ReumaKiriAprill-Juuni 2013, nr 4 (30)

ISSN 2228-4664

Lk. 8 Käimispäev, Naisjuhtide- ja ettevõtjate konverentsLk. 9 Taastusravi konverents 2013Lk. 11 Euroopa Reumaliitude tegevjuhtide kohtumine BrüsselisLk. 12 ReumakostüümLk. 13 Floating Lk. 15 Tartu Reumaühingu kevadine ekskursioon SetomaaleLk. 16 Suveseminar 2013-06-27 Lk. 19 Koguperepidu „Puude taga on inimene“

Lk. 22 Füsioterapeut Katre Lust-MardnaLk. 23 Maalikunstnik Peter Paul Rubens

SISUKORD

TEGEMISED

PERSOONILUGU

ABIVAHENDID

Lk. 4 Eesti Reumaliidu tegevmeeskond

Lk. 3 Eesti Reumaliit

Lk. 25 Hõbedased sõrmusortoosid

RETSEPT

NIPINURK

TERVIS

KES ON KES?

Lk. 28 Skleroderma. Põnev veesport

Lk. 30 Tuunikala-avokaado salat

Lk. 30 Kaunis vesivärviline sall

Suveseminar 2013

Tere, kallid lugejad!

Suvi on täies hoos ning loodan, et olete ka mõne päikesekiire kinni püüdnud ning sõprade ja pere seltsis meeldivalt aega veetnud. Mul on väga hea meel, et hoiate käes uuenduskuuri läbinud kolm korda mahukamat, huvitavamat ning sisukamat suvist ReumaKirja numbrit. Eesti Reumaliidu juhatus võttis vastu otsuse hakata ReumaKirja välja andma neli korda aastas, et Teieni tuua korraga rohkem ning põhjalikumat informatsiooni Reumaliidu ja sellega seotud ürituste ning isikute kohta. Järgmised ReumaKirjad ilmuvad vastavalt 30. septembril ja 31. detsembril. Käesolevas ReumaKirjas on põhjalikult kajastatud Eesti Reumaliidu traditsioonilisi üritusi - märtsis toimunud Taastusravi konverentsi ning juuni alguses aset leidnud Suveseminari, mis seekord toimus Otepääl, Marguse puhkekeskuses. Loodan, et kõik osalejad veetsid meeldivalt ning sisukalt aega. Järgmiseks suureks ürituseks on 1. septembril toimuv Käimispäev 2013, mis sel aastal toimub kaunis Kad-rioru pargis.

Britt Leppik ReumaKirja toimetaja

Kevad-suvi on tegevmeeskonna jaoks olnud väga aktiivne ning üritusterohke aeg, mitmesuguste tege-mistega saate tutvuda juba järgnevatel lehekülgedel.

ReumaKirja veelgi paremaks muutmi-seks ootan Teie mee-listeemasid, millest sooviksite põhjaliku-malt lugeda. Samuti on oodatud muud et-tepanekud, arvamu-sed, kiitused, laitused, tervitused, õnnitlused meiliaadressile britt@reumaliit.ee või pos-tiaadressil Toompuies-tee 10, Tallinn 10137.

Mõnusat suve jätku ning leidke aega ka Eestimaa looduskaunite kohtadega tutvumiseks!

Pildil: Taastusravi konverents 2013. Marek Jaakson tutvustamas reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi. Taastusravi konverentsist täpsemalt loe leheküljelt 9.

2

3

Eesti Reumaliit võttis vastu otsuse hakata ReumaKirja kvartaalselt välja andma, nii e-versioonina kui ka paberväljaandena. Edaspidi hakkab ReumaKiri ilmuma neli korda aastas ja saab olema praegusest mitu korda mahukam, sisukam ja huvita-vam. Sel aastal ilmub ReumaKiri veel 30. septembril ja 31. detsembril.

Kui tahaksid meie uuenenud väljaannet saada omale postkasti või tead kedagi, kes võiks olla huvitatud ReumaKirja paberväljaande lugemisest, kirjuta meile tellimus@reumaliit.ee või helista tel: +372 534 355 01. ReumaKirja saab tellida ka Eesti Reumaliidu kodulehel aadressil http://reumaliit.ee/reumakirja-tellimusvorm.

KõIGI TELLIjATE VAHEL LOOSITAKSE VäLjA KäIMISPäEVAL, 1. SEPTEMBRIL REIS KAHELE VIKING LINE’GA HELSINGISSE jA TAGASI!

Eesti Reumaliit on katuseorganisatsiooniks ühingutele üle Eesti, kes koondavad endas reumaatilisi haigeid ja nende lähedasi.

Eesti Reumaliit on loodud selleks, et toetada kõiki reu-maatilis haigeid:• Otseselt, pakkudes koos oma liikmesühingutega igakülgset adekvaatset informatsiooni;• Kaudselt, mõjutades teisi, kes võivad omakorda hai-gete ellu positiivseid muutusi tuua.

Eesti Reumaliit soovib ühiskonda, kus mõistetakse, austatakse ja rahuldatakse reumaatiliste haigete vaja-dusi.

Reumaatilisteks haigusteks nimetatakse toesehaigusi. Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Eesti keeles tähistatakse muutlikku, aeg-ajalt siin-seal esinevat toesevalu (ja vahel ka liigeseturseid) vanade sõnadega “jooksva, lendva, reuma”. Tegelikult aga ei ole olemas sellist haigust nagu reuma või jooksva, need sõ-nad tähistavad lihtsalt toesevalu valu luudes, liigestes, lihastes. Tänapäeval eristatakse üle 100 toesehaiguse, neil kõigil on oma nimi, mille selgitab välja arst.

On olemas nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toese-haigusi. Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid (nagu näiteks osteoartroos ehk liigeseku-lumus), mõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põle-tikulised haigused (nagu näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit). Kõik toesehaiged vajavad taastusravi, milleks on samuti vajalik eri asjatundjate koostöö.

Kui tunned, et Sul võiks reumaühingust abi olla või kui põed mõnd reumaatilist haigust, võta oma kohaliku reumaühinguga ühendust ning astu liikmeks!

Eesti Noorte ReumaliitTel: +372 522 44 79E-post: noored@reumaliit.eeKodulehekülg: www.eestinoortereumaliit.wordpress.com

Eesti Osteoporoosihaigete LiitTel: +372 506 16 77E-post: osteoporoos@gmail.comKodulehekülg: www.osteoporoos.ee

Jõgevamaa Radikuliidi- ja Reumahaigete ÜhingTel: +372 534 415 98E-post: airi.kalm@mail.ee

Kohila ReumaühingTel: +372 483 35 74E-post: kohilareuma@gmail.com

Eesti Reumaliidu Pärnu ReumaosakondTel: +372 559 914 94E-post: ossaark@ph.ee

Põlva ReumaühingTel: +372 799 78 81E-post: aime.rassa@gmail.com

Reumahaigete Laste ja Noorte ÜhingTel: +372 534 470 40E-post: info@rhlny.eeKodulehekülg: www.rhlny.ee

Tartu ReumaühingTel: +372 555 671 43E-post: hele@reumaliit.eeKodulehekülg: www.miksike.ee/users/tartureuma

Valga ReumaliitTel: +372 503 17 91E-post: raely.viirsalu@mail.ee

Viljandi ReumaühingTel: +371 555 268 82E-post: hiiesilm@hot.ee

Saaremaa ReumaühingTel: +372 529 44 77E-post: saarereuma@gmail.com

Võrumaa Reumahaigete ÜhingTel: +372 506 10 56E-post: voru.koda@gmail.com

Luupuse õe nõuande meiliaadress

Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus alustab uue teenuse pakkumisega – nimelt hakkab tööle luupuseõde Kiie Semidor, kes vastab erinevates variantides (e-post, personaalne silmast-silma nõustamine) kõikvõimalikele küsimus-tele ja muredele, mis luupusehaigel tekkida võivad.Kui vajad abi või nõuandeid, kirjuta!kiie.semidor@itk.ee

4

KES ON KES?Rubriigis KES ON KES? tutvume lähemalt Eesti Reumaliiduga seotud isikutega. Seekord on luubi all meie tegevmeeskond.

Silver Viljaste, IT-koordinaator

Kes sa oled ja kust tuled?Olen Silver ja pärit Tallinnast. Hetkel õpin Eesti Infotehnoloogia Kolledžis infosüsteemide administreerimist.

Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded?Eesti Reumaliiduga olen seotud olnud aastast 2009, mil osalesin vabatahtliku nime all Suveseminaril Haanjamehe talus. Alates 2013. aastast kuulun Eesti Reumaliidu tegevmeeskonda, pakkudes infotehnoloogia-alast tuge, administreerides ja modereerides Eesti Reumaliidu veebilehte ning korraldades üritust Käimispäev.

Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha?2013. a. suve esimese kolmandiku pühendan eksamitele, kogu ülejäänud suvi on reserveeritud Käimispäeva ürituse ettevalmistavale osale. Lisaks olen planeerinud mõne raamatugi läbi lugeda – „Troonide mäng“ viies raamat, Laste- ja noorte reumaühingu veebilehte arendada ja päikest võtta!

Kadri Kokk, Liikmeprogrammi koordinaator

Kes sa oled ja kust tuled?Olen Kadri, muidu pooleldi saarlane, aga pärit Tallinnast. Hetkel õpin Tallinna Tehnikaülikoolis toidutehnika ja tootearenduse erialal. Märksõnadeks minu puhul on kindlasti roosa ja kassid, mis tihtipeale ilma üksteiseta ei saa ning selle järgi on mind ka väga lihtne ära tunda.

Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded?Eesti Reumaliiduga olen seotud 2009. aastast, kui Tallinnas toimus EULARi sügiskonverents, millest võtsin osa vabatahtlikuna abiks olles. Alates 2013. aastast kuulun liikmeprogrammi koordinaatorina tegevmeeskonda, kus minu ülesanneteks on liikmeprogrammi arendamine, kõige liikmetega seonduva koordineerimine, ReumaKirjade saatmine ning projekti Suveseminar korraldamine.

Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha?Kuna mai lõpp kujunes minu jaoks väga kiireks ning tegevusterohkeks, üheaegselt üritust korraldades ja eksameid sooritades, siis kavatsen kindlasti linnast välja sõita, et mõni nädal maal puhata. Seda ka selleks, et peale väikest puhkust taas energiat koguda ja asuda Käimispäevaga seotud ülesandeid täitma. Suve jooksul tahaksin külastada mõnda looduskaunist paika Eestimaal ja tegeleda natuke maalimisega, mis kiire elutempo tõttu on juba pikaks ajaks unarusse jäänud.

Reumaõe nõuandeliin

Tartu Ülikooli Kliinikumi reumaõde Anne Ööbik vastab Teie küsimustele ning annab nõu telefonil +372 7319 372 reedeti kell 8-10.

Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja

Kes sa oled ja kust tuled?Olen Britt ja tulen Tallinnast. Õpin Tallinna Ülikoolis In-foteadust. Iga euro, mis üle jääb panen kõrvale, et ra-huldada minu suurimat kirge – reisimist! Veel meeldib mulle lauamänge mängida ning ristsõnu lahendada.

Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded?Eesti Reumaliiduga olen seotud 2012. aastast, mil asu-sin toimetama veebiväljaannet Kuukiri. Praeguseks on välja arenenud paberkandjal ReumaKiri, mille üle on mul ütlemata hea meel. Samuti püüan käia võimalikult paljudel Eesti Reumaliiduga seotud üritustel, et kirjuta-da põnevatest teemadest ja huvitavatest isikutest.

Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha?Suve veedan Eestit avastades ning ReumaKirja jaoks materjali kogudes. Plaaniks on paljude sõprade maa-kodudesse jõuda ning rohkesti ujuda ja rattaga sõita. Kindlasti soovin suve jooksul ka mõnele muusikafesti-valile jõuda – nii Eestis kui ka väljaspool!

Annika Kask, Bürooassistent-raa-matupidaja

Kes sa oled ja kust tuled?Olen Annika Kask ning tulen Harjumaalt, Kehrast.

Kui kaua oled Eesti Reumaliiduga seotud olnud ja millised on sinu ülesanded?Reumaliiduga olen seotud olnud juba 2010ndast aas-tast, esialgu bürooassistendina. 2011. aastal olin roh-kem seotud ka projektiassistendina ning hetkel olen bürooassistent-raamatupidaja.

Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid suve jooksul kindlasti ära teha?Kuna oman suurt aiamaad siis ilmselt veedan oma suve aiatöid tehes. Suve jooksul sooviksin kindlasti külasta-da ka oma kalleid sugulasi Hiiumaal, teha väljasõite pe-rega ning alustada kodus remondiga.

5

KES ON KES?Rubriigis KES ON KES? tutvume lähemalt Eesti Reu-maliiduga seotud isikutega. Seekord on luubi all meie tegevmeeskond.

jALATSID - pakume ortopeedilisi ja anatoomilisijalatseid reumaatikutele ja diabeetikuteleTALLATOED - individuaalsed, kohandatavadORTOOSID - käe-, jala- ja seljaortoosidPROTEESID - käe-, jala- ja rinnaproteesid

OOTAME TEID Tartus E-R 9-16Puusepa 1a kab. 2028, tel. 5334 0007ning Turu 21b, info tel. 740 2316.Vastuvõtt: Tallinn, Jõhvi, Põlva, Viljandi, Võru info@jalaexpert.ee, www.jalaexpert.ee

IndIvIduaalne konsultatsIoon

...kõndida joostes, joostes lennata....

6

Marek jaakson, Tegevjuht

Kes sa oled ja kust tuled?Olen Marek, sündinud ja üles kasvanud Hiiumaal, suurelap-selise pere vanima pojana. Mul on 2 õde ja 4 venda, kellega koos üles kasvades õppisin eelkõige teistega arvestamist ning hoolivust ja seda omadust pean enda juures kõige oluli-semaks. Nii nagu paljud väikesed poisid tahtsin minagi saada kiirabi autojuhiks, kuid õnneks aja möödudes kasvasin sel-lest välja ja otsustasin õppida finantsjuhtimist. Tavaliselt kut-sutakse kõiki „numbriinimesi“ „kuivikuteks“, kuid enda kohta ma seda öelda ei saa, sest mulle meeldib väga reisida. Olen reisinud kogu Euroopas ja senini on kaugeim sihtkoht Rio de Jainero. Reisides ei kasuta ma kunagi reisibüroo teenuseid, vaid sihtkoht ja plaan kuidas sinna pääseda sünnib koos sõpradega arutelu käigus. Reisides olen pigem seiklushuvili-ne, julge ja pealehakkaja! Lisaks otsustasin, et pean selgeks saama tennisemängu ja hispaania keele. Kolm korda nädalas hommikul tennisetrennis käimine aitab füüsiliselt aktiivne olla ja hispaania keele kursused on süvendanud minus soovi roh-kem mõista sealset keelt ja kultuuri. Aktiivselt olen osalenud erinevates rahvusvahelistes noortevehetuse projektides, mis arendavad keele- ja viimistlevad suhtlemisoskusi.

Kui kaua oled Reumaliiduga seotud ja millised on sinu ülesanded?Eesti Reumaliiduga olen seotud aastast 2008. Esilagu olin vabatahtlik ja aitasin organiseerida Käimispäeva, seejärel fi-nantsjuht ja nüüd olen juba paar aastat olnud tegevjuht. Tollel ajal toimusid liidus suured struktuursed muudatused ja hakati looma tegevmeeskonda, kes hangiks liidu tegevustele rahas-tust ja viiks läbi projekte. Tegevjuhina on minu ülesandeks arendada Eesti Reumaliitu, juhtida tegevmeeskonda, kirjuta-da ja läbi viia projekte ning olla juhatusele nõuandjaks kõiges selles, mis puudutab organisatsiooni kui terviku arengut. Eelmise aasta juunis valiti mind Reumahaigete Laste ja Noorte Ühingu juhatuse liikmeks.

Kuidas veedad suve 2013? Mida sooviksid kindlasti suve jooksul ära teha?Traditsiooniliselt veedan suve Käimispäeva ettevalmistades,

kuid alati jääb aega ka sõpradega kohtumiseks ning kontser-ditel, teatris ja festivalidel käimiseks. Eelmisel aastal lubasin ühele Viljandi kohvikule, et Viljandi Folgi ajal olen nõus töö-tama nende kohvikus vabatahtlikuna, mis teadupärast peaks mulle andma kogemuse, kuidas rasket füüsilist tööd teha!

Enid Udras, Meediakoordinaator

Kes sa oled ja kust tuled?Olen Enid ning olen pärit Võrumaa metsade ning ”mägede” vahelt - teatavasti meie künkaid päris mägedeks nimetada ei saa. Enda kohta võin nõndapalju öelda, et olen omandanud TTÜ-s tootearenduse ja toidutehnika eriala (magistrikraad lõpetamisel), töötan turunduses (hobikorras ka tantsuõpeta-jana), kuid viimasel ajal tunnen hoopis rohkem huvi arvutigraafika, uute tehnoloogiate ning tantsu vastu. Tihti võib mind kohata mõnel üritusel fotokaameraga klõpsutamas, promenaadil rull-uisutamas või jooksmas, tantsutrennis või hoopis mägedes lumelaua peal. Tunnen end väga hästi looduses värske õhu käes, muusikat kuulates, sõprade ning pere seltsis. Muusi-kaga on üldse üks eriline suhe - selle ”auras” olen üles kas-vanud, eks seetõttu see ka nõnda suurt tähtsust omab. Ei saa mainimata jätta, et pean väga lugu heasüdamlikest ning aktiivsetest inimestest – see on ka peamiseks põhjuseks, miks Eesti Reumaliiduga end sidunud olen.

Kui kaua oled Reumaliiduga seotud ja millised on sinu ülesanded?Reumaliiduga olen seotud 2010. aasta lõpust. Minu vastu-tusalasse kuulub ReumaKirja, postrite-plakatite ja infomater-jali kujundamine ning trüki korraldus, meediaga suhtlemine, ühingu ürituste reklaam ning pildistamine.

Kuidas veedad suve 2013? Mida saooviksid suve jooksul kindlasti ära teha?Suurema osa ajast olen tööl, kuid kindlasti tahaksin võima-likult palju värskes õhus viibida - on see siis sportides, Eesti looduskauneid kohti külastades või mõnd head raamatut lu-gedes. Muidugi on plaanis veeta aega koos sõprade ja pe-rega. Loodan väga, et jääb mahti ka fotograafia ja autosõidu õppimise jaoks. Tahaksin väga proovida või kogeda midagi uut ja huvitavat - see hoiab meeled värskena!

KES ON KES?Rubriigis KES ON KES? tutvume lähemalt Eesti Reu-maliiduga seotud isikutega. Seekord on luubi all meie tegevmeeskond.

Vaid üks tablett päevas!

Nüüd veel rohkem D-vitamiini!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Näidustus: D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse profülaktika ja ravi eakatel. D-vitamiini ja kaltsiumi täiendav manustamine lisaks spetsii lisele osteoporoosi ravile patsientidel, kellel on risk D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse tekkeks.

Calcigran Forte D Lemon500 mg kaltsiumi ja 800 RÜ D3-vitamiini

Vaid üks ta

0 mg kaltsiumi ja 800 500

60

1 tablett sisaldab:

500 mg kaltsiumi 20 μg D3-vitamiini

EE-1

60

812

-241

www.takeda.ee

8

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Naisjuhtide – ja ettevõtjate konverents

Ühel külmal ja pilvisel märtsikuu hommikul seadsin sammud Tal-linna Swissoteli poole, et Eesti Reumaliidu soovitusel võtta osa Eesti Koolitus – ja Konverentsikeskuse poolt korraldatud Nai-sjuhtide ja – Ettevõtja-te konverentsist 2013.

Konverents kandis peal-kirja „Eesti naine - väär-

tuslik juht“ ning käesoleva aasta ürituse eesmärk oligi väärtustada ja julgustada Eesti naist juhina. Esinejate seas oli mitmeid Eestis juhtivatel kohtadel töötavaid nai-si, kes on oma töös väga hinnatud ja väärtustatud ning kellelt meil kõigil midagi õppida on. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Pille Ruul tõi näiteks Skandinaavia riikide naisjuhid, kes on ka talle heaks eeskujuks olnud ning kelle toimivat mentorisüsteemi ta-suks tema hinnangul rakendada ka siin. Samuti suhtu-takse nendes riikides paremini naise rolli juhtfiguurina. Siinkohal on sobilik tuua üks konverentsil esitatud näide - kui Soome president Tarja Halonen oma ameti edasi andis, küsinud väike Soome poiss: „Kas ka mees võib president olla?“ Alustaval juhil soovitas Pille Ruul moo-dustada isiklik nõukoda, kuhu võiksid kuuluda kolleeg, pereliige ja naine. Eesti Aasta Ettevõtja Ruth Oltjeriga võib nõustuda tõsiasjas, et „äri on suhted“ - juhtimine tä-hendab nii kogemusi, otsustamist kui ka suhete loomise ja hoidmise oskust.

Minu jaoks mõjus väga sümpaatselt Riigikogu liikme ja majanduskomisjoni esinaise Kaja Kallase esinemine, milles ta rõhutas naise rolli emana, seejuures kõrvale jätmata naise võimalusi edukaks karjääriks. Tänapäeva naine võib tema hinnangul suuta palju - olla väga hea ema ja samal ajal ka suurepärane juht. Kaja Kallas tõdes oma kogemuste põhjal, et just poliitikas ja äris kipuvad mehed naiste arvamust ja ideid tihtipeale ta-haplaanile jätma ning seetõttu saavad naiste õigused ja soovid ka väiksema tähelepanu osaliseks. Kõlama jäi idee, mille kohaselt selleks, et naiste hääl saaks ühis-konnas kuuldavamaks, võiksid naisterahvad valida end esindama just naisi.

Olgugi et tegemist oli naistele suunatud konverentsiga, olid ettekandjate seas ka mõned meessoo esindajad. Väga hästi kõneles tuntud koolitaja Ülo Vihma, kes an-dis nõu, kuidas naisena meestemaailmas usaldusväärselt mõjuda. Selleks tuleb osata kasutada meeste võtteid, kuid naiste loogikat, millele lisandub veel ka naiselik in-telligentsus. Tema kogemuste põhjal on peaaegu igas olukorras kõige aluseks usaldus ja kui mõtlema hakata, siis nii see tõesti on! Et saavutada ettevõttes

KäimispäevHea lugeja, kutsun sind osalema Eesti Reuma-liidu 14. Käimispäevale, mis toimub 1. septem-bril Tallinnas Kadrioru pargis ja Eesti Kunsti-muuseumi ruumides. Üritus algab hommikul kell 10.00 avasõnade ja radade tutvustamisega ning lõpeb kell 15.00 toreda muusikalise kontserdiga. Sellel aas-tal oleme tavapärasest rohkem rõhku pööra-nud lisaks käimisele ka

üldisele vaimsele ja füüsilisele tervisele, pakkudes huvilistele võimalust osaleda vastavasisulistes loen-gutes ja töötubades.

Tänavusel aastal Käimispäeva programmi kuuluvad loen-gute ja töötubade teemad on järgmised:

Vaimne tervis ja stressijuhtimine

Stressijuhtimise loengu „Õpi lõdvestuma, et olla terve“ eesmärk on anda teadmisi lõdvestumise tervist sääst-vast toimest kõigile, kes on motiveeritud oma tervise eest hoolt kandma. Loengu teemadena käsitletakse eelkõige stressi- ja lõdvestusreatskiooni olemust, sümptomeid ning selle toimet tervisele. Samuti selgitatakse lõdvestumise rolli emotsionaalse, vaimse ja füüsilise tasakaalu taastamisel ning tervise säästmisel.

Töötubadest „Teadlik hingamine“ ja „Aktiivne lõdvestumine“ esimeses praktiseeritakse loomulikku hingamist kui kõige lihtsamat ja kiiremat eneseabivõtet lõdvestusreaktsiooni esile kutsumiseks ning õpetatakse erinevaid hingamishar-jutusi stressi ennetamiseks ja leevendamiseks. Teises ni-metatud töötoas tutvustatakse aktiivse lõdvestumise tehni-kat, mis viiakse läbi järk-järgulise lõdvestumise seansina. Loengu ja töötoad viivad läbi MTÜ Psühholoogiline Krii-siabi terapeudid.

Osteoporoosi ennetamine ja toimetulek

Loengu viib läbi Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Karin Laas, kes annab ülevaate osteoporoosi levikust, en-netamisest ning sellega toimetulekust. Kohapeal saab den-sitomeetri abil mõõta luude hõrenemist.

Ergonoomiline töökeskkond

Ergonoomilise töökeskkonna loomine on hea eeldus töövõi-me säilitamiseks. Seepärast pakume osalejatele võimalust kuulata loenguid tööpaiga kohandamisest ja ergonoomi-kast, mis tutvustavad õigeid töövahendeid- ja asendeid. Töökeskkonnast ja ergonoomikast teeb ettekande Marit Pajulaid, kes viib läbi ka selleteemalise töötoa.

Täpsem info ürituse kohta on selle lähenedes kätte-saadav meie Facebooki lehel ja kodulehel www.reumaliit.ee.Kohtumiseni Käimispäeval!

Silver ViljasteIT-koordinaator ja Käimispäev 2013 projektijuht

Kadri KokkLiikmeprogrammi koordinaator

9

edu ning olla hea ja edukas juht, tuleb tihti pidada lä-birääkimisi. Levib palju eelarvamusi naiste mõjuvõimu ja enesekehtestamise kohta, kuid tegelikult võib ka naine olla edukas läbirääkija, selleks tuleb tunda vaid põhilisi läbirääkimiste tehnikaid ja võtteid – nii arutles kogemustega lektor Georg Merilo. Psühhiaater-psüh-hoterapeut Andres Sild tõi välja olulised punktid, mida juht peaks teadma soorollidest ning selgitas kuidas nende tundmine aitab või takistab töösuhet. See on seda enam oluline, et kõikide inimeste esimene armas-tus on naine. Konverentsi lõpetas koolitaja-konsultant Tauri Tallermaa, rääkides väga huvitavalt mälust ja meeldejätmisest , tuues mälu kohta humoorika näite, milles iseenda äratundmine paneb muigama paljusid: „Mälu on üks imepärane organ, ta hakkab tööle kui me hommikul ärkame ja lõpetab enne, kui me jõuame tööle...“

Tagantjärele konverentsile mõeldes mõistan aina enam, miks mul oma töös liikmeprogrammi koordinaa-torina laiema silmaringi omandamiseks ning erinevate inimestega suhtlemisel nende erinevatele oskustele tähelepanu pööramise arendamiseks soovitati minna just naisjuhtide- ja ettevõtjate konverentsile. Üritus oli minu jaoks tohutult innustav ja motiveeriv ning sain kinnitust mõttele, et naistel siiski on võimalus olla hin-natud, edukas ja väärtustatud kolleeg ning juht. Need mõtted, ideed ja edukate naisjuhtide kogemused, mis konverentsilt kõlama jäid, on ka mulle minu töös ja te-gemistes suureks inspiratsiooniks ning energiaallikaks. Kuid samas ei pea selleks olema juht, et olla naisena väärtustatud, tunnustatud ja hinnatud ning seetõttu usun, et paljud naised saavad nõustuda Mao väitega: „Pool taevast seisab naiste õlgadel.“

Taastusravi konve-rents 2013 toimus käesoleva aasta 22. märtsil Eesti Rahvus-raamatukogu suures saalis.

Seljavalu on arenenud riikides üks sagedase-maid kaebusi, millega arsti poole pöördutakse. Nendel, kes pidevalt või ajuti ebameeldiva tuima valu all kannatavad,

tekitab pahameelt asjaolu, et arstid ei suuda alati tuvastada seljavaludega kaasnevaid põhjuseid. Kuna selg on keeruka ehitusega ja valul on erinevad põhjused, võib esmane prognoos osutuda tulemusetuks. Seljavalu võib põhjustada ajutist või pikaajalist töövõimetust, ent selle vältimiseks saab igaüks ise palju kasulikku ära teha. Üks olulisi tegureid on enese initsiatiiv ja aktiivne osalemine seljavalu ravimisel. Vähetähtis ei ole ka enese harimine ja õige ravi.

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Britt LeppikReumaKirja toimetaja

Konverentsil olid esindatud Eesti Haigekassa, Sotsiaal-ministeerium jt.

Pärast registreerumist ning virgutavat hommikukohvi avas päeva kell 10 hommikul Sotsiaalministeeriumi ter-visevaldkonna asekantsler Ivi Normet.

Tervitussõnadele järgnes SA Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurg Ando Vaheri loeng ”Kellele on vaja seljaki-rurgiat, operatsiooni meetodid ja keda tuleks saata ope-ratsioonile?” Saime teada, et Eestis vajab seljakirurgiat umbes 1,3% kõigist seljavaluga haigetest. Operatsiooni meetodeid on palju ning selle näidustuse ja tulemuse eest vastutab ainuisikuliselt operatsiooni planeeriv ki-rurg. On tekkinud visioon, mille kohaselt seljavalu oleks arstiabi esmatasandi menetleda ning et kroonilise mit-tespetsiifilise seljavalu ravi koonduks multidistsiplinaar-sete ravivõimalustega keskuste juurde – Eestis võiks olla vähemalt kaks niisugust keskust. See vähendaks haigete ringlemist, puuet ja kulusid seljavaluga patsien-tidele. Tegu oli tõeliselt huvitava loenguga, kus mitmed keerulised teemad said arusaadavalt lahti seletatud.

Pildil: Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurg Ando Vaher

Järgnes Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liikme Eve Sooba loeng ”Seljavaevustega patsiendi taastusravi eesmärgid ja põhimõtted”. Loeng algas huvitavate taas-tusravi teemaliste uudistega. 6 kuud pärast haigestu-mist või operatsiooni on statsionaarne taastusravi oma-osaluseta (v.a. haiglate voodipäeva tasu). Füsioteraapia kordade arv on piiratud ja osutamise kordi tuleb loen-dada. Füsioteraapias, tegevusteraapias ja vesivõimle-mises on nii individuaalsed kui grupiteenused. Loeng puudutas ka seljavalu tähendust ja taastusravi eesmär-ke. Vaatasime, kuidas toimub taastusravi samm-sam-mult, milline on ravi pärast operatsiooni ning kuidas uusi ägenemisi ennetada. Dr Sooba palus mitte unustada, füüsilisel aktiivsusel on oluline roll tervise säilitamisel ja parandamisel ka seljavaevuste ennetamises ja ravis!

Taastusravi konverents

10

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Pildil: Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liige Eve Sooba

Ida-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Katre Lust-Mard-na tutvustas terapeutilisi harjutusi alaseljavalude tarvis. Alaseljavalu tunneb 85% inimkonnast. Epidemioloogi-liste uuringute järgi on kõige enam alaseljavalu füüsi-liselt väheaktiivsetel ja üleaktiivsetel inimestel. Mõõdu-kas füüsiline koormus mõjub soodsalt ka alaseljavalu akuutses faasis ning õigesti sooritatud kehaline harjutus on üks ainsaid tõenduspõhiseid ravi liike alaseljavalude ravis. Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek jaaksoni abil said selgeks erisugused venitusharjutused, harjutused suurel pallil, kõhulihaste tugevdamiseks sobilikud har-jutused ja palju muud. Samuti peatuti pikemalt riskiga kehalistel harjutustel.

Pildil: Füsioterapeut Katre Lust-Mardna ja tegevjuht Marek Jaakson õigeid harjutusi tutvustamas

Lõunapausil suunduti Rahvusraamatukogu kohvikusse, kus konverentsi kuulajaid kostitati meeldiva lõunasöögi-ga.

Päeva teise poole avas Reet Kadakmaa Eesti Haige-kassast loenguga ”Muudatused taastusravi rahasta-mises alates 01.03.2013”. Olulistemateks muutusteks võib lugeda füsioteraapiale ning tegevusteraapiale lisa-tud grupiteraapiad. Veel on oluline, et taastusravi voodi-päev asendus nelja voodipäevaga. Alla 19 aastastel voodipäevade arv suurem - 14, omaosalus puudub. 19 aastastel ja vanematel on voodipäevade arv 10, oma-osalus 20%. Statsionaarse ravi näidustused sõltuvad taastamist vajavast funktsioonist, mitte selle tekke- põhjusest.

Päeva esimese töötoa ”Hõbedased sõrmusortoosid” viisid läbi toote ametlik esindaja Katri Vahenurm ja te-gevusterapeut Kairi Lees. Sõrmusortooside eesmärgid on ebastabiilsete liigeste õiges asendis hoidmine, funktsionaalsete liigutuste toetamine ning liigesdefor-matsioonide vältimine – kontraktuuride ennetamine, lii-geste jäigastumise ennetamine ja üleüldine liigesevalu vähendamine. Lisaks funktsionaalsusele on hõbedased sõrmusortoosid ka esteetiliselt kaunid. Suurt huvi tekitas patsient, kes on ise pikemat aega kaht sõrmusortoosi kandnud ning on nendega väga rahul. Loe lähemalt rubriigist ”Abivahendid.”

Anneli Einroos Eesti Tervishoiuarstide Seltsist rääkis põletikulise liigesehaige toimetulekust tööl ja kodus. Aastal 2009 oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaela-probleemide tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aas-tastest töötajatest. Luu- ja lihaskonna vaevusi avas-tatakse päevas keskmiselt neljal inimesel ning nende tõttu tuleb haiglas viibida keskmiselt 6,7 päeva inimese kohta aastas. 2010. aastal registreeriti tööealise elanik-konna seas enam kui 95 000 luu- ja lihaskonna vae-vuste juhtumit, millest tingitud otsesed kulud ulatuvad peaaegu 400 miljoni euroni. Eriti sagedased on need probleemid 40–65-aastaste naiste seas. Isiklikest ko-gemustest rääkis noor reumatoidartriiti põdev patsient, kirjeldades oma katsumusi väikese lapsega kodus ning hakkamasaamist tööl.

Tegevjuht Marek jaakson proovis uudishimulike pilkude all reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi ning püüdis hakkama saada lihtsamate tegevustega. See osutus tõeliselt katsumusterohkeks ning ebamugavaks protsessiks. Loe reumakostüümist täpsemalt rubriigist ”Tegemised”.

Riiklikul tasemel tegevuskava luu-ja lihaskonna vae-vuste leevendamiseks vajab põletikulise liigeshaiguse haige kiiret pääsu erialaarstile, adekvaatset ravi ning piisavas mahus taastusravi.

Pildil: Marek Jaakson demonstreerib TV3-le reumatoidartriiti simuleerivat kostüümi.

Konverentsi lõpetuseks kõlasid tegevjuht Marek jaaksoni lausutud mõtted, et tööealiste inimeste eest tuleb seista ning riiklikul tasemel tuleb reumaatiliste hai-gustega palju kompleksemalt tegeleda, kuna enamus haigeid on tööealised inimesed. Oluline on see, et ini-mene saaks kiiresti reumatoloogi juurde, mis ühes taas-tusravi ja füsioterapeudi konsultatsioonidega hõlbustab õiget, komplekset ravi . Eestis on küll vähe taastusarste, kuid nad on ravimisel kompetentsed. Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine Ülle Kullamaa rõhutas, et lisaks füü-silisele tegevusele – võimlemisele, on oluline põhjalik koostöö patsiendi ja personali vahel.

Kommentaar:”Kuna füsioteraapia on reumaatiliste haiguste taastusravi lahutamatu osa, oli mul hea meel võtta osa ja esineda märtsis toimunud Eesti Reumaliidu Taastusravi konverentsil. Tore oli saalis näha nii eriala-spetsialiste kui enda ter-visest huvitatud rõõm-said reumaliidu liikmeid. Kõik käsitletud teemad olid aktuaalsed ja loo-

dan, et jõuavad tänu taolistele üritustele aina laiema kuulajaskonna ja abivajajateni. Kõige huvitavam oli minu jaoks dr Ando Vaheri seljakirurgia teemat avanud loeng. Jõudu aktiivsele ja tublile reumaliidule ka edas-pidiseks!”

Euroopa Reumaliitude tegevjuhtide kohtumine Brüsselis

juba kolmandat korda toimus Euroopa edu-kamate Reumaliitude tegevjuhtide kohtu-mine. Seekord toimus üritus Brüsselis 18-20 märtsil. Kaks korda aastas toimuval te-gevjuhtide kohtumisel osalevad aktiivsemate Euroopa reumaliitude tegevjuhid Suurbritanni-ast, Rootsist, Soomest, Küproselt, Iirimaalt,

Saksamaalt, Norrast, Islandilt ja Eestist. Kohtumiste eesmägiks on ühiselt leida parimaid lahendusi te-gevuste koordineerimiseks ning ühtse luu- ja liige-sehaiguste poliitika kujundamiseks Euroopa Parla-mendi juures.

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Marek JaaksonTegevjuht

11

Sellel aastal kutsuti lisaks tegevjuhile kohtumisetele isik, kes tegeleb organisatstioonis liikmete- ja meediaküsimustega. Sellel aastal alustas tööd tegevmeeskonna liikmena Kadri Kokk, kes koordineerib liikmetegevust. Brüsselis käimine andis meie värskele töötajale kindlasti nii mõndagi õpetlikku, mida oma edaspidises töös rakendada.

Aruteluteemasid oli palju ja tööpäevad Brüsselis venisid pikaks. Alustuseks tegi EULAR ülevaate strateegilistest eesmärkidest ja tegevustest aastani 2017. Ühe huvitavama teemana arutati seda, kuidas keerulises majanduslikus olukorras leida rahastust liidu tegevuste ja projektide elluviimiseks. Alisa Bosworth Suurbritanniast andis ülevaate lahendustest, kuidas peaks pöörduma ravimiettevõtjate poole. Ravimifirmade poliitika on suunatud ravimite turuosa suurendamisele ja müügile. Tegevjuhtidena arutasime kuidas koostöös ravimitootjatega aidata kaasa ravimite kättesaadavuse parandamisele, misläbi säiliks reumaatiliste haigete elukvaliteet ja töövõime. Kuna ravimisektor on üks organisatsiooni toetaja, siis tõdesime, et oluline on anda tagasisidet oma tegevuste kohta, mitte ainult finantsseisundist vaid ka tegevustest, projektidest jms. Samas otsustasime, et peame vajadusel ka julgelt ravimifirmasid kritseerima ja säilitama erapooletuse.

Poliitiliste kampaaniate korraldamine on üks lihtsamaid viise kogu ühiskonnale luu- ja liigesehaigete olukorra selgitamiseks. Soome Reumaliidu tegevjuht Mervi Alroth tegi ülevaate nende poolt läbiviidavatest edukamatest kampaaniatest. Soome Reumaliitu kuulub 161 organisatsiooni, milles on kokku 42 000 üksikliiget. Soome näitel on oluline teha aktiivselt koostööd teiste mittetulundusühingute ja haigusliitudega. Samuti rõhutas tegevjuht, et koostöö ravimifirmadega on oluline, et poliitikutele nn ühiselt „läheneda“.

Vabatahtlike kaasamine mittetulundustegevuse juures on vajalik. Saksamaa Reumaliidu tegevjuht Ursula Faubel rääkis sellest, kui oluline on tähtsustada vabatahtlike tööd. Seejuures mitte ainult juhatuse liikmete, vaid ka nende, kes aitavad läbi viia suuremaid projekte. Saksamaa Reumaliidus on 100 palgalist töötajat ja ligi 11 000 vabatahtlikku. Viimaste tänamiseks korraldati igas liidumaas päev vabatahtlikele, mille raames tutvustati nende tegevusi jms.

Euroopas on hetkel trend suunata oma tegevused sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive projektidesse. Järgmise Euroopa Sotsiaalfondi rahastusperioodist andsid ülevaate EULARi Bürsseli kontori töötajad Sören Haar ja Federico Torres. Rahastusperioodil 2014-2020 tuleb veel tähelepanu juhtida tervislikult vananemisele ning tõenduspõhiste uuringute läbiviimistele.

Veel oli Büsselis juttu poliitkampaaniate korraldamisest ja Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioonist, mille teiste seas võttis vastu ka Eesti, 21.03.2012. aastal.

Katre Lust-Mardna, füsioterapeut

Uuenduslikud tervishoiusüsteemid, varajase diagnoosimise osatähtsus, ravi kättesaadavus ning noorte kaasamine on samuti mõned teemad, mida kohtumisel arutati.

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

12

Pildil: Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson ja liikmeprogrammi koordinaator Kadri Kokk.

Kadri KokkLiikmeprogrammi koordinaator

Brüsselis tegevjuhtide kohtumisel osalemine oli minu jaoks väga eriline ja uudne kogemus. Olles ise Eesti Reumaliidus vaid väike tegelane, oli Brüsselis toimuv hoopis teiste mõõtmetega alus-tades juba sellest, et sinna olid kokku tulnud Euroopa Reumaliitude ühed kõige tähtsamad inimesed - tegevjuhid.

Arvasin, et mind ootab Brüsselis ees paarkümmend vanemas eas tõsist daami, kuid minu üllatuseks oli te-gevjuhtide seltskond valdavalt 30ndates naised ja me-hed, keda oli konverentsiruumis vaid kümmekond. Juba esimestel aruteluteemadel, millest osa võtsin, valitses sõbralik ja meeldiv õhkkond, inimesed suhtlesid vabalt, avaldasid arvamust ning jagasid oma riigi reumaliidu kogemusi, kuidas teatud teema puhul on nendel toimi-tud või kuidas asjale lähenetud.

Kuigi päevad möödusid töises ja asjalikus meeleolus, siis õhtusöögilauas tundsid kõik juba ennast vabamalt ning jätkus põhjalikum tutvumine nii osalejate enda kui ka esindatud riikide vahel, kus arutelule tulid ka reu-maliitude erinevused ja riikide ajaloolised iseärasused. Brüsselis oldud aeg oli väa inforohke ja õpetlik, andes mõista, kuidas toimivad asjad teistes riikides ning mida saaksime ka meie teha, et olla valitsusele nähtavamad, kuuldavamad ning inimestele kättesaadavamad.

ReumakostüümAutor: Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja

Kostüümi töötasid välja Saksa abielupaar reumato-loog dr Matthias Oraschel-Brieden ning tema abikaasa dr Gabriele Brieden, kes ka ise põeb reumatoidartriiti.

Dr Brieden ütleb, et kostüümi loomise idee tekkis pärast seda, kui tema ja ta abikaasa mõistsid, et tervishoiu tööta-jad ning teised inimesed on suuresti teadmatuses, milliste katsumustega seisavad igapäevaselt silmitsi reumatoidartriidi põdejad.

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

13

Reumatoidartriiti simuleerivasse kostüümi kuuluvad spetsiaalsed kinnas-käised, mis piiravad randme ja iga sõrme liikuvust; saapad, mis kangestavad pahkluid ning krae, mis piirab kaela liikuvust. Üheosaline kostüüm simuleerib keha kangust, liikuvuse piiratust ning väsi-must, mis selle haigusega kaasneb.

Kevadel sai reumakostüümi näha Taasturavi konverent-sil Rahvusraamatukogus, Tallinna TV-s ning seda proo-vis selga ka saatejuht Marko Reikop „Ringvaates.“

Märtsi lõpus said kostüümi selga proovida ka Eesti Reumaliidu tegevmeeskonna liikmed Marek jaakson, Kadri Kokk, Silver Viljaste, Enid Udras ning Britt Leppik. Kostüümis püüti hakkama saama igapäevaste tegevustega nagu istumine, tõusmine, üleriietesse riie-tumine, trepist käimine ning asjade järele küünitamine.

Juba pärast paari minutit reumakostüümis olemist tund-sid kõik oselejad kõikehõlmavat piiratust. Ebamugavus-tunne õlgades, küünarnukkides ning kätes oli harjumatu ning ebameeldiv. Kehal puudus painduvus ning kõik lii-gesed olid häirivalt kammitsetud, enim häiris tegutse-mist käte kangus. Veepudeli avamine osutus tõeliseks katsumuseks, kirjutamine oli erakordselt aeganõudev ning arvutiklaviatuuril trükkimine osutus peaaegu üle-tamatuks katsumuseks. Püüdsime mitte unustada, et lisaks liikumise tugevale piiratusele kaasneb haigusega ka valu.

Kõik tegevmeeskonna liikmed said katse tulemusena palju selgema pildi reumatoidartriiti põdevate inimeste igapäevastest katsumustest ja eneseületustest.

Pildil: IT-koordinaatorile Silver Viljastele aitab reuma-kostüümi selga saada tegevjuht Marek Jaakson.

FloatingAutor: Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja

Floating on võimalus võtta aeg maha ja leida mõned minutid enese jaoks. Võimalus astuda korraks välismaailmast sisemaailma, avada uks heade ideede ja loovuse juurde, raputada maha võõras ja leida üles oma.

Praktilisest küljest on Floating keskkond - üks kamber, milles on 500 liitrit vett ning sellesse lahustatud 400 kilogrammi epsom soola, mis Sind kannab ja milles hõljud; pimedus - kui Sa nii soovid - ja vaikus, mis lasevad puhata ja võimaldavad meelel avada uusi uksi. Ühtlane temperatuur kambris kaotab piiri vee ja õhu vahel ning laseb segamatult lõõgastuda. Floating-kambrit nimetatakse ka deprivatsioonikambriks.

Nimi floating on alternatiiv teaduslikule nimele REST (Restricted Environmental Stimulation Technique). Floating kambri leiutas doktor john C. Lilly 1954. aastal. Tema katsetas ja kasutas kambrit isiklikult ja kirjutas sellest mitu huvitavat raamatut. Praegusel ajal on kambrite kasutusala väga lai, näiteks kasutatakse Floatin-gut meditatsiooni ja lõdvestuse jaoks ning alternatiivmeditsiinis. Allikas: www.floating.ee

Ühel sombusel aprillihommikul seadsin ka mina sammud Tallinnas, Süda tänaval aset leidnud floating-seansile. Hubane keldrikorruse ruum lõi sobiva meeleolu ning sisenedes oli tunne, justkui oleksin juba väikese murekoorma ukse taha jätnud. Enne protseduuri käisin vastavalt soovitusele kõigepealt duši all.

Sisenesin soolaveega täidetud kambrisse ning jätsin esialgu väikese tule põlema. Heites selili vette, vajuvad kõrvad vee alla ja nägu jääb veest välja. Ühtegi kehaosa ei ole tarvis ise üleval hoida, soolane vesi kannab selle eest hoolt, et keha nagu kork vee peal püsiks. Märguandmiseks kõlas seansi alguses ning lõpus meeldiv muusika. Otsustasin vannis oleva tulukese kustutada, et ka oma nägemismeelele puhkust anda. Et tegemist oli minu esimese korraga, püüdsin lihtsalt oma keha kuulata ning mõtetele puhkust anda, mis mõne aja möödudes justkui minema lendasid. Kuna vee temperatuur kambris on sama, mis kehatemperatuur, siis peagi kadus piir vee ja õhu vahel ning ma lihtsalt “hõljusin”. Tundsin, kuidas pidev mõttetöö sai puhkust ning keha nautis “kaaluta” olekut.

Pärast lõpumuusika vaikimist oli aeg vannist välja tulla ja oma teadvus tavamaailma tagasi tuua. Käisin taas duši all, et sool maha pesta ning võin ausalt tunnistada, et mu nahk pole kunagi varem nii pehme olnud. Tunne oli lõõgastunud, aga mitte väsinud. Keha läbis hoopis seletamatu rahu ning kooskõla ihu ja meele vahel. Samuti märkasin, et mind pikka aega kiusanud sügelev nahalööve küünarnukil oli oluliselt taandunud, järgmiseks päevaks kadus see sootuks. See püsib niimoodi tänaseni.

SÜDAMEASPIRIINON

ENNETAB INFARKTI JA INSULTI!Vaid 1 tablett päevas

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Sisaldab atsetüülsalitsüülhapet ja magneesiumoksiidi. Kasutatakse tromboosi profülaktikaks, südame isheemiatõve, müokardiinfarkti või ajuinfarkti korral ja pärast südame pärgarterite revaskularisatsiooni protseduuri.

EE-0

3011

3-27

1

Floating-kamber on sobilik leevendus reumaatiliste haiguste ning valude all kannatavatele inimestele, kuid mina soovitan seda ka kõigile neile, kes sooviksid tunniks ajaks pühenduda oma kehale ning kosutada hinge. Sest seda vajame ju me kõik.

15

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Floatingut saab proovida aadressil P. Süda 23, Tallinnas; telefon: +372 510 98 70; E-mail: info@floating.ee

Tartu Reumaühingu kevadine ekskursioon SetomaaleTekst: Tartu Reumaühingu liige Ilme SõnaFotod: Tartu Reumaühingu liige Inge Käppa

21. mail käisime ringreisil Kagu-Eestis. Kui Tartust välja sõitsime, oli ilm pisut nutune. Teel jälgisime lootusrikkalt eespool paistvat taevast, mis kohati heledamaks läks.

Põlva bussijaamas saime kokku Põlva Reumaühingu rahvaga, kellega meid seovad pikemaajalised soojad sidemed. Paar korda aastas kohtume kas ühel või tei-sel pool. Sealt jätkus reis juba koos Piusa koobastesse, kus meile näidati filmi nahkhiirtest ja räägiti liivakaevan-damise ajaloost Eestis. Samuti tegime digitaalse eks-kursiooni koobastes, mis on tänapäeval ohutuse tarvis suletud. Pärast külastasime koobast, mis on ekspo-sitsioonina turvaliseks muudetud ja käisime ka liivakar-jääri vaatamas.

Piusal on ka väike savikoda, mida samuti uudistasime ja

kes soovis, võis midagi ka meeneks kaasa osta. Piusakülastuskeskuse ees pidasime maha pisikese pikniku mahlajoomisega ja Tartu rahvas kinkis sõpruse märgiks põlvalastele iluõunapuu, mis kasvades meid meelde tu-letaks.

Pilt: Piusa koobastes

16

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Edasi suundusime Seto Talumuuseumisse. Sõit piki Vene piiri ja möödumine Koidula piiripunktist tekitas Tartu rahvas pisikest elevust. Muuseumis nägime vana seto talukompleksi ja setode kaunist käsitööd, mida oli võimalik ka kaasa osta.

Meie rahvas tundis kaasa noorele hobusele, kes ilmselt hiljuti oli sinna toodud ja nägi koplis koos kahe kitsega pisut haletsusväärne välja. Elevust tekitas ka suur punane kõuts, kes ilmselt tunneb ennast seal peremehena ja ilmus kohe platsile, kui giid rääkima hakkas.

Hiljem istus ta elumaja trepil nagu peremees kunagi. Küll oli imestamist, kuidas suured perekonnad nii pisikesse tarre elama mahtusid ja kui kitsas voodis pidid vanaaegsed setod kahekesi magama. Laste magamiskohad olid üldse ahju või leso peal. Ainult pruudieas neiule oli eestoas oma voodi, mis pidi olema kaunistatud neiu enda käsitööga.

Pilt: Seto talumuuseumis

Seto Tsäimajas sõime ka lõunat ja jätsime põlvakatega hüvasti ning meie reis jätkus Räpina poole. Ilmataat soosis meie reisi, sest sel ajal, kui me bussiga sõitsime, sabistas sadada, aga kui bussist väljusime, pidas vih-mataat pausi.

Pilt: Seto tsäimajas

Järgmine sihtpunkt oli Räpina Aianduskool. Meie hulgas oli ka üks Räpinast pärit proua, kes rääkis lühidalt selle linnakese ja külade ajaloost ja oma koolist, kus ta oli õppinud ja kuhu me just suundumas olime. Räpinas tutvustas giid meile kaunist parki, mis koosnes kolmest osast. Prantsuse pargis olid kõik istutatud korrapärasest ja sümmeetriliselt, inglise pargis oli vabam puude paigutus ja kolmas osa oli looduslik park, kus inimtegevus oli minimaalne. Meie rahvas oli eriti vaimustatud kasvuhoonetest, kust paljud ostsid taimi ka kaasa.

Pilt: Räpina aianduskoolis

Kui meie matk pargis oli lõppenud ja kas-vuhoonetesse jõudsime, arvas ilmataat, et aitab küll, ja tegi kraanid lahti. Läbi vihma algas tee Tartu poole, bussis 45 õnnelikku inimest, kes väga rahul ilusa päevaga. Teel arutasime tulevaste reiside plaane ja läksime rõõmsalt igaüks oma koju.

SuveseminarAutor: Britt Leppik, ReumaKirja toimetaja

Suve algust tähistav Eesti Reumaliidu traditsiooni-line suveseminar toimus seekord ligi 70 osalisega looduskaunis Marguse puhkekeskuses, Valga maa-konnas, 1.-2. juunil. Eriliselt oli meil vedanud ilma-ga, päike soojendas Otepääd kogu nädalavahetuse. Puhkekeskuse territooriumil oli kaunis Marguse paisjärv ning maalilised vaated Lõuna-Eesti maas-tikule. Seekordne suveseminar keskendus alterna-tiivmeditsiinile, utsitades inimesi rohkem kuulama oma keha sisehäält ning leidma abi loodusest meie ümber. Eesti loodus on kaunis, mitmekülgne ning helde!

Jätkub järgmisel lehel...

17

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Pildil: Marguse puhkekeskus

1. juuni hommikul saabusid alguspunktidest Tartu ja Tal-linn Marguse puhkekeskusesse Otepääl kaks bussi, mis olid täis liikmeid, keda teekonnal aina juurde lisandus. Registreerumise ning lühikese asukohaga tutvuse järel kuulasime tervituskõnesid Eesti Reumaliidu juhatuse esinaiselt Ülle Kullamaalt, juhatuse liikmelt Hele Le-mettilt ning liikmeprogrammi koordinaatorilt ja ürituse korraldajalt Kadri Kokkalt. Tõotas tulla tore ja sisukas suveseminar!

Maitsva lõunasöögi järel esines massöör ja nõustaja Laine Laas suveseminari populaarseima loenguga „Loodus – jõud meie keha toeks“. Loeng andis rohkesti põnevaid ja kasulikke teadmisi looduslikeks valikuteks ihuhädade leevendamisel. Kirja said pandud tõmmiste retseptid liigestele ja kõõlustele. Loodus pakub abi nii kõrvetiste, palaviku kui ka põletike vastu. Uusi teadmisi täiendasid juba kodus valmistatud kanged tõmmised, mis publiku seas ringi käima lasti.

Tõmmiseid saab valmistada prak-tiliselt kõigest – alustades tam-metõrudest ja lõpetades sipel-gatega! Laine Laas utsitas kõiki usaldama oma sisetunnet ning ti-hemini pöörduda looduse poole,

kuna vanarahvatar-kused on toiminud juba aastasadu- ja

tuhandeid. Kaasahaarava loengu jagas virgutavate harjutuste abil kahte osasse Natali Taevere.

Pildil: Massöör ja nõustaja Laine Laas esitab loengut „Loodus – jõud meie keha toeks.“

Päeva teiseks loenguks suundusime murule, kaenla all matid, millel mugav istuda. Võimlemisterapeudid Heli Mõistus ja Aime jaanisoo tõid kuulajateni jaapanist pärinevad Shindo venitusharjutused, mis on lihtsad ja tõhusad. Shindo`s lähtutakse sarnaselt teiste idamaiste traditsioonidega sellest, et eluenergia liigub meis en-ergiakanalites ehk –meridiaanides. Kui energia voolab takistusteta, oleme terved ja teovõimelised, tõkked en-ergia liikumise teel viivad aga tasakaalutuse ja tervise-häireteni.

Terapeutide juhtimisel aidati kõigil osalistel õiged asen-did kätte saada, et harjutustest maksimaalset mõju saada. Väga mõnus oli kaunil suvepäeval õues venitus-harjutusi teha!

Pildil: Shindo venitusharjutused võimlemisterapeutide Heli Mõistuse ja Aime Jaanisoo juhendusel.

Hingetõmbepausile ning muljetamisele järgnes kosutav õhtusöök. Mõlemal päeval oli võimalus osaleda ka lote-riis, mille iga loos võitis! Õhtul võtsime kokku esimese päeva muljed ning panime küdema saunad. Hüva leili jätkus pikemaks ajaks! Esinema tuli kahemeheansam-bel REMIX Tartust, kes mängisid nii aeglasemaid kau-neid palu, kui ka kiiremaid hästituntud laule, mis nii mõ-nelgi kuulajal jala tatsuma panid.

Peagi jagasime osalejad nelja suuremasse rühma ning alata võis viktoriin. Küsimused puudutasid nii meid võõrustavat Otepääd, kui ka Eesti Reumaliitu. Ajude ragistamist ja meenutamist oli küllaga ning suurele osa-le küsimustele sai kamba peale ka vastused leitud.

Pildil: Viktoriinil osalejad ajusid ragistamas

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Juhatus Suveseminaril

Suveseminari töötuba: Sonkyo venitused

18

Estonian Rheumatism Association

Esto

nian

Rhe

umat

ism A

ssoc

iatio

n

19

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Teise päeva hommikusöögile järgnes päeva sisseju-hatus Kadri Kokkalt ning uus päev võis alata! Tõllis-te ja Õru valla perearsti kohusetäitja Martin Ruumet tegi kokkuvõtte toitumisalasest uuringust China Study. Uuring kinnitab, et taimsel toidul baseeruv dieet võib oluliselt vähendada kasvajate teket.

Suveseminari viimaseks loenguks oli tootekonsultant Tiina Larionovi loeng aaloe tervendavast mõjust lii-gestele. Aaloe on rikkaliku ajalooga küüslaugu ja sibula „sugulane“ ning on küps 3-4 aastaselt. See imeline taim kaitseb eelkõige epiteelkudesid. Antioksüdandid võitle-vad vabade radikaalidega ja misläbi see mõjub ühtviisi hästi nii nahale kui seedelundkonnale, kuna puhastab organismi jääkainetest. Samuti on aaloel looduslik põle-tikuvastane ja antibakteriaalne mõju. Positiivne mõju on taimel ka immuunsüsteemile, mis saavutab tasakaalu ja kooskõla ning kaitseb organismi mitmesuguste kahju-like faktorite eest. Tutvusime ka Forever Living toode-tega, mis baseeruvad aaloel.

Pildil: Tootekonsultant Tiina Larionov tutvustamas aaloe tervendavat mõju liigestele

Koduteekonnale eelnes mõnus lõunasöök. Kätte said jagatud ka loterii peaauhinnad – kolm 13-eurost ku-pongi Helsingisse ja tagasi ning kaks reisi Helsingisse ja tagasi kahele. Palju õnne võitjatele!

Suveseminari 2013 võib lugeda igati õnnestunuks, kuid miski sellest poleks saanud võimalikuks ilma Teieta, kallid tulijad! Loodame, et nautisite suve algust Otepääl ning naasesite koju meeldivate mälestustega. Suur tänu kogu meeskonna poolt ning kohtume järgmisel aastal uuesti!

Koguperepidu „Puude taga on inimene“7.-8. juunil toimus Tallinna lauluväljaku merealal tasuta koguperepidu „Puude taga on inimene“, mis oli esimene omataoline Eestis. Kirju kultuurikava koostamisel, ligipääsude rajamisel ja erinevaid tõl-keid kasutusele võttes oli pidu mõeldud kõigile, puudest ja selle puudumisest hoolimata.

Festivali peaesinejad olid Siiri Sisask kontserdiga „Lingua Mea“ reede õhtul ning Sergei Manukjan koos Avicennaga laupäeva õhtul. Veel astusid lavale Kuker-pillid, August Hunt, Marten Kuningas & Etturid, Ota-va Yo (Venemaa), Narvskije Kazatški ja paljud teised. Mitu suurkontserti sai selgeks ka viipekeeles. Reaalajas tõlgiti pealtvaatajatele päevajuht Hannes Hermaküla tekstid, Kukerpillide, Siiri Sisaski, Suarõkõ ja Su-prjadki kontserdid, Mart Kivastiku uhiuus lühinäidend „No näed ise!“, Kaie Segeri tantsu õpitoad, PÖFFiga kahasse valitud neli filmi, valikuliselt spordivõistlusi ja KõKu tantsuetendus.

Pildil: Festivali külalised Kukerpille nautimas.

Festivalil oli atraktiivne spordiareen, mis toodi peole spetsiaalselt Pika Hermanni torni kõrvalt Schnelli staa-dionilt. Pidu pani suure rõhu kogemustubadele – näi-teks sai õppida viipekeelt, katsuda puuteraamatuid ning uurida taktiilseid kaarte. Lisaks said huvilised ise järele proovida, kuidas mängida pimelauatennist, ratastooli-tennist ja -korvpalli. Avatud oli ka kinotelk, kus nägi nelja kirjeldustõlkega filmi, mis olid sobilikud nii lastele kui ka nende vanematele. Peol olid ka kunstinäitus ning käsi-töötelk. Allikas: www.puudetagaoninimene.ee

Eesti Reumaliitu esindasid üritusel Lembe Kullamaa, Britt Leppik, Silver Viljaste, Kadri Kokk ja Marek jaaksoni. Jagasime infot liidu ja selle tegevuste kohta, tutvustasime kasulikke harjutusi võimlemisvihikute ja-gamise näol, jagasime ReumaKirja ning leidsime palju uusi sõpru.

Pildil: Tegevjuht Marek Jaakson ja Reumahaigete Laste- ja Noorteühingu vabatahtlik Lembe Kullamaa Eesti Reuma-liidu materjale tutvustamas.

20

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Kommentaar:

Kadri Kokk, liikme-programmi koordi-naator

K o g u p e r e f e s t i v a l “Puude taga on inimene” oli ka Reumaliidule vajalik, kuna aitas meid ühiskonnas rohkem märgatavaks ja leitavaks teha - saime teavitada

inimesi enda olemasolust, et nad teaksid kelle poole oma mures pöörduda ning kust abi ja infot otsida. Kiire ülevaate said meie telgi külastajad juba viktoriini/küsimustikku täites, kus küsisime nii reumaatiliste haiguste sümptomite, arvu kui ka erinevate haigusliikide kohta.

Väga menukaks osutusid võimlemisvihikud 1-5, kus olid erinevatele kehapiirkondadele sobivad harjutused, kuid huvi tunti ka meie ReumaKirja vastu. Samuti oli nende kahe festivalipäeva jooksul rõõmustav näha külastajaid meie liikmesühingutest nii Tartust, Viljandist kui ka Jõgevalt.

Kommentaar:

Lembe Kullamaa, Reumahaigete Laste- ja Noorteühingu vabatahtlik

“Festival „Puude taga on inimene“ oli väga vajalik ja kasulik ning võiks kindlasti toimuda ka

tulevikus. Sellise ürituse käigus saavad inimesed rohkem infot, milline on elu reumaatiliste haigustega ning vajadusel nõuandeid ja küsimusi küsida. Sellisel kujul info jagamine tasub ära kui rahvavool ei ole väga suur, sest muidu ei saa üks inimene piisavalt tähelepanu ja osa küsimusi jääb vastamata.

Mulle meeldis ERL esindamise juures see, et sain tuttavaks paljude uute nägudega kõrvallaudade tagant ning kuulsin erinevate inimeste põnevaid lugusid. Kõige meeldejäävam oli üks rõõmsameelne härrasmees, kes jagas põnevaid lugusid nii lapsepõlvest kui ka tänasest päevast.”

Lõbusas vestluses ja tulevi-kuplaane arutades möödus

peaaegu 200 km pikkune teekond imekähku, saabu-sime Lauluväljakule isegi pool tundi enne väravate ava-mist. Infotelgist saime igaüks raamatukese 2 päeva ka-vaga ja seal näpuga järge ajades hakkasime avastama festivali saladusi. Uudistamist jätkus seal igaühele.

Mina siirdusin kõigepealt spordialale. Seal õpetati ja mängiti uut mängu boccia, see on põhimõtteliselt nagu petank, aga seda mängiti pallidega. Veel toimusid spor-dialal mitmed pimemängud -- pimekabe, pimemale, pi-metennis ja isegi pimelaskmine. Ka nägijad said neid proovida spetsiaalsete prillide abil. Omamoodi huvitav elamus oli einestamine pimekohvikus. Laululava all oli kunstinäitus jalaga maalijate töödest ja lastealal sai ka ise proovida jalaga maalimist. Seda proovisid nii lapsed kui täiskasvanud. Lastealal toimusid ka mitmesugused töötoad. Kui tavaliselt pritsimehed kustutavad tuld, siis seekord olid nemad need, kes tule süütasid, ja soovijad said proovida kustutamist. Samal ajal näidati kinotelgis filme ja teatritelgis toimusid etendused.

Päeva nael oli ansambli KUKERPILLID esinemine, mis esmakordselt ajaloos tõlgiti viipekeelde. Tore oli vaa-data ansambli saatel viiplevaid ja tantsivaid tüdrukuid. Lastealal oli ka viipekeele lühikursus. Pealaval jätkusid kontserdid Hannes Hermaküla professionaalsel eest-vedamisel. Muljet avaldas soome puuetega noorte an-sambli Taika Tanssi etendus.

Kehakinnitust pakkus Saku telk grilltoodetega ja oma õllega. Nagu iga perenaine paneb supile pipart ja soola, otsustas ka taevataat meie pidu paduvihma sapsakaga pisut vürtsitada. Kahjuks jäi vihma tõttu pooleldi näge-mata laste tsirkuseetendus, mis lükati vihmamärjast li-beda lava tõttu edasi, aga meie pidime kella poole viie ajal lahkuma.

Paljud puuetega inimeste ühendused olid väljas oma in-fotelkidega, nende hulgas Eesti Reumaliit, käsitöötelgist sai ka puuetega inimeste valmistatud meeneid osta.

Muljetamist jätkus kogu tagasiteeks ja üldine arvamus oli, et sarnane festival võiks ka järgmisel aastal toimu-da. Kõik olid õnnelikud ja rahul ja jääme ootama järg-misi reise -- nendeks on Käimispäev 1. septembril ja Ida-Virumaa reis 10. septembril. Seejärel läheme üle ”talveajale” ja algavad igakuised huvitavad ja tähtsad loengud .

Autor: Inge Käppa

7. juuni hommikul kogu-nes lõbus seltskond Tartu Reumaühingu liikmeid taas Vanemuise alumisse parklasse, et alustada reisi pealinna poole, kus oli al-gamas koguperefestival PUUDE TAGA ON INIMENE.

21

TEGEMISED TEGEMISED on rubriik, milles antakse ülevaade Eesti Reumaliidu põnevatest ning kasulikest üritustest ning kohtumistest.

Pilt pimedate juhtkoerast

Pildil: Tartu Reumaühingu prouad koguperefestivalil „Puude taga on inimene“

PERSOONILUGUPERSOONILUGU on rubriik, milles tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast.

Füsioterapeut Katre Lust-MardnaSeekordses suvises numbris tegime lähemalt tut-vust füsioterapeut Katre Lust-Mardnaga, kes on erinevatel tervisega seotud üritustel jäänud meel-de eriliselt positiivse ellusuhtumise ning toredate praktiliste teadmistega. Katre Lust-Mardna töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas ning on ühes spordifüsio-terapeutide Lauri Rannamaa ja Indrek Tustitiga loo-nud ettevõtte Füsioteraapia Kliinik.

22

Füsioterapeut Katre Lust-MardnaFoto: Silver Gutmann

Kus ning millal olete sündinud?Olen sündinud 1985. aastal Tartus.

Miks ja millal otsustasite oma ameti terviseteadu-sega siduda?Minu otsus asuda peale Miina Härma Gümnaasiumi lõppu terviseteadust õppima tuli sujuvalt ja töö inime-stega tundus algusest peale kõige loogilisem ja tore-dam valik. Seda valikut pole ma ka kordagi kahetse-nud. Koolis paelusid mind muude ainete taustal kõige enam bioloogia ja inimeseõpetus ning õpingute käi-gus Tartu Ülikooli kehakultuuri-ja arstiteaduskonnas inimese kohta aina enam teadasaamine oli tõeline rõõm. Kes ei oleks huvitatud oma tervisest? Tervis on

alati üks intrigeerivamaid teemasid ja inimene on oma anatoomia ja füsioloogiaga tõepoolest üks suur looduse ime. Mida enam me inimkeha kohta teada saame, seda imetlusväärsemana meie organismid tunduvad.

Miks otsustasite just füsioterapeudiks hakata?Mõtlesin nii õenduse kui arstiteaduse peale, kuid peale jäi Eestis uudne füsioteraapia, mis paelus inimesekesk-suse, liikumise ja manuaalsete teraapiavormidega. Omandasin pärast bakalaureuseõpet Tartu Ülikooli ke-hakultuuriteaduskonnas kohe ka magistrihariduse. Fü-sioterapeudi ameti eeliseks arstikutse ees on võibolla see, et saame oma patsientidele oluliselt kauem aega pühendada ja seeläbi neid oma teraapiaga otseselt pa-lju mõjutada. Füsioteraapia kontakt-tund on keskmiselt 45 minutit pikk ja enamasti saame oma patsiente näha korduvalt, selle ajaga saab patsiendi jaoks väga palju ära teha ja nende elukvaliteeti märkimisväärselt paran-dada.

Kui kaua olete oma erialal tegutsenud?Olen oma erialal tegutsenud ligi viis aastat, mis on ol-nud lühike, aga põnev aeg. Magistriõppe teise aasta algusest peale olen töötanud Ida-Tallinna Keskhaiglas. Alates 2011. aastast lisandus tööle haiglas spordifüsio-terapeutide Lauri Rannamaa ja Indrek Tustitiga koos loodud ettevõte Füsioteraapia Kliinik (www.füsioteraa-pia.ee, www.xn--fsioteraapia-dlb.ee), mis lisaks pea-miselt ortopeediliste patsientide ravimisele tegeleb ka füsioteraapiaalaste koolituste korraldamisega.

Mis on Teie jaoks parim osa füsioterapeudiks ole-mise juures?Arvan, et füsioterapeudi amet on vaieldamatult üks toredamaid ameteid maailmas. Saame läbi erinevate organsüsteemide, peamiselt skeletilihasüsteemi, mõju-tamisega parandada inimeste hakkamasaamist igapä-evastes tegemistest ja sageli aidata võtta ära valu. Ena-masti näeme oma töö tulemusi jooksvalt ja saame koos patsientidega rõõmustada. Õhtuti kodus olles tunnen, et olen päeva jooksul midagi reaalselt korda saatnud ja saanud justkui natuke maailma paremaks muuta. Suure boonusena on meie töö meeldivalt liikuv, mõjudes po-sitiivselt ka enda tervisele.

Mis on kõige raskem füsioterapeudiks olemise juu-res?Töö muudavad sageli raskeks bürokraatlikud küsimu-sed ja aina suurenev vajadus patsiendi asemel arvutiga tegeleda. IT-süsteemide areng teeb meie töö küll ena-masti kergemaks, aga need süsteemid on sageli veel poolikud ja probleemsed. Väga kahju on sellest, kui meie meditsiinisüsteemi halva organiseerituse ja vä-hese rahastatuse tõttu mõne patsiendi ravi viibib ja kui meie ravi rahapuudusel lühikeseks jääb.

Kui pikad on Teie tööpäevad? Milline on Teie tüü-piline päev tööl?

23

Minu tööpäevad kestavad keskmiselt kaheksa tundi ja selle aja jooksul tegelen ligi üheksa patsiendiga. Ravin peamiselt terapeutilise harjutuse ehk õigete liigutus-mustrite õpetamise ning lihasjõu ja liigesliikuvuse kor-rigeerimisega.

Vähem kasutan manuaalseid tehnikaid, kinesiotei-pimist. Üritan patsiente liikuma motiveerida, üritame igaühe jaoks leida kõige tõhusama aeroobse treeningu liigi. Lisaks annan võimlemistunde rasedatele, oman ka vesiaeroobika treeneri kutset.

Tööpäev jätkub pärast sportimist ja söögitegu hilisõhtu-tel kodus, kus loen erialast kirjandust, valmistan ette esinemisi või lihtsamaid artikleid ajakirjandusse. Naudin pidevat uute tõenduspõhiste teadmiste omandamist ja jätkan enda täiendamist nii iseseisvalt kui rahvusvahe-listest koolitustest osa võttes.

Minu suurimad erialased saavutused on kindlasti veel ees. Saavutuseks võib siiski lugeda meie tasapisi are-nevat Füsioteraapia Kliinikut.

Kuidas Te leevendate tööga kaasnevat stressi?Nagu juba eelnevalt mainitud on füsioterapeudi amet tõesti üks vahvamaid ja tööstressi on üldiselt minimaal-selt. Patsiendid on enamasti ravist huvitatud, koostöö-altid ja heatahtlikud. Igaühel neist on oma lugu rääkida, maailm, mida jagada.

Selleks et oma patsiente liikuma motiveerida peavad ka füsoterapeudid olema heas vormis ja rõõmsad, parim viis selle saavutamiseks on muidugi liikumine värskes õhus. Praeguses eluetapis eelistan igapäevaseid jalu-tuskäike abikaasa ja malamuudiga metsas, aga mõnu-sad on ka ujumine ja rattasõit, talvel lumelaud ja murd-maasuusatamine. Oma armsa abikaasaga lülitame end töölainelt välja reisides, kaugemate maade loodust ja kultuuri nautides. Palju avastamisrõõmu pakub ka Ee-stimaa.

Katre Lust-Mardnat küsitles Britt Leppik.

PERSOONILUGUPERSOONILUGU on rubriik, milles tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast.

Erakordne maalikunstnik Peter Paul Rubens

Peter Paul Rubens (1577-1640) oli flaami maalikunstnik, kelle tööde dünaamilisus, elujõulisus ning üle-voolav meelelisus teevad temast silma-paistvaima barokiaeg-se kunstniku. Enim on ta tuntud oma religio-ossete ning mütoloo-giliste kompositsioo-nide poolest.

Paul KormašovMaalikunstnik

Kuid ta polnud mitte ainult tohutult edukas kunstnik, vaid töötas ka diplomaadina, mängides olulist rolli tolle-aegse Euroopa poliitikaelus. Nii inglise kui ka hispaania kuningas lõid ta austuse märgiks rüütliks. Vähem tuntud on aga asjaolu, et elu viimastel aastatel kannatas ta pal-ju sandistava mõjuga „podagra“ hoogude käes.

Rubensi harukordne saavutusvõime oli loomulikult pika protsessi tulemus ega tulenenud vaid andekusest – te-gemist oli ka äärmiselt meeldiva ning jõuka inimesega. Juba 13 aastaselt töötas ta Antwerpenis prestiižsel ametikohal ühe krahvinna õukonnas, kuid leidis selle rõhuva olevat ning asus treenima enda kunstnikuos-kusi. Pärast õpingute lõpetamist 21 aastasena, reisis Rubens Itaaliasse, kus ta armus sealsesse loodusesse, ajalukku ning klassikute töödesse. Tema realistlikud inimekeha kujutised võitsid talle kiirelt mitmeid toetajaid ning tellimusi. Kuigi Itaalia sai talle väga südamelähe-daseks, naasis ta ema haigestumise tõttu mõne aasta pärast siiski kodumaale, kus ta peagi abiellus.

Rubensi kojusaabumine ei oleks saanud olla paremini ajastatud. Äsja alanud rahuaeg tõi kaasa mitmete kiriku-te kordaseadmise, mis garanteeris talle suure tööpõllu altarimaalide näol. Tema tööd, kus itaaliapärased vor-mid olid segatud flaamiliku realismiga, said kiiresti väga populaarseks. Rubens kujunes äärmiselt produktiivseks kunstnikuks, kes leidis muu töö kõrvalt alati aega teg-elemiseks ka endale südamelähedaste teemadega – mütoloogia, ajaloo ning portreedega. Ta oli äärmiselt järjekindel ja distsiplineeritud inimene, tõustes iga päev kell neli hommikul ja töötades kuni viieni pärastlõunal. Pärast tööpäeva käis ta ratsutamas, et end

„Autoportree“, 1623. Õli lõuendil, 91cm x 70 cm.

ka kehaliselt heas vormis hoida. Ometi said niivõrd mahukad tööd teostuda ainult tänu suurele arvule abilistele ja õpilastele.

Rubens tegi oma töödel ise valmis üldise visandi ning figuurijoonistused, mis tulevasele kompositsioonile pidid kantama. Ülejäänud töö usaldas ta tihti abilistele, kuid maalis võtmekohad siiski ise ning lisas lõpetatud maalile viimase, teiste tööd täiustava kihi. Valmis piltidest lõid graveerijad kohe mitmeid reproduktsioone, mille levitamine tegi tema kompositsioonid kuulsusaks üle Euroopa.

Rubens sai tuntuks kui kui „printside maalija ning maalijate prints“, mis võimaldas tal alati vabalt reisida, ühest kuninglikust õukonnast teise. Seal arutas ta tähtsate valitsejatega poliitilistel teemadel, ise neist samal ajal portreesid maalides. Ta kurtis, et on „maailma hõivatuim ning äravaevatuim mees“, kuid jätkas sellele vaatamata mitmete suuremahuliste tellimuste vastuvõtmist. 1626 aatal sai tema maailm aga tugeva löögi, kui suri tema abikaasa. Suurest kurbusest jättis Rubens mõneks ajaks maalimise kõrvale ning läks diplomaatilisele reisile Inglismaale ning Hispaaniasse.

1630. aastal abiellust ta teist korda, endast 37 aastat noorema Helenaga, kes inspireeris teda looma mitmeid väga isiklikke ning liigutavaid portreesid. Sellel kümnendil, mis jäi tema elu viimaseks, lõi Rubens paljud enda karjääri kõige külluslikumad maalid, mis olid oma stiililt vabamad ning peaaegu „impressionistliku“ pintslitööga. Vaatamata üha tihenevatele sandistava mõjuga „podagra“ hoogudele (tänapäeval arvatakse, et tegemist oli tõenäoliselt siiski reumatoidartriidiga) jätkas Rubens endiselt töötamist. Elu viimastel aastatel veetis ta aga üha rohkem aega enda maakodus, eemal diplomaadi tänamatust tööst ning maalis siis juba eelkõige enda lõbuks, mitte müügiks.

Pärast eriti tõsist podagrahoogu kaotas Rubens võime maalida ning suri vaid mõned kuud hiljem, 1940 aastal. Ta jättis endast maha kaheksa last, kellest viimane sündis alles pärast ta surma. Tema tähendusrikka stiili mõju ulatub üle sajandite meie aega välja, olles endiselt nii kunstnike kui ka kunstisõprade imetluse objektiks.

PERSOONILUGUPERSOONILUGU on rubriik, milles tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mujalt maailmast.

24

„Maa ja vee liit“, 1618. Õli lõuendil, 222 x 180 cm.

Vabandus!

ReumaKirja toimetus soovib vabandada märtsikuu ReumaKirjas tehtud vea pärast – Kohila Reumaühingu kohtumisest toimetaja ja tõlgi Helle-Iris Michelsoniga kirjutas Kohila Reumaühingu liige Ilme Lukk, mitte Ilme Sõna.Siirad vabandused!

25

ABIVAHENDIDABIVAHENDID on ReumaKirja uus rubriik, milles toome Teieni uusimad ning põnevaimad vahendid, mis aitavad reumaatiliste haigustega patsientidel elus kergemini toime tulla.

Hõbedased sõrmusortoosidSõrmusortoosid – abilised sinu kätele

Liigesehaigused on tänapäeval üha levinumad, kuid õigeaegne diagnoos ja ravi võivad pikendada meie eluiga. Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seniteadmata põhjustel ründama liigest ennast ning tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke, mis toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Tekib liigeseturse ning kõhr kahjustub. Seejärel hakkab vohama põletikuline kude, pannus, mis sööb ära kõhre ja liigesekapsli sisepinna sünooviumi ja uuristab kõhrealusesse luukoopasse pesad ning tekivad luu-uurded, mis ei taastu.

Oma kuju ja telje kaotanud liiges pole võimeline normaalselt talitlema. Käsi kaotab võime haarata, keerata, vastandada sõrmi. Reumatoidartriidi poolt mõjutatud käel võib väheneda nii haarde- kui pigistusvõime. Tekib liigeste ebastabiilsus ja väärasendid, mis omakorda piiravad funktsionaalseid liigutusi. Sellesse haigusesse haigestunud inimestel on sageli raskendatud iseseisev toimetulek igapäevaelu tegevustes.

Selleks, et toetada liigeseid õiges asendis, on olemas mitmesuguseid käe- või sõrmeortoose. Lisaks termoplastist isevalmistatud standardmõõtudes ortoosidele on ka väga kaasaegseid, esteetilisi ja mugavaid hõbedast sõrmusortoose, mis pakuvad patsiendile täielikku heaolu eristudes muust turul pakutavast oma tõhususe ja atraktiivsusega. See on revolutsioon ortoosteraapias.

Hõbedased sõrmusortoosid aitavad ja kaunistavad

Silver Ring Splint Company on üle 25 aasta pakku-nud pikaajalise teraapia eesmärgil esteetilisi ja muga-vaid sõrmusortoose käteprobleemidega patsientidele. Kõrgkvaliteedilised eritellimusel valmistatavad SirisTM sõrmusortoosid on esteetilised ja mugavad ning paku-vad patsiendile täielikku heaolu eristudes muust turul pakutavast.

1974. aastal diagnoositi tegelusterapeut Cynthia Garris’el reumatoidartriit, mis sundis teda lähenema ortoosteraapiale uue nurga alt. Ta uskus ortooside tõhususse, kuid avastas, et turul pakutavad variandid ei olnud mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Plasti-kortoosid olid sobilikud lühiajaliseks traumaraviks ning nende kohmaka välimuse tõttu ei soovinud ilmselt ükski patsient neid vabatahtlikult regulaarselt pikema perioodi jooksul kanda. 1985. aastal otsustas Garris hakata ise disainima ja tootma ortoose, mis oleks tõhusamad ja ilusamad kui senised variandid. Selle protsessi käigus muutis ta täielikult senist arusaama ortoosteraapiast.

SIRIS™ ortoosidega ei pea patsiendid enam muret-sema oma käte väljanägemise pärast ning ei häbene enam kanda arstide soovitatud ortoose. Daam saab olla daam ja härra härra. Sõrmused on kaalult kerged ning neis on kombineeritud ilu ja vastupidavus. Hõbedast või kullast ortoosid parandavad käte funktsioone ja pa-kuvad silmailu. Nad on kaunid ning ideaalselt sobivad, vastupidavad, pakuvad kaitset tervele käele ja lahen-dust sõrmeprobleemidele. Ortoosid on meditsiiniliselt efektiivsed, visuaalselt veetlevad ja mis kõige tähtsam, need annavad patsientidele võimaluse tegeleda oma lemmikharrastustega.

Sõrmusortooside eesmärgiks on ebastabiilsete liigeste toetamine ja kaitsmine õiges asendis, et hõlbustada esemete haaramist. Samuti aitab sõrmusortoos leeven-dada liigesevalu ja paistetust, ennetab kontraktuure ja liigeste jäigastumist. Ortoosid on olulised liigeste struk-tuuri säilitamisel ja funktsiooni parandamisel. Lisaks parandavad need sõrmede asetust ja normaliseerivad käte väljanägemist.

Iga patsient on erinev ja iga sõrmusortoos on erinev

Igal patsiendil on individuaalsed nõudmised ja vajadu-sed. Seepärast ei toodetagi sõrmusortoose masstoo-danguna.

Sõrmede suurus ja kuju varieerub olenevalt inimesest, rääkimata juhtudest, kui on läbi elatud trauma või põe-takse kroonilist haigust.

Näiteid pakutavatest ortoosidest:

1. SirisTM Swan Neck ortoos – hüperekstensiooni ärahoidmiseks2. SirisTM Boutonniere ortoos - fleksiooni,deviatsiooni või hüperekstensiooni ärahoidmiseks3. SirisTM Lateral Support ortoos – deviatsiooni ärahoidmiseks4. SirisTM MCP või Siris Stable pöidlaortoos – MCP liigese hüperekstensiooni ärahoidmiseks

ABIVAHENDIDABIVAHENDID on ReumaKirja uus rubriik, milles toome Teieni uusimad ning põnevaimad vahendid, mis aitavad reumaatiliste haigustega patsientidel elus kergemini toime tulla.

Pildil: SirisTM Swan NeckPildil: SirisTM Boutonniere

Pildil: SirisTM Lateral SupportOrtoose on võimalik tellida ka kaunistuste ja kivikestega.

Sõrmuseid saab tellida individuaalselt ja mõõtude võtmiseks kasutatakse erinevas suuruses plastikust rõngaid ja erinevaid otsikuid, kuhu rõngad kinnitada. Selleks, et endale sõrmusortoos tellida, tuleb esmalt pöörduda perearsti poole ja saatekirja paluda. Seejärel saadetakse patsient tegevusterapeudi juurde Tallinnasse Magdaleena haiglasse II taastusraviosakonda. Tegevusterapeut Kairi Lees võtab kliente vastu kabinetis MB0605. Terapeut selgitab välja patsiendi peamised mured ning soovitab tulenevalt tema probleemist sobivat sõrmusortoosi. Seejärel edastab terapeut tellimuse. Individuaalsete mõõtude järgi valmistatud ortoosid saab patsient kätte nelja nädala pärast, kui terapeudi vastuvõtul neid koos patsiendi sõrme proo-vitakse ja nende sobivust hinnatakse. Kui patsiendile toode ei sobi, võetakse uued mõõdud ning toode vahetatakse ilma lisakuludeta ümber.

Tihti võrreldakse SIRISTM ortooside maksumust plastikortooside omaga. Hinna poolest on sõrmusortoosid kallimad, kuid erinevalt teistest on SIRISTM ortoosid kauakestvad ning kokkuvõttes tähendab see patsiendile rahalist võitu. Üks patsient on öelnud: “Peale aastatepikkust plastikortooside kandmist ning nende igakuist vahetamist, kuna need lihtsalt ei kestnud kauem, olen meeldivalt üllatunud ja rahul, kuna hõbeortoosid on seniks vastu pidanud 3,5 aastat.“ Ilmselt kulub sellel pat-siendil veel aastaid, enne kui ortoos ülevaatamist ja põhjalikumat hooldust vajab.

Praktilistel kaalutlustel kasutakse ortoosie valmistamisel vaid hõbedat ja kulda, kuna need on kergesti sepistatavad ja vastupidavad korduvatele töötlustele, kui on vaja sõrmuseid väiksemaks või suuremaks teha. Samuti on need materjalid hüpoallergeenilised ning neid on kerge puhastada ja steriliseerida.

Katri VahenurmSILVER RING SPLINT hõbedaste sõrmusortooside ametlik esindaja Eestistel: +372 556 77332e-mail: katri.vahenurm@gmail.com

Kairi LeesTegevusterapeutIda-Tallinna Keskhaigla, Magdaleena, II taastusravi osakond, ruum MB0605Pärnu mnt. 104

“Liigeshaige liikumisaabits” ja kummilint

”Liigeshaige liikumisaabitsat” ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reuma-liidu kontorist. Selleks tuleb ühendust võtta elektronposti aadressi teel: reuma@reumaliit.ee või telefonitsi: 5343 5501. Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 3 eurot (+ saatekulud).

6

HARJUTUSED KUMMILINDIGA

1. Kehatüvele ja kätele Seisa õlgade laiuses harkseisus. Kinnita kummilint küljelt

ühe jala alla. Hoia kummilinti küünarliigesest kõverdatud

käes keha lähedal. Siruta käsi koos kummilindiga samaaeg-

selt keha küljele painutades, hoia asendit 4 sekundit ja mine

rahulikult algasendisse tagasi. Püüa säilitada keha asendit

tasapinnalise mõttelise teljena küljele painutades nii, et

vaagen ei pööduks. Korda harjutust.2. Õla ja ülaselja lihaskompleksi

tugevdamine ning kaela venitus

Seisa õlgade laiuses harkseisus. Hoia kummilinti käes nii, et

see moodustab lingu seljal abaluude all. Algasendis hoia

käed keha lähedal küünarliigestest kõverdatuna ja randmed

käsivarre suhtes sirge teljena. Siruta aeglaselt käed üles

võimalikult kõrvade lähedale. Jälgi, et sirutuse ajal kõhuli-

hased aktiveeruvad ja kehatüvi jääks liikumatuna. Hoia

maksimaalasendis 4 sekundit ja vii käed rahulikult

algasendisse tagasi. Korda harjutust.

26

27

LITOZIN STRONG® - uus topelttõhus Rosenoids®-kompleks liigestele

Põhjamaade üks suuremaid tervisetoodete valmistajaid Axellus tutvustas juba 2003. aastal esmakordselt unikaalset liigesepreparaati LITOZIN®, mis nüüdseks on saadaval 24 riigis. Teadlaste poolt heaks kiidetud toidulisand on aidanud efektiivselt lugematute inimeste elukvaliteeti parandada.

Paremate põletikuvastaste omadustega kibuvitsa otsinguil

Teadlaste seas üha enam tunnustust leidnud kibuvitsapulber on ahvatlev toidulisand liigeste tervise tagamisel ja nende liikuvuse suurendamisel. Axelluse uurimisrühm on viimastel aastatel otsinud parimat kibuvitsa alaliiki, millel oleksid kõige optimaalsemad põletikuvastased omadused. Tšiili mäestike nõlvadele jõudes veendusid uurijad, et sealne kliima ja tingimused on ideaalsed õige sordi kibuvitsamarjade kasvamiseks.

Aktiivsete koostisosade saladus

Sobivate marjade leidmine ei olnud siiski piisav, et välja töötada parem ja tõhusam toode. Väljakutse seisnes marjades olevate aktiivsete koostisosade saladuse välja selgitamises. Tänu filigraanselt täpsele teadusuuringule ja laialdasele testimisele õnnestus Axellusel kindlaks

teha ja välja arendada unikaalne Rosenoids®-kompleks. Lisaks loodi eriline õrn tootmismeetod, mis võimendab ja kaitseb kompleksi unikaalseid omadusi. Uut ja tõhusat Rosenoids®-kompleksi valmistatakse just Tšiili mäestike nõlvadelt käsitsi korjatud ja hoolikalt valitud marjadest.

Parkeri Instituut võrdles uuringus uut ja vana põlvkonna kibuvitsapulbrit

Taanis Parkeri Instituudi reumatoloogia uuringute üksuses läbi viidud uuringu käigus võrreldi uusi tõhusaid Rosenoids®-kompleksiga kibuvitsapulbri kapsleid varasema põlvkonna kibuvitsakapslitega. Uuring tõestas uuendatud kibuvitsapreparaadi efektiivsemat põletikuvastast toimet ning uus Rosenoids®-kompleksiga Litozin Strong® preparaat leiti olevat kaks korda tõhusam kui varasem Litozin®. Uue toote 3 kapsli abil saavutati sama tõhus põlveliigese valu vähenemine ja parem liikuvus kui eelmise põlvkonna Litozin®-preparaadi 6 kapsli puhul. Uuringut juhtis prof Henning Bliddal.„Siiani nõudis Litozini kapslite kasutamine ebamugavat 6 kapsli võtmist päevas. Selle suure koguse tarbimine tegi kasutamise natuke keerukaks. Just see oligi peamine ajend uue Rosenoids®-kompleksi sisaldava Litozin®-preparaadi väljatöötamisel – inimesed igatsevad oma terviseprobleeme efektiivsemalt leevendada vähem ravimeid tarbides. Palju lihtsam ja mugavam on võtta vaid kolm looduslikku kapslit päevas ja ise otsustada, mis ajal päeva jooksul seda teha,“ sõnab uuringu juhtivuurija prof Henning Bliddal.

„Uus kibuvitsapreparaadi koostis võimaldab tarbida väiksemat kogust ja tänu sellele on toodet mugavam kasutada,“ ütleb prof Bliddal.Rosenoids®-kompleks on optimaalne kombinatsioon aktiivsetest ainetest nagu galaktolipiidid, triterpeenhape, C-vitamiin, flavonoidid ja karotenoidid, mille toimed on omavahel tihedalt seotud.

Uus ja topelttõhus Litozin Strong® võimaldab vähendada Litozin® preparaadi senist igapäevaannust poole võrra, 6 kapslilt 3-le.

Kellele sobib uus Rosenoids®-kompleksiga Litozin Strong®?

Neile, kes tahavad säilitada oma liigeste tervist ja efektiivsust, vanemaealistele ja spordiga tegelevatele inimestele või ülekaalulistele. See toob leevendust liigesprobleemidele, laseb tunda rõõmu paremast elukvaliteedist, muudab igapäevaselt aktiivsemaks, kingib parema tuju ja unekvaliteedi.

Miks valida uued Litozin Strong® kapslid?

• Aitab hoida liigeste tervist ja liikuvust• Aitab luude ja kõhrede talitlusele• Ainuke kõrgkontsentreeritud kibuvitsapulber, mis sisaldab uut unikaalset Rosenoids®-kompleksi• Looduslik abi ilma kõrvaltoimeteta• Mugavam kasutus – vaid 3 kapslit päevas varasema 6 kapsli asemel• Pakendist jätkub 30 päevaks varasema 20 päeva asemel• Efektiivne ja ohutu• Võib kasutada koos teiste ravimitega• Soosib valuvaigistite kasutamise vähendamist• ... ja seda kõike odavama hinna eest kui varem.

28

TERVISTERVIS on rubriik, kus reumaõde Kersti Ossaar ja fü-sioterapeut Tuuliki Tulf toovad teieni tervisealaseid nõu-anded.

Kersti Ossaar, reumaõde

SklerodermaSkleroderma Systemica

Skleroderma või süs-teemne skleroos on üldine sidekoe haigus. Naha kõvastumine, kõvanahksus, on selle haiguse nähtavaim tun-nus. Tekkepõhjus pole teada. Haigus haarab sidekudet, liigespinda-sid, siseorganeid ja väi-keseid veresooni.

Nii nagu enamike reu-maatiliste haiguste puhul, ei teata ka selle haiguse tek-kimise põhjust, kuid ühe tekkepõhjusena arvatakse vii-rusinfektsiooni.

Haigus algab peaaegu alati sõrmede ja varvaste vere-ringe häiretega. Seda häiret nimetatakse valgesõrmsu-seks ehk Raynaud sündroomiks. See on tingitud vere-soonte ahenemisest, nii et sõrmed muutuvad külmas keskkonnas valgeks. Nahakahjustus esineb enamikul haigetest ning lokaliseerub tavaliselt labakätele ja näo-piirkonda. Alguses sõrmede nahk tursub, siis hakkab aeglaselt kõvenema. Väga tihti tekivad haavandid,mis paranevad halvasti. Naha paksenemisega ei saa enam nahka volti võtta. Näos tekivad tüüpilised muutused. Nägu muutub siledaks ja miimikavaeseks ehk maski-taoliseks ning suud ümbritsevad ringjad kurrud. Tekib nn „kotisuu“ fenomen.

Tekkida võivad ka pigmentatsioon, küünte muutused, juuste väljalangemine. Üldiselt piirdub haigus vaid na-haga, kuid ka teised koed võivad sidekoestuda.

Siseelundites võib sklerodermia põhjustada söögitoru kitsenemist, nii et selle liikuvus halveneb ja tekivad nee-lamisraskused. Võib esineda nii kõhulahtisust kui ka kõhukinnisust.

Kopsukahjustus tekib kopsude sidekoestumise tagajär-jel ning põhjustab hingamis- ja südamepuudulikkust.

Liigeskahjustus esineb peaaegu kõigil selle diagnoo-siga patsientidel.

Südamekahjustus esineb 2/3-l haigetest. Tekib südame-lihase sidekoestumine. Selle tulemusena tekivad rütmi-häired ja väsimus füüsilisel pingutusel.Tekib ka neerukahjustus, mis avaldub vererõhutõusuna ja võib välja kujuneda neerupuudulikkus.Närvisüsteemi kahjustus avaldub psüühiliste häirete esinemises.

Kuidas haigust ära tunda?

Põhiliseks haigusemääranguks on iseloomulikud hai-

gustunnused. Määratakse vereanalüüs, millest otsitak-se haigusele iseloomulikke muutusi. Nahast võetakse biopsia, et saada kinnitust sidekoestumise ja väikeste veresoonte kahjustuse kohta.

Ravivõimalused

Ravis kasutatakse põhiliselt kolme ravimite gruppi: ra-vimid, mis takistavad sidekoestumist, veresoonkonda mõjutavad ravimid ja põletikuvastased preparaadid. Harvem kasutatakse hormoonravi.

Oluline on hoida käsi ja muud haigestunud nahka kül-ma eest. Tekkinud haavandeid tuleks lokaalselt ravida, sidudes neid erinevate salvidega. Äärmiselt halvasti mõjub suitsetamine, kuna see ahendab veresooni.

Olulisel kohal on massaaž ja ravikehakultuur. Väga olu-line roll on hingamisharjutustel.

Haiguse prognoos on hea, kui see piirdub vaid nahaga.Halvem on prognoos neile patsientidele, kellel on juba haiguse algstaadiumis südame, kopsude ja neerude haaratus. Süsteemne skleroos võib olla väga raske hai-gus ja seda ennetada kahjuks ei ole võimalik.

Põnev veesport

Tuuliki Tulf, füsioterapeut

Soojade ilmade saabumisega kutsub vesi meid aina rohkem. Ujumine on järjekordselt üks neist spordialadest, mis paneb tööle kõik suuremad lihasgrupid ning õige tehnika korral säästab liigeseid ülekoormusest. Peale ujumise on ka palju teisi veega seotud tegevusi, mis on kasulikud nii ihule kui ka hingele. Seekord tutvustan veidi lähemalt sprdialasid, mis vajavad aere ning mingit sorti sõidualust.

Tihti aetakse segamini sõudmine ning aerutamine. Lihtsalt öeldes istutakse sõudmise puhul seljaga liikumise suunas, sõudeaerud on kinnitatud paadi külge ning vaja läheb vähemalt kahte tullidele kinnitatud mõla. Aerutada on aga võimalik ka ainult ühe aeruga ja nägu on seejuures sõidusuunas. Selle alla kuuluvad nii süstasõit, kanuutamine kui ka parvetamine.

Sõudmisel toimub tegevus kindlas liikuvusulatuses, mistõttu on sporditraumade nagu nihestuste ning vää-nete võimalus väike, samas aga suureneb korduva sõudeliigutusega ülekoormusvigastuste oht. Sõudmine kaasab üla- ja alajäsemeid ning kehatüve. Lisaks sel-lele pakub see koormust südamele.

Kõhu- ning seljalihased peavad pidevalt töötama, et hoida kehatüve stabiilsena, viies seda samal ajal ette kergesse paindesse ja seejärel sirutades ning avades rindkere. Jäsemete lihased, eriti just puusa ja põlvesi-rutajad ning õlavöötmelihased, sooritavad tõmbe, mille-järgselt taastatakse õlavarre kolmpealihase, hamstring- ning säärelihaste abil esialgne jalad painutatud ning käed sirutatud asend. Tähtis on jälgida, et kehatüvi ol-eks sirutatud, sest vastasel juhul saab selg liigselt koor-must. Samas aitab õige treening kehal sisse harjutada rühti, mis on vajalik raskuste tõstmisel. Tähelepanu ta-sub pöörata ka põlvedele ning sõrmedele/randmetele, kuna pidev põlvede sirutamine-painutamine ja haare mõlast võib tekitada juba eelnevalt mainitud ülekoor-musvigastusi, millest levinuimad on põletikud.

Sõudmishooajaks aitab valmistuda enamikes jõusaali-des leiduv sõudeergomeeter. Nagu ikka, tasub algajal paluda juhendamist kogenumalt ning alustada pigem väiksema koormuse ja lühema treeningajaga. Ära ei tohiks unustada ka kerget soojendust enne sõudeergo-meetri kasutamist.

Aerutamine tugevdab eelnevalt kirjeldatud tegevusest veidi rohkem ülakeha ning on seetõttu hea vaheldustree-ning jooksusõpradele. Tihti ei teata aga õiget tehnikat ja aerutatakse vaid ülajäsemete jõuga, mis on kätele liigselt kurnav. Tugevaks tõmbeks on vajalik ülakeha stabiilsus, liikuvus ja jõud ning see tuleneb enamjaolt kehatüve rotatsioonist. Vajalik on hoida selg sirge ning jalad hästi toetatud. Tehnika harjutamiseks on soovi-tatud proovida esialgu aerutada vaid keha pöördega, hoides küünarliiges sirgena ja alles hiljem lisada juurde painutus küünarliigesest tõmbe lõpus. Kehatüve ro-tatsiooniga treenitakse kõhupõikilihaseid ja kõhuliha-seid; vee vastujõuga selja lailihast ning rinnalihaseid. Hoides ennast süstas või kanuus kössis, väsitate vaid käelihaseid. Seetõttu võib vajalik olla toetav seljatugi, mis aitaks hoida head rühti.

Levinud on arvamus, et jalad ei mängi kajakitades või kanuutades suurt rolli, ometi on puusad ning vaagen justkui keha ankur alusega. Nad stabiliseerivad meid paadis ning alustavad iga liigutust. Hamstring- ja tu-haralihased on peamised stabilisaatorid. Seetõttu ei peaks ka neid ära unustama soojendusel või hilisemal venitusel. Aerutamisvastupidavuse ja lihasjõudluse tõstmiseks võib teha stabiilsust ning jõudu paranda-vaid harjutusi fit- või bosupalliga kombineerides neid ka hantlite või kummilindiga.

Kuna liikuvus põlveliigesest on aerutades vähene, so-bivad nii süst kui ka kanuu põlve probleemidega ini-

TERVISTERVIS on rubriik, kus reumaõde Kersti Ossaar ja fü-sioterapeut Tuuliki Tulf toovad teieni tervisealaseid nõu-anded.

29

mestele. Ettevaatlikumad peavad olema randme, küü-narliigese ja sõrmeliigeste probleemidega inimesed. Esimese kahe puhul võib abi olla sellest, kui kasutada süstamõlana ergonoomilisema neutraalse kõverusega aeru, sest sellega saab vältida pidevat roteerivat liigu-tust. Käelaba probleemide puhul võib kasu olla headest kinnastest (neopreenist) ning sõrmede sirutamisest iga mõne (või mõnekümne) tõmbe järelt. Samuti jälgige, et te ei hoiaks mõlast liiga kõvasti kinni. Mõla peaks olema võimalik hoida ainult nimetissõrme ja pöidlaga

Vajadusel konsulteeri arsti ning tegevus- ja/või füsio-terapeudiga, õige tehnika õppimiseks küsi nõu vilunud sõitjalt. Üldjuhul tasub alustada laiemast ning stabiilse-mast alusest ning seejärel liikuda edasi rohkem stabiil-sust ja tasakaalu nõudvatele paatidele.

Surf ja aerusurf (inglise keeles stand-up paddle boar-ding ehk SUP) ei ole Eestis veel väga levinud. Kui tingi-mused surfamiseks ei ole meie vetes kõige paremad, siis aerusurfi jaoks sobivaid veekogusid on meil küllaga. Vaja on spetsiaalset surfilauada, mis on tavalisest veidi suurem. Sellega liigutakse edasi laual seistes või põlvi-tades ühe aeru abil (vajadusel võib lühiaegselt kasuta-da ka kätejõudu või lamada laual kõhuli). Aerusurf on kasulik tasakaalule ja lihaskoordinatsioonile ning tu-gevdab nii alajäsemetes kui ka kehatüves süvalihaseid. Laual seistes peaksid põlved olema veidi painutatud, kehatüvi sirge ning jalad õlgade laiuselt harkis. Esialgu tasub harjutada tasasel järvel, jõel või merel. Edasijõud-nud võivad proovida laual teha erinevaid harjutusi või koguni joogat. Ka aerusurfi korral ei tasu ära unustada kerget soojendust: õlavööde, kehatüvi, puusad, põlved, hüppeliigesed. Lisaks tasub teha ka mõni jooksusamm, et vereringet ergutada.

Pildil: Aerusurf. Autor: James Campbell

Kõik eelnevalt mainitud alad on küll sarnased, ometi aga erinevad. Kindlasti on enne igat treeningut tähtis teha soojendus, seda nii skeletilihassüsteemile kui ka südamele. Nagu iga uue spordiala puhul, tasub alati konsulteerida professionaaliga ning ohutuse tagami-seks on vajalik päästevest.

30

NIPINURKNIPINURK on rubriik, kus näitame teile toredaid nippe, millega igapäevaelu natuke lihtsamaks ja lõ-busamaks muuta!

Kaunis vesivärviline sallAutor: Carly j. CaisTõlge: Britt Leppik

Naiselik sall pastelsetes toonides on tõeliselt suvine aksessuaar, mis värskendab iga väljanä-gemist. Valmista endale ainulaadsetes värvides eksemplar, mis oleks justkui mõne kuulsa imp-ressionisti pintsli alt läbi käinud. Kasuta oma fantaasiat ja lemmikvärve!

Vaja läheb:

• Valget puuvillast salli• Riidevärvi (kolm tooni)• Soola• Segamispulkasid• 3 kuumakindlat konteinerit• Tulikuuma vett• 3 väikest pintslit• Kaitsekindaid• Prügikotti

Tee nii:

1.Tee sall korralikult märjaks ning pigista liigne vedelik välja2. Lõika prügikott servi pidi katki ning laota see vanni põhja. (Märg vannipõhi aitab kilekotil põhja kinnituda).

RETSEPTRETSEPT on rubriik, mis keskendub maitsvatele roogadele, mis on tulvil põletikuvastaseid aineid – Omega-3 rasvhappeid, flavonoide, beeta-karoteeni ja muud.

Tuunikala-avokaado salatAutor: joy BauerTõlkis: Britt Leppik

See retsept on veidi uuendatud versioon klas-sikalisest tuunikalasalatist. Avokaado kreemjas tekstuur on suurepäraseks asenduseks majo-neesile, mida kasutatakse traditsioonilises tuu-nikalasalatis. Serveeri seda salatina koos näki-leibadega või naudi võileivakattena.

Valmistusaeg 10 minutit, kogusest piisab kahele.

Vaja läheb:

• 340 g tuunikala soolvees, nõrutatud• 4 spl avokaadot, kuubikuteks lõigatud• 4 spl punast paprikat, väikesteks kuubikuteks lõi-gatud• 2 spl punast sibulat, hakitud• 1 tl koriandrit, hakitud• ¼ laimi mahl

Valmistamine:

Sega väikeses kausis tuunikala, avokaado, punane paprika, punane sibul, koriander ja laimimahl. Mait-sesta musta pipraga. Sega kahvliga.

Head isu!

NIPINURK NIPINURK on rubriik, kus näitame teile toredaid nippe, millega igapäevaelu natuke lihtsamaks ja lõbusamaks muuta!

3. Laota sall kilekotile4. Pane kindad kätte5. Järgides riidevärvi kasutusõpetust, sega värvid er-aldi konteineritesse (umbes pool väikesest värvipakist) ning lisa umbes 1,5 tl soola.6. Kasuta pintslit ning võõpa sallile suured värvilaigud suvalistesse kohtadesse

7. Lisa teist ning kolmandat värvi, kasutades iga värvi jaoks eraldi pintslit

1. Lase värvitud sallil 30 minutit seista. Kuna sall on märg, hakkavad värvid omavahel segunema2. Pese värv külma veega maha3. Loputa prügikott, pane uuesti vanni põhja ning korda protsessi salli teisel poolega4. Loputa sall ning pese seda pesumasinas õrna pesu programmiga (ära lisa pesupulbrit ega pesupehmenda-jat). Lase õhu käes kuivada.

PALjU õNNE SÜNNIPäEVAKSMAI10. Marek Jaakson (tegevjuht)

JUUNI19. Helina Jõhvik (vabatahtlik) 21. Reena Kreintzberg (liige, Reumahaigete Laste ja Noorteühing) 28. Annika Kask (bürooassistent-raamatupidaja)

AUGUST5. Enid Udras (meediakoordinaator) 6. Raely Viirsalu (juhatuse liige, Valgamaa Reumaliit)20. Hele Lemetti (juhatuse liige, Eesti Reumaliit ja Tartu Reumaühing) 20. Alo Väli (vabatahtlik)24. Valve Kasemets (juhatuse liige, Kohila Reumaühing)28. Airi Kalm (juhatuse liige, Jõgeva Radikuliidi- ja Reumaühing)

SEPTEMBER7. Grete Põldemaa (vabatahtlik) 12. Maimo Teesalu (Eesti Osteoporoosihaigete Liidu juhatuse liige) 25. Ingrid Põldemaa (juhatuse liige, Eesti Noorte Reumaliit)

31

KONTAKT

Eesti Reumaliit Toompuiestee 10, Tallinn 10137E-post: reuma@reumaliit.eeTel: +372 534 355 01Kodulehekülg: www.reumaliit.ee

Britt LeppikReumaKirja toimetajaE-post: britt@reumaliit.eeTel: +372 581 453 90

ReumaKirja tellimine:E-post: tellimus@reumaliit.eeTel: +372 53 435 501

Reklaami tellimine:Enid UdrasMeediakoordinaatorE-post: enid@reumaliit.ee

Kujundus: Enid UdrasTrükk: Must MunaTiraaž: 1000

Estonian Rheumatism Association