saarepeedi sõnumid juuni 2012

• Vallavalitsuse- ja volikogu istungid 2-3

• „Teeme Ära“ talgud Moori külas ........ 3

• Mitmed kutseõppeasutused on avanud õppegrupid täiskasvanutele programmi KUTSE raames .................................. 3

• Kevad ja õppeaasta lõpp Saarepeedi Koolis ............................................4-5

• Saarepeedi Kooli lapsed rohkem loodusesse ........................................ 5

• Kunstinäituse avamine ..................... 5

• Lasteaia uudised .............................. 6

• Saarepeedi lasteaia lapsed tunnevad oma sõpru looduses ja oskavad nende eest hoolitseda ................................. 6

• Omavalitsuste ühistegevusest Viljandimaa Omavalitsuste Liidus ..7-8

• Spordist ............................................ 9

• Rahvamaja tegemised .............. 10-11

• Teated ja info ............................. 11-12

Täna infolehes:

Saarepeedi SõnumidSaarepeedi SõnumidS a a r e p e e d i v a l l a i n f o l e h t Nr 67

JUUNI 2012

Väikeste vallakodanike vastuvõtt

Nagu traditsiooniks saanud, sel aastal siis juba viiendat korda, toimus 1.

juunil uute vallakodanike vastuvõtt. Vas-tuvõttu alustasid Saarepeedi laululapsed Kristjan Õmbluse juhendamisel meeleolu-ka kontserdiga, millele järgnes vallavanem Salme Koplikase tervitus kohalviibijaile. Seejärel asus vallajuht õnnitlema värskeid vallakodanikke ja nende vanemaid. Päeva mälestuseks kingiti lastele nime ja sünni-aja graveeringuga hõbelusikas.

Lusikad ja õnnitlused üle antud, istu-ti veel ühises kohvilauas ning lasti hea maitsta pidupäevatordil. Kena koosviibi-mise lõpetas ühispildi tegemine.

Sel aastal olid vastuvõtule kutsutud:Jakob Tamm, Pihla Reinup, Andres

Feldveber, Ragnar Loorberg, Kristjan Villem, Hanna-Emily Vahtramäe, Steisy Viks, Eliise Truuts, Christiana Oja, Jesper Tire, Elisabeth Teekel, Loviisa Türk, Janar Uibu ja Christian Anijärv.

Viljandi Spordiklubi Taifu sport-lane RAIDO ÕNNE osales rah-

vusvahelisel judoturniiril Austrian Cup – Int. Turnier Rohrbach 2012 31.märts-01.aprill 2012, kus esines väga hästi, saades tugevas konkurentsis kuldme-dali, tulles Austria karikavõitjaks.

Käesoleval aastal on tema sportlikud saavutused väga head. Ta on Eesti C-klassi meistrivõistluste kehakaalu - 55 kg Eesti meister (kuld) ja Eesti B-klassi meistrivõistluste pronks. Raido treener on Viljar Kannel.

Tunnustame tublisid noori!Vabariigi üks parimaid sekretäri eri-

ala õppija on SANDRA ÕNNE.Tartu Kutsehariduskeskuse (Tartu

KHK) info-ja kommunikatsioonitehno-loogia osakonna (IKT) õpilased näitasid 18.04.2012 Haapsalu Kutsehariduskesku-ses toimunud vabariiklikel sekretäride ja raamatupidajate kutsevõistlustel tipptaset. Tippsekretär 2012 kutsevõistlusel pälvis auväärse teise koha Sandra Õnne. Noo-red sekretärid pidid näitama oma teoree-tilisi teadmisi asjaajamisoskusest ja etiketi tundmisest. Lisaks tuli end proovile pan-na arvutikasutamisoskuses ning oskama piirsituatsioonides hakkama saada. Üht-lasi tunnustati parimaid sekretäre kut-setunnistuse saamisega. Sekretärieriala kutseõpetajaks oli Mirjam-Merike Sõmer, eesti keele õpetajaks Kaili Küngas ning suhtlemisoskust lihvis õpetaja Anne Uibo. Võistlustele oli registreerinud 23 sekretä-ri- ja 27 raamatupidamiserialal õppivat noort üle Eesti.

Saarepeedi Sõnumid Nr 672

• Muudeti Saarepeedi Vallavolikogu 16.03.2012. a otsust nr 107 „Vallava-nema puhkusel lubamine“, sõnastades punkt 1.1 järgmiselt:

„1.1. 15. Kalendripäevaks põhipuh-kusele 03. detsembrist 2012. a kuni 17. detsembrini 2012. a (01.01.2012 – 31.12.2012 tööaasta eest)“.

• Kooskõlastati Viljandi maakonna tee-maplaneering „Viljandi maakonna kergliiklusteed“.

Vallavalitsuse istungid:

Vallavolikogus otsustati:

10. aprilli istungil:• Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused

valla eelarvest vähekindlustatud isi-kutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks kogusummas 171,20 eurot. Eraldati kümnele isikule kokku 68 m3 küttepuid.

• Määrati koduteenuse osutamine ühele isikule.

• Määrati lapsehoiutoetus summas 184,07 eurot.

• Muudeti Saarepeedi valla kriisikomis-joni koosseisu.

• Määrati eestkostja ülesannete täitja.• Anti detailplaneeringu lähteseisuko-

had Pudru kinnistule.• Eraldati Saarepeedi valla 2012.a eelar-

ve reservfondist 768 eurot.• Väljastati ehitusluba Eesti Energia Jao-

tusvõrk OÜ-le liitumisühenduse ehita-miseks Tobraselja külas.

• Anti kirjalik nõusolek piirdeaia püsti-tamiseks Peetrimõisa külas.

• Määrati projekteerimistingimused:- tuulegeneraatori ehitusprojekti koos-

tamiseks Auksi külas;- karusloomafarmi ehitusprojekti

koostamiseks Moori külas.• Väljastati kasutusluba Saarepeedi Val-

lavalitsusele Saarepeedi Rahvamaja keldrikorruse kasutamiseks.

24. aprilli istungil:• Määrati toimetulekutoetused summas

942,08 eurot.• Taotleti luba munitsipaalmaa sihtots-

tarbe muutmiseks.• Eraldati Saarepeedi valla 2012.a eelar-

ve reservfondist 1694 eurot.

18. aprilli istungil:• Kinnitati Saarepeedi Vallavolikogu re-

visjonikomisjoni 2012. a tööplaan.• Delegeeriti maareformi seaduse § 25

lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalit-suse ülesanded Saarepeedi Vallavalit-susele.

• Otsustati võtta investeerimislaen sum-mas kuni 200 000 eurot Saarepeedi valla kohalike teede rekonstrueerimi-seks ning korraldada laenu saamiseks riigihange.

• Kehtestati Tiidu kinnistu detailplanee-ring Saarepeedi külas kinnistu jaga-miseks, maa sihtotstarbe muutmiseks

• Kaks jäätmevaldajat vabastati korral-datud jäätmeveoga liitumisest.

• Väljastati 3 ehitusluba:- garaaži ehitamiseks Karula külas;- majandushoone püstitamiseks Karu-

la külas;- Eltel Networks AS-le sidekaabli pai-

galdamiseks Saarepeedi külas.• Väljastati kasutusluba üksikelamu ka-

sutamiseks Peetrimõisa külas.• Anti nõusolek korraldatud jäätmeveo

tingimuste muutmiseks.

08. mai istungil:• Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused

valla eelarvest vähekindlustatud isi-kutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks kogusummas 136,10 eurot.

• Kinnitati Saarepeedi valla 2012. aasta alaeelarved.

• Kinnitati riigihanke „Investeerimis-laenu võtmine“ hankedokumendid ja hankekomisjon.

• Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 29.03.2012.a korraldust nr 50.

• Kinnitati Saarepeedi valla heakorra-konkursi „Kaunis Kodu 2012“ tingi-mused.

• Moodustati heakorrakonkursi „Kaunis Kodu 2012“ hindamiskomisjon.

• Kinnitati lihtsustatud hankemenet-lusega riigihanke „Saarepeedi Kooli köögi ja abiruumide rekonstrueeri-mine“ tulemused. Edukaks pakkujaks tunnistati AS Pärlin.

• Korraldati lihtsustatud hankemenetlu-sega riigihange „Saarepeedi küla Kes-kuse tee, Kase tee, Metsa tee elamute ühendamine rekonstrueeritud ühis-

veevärgi- ja kanalisatsiooni torustike-ga“.

• Korraldati lihtsustatud hankemenetlu-sega riigihange „Saarepeedi valla bio-puhasti piirde ehitustööd“.

• Väljastati kasutusluba rekonstrueeri-tud aiamaja kasutamiseks üksikelamu-na Aindu külas.

• Väljastati 2 ehitusluba:- tootmishoone rekonstrueerimiseks

Välgita külas;- elektrituuliku ehitamiseks Auksi kü-

las.• Määrati lapsehoiutoetus summas

184,07 eurot.

22. mai istungil:• Määrati toimetulekutoetused summas

824,31 eurot.• Määrati katastriüksusele koha-aadres-

sid ja sihtotstarbed:- Saarepeedi küla, Nahka;- Saarepeedi küla, Pupsi-Mihkli.

• Väljastati ehitusluba üksikelamu püsti-tamiseks Peetrimõisa külas.

• Kinnitati lihtsustatud hankemenetlu-sega riigihanke „Saarepeedi küla Kes-kuse tee, Kase tee, Metsa tee elamute ühendamine rekonstrueeritud ühis-veevärgi- ja kanalisatsiooni torusti-kega“ tulemused. Esitatud pakkumus lükati tagasi.

• Kinnitati lihtsustatud hankemenetlu-sega riigihanke „Saarepeedi valla bio-puhasti piirde ehitustööd“ tulemused. Edukaks pakkujaks tunnistati Karula Puit OÜ.

ning juurdepääsuteede määratlemi-seks.

• Saarepeedi vallavolikogu toetas Viirtasi, Pärsti, Saarepeedi ja Paistu valla ühinemiskomisjoni ettepanekut, mille järgi uue kohaliku omavalitsuse üksuse (Viljandi vald) volikogu vali-misteks moodustatakse üks valimis-ringkond ja uue volikogu liikmete arv on 23.

17. mai istungil:• Tunnistati kehtetuks Saarepeedi Val-

lavolikogu 16.03.2012. a otsus nr 112 „Vallavara omandamine“.

Saarepeedi Sõnumid Nr 67 3

Sel aastal ühines Moori küla ja küla-seltsing „Teeme Ära“ talgutega juba

teistkordselt. Ettevalmistus selleks päe-vaks algas juba 2011.a septembrikuus, mil kirjutasin Kohaliku Omaalgatuse Programmile (KOP) taotluse Moori kü-laseltsingule tegevuse toetuseks. Üheks osaks selles oli ka talgupäeva läbiviimi-ne.

Palju räägitakse ühiskondlikust koos-tegemisest, mis üldjuhul on ju tasuta te-gevus. Lehti riisuda ja oksi koristada saab tõesti väikeste vahenditega. Minul oli talgupäeva töödeks planeeritud külakes-kuse korrastamine, mis tähendas Mooris 8 korteriga majaesise tee korrastamist ja Moori sissesõidu teeäärte puhastamist teele tunginud pajuvõsast. Plaani oli võetud ka linnupuuride ja ühe lillekasti ehitamine maja ette. Viimane põhjusel, et autod ikka teel püsiksid, mitte muru möödasõitudeks ei kasutaks. Uut valgus-tust vajasid ka koridoride sissepääsud, sest tihti juhtus sedagi, et pimedas võisid porilompi astuda ja sageli ei leidnud maja

ustki ülesse. KOP rahuldas meie taotluse täies ulatuses, millega kaasnes ka Saare-peedi valla kaasfinantseering taotlusele.

Maikuu esimesel laupäeva kogunes Moori küla keskusesse 23 teotahtelist inimest. Asuti kohe tööde kallale, sest kruusakoorem ootas juba eelmisest õh-tust. Olevi juhendamisel said teeääred sirgeks. Toimetamist ja sagimist jätkus kõigile mitmeks tunniks. Ka uut välis-valgustust paigaldama tulnud Meelis sai lõunaks kaks anduritega lampi paigalda-tud ja tööle sätitud. Lõunaks pakkusin kõigile kiirelt valmistatud grillvorsti ja praeleiba.

Seejärel arutlesime, et mis töö järg-miseks ette võetakse. Otsus tööd jagada sündis väga kiiresti. Mehed otsustasid, et nemad korrastavad Moori sissesõidu tee. Naispool võttis oma tööks lillekasti ehitamise. Mõtted ja ideed sündisid ko-hapeal, kuidas kasti ehitada nii, et see ka ilus oleks. Paistab, et meie küla naispe-re oskab kasutada trelli ja kruvisid ning puurida auke. Mina ja Marje hakkasime

pannkooke küpsetama. Kati arvas, et mõnes koogis võiks ka rosinaid sees olla. Ja kui, siis juba palju rosinaid.

Pannkoogi söömise ajal oligi hea aeg lugeda Moori küla teine talgupäev kor-daläinuks. Kõigile osalejatele jäi mäles-tuseks nimeline Teeme Ära talgupäeva Tänukiri.

Tänan Saarepeedi Vallavalitsust raha-liste vahendite eraldamise eest, Karula Puit OÜ-d, kes andis meile tasuta puitu lillekasti ehitamiseks. Tõsi, linnupuuri-deni me kahjuks ei jõudnudki, ehk järg-misel aastal. Tänan ka MSA Elekter OÜ-d valgustuse paigaldamise eest. Samuti toetas kõikide talgute toimumist „Teeme Ära“ meeskond, kes saatis kõikidele tal-gute registreerijatele talgupäeva pakki. Ja talgud ei saaks toimuda, kui poleks teid, alati abivalmid Moori küla inimesed. Kindlasti toimuvad talgud ka järgmisel aastal.

Talgute eestvedaja ja „talguhunt“ Karmen Roos

„Teeme Ära“ talgud Moori külas

Soovid omandada uut elukutset omaealiste, elukogenud inimeste

grupis? Siin on sulle abiks programm KUTSE!

2012. aastal on 180 õppurit, kes on 25 või vanemad, omandamas kutseharidust eraldi õpperühmades 7 kutseõppeasutu-ses üle Eesti. Mitmed õppeasutused on valmis samuti õppegruppe avama just küpsemale õppijale. Seda võimalust saad kasutada kui Sinu hariduse omandami-ne jäi aastate taha ning on minetanud

Mitmed kutseõppeasutused on avanud õppegrupid täiskasvanutele programmi KUTSE raames

oma funktsiooni, kuid nüüd oled mo-tiveeritud leidma uut rakendust läbi uue kvalifikatsiooniomandamise, aga Sa ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Program-mi alusel õppimise-le ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötami-ne antud erialal või

töötuse staatus. Oluline on vaid tahe õp-pimiseks.

Samas on endiselt programmi KUTSE raames võimalik jätkata varem alustatud õpinguid.

Kui sa oled kunagi katkestanud õpin-gud kutseõppeasutuses ning tahaksid need nüüd lõpetada, siis on programm KUTSE just sinule!

Kas ka Sinuga juhtus nii, et majandus-õitsengu ajal tundus töötamine mõistli-kum kui õppimine ning praktikalt tagasi

kooli Sa enam ei jõudnud? Nüüd aga on olukord tööturul hoopis teine. Äkki ku-luks lõputunnistus siiski ära?

See programm on suunatud Sulle, kui oled õppinud kutsekoolis ja ajavahemi-kus 01.01.2000 - 01.09.2010 selle pooleli jätnud. Katkestamise põhjused pole olu-lised.

Huvi korral pöördu kutsekooli, kus sooviksid oma õpinguid jätkata.

Kui asud õppima programmi KUTSE alusel, siis on Sul võimalik taotleda õp-pijatele ettenähtud õppetoetust, sõidu-soodustust ja koolilõuna toetust. Õpe on TASUTA!

Kooli kontaktandmed leiad aadressilt www.hm.ee/kutse

Uuri oma võimalusi kohe!

Lisainformatsiooni saad ka telefonil 735 0382 ja e-posti teel [email protected] või

[email protected]

Programm KUTSE õpingud katkestanutele ja täiskasvanud õppijatele www.hm.ee/[email protected]


Aprillis lõppes Viljandi Raamatu-kogus toimunud mälumängu sari

Pähklipureja. Kolmel korral said kokku enamus Viljandimaa koolide 6.-9. klassi-de õpilastest koosnevad meeskonnad, et võtta mõõtu teadmistes erinevates vald-kondades. Saarepeedi Kooli esindasid: Laura Soo, Melany Vainola, Kätlin Kukk, Anne-Katrin Peep.

Südamenädala raames oli võimalus soovijatel ennast koolipäeva jooksul ta-vapärasest erinevalt liigutada. Üks või-malus oli vahetunnis sõude ergomeetril oma osavust, vastupidavust ja jaksu proovida. Nädala keskel pakkus teise võimaluse LRK Autokoolitus jalgrat-ta vigursõidu näol. Sellest võtsid osa ka maja kõige pisemad, lasteaia lapsed. Las-te uudishimust ja hakkamasaamise rõõ-must võis välja lugeda, et osalejatele sõit meeldis.

17. aprillil külastas kooli etendus „Tasku tark“, mida käisid vaatamas laste-aia lapsed ja 1.-4. klasside õpilased. Läbi muusika, laulu ja nalja näidati lastele, kuidas laiskusega võideldes elus ettetu-levaid takistusi ületades saame võitu ise-endast ning tasu selle eest võib olla tore-daks üllatuseks.

7. ja 10 mail külastasid kooli Viljan-di päästeameti spetsialistid, kes kordasid üle 1.-3. ja 7.-8. klassidega olulisemad võimalikud õnnetusjuhtumid, nende ennetamise ja asjakohase käitumise või-malused.

9. mail käis vestlemas 6.-9. klassi noor-tega noorsoopolitsei, et läheneva suve eel tuletada meelde, millised on noore õigused ja kohustused ning millele tuleks tähelepanu pöörata, et suvi edukalt möö-duks.

Juba talvest saadik käisid tasapisi ette-valmistused, harjutamised ja proovid 11. mail rahvamajas toimunud emadepäeva kontserdiks. Pealtvaatajatele esinesid las-teaia lapsed ja kooliõpilased. Aitäh õpe-taja Liiviale ja Kristjanile laste ettevalmis-tamise eest, õpilastele vaeva eest, et lisaks koolitöödele ka laulud ja tantsud selgeks saada ning aineõpetajatele kannatlikkuse eest, kui õpilased vahel tunni ajal proovi-des osalesid.

9. klass on tasapisi eksamiteks etteval-mistunud juba mõnda aega. Kui õpetajad on neile erinevaid väljakutseid erinevate õppetükkidega esitanud juba aasta algu-sest, siis nüüd tegid õpilased omapoolse

Kevad ja õppeaasta lõpp Saarepeedi Koolis

Südamenädal. Tutipidu.

Parimate vastuvõtt.

Rahvastepall.


ettepaneku „viimaseks lahinguks“. Nimelt kutsus 9. klass õpetajaid võitlusesse rah-vastepallis, kus palli asemel oli kasutuses suur svamm, mida meeskondade kap-tenid aeg-ajalt veeämbrisse kastsid. Ka sellel aastal pidid koolilõpetajad õpetajate paremust tunnistama ning auväärse teise kohaga leppima. Vaatamata sellele oli la-hing lõbus nii osalejatele kui ka pealtvaa-tajatele.

Viimase koolikella aktus toimus 9. klassile 30. mail. Mälestusi jagasid las-teaia õpetajad Mesilaste rühmast ning lõpetajate esimene õpetaja Helle Eensalu, kellel oli üllatuseks varuks nendest sama-dest noortest video esimesest koolipäe-vast, kui neile aabitsad kätte anti. 8. klass kontrollis 9. klassi teadmisi erinevates keeltes tähestiku tundmises. Esialgu liht-saina näiv ülesanne muutus keerulise-maks, kui tähestiku lugejat tooliga õhku tõsteti ning lisaks veel vahukommid suhu pisteti. Pärast aktust istutas 9. klass traditsiooniliselt kooli ette puu, milleks oli õunapuu.

1.juunil toimus ülekooliline olümpia, mis sellel aastal oli ühendatud matkaga H. ja J. Jaakoni sünnikoju. Pärast olümpia-vande andmist asusid klassid erinevaid ülesandeid täitma. Et sellel aastal oli iga võistleja ainukeseks konkurendiks nende enda tahtejõud, siis päevalõpuks tunnis-tati kõik osalejad, kes lõpp-punkti jõudsid võitjateks ning preemiaks sai maiustada mõnusa kringliga.

Õppeaasta lõppes 5. juunil aktusega, kus esinesid mudilaskoori lauljad ning lasteaia balletiringi tantsijad. Tehti kokku-võtted viimase veerandi tegemistest ning õppimistulemustest. Aktiivse Klassi tiitel läks algklassidest II klassile ja vanemas astmes jagamisele V ja VI klassi vahel.

Õhtuks olid oodatud väga heade õppi-mistulemustega ja tublide sportlike tule-mustega noored rahvamajja vallavanema vastuvõtule, kuhu olid sellel aastal kutsu-tud ka kõikide nende õpilaste vanemad.

Sel aastal olid vastuvõtule palutud väga heade õppimistulemuste eest:

Liisel Põder, Marttin Vendelin, Bir-git Pilve, Carme-Victoria Vender, Sibell Vidder, Merily Vendelin, Karolina Sadam, Ragne Randmäe, Mia Maks, Laura Soo, Mari Uha ja Jüri Uha.

Heade sportlike saavutuste eest: Hanna Oja ja Kevin Raja.

Aitäh toreda möödunud õppeaasta eest armas koolipere ja kohtumiseni sügisel!

Uute tegemisteni!Meret Anson

Kooli huvijuht

30. aprillil avas Saarepeedi Koolis 9. klas-si õpilane Kirke Jüris oma esimese isi-kunäituse. Enda kohta on Kirke öelnud järgmist:

„Olen sündinud 6. juunil 1996 aas-tal kaksikute tähtkujust, mis tähendab, et mul on kaks mina. Üks mina tegeleb kunstiga“

Kirke on õppinud kunsti õpetaja Liivia Kriisa ja lühikest aega Elle Käosaare juu-res. Viimased poolteist aastat on teda juhendanud praegune Saarepeedi Kooli kunstiõpetuse õpetaja Tiia Naar.

Esialgu olid neiu lemmikuteks joonis-tused pliiatsitega. Värvidega hakkas ta eksperimenteerima alles hiljuti. Hetkel

Kunstinäituse avamine

Keskkonnainvesteeringute keskus rahastas taaskord üht Saarepeedi

kooliperele mõeldud projekti. Loodus-sõbraliku projekti maksumus oli 2564.06 eurot millest omafinantseeringu 336eurot kattis Saarepeedi vald. Projek-ti raames külastati giidi juhendamisel Elistvere loomaparki ning seilati loodus-lodjaga emajõe luhtadel. Loomapargis tutvuti Eesti metsades pesitsevate loo-madega nagu näiteks pruunkaru, ilves, põder jt. Lodjal aitas loodusgiid lastel märgata ning ära tunda erinevaid linde ning kuulata nende häälitsusi. Projek-ti raames toimub veel reis Taevaskotta. Seal osalevad lapsed giidi juhendamisel kahepäevasel õppereisil. Esimesel päeval toimub Jalgsimatk „Mina ja keskkond“, mille raames õpitakse hoidma ja säästma loodust. Teine päev koosneb tõukeratta-matkast „Suur taevaskoda“, mis õpetab

lastele märkama erinevaid jälgi looduses ning lugema legende kõiksuguste loo-dusobjektide kohta. Lisaks toimub las-tele õuesõppe nädal, mis sisaldab giidi juhendamisel matkapäeva, kus räägitak-se inimese rollist looduslikus tasakaalus (paisjärved, lageraied, teedeehitused) ning loomade tegevuse mõju looduses. Loodusnädalasse mahub veel õpetlik päev „Mina hoian keskkonna puhtana!“.

Laste õppeprojekti valmimisel kuu-luvad erilised tänusõnad Liivia Kriisale, kes oli projekti kaastaotleja. Suured tä-nud ka Maarika Kiislerile abistava ning õpetliku juhendamise eest. Lisaks tänan Keskkonnainvesteeringute keskust ning Saarepeedi valda.

Projektijuht ja Saarepeedi kooli klassiõpetaja

Kirli Koljat

Saarepeedi Kooli lapsed rohkem loodusesse

leiab Kirke, et maalimine sobib talle pa-remini.

Kunst on saanud Kirke jaoks oluliseks osaks tema elus, mille kõrvalt tihti muud asjad kõrvale jäävad.

Ka edasistes plaanides on tal suur osa seotud kunstiga. Pärast põhikooli lõpe-tamist soovib ta minna õppima Tartu Kunstikooli.

Näituse avamisel tänas Kirke oma kuns-tiõpetajaid, tänu kellele on ta jõudnud nii kaugele, et esitleda oma isiklikku näitust.


Õpetaja soov

Saal on täna rahvast täis,aasta nõnda kiirelt käis.Kõlav laul ja tants ja luule,värisema võtab huule.Täna läheb lahti lend,mina tunnen kurvalt end.Soovin sulle lennutõusuks sooja tuult,hellitavaid kuldseid kiiri päikeselt ja kuult.Et su kõrval ikka oleks armas ema-isa,et sa õppimisel koolis oleks tark ja visa!Et saaksid minna ainult mööda rõõmsaid teid,et mäletaksid lasteaeda, sõpru ja ka meid!(Allikas: Liisusalmid ja lasteriimid. Õpetajalt õpetajale.)

Mai lõpus toimus laste kooli saatmise pidu. Sügisel alustab kooliteed 11 last:

Miina KriisaDoris MadismäeJakob KüttBrigitta OjaKarolin RoostikAngela-Julia RuzitšSvetlana SemjonovaKetely ŽdanovAiri TahkerKatriin VeiberGeron VidderPidulikule kontsert- aktusele oli ko-

gunenud saalitäis rahvast, kes elasid laste esinemistele tuliselt kaasa. Ürituse avas Saarepeedi Kooli direktor Aivo Maal-meister, soovides lastele head kooliteed. Pärast avakõnet esitasid kooliminejad marionettnukkudega etenduse „Pilleke metsas“. Seejärel algas pikk, kuid mee-leolukas kontsert erinevate etteastetega. Lapsed esinesid laulude, tantsude ja luu-letustega, mis olid selgeks õpitud eelneva õppeaasta jooksul.

Käesolevast õppeaastast töötab las-teaias liikumisõpetaja Ülle Terase, kelle huvitavad ja uudsed tantsuseaded pak-

kusid kõigile meeldivaid elamusi. Esine-mist nautisid ka lapsed ise.

Alates sellest poolaastast alustas tege-vust lasteaia tüdrukute balletiring õpeta-ja Kirli Koljati juhendamisel. Terve saal täitus väikeste graatsiliste printsessidega. Lisaks esitas õpetaja Kirli koos Miina-ga tantsu „Liblikad“. Mõlemad etteasted pakkusid silmailu kõigile.

Lapsed laulsid laule, mis olid selgeks õpitud õpetaja Kristjan Õmbluse juhen-damisel. Eriti meeliköitvad olid laulud, mida õpetaja saatis kandlel.

Direktor ja õppealajuhataja Merili Liiver tänasid kooli nimel lillede ning tä-nukirjaga tublisid lapsevanemaid. Tänati Merja Madismäed, Meelis Hipelit, Silja Houvonovat, Endla Sagevust, Kätlin Jak-ki, Jana Hunti. Samuti tänati kõiki laste-aia töötajaid.

Kooliminejaid oli tulnud tervitama ka nende tulevane esimene õpetaja Astrid Kärt. Lõpetajatele anti kätte tunnistused ja suur kott aastate jooksul kogunenud

kunstitöödega. Kingiti lilled, kruus ja Lotte atlas.

Pärast kontserti lennutati õues õhu-palle, tehti pilti ja istutati ühiselt hoovi kirsipuu.

Meeleolukas päev lõppe grilliõhtuga perekond Ojade juures Välgita külas.

Märkamatult on möödunud üks õp-peaasta, viimane poolaasta on olnud Saa-repeedi lasteaia Sipelgatele ja Mesilastele tegus ning toimekas.

Käidi teatris, matkadel, väljasõitudel, külas rühmakaaslastel, piknikel ja pann-kooke söömas.

Mõlemad rühmad soovivad tänada vanemaid, kes on olnud külalislahked ja võtnud vastu lasteaia peret oma kodus. Täname Karolin Roostik, Annemarii Vaar ja Brigitta Oja vanemaid.

Lasteaia pere soovib kõigile ilusat su-vepuhkust!

Saarepeedi lasteaia nimelõpetaja Maarika Kiisler

Lasteaia uudised

Kevadel rahastati Saarepeedi lasteaia projekt „Saarepeedi lasteaia lapsed

tunnevad oma sõpru looduses ja oska-vad nende eest hoolitseda“ Keskkonna Investeeringute Keskuse poolt summas 1297.90 eurot.

Käesoleva projekti käigus külastame kogu lasteaiaga Elistvere loomaparki. Õppereisil tutvustab giid pargis elavaid loomi looduslikus keskkonnas. Lapsed tutvuvad erinevate Eestimaa loomade-

Saarepeedi lasteaia lapsed tunnevad oma sõpru looduses ja oskavad nende eest hoolitseda

ga, saavad teadmisi, kuidas nende eest hoolitseda. Pärast ekskursiooni toimub toitlustamine.

Projekt võimaldab lasteaiale osta 520 euro eest suure akvaariumi kaladega ning sisustusega. Lapsed õpivad õpetaja-te abil hoolitsema akvaariumi ja kalade eest aastaringselt.

Lastele korraldatakse õppepäevi loo-duses. Õppepäevade läbiviimiseks ja õp-pematerjali soetamiseks anti 250 eurot.

Tänan Saarepeedi vallavalitsust, kes toetas omafinantseeringuga jaKeskkonna Investeeringute Keskust, kes on põhirahastaja kogu projektile.

Maarika Kiisler Projektijuht ja

Saarepeedi lasteaia õpetaja


Kõik Viljandimaa omavalitsused kuuluvad täna Viljandimaa Oma-

valitsuste Liitu (VOL), et korraldada tegevusi, mida on otstarbekam teha koostöös.

Omavalitsuste liidud ei saa tänases õigusruumis oma juriidilise staatuse poolest (liidud on MTÜ-d) vastu võtta maakonna elu reguleerivaid õigusakte, teostada maakondlikku haldusreformi, reformida haridusasutusi ega otsustada investeeringute jagamise üle. Küll aga saame me omavalitsuste ühisorganisat-sioonina korraldada tegevusi ja hallata asutusi, mis jäävad meie kõigi huvisfääri ja aitavad kaasa maakondlikule arendus-tegevusele.

Kindlasti ei kirjuta me käesolevas ar-tiklis lahti kogu tegevust, aga anname mõningase ülevaate meie tegevusvald-kondadest ja eelarve tuludest/kuludest, kokkuvõtlikult maakondlikust arendus- ja ühistegevusest, mida korraldatakse meie kõigi ühisel finantseerimisel.

Maakondlike õpilas- ja noorteüritus-te toimumiseks ning aineühenduste te-gevuskuludeks korjatakse omavalitsuste vahenditest 2012.aastal 42 836 eurot. Sisuliselt on Vabariigi Valitsuse määru-sega pandud meile ülesanne ühistege-vusi korraldada ja tasandusfondi kaudu eraldatud vahendid selleks kokku kogu-da. Kokku on rahastatud VOL-i juurde loodud komisjoni (sinna kuulub Viljan-di Maavalitsuse esindaja, Viljandimaa eri piirkondade juhid ja VOLi tegevdi-rektor) otsusega 71 erinevat haridus-valdkonna sündmust. Tegevustoetusena on rahastatud õppenõustamissüsteemi arendamine Viljandi maakonnas 2 600 euro ulatuses ja maakondlik karjääri- ja kutsenõustamine 2 500 euroga, nende tegevuste koordineerimisel on põhiroll VOL-l.

Kuni 2013. aastani toetab õpinõusta-mise maakondlikku korraldust ja kar-jääri- ning kutsenõustamist riiklikust programmist osaliselt ka SA Innove. Kuna Põhikooli- ja Gümnaasiumisea-duse järgi kuuluvad need tegevuse oma-valitsuste ülesannete hulka, siis siin on ühisotsustuse koht, kuidas seda maa-kondlikult jätkata.

Teeme omalt poolt kõik selleks, et ni-metatud keskuste ülalpidamine ei jääks peale programmi lõppemist vaid oma-valitsuste eelarvete kanda. Karjääri- ja

õpinõustamiskeskuse töö korraldamine ja tegevuste arendamine toimub liidu büroo koordineerimisel ning juhatuse esimees on liidu tegevdirektor.

VOL- eestvedamisel on rekonstruee-ritud EAS-i toel Viljandi Turismiin-fokeskus (TIK) ning ühisrahadega on kaetud investeeringu omaosalus. 14 207 eurot aastas finantseerime kõik ühes-koos maakondliku TIK-i ülalpidamist, millele lisandub EAS-i toetus ja Viljandi linna toetus. Oleme ka SA Lõuna-Eesti Turism liikmed ja sinna läheb tegevus-teotuseks 3200 eurot. Kõikides oma-valitsuste arengukavades on turismil oluline koht ning maakonnakeskuses asuval turismiinfopunktil on suur roll infomaterjali edastamisel ja koostamisel ning tulevikus peaks kindlasti kasvama ka turismiarenduse osa.

VOL on Green Way (Roheline Tee) turismikoridori projekti I etapi algata-ja ja initsiaator, II etapi jätkuprojektiga tegeleb maakondlik arenduskeskus; sa-muti olime koostööpartnerid Tour de LatEst (Eesti-Läti jalgrattatee) elluvii-misel. Mõlema projektiga on paigalda-tud hulga kaarte ja viitasid Viljandimaa omavalitsustesse. Mitmed aastad vedas VOL büroo maakondlikku loodusõp-pe projekti, kus said osaleda kõikide koolide lapsed ning koordineerimisel on projekt Viljandi ja Pärnu maakonna majandusõppe õpetajatele. VOL on Läti partnerite poolt algatatud Veeteede pro-jekti partner, millest saavad osa mitmed Viljandimaa omavalitsused.

Omavalitsuste ülesanne on korralda-da vanemliku hooleta laste sotsiaalhoo-lekannet. Selleks oleme üheskoos moo-dustanud ettevõtte SA Perekodu, mis tegelebki nimetatud valdkonnaga ja mil-le põhikirjas on ka maakondlik sotsiaal-valdkonna arendustegevus. Käesoleva aasta 1.maist tulevad Viljandi Lasteabi-ja sotsiaalkeskuse töötajad ja varad SA Perekodu hallata. Rahalised vahendid eraldatakse riigieelarvest aluseks võttes hoolekandel olevate laste arvu.

Koos Viljandi Maavalitsusega on VOL asutanud Sihtasutuse Viljandimaa Arenduskeskuse (MAK), kelle ülesanne on tegelda maakondliku arendustegevu-sega, koondada informatsioon ja anda see edasi ettevõtjatele, mittetulundus-ühendustele ja omavalitsustele. 2012. aasta eelarves on omavalitsuste tugi

MAK-le 7879 EUR. Kui praegu töö-tavad MAK-s juhataja, ettevõtluse kon-sultant ja mittetulundussektori konsul-tant, siis 2012.aasta augustist asub tööle omavalitsuste konsultant, kes lisaks Si-seministeeriumi poolt finantseeritud japandud kohustustele, koordineerib ka maakondlikke ühisprojekte, mille vastu on omavalitsustel ühishuvi. Perspektii-vis oleks vajalik arutleda ka selle üle, kas ka turismikeskus võiks olla MAK haldusalas, koos maakondliku turismi-arendamise ülesandega ja selleks vaja-liku inimressurssiga. On ju turism üks ettevõtluse valdkond.

Enamus meist on osalenud või vä-hemalt on kuulnud Sakala mängudest, laulu- ja tantsupidudest, spordisünd-mustest, Mulgi rallist jne. Kokku toetab VOL sel aastal 73 ühisüritust, annab tegevustoetusi ja toetab erinevate vald-kondade projekte. Nii näiteks on spordi-valdkonna tugi sel aastal 23 600 €. VOL toetuste korra järgi saab taotleda toetust ülemaakondliku tähtsusega sündmuste-le või organisatsioonidele, sest kasutame ju ühisraha.

VOL on MTÜ Viljandimaa Pärimus-muusika Keskuse asutaja ja toetanud eelmistel aastatel ka keskust. Arutelus on olnud, et püüame anda hoogu uutele, tuge vajavatele ettevõtmistele ning aita-me sellega kaasa nende elujõulisemaks muutmisele.

Oluline roll on VOL-l omavalitsuste eest seismine ja ettepanekute tegemine vabariiklike liitude kaudu vabariigi va-litsusele. Üldjuhul ei pöördu ministee-riumid või valitsus omavalitsuste poole vaid maakondlike või vabariiklike lii-tude poole seisukoha saamiseks. Kord õnnestuvad läbirääkimised paremini, kord halvemini tundudes demokraatia mängimisena.

Soovime olla heaks partneriks riigile ja teha ettepanekuid elu paremaks kor-ralduseks lootuses, et neid ka arvesta-taks.

VOL 2012. aasta kinnitatud eelarve on 255 109 €, liikmemaksudena kogu-takse Viljandimaa omavalitsustelt vas-tavalt nende vabalt kasutavate tulude ja elanike arvule 206 527 €. Tegevuste ilmestamiseks lisatud eelarvekulude joo-nis. Vaata lk 8.

Omavalitsuste ühistegevusest Viljandimaa Omavalitsuste Liidus


Viimasel ajal on väga aktiivselt aru-telu all haldusreformi küsimused. On selge, et vajalik on otsustada, kas oma-valitsused liituvad suuremateks või valitakse maakondliku koostöö tee senisest suuremas mahus ja enamates valdkondades.

Märtsi viimasel päeval oli Linnade ja Valdade Üldkogul ettekandjate poolt välja toodud mitmeid alternatiive sel-lest, kuidas tuleks jätkata Eesti regio-naalpoliitikaga ja halduskorraldusega. Alternatiivide rohkus tähendab seda, et ei ole ainuõiget lahendust, vaid see tuleb koostöös riigi ja omavalitsustega. Hetke-olukorda silmas pidades ei saa kahjuks öelda, et riik ja omavalitsused on üks avalik sektor, sest erinevatel tasanditel on püstitatud erinevad eesmärgid. See-tõttu ei toimi partnerlus ja koostöö soo-vitult. Seega peab esimeseks sammuks olema ühise eesmärgi välja töötamine ning seejärel tasanditevaheline tege-vuskava selle täitmiseks. Ehk siis peab olema selge, millisena me näeme tule-viku regionaalpoliitikat ja olemasolevat halduskorraldust selles –laiemas mõttes kogu regionaalhaldust.

Sooviksime selgitada olemasolevate halduskorraldust puudutavate analüü-side tausta, rõhutades selle valdkonna uurimise keerukust. Haldusreformi on vaja, kuid seda tuleb analüüsida arves-tades mitte ainult haldusterritoriaalseid muudatusi, vaid ka funktsioonide-, ra-hastamise-, ja muude põhimõtete üle-vaatamist.

Ei maksa loota, et omavalitsused saa-vad liitudes väga rikkaks valitsemisku-lusid kokkuhoides. Siseministeeriumi analüüs „Eestis aastatel 1996-2009 ühi-nenud kohalike omavalitsuste finants-mõjude analüüs näitab selgelt, et mida suuremaks omavalitsused lähevad seda väiksem on võit üldvalitsussektori ku-ludes. Näiteks võib tuua Viljandimaal toimunud omavalitsuste liitumisi: Abja-Paluoja linn ja Abja vald liitumisel kaha-nesid valitsemiskulud 54,8 %. Olustvere valla, Suure-Jaani linna, Suure-Jaani val-la ja Vastemõisa valla ühinemisel lange-sid valitsemiskulud 6,7%.

Võrreldes Eestit Euroopa erinevate riikide finantssüsteemidega peab eeskujuvälja toomiseks olema ettevaatlik. KOV-de eelarve suurus võrreldes riigieelarvega on kõige suurem Skandinaavias, variee-rudes 40-60% ulatuses, kõige väiksem Lõuna-Euroopas – Küprosel, Portugalis ja

Türgis ligikaudu 10%. Eesti vastav näitaja on 25%. Need numbrid aga ei näita, kas KOV-d on rahastatud õigesti ja õiglaselt, sest ülesannete jaotus erinevates riikides on keskvalitsuse ja kohaliku tasandi va-hel erinev. Seega ei saa ka öelda, et Soome 68% KOV-de kulude osakaal riigieelarve-kuludesse on piisav ja Eestis väike, sest Soome KOV-de ülesanne on ka pakkuda näiteks meditsiiniteenust, mis moodus-tab ligi 50% kogukuludest. Sama ei saa ka öelda omavalitsuste suuruse kohta, on riike kus on keskmine elanike arv KOV-s väga madal 1 640 Tšehhis, 1 720 Prant-susmaal ja kus on see näitaja väga suur 56 570 Leedus ja 139 480 Suurbritannias. Kui võtta arvesse Eesti hajaasustatust (rääkimata demograafilistes muutustest,ajaloolistest teguritest ja riigi paiknemi-sega seotud iseärasustest), siis jääb alles väga vähe riike Euroopas, kellega saab meie riiki võrrelda. Tuleb leida täpsemaid ja piiritletumaid näitajaid. Nagu näiteks riiklikult eraldatava tasandusfondi (KOV-de tulude tasakaalustamiseks) maht Eesti SKP-sse. See näitaja on nii Skandinaavias kui ka Lõuna- Euroopas vastavalt 2-3%, Eesti vastav näitaja on 0,52%, seega saab ilmselt öelda, et regionaalsete tuluerisus-te tasandamine on rikaste riikide luksus-kaup.

Kindlasti paraneb liitumisel või siis ühisasutuste loomisel teenuse osutami-se kvaliteet eelkõige spetsialistide kom-petentsi tõttu läbi spetsialiseerumise. Väikestes valdades on asendustega töö-taja äraolekul probleeme ning sageli tegeleb üks töötaja mitme valdkonna-ga. Nii ei olegi võimalik tagada kiirelt muutuvas ühiskonnas kompetentset teenust, mida kodanik omavalitsuselt ootab.

Üheks ettepanekuks valitsusele oleks VOL-i poolt kindlasti see sama teema, mis käis läbi Linnade ja Valdade Üld-kogul – KOV-de kaasamine tähtsate otsuste tegemisel. Täna puudub maa-kondlik institutsioon maakondlike otsuste tegemiseks ja arutelu alla on võetud omavalitsusliitudele avalik-õi-gusliku staatuse omistamine. On kind-lasti valdkondi, kus on mõistlik ja vaja-lik jõuda arengu huvides maakondlike otsusteni lähtumata omavalitsuse pii-ridest. Avalik-õigusliku institutsiooni staatus aitaks sellele kaasa.

Samuti on olulisem regionaalarengu väärtustamine nagu näiteks väikeette-võtete arendamine ja suurem toetamine, Euroopa Liidu järgmise perioodi 2014-2020 sturktuurivahendite jaotamisel horisontaalsete eesmärkide (sh tasakaa-lustatud regionaalareng) tähtsustamine. EAS peaks kindlasti rohkem rõhku pöö-rama mitte ainult parimate ettevõtete toetamisele vaid ääremaadel tegutsevate ettevõtete säilitamisele, sest puhtalt teo-reetiliselt ei ole neil samaväärseid eeli-seid võrreldes oluliste taristute vahetus-läheduses paiknevate ettevõtetega.

Lõpetuseks- omavalitsuste liit on kutsutud ellu, et kaitsta omavalitsuste huve, seista maakondliku tasakaalus-tatud arengu eest ja korraldada maa-kondlikku ühistegevust. Kaasarääki-mine meie elukorralduse paremaks muutmiseks on meie kõigi ühine tee-ma.

EneSaar Juhatuse esimees

Jaan LoogaTegevjuht


11. veebruaril lõppenud Sürgavere sari-turniiril võrkpallis saavutas Saarepeedi naiskond I koha ja meeskond VI koha.

24. märtsil toimus Võhmas 63. „Naab-rimeeste“ ja 58. „Naabrinaiste“ turniir võrkpallis. Meeste turniiril saavutas Saa-repeedi meeskond I koha. Saarepeedi mehed võitsid Kolga-Jaani meeskonda 2:0, Vana-Võidu meeskonda samuti 2:0 ja kaotasid Võhma meeskonnale 1:2.

Saarepeedi naiskond saavutas turniiril II koha. Saarepeedi naised võitsid Kolga-Jaani naiskonda 2:0, Võhma naiskonda 2:0, kuid kaotasid Vana-Võidu naiskon-nale 1:2.

Järgmine 64. „Naabrimeeste“ ja 59. „Naabrinaiste“ turniir on Saarepeedi korraldada.

08. aprillil toimus Kärstnas Viljan-dimaa naiste võrkpallimeistrivõistluste teine poolfinaalmäng, kus Saarepeedinaiskond kaotas Tarvastu naiskonnale 1:3. Et esimese mängu oli võitnud Saa-repeedi naiskond 3:2, toimus niinime-tatud „kuldne geim“. Seal olid paremad Tatvastu naised ja pääsesid finaali.

Finaalmängud toimusid Viljandi spordihoones 28. aprillil. Kolmanda koha mängus oli Saarepeedi naiskond parem Abja/Halliste naiskonnast tule-musega 3:0.

Valla kevadturniir korvpallis toimus 14. aprillil. Osales neli võistkonda. Tur-niiri võitis võistkond „Üle 100“ kes män-gis koosseisus Rein Männik, Vello Tilk, Mati Miilen, Aivo Maalmeister ja Paul Kolla. II koha saavutas „Karula Puit“ Ilmar Vellearu, Jaanus Tera, Ain Sibul,

Marko Allik ja Aare Nõges. III koha saa-vutas võistkond „Snak“ Meret Anson, Rommi Järvesoo ja Tarmo Tahker. Nel-jandaks jäi võistkond „Päkapikud“ Egon Jänes, Simo Tahker ja Raigo Rohtla.

09. mail toimus V Varesemägede tre-pijooks. Nooremate poeglaste parmus-järjestus: 1.Oskar Lind, 2.Mihkel Muri, 3.Kaspar Lind, 4.Robin Koovit, 5.Ger-man Hunt.

Vanemad poisid: 1.Jüri Uha, 2. Jan-Hendrik Maks.

Nooremad tütarlapsed: 1.Mari-Ann Kütt, 2.Greete-Liisa Toom, 3. Eerika Rozdolski, 4.Mia Maks, 5.Brigitta Sadam

Vanemad tüdrukud: 1.Triin Hüva, 2.Hanna Oja, 3.Laura Soo, 4.Kärt Tam-bet, 5.Lisann Adamson

Täiskasvanud: 1. Paul Kolla, 2. Elmar Põder.Eelteade22. juunil algusega kell 15.00 toimub karjääri võrkpalliplatsil segapaaristur-niir. Kindlasti saavad osaleda need, kes tulevad paarilisega, teised peavad lootma hea õnne peale.

Paul Kollaspordiorganisaator

Spordist


Kapellide päev.

Viljandi maakonna rahvamuusikute päev Saarepeedil

Nagu vallalehest eelnevalt teada saite, toimus sel aastal Viljandi maakonna rah-vamuusikute ja kapellide päev Saarepeedi rahvamajas. Sellist sündmust meie majas enne toimunud ei olnud. Kuna esmaesit-luse sel päeval tegi ka Saarepeedi kapell, oli eriti põhjust vaatama ja kuulama tulla. Pillimehi ja huvilisi oli sel päeval kokku tulnud ligi 80 inimest.

Maakonna pillimehi oli tulnud ter-vitama ka vallavanem Salme Koplikask. Päeva juhatas sisse pillimees ja torupilli-mängija Ants Taul ning tantsulusti pak-kusid Saarepeedi rahvatantsunaised.

Viljandi maakonnas on vähe rahva-muusikuid ja rahvamuusika kollektiive, neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Seda tublimad on need kollektiivid ja muusikud, kes selles valdkonnas tegut-sevad.

Esindatud olid Kolga-Jaanist ka-pell „Tontar“, Karksi Kultuurikeskusest „Lustipill“, Võhmast“ Pilistvere Pillime-hed“, Abja kultuurimajast „Meelespea“, Kärstnast kolm pillimeest Märt Tompi eesvedamisel ja uue tulijana Saarepeedi kapell. Üksikuid pillimehi oli neli, pilli-naine Merike Moks ja lõõtsamehed Allan Paal, Rein Pärkma ning Jaak Anderson.

Kõigil oli ettevalmistatud esinemi-seks kolm lugu. Suure koondorkestriga kokkumängimiseks samuti kolm lugu, milleks olid Vahetusega reilender, Pul-mapolka ja Sõrmõlugu, mis läks esitusele koos tantsunaiste kavaga. See oli tõeliselt meeleolukas etteaste, kui kõik rahva-muusika kollektiivid koos mängisid.

Kurvaks teeb tõsiasi, et kohalikku val-larahvast nii vähe vaatamas oli. Päeva lõppedes olid kõigil pillimeestel emot-sioonid laes ja sel hetkel ma veel ei tead-

Rahvamaja tegemised

nud, et kohtume järgmisel aastal jällegi Saarepeedil!

Volbridisko Esimest korda said 30. aprillil Saare-

peedi laululaval kokku volbrinõiad. Ilus kevadilm oli palju rahvast uudistama meelitanud, ei puudunud ka uhked nõia-kostüümid. Agaramad nõiad võistlesid

omavahel, mõned nõiad küpsetasid ko-haletulnuile vorsti ja leiba ning päikese loojudes lennutasime nõialaternaid - oli loodud tõeline nõia- müsteerium. Muu-sikat valis meile DJ Aare. Ei puudunud ka nõialõke.

Kohtumiseni juba järgmisel aastal sa-mal ajal ja samas kohas.

Emadepäeva kontsert.

Volbridisko.


Viljandi Jaani koguduse info juuni-juuli 2012Igal pühapäeval kell 10 armulauaga jumalateenistus ja kell 20 õhtupalvus Taiźe lauludega.Igal teisipäeval kell 12 keskpäevapalvus armulauaga.

P, 03.06 kell 10 Kolmainupüha missa

17.06 koguduse reis Suure-Jaani vaimulikule laulupeole ja KurgjaleKogudusereisi hind sisaldab bussisõidu, muuseumipileti ja lõunasöögi kulud. Osavõtutasu on täiskasvanule 10 €, pensionärile 7 €, õpilane ja laps 3 € Registreerumine koguduse kantseleis või telefonil 53 413 394 (õpetaja Marko Tiitus) või e-posti teel [email protected]. Koha 40-kohalises bussis kindlustab osalustasu maksmine.

L, 23.06 kell 10 Võidupüha oikumeeniline tänujumalateenistus. Viljandi koguduste ja Viljandi linna ühine jumalateenistus

SurnuaiapühadL 30.06. kell 11.00 kalmistupüha jumalateenistus Toome tn. kalmistul /Jaani kogudus/L 30.06. kell 13.00 kalmistupüha jumalateenistus Pärnu mnt. kalmistul /Pauluse kogudus/P 01.07. kell 12.00 kalmistupüha jumalateenistus Vanal kalmistul /Pauluse ja Jaani kogudus, jutlus õp Marko Tiitus/P 01.07. kell 14.00 kalmistupüha jumalateenistus Metsakalmistul /Pauluse ja Jaani kogudus, jutlus õp Allan Praats/

Emadepäeva kontsertEmadepäeva kontsert koos kooli ja

lasteaiaga on aasta üks toredamaid ette-võtmisi. Lapsed on laulud ja tantsud sel-geks õppinud, et oma vanematele õpitud ette näidata. Alati on tore vaadata kõige pisemaid ning lauluõpetaja Kristjan sai lastega väga hästi hakkama. Olen tõeli-selt rahul kõigi tublide esinejatega ja kui palju meil on andekaid oma valla lapsi. Koos tantsides ja lauldes loome ühise tunde ja see soojendab südant alati.

Tänud kõigile!

Rahvatantsurühm „UDUSÕLG“ tänavu Austrias

Sel suvel, 29. juulist kuni 7. augustini esindab Saarepeedi valla naisrühm „Udu-sõlg“ koos üle Eesti välja valitud kolme tantsurühma ja Valdo Rebasega Austrias toimuval 69. Villach Kirchtag festivalil Eestit. See on meile tõeline tunnustus ja austuse avaldus.

Ega sinna igaüks ei saa ja tahtjaid oli kordades palju rohkem. Seda suurem on meie vastutus. Kuna sel aastal valmivad valla toetusel meil rahvariided, siis sõi-durahaga pidime ise hakkama saama. Küsisin erinevatest projektidest raha ja saime Austriasse sõidu jaoks toetusi 1300 eurot, mis oluliselt meie osalustasu vähendas. Tantsunaised on tublid, see ei tule neile kergelt, teeme treeninguid kaks korda nädalas ja enne esinemisi roh-kemgi veel. Tantsimine nõuab tohutut pühendumist, kui tahta kuhugi jõuda.

Aastal 2013. on ees ootamas suur Lau-lu- ja tantsupidu, kuhu on samuti väga suur konkurss. Tantsijatele tahtejõudu ja juhendajale visadust ja endale soovin, et mul jätkuks jõudu seda kõike eest vedada ja tagant torkida.

Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu

Laupäeval, 2. juunil toimus Viljandis suur maakonna laulu- ja tantsupidu. Sel-le peoga tähistati 130. aasta möödumist esimesest rahvapeost siin maakonnas. Tantsijad alustasid hommikul kell 9.00 proovidega. Meie Eestimaa ilm on selline nagu ta on. Kõik proovid sujusid hästi ja vihm proovide ajal eriti ei kimbutanud. Peo rongkäik Maagümnaasiumi juurest mööda Tartu tänavat kulges käsikäes vihmahoogudega. Ega vihm tuju riku. Saarepeedi valla lippu hoidsid seekord kõrgel meie tantsunaised ja õpetaja Krist-jani laululapsed. Nii vähe meid oligi. Läbi aastasadade jutustav pidu lõppes ühise etteastega, kus kanti ette ühendkoore, pillimehi ja kõiki tantsijaid ühendav lugu „Iidne linn“.

InfoksTänud kõigile inimestele, kes tundsid

huvi rahvamajas ajutiselt vabanenud ko-ristaja ametikoha kohta. Mulle tuli väga palju telefonikõnesid. Vahepeal asjaolud muutusid ja ametisse võtan koristaja al-les sügisel. Kuna juulikuus rahvamaja puhkab ja inimesi eriti ei käi, siis ei ole

ka koristajal siin midagi teha. Vabandan, et ei ole otsustanud veel, keda tööle võtta, otsus tehakse augustikuus.

Alates sügisest läheb rahvamajas jälle väga töiseks. Koristaja kohustusteks on peale koristamise rahvamajas ka kõi-gi muude ettetulevate tööde tegemine (ürituste ettevalmistamisel juhataja abis-tamine, saali ettevalmistamine peoks, nõude pesemine, valmisolekut töötada laupäeval ja pühapäeval ning õhtusel ajal jpm). Sellega tuleks arvestada ja tööd peab tahtma teha.

On ka kurvakstegevaid juhtumisi. Ilusate ilmade saabudes käiakse rahva-maja esisel platsil oma autodega „kummi vilistamas“. Rahvamaja esine asfaldiplats ei ole selleks küll mõeldud. Põletatakse maha korralikud ja ajaloolise väärtusega elupuud. Edaspidi pannakse ülesse tur-vakaamerad, mille abil saab need mehe-pojad ka vastutusele võtta.

Saarepeedi rahvamajal on ka palve. Kas kellelgil on kodus kangastelgesid, mis on jäänud unustuse hõlma ja mis tahaksid veidi tuulutamist? Rahvamaja heameelega võtaks need uuesti kasutusse ja annaks uue hingamise. Pakkumisega võib pöörduda Ille poole.

Kaunist jaaniaega ja veel ilusamat suve soovides!

Ille Mirka


TEATED JA INFO

Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;

kirjad, teated, kuulutused: 70 201 Saarepeedi küla, [email protected].

Mälestame lahkunuid Helju-Laine Purga 14.04Taavi Kuldkepp 23.04Evi Pedaru 09.05

Kell 14.00 võrguplatsil segavolle (1mees ja 1naine)

Kell 20.00 Saarepeedi laululaval jaanipidu* Õhtut juhib Meelis Külaots* Toimuvad jaaniõhtule omased võistlused* Parimatele auhinnad* Kohapeal müügil šašlõkk* Teenindab buffet – restoran „Jõeoru Villa“

VALLABUSS käib jätkuvalt kaks korda kuus linnas kaubareisil. Kasutage võimalust! Infot saab bussijuhil tel 5301 1640.

Hallatavate asutuste suvised lahtiolekuajadSaarepeedi Kool

on suletud 02. juuli – 05. august 2012. a

Saarepeedi Kooli lasteaed on suletud 25. juuni – 07. august 2012. a

Saarepeedi Raamatukogu on avatud 23. juuli – 27. august 2012. a järgmiselt:

teisipäeviti 09.00 – 13.00; esmaspäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev

ning 31.07. ja 07.08- suletud

Karula Raamatukogu on avatud 16. juuli – 15. august 2012. a järgmiselt:

kolmapäev 09.00 – 14.00;esmaspäev, teisipäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev

– suletud.

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Siiri Heinroosi ja Janek Uibu perre Karula külas sündis poeg Janar Uibu

Alisa Kikkas`e ja Tõnis Anijärve perre Välgita külas sündis poeg Christian Anijärv

Juuli02. Salme Sõeruer 8902. Virve-Merlanda Sipp 7602. Jaan Vahtramäe 7004. Monika Puusild 7104. Uno Karro 7207. Kalev Egel 7010. Linda Maiste 8712. Lilja Tisler 7513. Valentina Haltsonen 76 18. Senni Ahosepp 7320. Jaan Leitmaa 8724. Hans Kichno 7928. Eevi Puusild 7231. Väino Peterson 71

August03. Maio Soots 8205. Vilma Lill 7706. Lembit Koppel 8210. Jekaterina Sparre 9615. Sulev Saarpuu 7517. Elvi Puude 7718. Maimu Kampus 8519. Aino Rang 7020. Elmar Vaalmäe 7921. Õilme Reikop 7822. Malle Tähisma 7022. Evald Erm 8224. Heino Põder 7124. Arvo Lill 7426. Anna-Marie Särk 8227. Heino Reinula 7927. Herta Lepla 8930. Asta-Armilde Männik 88

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

22. juunil kell 20.00

Saarepeedi

laululaval

JAANITULI

Tantsuks mängib ansambel „MELODY“ (Evald Raidma ja Meelis Külaots)

saarepeedi sõnumid juuni 2012

Documents