-pid optimaalse treeningpulsi ar-vutamiseks”.” Kõikidele mater-jalide juurde on lisatud nimekiri soovituslikust kirjandusest.

Klubis on oma boonused

Tervisespordiga tegelemiseks ei pea ilmtingimata klubisse mine-ma, trenni saab teha ka looduses või kodus.

“Aga sel juhul on hea, kui harjutused sooritatakse enne läbi koos treeneriga, kes aitab saavutada õiget tehnikat ja rää-gib põhinippidest, mida kasu-tada,” soovitab Aliis Sarapik. “Oma trennides näitan alati nip-pe ja harjutusi, mida on võima-lik looduses puu najal või kodus sooritada, näiteks n-ö vaibahar-jutust saab teha teleri ees reklaa-mipausi ajal.”

Spordisaalis treenimisel on omad plussid. Üks peamine on kindlasti see, et ees on juhenda-ja, kes õpetab õigesti liigutama, jälgib tehnikat ning vajadusel korrigeerib. “Mina selgitan alati, kuidas tuleks harjutust sooritada ning miks ja milleks see hea on.

See omakorda motiveerib edasi treenima,” selgitab Aliis Sarapik.

Tähtis osa on kindlasti sot-siaal sel suhtlusel. “Võimlemine ei ole ainult võimlemine. Kam-bas käimine ja koos tegemine on ikka toredam,” toob Aliis Sarapik veel ühe plussi esile.

Halva ilma puhul on katus pea kohal ja ka tervisehäda kor-ral saab treenerilt nõu küsida.

Aliis Sarapik soovitab mõne mure puhul sellest vaikselt enne treenerile sosistada, sest alati saab läheneda teistmoodi. “Tree-ner annab soovitusi või näitab ette mõne sobivama harjutuse.”

Välistreeningud jõuludeni

Rühmatreeninguteks treeneri ju-hendamisel on võimalusi ka värs-kes õhus. Heaks näiteks on Tal-linnas Löwenruh’ pargis toimuv

projekt, mille raames saab osa-leda kaks korda nädalas tasuta välistreeningutel, mida juhenda-vad Sparta spordiseltsi treenerid. Projekt viidi ellu Kristiine linna-osavalitsuse ja Sparta spordiklu-bi koostöö tulemusena.

Esialgu toimusid välistreenin-guid maist augustini, aga kuna huvi jätkamiseks oli suur, otsus-tati aega pikendada jõuludeni. “Maist augustini osales treenin-gutel kokku 167 inimest, vahel oli korraga lausa 40 inimest,” üt-leb välistreeningute juhendaja Aliis Sarapik. “Saame Löwenruh’ pargis kokku. Alguses on soojen-dus, võimlemine vabas õhus, siis teeme tervise- või kepikõndi,” kirjeldab Aliis Sarapik treenin-gut, mis toimub igal esmaspäe-val ja kolmapäeval kell 14.

EVE kAlJUSAAR

Tervisesport vanust ei küsiERKKI KESA, SPARTA

Meriton ootab sportima, veemõnusid nautima ning sauna lõõgastuma! Tere tulemast!

SPORDIKLUBI KUUPAKETT SEENIORIDELE 42 EUR!Sisaldab rühmatreeningutes käimist, jõusaali ning vee- ja saunakeskuse kasutamist E-R 7:00-16:00; L-P 7:00-22:00; riigipühad

www.meritonsport.ee

Meriton Spordiklubi/vee- ja saunakeskus

Paldiski mnt. 4, TallinnAvatud E-P 7.00-22.00

Tel: (+372) 6 288 120E-mail: info@meritonsport.ee

• 4 erinevat sauna • basseinid ja mullivannid • massaažiduššid

2-tunni vee- ja saunakeskuse pilet seeniorile alates 7 EUR

NB! Soodustushinnad kehtivad vanaduspensionäridele pensionitõendi esitamisel.

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUMIS 13. oktoobril kell 12–17

Meenutame ETV maaelu tutvustavat saatesarja „Viljaveski”. Kohtumine Mati Naruski, Rein Hansoni ja Märt MüürigaMati Naruski kultuurhariduslik filmitriloogia „Kivi sahka”

Konkurss „Parim koduleib“ Leivaküpsetajad Lätimaalt Āraišist Koolitund „Maaõunte saladused“ Väljapanek „Eestimaa õunad“

MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse ja Tartu Maarja Kooli käsitöönäitus „Sügis“ Pakendinäitus „Aiandussaadused Eesti toiduainetetööstuses”Rahvuslikud õpitoad ja hapukapsa valmistamise õpituba Rehepeks käsitsi ja masinaga • Käsikiviga jahu jahvatamine Sepatöö • Lambapügamine

MAARAHVA SÜGISLAATAvatud muuseumi näitused ja kohvik

Simman Mait MaltisegaFolkloorirühm Haavikuemandad

Hobusõit vankrigaSissepääs muuseumipiletiga

Käsitöömeistrite, kaupmeeste eelregistreerimine

Tel: 738 3822, 5373 7124 www.epm.ee

OOTAME OSALEMA KODULEIVA

KÜPSETAJAID OMA LEIVAGA!

Pargi 4, Ülenurme 61714 Tartumaa

LõikuspühaMeriton ootab sportima, veemõnusid nautima ning sauna lõõgastuma! Tere tulemast!

SPORDIKLUBI KUUPAKETT SEENIORIDELE 42 EUR!Sisaldab rühmatreeningutes käimist, jõusaali ning vee- ja saunakeskuse kasutamist E-R 7:00-16:00; L-P 7:00-22:00; riigipühad

www.meritonsport.ee

Meriton Spordiklubi/vee- ja saunakeskus

Paldiski mnt. 4, TallinnAvatud E-P 7.00-22.00

Tel: (+372) 6 288 120E-mail: info@meritonsport.ee

• 4 erinevat sauna • basseinid ja mullivannid • massaažiduššid

2-tunni vee- ja saunakeskuse pilet seeniorile alates 7 EUR

NB! Soodustushinnad kehtivad vanaduspensionäridele pensionitõendi esitamisel.

Meriton ootab sportima, veemõnusid nautima ning sauna lõõgastuma! Tere tulemast!

SPORDIKLUBI KUUPAKETT SEENIORIDELE 42 EUR!Sisaldab rühmatreeningutes käimist, jõusaali ning vee- ja saunakeskuse kasutamist E-R 7:00-16:00; L-P 7:00-22:00; riigipühad

www.meritonsport.ee

Meriton Spordiklubi/vee- ja saunakeskus

Paldiski mnt. 4, TallinnAvatud E-P 7.00-22.00

Tel: (+372) 6 288 120E-mail: info@meritonsport.ee

• 4 erinevat sauna • basseinid ja mullivannid • massaažiduššid

2-tunni vee- ja saunakeskuse pilet seeniorile alates 7 EUR

NB! Soodustushinnad kehtivad vanaduspensionäridele pensionitõendi esitamisel.

SISETRENNI kAASAn Veepudel, sest keha vajab ikka aeg-ajalt

vett. Las vesi olla treenijal alati käepärast.n Oma treeningurätikuke, mille võib asetada

matile pea alla, kui harjutust tuleb teha kõhuli, või kaela alla toeks, kui harjutust tuleb teha selili.

n Mugavad riided – võimeldakse kas sokki-des, sussides või (sise)spordijalatsites.

VälISTRENNI kAASAn Võimalusel kõnnikepid. Kui neid ei juhtu olema, tehakse liht-

salt tervisekõndi.Mõlemas treeningus tasub kuulata oma kõige targemat nõu-andjat – keha. Tema “räägib” meiega pidevalt. Näiteks kui sisetrennis on mingi asend ebamugav, tuleb asendit vahetada või teha väike paus.

AlIIS SAR APIkU N ÕUANDED

Aliis Sarapik.

Sparta spordiklubi treener Aliis Sarapik eakate trenni juhendamas.

GERDA KESKÜLA

 Nr 2  27. september 2012    S E E N I O R  7 

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares korralda­takse ka sel õppeaastal Tartu Ülikooli väärikate ülikooli, kus on võimalik kuulata põnevaid loenguid mitmesugustel teemadel.Tartu Ülikooli väärikate ülikool on mõeldud kõigile avatud mõt-temaailmaga õpihimulistele va-nuses 50+ Tartus, Pärnus ja Ku-ressaares ning 60+ Tallinnas. Aktiivsed loengutest osavõtjad saavad õppeaasta lõpus ka tun-nistuse.

Tartu Ülikooli väärikate üli-kooli projektijuht Karmel Tall üt-leb, et loengute põhirõhk on jää-nud läbi aastate samaks. “Ees-märk on suurendada osalejate toimetulekuoskuseid ja rahulolu teadmiste ja teadlikkuse, isiksus-liku arengu ning loovuse arenda-mise kaudu. Oluline on pakkuda ka täienduskoolitusi võimalikult paljudele sihtrühmadele.”

Miks siis tasuks väärikate üli-kooli loengutes osaleda? “Õp-pejõud on tugevad spetsialistid ning loodame, et nende pakutav on huvitav ja laiendab kuulajate silmaringi.

Samuti suureneb tõenäoliselt osalemise ning uute oskuste ja teadmiste omandamisega osale-jate võime kiirelt muutuvas ühis-konnas kohaneda. Lisaks parane-vad oskused sotsiaalsete vajadus-te rahuldamiseks,” nimetab Kar-mel Tall peamised plussid.

Tallinna ja Tartu programmil on veel vabu kohti ning huvilis-tel on soovi korral võimalik re-gistreeruda.

“Huvi loengute vastu suure-neb aasta-aastalt,” tõdeb Karmel Tall. “Võrreldes esimese aastaga on Tartus ligi kolmsada registree-rujat rohkem, võrreldes eelmi-se aastaga üle saja. Tallinnas on võrreldes algusaastaga rohkem ligi sada registreerujat.”

Väärikate ülikooli projektijuht rõõmustab, et paljud registreeru-jad on juba tuttavad näod.

“Kindlalt pooled on püsi-kliendid, võimalik et isegi roh-kem. Mõned kaovad vahepeal ära, kas tervisega seotud prob-leemide või muude põhjuste tõt-tu, aga võimaluse avanedes tule-vad jälle tagasi.”

Sel õppeaastal on põnevaid loenguid võimalik kuulata ka Saaremaal. Kuressaares alustati TÜ väärikate ülikooli program-miga esimest korda 2011. aasta

sügisel SA Ülikoolide Keskus Saa-remaal ettevõtmisena.

Tegevjuht Maie Meius kinni-tas, et huvi Kuressaares toimu-vate loengute vastu on oodatust suurem, kuid registreerumine osavõtuks on selleks õppeaastaks kahjuks lõppenud. “Kokku regist-reerus 160 inimest – seda on roh-kem kui praegune saal Kuressaa-re täiskasvanute gümnaasiumis võimaldab. Kindel on see, et ava-loeng 11. oktoobril toimub.”

Ka Pärnu väärikate ülikoo-li kohad on selleks õppeaastaks täis. “Registreerinuid on kokku 496 inimest. Juba praegu ole-me pidanud umbes 50 huvilisele ära ütlema,” teatab Tartu ülikoo-li Pärnu kolledži väärikate üli-kooli projektijuht Mari Suurväli. “Programm on ju väga põnev, li-saks saab juurde võtta vastavalt huvile õpitubasid ja õppekäike.”

Peamine probleem on aga ruumipuudus. “Pärnu kolledžis ei ole meil nii suuri ruume, kuhu sedavõrd palju inimesi mahuks. Loengud toimuvad Tervise SPAs, kus kasutatakse ära nii suurt kon-verentsisaali kui ka fuajeed – vii-mases näeb videoülekannet põ-hisaalist,” selgitab Mari Suurväli.

EVE kAlJUSAAR

Väärikate ülikool alustas taas

Juba kolmandat aastat järjest korraldab MTÜ Inkotuba Eakate festi­vali. Sel aastal toimub festival 5.–6. oktoobrini Tallinnas Salme kultuu­rikeskuses.

Eakate festivaliga tähistatak-se Eestis rahvusvahelist eaka-te päeva. Festivali peakorralda-ja Eha Topolev ütleb, et Eakate festivali eesmärk on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi või-malusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust.

2012. aastal kuulub Eakate festival ka Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadeva-helise solidaarsuse aasta amet-likku programmi.

Tore ja positiivne päev

Kui uurida festivali korraldami-se tagamaade kohta, ütleb In-kotuba tegevdirektorina töö-tav Eha Topolev põhjuseks soo-vi kinkida oma klientidele üks tore ja positiivne päev.

“Igapäevaselt tegeleb Inkotu-ba põetust ja pidamatust puudu-tavate küsimustega, meie pea-misteks klientideks on inimesed vanuses 50+. Tihti on aga meie

kliendid rusutud nii lähedase hoolduskoormuse kui ka tervi-seprobleemidega. Pensioniea-listel lisanduvad veel suhtlemis-probleemid – pole aega ega taht-mist kuhugi välja tuttavate juur-de minna ja juttu ajada. Iga päev selliseid kliente nähes tekkiski 2009. aastal festivali idee.”

Esimesel aastal eakate päe-va organiseerimise käigus kas-vas sellest välja lausa kahepäe-valine festival. “Ja nii ongi see jäänud tänaseni,” on Eha Topo-lev rõõmus. Festivali korralda-misel peetakse tähtsaks, et üri-tusel oleks nii meelelahutust, kohtumisrõõmu kui ka kasu-likke teadmisi. “Sellest tekkiski festivali kolm põhilist osa: loen-gud ja ettekanded huvitavatel teemadel, eakate endi taidlus-kollektiivide esinemine ning fir-made tooteid ja teenuseid tut-vustav mess,” võtab Eha Topo-lev ürituse põhiolemuse kokku.

Kui rääkida selle aasta festi-valist, ütleb peakorraldaja, et li-saks muule huvitavale on plaa-nis loengud väga erinevatel ja kasulikel teemadel. “Loengud on nii tervisest, elektrituru ava-nemisest, pangandusest kui ka Aleksander Turovski väga nau-ditav ettekanne loomadest.”

Huvi festivali vastu on suur – seda nii eakate taidluskollektii-

vide, kes end esinema registree-rivad, kui ka kohalike omavalit-suste poolt, kes lausa oma eaka-tele bussid tellivad, et võimalda-da neil festivalist osa võtta. “Üle 30 taidluskollektiivi kahe päeva jooksul esinema eriti ei mahu, kuigi huvi oleks suurem,” on Eha Topolevil kahju.

Tagasiside on positiivne

Ka tagasiside ürituse kohta on olnud üldiselt positiivne. “On tuldud tänama, et me sellise festivali oleme korraldanud, kus on palju toredaid ja kasulik-ke loenguid ja kus taidluskollek-tiivide etteasted on nauditavad ja annavad energiat,” rõõmus-tab peakorraldaja.

Tagasisidet on saadud ka sel-le kohta, et Salme kultuurikes-kus on seesuguse suurürituse jaoks liiga väike. “Tõsi ta on, et rahvast on kohal palju,” nendib Eha Topolev. “Oleme mõelnud ka suuremate ruumide otsimi-se ja tasulise sissepääsu peale, kuid ei kujuta hästi ette, et ea-kad festivalikülastajad näiteks Saku suurhalli treppidel roni-ma peaks. Samuti ei pruugi pi-letihinna tõttu paljud enam üri-tusel osaleda.”

EVE kAlJUSAAR

Eakad kohtuvad oktoobri algul Salme kultuurikeskuses

Vahva taidlus­kollek tiiv 2011. aasta festivalil oma ette astet tegemas.

n 5.–6. oktoobrini 2012 Salme kultuurikeskuses (Salme 12, Tallinn).

n Programmiga saab tutvuda kodulehel www.inkotuba.ee.

n Tasuta piletid saadaval Apotheka apteegiketi apteekides üle Eesti. Koha- peal on piletihind 2 eurot.

E Ak AT E FE S T IVAl

Eripakkumine seenioridele!

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.eeLaulasmaa Spa on veelgi ilusam kui enne.

5 LÕÕGASTAVAT SÜGISPÄEVA LAULASMAA

189 € (normaalhind 312 7.-11. oktoober 2012 ja11.-15. november 2012

PAKETTI KUULUB:• üks koht 2-inimese toas (4 ööd) • hommiku- ja õhtusöök • saunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00• vesivõimlemine grupis (3 x hommikuti)• hommikumantlite kasutus• kõnnikeppide laenutus kahel päeval • kepikõnni-matk koos juhendajaga• UUDIS! Lühikoolitus tervislikust hingamisest ja lõdvestumisest ”Oska end aidata ja ole terve!” Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut.• 8 hoolitsust perioodi kohta (valikus on 16 erinevat protseduuri)

Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 1. oktoobrit (7.-11.10) ja 5. novembrit (11.-15.11)

SPA-S!

€)

l OENGUk AVAD SÜGISSEME S T RIl

TARTUSn 14. september – “Tartu Ülikooli teadus-

ja arendusalane koostöö ettevõtetega”n 28. september – “Eesti keele käekäik

21. sajandi alguses”n 12. oktoober – “Elustiili haigused rahvastikus”n 26. oktoober – “Euroopa Liit täna”n 9. november – “Semiootika saladused”n 23. november – “Normaalne söömine”n 7. detsember – “Eesti ravimtaimed”n Loengud toimuvad reedeti kella 14–16 Tartu

Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppehoones (Vanemuise 46–225)

n Info ja registreerimine: Karmel Tall, 737 6614, karmel.tall@ut.ee

TAllINNASn 27. september kl 16–17 – “Eesti inimarengu

probleemid rahvusvahelises võrdluses”n 23. oktoober kl 14–16 – “Kas Eesti vajab

tuumaenergiat?”n 20. november kl 14–16 – “Tartu Ülikooli

teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega”

n 18. detsember kl 14–16 – “Mida teame kasvajatest?”

n Loengud toimuvad Eesti Rahvus-raamatukogu suures konverentsisaalis (Tõnismägi 2)

n Info ja registreerimine: Mai Olde, 737 6604, mai.olde@ut.ee

INKOTUBA

  Nr 2  27. september 2012  8  S E E N I O R  

ITIC kaardi omanikele oktoobris Koolibri laos ja esindustes soodushind kõigile raamatutele

Ladu: Linamäe 8 / Põikmäe 5, Tänassilma, Harjumaa . tel 608 1254, 608 1855

Tartu esindus: Aleksandri 8 . tel 734 3904Pärnu esindus: Rüütli 33 . tel 443 1161

Saaremaa esindus: Vabaduse 4a, Kärdla . tel 463 2068Jõhvi esindus: Kooli 7 . tel 354 0373

Pakkumine ei kehti õppekirjandusele.

-50%

www.koolibri.ee

OKTOOBER

ON ÕPETAJATE

KUU!