TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Majanduspoliitika õppetool

Mikk Leiner

VARIMAJANDUSE PROBLEEMID - ÜMBRIKUPALK

Referaat

Juhendaja: Lektor Anneli Kommer

Laagri 2012

SISUKORD

Sissejuhatus.............................................................................................................................3

1.Ümbrikupalk........................................................................................................................4

2.Ümbrikupalga probleem Eestis............................................................................................5

2.2 Maksu –ja Tolliameti strateegia ümbrikupalkade vastu võitlemiseks..........................8

3. Mõned võimalused ümbrikupalkade vähendamiseks.........................................................9

Kokkuvõte.............................................................................................................................10

Allikad...................................................................................................................................11

2

SISSEJUHATUS

Eestis on ümbrikupalkade maksmise probleem olnud pidevalt aktuaalne teema ning

antud referaat keskendubki ümbrikupalkadele Eestis, mille tõttu jäi näiteks mullu saamata

ligikaudu 100 miljonit eurot.

Antud referaat tugineb erinevatel allikatel nagu näiteks teadusartiklid, uudised ning

ülikooli lõputöö. Kõik allikad on püütud valida nii, et need oleks võimalikult värsked ja

ajakohased.

Referaadi algusosas antakse ülevaade ümbrikupalgast üleüldiselt: Selle definitsioon,

olemus ning mõju majandusele. Lisaks sellele antakse ülevaade sarnastest tunnustest, mis

on omased nii ümbrikupalga andjale kui ka võtjale. Edaspidi tuleb juttu ümbrikupalkade

olukorrast Eesti riigis ning antakse ülevaade Maksu – ja Tolliameti meetoditest, mida

kasutatakase ümbrikupalga vastu võitlemiseks. Tutvustamisele tuleb ka kõige värskem

Konjuktuuriinstituudi poolt tehtud varimajanduse uuring, mis annab ülevaate statistilistest

andmetest. Sinna hulku kuuluvad erinevad protsendid, summad ning arvud, mis annavad

selgema ülevaate ümbrikupalkade probleemist Eestis. Suure osana tuleb referaati ka

analüüs, mis uurib ümbrikupalkade probleemi süviti: miks on hetkeolukord halb ning miks

ei ole olnud positiivset arengut. Referaadi lõpuosast leiab lisaks kokkuvõttele ka mõned

võimalused ümbrikupalkade osakaalu vähendamiseks Eestis.

.

3

1. ÜMBRIKUPALK

Ümbrikupalga kõige üldisem definitsioon on järgnev: Töö eest saadud tasu, mida ei

vormistata ametlikult ning mille puhul jäävad maksud riigile laekumata. Maksu -ja

tolliameti kodulehelt leiab järgneva definititsiooni: „Ümbrikupalk on palk, millelt on

täielikult või osaliselt jäetud maksud maksmata“. See tähendab ka oluliselt väiksemaid

sotsiaalseid garantiisid õnnetuste või haiguse korral.“ (Töövõimetuse korral tagab aus palk

õige hüvituse, http://www.emta.ee/index.php?id=23540).

Lühidalt öeldes on see tegevus, mille käigus arveldatakse sularahas ja varjatakse oma

tulu saamist. Seda teevad ettevõtjad eelkõige konkurentsieelise saavutamiseks. Kahjuks on

tänapäeva tendents selline, et ettevõtjad mõtlevad rohkem sellele, kuidas olla rohkem

konkurentsivõimalised. Ümbrikupalk on küll kergendav, kuid seda vaid lühiajaliselt.

Pikemas persepktiivis on ümbrikupalkade puhul põhiliseks „kaotajaks“ riik, kuid lisaks

kaotab sellega ka tööandja, töötaja ning kogu riigi majandus. Vastupidiselt sellele on aga

arenguks tähtis tagada stabiilne majandusskeskkond ja aus konkurents, mis on jätkusuutliku

majanduse alustaladeks.

2011. aastal valminud Konjunktuuriinstituudi statistika toob välja ka ühised jooned

ümbrikupalga saajate ning andjate hulgas. (Konjunktuuriinstituut, 2011, [WWW]

http://www.arengufond.ee/upload/Editor/ettevotlus/Varimajandus_Eestis_KI_2011.PDF)

Nimelt on kõige põhilisemaks ümbrikupalga andjaks väike-ettevõte, mis asub transpordi –

või ehitussektoris. Kõige tavalisemaks ümbrikupalga saajaks võib pidada aga

nooremapoolset meessoost isikut, kellel on madal või puudulik haridustase ning kes töötab

enamasti osalise tööajaga. Lisaks sellele on antud persoon enamasti ka mitte-eestlane ja

teenib kuus keskmiselt 1500 eurot.

4

2. ÜMBRIKUPALGA PROBLEEM EESTIS

Nagu varem mainitud, siis ümbrikupalga temaatika on hetkel küllaltki aktuaalne teema.

Statistikat Eesti varimajanduse kohta saab leida Eesti Konjuktuuriinstituudi

koduleheküljelt. Eesti ajakirjandusest on läbi käinud mitmed küsitlused, millest on välja

tulnud see, et ümbrikupalka saab/on sanud Eestis keskmiselt 20% - 30% töötajaskonnast,

kuid seda protsenti ei saa tõekindla faktina võtta. Konjunktuuriinstituut väidab, et see

protsent on ligikaudu kolm korda väiksem.

2012. aastal Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud Varimajanduse uuringus sai 2011.

aastal ümbrikupalka 8% töötajatest ning 17% ümbrikupalga saajatest sai seda kogu oma

aastase sissetuleku ulatuses (joonis 2.). Õiget protsenti on pea et võimatu teada saada, sest

antud uuring põhines elanike hinnangute alusel. Konjunktuuriinstituudi statistikast võib

täheldada seda, et ümbrikupalgad on võrreldes 2000 – 2010 aastaga küll vähenenud, kui

teatav probleem on veel alles, mida kirjeldab ka allolev joonis 1. Siiski peaks olema rahul,

sest nii head tulemust kui mullu pole veel suudetud viimase kümne aasta jooksul saada.

Kahjuks varjutavad seda tulemust mitmed muud küsitlused/uuringud, mis väidavad, et see

protsent on vaid üks osa tegelikkusest.

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110

2

4

6

8

10

12

14

16

Ümbrikupalga protsent aas-tate lõikes

Joonis 1. (Andmed on võetud KI poolt avaldatud uuringutest, 2002 – 2011)

5

Joonis 2. (KI varimajanduse uuring, 2011)

Kui rääkida natuke täpsemalt probleemsetest punktidest, siis üheks nendeks on olnud läbi

aastate ehitussektor. Peamiselt sellepärast, et töö on enamasti lühiajaline, firmad lähevad

kiiresti pankrotti ning oma osa on ka majanduslangusel ja majandustõusul. Alloleval

joonisel – Joonis 3., on näha ümbrikupalkade levikut läbi erinevate sektorite. Siin on täpselt

näha, et 2011. aastal oli 20% kogu ümbrikupalga saajatest ehitussektoris tööl. Võrreldes

eelnevate aastatega on olukord paranenud, sest näiteks 2008. aastal oli see protsents üle

kolmekümne. Seevastu on suureks probleemiks olnud antud aasta lõikes transpordisektor,

mille protsent on kõrgem kui viimastel aastatel.

6

Joonis 3. (KI varimajanduse uuring, 2011)

Üks peamisi põhjuseid ümbrikupalkade eksisteerimises on inimeste ükskõiksus ja

kogenematus. Tööandjad näevad ümbrikupalgas kui pääsu maksude eest ning võimalust

ajada oma asja lihtsamalt ja kergemalt. Inimesed kes ümbrikupalka saavad on tihtipeale

sellega nõus, sest levinud on arusaam, et maksud on inimestelt raha võtmiseks ja selle

mujale paigutamiseks. Üheks motivaatoriks on kindlasti ka see, et kuid teed tööd „mustalt“,

siis jääb raha rohkem kätte. Kuna Eesti palgad on võrreldest teiste Euroopa riikidega niigi

madalad, siis nähakse selles isegi alternatiivi kui mitte boonust seadusliku palga kõrval.

Seda ei tohiks aga mitte mingil juhul juhtuda. Inimestele, eriti ümbrikupalka saavatele

töötajatele, peaks andma rohkem teavitust ja informatsiooni selle protsendi üle nagu näiteks

sotsiaalmaks, mis läheb riigikassasse. Neile tuleks selgitada, et see on nende endi

hüvanguks ja pikemas perspektiivis tuleb see neile kasuks. Tihtipeale ei mõelda sellepeale,

et kui jäädakse töötuks, siis on just ümbrikupalk see, mis neile veelgi rohkem kannatust

kaasa toob. Paljud ei tea, et ümbrikupalgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti

kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud. Tervisekahjustuse korral annab aus

palk juurde majanduslikku kindlust. Samamoodi sõltuvad ametlikust palgast isikute

krediidivõimalused erinevates pankades. 

7

2.2 Maksu –ja Tolliameti strateegia ümbrikupalkade vastu võitlemiseks

Nagu sissejuhatuses mainitud, tegeleb Eestis ümbrikupalkade kontrolliga Eesti Maksu –

ja Tolliamet. Näiteks saadab EMTA regulaarselt märgukirju ettevõtetele, kelle puhul on

suur ümbrikupalga maksmise risk (analüüside põhjal). Selle tegevuse käigus saab Eesti riik

tagasi sadutuhandeid eurosi, 2011 aastal saadi tagasi näiteks 1,45 miljonit eurot. (EMTA,

2012, http://www.emta.ee/index.php?id=31980). EMTA tegeleb lisaks märgukirjadele ka

majandustegevuse kontrollimise ja jälgimisega erinevates ettevõtetes. Lisaks sellele on

korraldatud ka mitmeid reklaamikampaaniaid mis on suunatud inimestele, kes saavad

ümbrikupalka. EMTA loodab, et ideaalis peaks inimene ütlema ümbrikupalgale igaljuhul

EI ja kui on probleem, siis sellest igaljuhul teatama. Üks ettevõtmine, mis on toonud ka

kasu on mitmeid külaskäigud ettevõttetesse. Selle käigus loodetakse töötajaid ja tööandjaid

informeerida ümbrikupalga negatiivsetest külgedest ning avastada ka nn. „pettureid“. Seega

on tähtsal kohal nii ennetustegevus kui ka kontroll. (Sergejeva M, 2009, Ümbrikupalgaga

seonduvate probleemide uurimine Eestis aastatel 2005-2008). Uurimustööst nimega

„Ümbrikupalgaga seonduvate probleemide uurmine Eestis aastatel 2005-2008 saab lugeda

ka seda, et EMTA kontrollid tõid näiteks 2008. aastal riigikassasse läbi

prandusdeklratsioonide ligikaudu 20 miljonit krooni.

EMTA kodulehelt saadud info kohaselt oli viimane kontroll väga tõhus, sest rikkumisi

leiti 92%-il juhtudest. Vihjed ümbrikupalga kohta tehti 2011. aastal aga 1083 korda.

(EMTA, 2012, http://www.emta.ee/index.php?id=31980)

8

3. MÕNED VÕIMALUSED ÜMBRIKUPALKADE VÄHENDAMISEKS

Tänu ümbrikupalkadele kaotab Eesti riik pidevalt suuri summasi, mida saaks kasutada

riigi arendamiseks ja kodanike heaolu edendamiseks. Sellejaoks, et ümbrikupalkasi

vähendada, on olemas mitmeid võimalusi, kuid mõned neist nõuaksid liigagi radikaalseid

ümberkorraldusi. Siinkohal mainin ära mõned paljudest võimalustest ja suundadest, mis

aitaksid hetke olukorda parandada.

Üks võimalustest on hakata rohkem raha suunama ümbrikupalkade vastu võitlemiseks

läbi erinevate reklaamikampaaniate. Seda on tehtud ja tehakse ka praegu, kuid minu, kui

tavakodaniku jaoks ei ole see veel piisavalt silma hakanud. Teavitust ja reklaamitööd

tehakse hetkel liiga vähe ja seepärast ei jõuagi vajalik informatsioon õigele inimesele

kohale. Kui sellele ettevõtmisele rohkem panustada, siis võivad tulemused olla radikaalsed.

Enne euro kasutusele võttu oli aktuaalseks teemaks ka sularaha kaotamine või selle

vähendamine Eestis. See oleks üks võimalus, mis aitaks ümbrikupalkade osakaalu

vähendada, sest siis ei ringleks raha niivõrd kergelt ringi. Tekiksid kõikvõimalikud

„piirangud“ ja ümbrikupalkade maksmine muutuks otstarbetuks ka tööandjale. Selle

süsteemi miinuseks võib pidada seda, et selle seaduse läbisurumiseks läheks palju aega ja

mitmed inimesed oleksid tugevalt selle vastu.

Suurendada võiks järelvalvet ka riskisektorites milleks on transport ja ehitus. Sellisel

juhul langeks suure tõenäosusega ka nendes sektorites ümbrikupalkade osakaal ja inimesed

muutuksid ettevaatlikumaks ja korralikumaks. Siiski poleks selle järelvalve põhimõte

inimeste hirmutamine vaid ka ennetustöö tegemine.

Sergejeva poolt tehtud uuringus on välja toodud näiteks see, et üheks võimaluseks on

ravimite ja raviteenuse hüvitamist selle summa ulatuses, mis on on palga pealt maksudeks

makstud. See tähendaks seda, et inimesed kes saavad ümbrikupalka, ei saaks täieliku

hüvitust erinevate raviteenuste pealt vaid ainult teatud protsendi oma palgast. Usun, et see

kindlasti alandaks ümbrikupalkade osakaalu, sest Eesti rahvas on haiglaslik ning tervis on

nn. „õrn“ teema. Selle süsteemi miinuseks on aga see, et vaesemad inimesed, kes saavad

miinimumpalku pannakse veel ebavõrdsemasse seisu.

9

KOKKUVÕTE

Ümbrikupalgad on olnud Eestis probleemiks juba viimased kümme aastat. Arengut pole

väga näha olnud, kuid viimase kahe aasta Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringu

tulemusega võib rahule jääda. Selliste tulemuste jätkudes hakkame jõudma Euroopa

keskmise juurde, milleks on 5%. Seega suund on õige ja areng näib toimuvat.

Peamisteks probleemideks on inimeste vähene teadmine ja lisamotivaatoriks on kindlasti

suurem summa mis jääb kätte. Tööandjad teevad asju „mustalt“, sest lühiajaliselt toob see

neile mõõdetavat kasu. Tundub, et kõik on kinni suhtumises Eesti riigi vastu, sest näiteks

Põhjamaades (Soomes), teevad enamik inimesi tööd puhtalt. Ühe suure probleemina Eestis

nähakse asjaolu, et ümbrikupalgavastane võitlus keskendub pigem tagajärgedele, kuid

kindlasti tuleb jõuda ka nähtuse põhjusteni. Seeläbi tuleks tõhustada ennetus- ning

teavitustööd. Ideaalne olukord oleks selline, kus töötaja keeldub ümbrikupalka võtmast,

sest ta teab, et see on talle reaalselt kahjulik.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et ümbrikupalkade vastane töö käib ning otsitakse ka

võimalusi selle edendamiseks. Võib öelda, et EMTA süsteem toimib, kuid sotsiaalses

mastaabis on ümbrikupalga vastane võitlus veel nõrk. Kuna viimased tulemused on olnud

head, siis julgen väita, et probleem on olemas kuid üldine plaan on tunduvalt parem kui

2000-date aastate keskel.

10

ALLIKAD

1) Töövõimetuse korral tagab aus palk õige hüvitise, http://www.emta.ee/index.php?id=23540

2) Ümbrikupalgaga kaasenvad sotsiaalsed riskid, http://www . emta . ee/index . php?id=23158

3) Eesti Konjunktuuriinstituut, Varimajandus Eestis 2008,2009,2010,2011

4) Sergejeva M. 2009,Ümbrikupalgaga seonduvate probleemide uurimine Eestis aastatel 2005-2008

5) Must töötaja teenib Eestis keskmiselt üle 38 000 krooni -http://www.epl.ee/news/majandus/must-tootaja-teenib-eestis-keskmiselt-ule-38-000-krooni.d?id=51121767

6) Colin C. Williams, 2009, The prevelance of envelope wages in former Soviet Baltic States

11