Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus

Presentatsioon iseseisvaks tööks!

Hulkraksete rakkude mitmekesisus

Rakkude kuju ja ehitus sõltub sellest, millesest koest nad pärit on

Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega

Vaatleme rakkude mitmekesisust inimkudede näitel siit

Epiteel

Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled.

Ripsepiteel - rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Ripsepiteel etendab tähtsat osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises.

Ülesanded: vastu võtma välisäritusi, tootma piima (imetajatel), eritama higi, vaha, rasu ja muid aineid.

Skeem - foto

SidekoedSidekoed

Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada.

Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos.

SidekoedSidekoed

Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna.

SidekoedSidekoed

Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega.

SidekoedSidekoed

Kohev sidekude hoiab teised koed paigal.

SidekoedSidekoed

Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma.

SidekoedSidekoed

erütrotsüüdid

Leukotsüüdid haaravad kahjulikke mikroobe

Erinevad leukotsüüdid

trombotsüüdid

Silelihaskude – ühetuumalised rakud

LihaskudeLihaskude

LihaskudeLihaskude

Vöötlihaskude – pikad mitmetuumalised rakud (lihased, keel jne)

Südamelihaskude – ühe-kahe tuumalised rakud

LihaskudeLihaskude

NärvikudeNärvikude

Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest, mis suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada

Mis kudede rakud on joonistatud? (ainult tähed!)

A

HG

F

E

D

CB

K

I