ransDN

JulkaissutViipurin kaupungin Retkeilylauiakunia

Väljaandja:Viipuri linna Turismiosakond

Utgiven avViborgs stads Exkursionsnämnd

Publisher :

The Travelling Commiliee of IheTown of Viipuri

Herausgeber :

Reisekomiifee der Sladt Viipuri

Publié par

le Comité d' Excursions de laville de Viipuri

Eldonanto:Urba Ekskurskomilalo de Viipuri

Vana toomkirik kellatomiga Foto: Pietinen

HEIMOVELJET JA-SISARET EESTISSÄ.

HÖIMUVENNADJA -ÖED EESTIS,

Monen kulttuuri-ihmisen-Mn mielestä voi suomalais-ugrilaisten heimokuntienalkuperän juontamisella ja

niiden kielien vertailevallaa. *i ™ , „„-,, ~„ „„=„ +a„tutkimuksella olla vain teo-reettinen, tunnepohjainenmerkityksensä. Mutta Ees-

Nii mitmegi kultuurinime-se meeiest vöib Soome-Ugri

hôimkondade aig Up,ära sel-.

... ,gitamisel ja nende keelte

vördleval uurimisel olla vaidteoreetiline, tundepärane

tähendus. Aga Eesti ja Soo-

Foto:Nyblin

Viipurinähfuna

JossitornistKeskel

vanalinn

Viipuri los Foto: Helios

tm ja Suomen keskinäiseensuhteeseen tämä arvostelukilpistyy, sillä Eestin ja Suo-men läheisyys, niin alueelli-sia kuin historiallisia ja kie-

lellisiä näkökohtia silmällä-pitäen, on vuosisatojen ku-luessa taannut ja vastakin

varmasti takaava keskinäi-sen kanssakäynnin, kehi-tyksen ja kilvoituksen edel-lytykset moninaisilla elä-

mämme yhdenlaisilla aloilla.

me suhetes see arvamus eipea palka. sest Eesti ja Soo-me lähedus nii geograafili-

selt, ajalooliselt kui ka kee-

leliselt vaatepunktilt on sa-jandite jooksul taganud jatagab tulevikuski vastasti-kuse läbikäimise, arengu ja

vöistluse eeldusi meie môle-mi sarnanevateil elualadel.

Mida hoolsamalt neid eel-dusi paneme tähele, sedasu_Mitä täydemmin, nämä

RaudteejaamFoto: I. Raekallio

Kunsfimuuseum ja -koot Foto: Pietinen

gavamini tunneme ja môis-tame, et veri on paksem kuivesi.

Köik see kohustab meidlähenema teineteistele. Vas-

tastikune kûlastamine avabsilmi ja siidameid.

Eesti höimuvennad ja -öed.Suur tänu Eestis meile osu-

tatud ikiilalislahkuse l eest !

Teretulemast vana Viipuri!

edellytykset oivallamme, si-tä väkevämmin tunnemmeja käsitämme, että "veri onvettä sakeampaa".

Kaikki tämä velvoittaa

meitä lähentymään toinentoisiamme. Matkailu toinentoistemme luokse avaa sil-miä ja sydämiä.

Eestin heimoveljet ja -si-

saret! Kiitos viimeisestä!Tervetuloa Vanhaan Viipu-riin!

Kesäkuulla 1937.

Viipurinkaupunginhallitus

Juunis 1937. a.

ViipuriLinnavalilsus

linna laamatukogu Foto: Welln

VIIPURI

Kaks tegurit, geograafiline asend ja ajalugu on teinudViipuri (1. Viiburi) selleks, mis ta praegu on: Soome tei-seks suuremaks linnaks, ning Ida-Soome kauba-, mere-liiklemise- ja hariduselukeskuseks. Samad tegvrid onmoodustanud sellest viimaseil ajul ka tähelepanuväärseturismikeskuse.

Sisemaasse juhtiva tähtsa veetee ääres asudes on Vii-puri Ida-Soome 100 duslik varav m e rele. Sellesadamaisse toovad suured aurulaevad tervitusi nii lähe-daist kui kaugeist maist, ning linna väli&sadama U v r a s' e(Trångsund) puumaterjali väljavedu on Euroopa suurim.Viipuri on sisemaist vesiala ùhendava tähtsa Saimaa-kanali lôpukoht, ning môningate raudteede ja kùmneteautobuseliinide sôlmekoht.

Viipuri on vana linn, milline ùle 600-aastase olemasolukestel on näinud nii rahulisi kui ka tormiseid päevi, agata on ka m o o d n e linn, miiline nobedasti omandanud

Maakonna arhiiv Foto: Pielinen

köiki tarvituskölvulist, mida pakub talle nuudne areng.Vöidakse öelda, et Viipuri on linn, k v s s a j a n d i dùhtu v a d. Temas on säilinud mälestusi köigilt ajava-hemikelt, ja see asjalugu annab talle erilise meeldivuse.

Muide looduski on olnud helde Vi'purile, raamides linnavälkuvate vetega, tumedate metsadega ning kinkinudavarate vaaitealadega körgendikke.

Viipuri on ka kûlalislahke, vôttes vastu avasûu tulejaidlähedalt ja kaugelt. Ent iildine kogemus ongi, etkiilastajad meelsasti viibivad selles linnas.

Hääd hotellid ja söögiasutused on turistidele hôlpsastikättesaadavad. Lai a d puiestlkud annavad suviseil,palavail päevil jahutavat varju, ning pakuvad ka meeldivatvaateala umbritsedes linna rohelise pärjana.

Trammid, autobused, taksiautoa ja isegi "vana Vii-puri" aega meenutavad kodused voorimehed on teenistus-valmid.

Vjsemal

Toomkirik

Paremal Agricolamälestussammas

Foto: I. Raekallio

Sadam Foto: Helios

Vast olete kavatsenud kiilastada Viipurit vöi siit läbireisides soovite peatuda vähemalt hetkekski. Kiire tut-vumine linnaga sel juhul on teretulnud. Lubatagu siisliihike esitelu — "hyvää päivä".

Liihike ajalugu on sarnasel korral vältimatu: Ses val-guses vôôras pääseb lähedale vana Viipuri loomusele jasudamele.

Meil tuleb ainagi aastatuhat hupata tagasi. Juba neilammusell ajul see maakoht, mille läbi siis voolas Vuoksiläänepoolne haru (mida pole praegu enam), oli kauban-duslikult ja strateegiliselt tähtis.

Viipuri pärisajalugu algab aastast 1293, mil rooteimarssal Torkel Knuudipoeg purjetas oma laevastikugaSoome lahe idavetel, vallutas tolleaegse Karjala ja asutas"vahvuses vôitmatu" Viipuri kindlus-lossi. Keskaegneajalugu jutustab selle kindluse paljudest nurjunud vallu-

Vaserna]

Ûmargune TornFoto: I. Raekallio

Paremal Kellatorn,end. Raaditorn

Foto: Th Nyblin

Vaaiamisväärsusi ja avalikke ehitusi1. Viipuri loss A32. Maakonna arhitv A33. Tervaniemi supelrand B44. Piiha Anna vallid A25. Torkkel Knuudipoja sammas A36. Ajaloo* ja rahvamuuseum A37. Vana toomkirik (Agricola kirik) B38. Eelmise kellatorn B39. Endine dominikaankirik B3

10. Eelmise kellatorn B3

li! Ka^oïtink. 1 'Svalna ehitus oues B313. Karjaportink. 7, » » » » -14. Vahtitornink. 8, » » » »

15 Vahtitornink. 12, » » » »

16. Uudenportink. 5, vana ehtlus cTues B317. Luostarink. 7, » » » »

18. Luostaiink. 10, » » » »

19. Luostarink. 30. » » » »

20. Rooma*katoliku kirik B321. Pamppalank. 12, vana ehitus B322. Piispank. 12, » » »

23. Piispank. 16, » » »

24. Niiudne raekoda C325- Teater C3*• »"loikeu, (Ringkonna kohus) C327 Kohtu esimehe maja C328. Piiskopi maja ja konsistoorium B329. Saksa*rootsi kirik C3

30. Kr.nkatol. toomkirik C331. Vana pritsimaja C332. Kaubamaja B233. Tollihoone B334. Pantsarlahti bastion C335. Kunstimuuseum C336. Telegraafikontor, riigi telefon C337. Purskkaev kujuga C238. Kuju »Metsapoeg» C239. Kuju »Kalapoeg» C240. »Hirvi»»sammas D2—341. Linna raamatukogu D342. Uus toomkirik D343. Agricola màlestussammas D3

44. Langenute màlestussammas D345. Lääninhallitus (Maavalitsus) D346 Maakonna iilema maja DJ47. Postimaja D348. Koguduse maja D249. Pritsimaja E2*0 P. Eliase kr.-kat. kirik Dl51. Kutsekool E352. Tööstuskool F353. Suviteater-laululava E354. Staadion F. 3-455. Raudteejaam Cl—Dl56. Autobusejaam CI57. Politsei prefektuur jaaadresslaud 82—3

Turg

Foto: Pietinen Folo: Helios

tamiskatseist. Vana kroonika lausub: "Moscorum bustaViburgum" (= Viipuri on moskvalaste haud).

Viipuri kindluse keskaegselst peremehist olid mônednii vägevad ja iseseisvad, et nende lään moodustas "riigiriigis". Nad omapääd alustasid söjategevust, sölmisid rahuja ajasid ka muidu ôige laiaulatuslikku poliitikat.Kindluslossis veedeti vahest ka nii hiilgavat elu, et aris-tokraatseid noori rootsi kuulsamatest suguvôsadest saadetisiia peeni kombeid oppima. Linn oli elavas kaubavahetusesHansa linnadega.

Ent sellele hiilgeajale järgnesid muutused. Uusaja alulvalitsesid Viipurit juba kohapealsed kuninga käsutäitjad,ja a. 1710 vallutas linna Vene tsaar Peeter Suur. Vene

MungaturufaurkFoto: Th. Nyblin

Tervaniemi supehand

Foto: Helios

vöimu ajal andis linnale eriti Katariina II valitsusaegoma ilme, mis piisinud meie päevinigi.

Järgtieval sajandil Saimaa kanali avamine (1856) jaraudtee (1870) andsid linna arengule töuke nuiidse kau-bandus-liikluskeskuse moodustumiseks. Viimased aasta-kumned on siis nobedasti arendanuid ja ajakohastanudlinna, kus on praegu 84 tuhat elanikku.

Niiiidne Viipuri linnapilt on vaimustav kombinatsioonvanast ja uuest. Linna keskuses on säilinud kodunevana-linn ja selle kôrval, väiksel saarel mälestusrikaskindlus, Karjala lukk, mis nùtidki kuulub söjaväele, agamis siiski avab oma värava turistidele. Tunandeid neistkäivadki imetlemas selle tornist avarduvaid laiu vaatealu.

StaadionFoio: SVO

Maleva haigla

Vanas linnas kindluse västas, endise raekoja kohal onmuuseum, ja selle ees kindluse asutaja, Tor-

kel Knuudipoja mälestussammas. SPal onmöningaid ajaloolisi ehitusi, nagu vana toomkirikkaunivormilise kellaitorniga ja tempel, mis omalajal onolnud do min ikaan klo ositr i puihapaigaiks. Sealvaiksed kitsad tänavad sosistavat sajandite lugusid ja"uurimisrändur" jöuab mii keskaecsesse, mii uuemasseiimbrusse.

Rändluse ajal vôivad matkajad puhata irestoraanis,mis asub n.n. umarguses tor nis (Pyöreä torni),ehituses, mis aegade eest oli linnamöurisse kuuluv kind-luseke. Restoraaniseinul jutustavad huvitavad maalidlinna mönestki ajajärgust.

Vana-linna välispoolel, ent veelgi ajaloolisel pöhjal,teisesse linnamûûri kuulunul kindlusvallil (Pantsarlahdenbastioni) seisab arhitekt Ullberg'i loodud moodnek v n s t i m v v s e v m - k v n, s t i k o o 1, ja ule väina, kind-

Linna haiglaidja veetornFoto: Helios

Tööstuskool Foto: K. V. Miettinen

luse västas, sama arhitekti kavandil tore maakonnaarhiiv.

Liiklemine "une Viipuri" tänavail näitab, et olemekaub a 1 i nna s, mis suuruselt teine Soomes. Ehk lähek-sime korraks vaatama arhit. Alvar Aalto loodud arhi-tektuurilist imeteosit — uut ra am atu k o guhoo n e t,vôi muid uueaegseid ehitusi, nagu linna haiglaid ja, koole.

Linna keskuses kohtame toreda Tork k e 1 i pu,i e s-tlku lôhmusalleedega, lillerohkusega, purskkaevudega, jakujudega, ning haljuse keskelt välgatavast restoraan Espi-la'st kuuleme suveôhtuil muusikahelisid. Puiestiku môle-mais otsis avarduvail turgudel jälle näeme Karjala rah-vatùùpe ja vilgast rahvaelu.

Otsides rahulikku puhkekohta leiame linna umbrusestsuveti rohfeestl haljaid paiku. Vöime näiteks minnaPapilla kaljumä g i s e s s e loodusparki, millevaatetornist ja turistide restoraani rödult avardub lai jailus vaateala. Ja siis veel, Viipuril on veel maailma-

KuteekoolFolo: I. Raekallio

ScKjaznccst Foto: Pielinen

kuulsuse omandanud park M o n r e p o s, mille pärispöhja-likuks vaatluseks tuleb varuda kohe pool päeva.

Linna kunstiharr as t usisfc köneledes, nimeta-tagu, et teater asub ttle saja-aastases teatrihoones; vanulevallele ehitatud vaibaôhuteatris — laululaval toimuvadlaulupeod, kontserdid ja muud sellised ©ttekanded. Pealemainitute on veel sumfooniaorkester, kaks muusikakoolija kunstibool. Ka mitmed laulukoorid aitavad ulal hoidaViipuri kuulsust "laulva Karjala" pealinnana.

Spordiharrastuselt on Viipuri kuulus. Siin tegutsebhulk tähelepanuväärseid spordiseltse, millest mönedel onomad majad, ent ka linna staadione kasutatakse palju.Talispordist nimetatagu eelistaitud jääpallivöistlusi.

Nagu öeldud, on Viipuri endast juba tähelepanuväärtja huvitav vaatamisväärsus, aga ta on samas ka v a r a vIda-Soome tähelepanuväärsem aile rand-

Vaserna!Uuest ViipuiistFoto: I. Raekallio

ParemalTanhuvaarastFoio: SVO

Vålissadam Uuras Foto: Th. Nyblin

lus te i le. Tema graniitfassaadiga jaamast sôidutavadrongid rändajaid Imatra'le, (Vallinkoski'le), Savonlinna,Punkaharju'le, Sortavala'sse (Valamo'sse), Koli'le, Teri-joki'le jne. Ja ulimoodsast auitobusejaamast vôidaksematkata igas suunas. Mainitagu vaid idiillilist Lappeen-ranta,, Terijoki ja Kuokkala liivarannikuid ning Vuoksija Laadoga kauneid maastikke. Vene piirile on ainult2/i tunni reis.

Lähema iimbruse nägemisväärseid kohti on Saimaak a n a 1, mille esimese väravsulu J v v s t i 1 a' n i on laevagaùhe ja autobusega poole tunni reis. Samuti peab nime-'tama Hiekkasaari ja Mäntysaari meresupelasus-tusi, nig Uuras'e ja Koivisto väljaveosadamald.

Vaatamisväärsustest ei ole puudust, vöib olla valikmuutub raskekski. Ent rändureile annab lahket nôu "S v o-men Matkailijayhdistyksen neuvonanto-

VasemalMonrepos pargist

Foto: I. RaekallioParemal

VanemuineMonrepos'es

Foto : Adam

Papula paWlion-restoraan Foto: Adam

toimisto" (= Soome Turismiuhingu Nöuandla) raud-teejaama allsaalis (telef. 34-20), samutigi 'KaupunginRetkeilyla v t a k v n t a" (Linna turismiosakond), sek-retär öp. J. Sarvi (telef. 15-62) annab oma parima eritiekskursioonide ööbimiskohtadele paigutamisel ja llnna-vaatluste juhtimisel.

Häad nöu leiame ka, mitmesse keelde triikitud odavastViipuri juhisest.

Kohaseim aeg Viipurikäikudele on suvi, mil linna, mit-med puiestikud esinduvad veetlevalt ning mil ilmastikei pohjusta raskusi.

Reis Helsingist Viipurissie kestab kiirrongis ainult 5tundi, aga öinegi reisimine magamisvagunis on odav jamönus. Kord nädalas on laevauhendus otse TallinnastViipurisse.

Oma soomelahetaguste naabritega on Viipuri olnudtihedas läbikäimlses juba hallil ajal. Ja iihes vanasiirikus kirjutatakse, et: "a. 1417 uks tartlane Alf Burhoftulnud Viipurisse esiteks kiilaliseks, aga talle meeldinudsiinne elu nii, et jäänudki sila".

Siis lugupeetud lugejad, soo virne teile siidamest: tere-tulemasit Viipurisse,

vanasse kulalislahkesse Viipurisse,nooresse vilkasse Viipurisse,mälestuste ja puiestikkude Viipurisse !

Tulge linna, kus sajandid uhtuvad!

VIIPURI 1937 / VIIPURIN KIRJA- IA KIVIPAINO OY.

IUABTTA

3UOMI