20

KooliAeg

25. august 2011 KooliAeg

KooliAeg

21

KooliAeg

25. august 2011

KooliAeg

Voodis lugemine on lubatud, kuid seda tuleb teha istudes, padi selja taga ning kohtvalgus vasa­kult poolt raamatule langemas. Ka lugemises tuleb teha pause! Kõhuli lugemine ja joonistamine pole silmade seisukohalt õige.

Kuivad silmad teevad haigetEuroremonditud kodudes, lasteaedades ja koolides on õhk sageli silmade jaoks liiga kuiv. Enese aita­mine on lihtsam kui ruumi muutmine – kiiret abi saab kunstpisaratest.

Ekslik on seisukoht, et need tekitavad sõltuvust. Tegu ei ole ravimi, vaid hooldusvahendiga – kuiva­vat nahka kreemiga niisutades ju ei kardeta kree­misõltuvusse jääda.

Tähtis on leida enda jaoks sobivad kunstpisa­rad: ühele sobivad vesisemad, teisele aga viskoos­semat sorti tilgad.

Kunstpisarate tarvitamisel vanusepiirangut pole, neid võib kasutada ka lasteaialaste silmade niisutamiseks. Igal juhul on see märksa tervislikum otsus, kui lasta lapsel kuivade silmade pärast kan­natada.

Kui silmad on kuivad, hakkab laps silmi pilgu­tama ja käega nühkima. Viimane tegevus aga tä­hendab infektsiooni viimist silmadesse ning suu­remat põletiku ohtu.

Psühholoogilised nüansidLaste silmaarstil tuleb mõnikord kokku puutuda ka psühholoogiliste probleemidega. Lapsi mõjutab ea­kaaslaste arvamus uskumatult suurel määral ning laps püüab end iga hinna eest sellega kohandada.

Esineb laste seltskondi, kus prillid on popid, ning laps räägib vanematele ja arstile, et ta ei näe hästi, ehkki tegelikult pole silmadel viga midagi. On ka vastupidist suhtumist – kui eakaaslaste hulgas on prillid ebasoosingus, on laps nõus neid kandma kodus, kuid mitte koolis.

Siin saaks õpetaja lapsele abiks olla, näiteks tu­letades tunni algul meelde prillide ettepanemist ja selgitades teistele, et prillid on tervise, mitte uhku­se või piinlikkuse asi.

Selgitustööd vajavad ka vanemad. Kui lapsel on õiged prillid, näeb ta klassi ette ka tagumisest pin­gist ning vanemal pole vaja nõuda, et teda ilmtin­gimata ettepoole paigutataks. Pigem vajavad esi­meses pingis istumist need, kelle nägemine halve­neb vahepeal ülekoormuse tõttu, kuid kes siiski veel prille ei vaja.

Kokkuvõttes on laste silmadele kõige kasuli­kum, kui kodu, kool ja silmaarst koostööd teevad ning vajadusel ka psühholoogi appi kutsuvad.

Laste silma arstil tuleb mõnikord

kokku puutuda ka psühholoogi liste probleemi dega.

Lapsi mõjutab ea­kaaslaste arvamus uskumatult suurel

määral ning laps püüab end iga

hinna eest sellega kohandada.

Doktor Mae Pindmaa rõhutab, et kooli­ealiste laste une pikkus ööpäeva jooksul peaks vanuses 6–12 aastat olema 10–

11 tundi ja vanuses 12–18 aastat 9–9,5 tundi. „Tunnid algavad meil üldjuhul kell kaheksa.

Koolilaps vajab enne korralikku hommikusööki, mistõttu peaks ärkama kell 6.30 või 7.00. Selleks et oma unetunnid täis magada, peaks 6–12aasta­ne laps igal õhtul uinuma hiljemalt kell üheksa. Tegelikkus on aga kahjuks sagedasti teistsugune.

Sügava ja tervisliku ööune tagab koolilapsele tasakaalustatud puhkuse, omaette olemise ning aktiivse vaimse ja kehalise tegevuse tasakaal. Kooli kohustused, koolivälised hobid, trennid ja sotsiaalne tegevus tänapäeval seesugust tasakaa­lu ei soodusta. Lisaks on suureks kiusatuseks õh­tune teleprogrammi jälgimine.”

Sisemise kella ja koolikella võitlus„Noorukieas alustab n­ö sisemine kell võitlust kooli kellaga – ja kaotajaks on uni,” märgib Mae Pindmaa. „Noorukieas nihkub unefaas füsioloogi­liselt umbes kaks tundi hilisemale ajale võrreldes keskmise koolieaga. See on põhjustatud puberteedi­ea hormonaalsetest mõjudest ööpäeva rütmidele ja unehormoon melatoniini nõristumisele.

On väga tavaline, et teismelised püsivad hilis­õhtul virged ning tahavad hommikul kauem ma­gada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paari­tunnine unevõlg. Selleks et oma õige unevajadus (9–9,5 tundi) täis magada, peaks nooruk, kes är­kab enne seitset, uinuma hiljemalt kell kümme.

Pideva unevõla tõttu kujunevad koolilastel välja meeleolu­ ja käitumishäired, hüperaktiiv­sus, jonni ajamine ja tujukus. Noorukieas lisan­dub kergelt ärrituvusele ning kurbus­ ja pingetun­dele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine, autoga kihutami­ne või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida.

Tulemused koolis halvenevad, langeb tähele­panu­ ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, teki­vad või süvenevad konfliktid vanematega. Esine­da võivad unehäired: uneskõndimine, une terror, hammaste krigistamine, öised hirmusööstud, norskamine, hingamishäired ja insomnia, mis omakorda vähendavad vajalikku uneaega veelgi ning unenappusest tingitud sümptomid süvene­vad. Tekib krooniline väsimus, käega löömise tun­

„Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommiku-söögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.”

Uni on sama tähtis nagu toitSooviTuSed lapSevanemale* Aita lapsel kujundada head uneharjumused juba varakult. * Selgita lapsele regulaarse, võimalikult korrapärasel ajal magamamineku ja ärkamise vajalikkust. * Koolilapse heale unerutiinile aitab kaasa meeldiv ja lõõ-gastav une-eelne tegevus (tähelepanelik suhtlemine, luge-mine, soe vann vms).* Lapse magamistuba olgu mugav, pime, jahe ja vaikne (öölamp pole paha, kuid televiisor küll). * Vii lapse magamistoast ära televiisor, arvuti jm meele-lahutusvahendid. * Sea lapsele piirid. Pane paika, mis kell tuleb tuli kustutada ja kui palju võib raamatut lugeda / une-eelseid jutte rääkida.* Lapse unele pole head kofeiini sisaldavad joogid, eriti pä-rast lõunat.

NB! Lapsevanem olgu ise heaks eeskujuks ja magagu pii-savalt, et olla terve, heas vormis ning pakkuda lapsele kodu soojust ja turvalisust.

Tallinn: Narva mnt 7–347, III sisse pääs, III korrus; tel 610 9321, 610 9322; tallinn@virureisid.ee

Jõhvi: Keskväljak 9, tel 337 0594, 337 1216; viru.reisid@neti.ee.

TarTu: Lõuna-Eesti Turismikeskus,Turu 2 (bussijaam), tel 734 4190.

Pärnu: Pärnu Reisibüroo,Rüütli 32, tel 444 5105.

Väljasõidud Jõhvist, Tallinnast, Tartust, Pärnust. Püsiklientidele ja gruppidele soodushinnad. NB! Bussikohtade bronee-rimine seniks, kuni kohti jätkub!

nB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata kodulehte www.virureisid.ee

SOOME (3 p)03.–05.09 H: 158 €HORVAATIA-SLOVEENIA RINGREIS (10 p)01.–10.09; 17.–26.09 H: 249–275 €HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (15 p) 05.–19.09 H: 403 €KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA 18.–30.09 (13 p) H: 357 €HISPAANIA-PORTUGALI- MAROKO RINGREIS (21 p) 21.09.–11.10 H: 765 €MALTA JA SITSIILIA RINGREIS

KOOS PUHKUSEGA (16 p) 22.09.–07.10 H: 640 €KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (10 p) 21.–30.10 H: 293 €BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS 23.–28.10 H: 166 €HISPAANIA PUHKUS 22.10.–02.11 (12 p) H: 319–357€Koolidele suured hinnasoodustused!NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata meie kodulehte www.virureisid.ee!

JÕULU- JA AASTAVAHETUSREISIDNB! EELREGISTREERIMISSOODUSTUS 10% KUNI 1. NOVEMBRINI 2011.

REISIKALENDER 2011

JÕULUD LAPIMAAL 23.–26.12; 27.–30.12; 02.–05.01.2012 H: 114–169 €

AASTAVAHETUS PARIISIS (minek ja tulek laevaga) 28.12.2011–05.01.2012 H: 258 €

AASTAVAHETUS AMSTER-DAMIS(minek ja tulek laevaga) 28.12.2011–03.01.2012 H: 249 €

AASTAVAHETUS BERLIINIS ning TROOPILINE PARADIIS 29.12.2011–03.01.2012 H: 166 €

AASTAVAHETUS PRAHAS 29.12.2011–03.01.2012 H: 169 €

AASTAVAHETUS BUDAPESTIS 29.12.2011–03.01.2012 H: 159 €

Lapseiga on otsustav aeg, mil kujunevad üldi sed tervisekäitumis­ ja une harjumused. Küsitluste põhjal on selgunud, et kooliealised ja täiskasvanud ma­gavad kesk miselt kaks tundi vähem kui tervisele vaja ning unega on probleeme ligi kolmandikul kooli­ealistel lastel.

22

KooliAeg

25. august 2011 KooliAeg

KooliAeg

ne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soo­last näksida ning ülekaalulisus.

Lapseeas hakkavad avalduma sünnipärased ning eluaegsed tsirkadiaansed unefaasi eelistused – nn öökulli või lõokese tüüp. Lastel, kellel on une­faasi hilinemist (kes eelistavad hilisemat voodisse­minekut ja ärkavad varem), võib esineda unealgu­se probleeme ja sellega seonduvalt voodissemine­ku tõrjumist juhul, kui neile etteantud voodiaeg on varasem, kui nad ise une algusena eelistaksid. Kui aga etteantud aeg on hilisem, uinuvad nad kergelt ja kiirelt. Ööpäeva rütmieelistust aitab välja selgitada see, kui lubada lapsel mõned päevad magama min­na (nt vaheajal) enda valitud unegraafikuga.

Uuringutega on selgitatud, et keskmises kooli­eas on lapsed eriti vastuvõtlikud vanemate ja esma tasandi tervishoiutöötaja nõustamisele ja sel­gitustööle, kuidas õigesti magada ning mittepiisa­vast unest tingitud unehäireid ennetada.”

Ikka need telekas ja arvuti…Lastepsühhiaater Anne Kleinberg on oma töös kogenud, et tavaliselt on unehäired seotud eba­regulaarse päevakava ja valede uneharjumustega. „Lapsed vaatavad liiga kaua televiisorit ja istuvad arvutis, ei jõua õigel ajal magama ega maga une­normi täis. Kui sellele lisandub väsimusest päeva­ne uinumine, võib sattuda nõiaringi, kus õhtul uni ei tulegi, uinumine lükkub veelgi edasi ja kooli­hommik on taas raske.

Tavaline on unehäirete tekkimine seoses üle­liia suure pingega kas igapäevastes tegemistes või õppetöös. Harvad pole ka juhud, kus laps ei saa ui­nuda, sest on mures oma perekonna või mõne va­nema pärast. Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii nagu täiskasvanute uni, reageerib samamoodi stressile ka lapse uni. Uni muutub stressirohkel ajal pin­napealseks, rahutuks, uinumine on raske ja mure­mõtted viivad une liiga vara ära.

Unehäired võivad tekkida ka psühholoogilise arengu keerukamal ajal. Kooliealiste puhul on sel­leks kindlasti puberteet, eriti selle algus.”

Igas vanuses ise unemured„Noorematel koolilastel võib esineda unehäireid suurenenud stressi tõttu, näiteks kooliaastate al­

guses, kui lapsel on raskusi kohaneda uute nõud­miste ja sõpradega.

Sõltumata east reageerivad lapsed tihti une­häiretega ka pereprobleemidele, näiteks vanema­te lahkuminekule, igapäevastele tülidele või alko­holiga liialdamisele.

Suurenenud päevane unevajadus või ka uinu­misraskused on tihti teismelistel. Alati pole see seotud psüühikahäirega, vaid seetõttu, et puber­teedi läbimine on mitte ainult kehaliselt, vaid ka psühholoogiliselt kurnav. Siiski võib uneproblee­midega noorukitel esineda enam ka depressioo­ni ning ärevus­, aktiivsus­, tähelepanu­ ja käitu­mishäireid. Püsivat päevast väsimust on tähelda­tud noorukitel, kes suitsetavad, tarbivad alkoholi ja kohvi. Loomulikku unerütmi kahjustab kindlas­ti igasugune narkootiliste ainete tarbimine,” selgi­tab Anne Kleinberg.

„Lastel on omane püsida küllalt kaua näiliselt heas vormis, hoolimata pikalt kestnud unehäire­test. Kuna väsimusega kaasneb ka kergem ärritu­mine ja impulsiivus, pöördutakse tihti abi otsima väljakannatamatu käitumise tõttu. Alahinnata ei tohi unetuse või väsimuse mõju lähi­ ja sõprus­suhetele. Head suhted eeldavad samuti puhanud meelt ja sõpradega tülitsemine võib lapsele olla tõ­sisem probleem kui näiteks mõnevõrra halvemad hinded. Kui me ei puhka korralikult, siis tõuseb ka tõenäosus haigestuda viirushaigustesse või sattu­da traumadesse.”

Ohumärgid ja kaasnevad probleemidMae Pindmaa viitab, et une häirumise ohumär­giks on kooliealise lapse päevased uinakud ja pü­sivad unisuse kaebused või unisusest põhjustatud käitumine, mida märkavad vanemad või õpetajad. Need nähud viitavad koolilapse une hulga ja/või kvaliteedi langusele ning (harvem esineva) päeva­se liigunisuse esmasele häirele. Selliseid kaebusi ei tohi jätta tähelepanuta ning neid tuleb hinnata hoolikalt ka esmaarstiabi tasandil.

Tekkinud häirete sasipuntrast aitab väljapääsu leida nõu pidamine pere­ ja unearstiga ning õige unehügieeni kehtestamine.

Kuna teismelised kannatavad krooniliselt une­puuduse all, toimetavad nad hea osa päevast just­kui hämarolekus, võitlevad unisusega, mis on võr­reldav narkolepsias isikute omaga.

Krooniline unepuudus on selles earühmas tõ­sine probleem, ka kõrge saavutusvajadusega noo­rukitel, kes on hõivatud paljude kooliväliste tege­vustega. Krooniline unevõlg võib viia tõsiste taga­järgedeni, sh mõjub meeleolule, erksusele ja reakt­siooni kiirusele, tähelepanule, mälule, käitumise kontrollile ja motivatsioonile.

Tõsiste uneprobleemide levimus on nooruki­te seas kõrge (vähemalt 20 protsenti). Suurem on risk nende teismeliste hulgas, kel on kroonilised tervisehädad või psühhiaatrilised probleemid.

SooviTuSed TeiSmeliSele* Väldi liigpikka „ülemagamist” (keskpäevani) nädalavahe-tustel, sest see raskendab õhtust uinumist ning hea unerüt-mi saavutamist koolipäeval.* Hoidu kofeiini sisaldavatest jookidest, ergutavatest aine-test, suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest.* Vähenda hilisõhtust televiisori vaatamist, internetis surfa-mist ja arvutis mängimist, sest magamajäämist häirivad kõik stimuleerivad tegevused.* Värskendavalt mõjub lühike 30–45minutiline pärastlõuna-ne uinak.

Mida une­häired lapse

vaimsele tervisele ja õpivõimele

tähendavad? „Kui inimene ei saa puha­ta, siis tema

keskendumis­ ja tähele­

panuvõime ning mälu

halveneb ning selle tõttu

võib häiritud olla ka õppi­

mine.