saksa kunst 15.-16. sajandil
TRANSCRIPT
SAKSA KUNST 15.-16. SAJ. PRANTSUSE KUNST 16. SAJ.
ELINA VIHTOL
AGNES KURVITS
SAKSA KUNST 15.-16. SAJ.
TRÜKIGRAAFIKA LEVIMINE
Puulõige: tugevad nurgelised jooned, meenutavad vitraaži
Vasegravüür: peenemad jooned, varjundirikkamad pinnad
Temaatika: usulise ja õpetliku sisuga.
MATTHIAS GRÜNEWALD(1475-1528)
Tegelik nimi oli Mathis Gothard 13 maali on säilinud Peateoseks Isenheimi altar Colomari
muuseumis (1511) Kuhjatud ornamentika Riiete käsitlus rahutu Deformeerib kehavorme
MATTHIAS GRÜNEWALDKRISTUS RISTIL
MATTHIAS GRÜNEWALDKRISTUSE ÜLESTÕUSMINE
ALBRECHT ALTDORFER (1480-1538)
vaskplaadi kasutuselevõtja ofort-tehnikas. maalija ja vasegraveerija, puulõikejoonistaja esimene kunstnik, kes lõi figuurideta
maastikke iseloomulik fantastika
ALBRECHT ALTDORFER PÜHA FLORIANI
LAHKUMINE
Albercht Dürer (1471-1528)
Läbi aegade parimaid graafikuid, mitmekülgne kunstnik ja teadlane.
Temaatika: usuteema puulõikesarjad Kristuse ja Maarja elust “Pattulangemine”, “Paradiisist väljaajamine” –
sarjast “Väike passioon” 16. saj. maalid N: õlimaal “Aadam ja Eeva!” portreed N: “Autoportreed maastikuga”
ALBRECHT DÜRER AADAM JA EEVA
ALBRECHT DÜRER AUTOPORTREE MAASTIKUGA
Hans Holbein noorem (1497/98-1543)
Portretist Maalist Henry VIII õukonnas Detailitäpne Objektiivne Näiteks Walesi prints Edward
HANS HOLBEIN nooremWALESI PRINTS EDWARD
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL
Renessanssi jõudmine
Telljaks kuningas, õukond, suursaadikud Kujundada aitasid Prantsusmaa sõjakäigud
Itaaliasse Itaaliast toodi sõjakäikudelt kaasa
kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda prantsuse ülemkihile
Loire’i oru lossid
Püstitati kuningale ja kõrgaadlile Vajalikud selleks, et kõrgseltskond saaks
lihtrahvast eemal olla Ümberringi olid sobivad kohad
jahipidamiseks
Chambord’i loss
Esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus – ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik.
Chamboard
Blois lossi keerdtrepp
Chenonceaux loss
Louvre’i loss
Pariisis, ehitati lammutatud Louvre’i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas vaid Itaalia renessansist pärinevaid detaile, ehitisel puuduv kindluslik iseloom.
Louvre loss
Pierre LescotÜks Louvrei lossi fassaade
Renessanss-skulptuur
Jean Goujon (~1510-1566) üks Louvre’i fassaadi skulptuuride autoreid. Kuulsaim teos nümfide reljeefid “Süütute kaevul” Pariisis. Nümfide poosid ja proportsioonid maneristlikud, imetlusväärne nende läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng.
Jean Goujon kuulsaim teos “Süütute kaevul”
Germain Pilon Diana hirvega
Hauamonumendid
valitsejatele ja kõrgaadlikele sagedad skulptorite tööd
Germain Pilon (1528-1590) andis hauamonumendile uue, renessansliku lahenduse. Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. N: Henry II ja kuninganna Caterina de’Medici hauamonument
Renessanssmaal
Maalikunstis järgisid prantslased Itaalia eeskujusid, kuid olid iseseisvad portreekunstis.
Jean Clouet (~1475/80-1641) ja ta poeg François (~1510-1572) parimad portretistid. Töötasid õukonnas, portreteerisid sealseid tegelasi. Säilinud palju õlimaale ja portreejoonistusi. Õlimaalid realistlikud, jahedalt täpsed. Portreejoonistused kujutasid portreteeritavate iseloomu ja seisundit. N: “François I”, “Austrea Elisabethi portree”
Austrea Elisabethi portree
Jean Decourt Henry III portree
Jean Clouet Francois I