1

Südame ja veresoonte radioloogiline uurimine

Pilvi Ilves

TÜ Radioloogia õppetool

Tartu

2004

Südame anatoomiaAort

Ülemine õõnesveen

Parem koja kõrvake

Parem vatsake

Alanev aort

Aordikaar

Vasake koja kõrvake

Vasak vatsake

Interventrikulaarne vagu

Parem koda

Kopsuarter

Vasem kopsuarteri tüvi

Südame anatoomia

Aordiklapp

Pulmonaalklapp

A Aordiklapp

B Pulmonaalklapp

C Mitraalklapp

D Trikuspidaalklapp

Alumine õõnesveen

Ülemine õõnesveenKopsuarter

Parem koda

Vasem koda

Aordikaar

Parem vatsake

vatsakeVasem

Südame radioloogilised uurimismeetodid

• Röntgenoskoopia

• Röntgenograafia

• Ehhokardioskoopia ja-graafia

• Kompuutertomograafia

• Magnettomograafia

• Isotoopuuringud

• Angiograafia

Südame röngenoloogiline uurimine• Südame röntgenoloogilisel uurimisel ei saada tavaliselt spetsiifilist diagnoosi

• Järeldusi tehakse südame suuruse, kuju, südameõõnte suurenemise, kopsuvereringe seisundi kohta

• Saatekirjal peab olema informatsioon kliinilise leiu, auskultatsiooni tulemuste kohta. Diagnoos on kliinilis-radioloogiline

• Raskel haigel lamavas asendis AP ülesvõttel

täpsem südameõõnte hindamine pole võimalik

2

Südame röntgenoloogiline uurimine

• Lihtne ja odav

• Südame röntgenoloogilist uurimist saab teha igas röntgenkabinetis

• Igal rindkere röntgenülesvõttel tuleb hinnata südame konfiguratsiooni, suurust

Südame konventsionaalne röngenuuring

• Traditsiooniline röntgenogramm: – Otse PA suunaline ülesvõte

– paremas (I) ja vasemas (II) põikiprojektsioonis

– vasem külgprojektsioon, samal ajal söögitoru kontrasteerides

• Röntgenoskoopia

• Mõlemad jäänud tagaplaanile südame uurimisel

Standardülesvõtted• PA ülesvõte: haige on näoga ekraani, filmi suunas

• Kuna süda paikneb rindkere eesmises osas on moonutused nii väiksemad

• Röntgenogrammil peavad näha olema skelett, kopsud, diafragma

• Haige asend– Sternoklavikulaarliigesed peavad olema lülisambast ühekaugusel

– Abaluud peavad kopsudelt olema ära pööratud

Röntgenoskoopia

• Uuring viiakse läbi– Otsesuunas

– Erineva ulatusega põikiprojektsioonides

– Hingamisepeetuse ajal

– Pt. pöörates

Röntgenoskoopia

• Hinnatakse– südameklappide ja koronaararterite kaltsifikatsioone– südame üksikute osade ja suurte veresoonte pulsatsioone

Kasutatakse vähe,– kuna endokardiaalne ja epikardiaalne liikuvus ei ole omavahel vastavuses, pulsatsioonid ei kandu üheselt üle perikardile ja ei väljenda epikardiaalne liikuvus endokardiaalset liikuvust ja seega ventrikulaarset kontraktiilsust

– Aordi ja pulmonalarterite pulsatsioonide hindamine nõuab suurt kogemust ja on subjektiivne

– Oluline oleks videosalvestuse võimalus

Lubistuskolded südamel• Koronaararterite lubistused

• Väiksed liikuvad lubistuskolded

• Tubulaarsed lubistused

• Muutus enam koronaararterite proksimaalses osas

• Aordiklapi lubistus• Intensiivne, kandub üe interventrikulaarseleseptile

• Paremini nähtav külgsuunas ja paremas põikiprojektsioonis

• Klapi lubistus põhjustab stenoosi, kujuneb välja aastatega

• Mitraalklapi lubistus • Tavaliselt vähem väljendunud

• Võib meenutada koronaararterite lubistusi

• Selge üles-alla liikumine

• Perikardis kaltsifikaadid • viitavad konstriktiivsele perikardiidile

• Infarktijärgne düstroofiline kaltsifikatsioon, • alati ei tähenda see ventrikli aneurüsmi

3

Aordiklapi kaltsifikaat

• Aordiklapi kaltsifikaat, aordiklapp on seetõttu stenootiline. Poststenootiline aort on laienenud.

Rindkere ülesvõtte hindamine• Diafragma asend, kuju, liikuvus, kui on liited-liikuvus vähenenud, kuid vedeliku puhul liikuvus sama

• Hiiluse laius, struktuursus

• Kopsujoonis

• Tavaliselt radikaarne

• Kortikaalkihis kopsujoonis ei eristu

• Kopsujoonise muutus võib tuleneda sellest, et muutused on veresoontes, bronhides, lümfisoontes, sidekoes

Südame piirid rindkere otseülesvõttel

• -parem koda moodustab südame parema kontuuri

• Vasak vatsake moodustab südame vasaku kontuuri

Südame piirid rindkere otseülesvõttel

Parem vatsake ei moodusta südame kontuure,

Vasakul kontuuril on aordikaar , pulmonaalarter ja vasak vatsake

PA otseülesvõte

• Paremale kontuurile jääb ülemine ja alumine õõnesveen ja parem koda (PK)

• Vasemale kontuurile aort (A), conus pulmonalis (CP), vasaku koja kõrv , vasem vatsake (VV)

PK

A

CP

VV

Kõik kaared tulevad nähtvale alles südamerikke korral

• Paremal südame kontuuril– Proksimaalne kaar. Ülenev aort

– Kardiovasaalnurk– Distaalne kaar: parem koda

• Vasakul südame kontuuril neli kaart– Aordikaar– Pulonaalarteri kaar

– Vasaku koja kaar, kui talje olemas, peaks vasak koda olema norm mõõtmetega

– Vasaku vatsakese kaar

PK

A

CP

VV

4

Kopsudes kaks veresoonte süsteemi

• Kopsudes gaasivahetuses osalevad kopsuvereringe sooned: pulmonaalarterid ja –veenid– Kopsujoonise moodustavad põhiliselt kopsuarterid ja veenid

• Kopsusid toitvad suure vereringe sooned (bronhiaalarterid-algavad a. intercostalistest ja veenid-suubuvad ductus thoracica’sse-– ei ole normaalselt nähtavad

Kopsujoonise moodustavad peamiselt kopsuarterid ja –veenid

• Kopsuveenid ülasagaras arterist lateraalsemal, hiilusesuunalised

• Kesk-ja alasagaras arterid rohkem vertikaalsed ja veenid horisontaalsed

• Veenides vähem harunemisi, nende tihedus väiksem arterite tihedusest

• Lümfisooned pindmised vistseraalse pleura lähedal, süvad arterite ja bronhide ümber ja sagarate ja sagarike vahelises vaheseinas, pole normaalselt nähtavad

Südame konfiguratsioon

• Hinnatakse – südame konfiguratsiooni

– südame taljet

– paremat kardiovasaalnurka

• Kardiotorakaalindeks on südame ristiläbimõõdu ja rindkere läbimõõdu suhe

• Täiskasvanul < 0.5

• Normaalselt on südame ristimõõdust 1/3 paremal pool keskjoont, 2/3 vasakul

Kardiotorakaalindeks (KTI)

Kui täiskasvanul

KTI=A/B>0.5 so.>50%

on see südame

laienemise tunnus

• Süda näib suuremana

– Ekspiratoorne ülesvõte

– AP film

– Pöördes ülesvõte

– Pectus excavatum

A

B

Kardiotorakaalindeks

Ristimõõdus laienenud süda ,

KTI indeks 0.64

Südame rütmi stimulaator

• Kuidas kulgeb ?

• brahhiotsefaalveen -> ülemine õõnesveen —> parem koda —>parem vatsake

5

Klapiproteesid

• Parem külgülesvõte mitraalklapi proteesiga.

Kardiovasaalnurk

• Kardiovasaalnurga kõrgus:

kui tõmmata joon kopsu tipust diafragmani, siis

• norm kardiovasaalnurk keskmise ja alumise kolmandiku piiril

• Promineeruv ülenev aort: kardiovasaalnurk

normist madalamal

Promineeruvad südame paremad kaared: kardiovasaalnurk kõrgemal Vasak külgülesvõte

• Vasak külgülesvõte: vasak külg vastu ekraani nagu kopsu külgülesvõttel

• Vasak külg vastu kassetti, südame mõõtmed on siis tõepärasemad

• Abimeetodid– Südame tagasein on kontaktis söögitoruga

• Baariumpasta kasutatakse söögitoru visualiseerimiseks

• Sellega saab hinnata vasaku koja suurenemist

Vasak külgülesvõte• Eesmisel kontuuril

– proksimaalselt ülenev aort– Kopsuarteri peatüvi– Parem vatsake

– Südame ja rindkereseina vahel retrostenaalruum

• Dorsaalne kontuur– Alanev aort– Vasak koda , suurenemisel dislotseeritakse söögitoru distaalsemale

– vasak vatsake – Alumine õõnesveen

– Südame ja lülisamba vahel retrokardiaalruum

Vasak külgülesvõte

• A-Aort

• PV –parem vatsake

• VK-vasem koda

• VV vasem vatsake

• Eesmise kontuuri moodustab põhiliselt parem vatsake , tagumise kontuuri vasem vatsake

A

PV

VK

VV

6

Vasak külgülesvõte

Ülemise aordi laienemine, eesmine retrosternaalruum täidetud

Parem (I) põikiprojektsioon

• Haige on parema küljega ekraani poole 45-50 kraadise nurga all

• Läbivalgustuse käigus saab asendit korrigeerida

• Asendit hinnata rangluu asendi järgi, filmile lähemal asuv rangluu ots peab projitseerum 1/3, teine aga 2/3ulatuses kopsu peale-selle abil hinnatakse ülesvõtte projketsioonilist õigsust. Näha peab olema lülisammas , diafragma, tooraksi eesmine sein

Parem (I) põikiprojektsioon: kasutatakse kodade hindamiseks

• Tagumisel kontuuril

• Aordikaar-norm impressioon söögitorul

• Vasem koda ülevalpool, – Kui vasak koda pole suurenenud, siis on retrokardiaalruum vaba, söögitoru kulgeb sirgelt alla

• Parem koda allpool– Suurenemisel supradiafragmaalne ruum täidetud (parem siiski II põikprojektsioon)

• Eesmisel kontuuril

• Aordikaar

• Conus pulmonalis• Parem vatsake proksimaalsemal,

• Vasem vatsake distaalsemal allpool

A

VK

PK

VV

PK

P

Vasem (II)põikiprojektsioon, kasutatakse rohkem vatsakeste hindamiseks

• Tagumisel kontuuril

• vasem koda proksimaalsel (lülisamba vahel teravnurk, suurenemisel see nurk kaob

• vasem vatsake distaalsel

• Tavaliselt ühine kaar VV+ VK, VK suurenedes need kaared ristuvad

• Eesmisel kontuuril

• Ülenev aort

• parem koda proksimaalsel

• parem vatsake distaalsel

Suurenenud süda

• Süda võib suureneda tervenisti või osaliselt

• Tavaliselt esineb dilatatsioon ja hüpertroofia üheaegselt

• Röntgenuuringul räägitakse südameõõnte suurenemisest

• Südame kuju ja südamõõnte suurenemist põhjustavad– Omandatud ja kaasasündinud südamerikked

– Kardiomüopaatia– Perikardi haigused

– Suure ja väikse vereringe hüpertoonia

Kõigi nelja kambri suurenemine

• 25 a. Naine lõppstaadiumis idiopaatilise kardiomüopaatiaga. PA röntgenülesvõttel on näha kõigi nelja kambri laienemist suurel ümaral südamel "water bottle" süda. Carina on laienenud nürinurgaks, see näitab vasema koja suurenemist.

• Diferentsiaaldiagnostikas olulised isheemiline kardiomüopaatia, alkohoolne kardiomüopaatia, viiruselik müokardiit.EKG on oluline differentsiaaldiagnostikas.

7

Mitraalstenoos sekundaarselt reumaatilisele klapikahjustuseleAP: pöördunud vaskulaarne joonis, vähene diffuusne

interstitsiaalne ödeem , vasaku koja suurenemine, täitunud taljega.Külgülesvõttel vasaku koja suurenemine koos

normaalse suurusega vasema vatsakesega •

Perikardiõõne vedelik

• Normis perikardis 20-30 ml vedelikku röntgenoloogiliselt vedelikku võimalik hinnata kui 100ml vedelikku

• Südame vasak kontuur sirge , ülemine osa kummub välja

• Süda telgikujuline

• Kardiodiafragmaalnurgad teravnurgad

• Pulsatsionid südamel nõrgenevad, aordil säilivad

• Kopsuväljad on normipärased

Perikardi effusioon• Vedelik koguneb perikardi õõnde

• Põhjusi palju: neerupuudulikkus, kollageenhaigused, vaskulaarsed haigused, infektsioon, perikardiit, pahaloomulised protsessid

• Suurenenud, ümar, nn. "water bottle" süda

• Differentsiaaldiagnoos on kardiomegaalia (kardiomüopaatia, vasaku vatsakese puudulikkus, klapirikked).

• Diagnoos kinnitub UH või KT

• Kliiniliselt tuhmid südamelöögid, madala voltaaziga EKG

Perikardi effusioon-vedelik pleuraõõnes

• PA ja lateraalülesvõte . PA ülesvõttel veepudeli taoline süda Külgülesvõttel laienenud pehmekoetihedusega varjustus perikardi effusioonist

Kopsu hemodünaamika häired• Kopsude arterialne väheveresus (oligeemia)

– Näit . VCC pulmonaalstenoosi korral, kopsujoonis vaesunud, nähtav parahilaarselt

• Kopsude arteriaalne liigveresus– Verevool on üldiselt suurenenud. Polütsüteemia, hüpertüreoos korral, tippsportlastel, rasedatel

– Vasakult paremale shundiga südamerikked• Kopsuhiilus laienenud

• Laienevad arterid ja veenid• Skoopial hiiluste tugevnenud pulsatsioonid

• Pulmonaalkaar –ja koonus on laienenud

• Tugev pulmonaalhüpertensioon: hiiluste amputatsiooni sündroom

Kopsude arteriaalne liigveresus

• Aluseks on rõhu tõus vasakus kojas

• Rõhu tõus vasakus kojas kandub edasi kopsuveenidele, kapillaaridele, arteritele

• Tekib retrograadne kopsupais

• I staadium: pöördunud kopsujoonis: rõhk kopsuveenides on tõusnud ja algab arterioolide reflektoorne ahenemine,

• Allväljades väikestes arterites ja veenides vasokonstriktsioon

• Veri jaotub ülaväljadesse, kus veresooned laienevad

• Algul on verekus tasakaalus : üla-ja alaväljas veresooned ühesuguse laiusega: normaalne leid lamavas asendis

• Edasi alavälja veenid ahenevad, ülaväljas üha laienevad: pöördunud verekus

• Samal ajal on tsentraalsed kopsuarteri harud laienenud, allväljades perifeersed arterid ahenevad

8

Kopsupais I : pöördunud kopsujoonis II staadium e. interstitsiaalne ödeem

• Kui rõhk tõuseb kopsuveenides üle 20m Hg, algab vedeliku transudatsioon interstitsiaalsesse koesse-areneb interstitsialne turse.

• Kopsuväljade transparentsus langeb

• Kopsujoonis võrkjas, ulatub mantelkihti

• Veresoonte kontuur ebaterav, hiilused ebastruktuursed

• Pleuravedelik, sageli ainult interloobiumis

• Kerley B jooned (ödematoossed interlobulaarseptid, mis tekivad subpleuraalsest lümfipaisust, mis suunduvad vastu pleurat– 0.5-3cm pikkused, 0.5-2mm paksused jooned alaväljas, ilma hargnemisteta

• Kerley C jooned, meenutavad meekärge, kuna tegemist on pealistikku paiknevate septide kogumikuga

• A jooned (pikad 4-10cm kaarjad, ilma hargnemiseta jooned ala-ja keskväljas, suunaga hiilusesse

Interstitsiaalne ödeem

•PA filmil interstitsiaalne ödeem enne alveolaarset täitumisfaasi

Alveolarne ödeem III

• Kui veenirõhk tõuseb (normis 5-10mm Hg) üle 25-30mmHg muutub plasmaproteiinide osmootne rõhk väiksemaks hüdrostaatilisest rõhust ja lümfisoonte voolumahust

• Vedelik siirdub kapillaaridest alveoolidesse

• Enam avaldub kopsude tsentraalsetes osades

Alveolaarne ödeem Vaskulaarsed uurimismeetodid

• Invasiivsed

• Mitteinvasiivsed: UH , KT angiograafia, MRt angiograafia

• Kiiresti arenev valdkond

• Kuigi arteriograafia kuldstandard soonte läbitavuse hindamiseks, on paljudel mitteinvasiivsetel meetoditel oma koht diagnostikas ja ravis

9

Südame ultraheliuuring e. ehhokardioskoopia

• Hinnatakse – südameõõnte suurust

– südame kontraktsioonivõimet

– klappide funktsiooni

– perikardivedeliku olemasolu

– dopplertehnikaga hinnatakse vere liikumiskiirust

– hinnatakse shunte, aordi ja pulmonaalklapi ahenemisest tingitud rõhuerinevusi

• Söögitoru kaudu UH uuring: ülevaade vasakust kojast, aordist ja vasakust vatsakesest

Veresoonte uurimine, Dopplersonograafia

• Doppleruuringul peegeldub heli tagasi vererakkudelt , mille liikumiskiirust ja suunda näitab tagasipeegelduva heli sageduse muutus.

• Aparaat lahutab saadetud impulsside sageduse vastuvõetuist.

• Vahe on kuuldav ja nähtav ostsilloskoobil. Sagedus muutus on võrreldav verevoolu suuna ja suurusega.

Klassikaline värvidopplersonogramm

• Hindab liikuvate vererakkude liikumiskiirust ja suunda

• Rakud , mis liiguvad anduri suunas tähistatakse punasega, mis eemalduvad, on sinised

Powerdoppler ehk angiodoppler

• Määrab verevoolu olemasolu ja ei arvesta niivõrd voolusuunda

• Mida rohkem ja tugevamini rakud liiguvad seda tugevam oranzikas-punane värv

Verevooluspektrid erinevates organites erinevad

Jäsemete arterite trifaasiline verevool

Verevoolukiirused erinevates organites erineva spektriga

10

Intrakraniaalse rõhu tõus ja ajusurm Tromboos ja stenoos

• Dopplersonograafia võib kindlaks teha – kas soon on läbitav

– kas soone luumen on kitsenenud vaskulaarse haiguse korral

– Hinnata stenoosiastet, visualiseerida tromboos

• Täiskasvanudel - enamlevinud dopplersonograafia kasutusala: – jäsemete arterid, veenid,

– kaela veresooned

Neeruveeni kongenitaalne tromboosLeiden mutatsioon hüübimisfaktor V

puudulikkusVerevool portaalveresoontes

Portaalveresooned normis Portaalveresoonte tromboos

Värvidoppler ja angiodopplersonograafia

• Aitavad kaasa protsessi diferetsiaaldiagnostikas

• Suurema veresoonte arvu korral– põletik

– tuumorid

• Verevool koldes väheneb või on aeglane– abstsessikoobas

– veresoonte anomaaliad

– isheemiline ala

Maksa abstsess ja maksatuumor: kumb?

11

Testise torsioon Sapiteede eristamine portaalsüsteemist

Normaalne portaalsüsteem Ekstrahepaatiliste sapiteede atreesia

KT ja MRT-kihtülesvõtted

• KT: – Oluline osa kasvajate ja perikardi kasvajate diagnoosimisel, eriti EKG juhtimisega

– Oluline osade südamerikete diagnoosimisel

– Oluline osa suurte veresoonte uurimisel

• MRT – Oluline osa kongenitaalsete südemerikete diagnoosimisel südamel

– Magnetangiograafial oluline osa veresoonte haiguste diagnoosimisel

Kompuutertomograafia kihtülesvõtted

KT pehmekoe aknaga

• Mediastinaalne tsüst

• KT on oluline ruumilise kujutise saamiseks patoloogiatest, mis muidu PA ülesvõttel summeeruvad südame kontuuriga

Spiraalkompuutertomograafia (spiral CT); KT angiograafia (CTA):

• Spiraalkompuutertomograafia kasutab pidevat KT skanneerimist mitte üksikuid kihte

• Saadakse pidev andmete maht, aga mitte üksikud aksiaalsed kujutised

• Rö toru on pidevalt aktiveeritud ja keerleb samal ajal kui pt. pidavelt liigub pikisuunas läbi skänneri.

12

Spiraalkompuutertomograafia (spiral CT); KT angiograafia (CTA)

• Lisatakse õigeaegselt süstitud intravenoosne kontrastaine ja saadakse hea ülevaade vaskulaarsest anatoomiast

• Neist kujutistest saab ümber rekonstrueerida 3-dimensioonilised kujutised nn. KT angiogrammid, mida saab roteerida ja vaadata eri projektsioonides

• Järjest enam kasutatav spiraal KT, KTA ja MRA võivad asendada tavalist angiograafiat, kuna enamus informatsioonist, mida vajavad kirurgid ja interventsionaalseks protseduurideks on olemas

KT angiograafia: kogu aordi ulatuses kontrastainega kihtülesvõtted angiofast

reziimis

Aordi aneurüsm• Aneurüsm on abnormaalne veresoone laienemine Dilatatsioonist on haaratud kõik soone seina kihid

• Põhjused– Ateroskleroos, trauma, süüfilis,mükoos

• Röntgenülesvõttel – Üleneva aordi, aordikaare või alaneva aordi laienemine– Mediastiinumi laienemine– Vasempoolne pleura effusioon

• Anurüsm võib suureneda ja ruptureeruda või olla stabiilne • Aordi dissektsioon so. sekundaarse luumeni moodustumine ja vere tungimine aordi intima alla

• Pseudoaneurüsm: veresoone vigastus peale kirurgilist või kateteratsiooni vigastust

• Dgn UH, KT , MRt angiograafia, angiograafia

Spiraal kompuutertomograafiaSagitaalsed rekonstruktsioonid

Maksimaalse resolutsiooni projektsioonid-MRP

Koronaarsed rekonstruktsioonid MRP

KT angiograafia selektiivse tihedusega rekonstruktsioonid-võimalik pöörata kujutist

13

KT lubikolded veresoontes ja angiograafiaMagnetresonantstomograafia

südamest

MRT südamest

• Vatsakese kontraktsiooni hindamine

• Mõõdetakse vatsakses pindala süstolis ja diastolis

Magnetresonants angiograafia (MRA):

MRA mitteinvasiivne vahend ekstra – ja intrakraniaalsete veresoonte, südame, aordi ja tema põhiharude , vena cava ja tema harude visualiseerimiseks .

Saab hinnata voolavat verd ka ilma kontrastaineta. Paljudest reziimidest on enim kasutatav ( two dimensional time-of -flight -2D TOF) .

Kasutades i/v kontrastainet (Gadolinium) saab hästi hinnata kõhuaorti ja iliakaalveresooni

Saab kasutada erinevaid projektsioone -väikeste veresoonte täitumisdefektid võivad olla valepositiivsed

MRT angiograafia Isotoopuuringud

• Oluline isheemiatõve ja infarktist põhjustatud muutuste ulatuse hindamisel

• Hinnatakse – Infarkti suurust

– Piirnevate alade müokardi isheemiat

– Reversiibelsuse astet

• Eelis– Mitteinvasiivne

• Puudus • Suhteliselt kallis

14

Isotoopdiagnostika südamelihase perfusiooni hindamisel

Nukleaarkardioloogia

• 99mTc sestamibi süstimise järgselt teostatakse südamelihase koormusperfusiooni uuring

• Hindab– Verevarustusdefekti suurust– Defekti reversiibelsust

– Vasaku vatsakese dilatatsiooni

• Oluline, et pole vaja teha invasiivseid uuringuid.

• Neil, kellel on normaalne perfusioon

< 0.4% /aastas suremus , kuigi angiograafias näha , et sooned on ateroskleroosist haaratud

• Kui on ebanormaalne perfusioon-suremus suur

Angiograafia• Kontrastaine süstimisega otse uuritavasse piirkonda visualiseeritakse soon

• Vajadusel invasiivsed protseduurid

• On suur osa arterite kulu, valendiku läbimõõdu hindamisel ja ka juba ravis: balloonkateetrite abil on võimalik – artereid dilateerida.

– sulgeda arteriovenosseid malformatsioone

– tromboseerida aneurüsme

Südame kateteriseerimine

• Südame kateteriseerimine koos rõhu mõõtmise ja vereanalüüsidega on “kuldstandard”südame uurimisel

• Ventrikulograafia-südemeõõnte kontrasteerimine südame kateteriseerimise käigus

• Koronarograafia-südame pärgarterite kontrasteerimine

• Aortograafia-aordi algusosa kontrasteerimine.

• Näidustused: südameklappide puudulikkus,suistiku stenoosid, shundid, südame kontraktsioonivõime hindamine, koronaartõbi, aordi alguosa haigused, kaasasündinud südamerikete täpsustamine

Pulmonaalne arteriogramm

• Jälgi, kuidas arterite jagunemine arteriogrammil on sarnane bronhogrammile

• Kuidas arteriogrammil kateeter liigub

parem brahhiotsefaalveen—>ülemine õõnesveen —> parem koda—>parem vatsake —> pulmonaalarter

Thorax AP, pulmonaalne angiogramm: arteriaalne faas, venoosne faas

15

Digitaalne subtraktsiooni angiograafia(DSA)

• Konventsionaalse angiograafia korral võivad luud ja teised tihedad koes katta uuritavaid artereid ja anda artefakte

• DSA korral lahutatakse mittevajalikud varjustused angiogrammilt digitaalselt .

• DSA tehnika nullib ära kõik mittesoovitavad luu ja pehmekoe varjustused, et saad puhas angiograafiline ülesvõte

DSA

• Kuidas kateeter liigub? (femoraalarter—> iliakaalarter -» aort

• DSA digitaalne selektiivne angiograafia