1. Loo lubjakivikarjris ning Nabala lubjakivimaardlas kaevandamise vimalikkusest rreldes S v aksamaa h iigelkarjridega M rt aum, Vivika Viz S ene, Veiko Karu Tallinna Tehnikalikool, meinst uut it m.saum@ t ee, vivika. ene@ t ee, veiko. tu. vaiz tu. karu@ t ee tu. Sissejuhatus Et t soovivad avada uusi lubjakivikarjre nii Loo kui Nabala lubjakivimaardlat S t t ev ed es. ee aga ei ole vast et koh uv av alikele elanikele. Kimasolevat keskkonnam innangut e juh e avalikud koosolekud on vga t ulised, kus kaevandajaid s dist akse k at iges t oimuvas.Kuid komp romiss on vaja leida, sest uued t rojekt vajavad t amist ja auklikud t eep id eost eed parandamist ning selleks on vaja killust ikku. Tallinna Teh nikalikooli meinst uudi t it udengid kisid aprillikuu alguses t vumas S ut aksamaa met usega.p ereisi jooksul nhi erinevaid karjre ja kaevandusi, saadi t st p t eada, kuidas koh alikud suhuvad karjrides t t esse t t ehavat desse ( ra, vibrat m sioon, t . Art olm) iklis ksit u nit seda, etEest p let ab is laanitavad uued lubjakivikarjrid on v rreldes Saksamaa karjridega imepisikesed ning nende rajamine ja h ilisem korrast amine ainultmit mekesist ab loodust loob uusi maast inimest p kamiseks. ja ikke ele uh Lo l jak ik j r o ub iv ar P laanit Loo lubjakivikarjr kuulub Vo lubjakivimaardla alla. av Vo maardla on leriigilise t t hsusega.Kaevandat lubjakivi on p av laanis kasut eh uskillust ada it ikuks.Loo meeraldise pindala on 4 h kasuliku kih ( 1,5 a, i lubjakivi)keskmine p aksus 6 m, kat ,5 endi keskmine p aksus 3 0 ,3m ( mulla p sh aksus 0,1m) lubjakivi varu meeraldisel 2 9 mln m , kat , ,6 8 endi mah t meeraldisel 12 t m3, sh mulla mah 4 t m3.Kaevandamise aast mah oleks 5 uh t 2 uh ane t le 5 0t m3 ja kaevandamine kest 5aast . 0 uh aks atLubjakivi on kavas kaevandada mekombainiga ja killust t misel lubjakivi p iku oot urust lmes soovit uss akse kasut uutt noloogiat mis ada eh , ait vh aks endada m aset p rat ja urust tusel ekkivaid jt meid. PILT:Lo l jak ik j r m al is o ub iv ar i eer d Nab a l jak imaar l al ub iv da Nabala lubjakivimaardlasse (oonis 1) on p J laanis rajada karjre mit et t p . me t t oolt ev e N mmk karjr on osa keskkonnaregist arvele v ud la ks ris et leriigilise t t hsusega Nabala lubjakivimaardlast M aardla p asub roh rgust ja vike osa Rah . eal ev ik aaugu loodushoiualast . M aardlast ida poole jb Tammiku looduskait seala. Piirkonnas on p uude kait soone, set p sielup aikade sihkait t sev ndeid, kait sealuseid liike, mis enamikus jvad maardlast vljapoole. Piirkonna h drogeoloogilised t ingimused on keerulised, kaevandat varu jb p iliselt av rakt allapoole p h javeet , mistt kaevandamisel t aset tu uleb veet aset alandada. Nmmkla karjrist ja kagu suunas on karst ida ialasid ( maa- sh alused j [ . ed) 1]

2. Nabala maardlal on eeliseid. Esiteks on see hiiglaslik. terve maardla potentsiaal ulatub 200 miljoni kuupmeetrini. Teiseks jb Nabala otse Tallinna-Tartu maantee ja tulevase Tallinna raudtee mbersidu naabrusse. Maardla kaugus ehitusobjektist on majanduslikult lioluline. Kui killustik maksab 120 krooni tonn, siis iga tonni transport he kilomeetri kaugusele lisab hinnale 1,5 krooni. Kolmandaks pole Nabala kanti veel pstitatud uusrajoone, mis takistaksid kaevandamist [2]. Joonis 1 Nabala lubjakivimaardla [http://www.sakuvald.ee/12709] Kaevandamine Rdersdorf lubjakivikarjris i Rdersdorf on lubjakivi kaevandatud juba 7 aastat (Joonis 2). Praegune karjr kuulub is 50 firmale CEMEX, kes kasutab lubjakivi tsemendi toormeks. On teada, et seda lubjakivi on kasutatud Berliinis asuva Brandenburgi vrava ehitamisel.

3. Joonis 2 Rdersdorfi karjr Berliini klje all Mendustingimused: katendi paksus on 30 meetrit, phja poole minnes see suureneb ja seda teisaldatakse 500 000 m3 aastas. Lubjakivi ei asetse horisontaalselt, vaid on kaldu luna suunas ning maavara kvaliteet on karjri phja- ja lunaosas erinev. Karjr on ristkliku kujuline, 4 km ida-lne suunas ning 800m phja-luna suunas. Kaevandamismaht on 3 mln tonni lubjakivi aastas. Karjrist pumbatakse vlja 12 mln m3 vett aastas, selleks on rajatud spetsiaalsed allmaa kaevened kaevevlja alla ning vee pumpamine toimub tielikult maa all. Praeguse toodangumahu juures on arvestatud, et karjri eluiga oleks veel 20 aastat. Varude poolest oleks perspektiivi kauemakski ajaks, kuid lheduses asetseb maantee, mille stabiilsus tuleb tagada ning kaevandamissgavuse suurenedes hakkaksid lhedal asetsevad jrved karjri thjaks jooksma. Lubjakivi kaevandamine toimub viie astanguga, lemine nlv on tasandatud, teine vertikaalne, seal asub esi. Lubjakivi raimamine toimub puur-lhketdega. Korraga lhatakse 10 000 tonni lubjakivi. hes laenguaugus on 80 100kg lhkeainet ja korraga lhatakse 20 laenguauku. Lhatud materjal veetakse Caterpillar kalluritega (kolm 100 tonnist kallurit ja neli 40 tonnist) purustisse (Joonis 3), purustamine toimub kahe astmelisena, prast seda liigub materjal mda lintkonveierit (pikkus 2 km) tehaseplatsile angaari, kus toimub kvaliteedi htlustamine. Lubjakivi peal asetsev katend veeti kuni 1993. aastani karjrist vlja, nd ladustatakse katend karjri phja. Katendist moodustunud vlispuistang toimib mratkkena, et klas elavad inimesed saaksid rahulikult elada. Puistangute peale on rajatud ka tuulepark elektrienergia tootmiseks klale.

4. Joonis 3 Lhatud materjali kallutamine purustisse Saksamaa moodsaim ligniidikarjr Hambach Maailma suurima ligniidikarjri pindala on 85 km2 ning maavaravaru ulatub 2,5 gigatonnini. Tehnilisi andmeid: ligniidi kttevrtus 7,810,5 MJ/ tuhasisaldus 1,58%;veesisaldus kg; 5060%;vvli sisaldus 0,150,50%. hest tonnist ligniidist saab jrgnevalt, kas 1) 860 kW h elektrienergiat;2) 400kg brigetti;3) 250kg koksi;4) 580m3 snteetilist gaasi;5) 160l ktust. Hambac karjr varustab lhedal asuvaid elektrijaamu, neid on 4 ning toodavad hi ligikaudu 50% elektrist, mida Saksamaa vajab. 96% elektrist lheb inimestele kasutamiseks ning 4% kasutavad jaamad ise oma tarbeks ra. Karjri peamine tehnopark koosneb 7 puisturist, 8 ekskavaatorist, 8 lintkonveierist, Rheinbraun 289, Rheinbraun 758, Cat D8. Konveieri laius 2,8 m, kiirus 7,8 m/ Kui tekib s. lekuumenemine, siis lindid peatatakse automaatselt, lintkonveieri ssteemis on olemas tuletrjevoolikud nnetusjuhtumite puhuks. Ligniidikihi paksus on 70m. Karjris on 7 astangut, tprotsesside juhtimiseks kasutatakse spetsiaalset tarkvara, lintkonveiereid liigutatakse 3 korda aastas. Vesi pumbatakse settebasseinidesse ja puhastatakse enne kui suunatakse loodusesse tagasi. Elektrijaamades tekkiv tuhk ladustatakse karjri ja kaetakse katendiga, mis on eest eemaldatud. Maavara kaevandab 18 kopaline rootorekskavaator, mille iga kopa maht 6m3. Liikumiseks kasutab ekskavaator 8 roomikut taga ja 4 roomikut ees. Ekskavaatori kabiin asub rootori lhedal. Rootor kaevandab, sealt liigub materjal edasi lindile ja sealt lugpurustisse.

5. Joonis 4 Rootorekskavaator Hambachi ligniidikarjris Katend transporditakse mda lintkonveiereid hest servast teise. Uue puistenlva moodustamiseks kasutatakse pinnasepuistureid, mille otsas on sknnerid, kontrollimaks materjali mahtu ning tekkiva nlva kaldenurka, et kik oleks stabiilne. Puisturi noole pikkus on 70m, puistangu krgus 3040m, td opereerivad 2 meest: ks puisturil, teine puistangu juures.

6. Joonis 5 Kaevandatud alal puistangu moodustamine. Puistangusse maetakse elektrijaama tuhka Kokkuvte Saksamaa nitel saab elda, et sealsed karjrid on rajatud samuti keerulistesse kohtadesse nagu Eestiski. Samas on sealsed karjrid mitu korda suuremad ja sgavamad kui plaanitavad karjrid Eestis. Karjre rajades on arvestatud kohalike elanikega: tehtud mratkked, veevarustus vi muretsetud uus elamispind klaelanikele. Uued lubjakivikarjrid Loo ja Nabala lubjakivimaardlates on teostatavad. Tnapevane kaevandamistehnoloogia vimaldab lubjakivi kaevandada palju keskkonnasbralikumalt. Kohalikud elanikud peaksid suhtuma mistvamalt kaevandustegevusse, sest toodetav killustik kasutatakse inimeste endi hvanguks, teede ja elamute ehituseks. Kaevandustegevuse lppedes karjrid korrastatakse ja avatakse vallaelanikele kasutamiseks. Viited kogumikus olevatele piltidele ja videolikudele Pildid on nhtavad: Hambachi ligniidikarjr - Hambach Rdersdorfi lubjakivikarjr - Rydersdorf Videolik Hambach

7. Kasutatud materjalid: 1. Postimees, Alo Lhmus http://www.postimees.ee/201007/esileht/siseuudised/290568.php [21.04.2008] 2. Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee/233438 [21.04.2008]