Reede22. 01. 2010nr 3 (1036)tasuta uudisteleht ilmub jaanuaris ainult reedeti www.linnaleht.ee

L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s uReede22. 01. 2010nr 3 (1036)tasuta uudisteleht ilmub jaanuaris ainult reedeti www.linnaleht.ee

L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u

nädalavahetuse ilmtäna R 22.01 päeval –22 ... –10 öösel –29 ... –12

homme L 23.01 päeval –22 ... –12 öösel –30 ... –12

ülehomme P 24.01 päeval –23 ... –12 öösel –32 ... –14

linnaleht reede, 22. jaanuar 2010�

pis kulla ja alkoholi otsinguil. Teekonnal päikeseloojangusse liituvad temaga tema elu mõt-tetused ja soovunelmad.

Millal on oodata esilinastust?Kui filmi projekt saab EFSA

heakskiidu, võib esilinastust oodata hilissuvel või sügisel.

Millega veel leiba teenite, raamatukujundustega?

Eesti produktsioonifirma Digitaalne Sputnik tegeleb fil-mide ning reklaamklippide tootmise ja järeltootmisega. Mullu sügisel laiendasime oma tegevust Poola pealinna Vars-

savisse. Peale selle olen osanik firmas, mis tegeleb graafilise disainiga.

Raamatukujundustega tun-dub tegelevat minu nime-kaim.

Kas Kaspar on teie vend? Milline on tema osa koostöös?

Kaspar Kallas on minu vend. Tema osa on olnud tehniliste lahenduste väljamõtlemine ja teostus, mina hoolitsen selle eest, et tema ideed ja tehnili-sed lahendused filmimaailmas kasutatavate toodetena teoks saaksid. Küsinud Tiiu Leis

päevateema toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

n INNOVATSIOON

Vendadel Kaur (33) ja Kaspar Kallasel (29) õnnestus luua tõhus 3D‑kaamerasüsteem, mille töökindlust hindavad maailma parimad filmi‑loojadki.

Kas vastab tõele, et “Avatar” on filmitud teie leiutatud 3D‑kaameraga?

“Avatar” on meie teada fil-mitud Sony kaameratega. Me ei oma kontakti ega tee otsest koostööd selle filmi režissööri James Cameroniga, vaid aitasi-me välja töötada 3D-süsteemi, mille kino- ja industriaalkaa-merate tootmisfirma Silicon Imaging LLC müüs Camero-niga seotud produktsiooni-firmale. Eeldan, et see fir-ma otsustas Silicon Imagingi 3D-kaamerasüsteemi kasuks sellepärast, et see võimaldab 3D-filme toota lihtsamalt ja paremini kui enne.

Kas teie kaamera on maailmas ainulaadne?

Silicon Imagingiga koostöös välja töötatud kaamera on eri-line ja ainulaadne selles mõt-tes, et võimaldab nii vähes-te ja kergete komponentidega salvestada ja vaadata 3D-pil-ti otsekohe. Meie oleme välja töötanud salvesti, mis salves-tab töötlemata andmed (raw data) kahest kaamera peast ühte kohta, mis tagab selle, et pildid on alati sünkroonis ja 3D-efekt on juba võtteplat-sil näha. Selline modulaarne kaamerasüsteem annab ope-raatorile ja režissöörile vaba-duse tegelda filmi loominguli-se poolega, samas on aga kind-lustatud kvaliteetne stereo-skoopiline pilt.

Salvesti töötab akutoitel ja kaalub ainult kolm kilo, see-ga on kogu komplekt väga mobiilne ja vajadusel kasuta-tav ka steadycam’i peal.

Rääkige pisut 3D‑reklaamist, mis Soomes “Avatari” ees jooksma hakkab...

3D-energiajoogireklaam juba jookseb Soomes “Avatari” ees. Soomlased olid üllatunud, et reklaami filmimiseks vajalik

tehnika tuleb Eestist. Reklaami võttis Soome produktsioonifir-ma Stereoscape üles detsembri alguses meie tehnikaga.

Kuidas suhtute asjaolusse, et Eesti Filmi Sihtasutus (EFSA) ei toeta teie taotlusi dokfilmide “Surnuaed” ja “Vikingr fra Estland” tootmisel?

Eesti Filmi Sihtasutus tun-dub meile siiamaani oma otsustes olevat väga konser-vatiivne. Esitasime selle aas-ta alguses neile ka 3D-lühi-filmi projekti nimega “Kuld-ne Kauboi”, millest võiks saa-da Eesti esimene nn live action 3D-lühifilm, mida on võimalik suurelt ekraanilt vaadata. Loo-dame südamest, et EFSA see-kord näeb 3D-filme kui kino tulevikku ja võimaldab meil selle projekti ellu viia.

Lisaks on planeerimisjär-gus Eesti esimene täispikk 3D-zombie-film.

Millest need filmid jutustaksid?

Lühifilm räägib kauboist, kes peaks otsima oma kaota-tud mehelikkust, aga on hoo-

Eesti poisid on 3D-filmi pioneerid

Soome filmioperaator Jukka Talikka koos steadycam’i ja eestlaste leiutatud 3D‑kaame‑rasüsteemi prototüübiga mullu sügisel. Foto: erakogu

Kui Kaspari roll on tehniliste lahenduste väljamõtlemine, siis Kaur (pildil) hoolitseb selle eest, et venna ideed ja tehnilised lahendused filmimaailmas rakendust leiaksid. Foto: Heiko Kruusi

Haiglaravivõimalused(valvetel 6 059 605, 6 059 010)Günekoloogia-sünnitusabi*PlastikakirurgiaSisehaigused*Taastusravi-järelravi*(vesi-, elektri-, liikumis-, tegevus-, muda- ja parafiinravi, ravimassaaž, paikne külmaravi)Päevakirurgia:Nina-kõrva-kurgukirurgia*OrtopeediaÜldkirurgiaUroloogiaSünnitusabihaiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kl 16Diagnostika:Röntgen- ja ultraheliuuringud, koormus EKG, rütmihäirete ja vererõhu holter-uuringud, spiromeetria, varane nahakasvajate avastamine e SIA-skoopia, endoskoopilised uuringud, allergoloogilised, laboratoorsed testid jmVaktsineerimine – lapsed ja emakakaelavähi vastu

Konsultatsioonivõimalused polikliinikusRegistratuur Viimsis, tel 6 059 600, 6 059 601, 6 059 023*Günekoloogia-sünnitusabiLastehaigusedNina-kõrva-kurguhaigused*Üldkirurgia-proktoloogiaUroloogiaOrtopeediaNeuroloogia*Kardioloogia*Kopsuhaigused-allergoloogia*PsühhiaatriaTaastusravi*Onkoloogia-mammoloogiaEndokrinoloogiaPlastikakirurgiaNaha- ja suguhaigusedHambaravi**PsühholoogiaLogopeedRasedusaegne jälgimine – ämma-emandate vastuvõtudPerekool

AS Fertilitas ja AS Viimsi Haigla aadressil Kaluri tee 5A, Viimsi

*teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis**teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis ja Kaupmehe filiaalisPolikliinilised filiaalid Tallinnas Kaupmehe 4 (tel 6 604 072, 6 463 539) ja Tammsaare tee 47, III korrus (tel 6 646 444)Täiendav info: www.fertilitas.ee

Ära jää oma murega üksi, vaid tule ja jaga seda meiega.

Ei ole juhtumeid, mida poleks varem kogenud keegi teine. Sind kuulavad ja nõustavad

sarnastes olukordades olnud inimesed, kelle jaoks hirm, sund- ja enesetapumõtted või siis hoopis pereprobleemid on nüüdseks jäänud

kaugesse minevikku. Registreerumine tel 6 560 928 ja 56 712 435

E-post info@eknoustamiskeskus.eewww.eknoustamiskeskus.ee

EK Nõustamiskeskus

Dentafix HambaraviRävala pst 7, Tallinn,

tel 6 466 880• ESMAABI

• Hambaravi, hambakirurgia• Proteesimine

• Implantoloogia• Hammaste soodapärlipritsiga puhastamine ja valgendamine

• Laste hambaravikuni 19a tasuta!E–R 8–20, L 9–15dentafix@hot.eewww.dentafix.ee

Arsise Kellade Kool kutsub 5–6-aastaseid lapsi

22. jaanuaril algavale eelkursusele!

Eelkursuseeesmärgiks on arendada laste

rütmitaju ja koordinatsiooni,

kasutadesabivahenditenarütmipille ning käsikellasid.

Registreerimine telefonil 6 621 855 või meiliaadressil info@arsis.eeLisainformatsioon: www.arsis.ee

reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht �päevateematoimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee

n HEA TEADA

Ilmajaam prognoosib nädalavahetuseks tõsist pakast, temperatuur võib mandril langeda isegi –30 kraadini. Kui samal ajal puhub ka tuul, näiteks 5 meetrit sekundis, siis tun‑neb inimene 40‑kraadist pakast.

Külmatunnet suuren-dab tuul, mis puhub inimese ümbert ära tema kehasoojuse-ga soojendatud õhukihi, selgi-tatakse Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi (EMHI) veebilehel. Mida tugevam on tuul ja madalam õhutempera-tuur, seda rohkem kulutab ini-mene energiat, et ilmale paljas-tatud nahapinna temperatuuri ohutul tasemel hoida. Teatud piirist allpool ta seda enam ei suudagi.

Näiteks –27 kraadi korral tekib külmumisoht pikaajali-sel väljas viibimisel, –35 kraa-di juures on naha külmumise oht 10–15 minuti jooksul ja –40 kraadi korral võib nahk

külmuda vähem kui kümne minutiga.

Põhjalikumat infot pakase mõju kohta inimesele leiab ter-viseameti tuulekülma indek-si tabelist. Seda tasub uuri-da enne, kui praeguse ilmaga plaan õues midagi teha, näiteks

suusatada, kelgutada jne. EMHI kodulehele www.

emhi.ee pandi sel nädalal aga üles ka ilmakaardid tempe-ratuuridega, mida inimene õues parasjagu tunneb ehk kui suur on parajasti tuulekülma seis. Merike Kungla

Kõva tuul teeb pakase valusamaks

Miinus 27 kraadi korral tekib külmumisoht pikaajalisel väljas viibimi‑sel. Foto: EPL

Tuulekülma miinuskraadid on alates 2007. aastast aluseks ka koolilaste kül‑mapühadele lubamisel.

Nii võib 1.–6. klassis õppe-tunnid ära jätta, kui tegelik välisõhu temperatuur (ehk tuulekülm) on 20 miinuskraa-di. Näiteks võib kool välja kuu-lutada külmapühad sel juhul, kui õues näitab kraadiklaas –14 kraadi, kuid tuul puhub samal ajal 3 meetrit sekundis, või siis on –11 kraadi ja tuule kiirus on 7 meetrit sekundis.

Progümnaasiumis ehk 7.–9. klassides võib õppetunnid ära jätta alles –25 kraadi juu-res, näiteks kui külma on –17 kraadi ja tuul puhub 3 meetrit sekundis.

Gümnaasiumiõpilased kül-mapühi aga pidada ei saa.

Haridus- ja teadusministee-riumi kommunikatsioonijuht Tarmo Kurm ütles siiski Lin-nalehele, et külmapühadesse tuleks suhtuda terve mõistu-sega ja eelkõige teeb õppetöö ärajätmise otsuse kool, mitte lapsevanemad või õpilased. LL

Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õuesn 1.–6. klassi õpilastele kuni –10-kraadise tuulekülmaga. n 7.–12. klassi õpilastele kuni –15-kraadise tuulekülmaga.

Klassiruumn Õppetunnid jäetakse ära klassis, kus on sooja alla 19 kraadi. Võimlas peab õhu-temperatuur olema vähemalt 18 kraadi.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Külmareeglid

n Tuulekülma indeksi tabel: www.terviseamet.ee/et/ keskkonnatervis/valisohk/ tuule-kulma-indeks.html

n Tuulekülma kaart: www.emhi.ee/ index.php?ide=21&v_kiht=6

Hea teada

Millal õpilased külmapühi saavad pidada?

n Klimatoloog Ain Kallise (pildil) sõnul saa-me selliseid lumerikkaid talvesid siin näha ka tulevikus. Võib-olla isegi ridamisi.

“Lumiste talvede tsükkel on Eesti meteo-roloogia- ja hüdroloogiainstituudi andmetel kaunis muutuv, kohati kestab see ligi kümme aastat,” nendib kliimateadlane. “Edasi võib tulla mitu lumevaest aastat, siis jälle lumisem periood.”

Kallise sõnul on küll viimasel poolsajandil esinenud tendents, et üldine lumega päe-vade arv Eestis siiski kahaneb, kevad saabub varem ja on soojem. “Professor Jaak Jaaguse andmeil on aastail 1951–2007 talved soojene-nud sisemaal, Tartus 2,7, saartel aga 2,4 kraadi võrra,” räägib Kallis ning lisab, et eks see on kooskõlas viimastel aastakümnetel tähelda-tud üldise ilmastiku soojenemise trendiga. LL

Teadlane lubab: Eestit ootavadki tulevikus ees lumerikkad talved Lume-rohked talved olid aastatel

1995/961986/871981/821978/791965/66Fo

to: E

PL

Foto

: EPL

... kui ootamatud üllatused kimbutavadElus on asju, mille lõppemine tuleb alati üllatusena.

Ferratumi kiirlaen on lihtne võimalus rahuldada ootamatult tekkinud rahavajadus.

Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu

1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgneval kujul: Laen (kirjutada sõnana) laenusumma (1000/2000/3000/ 4000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Elukoht Pangakonto number. (Ühe SMS sõnumi hind on 5 EEK)Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030 Taeva 50-1 Tallinn 2210015171222. Mõne minuti jooksul saate laenuotsuse SMS sõnumi kaudu. Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke omapoolne sõnumvastus kujul “Sobib”3. Saatke sõnumvastus “Sobib” numbrile 17100.Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie pangakontole.

Klienditeenindus Tel: 6 318 160 ferratum@ferratum.eewww.ferratum.ee

Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen väljastatakse Eesti Vabariigis alaliselt elavatele eraisikutele vanuses 20 aastat kuni 70 aastat. Laenusumma on persoaalne ja väljastatakse ainult laenutaotleja enda isiklikule pangakontole. Enne laenutaotluse saamist palume tutvuda meie laenulepingu tingimustega web-i lehe aadressil www.ferratum.ee. Laenu on võimalik taotleda E-R 8.00-20.00 ning L ja P 10.00-18.00.

... esmasele taotlejale

... püsikliendi üllatuste puhul

1000 kr1000 kr2000 kr2000 kr

15 päeva30 päeva15 päeva30 päeva

200 kr300 kr400 kr600 kr

Laenusumma Tähtaeg *Kulu

1000 kr1000 kr2000 kr2000 kr3000 kr3000 kr

15 päeva30 päeva15 päeva30 päeva15 päeva30 päeva

175 kr250 kr350 kr500 kr525 kr750 kr

Teine kord

Kolmas kord4000 kr 30 päeva 900 kr

1-aastane koolituskursus algab 29. jaanuaril 2010. Õpe vastab raamatupidaja I ja osaliselt II kutsekvalifikatsiooni nõuetele.

RAAMATUPIDAJA-FINANTSIST• Raamatupidamisarvestus• Maksundus• Juhtimis- ja kuluarvestus• Finantsaruandluse analüüs• Ettevõtte finantsjuhtimine• Palgaarvestus

1-aastane koolituskursus algab 30. jaanuaril 2010. Õpe vastab raamatupidaja II ja osaliselt III kutsekvalifikatsiooni nõuetele.

PEARAAMATUPIDAJA-FINANTSJUHT• Finantsarvestus ja -aruandlus• Kontserniarvestus• Kuluarvestus• Maksundus• Finantsaruandluse analüüs

www.majanduskoolituskeskus.ee

Akadeemia tee 3, 12618 Tallinn • Infotelefon: 620 4006(5)mare.orav@tseba.ttu.ee, piret.puskar@tseba.ttu.ee

TTÜ

MA

JAN

DU

STEA

DU

SKO

ND

KO

OLI

TAB

linnaleht reede, 22. jaanuar 2010� sport toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Kommentaar

Vaid klubidele panustamine on eksitavEi ole korvpallimaasti-

kul meil praegu ker-ged ajad. Suvel sai laksu

rahvuskoondis, sügistalvise hooaja esimese poole järel on selge, et ka esiklubid ei suu-da latti oodatud-loodetud tasemel hoida. Eks n-ö süs-teemi kritiseerijaid on kogu aeg jagunud. Ideaalmudelit pole meil kunagi leiutatud, on olnud lihtsalt paremaid ja halvemaid aegu. Paraku loota lihtsalt, et küll laine hari jäl-le iseenesest kätte jõuab, on praegu siiski palju küsitavam kui varasematel aegadel. Ala areng on hoopis teisel tase-mel ning eks meil ole teistegi alade kurbi kogemusi varnast võtta. Varasemad saavutu-sed või kandepind ei ole tihti enam argumendiks.

Raadioajakirjanik Tarmo Tiisler räägib restart’i ehk taaskäivituse vajalikkusest Eesti korvpallis. Kujundlikult on jutt õige. Ometi ei sünni tegelikkuses miski vaid liht-sa nupule vajutamisega. Iga-päevaelus on meil ju tege-mist ikka sama kontingendi-

ga, sama valik, samad treene-rid. Euroopa noortekorvpal-liga tuttav Indrek Ruut mär-kis juba mõni aeg tagasi, et korvpalliriikide sekka jõud-miseks tuleb meil omaks võt-ta ka sealsed arengumude-lid ehk süsteemne noortetöö tippmängijate kasvatamiseks. Siht peaks seega selge olema, omaette küsimus on, kas suu-dame sellele ka panustada.

Otsustav vaimne poolVeel aasta tagasi võis loota,

et meil loodav tippklubide-le toetuv arengusuund aitab kaasa üldisele tõusule, ka rahvuskoondist silmas pida-des. Klubid haaravad kõik-jal vaikselt ülemvõimu ning meiegi esindusmeeskon-nad olid järjest ambitsiooni-kamad. Tänavu oleme ühelt poolt tänu majandussuruti-sele tiivust räsitud, ent samas saab selgeks asjaolu, et klubi-de endi areng aina kiireneva ümberkujunemise ajastul on samuti väga habras.

Aluseks võiks olla tuge-vale traditsioonile või iden-

titeedile toetuv püramiid, ent siingi pole midagi kergelt tulemas, kui võtta vaatluse alla kas või Tartu meeskonna käekäik. Vaid hurraa-emot-sioonide aeg on ammendu-nud. Tegeliku sisu tootmine osutub hoopis keerukamaks. Esimene edupuhang, näiteks uue meeskonna loomisel, võib tulla suhteliselt lihtsalt, ent aastaid töötava ning kõr-gemale tasemele pürgiva klu-bi haldamine on hoopis teine tase. Tänapäeva tippsport on karm, vaimse poole alahinda-mine maksab igal juhul valu-salt kätte. See pool võib tege-likult osutudagi otsustavaks.

Märt Ibrus, korvpallivaatleja

n Eesti valitsev meister Kalev/Cramo, kelle abitreeneriks nimetati eile rahvuskoondise peatreener Tiit Sokk, kaotas sel hooajal Idaliigas kõik kuus kohtumist. Balti liigas on kalevlastel ette näidata viis võitu ja viis kaotust. n Mullu Balti liigas kolman-dale kohale tulnud TÜ/Rock sai FIBA EuroChallenge’i sar-jas kuuest mängust ühe või-du ja viis kaotust. Balti liigas on tartlastel sel hooajal kirjas neli võitu ja seitse kaotust. n Tuleval kolmapäeval lähevad Kalev ja Rock Tartus mõlema jaoks ülitähtsas Balti liiga kohtumises vastakuti. LL

Kesine hooaeg

Korvpallihooaja üheks tipphetkeks oli novembris Tallinnas peetud Idaliiga kohtumine Kalev/Cramo (pildil valges) ja kuulsa Moskva CSKA vahel. Kalev kaotas kohtumise 63:85. Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht

n Möödunud nädalavahetusel toimunud suusatamise Otepää MK-etapil, kus meeste 15 kilomeet-ri klassikasõidus näitasid head minekut teisena lõpetanud Andrus Veerpalu ja kolmandaks tulnud Jaak Mae, andis naiste sprindis tormihoiatuse Hanna Falk (pil-dil). Kui Falki detsembris saadud

Düsseldorfi vabatehnika sprindi võitu võis pidada veel juhuseks, siis Otepääl saadud võiduga tõestas ta, et on Vancouveri olümpial suur-favoriit. “Tundsin, et olen tugev ja eriti hea olen just lõpus,” oli 20-aas-tane rootslanna finišis enesekindel, samas kui veel hooaja eel oli ta eesmärgiks pääs MK-etappidele. LL

Kas Otepääl nägime uut naiste sprindi valitsejat?

H U L G I K A U PE - R 9.00 - 16.00

Külmutatud hõbeheigirümp 53 kr/kg 38 kr/kgKülmutatud merilutsufilee, 400 g 27,90 kr/tk 16 kr/tkKülmutatud hakitud heigifilee 36 kr/kg 28 kr/kgLõhemari, 100 g klaaspurk 95 kr/tk 55 kr/tkLõhemari, 450 g klaaspurk 390 kr/tk 230 kr/tkKülmutatud naturaalne frikadellisupp, 350 g 22 kr/tk 11 kr/tkPelmeenid Sibirski Razmer, 1,5 kg 61,50 kr/tk 44 kr/tkVinnutatud vorst puravikega, 175 g 50 kr/tk 40 kr/tk

Aadress: Punane 72A, TallinnMugav tasuta parkla

Bussid 35, 50, 55, Kuuli peatus

AVATUD UUS HULGIKAUPLUS!

JAANUARI LÕPUNI

ESMAKORDSELTKÕIK RAAMID

Kahjuks peab tõdema, et kaasaegne meditsiin lahendab selja- ja liigeseprobleeme radikaalsete meetoditega, st operatsiooniga. Muidugi on selge, et vahel on see ainuke lahendus, tihtipeale aga aitavad õigesti koostatud füsioteraapilised protseduurid kirurgilist sekkumist vältida. Poole aasta eest tuli mu vastuvõtule 64-aastane Kersti. Viisteist aastat tagasi oli temaga juhtunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel oli viga saanud lülisammas ning tekkinud puusanihestus. Kersti võitles valude ja lonkamisega aastaid ravimite abil. Viimaks suunas arst ta puusaproteesi operatsioonile. Ehmunud naine pöördus nõu saamiseks oma vana sõbra, Soome ortopeedilise kliiniku juhataja poole. Viinud end murega kurssi, leidis arst, et naine ei pea noa alla minema, ning soovitas pöörduda teise kliinikusse, kus suude-takse pakkuda kompleksravi. Naise perearst kirjutas saatekirja meie keskusesse taastusravi ja füsioteraapia kuurile. Meie spetsialistid viisid läbi tõsise ravikuuri. Minu saatekirja järgi käis naine mitu korda aastas Haapsalus sanatooriumis. Ja mida me praegu näeme? Seljavalu ei anna endast üldse märku, lonkamine tekib ainult õhtupoole ning vaid siis, kui päev on olnud kiire. Hiljuti jutustas naeru-suine Kersti plaanilise kontrolli ajal uhkelt sellest, kuidas ta oli sõbranna juubelil tantsinud keskööni, unustanud haige puusa täiesti. Räägin veel ühe loo. 30-aastasel Mihhailil avastati lülidevaheline song. Kirurg määras talle operatsiooni. Enne oma nõusoleku andmist konsulteeris Mihhail paljude spetsialistidega,

uuris selle kohta internetis jne. Ja mida ta avastas? Lülidevahelise songa operatsioonil kõrvaldab kirurg tagajärje, mitte põhjuse. Mõne aja pärast võivad sama “katsetuse” ohvriteks sattuda ka kõrvalolevad lülid, see aga viib inimese vältimatult tagasi opilauale. Tehes enda jaoks võimalikud perspektiivid selgeks, keeldus mees operatsioonist. Kuna ta töötas ekspediitorina ning käis tihti töölähetustel Venemaal, sai ta kasutada suurepärast võimalust pöörduda nõu saamiseks Peterburi ühe prestiižikama kliiniku poole. Sealt sai ta saatekirja, mille esitas ka meile. “Operatsioon edasi lükata. Määrata patsiendile taastusravi-kuur…”. Aasta jooksul viisime koostöös Peterburi kolleegidega läbi ravikuuri, mis koosnes manuaal-teraapia seanssidest ja nõelravist. Kui valu leeven-dus, soovitasime Mihhailil hakata regulaarselt ujumas käima. Kõik ju teavad, et parim seljaravi on ujumine. Edaspidi aga juhtus ime. Kui orto-peed aasta pärast meie patsienti korduvalt uuris, selgus, et song oli kadunud. Siiamaani on meeles Mihhaili sõnad: “Poleks sellesse ise kunagi uskunud, kui ei näeks röntgenipilte!”

Selgroo- ja Liigestehaiguste Ravikeskus viib läbi tervisekampaania. Igal lugejal on võimalus sattuda peaarsti dr Semjon Goltsmani konsul-tatsioonile TASUTA.

Vastuvõtule võib registreerida telefonil 6 750 057, kodulehel www.goltsman.ee või aadressil Mustamäe tee 5 (Ilmarine), 5. korrus.

Selgroo- ja Liigestehaiguste Ravikeskuse peaarstDr Semjon Goltsman

Parim operatsioon on see, mis tegemata jääb

reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht �sporttoimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

n UISUPIDU

Iluuisutamise EM‑il paaris‑sõidus suurfavoriidid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy troonilt tõu‑ganud Yuko Kavaguti ja Aleksander Smirnov kiitsid tiitlivõidu järel Tallinna publikut.

“Publik andis meile ener-giat ja meie andsime seda neile vastu,” ütles Kavaguti kolma-päeva õhtul ideaalilähedaselt esitatud vabakava järel. Rocca al Mare suurhallis sportlaste-le kaasa elavast Tallinna publi-kust oli vaimustuses ka paaris-sõidus kolmanda koha saanud Vene paar Maria Muhhortova ja Maksim Trankov. “Publik oli hämmastav. Võistlesime nagu kodus,” rääkis Trankov pärast võistlust pressikonverentsil.

Kuigi esimese tiitlivõistluste kulla võitnud Vene paar Kava-guti-Smirnov pakatas rahul-olust, ei tähenda olümpiaeel-ne Euroopa meistri tiitli päl-vimine veel ala esiosas täie-likku võimuvahetust. Tallinna neljandat järjestikust Euroo-pa meistri tiitlit võitma tulnud Saksa paar Savtšenko-Szol-kowy lubas juba Vancouveris anda venelastele uue lahingu. “Olümpial võite meilt kõike oodata,” ütles Savtšenko.

Kristjan Roos

Tippuisutajad ülistavad Eesti publiku toetust

Yuko Kavaguti ja Aleksander Smirnov tõusid Euroopa meistri tiitli saamisega ka Vancouveri olümpiamängude soosikuteks.

Foto: Reuters/Scanpix

n 2003. aastast Venemaal elav 28-aastane jaapanlanna Yoko Kavaguti loobus mullu veebruaris Jaapani kodakondsusest Vene oma kasuks, et ta saaks olümpia-mängudel võistelda. Jaapanlanna

on aga öelnud, et pärast karjääri lõppu soovib ta Jaapani koda-kondsust tagasi saada. See võib kuni kümme aastat aega võtta. n Kavaguti ja Aleksander Smirno-vi treeneri Tamara Moskvina hoo-

lealused on viimasest seitsmest olümpiamängude paarissõidu võistlusest väljunud võitjatena neljal korral. Venelased on aga võitnud paarissõidus viimasel 12 olümpiavõistlusel.

Kodakondsus edu nimel

n EM‑I TULEMUSED

Jäätants pärast originaalkava1. Oksana Domnina ja Mak‑sim Šabalin (pildil, Venemaa) 104,27 punkti, 2. Federica Faiella ja Massimo Scali (Itaalia) 99,15 punkti, 3. Jana Hohlova ja Sergei Novitski (Venemaa) 96,46 punkti, 15. Caitlin Mallory ja Kristjan Rand (Eesti) 76,49 punkti.

Paarissõit1. Yuko Kavaguti ja Aleksander Smirnov (Venemaa) 213,15 punkti, 2. Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (pildil, Saksamaa) 211,72 punkti, 3. Maria Muhhortova ja Mak-sim Trankov (Venemaa) 202,03 punkti, 13. Maria Sergejeva ja Ilja Gle-bov (Eesti) 129,46 punkti.

Iluuisutamise EM‑i prog‑rammis naiste üksiksõidu mustaks hobuseks nime‑tatud Eesti suurim lootus Jelena Glebova stardib tänases naiste lühikavas tagantpoolt kolmandana. Eestlanna astub Rocca al Mare suurhallis jääle kell 16.23.

Mullusel EM-il 12. kohaga lõpetanud Glebova lühikava rekord on 55,90 ja homme sõi-detava vabakava rekord 96,43 punkti. Konkurents naiste üksiksõidus tõotab kujuneda väga tihedaks, sest medali eest peaks olema suutelised võist-lema kümmekond naist, nen-de hulgas 20-aastane Glebova.

Kohe Glebova järel astu-vad homme jääle kaks soom-lannat, mulluse EM-i kolmas Susanna Pöykiö ja tiitlikaits-ja Laura Lepistö. Samuti on soomlannadest stardis mullu Helsingi EM-il viiendaks tul-

nud modellivälimusega nais-iluuisutaja Kiira Korpi. Soom-lannad mängivad just Tallin-nas välja kaks olümpiapiletit. “Vaimselt on lihtsam minna võistlema olümpiakoha eest, kui hakata tiitlit kaitsma,” üri-tas Lepistö Soome meedia vahendusel endalt pingeid maha võtta. K. R.

Jelena Glebova asub täna võistlustulle

Foto

: Ter

je L

epp

/ EPL

Kas Otepääl nägime uut naiste sprindi valitsejat?

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

n Caitlin Mallory ja Kristjan Rand (pildil) on iluuisutamise EM-il jäätantsus enne täna õhtust vabakava 15. kohal. Kui teisipäeval kogus Eesti paar kohustuslikus tantsus isikli-kuks rekordiks 29,16 punkti, siis eile said nad meeleoluka “Mulgi polka” eest 47,33 punk-

ti. Tegemist on samuti paari isikliku rekordiga. Rand kahet-ses ETV-le antud intervjuus vaid seda, et esimene tõste andis vähe punkte. “Ülejäänud kava oli väga hea,” lisas ta.

Liidrina jätkab Venemaa paar Oksana Domnina ja Maksim Šabalin. LL

Mallory ja Rand on originaalkava järel 15-ndad

n E

LAV

EES

KUJU

“Mulle meeldib, kuidas Jevgeni Pljuštšenko uisutab ja hüppab. Tahaks tulevikus samamoodi võistelda!”

EM‑il meesüksiksõidus 29. koha saa‑nud 16‑aastasel Eesti tulevikulootusel Viktor Romanenkovil on kõrged sihid

(ERR Sport)Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

Foto

: EPL

WWW.AUTHOR.EE

Vesse 4B, (Lasnamäel, Peterburi mnt. viadukti lähedal), tel 609 9928, E–R 10–19, L-P 10–16

Suusakomplektid

alates 1600.-Paljud suusad - 20%

SUUSAD JA SUUSAVARUSTUSPROFESSIONAALNE SUUSAHOOLDUS

SUUSAD JA SUUSAVARUSTUSPROFESSIONAALNE SUUSAHOOLDUS

AVATUD KA PÜHAPÄEVITI

TERE TULEMAST MEIE KAUPLUSESSE AADRESSIL

VILDE TEE 73 (tel 6 506 088)

JAANUARI LÕPUNI KÕIK PRILLIRAAMID (ÜLE 850 PRILLIRAAMI)

ALLAHINDLUSEGA

100%* Pakkumine kehtib plastikklaaside tellimisel

Kõva pinnaga plastikklaasid al 400 kr paarAR-kattega plastikklaasid al 600 kr paar

Kauplus avatud T–R kl 10–19 (lõuna 14–15),

L kl 10–17

www.nordoptika.ee

*

REKLAAMI ESITAJALE PRILLIDE

TELLIMISEL KINGITUS!

linnaleht reede, 22. jaanuar 2010

n TOIMETAJA VEERG

Hiireviu lugeda ei oskaÜhel päeval nägin, et naa-

bermaja rõduserval kõõlub keskmise suurusega linnu-

ke. Kui ta lendu tõusis, siis hakka-sid paistma ka kõver nokk ja uhked sabasuled. Juhukülaliseks arva-tud maakas aga ongi külmal talve-ajal linna pidama jäänud, pea iga päev on tema laperdavat lendamist ümbruskonnas näha.

Kuigi Eesti pealinna elanikke pole kirjade järgi aastaga eriti juur-de tulnud, lisandub salakesi neid sissekirjutuseta uusasukaid pide-valt. Palju sõltub sellest, kust nad tulevad. Kas metsast nagu viud ja rebased või Narvast ja Kohtla-Järvelt. Või siis hoo-pis Kapa-Kohilast või mõnest teisest tublist maakohast või väiksemast linnast.

Pealinna tuled ning rikkalikumad võimalused meelitavad jätkuvalt, masuajal tullakse üha enam pealinna suurematele ja liigirohkematele jahimaadele lantima või tööd murdma. Tõmme ei kahane.

Seni on Eesti pealinnas kõikide segaste aastate kius-te olnud eestlasi napilt, kuid kindlalt rohkem kui kõiki tei-si, erinevate hoovustega siia kandunud muulaskultuuride esindajaid kokku. Üha lisan-duvad mitteresidendid mää-ravad tuntaval määral linna üldilmet, ja mis tähtsam – üldisi meeleolusid. Igatahes on eestikeelset kõnet ka pea-

linna tänavail ja ärides üha rohkem. See nagu lisaks kind-lust.

Paraku on aga pealinna äriilm, see tähendab poodnikud-teenindajad-rahalaenajad otsustanud teisiti.

Äripidajad, mitte riigikogu, isegi mitte muulaste suure osakaaluga linnavolikogu, otsustasid vaikival (?) kokkulep-pel kehtestada Eesti pealinnas teise avaliku keele. Nii ongi juba umbes poolteist aastat meie pealinnas enamik reklaa-mist ja äridel olevast teabest ilma igasuguse valehäbita kahes keeles. Ja nagu sellest veel vähe oleks, paljudel puhkudel on – kas rumalusest või hea meelega – riigikeel tõrjutud tei-sele kohale või suisa ära unustatud. Kirillitsa pealetung on hullem kui Vene ajal, siis peeti vähemalt keelte järjestusest piinlikult kinni.

Hiireviu lugeda ei oska, tal on keelest ükskõik ja kevadel läheb ta metsa tagasi. Küll aga peame murega vaatama, kui-das ligi viiendik Eesti eestlastest on allutatud saamahimulis-te ettevõtjate tõttu võõra keele lauspealetungile, mille nad ise kaupade hinnalisandina peavad veel kinnigi maksma. Kelle raha, selle keelevalik. Mida küll teha?

Kirillitsa pealetung on hullem kui Vene ajal.

Ants Vill, toimetaja

arvamusn TänuVääRT AbI TööTuTElE n Repliik

Rahvaste sõprus n Eestimaad väisas Gruusia või Georgia president Mih-heil Saakašvili. Osa eestlas-konna suur Gruusia-vaimus-tus on minu jaoks imekspan-dav. Samamoodi on veider, et Venemaal peetakse uuringute järgi sakslastest lugu, kuigi vii-mases ilmasõjas notiti üksteist üsna tublisti. Eesti iseseisvust tunnistas esimesena Island. Samas, miks peaks islandlasi eestlaste saatus morjendama? See kõik on poliitiline värk, sest tegelikult on meil eri rahvusest inimestega suheldes erisugu-seid kogemusi – nii häid kui ka halbu. Ent ühe rahva mälu ja eelarvamused on ikka kum-malised küll. Indrek Kuus, Linnaleht

Karik

atuu

r: Pe

ep L

inno

n Hendrik (48): Mõnikord olen helistanud tasulistele numbritele, kui telekas just maha hõisatakse. Aga olen andnud nii raha, taarat kui ka napsi igasugustele elu-heidikutele, tuppa soojagi kutsunud. Naine nimetab neid muidugi joodikuteks ja ma saan alati pragada, kui nendega tegemist teen.

n Helina (34): Mingil ajal oli kesklinnas lausa raske liikuda, ilma et keegi ligi ei astuks ja raha küsiks. Tea, kas nüüd on külm ilm rahaküsijad sooja peletanud... Olen muidugi neile andnud ka, aga ega mulle raha andmine eriti ei meeldi. Pal-ju parem heategevus on minu arvates näiteks koristustalgutel kaasalöömine või mis tahes muu vabatahtlik tegutse-mine abivajajate heaks. Ja verd käin ma ka doonorina annetamas.

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

n Kaisa (21): Muidu-gi ma annan, kui küsi-takse. Eriti kenadele tänavamuusikutele, vanadele mitte. Ja naabrimees pole mulle veel oma võl-gu tagasi maksnud, käib pea ülepäeviti suitsu, soola ja sajast küsimas. Fo

to: B

ulls

n Viimasel ajal on palju jut-tu olnud sellest, et mõned toi-dus kasutatavad sünteetilised värvained, näiteks asovär-vid, võivad tekitada allergiat ja muid tervisehäireid. Samas sisaldavad neid värvaineid ka ravimid. Näiteks ühed roo-sad tabletid sisaldavad asoru-biini (E122). Ehk võiksid ravi-mid üldse värvivabad olla? Kas ravimites värvainete kasuta-mine on mingil moel regulee-ritud?

n Asjatundja vastab

n Värvaineid kasutatakse pea-miselt ravimite omavaheli-se eristamise hõlbustamiseks. See on oluline ravimite ohu-tu kasutamise seisukohalt, et näiteks erinevaid tablette oleks võimalik peale muude väliste tunnuste värvi järgi eristada,

kuna paljud tabletid või kaps-lid, kaasa arvatud sama toime-ainet erinevas hulgas sisalda-vad ravimid, on välimuselt sar-nased.

Samuti on ravimvormi konkreetsed välised tunnused olulised võltsingute kindlaks-tegemisel. Vahel on värvainete kasutamine tableti kattes või kapsli kestas vajalik selleks, et muuta kate läbipaistmatuks ja kaitsta nõnda valgustundlikku toimeainet. Värvaineid võib lisada ka preparaadi välimuse parandamise tarbeks, kuid siis peab see olema hästi põhjen-datud ning näiteks asovärve ja teisi sünteetilisi värvaineid pole sel eesmärgil lubatud laste-ravimites kasutada.

Ravimites kasutatavad värv-ained peavad vastama sama-dele nõuetele kui toiduaine-tööstuses kasutatavad värvai-

ned ning ravimite omaduste hindamisel arvestatakse alati ka abiainete, sealhulgas värv-ainete ohutuse ja kvaliteediga. Ravimitega manustatavad vär-vainete kogused on enamasti väga väiksed.

Kui ravim sisaldab abiaineid, mis võivad allergiat põhjusta-da, on see ravimiga kaasas olevas infolehes ning ravimi pakendil välja toodud.

Margit Plakso, ravimiameti ravimite osakonna

juhataja asetäitja

Miks peavad tabletid värvilised olema?

Väljaandja AS Linnaleht Narva mnt 13, 10151 TallinnTel 6 804 570Faks 6 804 571E-post linnaleht@linnaleht.ee

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeVastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.eeReklaam Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.eeÄrijuht Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.eeTrükk AS Printall

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnaleht AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.

Foto

: Bul

ls

lugeja küsib Vaat kus lugu

Lumi paneb mehed töölen Viimasel ajal on elamupiir-kondades nähtud liikumas märkimisväärselt palju mehi, vaip kaenlas. Kena lumine plats välja vaadatud, klopitakse vaip lumes tolmust puhtaks. Tänu-väärne, et mehed saavad taas vaibakloppimisoskusi meel-de tuletada ning nõnda kodu-töödesse oma panuse anda. Lumevaesel talvel võisid ju suurtes kortermajades elavad laiskvorstid sellest tööst hõlp-sasti kõrvale hiilida. Kasutage lund ära, seni kui seda on! Mari

Jõulueelne suurpuhastus Lasnamäel. Foto: Kaljo Jaagura

lugeja pildistab

Foto

: EPL

Pakume freesimist, paigaldust ja

transporditeenust!2150 kr/täiskomplekt

3990 kr/täiskomplekt

UKSED IGAÜHELE!

Müügil ka siseuksed!

JAANUAR ON SOODSATE OSTUDE KUU!TOO OMA VANAD PRILLIRAAMID MEILE,

SAAD UUED 50% SOODSAMALT!**pakkumine kehtib prilliraamide ja -klaaside koosostul

SOODSADPRILLIKOMPLEKTID

HINNAGA 490 kr ja 990 kr

(prilliraamid ja monofokaalsed prilliklaasid)

*Pakkumine kehtib 31.01.10 lõpuni

Tartu mnt 6 , WW-Passaaž, Aia 3/Vana-Viru 10 , Lasnamäe Tervisekeskus, Punane 61, Nurmenuku Kaubanduskeskus, Õismäe tee 1B, Maardu, Nurga 1A

HambaraviUus aadress: Vabriku 2Balti jaama ja Telliskivi

peatuse vahelTel 6 215 661

Soovime Teileilusat naeratust

läbi aastate!www.kvr.ee

Hambaravi, kirurgia, proteesimine,

laste hambaravi TASUTAJaanuaris tasuta konsultatsioon!

OÜ Magdaleena Hambaravi

Pärnu mnt 102 (peauks)Avatud E-R

Hambaravi, esmaabi, hambakirurgia

Laste hambaravikuni 19. a TASUTA!

LisainfoTel 6 549 469

www.magdaleenahambaravi.ee

Kas olete hea- tegevuseks raha annetanud?

n KARM ELU

16. sajandil hukkus maavärinas ligi miljon hiinlast

Aastas toimub miljoneid maavärinaid, kuid inimestele on neist tajutavad vaid 5000–7000. Umbes sada neist toob kaasa purustusi ja paar-kolm kujutab endast tõelist loodus-õnnetust. Haiti maavärin on üks neist, kuid minevikku jääb ka hoopis laastavamaid maa-värinaid.

Suurima hukkunute arvuga maavärin toimus 1556. aasta jaanuaris Hiinas Shaanxis, kus olla surnud 830 000 inimest. Kuid nii nagu Haitiski ei suu-deta kunagi kõiki hukkunuid kokku lugeda ja seetõttu on arvud alati ligikaudsed. Hiinas on tugevaid maavärinaid ette tulnud hiljemgi, 1927. aastal hukkus seal umbes 200 000 ja 1976. aastal 242 000 inimest. 1908. aastal Messina maaväri-nas Itaalias oli hukkunuid kuni 160 000 ja 1923. aastal Tokyo maavärinas 150 000. Paljude

nädalalõppTöötule töö asemel helkur?“Helkurid päästavad nende elu.”Ametiühingujuht Harri Taliga põhjendab töötukassa ligi miljonikroonist meeneostu väitega, et helkurid pääs-tavad töötute elu. Detsembris ostis töötukassa peale oma logoga pastakate ja kaustade töötutele jagamiseks mõeldud 15 000 helkurit. (aripaev.ee)

Loe edasi pöördel >>

Foto

: EPL

Kui maa väriseb… Nii nagu Euroopat tabanud külmalaine kõigutas inimeste usku globaalsesse soojenemis-se, tekitas Haiti maavärin huvi maavärinate vastu. Teadmisi selles vallas jagab akadeemik Anto Raukas.

Kuigi olukord saarel on rahutu, pole migratsiooniametnike sõnul haitilaste massilist tungi USA‑sse märgata. Foto: Reuters/Scanpix

maavärinate ohvrite arvu var-jatakse.

Ühishaudadesse maeti elusaidki

Maavärina ohvrite ühis-haudadesse matmine oli eri-ti levinud Nõukogude Liidus. 5. oktoobri öösel 1948 toi-mus Aşgabati maavärin, mis hävitas praktiliselt kogu lin-

na, 180 000 elanikust hukkus 110 000. Linna viidi eriväe-osad, kes ei lasknud laipade juurde isegi omakseid, arvata-vasti maeti ühishaudadesse ka veel elavaid. Toimunu sai tea-tavaks alles 1973. aastal.

Sama oli 4. novembril 1952 toimunud Kamtšatka maavä-rina ja tsunamiga, kui ookea-niveed ujutasid üle 700-kilo-

meetrise rannikuala ja hävis täielikult Severo-Kurilski linn. 27 000 evakueeritult võeti all-kiri, et nad ei räägi tragöödiast kellelegi kunagi.

Maakoor elab ja liigutab Eristatakse tektoonilisi maa-

värinaid, mida põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged, vulkaa-

nilisi maavärinaid, mis kaas-nevad vulkaanipursetega, lan-gatusvärinaid, mille on esi-le kutsunud suurte koobaste sisselangemine, ja tehnogeen-seid maavärinaid, mida teki-tab inimtegevus, nagu pom-miplahvatused, lõhketööd jne. Peale selle võivad maavärina

Aasta algab pauguga

* Käesolevas pakkumises näed

näidishindu.Sunoreki laiast

aknakattevalikustsaad tellida just

Sulle sobiva mõõduja hinnaklassiga

kardinad.Pakkumine kehtib

kuu lõpuni.

SUNOREK SALONGID: TALLINN: Liivalaia 40, Mustamäe tee 5 / TARTU: Turu 45b Sepa keskus / PÄRNU: Papiniidu 4 / RAKVERE: Põhjakeskus / VILJANDI: Leola 53 Home Gallery / JÕHVI: Narva mnt 141a Kaspar / KURESSAARE: Tallinna mnt 30

www.sunorek.ee

linnaleht reede, 22. jaanuar 2010� maakera kapriisid toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

toreda maa, nagu seda on Ees-timaa!

Eesti võimsaim maavärin toimus aastal 1877

Eesti asub õnneks piirkon-nas, kus maavärinaid esineb harva. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inime-sele selgelt tajutavad maavä-rinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877 epitsentri-ga Vormsi piirkonnas. 28. jaa-nuaril 1881 oli tugev maavä-rin Narva ümbruses. Tollas-te ajalehtede andmetel lan-genud mitme mõisa (Auve-re, Laagna, Repniku) lage-delt ja seintelt krohvi ning Auvere jaamahoones purune-nud isegi mõned aknaruudud. 25. oktoobril 1976 toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähe-dal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist sein-tes. 8. aprillil 1987 oli 4-palline maavärin Võrtsjärve lähedal.

Tsunami hukutas kunagi Lissaboni

Ookeanides või ranniku-aladel toimuvad maavärinad põhjustavad suurte veemassi-de ümberpaiknemise ja hiid-lainete ehk tsunamide tekke. Tsunamid levivad suure kii-rusega: 400–1000 km/h. Hiid-lainete seeria koosneb tavali-

selt viiest kuni seitsmest üks-teisele järgnevast lainest, mille vahekaugus on 200–300 kilo-meetrit. Laine kõrgus ookea-nis on tavaliselt paar meetrit, kuid rannale liginedes, kus meri madaldub, laine kõrgus kasvab ja võib ulatuda 20–30 meetrini.

Sellised lained võivad tun-gida kaugele sisemaale ja teki-

tada suuri purustusi. Nii on Vaikse ookeani saartel ja ran-nikul viimase 2500 aasta vältel toimunud enam kui 300 hiid-lainetest põhjustatud katast-roofi. Üks tuntumaid hiidlaine tekitatud katastroofe oli seo-tud Lissaboni 1755. aasta maa-värinaga, mil 12,5 meetri kõr-gune hiidlaine laastas Lissabo-ni ja selle ümbruse.

<< Algus pöördel

Anto Raukase sõnul on Eestil õnn asuda piirkonnas, kus maavärinaid esineb harva. Foto: Marko Mumm / EPL

põhjustada suurte meteoriiti-de langemine, lumelaviin või maasööst mägedes. Umbes 95 protsenti registreeritud loo-duslikest maavärinatest on tektoonilised. Nende kolle ehk hüpotsenter asub enamasti 10–100 kilomeetri sügavusel.

1960. aastatel alanud ookea-nipõhja süvapuurimised, paleomagnetilised uuringud ja kosmosest tehtud mõõdis-tamised kinnitavad, et lito-sfäär koosneb suurtest plaa-dikujulistest plokkidest ehk laamadest, mis liiguvad hori-sontaalselt 1–10 sentimeetrit aastas. Laamade piirideks loe-takse ookeanide keskahelikke, saarkaari, süvamurranguid ja riftivööndeid ning mobiilseid mandrite kurrutussüsteeme. Laamade liikumissuunad on väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahe-vöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uueneb, kokku-surumis- ehk Benioffi vööndi-tesse. Neis põrkuvad laamad kokku, nende aine sukeldub osaliselt vahevöö sügavusse ja sulab üles. Seal toimub mand-rilise maakoore kujunemine.

Kõik laamade piirid kujuta-vad endast seismiliselt aktiiv-seid vööndeid, kusjuures välja-venitumisvöönditele on iseloo-mulikud madalafookuselised, kokkusurumisvöönditele aga süvafookuselised maavärinad, sest maakoor on seal paksem.

Eestis on kolm seismoloogiajaama

Maavärina koldest lähtuvad seismilised ehk elastsuslained. Kõige kiiremini (kuni 13,6 km/s) levivad pikilained, mis või-vad läbida kogu maakera. Rist-lained on aeglasema levikukii-rusega (kuni 7 km/s) ega levi vedelas keskkonnas. Need ei läbi Maa tuuma. Kõige väikse-ma levikukiirusega (alla 4 km/s) on maapinna lähedal ilmne-

vad pinnalained. Kõigi nende lainete levikukiirus sõltub kivi-mite füüsikalistest omadustest ja muutub hüppeliselt. Koht maapinnal, kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremi-ni, asub otse hüpotsentri kohal ning seda ala nimetatakse epit-sentriks. Seal avaldub maavä-rin maapinnal kõige suurema jõuga.

Maavärinaid registreeritak-se seismoloogiajaamades seis-mograafide abil. Need fikseeri-vad väga suure täpsusega seis-miliste liikumiste kõikumis-te alguse ja amplituudi ning võimaldavad määrata epit-sentri kaugust ja asendit ning hüpotsentri sügavust. Eestis on kolm seismoloogiajaama. Muide, Tartu ülikoolis konst-rueeris omaaegne füüsika-professor Johan Vilip (1870–1942) tollased maailma pari-mad seismograafid.

Katastroofile võib tulla järg

Maavärinale on iseloomulik tõugete korduvus, mis kõne-leb sellest, et kuhjunud pinged ei vabane maakoores otseko-he. Peatõukele järgneb tavali-selt seeria nõrgemaid järeltõu-keid, mis pärast laastavamaid maavärinaid võivad avalduda

nädalaid, kuid ja isegi aastaid hiljem. Seega ei pruugi Hai-tis purustused veel lõppeda. Mõnikord eelneb aga peatõu-kele nõrgemaid tõukeid, mida nimetatakse eeltõugeteks.

Maa väriseb peamiselt kahes piirkonnas

Maavärinate tugevuse ja sageduse poolest eristub kaks vööndit. Esimene neist, Vaik-se ookeani vöönd, ääristab hiiglasuure poolringina Vaik-se ookeani rannikupiirkonda: Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameeri-ka läänerannikut. Teine seis-miline vöönd kulgeb üle Vahe-mere maade, Musta mere, Väi-ke-Aasia ja Himaalaja mäesti-ku Indoneesiasse. See vöönd on tuntud Vahemere maade seismilise vööndina. Umbes 90 protsenti kõigist registree-ritud maavärinatest on toimu-nud nendes kahes seismilises vööndis.

Kahjuks ei ole teada ühtegi täiesti usaldusväärset maaväri-nate prognoosimise meetodit. Purustusi aitavad vähendada antiseismiline ehitus ja elanike psühholoogiline ettevalmis-tus. Meie aga võime vaid õnne tänada, et meie esivanemad valisid meile elukohaks sellise

n Eesti Punane Rist ja UNICEF-i Eesti esindus olid inimestelt Haiti maavärina ohvrite toetuseks eilse seisuga saanud üle 640 000 krooni. n Punase Risti kaudu on 1000 annetajat toetanud maavärina ohvreid kokku pea poole miljoni krooniga. Suurima, 100 000 krooni suuruse annetuse tegi Tartu linnavalitsus. UNICEF-i Eesti esindusele oli eilseks laekunud ligi 400 annetajalt kokku umbes 160 000 krooni. n Soovijad saavad Haiti elanikele toetusraha kanda Eesti Puna-se Risti Swedbanki kontole 1180001436 ja SEB Panga kontole 10220039608010 (märksõna: Haiti maavärin). Eesti Punane Rist edastab annetused Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonile, kes aitab kannatanuid kohapeal kõige vajalikuma ehk vee, eluase-me, ravimite, hügieenitarvete ja psühholoogilise toetusega. n UNICEF-i kaudu saab maavärina ohvreid abistada annetades raha UNICEF Eesti Rahvuskomitee arveldusarvele 221120211192 Swedbankis, 10052039502009 SEB Pangas ja 332029950003 Sampo Pangas (märksõna: Haiti). BNS

Haitit eelmisel nädalal tabanud rängas maavärinas hukkunute arv on tõusnud 75 000‑ni ja kannatanuid on ligi 250 000, lootus veel rusude alt kedagi elavana leida on väike. Foto: Reuters/Scanpix

Maavärina ohvrite toetuseks koguneb annetusi

Foto

: Reu

ters

/Sca

npix

ERIPAKKUMINE!

Soodustus kehtib raamide ja klaaside koosostul jaanuari lõpuni.

Silmanägemise kontroll prillitellijale TASUTA

Meie kauplused Tallinnas Väike-Karja 5, Kaubamaja 6, Tartu mnt 45, Sõpruse pst 213, Pärnu mnt 17, Pärnu mnt 68, Pärnu mnt 238 Järve Selveris. Kuressaares Kohtu 1. Tartus Rüütli 10. Pärnus Hospidali 14, Lai 11, Port Artur 2. Viljandis Tartu 3. Kärdlas Heltermaa mnt 14A. Paides Vee 3. Raplas Tallinna mnt 14. Rakveres Tallinna mnt 16. Jõhvis Narva mnt 5.

Kvaliteetsed progresseeruvad plastikklaasid nüüd alates

1790 kr/paarÜhevaatelised plastikklaasid

alates 290 kr/paarSuur valik prilliraame

-50%

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid riideid, jalatseid ja mänguasju.

www.humanae.ee

Ostes meilt...

...säästad keskkonda,...säästad raha,

...oled isikupärane.

Soodusmüügitundidel kõik kaubad -30%KAUPLUSED

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),Vikerlase 19, Kotzebue 27,Pallasti 1, Sütiste tee 30,

Pärnu mnt 66, Narva mnt 4Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20

reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht ��reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht

n LÜHIDALT

Saastatud õhk kahjustab kopse ja südant n Bostoni tervisemõjude instituudi teadlased leid-sid varasemaid teadustöid analüüsides, et liikluse tekitatud õhusaaste mõjutab tugevalt süda-me ja kopsude seisundit. USA teadlased vaatlesid 700 uuringut, kirjutas Healthday. Selgus, et liikluse põhjustatud reos-tus halvendab kopsude tööd ja kiirendab arterite lupjumist. Lisaks leiti, et pidev saastunud õhuga kokkupuutumine soodus-tab südame rütmihäirete teket ja teisi tõsiseid süda-meprobleeme. Suurimas ohus on inimesed, kes ela-vad suurtest maanteedest 300–500 meetri kaugusel.

tarbija24.ee/LL

Uue gripi vastu on vaktsineeritud üle 20 000 inimesen Terviseameti andmeil on end uue gripi vastu lasknud vaktsineerida üle 20 000 inimese, neist rohkem kui 8000 lisandus möödunud nädalal. Kok-ku on 15. detsembrist 17. jaanuarini tehtud 23 733 vaktsineerimist. Seejuures kolmandik vaktsineeri-tuist (7867) on inimesed, kes ei kuulu riskirühma-desse.

Kõik soovijad saavad ka praegu lasta end gripi vas-tu vaktsineerida, selleks on kõige lihtsam võtta ühen-dust oma perearstiga. LL

16 36316 363Haigekassa infotuba

Tööpäeviti 8.30–16.30www.haigekassa.ee

haigekassaLehekülg on valminud koostöös Eesti Haigekassaga

n Eesti Tervise Fond ning internetiportaal arst.ee valisid aasta arstiks 2009 neurokirurg Rein Viilu (pildil), kes on töötanud Mustamäe haiglas 32 aastat. Tartu ülikoolis lõpetas ta küll neuroloogi eriala, kuid töö käigus sai temast neuroki-

rurg, kes teeb väga keeru-kaid ja raskeid operatsioone, mille lõpptulemus sõltub kirurgimeisterlikkuse kõrval ka hoolivast suhtumisest ja soojast sõnast.

Aasta arsti valiti kahek-sandat korda, žürii tegi valiku 239 kandidaadi hulgast. LL

Aasta arstiks valiti neurokirurg Rein Viilu

Foto

: Sca

npix

n 17. jaanuaril jõustus sotsiaalministri määrus, millega suurenevad pereõde-de roll ja vastutus perearsti praksistes. Olulisima muudatustena annab määrus õdedele senisest enam vastutust krooni-liste haigete ja ägeda tervisehäirega pat-sientide nõustamisel. Pereõde määrab vajadusel ravi ja soovitab oma pädevuse piires käsimüügiravimeid. Samuti pike-

neb pereõe iseseisva vastuvõtu aeg viie tunni võrra nädalas.

Teine oluline muudatus on perearsti vastuvõtule pääsemise kiiruse muutumi-ne. Ägeda tervisehäirega või kroonilise haiguse ägenemisega patsient peab perearsti või -õe vastuvõtule pääsema samal päeval. Teistel juhtudel on ooteaeg kuni viis päeva. LL

Pereõdede roll ja vastutus patsientide ravimisel kasvavad

n VISIIDITASUD

Ravikindlustuse seadus sätestab juhud, kui patsient peab maksma visiiditasu ning kui arst ei tohi seda küsida.

Viimasel ajal on olnud mee-dias lugusid, kus räägitakse üha kõrgenevatest visiidita-sudest tervishoius. Tuletame visiiditasude maksmise tin-gimusi ja määrasid veel kord meelde.

PerearstKui patsient tuleb perearsti

vastuvõtule, ei tohi arst visii-ditasu küsida. Seda ka siis, kui visiiditasu küsitakse peidetud kujul, nimetades seda sussi-, bürootarvete, praksise üüri vm tasuks. Samuti pole ars-til õigust küsida visiidi eest nn vabatahtlikku tasu (annetust). Soovitame inimestel seis-ta oma õiguste eest ning tasu mitte maksta.

Kui perearst tuleb aga kodu-visiiti tegema, on tal õigus küsida selle eest kuni 50 kroo-ni, sõltumata sellest, kas hai-geid, kelle terviseseisundit ta ühe visiidi kestel hindab, on üks või rohkem. Koduvisiit on tasuta rasedale ja alla kaheaas-tasele lapsele.

Perearst võib visiiditasu võt-ta inimeselt, kel puudub ravi-kindlustus.

EriarstHaigekassaga lepingut omav

eriarst võib küsida visiiditasu kuni 50 krooni. Eriarsti juur-de minekuks on vaja perears-ti saatekirja, välja arvatud siis, kui arsti poole pöördutakse trauma, tuberkuloosi, silma-

haiguse, naha- või suguhai-guse või kroonilise haigusega (ehk haigusega, mille korral on üldtunnustatud ravijuhiste kohaselt ette nähtud jälgimine eriarsti juures), samuti güne-koloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks.

Visiiditasu ei tohi nõuda rasedalt ja alla kaheaastaselt lapselt. Visiiditasu ei või ini-meselt küsida siis, kui välti-matule ambulatoorsele eri-arstiabile (näiteks trauma tõt-tu) järgneb vahetult haiglaravi või kui inimese suunas eriars-ti juurde sellesama raviasutu-se teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst.

Tähelepanu! Kui te ei saa mingil põhjusel kokkulepitud ajal arsti juurde minna, teatage sellest raviasutusele vähemalt 24 tundi enne oma vastuvõ-tuaega, siis ei pea arst tühjalt ootama ja vabanenud aja saab pakkuda järgmisele abivajajale. Kui te ei teata ja jätate vastuvõ-tule ilmumata, on raviasutu-sel õigus teie järgmisel nende poole pöördumisel võtta visii-ditasu kahekordses suuruses.

HaiglaVoodipäevatasu võib küsida

kuni 25 krooni päevas kuni 10 päeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Seda tasu ei või nõuda intensiivravi aja eest, rasedu-se ja sünnitusega seotud haig-laravi eest ning alaealise haig-laravi eest. Küll võib suuremat tasu küsida siis, kui palati tin-gimused on paremad määru-sega nõutust (näiteks perepa-latid sünnituse korral). Samas peab inimene saama valida ka tavatingimusi ja lisatasu mit-te maksta. Haiglas olles ei pea

haige või tema perekond täien-davalt maksma ei protseduuri-de ega ravimite eest, need on juba arvestatud voodipäeva hinda.

Haiglas võidakse inimeselt ravi eest küsida tasu, suuremat visiiditasu või voodipäevatasu, kui raviasutusel puudub haige-kassaga leping (antud erialal), kui teenust pole Eesti haige-kassa tervishoiuteenuste loe-telus, kui patsient n-ö ostab end järjekorrast mööda ning ka siis, kui inimesel puudub ravikindlustus.

Dokumendi väljastamineTöövõimetuslehe ja retsep-

ti väljastamise eest ei ole arstil õigust tasu küsida.

Dokumendi väljastami-se eest ei tohi küsida tasu, kui see väljastatakse haigekassa-le, õiguskaitseorganile, ühe raviasutuse poolt teisele, töö-võimetusekspertiisiks, puude raskusastme määramiseks või muudel seadusega sätestatud juhtudel.

Teiste dokumentide väljas-tamise eest on tervishoiuasu-tusel õigus küsida mõistlikku tasu.

HambaarstEestis saavad alla 19-aasta-

sed lapsed ja noored hamba-ravi haigekassa lepingupartne-rite juures tasuta, kui teenused on kirjas tervishoiuteenuste loetelus. Ortodontia (seal-hulgas hambaklambrite) eest tasub haigekassa ainult teatud raskete diagnooside puhul. Kui laps käib hambaarsti juu-res, kellel puudub haigekassa-ga leping, siis haigekassa tema ravi kinni ei maksa.

Allikas: haigekassa

Veel kord sellest, millal maksta ja millal mitte

Perearsti vastuvõtule minnes visiiditasu maksma ei pea, küll aga võib eriarst küsida visiiditasu kuni 50 krooni. Foto: Priit Simson / EPL

Tänavu aastast rakenda‑takse statsionaarses hool‑dusravis 15‑protsendist omaosalust, tänu millele on võimalik suurendada hooldusravi kättesaada‑vust.

Hooldusravi vajavad pat-siendid, kes ei saa kroonilise haiguse tõttu tekkinud funkt-sionaalsete häirete ja puue-te tõttu iseseisvalt hakkama. Hooldusravi pakutakse stat-sionaarselt (hooldushaiglas) ja ambulatoorselt (koduõen-dus). Kuni selle aastani rahas-tas hooldusravi täielikult hai-gekassa.

1. jaanuaril hakkas statsio-naarsele hooldusravile kehti-ma 15-protsendine omaosa-lus. See tähendab, et patsient

tasub ligi 95 krooni ühe voodi-päeva kohta ehk 2850 krooni kuus. Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest ravi-asutusele umbes 538 krooni, kuus seega ligikaudu 16 140 krooni. Endiselt jääb kehti-ma voodipäevatasu, mis on 25 krooni päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksi-maalselt 250 krooni ühe haig-lasoleku korra kohta. Ka hool-dusravil olles ei tule tasuda ei haiglas tehtavate protseduuri-de ega ravimite eest.

Hooldusravis omaosaluse kehtestamine on päevakorras olnud mitu aastat. Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu arenguka-vas peeti oluliseks hooldus-ravi rahastamist mitmest alli-

kast (omavalitsus, haigekassa, inimene ise), sest ainult haige-kassa vahenditest kõigile ravi-vajajatele ei jätku. Arengukava eesmärk on parandada hool-dusravi teenuste kättesaada-vust ja kvaliteeti ning pakkuda mitmekülgsemaid, sealhulgas eriti koduse hooldusravi tee-nuseid. Statsionaarse hooldus-ravi kõrval peetakse eriti oluli-seks koduse õendusabiteenuse arendamist, sest see on inime-sele mugavam: hooldatav saab kodus edasi elada ning see tuleb ka rahaliselt nii ühiskon-nale kui ka inimesele (või tema omastele) odavam.

Tänu omaosaluse kehtesta-misele statsionaarses hooldus-ravis on haigekassal võimalik tänavu rahastada hooldusra-viteenuseid 13 protsenti enam

Muudatused hooldusravi rahastamises

Haiglas hooldusravi saavad patsiendid peavad tänavu aastast maks‑ma ühe voodipäeva kohta ligi 95 krooni, ülejäänu tasub haigekassa. Pildil Tallinnas asuv Järve hooldushaigla, kus pakutakse ravi‑ ja hoiuteenust. Foto: Arno Mikkor / EPL

võrreldes läinud aastaga, lisaks võimaldab muudatus pakkuda 14 protsenti rohkem ambula-toorse hooldusravina kodu-õendusteenust.

Muudatuse kohta leiab lisa-infot ka haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

Evelin Koppel, haigekassa avalike suhete juht

n Iga kord, kui maksate visiiditasu või mingit muud tasu, küsige ars-tilt tšekki. Inimesel, kellele te tasu maksate, on kohustus tasu saamist tõendav kviitung väljastada. Kui teile tundub, et te poleks pidanud tasu maksma või võeti seda liigselt, esitage haigekassa piirkondlikule osakonnale tšekk ja avaldus, milles kirjeldate juhtumit. n Kui kahtlete avalduse esitamise põhjendatuses, saate nõu küsida tööajal haigekassa infotelefonilt 16 363.

Visiiditasu makstes küsige alati tšekki!

Foto

: EPL

linnaleht reede, 22. jaanuar 201010 kuulutused toimetaja Kristi Väin kristi.vain@linnaleht.ee

Müük

-Kaminapuu, 40 l võrk. Tel 55 70 032

-KÜTTEPUU SOODUSPAK-KUMINE!!! Müüa konteineris kuiva küttepuud 560 kr/rm ja 40 l võrkkotis 30 cm kuiv lepp ja sanglepp 27 kr/tk. Hinnad koos transpordiga! Tellimine tel 50 33 552, 53 408 290

-MÜÜA KARTUL “FOLVA”, “PRINCESS”. KOJUTOOMISE-GA. Tel 53 406 751

-SÄÄSTA KUNI 70% KÜT-TEKULUDELT! MITSUBISHI HEAVY ÕHKSOOJUSPUM-BAD KOOS PAIGALDUSEGA, ALATES 14 500 KR. TEL 6 661 355, WWW.KODUKLIIMA.EE

-Kasutatud riided Itaaliast, ori-ginal, MIX 20/kg. Tel 51 20 976

-Toidukartul “Gunda”. 4 kr/kg. Koos kojuveoga. Tel 58 507 811

-Müüa saetud küttepinnud 2800 kr/koorem ja saetud ning lõhutud leht- ja okaspuu kütte-puud 400 kr/rm (laotuna). Tel 53 466 680, e-post info@hirvlisaeveski.ee

-Toidukartul otse tootjalt teile koju. Hind 3–4 kr/kg. Tel 52 06 391

-3-meetrised küttepuud, 220 kr/rm. Tel 56 262 260

-Kuiv kütteklots 40 L võrkudes, vedu. Tel 3 847 010

-Müüa saksa lambakoera kutsi-kad. Vanus 2 kuud. Tel 56 225 692

-Toidukartul Laasi talust (“Princess”, “Agria” ja “Laura” 4 kr/kg). Kojuvedu tasuta. Tel 56 752 394

-MÜÜA LÕHUTUD KÜTTE-PUUD, transport al 8 rm. Tel 52 22 696, 52 36 733

Ost

-OSTAN IGASUGUST VANA-VARA: kunsti, mööblit, raama-tuid, hõbedat, märke, nõusid jne. RAHA KOHE. Tel 58 036 671

-Kunstigalerii võtab järgneva-tele oksjonitele vastu vanema põlvkonna kunstnike maale ja graafikat. Kunstiteoste ost-müük. Uus-Tatari 23, Tallinn, tel 6 772 010, www.vernissage.ee

-UUSI JA VANU RAAMA-TUID, MÄRKE, POSTKAAR-TE, VANARAHA jne. Tel 58 036 162

-Ostame RAAMATUID. Tel 51 58 663

Kinnisvara müük

-Müüa 2-toaline korter Tuha tn-l. Tel 56 646 996

-Müüa 1-toaline korter omani-kult. Tel 56 789 067

Kinnisvara ost

-Otsin klientidele 1-, 2-, 3-toa-lisi kortereid. Pakkumised saata meiliaadressile info@euro27.ee

-OSTAME või müüme teie kin-nisvara. Kiire vormistamine. Tel 6 576 301, 56 471 516 Veljo, e-post veljo@tipoliin.ee

-Ostan kinnisvara TLN-s. Tel 58 500 999

-Ostan omanikult 1- või 2-toa-lise korteri Tallinnas. Tel 58 004 800

-1–2-toaline korter Tallinnas. Tel 55 507 524

Annan rendile

-Üürile 1-toaline ahjuküttega heas korras korter. Tondi 35. 2000 kr + kom. Tel 51 59 481

-1 möbleeritud tuba, internet. Omanik naispensionär. Tel 6 740 008

-Rendile anda korter Pelgulin-nas, otse omanikult. Tel 53 487 306

-2-toaline Mustamäel otse omanikult. Tel 51 49 094

-1-toaline krt Lasnamäel, 1700 kr + kom-maksud, omanikult. Tel 51 11 992

Võtan rendile

-OMANIKULT. Tel 50 89 052, 56 130 711

-RAID & KO kliendid soovivad üürida-osta kinnisvara Tallin-nas. Info tasuta! Tel 55 673 156 Teele

-1–2-TOALISE KORTERI. Tel 51 57 533

-1–2-toaline korter Tallinnas, mööbliga. Tel 55 507 524

Pakun tööd

-Pagariettevõte võtab päevases-se vahetusse tööle kogemustega pagari. Tel 56 460 672, CV saa-ta epagar@hot.ee

-Salong kesklinnas otsib klien-tuuriga küünetehnikut, mani-küürijat, pediküürijat, kosmee-tikut, ripsmetehnikut. Tasuta parkimine, soodne rent. Tel 55 674 005

-Lasteaed pakub majahoidja kohta noorele pensionärile, kes elab Põhja-Tallinnas. Tel 6 625 913

Otsin tööd

-EL-TÖÖD KORTERITES. Tel 58 298 687

Teenus

-DEMONTEERIMINE JA EHI-TUSPRAHI VÄLJAVEDU. TEL 55 23 321

-KOLIMISTEENUSED. KOR-RALIKUD LAADIJAD. TEL 50 72 694

-VANA MÖÖBLI, VANAKRAAMI ÄRAVEDU. KORRALIKUD LAADIJAD. TEL 50 28 148

-Teen 1-toalisse vannitoa akna Õismäe ja Mustamäe korterites. Tel 6 573 252

-Õmblusmasinate parandus. Tel 51 68 180 Hillar

-VIIN ÄRA VANARAUA. Tel 55 670 479

-KOLIMINE. VANA MÖÖBLI, -KRAAMI, EHITUSPRAHI JM ÄRAVEDU. TEL 58 048 879

-ENNUSTAMINE, SELGELT-NÄGEMINE, MINEVIK-OLE-VIK-TULEVIK 24h. Tel 900 2412 (min 40 kr +km), www.hot.ee, paikesepoeg

-Demonteerimine ja väljave-damine; pesumasinad, pliidid, vannid, radiaatorid. TASUTA. Tel 6 484 164, 56 51 487

-OÜ Riversen Õigusabi, esmane konsultatsioon tasuta. Tel 56 496 946

-Pottsepatööd. Tel 55 23 522 Toivo

-Pottsepatööd. Tel 53 976 423

-KOLIMIS- ja VEOTEENUS. Tel 50 67 983

-Kiirlaenu- ja inkassovõlgni-kud! Anname nõu! Aitame kohtus! Hinnad head! WWW.KOHTUABI.EE, tel 51 70 336

-RESTAUREERIN MÖÖBLIT. Tel 52 90 680

-Abimees kõikides töödes! 200 kr/h + kohalesõit. Tel 56 467 736

-Lõikan oksi ja puid. Tel 55 690 790

-PESUMASINATE REMONT. Tel 55 610 873

-ARVUTIHOOLDUS. Tel 51 54 554

-Korstnapühkimine. Pottsepa-tööd. OÜ MK Korstnad. Tel 51 88 889

-Raamatupidamine. Tel 55 584 004.

-KOLIMINE, TRANSPORT. Tel 58 503 903

-Kodude koristus. Mobiiltel 58 098 230

-Lõbus laste sünnipäev Sinu kodus või peopaigas. Kutsu las-tega mängima piraat, printsess, Karlsson või Pipi. Lisaks näo-maalingud. Tunnihind 300 kr. Tel 58 064 661

-POTTSEPATÖÖD. Tel 55 912 966 Kristo

-VEOTEENUS 100 kr/h. Tel 52 12 299

-KORISTAMINE korterites ja majades. Tel 58 160 356

-Valmistame igasugust mööblit teie mõõtude järgi. Restauree-rime mööblit. Vahetame vanad toa- ja kapiuksed uute vastu. Tel 55 35 220, OÜ ERITEL

-Lumepuhastus katustelt. Tel 50 26 855

-TELEVIISORITE REMONT puhkepäevadeta. Tel 51 89 839

-WWW.ARVUTIKORDA.NET – REMONT JA ANDMETE PÄÄSTMINE. TEL 51 903 989

-JÄÄPURIKATE JA LUME EEMALDUS. TEL 55 575 807

-Viime ära vanaraua (pliidid, vannid jne). Tel 55 939 504

-Mööbli valmistamine eritelli-musel ja pehme mööbli remont. TALLINN, KOPLI 27, kontakt tel 6 603 080, 55 13 403

-Jääpurikate tõrje ja lumekoris-tus katuselt. Tel 56 914 241

-ELEKTRITÖÖD. Tel 50 82 497

-Lukkude remont. Tel 56 666 441, http://lukusepp.sauropol.com/

-VEOTEENUS, 150 kr. Tel 52 31 103

-Elektritööd. Tel 56 467 279

-Maaler (naine) tapeedib, vär-vib, pahteldab (soodsalt). Tel 50 52 749

-TELERITE REMONT. TEL 51 50 151 KOSKLA

-Kogemustega firma teostab KÜ-le üldehitustöid ja parki-misplatse. Tel 55 80 624

-Lumekoristus Bobcatiga ja ära-vedu. OÜ Randeren, tel 50 13 894

-Toidukaupade kojutoomine. SELVER/PRISMA/RIMI. Tel 55 20 187

Ehitus ja remont

-TORUTÖÖD korterites, era-mutes, KÜ-des, VÄLITÖÖD, WC-de ja vannitubade reno-veerimine. Tel 56 491 815 Egon Vool

-Pottsepatööd. OÜ Robert. www.robert.ee, tel 56 483 792

-Rõdude siseviimistlus ja soo-justamine pärast rõduklaaside või plastakende paigaldamist. OÜ Rimiron. Tel 51 37 723 Üllar

-Parketi lihvimine, lakkimine. Tel 51 01 064

-KORTERITE JA VANNITU-BADE REMONT. Tel 55 518 072

-TÄISPUIDUST TREPID, UKSED, AKNALAUAD JT PUIDUTÖÖD. Tel 58 363 303

-Trepikodade remont! Küsi pakkumist! Tel 55 623 051, www.4seina.com

-Kvaliteetsed ehitus- ja remon-ditööd soodsalt. Järelmaksu võimalus. Tel 52 50 893

-Laminaadi paigaldamine. Odav. Tel 55 653 364

-Parketi lihvimine, lakkimine. Tel 56 690 053

-Pottsepatööd, remont. Tel 50 26 855

-Ahjud, kaminad, pliidid. Ehi-tus, remont ja glasuurahjude restaureerimine. Tel 56 912 806

-SOODSA HINNAGA TRE-PID! www.puittrepp.ee. Tel 56 685 317

-EHITUS-REM. TORUMEES. Tel 50 11 413

-SAN-TEHNIK–ELEKTRIK. Tel 58 508 713

-VANN VANNI. Soodsalt. Tel 55 25 030

-Ehitus- ja remonditööd. www.ATGdisain.edicypages.com,tel 57 449 116

-PÕRANDATE LIHVIMINE. Tel 55 601 781

-Remondi-, maalri- ja tapeeti-mistööd meistrilt. Tel 56 241 861 Martin

-Teen kõik san-tehilised tööd. Tel 58 059 414

-Maaler otsib tööd. Tel 56 615 435

Äriteenus

-Avansilaen Eurexist! Laenu saad võtta kuni ühe kuu palga ulatuses maksetähtajaga kuni 2 kuud. Jaanuari lõpuni laenuint-ress 1% kuus! Laenuinfo telefo-nilt 6 164 128, www.eurex.ee

-Pakun raamatupidamisteenust OÜ-dele, MTÜ-dele, FIE-dele, lisaks korrastan eelmisi perioo-de, aastaaruanded. Balance Expert OÜ, tel 56 694 949, e-post Balance@balance.ee

-Palgapäev kaugel! Aitame kiiresti väikelaenuga, summas 1000–4000 kr. Näit 1000 kr, tagasi kuu pärast 1200 kr. Tel 56 680 344

-USALDUSVÄÄRNE FIRMA ANNAB LAENU KINNISVA-RA JA SÕIDUKITE TAGATI-SEL ÜLE EESTI. www.eurest-fund.ee. Tel 51 51 259

-Tasuta õigusabi konsultatsioo-nid, õigusabiteenused. Tel 58 309 000, www.oigusabikeskus.ee

-ELEKTRITÖÖD. Tel 56 470 230, e-post info@daubler.ee

Auto

-Ostan Lada 01-07 ja MB 123 ja 124 varuosadeks. Tel 51 900 366

Koolitus

-Sõiduõpe, ARK-i eksamiks ettevalmistamine, 75 kr. Tel 58 439 339

-www.autokoolid.info

-ETTEVALMISTUS GEO-GRAAFIA RIIGIEKSAMIKS. Tel 56 159 930

Tervis

-Hambalabor teeb suust väl-javõetavate hambaproteeside kiirparandust. Tel 55 614 661

-Aardeleid OÜ – kaanid, osoon, mesoteraapia. Tel 56 299 109, 56 779 575

Teated

-TPI Kojas aadressil Endla 59 PEOÕHTU 22.01 kell 18.30. Tantsuks mängib Mati Duo

-SOODSAD SUUSARIIDED. Ära külmeta, tule Herne 5, flii-sid vaid 15 kr

Pallaslaste jt Eesti kunstnike maalide, graafika, skulp-tuuride ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

Pehme mööbli kvaliteetne remont ja valmistamine.

Tel 53 585 791

Turbabrikett, puidubrikett, kaseklotsid. Kuivad halupuud.

Tel 55 528 977

HAUAKIVID EESTI LOODUSLIK KIVI SAMBAD HAUAPLAADID HAUAPIIRETE VALMISTAMINEKIIRTELLIMUSED

Saustinõmme küla, Saku valdtel 51 41 190 www.revalstone.eu

UUS müügipunkt Kreutzwaldi 4, Tallinn

OÜ HibicusHauakivid, allahindlus 30%Lastekodu 19. Tel 50 54 878

Kauplustes Kriisi Market KÕIK kaubad -50%

alates 08.01.10. Pae 80,Bravo keskus ja Sütiste tee 30,

Sütiste Centrum. Kodu- ja tarbekaubad.www.kriisimarket.ee

Raamatupidamisteenused,aastaaruanded,

vanad perioodid.OÜ, KÜ, MTÜ, FIE.

Tel 52 73 923 või erten@erten.ee

MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodupakub lähisuhtevägivalla

naisohvritele tasuta eneseabigruppe,

psühholoogilist, sotsiaalset ja juriidilist nõustamist.

Tel 52 64 697 kella 11–17www.naisteabi.ee

Finantseerija: Avatud Eesti Fond

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

LAEN KINNISVARA TAGATISEL

tel. 614 3024 614 3025

Narva mnt. 13 (2 korrus), Tallinnwww.odavlaen.ee

Tel 6 485 481,6 485 826, 50 18 860

www.odium.ee

Ametikoolitus 4. veebruaril 25. jaanuaril C-, BE- ja CE-kat kursus soodushinnaga

A-, B-, BE-, C- ja CE-kat alg- ja lõppastme koolitus ka automaatkäigukastiga autol.

Suur uue aasta soodustus: B-kat kursuse hind 5400 kr!Hommikused, päevased ja õhtused loengud toimuvad Narva mnt 40,

Mustamäe tee 22, Estonia pst 1 (Meloni Kaubamaja) ja Koskla 16 (Sõpruse pst-Koskla tn nurgal) ka nädalavahetustel.

Tasumine osade kaupa. Maksuamet tagastab 21% kogu õppemaksust.

HAJA AUTOKOOLA-, B-, BC1-, C1-, C-, CE-,

D-, BE-kat kursused1.02 B-, BC1-kat kursus

27.01 C1-, C-, CE-, D- ja BE-kat kursuswww.autokoolhaja.ee

Info tel 6 463 400, 53 414 434Pärnu mnt 102, III korrus

AVATUD E–K 9–16, N 9–18.30

A&O LaenuGrupp ASlaenud igaks otstarbeks

kinnisvara tagatiselTartu mnt 29, tel 6 486 083

www.aolaenud.eeTutvuge finantsteenuse tingimustega ning

vajadusel konsulteerige asjatundjaga!

Elektroonika,audio-videotehnika remont

Panasonic, Technics, ToshibagarantiiremontLiimi 1, Tallinn

Tel 6 997 000, 53 430 003www.panaservice.ee

Avatud E–R kl 9.30–18

Otsin kliendileMAJA NÕMMELKui Teil või kellelgi, keda teate,oleks pakkuda müüki kinnisvara,palun võtke minuga ühendust!

LugupidamisegaLiivi Lillimägi

Tel 55 44 644liivi.lillimägi@remax.ee

reede, 22. jaanuar 2010 linnaleht 11vaba aegtoimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee

Elu 12-aastaste hirmus

Eile elasin läbi jubeda juhtumuse, mis mind vahel-duseks pidude, šampanja ja mannavahu maailmast tagasi maa peale tõi. Tulin just vanalinnast šoppa-

mast ja lobisesin sõbrantsiga telefonis. Arutasime, kumma kutt voodis parem on ning milliseid lahedaid mänguasju peaksin Botoxi-poisi peal proovima.

Tänav oli suhteliselt tühi, äkki aga tundsin, kuidas kee-gi mind külje alt müksab. Hetk hiljem leidsin end elu eest rabelemas ja oma Gucci kotist kinni hoidmas. Mul pole kunagi nii suur hirm olnud! Karjusin täiest kõrist kiledal häälel: “Privet! Privet!” Muidugi mõtlesin tegelikult appi karjuda, aga šokiseisundis ei tulnud õiged sõnad suust väl-ja. Mis kõige hullem, tüübid, kes mult koti ära tõmbasid, olid kõige rohkem 12-aastased.

Enivei, nüüd olen täiega jamas küll. Mul pole enam ID-kaarti, juhiluba, oma kuti autovõtmeid, enda autovõtmeid ka mitte, krediitkaarte, koduvõtmeid, töö kiipkaarti... Põhi-mõtteliselt mitte midagi! Kõige hullem on see, et mul pole õrna aimugi, mis numbrile helistada, et kõik oma erinevad kaardid kinni panna. Grrr!!!

Mu sõbrantsil läks aga palju hullemini. Nimelt on ta rik-ka mehe tibi ning satub aeg-ajalt paparatsode kaa-merate vaatevälja. Ja siis hulgub kuskil Lasnamäe kolgastes, udupea! Ühel õhtul pandi talle mingi suvalise kasiino juures iga-tahes nuga kõrile ja tiriti ta autosse. Sõbrants aga on jube hea teeskleja. Ise oli ta jumala rahulik, aga selgitas

paanikat teeseldes tüüpidele, et ta ei tea üldse, kellest nad räägivad, kui ta miljonärist kutile viidati. Lisaks mängis ta täielikku bimbot ja kurtis, et jääb seebika järgmisest osast ilma, kui teda veel kaua autos kinni hoitakse!

Kuna sest aga kasu polnud, hüppas ta lõpuks liikuvast autost välja. Pätid on ju primitiivsed ega oota abitult bim-bolt tagaistmel mingeid vägitegusid. Nüüd on röövijad koh-tu all ja sõbrantsil ihukaitsja... Väga kompu kutt muide.

Nii et jah, neiud-naised, masu pole veel päris läbi, hoidke oma kottidest kõvasti kinni ja ärge viiesajastega väga lehvitage. Mu kutt läks täiesti hulluks, kui mu röövimisest kuulis, ja tah-tis autoga neid nolke jälitama

minna, alles siis aru saades, et tal pole autole juurdepääsu.

Ahjaa, praegu on mui-dugi parim aeg puhkust planeerida. Meil on järg-

mise kuu Tenerife ja siis Mau-ritiuse reis minu sün-

na ajaks juba paika pandud.

Pätid on ju primitiivsed ega oota abitult bimbolt taga-istmel mingeid vägitegusid.

dilaila@linnaleht.ee

etenduvas uudses tantsulavas-tuses “Kehanäppajad” on maa-ilm loodud laval troonivasse tel-lingupuuri. Selle kaudu viiakse vaataja maailma, mille reeglid on segu meile omastest põhi-mõtetest ning pea peale pööra-tud reaalsusest. Tantsulavastu-se autor ja lavastaja on Mihkel Ernits. Lisalugemist leiab lehelt www.saal.ee. LL

Etendus “Kehanäppajad” püüab tantsijad puuri n Kanuti gildi saalis (Pikk 20)

Foto

: saa

l.ee

n 2009. aasta koor, dirigent ja noor dirigent, puhkpilliorkes-ter ja orkestridirigent, koori-plaat, korraldaja, aasta toeta-jad ja aasta tegu kuulutatak-se Estonia kontserdisaalis välja sel pühapäeval toimuval üritu-

sel. Aunimetusele kandideeri-jaid on 83. Kontserdil esinevad teiste seas näiteks ETV noor-tekoor, Estonia seltsi segakoor, kammerkoor Voces Musica-les (pildil) ja segakoor Suisapäi-sa. Kontsert algab kell 15. LL

Aasta parimad koorid ja koorijuhid selguvad sel pühapäeval

n Kadrioru kunstimuuseu-mis näeb 5.–12. veebruarini Itaalia renessansiajastu meist-ri Leonardo da Vinci arvata-vat autoportreed (pildil), Ees-ti on esimene välisriik, kuhu teos jõuab. Portree leiti 2008. aastal ja see äratas tähelepanu oma silmanähtava sarnasusega Leonardo portreega Firenzes Uffizi galeriis. Sealne teos oli sajandeid peamiseks allikaks geeniuse kuvandi loomisel. LL

Eestisse jõuab Leonardo da Vinci autoportree

Repr

o: O

rest

Kor

maš

ov

Foto

: voc

esm

usic

ales

.ee

TELLISKIVIKIRBUTURG

Telliskivi 60A

Järgmine turg 30. jaanuaril kella 10–15

(23.01 turgu ei toimu – külmapühad.

Palume vabandust!)

www.kirbuturg24.ee

Toompuiestee 27,Grand Hotel Meriton

Tel 6 609 701, 53 736 325

www.hanzadent.ee

Pakume Sulle igemeravi,hambaravi,

laste hambaravi ja hammaste proteesimise

teenust.

www.concert.ee

viiul • viiul

vioola • tšello

Hanna Liis Nahkur Mari Katrin Suss

Anne Ilves Andreas Lend

- -

T 26. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal

Prokofjev.

Schulhoff.

Franck.

Keelpillikvartett nr 2, op. 92

Viis pala keelpillikvartetile

Kvintett klaverile ja keelpillidele f-moll

keelpil l ikvartett

PREZIOSO

AGE JUURIKAS klaver

TASUTA RAVI OPIAATE SÜSTIVATELE RASEDATELE

Info ja registreerimine Lääne-Tallinna Keskhaigla

asendusravikeskuses tel 53 042 231 tööpäeviti kl 9–17 või

aadressil Kopli 75a tööpäeviti kl 9–12.30.Tasuta ühistranspordi kuupilet ravil

käimiseks.

Väike kunstnik, võta kaasa omatehtud joonistus ning paneme koos üles vahva näituse

Enne algust joonistame koos!Kõigile osalejatele magus üllatus

VÄRVIPLIIATSID, MIRIAMI VÄRVIDSAVITÜKI LUGU, VAHVA RÄTSEP, VÄRVILIND

Kino Artis asub Solarise keskuses, Estonia pst. 9 | www.kino.ee

23., 24., 30. ja 31. jaanuaril kell 12.00 kinos Artis

KINOPILETIGA HARJU MÄELE UISUTAMA!

MUDILASTE MULTILAEGAS

Pilet väikestele 40 krooni, suurtele 50 krooni.

7 799.-

4 666.- 1 990.-

11 170.-

6 500.- 1 790.- 9 690.-

3 516.- 5 645.-VILBEL

3 390.- 11 600.-5 990.-

4 000.-

VESSE 3, TALLINNE-R: 10:00-20:00 L-P: 10:00-18:00 TEL.: 603 6514

www.gigantmoobel.ee info@gigantmoobel.ee

JA VEEL ÜLE

20 000ERINEVA TOOTE!

k a u p l u s - l a d uNurgadiivanvoodi Naglis Nurgadiivanvoodi Lukas Nurgadiivanvoodi Chester

Sektsioon Linas Massaži Kabiin Puhvetkapp Caroline174*48*84,5

Kapp Top-LineKöök Nika Ramka

Diivanvoodi Mars

Vaibad

Tugitool Motengonahast

al. 45.-

al. 2 790.-

Aeg lugeda Linnalehte www.linnaleht.ee

Tootmine/kontor: Kalda 9aTel 6 520 250, mob 52 55 775info@avaeksperdid.eewww.avaeksperdid.ee

Mustamäe kauplus: Kadaka tee 44Tel 6 588 105, mobm 52 68 703 kadaka@avaeksperdid.eewww.avaeksperdid.ee

RULOOKARDINAIDKASSETTRULOOSIDBAMBUSKARDINAIDPÜSTLAMELLERIBAKARDINAIDSIINEKARDINAPUIDPANEELKARDINAIDLIUGUKSIVOLDIKUKSIGARDEROOBI SISUSTUSTTEKSTIILIST KARDINAIDPUTUKAVÕRKE

Mõõdame,valmistame,paigaldame

Kampaania hinnad kehtivad reklaami ettenäitamisel Avaeksperdid OÜ kauplustes!

RULOO-KARDINADVALIKERINEVAIDRULOOSIDBAMBUS-KARDINADPÜSTLAMELL-KARDINADLIUGUKSED

RULOO-KARDINADVALIKERINEVAIDRULOOSIDBAMBUS-KARDINADPÜSTLAMELL-KARDINADLIUGUKSED

5

4

kuni

www.nordoptika.ee

Kõva kattega plastikklaasid al 400 kr paarAR-kattega plastikklaasid al 600 kr paar

ERIPAKKUMINE:PLASTIKKLAASIDE TELLIMISEL METALL- VÕI PLASTIKRAAMID

JÄRGMISTELT FIRMADELT:OK, ALTAVISTA, EXPRESS, FASHION, NORTH OPTICAL

HINNAGA 0 KR!Arsti vastuvõtt (info telefonidel)

MEIE KAUPLUSED:MUSTAKIVI KESKUS, Mahtra 1, tel 6 333 350, 6 024 696BENTONI KAUBANDUSKESKUS, Õismäe tee 107A, tel 6 512 823TELLISKIVI KAUBANDUSKESKUS, Telliskivi 61, tel 6 484 359BRAVO KESKUS, Pae 80, tel 6 010 199EUROMEKKA Punane 52, tel 6 264 813EHA KESKUS, Tartu mnt 49, tel 6 030 081BALTI JAAM, Toompuiestee 37, tel 6 310 170 TAMMSAARE TEE 94/KIILI 16 ( MAXIMA), tel 6 556 649LÕUNA KESKUS, Vana-Lõuna 4/Tatari 51, tel 6 257 805

REKLAAMIESITAJALEPRILLIDE

TELLIMISEL

KINGITUS!

Prillide tellimisel maksab nägemiskontroll 100 kr!

ESMAKORDSELTKÕIK RAAMID -55%

* Pakkumine kehtib plastikklaaside tellimisel

*

JAANUARI LÕPUNI