1

PROJEKTI LIFE+ URBANCOWS JÄRGSETE TEGEVUSTE KAVA PÄRNU RANNANIIDU

LOODUSKAITSEALAL

Koostaja: Bert Holm

Keskkonnaamet

Pärnu 2016

2

SISUKORD

Sissejuhatus 3

Projekti URBANCOWS raames saavutatud peamised tulemused 5

Ohud kaitseala väärtustele ja soodsa seisundi tagamismeetmed 6

Boreaalsed Balti rannaniidud (elupaigatüübi kood 1630*) 6

Rannikulõukad (elupaigatüübi kood 1150*) 10

Hooldamise jätkusuutlikkus ja selle tagamine 12

Avaliku arvamuse suunamise võimalused 14

Summary 16

LISA: Kehtiva kaitsekorralduskava vahehindamise kokkuvõte 17

3

Sissejuhatus

Ligikaudu 220 hektarit rannaniite ehk rannakarjamaid ääristab katkematu kompleksina Pärnu linna merepoolset külge. Enamus Pärnu rannaniite koos nende juurde kuuluvate rannikulõugaste ehk sonnidega, mida on alal üle 80 hektari, jäävad Pärnu rannast lõunasse, väiksem osa asub Pärnu jõe paremal kaldal, Vana-Pärnus. Nendel aladel on ajalooliselt karjatatud üle 400 karilooma: nii veiseid, hobuseid kui ka lambaid. 1960-70ndatel hakati karjatamist esteetilistel kaalutlustel kesklinna piirkonnast alates keelustama, mistõttu nihkus karjamaa järk-järgult linna piiride suunas. Karjatamise lõppemisse andsid oma osa ka muutused põllumajanduses ja põlvkondade vaheldumine: ühe-kahe looma pidamine jäi soiku, nooremad inimesed ei viitsinud enam põhitöö kõrvalt linnas kariloomadega jännata. Nii kadus loomapidamine Pärnu rannaniitudelt 1980ndate lõpuks sootuks. Peale karjatamise lakkamist hakkasid Pärnu rannakarjamaad ja lõukad kiiresti pillirooga kinni kasvama, mille soodustamisel oli oma osa ka arutul põllumajandusväetiste kasutamisel, mis hoogustas veelgi pilliroo pealetungi. Koos ala roostumisega kaasnes ka oluline liigilise mitmekesisuse vähenemine. Mõned tundlikumad liigid (kõre, tutkas, niidurüdi) kadusid alalt sootuks, vastupidavamate arvukus vähenes märkimisväärselt.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala kehvast seisundist ajendatuna käivitus 2012. a. alguses Pärnu rannaniidu looduskaitsealal Euroopa Komisjoni ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatav LIFE+ projekt URBANCOWS ehk Linnalehmad. Selle peamine eesmärk oli taastada Pärnu rannakarjamaadel traditsiooniline inimtegevus ehk tagada ala järjepidev karjatamine. Karjatamise taastamisele eelnes üldpinnaline vana pilliroomassiivi ja põõsaste tõrjumine. Põõsad raiuti maha ja kasutati hakkepuidu tootmiseks. Puitunud ja kolletanud pilliroog purustati, juurestikust tärganud värsked rootõusmed söövad ära alal tegutsevad veised. Nii asendub roostik aegamisi rannakarjamaadele omase madala ja tiheda taimestikuga. Selle töö eesmärk oli parandada rannaniidukompleksi seisukorda tervikuna, taastada Pärnu rannakarjamaade traditsiooniline väljanägemine ja seal leiduvatele liikidele sobilikud elutingimused. Samuti puhastati ligikaudu 70 hektarit lõukaid servadesse kasvanud pilliroost, et parandada sonnidega seotud liikide elutingimusi ja soodustada edasist karjatamisega pilliroo ohjamist lõugastega piirnevatel aladel.

Esimesed veised naasid Pärnu rannaniidule üle mitmekümne aastase pausi 2012. a. suvel. Aastast aastasse on taastatud rannakarjamaa pindala laienenud ja seal tegutsevate kariloomade arv järk-järgult suurenenud, ulatudes 2016. a. suvel üle 200 hektari ja ligikaudu 300 lihaveiseni. Teine suurem eesmärk oli tutvustada kaitseala, seal leiduvaid kooslusi ja liike Pärnu linna elanikele ja külalistele. Selle saavutamiseks ehitati välja kaitseala turismitaristu: rajati kaitseala tutvustavad infostendid, Papiniidu elamurajooni naabrusesse ja Raekülla püstitati vaatetornid ning Pärnu ranna vahetus läheduses kaitseala väärtusi tutvustav laudtee-õpperada. Külastajate tarbeks koostati Pärnu rannaniidu väärtusi neljas keeles tutvustav voldik, korraldati seminare, ekskursioone ja muid teabeüritusi.

Käesolev kirjutis on koostatud kokkuvõttena projekti LIFE+ URBANCOWS e. Linnalehmad jooksul omandatud praktilistes looduskaitselistest kogemustest. Projektijärgsete tegevuste kava eesmärk on koondada teave Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 (http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Parnu_rannaniidu_LKA_KKK_2011-2020.pdf) täiendamiseks infoga, mis aitab tulevikus säilitada 2012-2016.a. ellu viidud kaitseala taastamise

4

projekti raames saavutatud ala soodsat looduskaitselist seisundit ja kaitseala tutvustamisel saavutatut. Kavas ei korrata projekti raames läbi viidud inventuuride (kaitsealused taimed, poollooduslikud kooslused, haudelinnustik, kisklusseire jms) tulemusi, need on kättesaadavad projekti kodulehelt mistõttu on vastava infoga võimalik kaitseala kaitsekorralduskava uuendamisel lihtsasti arvestada. Käesolevas kirjutises keskendutakse pigem projekti käigus kogutud unikaalsele oskusteabele, mille tulemusena saavutati kaitseala looduskaitselise seisundi ja tuntuse oluline paranemine suhteliselt lühikese ajaga ning mis on abiks selle säilitamisele ka tulevikus.

LIFE+ projekt Urbancows (LIFE10 NAT/EE/000107):

Kestvus: 2012-2016;

Partnerid: Keskkonnaamet, Pärnu LV, TÜ Pärnu Kolledž;

Rahastajad: Euroopa Komisjon, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, partnerid;

Eelarve: 1 138 000 eur.

5

Projekti URBANCOWS raames saavutatud peamised tulemused

Projekti URBANCOWS e. Linnalehmad raames saavutatud peamised tulemused on järgmised:

• Vana pilliroo ja põõsaste eemaldamise tulemusena ligikaudu 220 hektari Pärnu linna rannaniitude paranenud looduskaitseline seisund;

• Ligikaudu 75 hektarit ujuvast pilliroorisoomist vabastatud, taastatud veerežiimiga ja avatud kallastega rannikulõukaid e. sonne;

• Taastatud rannaniidukompleksis veiste igasuvise karjatamise taaselustamise tulemusena saavutatud elupaigakvaliteedi paranemine mitmete kaitsealuste liikide lõikes nagu Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja tikutaja (Gallinago gallinago);

• Rannaniidukompleksis pesitsevate lindude looduskaitselise seisundi ja sonnide vee kvaliteedi paranemine;

• Karjatamistaristu rajamine (neli liigutatavat varjualust, 25 km elektrikarjuseid, 2,1 km puidust püsiaeda jms);

• Kaitseala väärtusi ja Linnalehmade projekti tutvustavad infotahvlid (14 tk) rannaniidu juurdepääsude juures;

• Kaitseala jalutusradadel mootorsõidukitega liiklemise takistamiseks püstitatud teetõkked neljal juurdepääsul ja täiendavalt paigaldatud liiklust reguleerivad märgid;

• Kahe vaatetorni ja unikaalse 660 m puidust laudtee-õpperaja ehitamine:

• Ala külastatavuse lihtsustamine olemasolevate jalutusradade ühendamisega laudteega, kaitseala külastajate paranenud maastikukasutuskultuur;

• 58 000 Pärnu rannaniitu ja Linnalehmade projekti tutvustava voldiku koostamine neljas keeles ja välja jagamine ala turismitaristul, projekti näituse koostamine ja eksponeerimine, üle 25 ekskurssiooni korraldamine rannaniidul, seminaride korraldamine ja õuesõppeprogrammide koostamine;

• Kohalike elanike ja linna külaliste paranenud teadmised Pärnu rannaniidu LK ala ja selle väärtuse osas;

• Regulaarsete koosolekute ja ühiste välitööde tulemusena saavutatud paranenud koostöö ja üksteisemõistmine ala hooldavate loomakasvatajate, kohaliku omavalitsuse (maaomanik), ametkondade ja looduskaitseekspertide vahel;

6

Ohud kaitseala väärtustele ja soodsa seisundi tagamismeetmed

Boreaalsed Balti rannaniidud (elupaigatüübi kood 1630*)

Ohud:

Peamine oht Pärnu rannaniitudele on ka tulevikus ebapiisav hooldamine tulenevalt kas liiga väikesest karjatamiskoormusest või kevadisest liiga hilisest karjatamisega alustamisest. Kui karjatamise kvaliteet langeb, kasvavad rannaniidud uuesti pilliroogu ja võsa täis. Kõrgema taimkatte invasiooni tagajärjel seatakse ohtu need taime-, linnu- ja kahepaiksete liigid, kes eelistavad madalmuruse taimestikuga karjatatavaid alasid. See omakorda vähendab otseselt looduslikku mitmekesisust.

Kasutatud meetmed ja soovitused edaspidiseks:

Rannaniidu taastamine

Rannaniitude kompleks vajab oma väärtuste säilimiseks traditsioonilist hooldamist. Rannaniitude traditsioonilise ilme taastamine ja neil elavate liikide kasvutingimuste parandamine eeldas pilliroo tõrjumist kaitsealalt sealt, kus see vähegi võimalik oli. 2016.a. lõpu seisuga oli Pärnu rannaniidu looduskaitsealal 226 ha karjatatavat rannaniitu. Tulevikus, kui kaitseala veerežiimi taastamistööde tulemusena, mille realiseerumine võtab paar-kolm aastat aega, tekivad soodsad võimalused loomi kandva pinnase näol, on potentsiaali seda ala roostiku arvelt mõnevõrra (ca 10 ha) laiendada. Taastamispotentsiaaliga alad paiknevad Kristiine piiranguvööndis, Mai ja Papiniidu piirkonnas. Kui sellised tingimused peaksid tekkima, tuleb toetada väärtuslikuma rannaniiduelupaiga laiendamist roostiku arvelt. Kõige kuluefektiivsem ja tõhusam on pilliroogu ja ka võsa mehaaniliselt eemaldada kasutades ekskavaatorile kinnitatud kettpurustit. Kuluefektiivsuselt järgmine meetod on pilliroo rookombainiga kokku kogumine ja kohapeal põletamine. Taastamistöödeks sobivaim aastaaeg on sügistalv – siis liigub alal vähem inimesi ja veised on ära viidud, töid on turvalisem läbi viia, elustik on puhkeseisundis ja külmunud pinnase korral on võimalike kahjustuste risk väike. Taastamistöödele peab järgnema kohene kariloomade karjatamine, millega tuleb alustada mai esimeses pooles tuues alale piisava arvu loomi.

Karjaaedade rajamine ja teisaldamine

Rannaniidu taastamisel on oluline, et karjatamine järgneks pilliroo tõrjumisele võimalikult ruttu, et tärkavad taimed ei saaks võimalust toitainete varusid risoomis täiendada ning loomad pääseksid niidule võimalikult varakult, kui taimed on veel noored ja puitumata. Rannaniitude omapära on see, et merevesi ujutab need reeglina mõned korrad sügis-talvisel perioodil üle, mistõttu karjaaedade ehitus on iga-aastane tegevus. Enamus aedu tuleb kevadel valmis ehitada ja sügisel uuesti kokku korjata, et merevesi neid sügistormidega minema ei viiks. Seetõttu tuleb kevadise karjaaedade ehitusega alustada pea kohe pärast pinnase sulamist, et veised õigel ajal rannaniidule pääseksid.

7

Elektrikarjuste ehitus- ja teisaldustöö on põhiliselt käsitsitöö. Peamine abivahend on postipuur, millega Pärnu soodsa liivase pinnase tõttu saab tõhusalt postiauke ette puurida. Materjalide laiali- ja kokkuveol on siiani kasutatud traktorit või ATVd. Elektrikarjuse taranööride isolaatorite paigaldamisel kasutati elektritrelli ja spetsiaalset isolaatorite paigaldusotsikut. Taranööride paigaldamine ja kokku korjamine käis käsitsi. Lisaks tuleb suveperioodil kõrgest taimestikust vabana hoida alumised elektrikarjuse taranöörid, sest vastasel juhul jookseb elekter mööda taimi maasse ja aku eluiga väheneb oluliselt. Sellest hoolimata on generaatori akusid vaja iga paari nädala tagant laadida. Päikesepaneelide kasutus vandaaliohu tõttu on Pärnus riskantne. Taranööride lahti niitmine käib bensiinimootoriga trimmeriga ja seda on vaja teha vähemalt paar korda kuus. Kuna ka suvel tuleb vahel ette kõrget veeseisu ja veiseaedu pole merega paralleelse kallasraja tõttu võimalik ehitada, pole Pärnu rannaniidul elektrikarjuste merepoolsetes külgedes elektrit. Vastasel juhul jookseksid generaatori akud tühjaks iga kord, kui merevesi alumise taranöörini ulatub. Loomad õpivad kiiresti ära, et taranööris reeglina on elekter, mistõttu ei lähe nad ka kontrollima, kas karjakopli iga külje peal see reegel kehtib ja nad ei hakka elektrikarjusest mere poole läbi murdma.

Pärnu rannaniidul ehitati ja teisaldati aastatel 2014-2016 igal aastal ligikaudu 25 kilomeetrit elektrikarjuseid. Elektrikarjuste rajamine rannaniidule, iseäranis linnakeskkonda, on suur majanduslik ja sotsiaalne väljakutse. Iga-aastane elektrikarjuse ehitus ja teisaldus on loomakasvatajate vastutada ja rahastada. Seda tööd tehakse tavaliselt aprilli ja oktoobri teises pooles. Elektrikarjuste rajamiseks vajalikud materjalid nagu aiapostid, taranöörid, generaatorid, akud ja isolaatorid soetati loomakasvatajatele projekti eelarve toel. Lisaks rajati rannaniidule neli teisaldatavat loomade varjualust, et veised saaksid kuuma suvepäikese eest varju minna nendes karjakoplites, kus looduslik vari puudub. Kõige tundlikumasse piirkonda Papiniidu tänava ääres, kus linn ja rannaniit otseselt kokku puutuvad, rajati kaitseala piirile 2,1 km puidust lattaeda. Selle eesmärk on ühelt poolt luua elanike jaoks visuaalne piir linna ja karjamaa vahel, teiselt poolt pakkuda inimestele täiendavat kindlustunnet selles osas, et veised püsivad rannaniidul ka siis, kui elektrikarjusest peaks juhuslikult vool kaduma.

Karjatamine, selle ajastamine ja karjatamiskoormus

Pilliroogu kasvanud rannaniitude puhul tuleb silmas pidada, et enne kui viia veised karjamaale, peab alalt kindlasti eemaldama vana puitunud pilliroo. Vana pilliroo mehaanilise eemaldamiseta enne karjatamise algust kulub heas seisus madalmuruse rannaniidu saavutamiseks oluliselt rohkem aega. Loomad pigem väldivad tihedat roostikku, kuna seal on raskem liikuda ja nähtavus halb ning keeruline toitu leida. Nõnda toituvad nad nii kaua kui vähegi võimalik avatud niidualadel ning suunduvad roolaama alles siis, kui paremad alad on paljaks söödud. Selle aja peale on samal aastal tärganud pillirootaimed aga juba puitunud ja enamjaolt mittesöödavad. Pilliroo purustamine taastamise käigus koos sellele järgneva karjatamisega on kõige tõhusam meetod pilliroo ohjamiseks. Traditsiooniline karjatamine on rannaniitudel aga sobivaim lahendus nii looduskaitse kui ka majanduslikust seisukohast.

Veised tasub niidule tuua mai esimeses pooles enne, kui pillirootaimed oma lehed lahti rullivad. Pärast lehtede avanemist kiireneb pillirootaimede kasv tunduvalt ning langeb toiteväärtus ja roog kipub vohama kiiremini kui loomad seda süüa jõuavad. Linnalehmade projekti raames toodi veised rannaniidule reeglina 10. mai paiku ja viidi niidult ära oktoobri teises pooles. Loomade vedu niidule ja talvitusalale oli loomakasvatajate organiseerida ja rahastada.

8

Loomade rannaniidult kinni püüdmiseks vajalikud kogumisaiad osteti projekti vahendite toel ja anti loomakasvatajatele tasuta kasutada.

Taastamisfaasis peaks kasutama suuremat karjatamiskoormust kui hiljem, hooldusfaasis, kui pilliroo elujõud on vähenenud. Taastamisfaasis, kui pilliroog peale esmast eemaldamist siiski kiiresti tagasi kasvama kipub, oleks optimaalne karjatamiskoormus paaril-kolmel aastal ca kaks loomühikut hektari kohta, et loomad jõuaksid tärkava pilliroo madalaks süüa. Pärast seda, kui pilliroog on kontrolli alla saadud võib loomkoormust vähendada, kuid seejuures tuleb siiski jälgida, et roog tagasi ei kasvaks, seda eriti märjematel, merepoolsetel aladel ja lõugaste ümbruses. Pärnu rannaniidu suhteliselt kõrget produktiivsust arvestades oleks optimaalne karjatamiskoormus ala edasise hoolduse käigus 1,2-1,5 loomühikut hektari kohta. Kui kõrge suvise veeseisu tõttu kipub merepoolne madalam ala uuesti roostuma, on soovitav korrata mehaanilist roo tõrjumist ja rajada vaheaedu, et piirata loomad ajutiselt väiksemale, roostuma kippuvale alale.

Karjatamise praktiline korraldamine linnas

Nii nagu loomade heaolu ja järelevalve seisukohast on ka maaomaniku ja kaitseala valitseja ning kogu ettevõtmise maine vaatevinklist oluline, et tiheasustusalal oleks kariloomade tegevuse üle loomakasvatajal pidev kontroll ja igapäevane ülevaade niidul valitsevast olukorrast. Enamuse linnakeskkonnas karjatamise riskidest võivad realiseeruda üksnes seetõttu, et loomapidaja ei oma jooksvat ülevaadet; inimest, kes elektrikarjuste hoolduse ja parandamisega ning muude jooksvate probleemidega koheselt tegeleks, pole kohapeal; ettenägematutele olukordadele nagu tormiga kaasnev veetõus, aedade lõhkumine, loomade põgenemine karjakoplist jms reageeritakse liiga hilja või ebapädevalt. Sama olulised on nii reageerimisaja pikkus ettenägematu olukorra tekkimisel kui ka igapäevane kohalolek ja jooksvate hooldustööde kvaliteet. Kui loomade eest vastutav inimene asub linna rannaniidust füüsiliselt kaugemal kui poole tunni teekond, jõuavad karjakoplist põgenenud loomad Pärnu puhul ka mõõduka tempo korral esimeste majade vahele ja mõnele suuremale tiheda liiklusega tänavale uitama. Kui elektrikarjused on lahti niitmata jooksevad generaatorite akud tühjaks ja loomad harjuvad ära, et taranöörides pole elektrit ning murravad karjakoplitest välja. Kui inimest, kes lõhutud või tormiga maha kukkunud elektrikarjuse parandaks, pole kohapeal, leiavad loomad mingi aja jooksul augu aias üles ja jalutavad rannaniidult minema. Kui mõni loom ennast vigastab, astub terava eseme otsa, hakkab lonkama või satub näiteks abitusse olukorda, jõuavad pealtnägijad loomade eest hoolitseva inimese liiga pika reageerimisaja korral informeerida korduvalt kõiki võimalikke ametkondi alates politseist lõpetades päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja veterinaarametiga. Selliste olukordade kordumine tekitab küsimusi ja ebakindlust nii linnaelanikes, külastajates kui asjassepuutuvates ametkondades. Ka Linnalehmade projekti esimeste aastate kogemus kinnitab seda ilmekalt, et tiheasustusalal loomade karjatamine nõuab ööpäevaringset järelvalvet, hea kvaliteediga jooksvaid karjatarade hooldustöid ja vastutava isiku pühendumist, pädevust ning lühikest reageerimisaega kriisolukordadele, mis ei ületaks 15–30 minutit. Vastasel juhul kipub korralagedus maad võtma ja probleemsed olukorrad korduma.

On ka muid asjaolusid, mida linnas karjatamise puhul silmas pidada. Loomade karjamaale toomine ja viimine käib üldjuhul raskeveokitega. Linnatänavatel on raskeveokite sõitmine reeglina piiratud, sageli eeldab see eriluba kohalikult omavalitsuselt. Vastava loa saamiseks

9

kulub aga teatud aeg, mistõttu n-ö spontaansed loomaveod ei pruugi olla võimalikud, kuna tänavate läbimise luba ei õnnestu päeva-paariga saada. Seetõttu tuleks koos loomade kohale või ära vedamise kavandamisega planeerida koheselt ka raskeveoki liiklemisloa hankimist.

Kuna linna südames paiknevaid rannakarjamaid külastab palju inimesi, eriti suvitusperioodil, kellest enamus ei ole tuttavad loomakasvatuse detailidega, peab loomade valvamisega tegelev isik olema ka hea ja kannatlik suhtleja, kes suudab uudishimulikele selgeks teha, milleks karjatamist vaja on, kuidas on tagatud selle tegevuse ohutus ja loomade heaolu, millised on loomadega seotud riskid ning keerulisemate küsimuste korral oskama inimesi suunata täiendavat infot hankima. Kui loomade kohapealne järelvaataja on tõrges või ei oma piisavalt infot võivad tekkida konfliktid ja valesti mõistmised, mis omakorda tingivad üldsuse arusaamise, et sellise tegevuse planeerimine ja ellu viimine on kehvasti läbi mõeldud.

Kasutusele võetud taastamismeetmete tulemused

Vana pilliroo ja põõsaste mehaanilise eemaldamise kombineerimisel karjatamise õigeaegse taasalustamisega oli 2016.a. lõpuks varasema kohati mitme meetri kõrguse pilliroovälja asemel ligikaudu 220 hektaril Pärnu rannaniidul taastunud madalmurune ajalooline rannakarjamaa ilme. See tähendab hea kvaliteediga traditsiooniliselt hooldatava rannaniidu pindala olulist suurenemist Pärnu lahe ääres, paremaid elutingimusi nii tavalisematele kui haruldastele rannaniiduga seotud liikidele, paremaid toitumistingimusi rändlindudele, paranenud elukeskkonda kohalikele elanikele ning linna külastajatele. Veelgi enam, vana pilliroo tõrjumise ja seejärel piisavalt suure karja (ala ühiku kohta) niidule viimise koosmõju tulemusena taastus rannaniitule omane madalmurune taimestik kohati juba pärast esimest või teist karjatamisperioodi. Ilma vana pilliroo mehaanilise eemaldamiseta oleks sama tulemuse saavutamiseks kulunud palju rohkem aega, kuna kariloomad üldiselt väldivad vana pillirooga kinni kasvanud kohti ja liiguvad sinna ainult juhul, kui toit on mujalt otsa lõppenud. Siis on aga liiga hilja saada karjatamisperioodi lõpuks soovitud hooldamiskvaliteeti.

10

Rannikulõukad (elupaigatüübi kood 1150*)

Ohud:

Ligi kolmandiku Pärnu rannaniidu looduskaitseala pindalast moodustavad erineva suuruse ja kujuga rannikulõukad. Rannikulõukaid ähvardab taimede vohamine, mis on tingitud saastatusest ja inimtegevusest, nagu maaparandus, prügi ladestamine, ehitustööd ja rannikualade traditsioonilise hooldamise vähenemine või lõppemine. Karjatamise lõppemise tõttu rannaniitudel oli enamik kaitseala rannikulõukaid enne Linnalehmade projekti algust halvas seisus. Selle elupaigatüübi tingimusi mõjutav oluline tegur on ka eutrofeerumine, mille põhjuseks on taimede orgaanilise aine kõdunemine. Väetiste liigse kasutamise tõttu 1970ndatel ja 1980ndatel halvenes rannikulõugaste seisund veelgi kiiremini. Rannaniitudele teetammide ehitamine kaldale parema ligipääsu tagamiseks muutis paiguti looduskaitseala veeringet, sest teetammide all puudusid truubid ja tõusuvesi jäi rannaniidule lõksu. Kuna rannikulõukaid ümbritsevad niidud olid roostunud, hakati alale ka olmeprügi vedama.

Kasutatud meetmed ja soovitused edaspidiseks:

Ettevalmistava tegevusena eemaldati rannikulõugaste ümbert, nende servadele võimalikult lähedalt vana pilliroog ning niitudel hakati taas veiseid karjatama. Selle käigus oli vaja teha kindlaks lõugaste servaalade tegelik ulatus, millelt pilliroorisoomid mehaaniliselt eemaldada. Mehaaniliselt taastatud ala hõlmas ligikaudu 75 hektarit lõukaid, mille ääred puhastati pilliroo poolujuvatest risoomidest lõugaste seisundi parandamiseks. Kuna emamus lõukaid on madalad ja liivase põhjaga, taastus pärast risoomide eemaldamist veistele ligipääs lõugaste kallastele ja nad hakkasid lõukaservi iseseisvalt avatuna hoidma. Loodusliku veeringe taastamisest mõjutatud ala oli isegi suurem, sest tugevalt kinnikasvanud rannikulõugaste ühendust merega parandati ojasid puhastades või vee liikumist tõkestavate tammide alla truupe paigaldades.

Edaspidi, rannaniidukompleksi hoolduse käigus tuleb silmas pidada, et loomkoormus oleks piisav (1,2-1,5 LÜ/ha), et veised hoiaksid ka lõukaservad avatuna. Kuna loomad saavad oma igapäevase joogivee lõugastest, siis külastavad nad lõukaid regulaarselt ja söövad ära ka lõugaste kallastel ning madalas vees kasvava taimestiku. Kui loomkoormus on piisav ja loomad tuuakse niidule kevadel piisavalt vara, siis võib eeldada, et taastatud lõukad pillirooga uuesti kinni ei kasva.

Soovimatu liikluse piiramiseks otsustati sulgeda autodele omavolilised sissesõiduteed kaitsealale neljas kohas. Selleks paigaldati maasse betoonsambad. Sammastevaheline kaugus on piisav, et võimaldada jalakäijate ja jalgratturite ligipääsu, kuid takistab autode sissesõitu. Teedele, mis peavad olema läbitavad aeg-ajalt näiteks alarmsõidukitele, rannakoristusautodele, talvel kaluritele, püstitati mootorsõidukite keelumärgid.

Edaspidi tuleks vajadusel uuendada liiklemist reguleerivaid keelumärke, mis kipuvad üleujutuste käigus ümber kukkuma või vandaalitsemise tõttu kahjustada saama. Üldiselt toimib kaitseala sõidetavatel teedel üsna hästi nö naabrivalve – kui teel on keelumärk, sekkuvad inimesed aktiivselt juhtides märgi alt läbi sõitjate tähelepanu eksimusele.

11

Varasema reostuse mõju vähendamiseks kogusid karjapidajad projekti alalt projekti eluea jooksul ca 5 tonni prügi. Pärast vana roostiku ja võsa eemaldamist ei saanud alal enam prügi mahapanekut varjata ning sellega ala reostamine lõppes. Uut olmeprügi tuleb alale väikestes kogustes tormidega. Selle kogumise ja utiliseerimisega saavad ala hooldajad edaspidi iseseisvalt hakkama.

Kasutusele võetud meetmete tulemused

Rannikulõugaste ja loodusliku veerežiimi taastamine on parandanud selle elupaigatüübi seisundit ja loonud veistele tingimused lõugaste servade roovabana hoidmiseks, kuna eemaldati loomade liikumist takistavad pilliroo poolujuvad risoomid. Ühtlasi toovad rannikulõugaste avatud kaldad kasu ka seda elupaika asustavatele liikidele, kes oma elutsükli jooksul kasutavad nii niitu kui ka veekeskkonda. Oluline muutus tänu lõugaste paremale valgustatusele peale veepeeglite avamist ilmnes ka vee kvaliteedis. Enamuses taastatud lõugastes tõusis nii vee temperatuur kui vees lahustunud hapniku osakaal. Peale lõugaste kallaste avamise 75 hektaril paranes ka ala looduslik veeringe, kuna puhastati lõukaid omavahel ja neid merega ühendavate ojade sänge. Rannaniitu läbivate teede alla paigaldatud uued truubid võimaldavad tõusuveel taanduda ja tänu sellele ei jää üleliigne vesi rannaniidule enam liiga kauaks püsima, mis raskendaks ala karjatamist.

12

Hooldamise jätkusuutlikkus ja selle tagamine

Pärnu rannaniidu looduskaitseala sihtelupaikade puhul on pikaajaliseks eesmärgiks pidev ja efektiivne karjatamine ka pärast projekti URBANCOWS lõppu, sest nii tagatakse elupaikade soodsate tingimuste ja hästihooldatud rannaniitudele omaste liikide säilimine. Vastasel juhul kasvaksid taastatud alad uuesti kinni ja seni tehtul poleks mõtet, kuna ala seisund halveneks uuesti. Ala jätkuva hooldamise kindlustavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika meetmed. Eesti kaitsealused niidud kvalifitseeruvad maaelu arengukava (2014-2020) allikatest makstava hooldamistoetuse taotlemiseks. See hõlmab ka toetust karjatamiseks rannaniitude kompleksidel Natura 2000 aladel. Aladel, kus taastamistööd on lõppenud, peavad karjapidajad allkirjastama 5-aastase lepingu ja võtma kohustuse jätkata karjatamisega taastatud rannaniitude kompleksil vähemalt nimetatud aja jooksul. Uuele toetusskeemile on projekti raames järk-järgult üle mindud sedamööda, kuidas rannaniiduala taastus. Ei ole kahtlustki, et selline skeem jätkub ka pärast 2020. aastat, mil algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood. Lisaks on Pärnu rannaniidu LK ala keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 (muudetud 01.03.2016 käskkirjaga nr 199) kinnitatud „Poollooduslike koosluste tegevuskavas 2014–2020” arvatud liigikaitseliselt oluliste rannaalade hulka, kuhu saavad rannaniidu hooldajad taotleda lisatoetust juhul, kui nad täidavad tavapärastest hooldusnõuetest karmimaid ettekirjutusi ja rannaniidu hooldamise kvaliteet on kõrgem kui nö miinimumnõuded seda ette näevad. Sellisel juhul lisandub täiendav hektaripõhine toetus (ca 100 eur/ha), mis on ühtlasi ka lisamotivatsioon linnakeskkonnas karjatamisega tegelemiseks ja võimalike täiendavate kulude kompenseerimiseks. Teisest küljest näitab see ka seni tehtud taastamis- ja hooldustöö head kvaliteeti, sest liigikaitseliselt oluliste rannaalade hulka arvamine eeldas keskmisest kõrgemat rannaniidukompleksi looduskaitselist seisundit.

Pikemas perspektiivis on karjatamine tiheasustusalal paikneva rannaniidu puhul kindlasti jätkusuutlikum kui heinategu, mis võiks olla alternatiiviks kaitsealuse rannaniidukompleksi majandamisel. Heina varumise korral tekivad täiendavad kulud, mis on seotud heinatehnika soetamise ja käigus hoidmisega, heina töötlemisega ning hilisema transpordiga. Sageli puudub linna lähedal heinale kasutus ning üle 50 km sööta vedada ületab reeglina juba sööda enda maksumuse. Ka on taastatavalt rannaniidult saadav hein madala kvaliteedi ja toiteväärtusega, kuna sisaldab palju kuluheina ja pilliroogu. Lisaks on heina tegemiseks ja alalt ära vedamiseks vaja soodsat ilma, et hein tuleks kvaliteetne ja kooslust tööde käigus ei kahjustataks. Karjatamisega samasuguse visuaalse ja looduskaitselise tulemuse saamiseks, et rannaniit oleks sügiseks madalmurune, tuleks heina teha vähemalt kaks korda aastas. Sellisel juhul on kõikide soodsate asjaolude kokkulangemine veelgi vähem tõenäoline ja selle tegevuse majanduslik mõttekus veelgi suurema küsimärgiga. Ka on karjatatava rannaniidu hooldustoetus kõrgem kui samalt alalt heina varumise puhul. Lisaks hoiab karjatamine avatud ka lõugaste kaldad, heinatehnikaga on need alad aga raskesti ligipääsetavad ja tuleks käsitsi üle niita, mis on samuti töömahukas ja kallis tegevus.

Linnalehmade projekti raames alustatud liigikaitselistest tegevustest tuleks edaspidi kindlasti jätkata ca 1,5 ha suuruse käpaliste kasvukoha igasuvise niitmisega Naisteranna sihtkaitsevööndis luidete ja Naisteranna lõuka vahelisel alal. Seda ala asustab oluline balti sõrmkäpa, kahkjaspunase sõrmkäpa, muguljuure, soo-neiuvaiba ja emaputke populatsioon,

13

mida ohustab luidete poolt peale tungiv astelpaju. 2012.a. raiuti kaitsealuseid taimi varjutav võsa maha ning peale seda on seda järgnevatel aastatel (2013-2016) võsa tagasi kasvamise vältimiseks niidetud pärast kaitsealuste taimede õitsemisaega. Bioproduktsioon on sellel alal väike, mistõttu niite koristamine pole vajalik ja töö on see tõttu suhteliselt odav (vt Lisa).

Teine liigikaitseliselt oluline ala, mida tuleb edaspidi regulaarselt niita, paikneb Vana-Pärnu sihtkaitsevööndis, Audru jõe suudmesse viiva pinnasetee läänepoolses servas. Seal kasvab suhteliselt väikesel pinnal (ca 0,1 ha) arvukalt kaitsealust muguljuurt, balti sõrmkäppa ja soo-neiuvaipa. Selle ala produktsioon on kõrgem, niide tuleks kokku koguda ja käpaliste kasvualalt eemaldada, näiteks kõrval olevasse roostikku ladustada. Sobilik aeg niitmiseks on augusti keskpaik, kuna pindala on väike, on töö suhteliselt odav (vt Lisa). Vastavad vahendid tuleb planeerida KIKi liigikaitseliste tegevuste eelarvesse.

Projekti kestel alustatud hooldamistegevuste jätkusuutlikkuse eest vastutavad Keskkonnaamet ja Pärnu Linnavalitsus ka pärast Linnalehmade projekti lõppu (vt Lisa). Keskkonnaamet vastutab taastatud rannaniitudel hooldamistööde organiseerimise ja kvaliteedikontrolli eest ning Pärnu Linnavalitsus on suurema osa kaitseala maaomanik. Kahe partneri koostöö peab kindlustama kvaliteetse karjatamise jätkumise Pärnu rannaniitudel.

Projekti käigus alale rajatud külastustaristu (infostendid, kaks vaatetorni ja laudrada) hooldamine jääb Pärnu Linnavalitsuse eelarve kanda (vt Lisa). Linnavalitsus kasutab jooksvaks hooldustööks oma eelarvet või taotleb lisarahastust (nt SA Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuselt), kui tulevikus tekib vajadus taristu kapitaalremondi või asendamise järele. Selleni läheb siiski aega, kuna külastustaristu projekteeriti võimalikult lõhkumis- ja ilmastikukindlaks, vastupidavaks ja kauakestvaks.

Kaitseala piiritähiste eest peab hea seisma Riigimetsa Majandamise Kekus (vt Lisa). Projekti kestel paigaldatud piiritähised on tänaseks enamjaolt kas mere tegevuse tõttu hävinud või muul moel kaduma läinud. Piiritähised on olulised, kuna need teavitavad ala külastajaid sellest, et tegemist on kaitsealaga ja aitavad sellega ühtlasi külastajaid distsiplineerida.

14

Avaliku arvamuse suunamise võimalused

Pärnu rannaniidud asuvad Pärnu linnaga piirnevas alas ning on mitmetele huvigruppidele erinevate huvide põrkumise kohaks. Enne Linnalehmade projekti mõlkus paljude kinnisvaraarendajate meeltes soov selleks sobivamad kohad alast kruntida ja täis ehitada, sest eeskujuks olevate Euroopa rannaniitudega enamasti on juba nii tehtud.

Teisalt oli alale aastakümneid prügi ladestatud ja mitme meetrine tihe roostik võimaldas linnaelanikel oma suuremaid jäätmeid sinna vedada, mida ka usinalt tehti. Samuti oli rannaniidu ala kasutamine reguleerimata, alale olid rajatud merele pääsemiseks teed ning linna elamuala loomulik laienemine toimus ala arvelt. Ka sadam ja veepuhastusjaam hõivasid suure osa varasemast rannaniidust. Ülejäänud osa aga roostus ning oli igakevadiste roopõletamistega juhuslike linnakodanike poolt suureks ohuks lähedalasuvatele majadele. Senini kestnud totaalne reguleerimatus hakkas kaduma kui ala võeti kaitse alla ning edasisi tegevusi hakati kindlamalt ja eesmärgipärasemalt planeerima, suunaga taastada traditsiooniline hooldus ja madalmurune rannaniit. Kuid enamasti tekitavad uued regulatsioonid ja piirangud eelnenud vabadusega harjunud või oma huvide eest seisvates huvigruppides selgeid vastasseise.

Linnalehmade projekti alustades olid huvigrupid (projektipartnerid, linnaelanikud linnaosade lõikes, turismiettevõtjad, loodushuvilised ja -haridusasutused, ettevõtjad jne) ala taastamise suhtes erinevalt meelestatud. Kuna projektipartneritel puudus varasem kogemus linnalise looduskaitseala taastamisest, kus põrkuvad väga paljude kasutajate huvid, oli alguses väljakutseks leida avalikkusega suhtlemisel õigeid meetodeid ja kõigile arusaadav viis, selgitamaks projekti tähtsust ja potentsiaali. Esimesed aastad avalikkusega suheldes oli elanike hirmud suured, mis taastamise edenedes ja projektimeeskonna oskuste täienemisel suudeti oluliselt vähendada. Väga suuri või raskesti lahendatavaid huvigruppide erinevast arusaamast tingitud konflikte projekti jooksul siiski ei esinenud. Kõik projektiga seotud küsimused leidsid lahenduse ning erinevad huvigrupid olid lõppkokkuvõttes uue olukorra suhtes rannaniidul positiivselt meelestatud.

Igal sellisel avalikkuse huve puudutaval ja avalikkust kaasaval projektil tekib erinevatest ootustest tingitud vastuolusid või konflikte ning need on üht- või teistviisi lahendatavad. Konfliktide tekkel on hädavajalik saada aru probleemsituatsiooni tekke põhjustest ja mehhanismidest, mis on võtmeks lahenduste.

Linnalehmade projekti käigust avalikkusega suhtlemise osas on alljärgnevalt välja toodud peamised soovitused, tänu millele oli projekti võimalik avalikkusele paremini mõistetavaks teha ning millest tuleks lähtuda ka edaspidi:

• Huvigruppide kaasamine – projekti edukuse tagas võtmehuvigruppide (maa valdaja või -omanik, elanikkond, külastajad jne) kaasamine kas otseselt või kaudselt otsustusprotsessi ja projekti juhtimisse. Projektil oli oma juhtkomitee, mis kogunes kord aastas ja kuhu oli kutsutud võimalikult lai huvigruppide ring alates teadlastest ja ajakirjanikest, lõpetades kohalike kogukondade esindajad. See aitas kaasa projekti tegevuste elluviimisel läbipaistvuse säilitamisele ja paljudele huvigruppidele mõistetavaks tegemisele. Kohalike kogukondade (linnaosade seltsid) esindajatega tasub suhelda ka edaspidi. See on üks lihtsamaid viise, kuidas asjakohast infot edastada nö tavainimesele.

15

• Teadmised on hädavajalikud kommunikatsioonis ja otsuste tegemisel – väga oluline on avalikkust regulaarselt varustada asjakohase ja usaldusväärse informatsiooniga, mis põhineb erinevatel uuringutel ja seiretel. Seireandmete avalikustamise eesmärk on teavitada looduskaitseliste tegevuste tulemlikkusest, näitamaks liikide ja elupaikade seisundi muutusi võrreldes algtasemega ning ühtlasi näidata seda, kuidas erinevad maakasutustavad ja harjumused koosluseid mõjutavad. Edaspidigi tuleks aeg ajalt läbi kohaliku meedia inimesi informeerida sellest, mis on kaitsealal tänu jätkuvale hooldusele paremaks läinud. Reostusohu hirmu kummutamiseks tuleks ka pärast Linnalehmade projekti lõppu võtta karjatatavalt rannaniidult merre voolavates ojadest teatud aja tagant (näiteks igal teisel aastal) pinnaveeproove, et eksisteeriks ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et karjatamine ei reosta suplusvett.

• Kaasava planeerimise põhimõtete rakendamine – kaasava juhtimise rakendamine looduskaitseala taastamisel tõi kaasa nii väljakutseid kui võimalusi kõigi osapoolte jaoks. Konfliktsituatsioonide tekkimisel olid väga olulised probleemide lahendamise oskused. Seda oskust projekti meeskond arendas jooksvalt. Väga oluline oli ka silmas pidada, millist infot otsesuhtluses kellele edastada, kuidas pidada läbirääkimisi ja saavutada konsensus. Jätkuva hooldustegevuse korral võib eeldada, et konfliktisituatsioone tuleb tulevikus ette harvemini võrreldes projekti algusega, kui jäätmaaks peetud rannaniit uuesti kasutusele võeti ja läbirääkimistesse erinevate huvigruppidega laskuda ei tule.

• Informatsioon ja suhtlemine – projekti käigus kasutati kommunikatsioonistrateegiat (avalikkuse teavitamise kava), kus nähti ette, kuidas suheldakse, millist infot ja tegevusi kasutatakse erinevate tasandite sihtrühmadega suhtlemiseks. Info kättesaadavus erinevatele huvigruppidele peab ka tulevikus olema hea ja ülevaatlik, kasutades selleks erinevaid meediume nagu riiklikud- ja kohalik leht ja televisioon. Aega ajalt tasub inimestele meelde tuletada, miks on veised Pärnu rannaniitudel ja mis on sellise tegevuse eesmärk. Asjakohane on seda teha kindlasti kevadel enne, kui loomad uuesti niidule tulevad ning regulaarselt suveperioodil, kui ala külastab palju turiste. Kindlasti tuleks seostada rajatud turismitaristut alal tegutsevate veistega, ilma üheta poleks teist, et inimestel oleks lihtsam mõista looduskaitseliste tegevuste otsest kasu.

Väga heaks eelduseks erinevate huvigruppide kaasamisel ja huvidest tulenevate konfliktide lahendamisel on arengute kavandamine erinevatel tasanditel. Looduskaitseala looduskaitseliste tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ja nende pikaajalisuse tundlikustamiseks tuleks ala kasutusfunktsioon ja sellega seonduvad tulevikunägemused integreerida kohaliku omavalitsuse, mille territooriumil ala paikneb, ruumilise planeerimise või teistesse strateegilistesse dokumentidesse. See aitab kindlustades kaitseala jätkusuutliku arengu ka võimalike huvide konfliktide korral tulevikus. Ühtlasi võimaldab strateegiadokumentidesse integreeritus taotleda erinevatest fondidelt rahalisi vahendeid praktiliste tegevuste elluviimiseks kaitsealal.

16

SUMMARY

This writing is compiled in the frames of the LIFE+ URBANCOWS project (2012-2016, LIFE10 NAT/EE/000107) as an After LIFE Management Plan (ALMP). The ALMP gives a short overview about the concrete achievements of the project in terms of the restoration and traditional management reintroduction of the coastal meadow complex of Rannaniidu NATURA 2000 site. Also the methods of communication used for directing the public opinion are introduced. The main aim of the ALMP is to summarise the practical information and suggestions needed to ensure the sustainability of the management and dissemination activities and favourable conservation status of the project area after the end of the project. The ALMP also summarises the specific knowhow and critical information needed for updating the current Nature Reserve Management Plan (NRMP) of Rannaniidu NATURA 2000 site after its durability period (2011-2020). The table of the effectiveness assessment of the NRMP attached to the ALMP defines the roles and the responsibilities of different stakeholders (Envirnmental Board, landowner, State Forest Management Centre etc.) of the project area for the next four years. This document does not repeat the results of the inventories and monitoring activities carried out during the project which is also needed for updating the NRMP as those are available at Environmental Board as GIS data and written overviews. Here we rather focus on the unique information and knowhow gathered during the project which enabled to achieve fast recovery of the conservation status of the nature reserve and the increase of the respective awareness pointing out the suggestions to preserve the achievements of LIFE + URBANCOWS also in the future.

17

LISA: Kehtiva kaitsekorralduskava vahehindamise kokkuvõte

Tegevuse nimetus kehtivas kaitsekorralduskavas

Tegevuse tüüp Elluviija Priori-teet

Seis 2016.a. pärast URBANCOWS projekti Ettepanek 2017-2020 (eur)

Täpsustus

Roo niitmine / võsa eemaldamine

Koosluse taastamistöö

KeA I 226 ha rannaniite uuesti traditsioonilises kasutuses veiste karjamaana.

30 000 2016.a. läbi viidud veerežiimi parendustööde tõttu ilmselt tekib sellist ala juurde, mis enne oli liigniiske, kuid edaspidi saaks seal vana roo maha niita ja karjatamise taastada.

Rannaniitude hooldus Koosluse hooldustöö

KeA I 2016.a. oli PRIA hooldustoetuse all 193 ha, järgmisel aastal lisandub veel ca 33 ha.

317 000 PRIA karjatamistoetus 150 eur/ha/a, sellele lisandub ca 100 eur/ha/a liigikaitseliselt olulise rannaala toetust ning ÜPT ca 100 eur/ha/a.

Lõugaste puhastamine Koosluse taastamistöö

KeA I 2016.a. ca 75 ha lõugaste servi vabastatud ujuvast pilliroorisoomist, lisaks paigaldatud truupe, puhastatud ojade sänge ja lõugaste ühenduskanaleid.

20 000 Papiniidu ja Mai piirkonnas mõnda voolusängi/lõukaserva võib olla vaja korrigeerida.

Lõugaste uuring Uuring KeA I Teostatud nii lõugaste setete ja veekvaliteedi uuring kui ka kaitsealuste veetaimede uuring.

0 Järgmise nelja aasta jooksul puudub vajadus korrata.

Kraavituse optimeerimise projekteerimine

Uuring KeA II Kraavituse optimeerimise projekteerimine viidi ellu koos lõugaste taastamise projekteerimisega.

0 Vastavad töö ellu viidud, lähima 5 aasta jookusul puudub vajadus korrata.

18

Kraavituse optimeerimine Muu koosluse seisundit parandav töö

KeA II Töö ellu viidud koos lõugaste taastamisega. Töö seisnes täiendavate truupide paigaldamises, Papiniidu sadeveekollektori merre viiva haru likvideerimises.

0 Vastavad töö ellu viidud, lähima 5 aasta jookusul puudub vajadus korrata.

Loodusraja projekteerimine Uuring KOV I Projekti raames projekteeriti nii laudtee-õpperada kui kaks vaatetorni.

0 Vastavad tööd ellu viidud 2014.a.

Loodusraja väljaehitamine Radade ja puhkekohtade rajamine/ likvideerimine

KOV I Valmis mais 2015. 20 000 Jooksev remont/hooldus viie aasta perspektiivis on mingil määral ilmselt vajalik.

Infotahvlite paigaldus Infotahvlite rajamine/ likvideerimine

KOV I Rajati 2013.a. 14 tk, üks iga suurema kaitseala juurdepääsutee kõrval.

2000 Jooksev remont/hooldus viie aasta perspektiivis on mingil määral ilmselt vajalik.

Vaateplatvormide ehitamine Radade ja puhkekohtade rajamine/ likvideerimine

KOV I 2 tk rajatud 2014.a. 10 000 Jooksev remont/hooldus viie aasta perspektiivis on mingil määral ilmselt vajalik.

Varjendtornide ehitamine Radade ja puhkekohtade rajamine/ likvideerimine

KOV III Pole rajatud, puudub ka vastav vajadus kuna olemasolev turismitaristu on piisav.

0 Täiendava turismitaristu järele puudub vajadus.

Prügi koristamine Muu koosluse seisundit parandav töö

KOV I Projekti eluea jookusl kogutud ca 5-6 tonni olmeprügi. 4 000 Tegevus aktuaalne igal kevadel, kui merelt uut prügi alale peale tuleb tormidega. Mõistlik korraldada talguid kohalikega.

19

Karjatamise infrastruktuuri rajamine (evakueeritavate püsiaedade paigaldus)

Tehnika/ loomade soetamine

KeA I Iga-aastane töö, aprillis paigaldamine, oktoobris kokku korjamine. Ca 25 km.

50 000 Aastal 2020 uued aiamaterjalid (postid, nöörid, akud generaatorid), olemasolevad amortiseeruvad maks. 4 aastaga.

Teeäärte ja külastusobjektide ümbruse niitmine

Radade ja puhkekohtade hooldamine

KOV II Pärnu Linnavalitsus kui kaitseala maaomanik korraldab rannahooldustööde raames.

0 Rannaniidul on osa teeservade niitmistööst teinud ära karjakud elektrikarjuseid regulaarselt lahti niites põhitöö raames.

Tormiheite koristamine (ettenägematu kulu)

Koosluse taastamistöö

KeA I Reaalne vajadus ajupuitu koristada olnud 1x viimase 5 aasta jooksul. Töö väga kallis, sest sellisele puidule puudub väljund, peab utiliseerima. Muud tormiheidet (taimne mass) koristada puudub vajadus, see koguneb lainetuse mõjul ühte vaalu karjamaale ja veised tallavad selle ära.

5000 Tormiheide koguneb enamjaolt karjamaa kõrgemale osale, kus see ei sega kedagi. Koristada vaja vahel lõugastest.

Väärtuslike taimekooslustega alade niitmine

Koosluse hooldustöö

KeA II Oluline tegevus Naisteranna SKVs ja Vana-Pärnu SKVs reoveepuhastusjaam taga. Naisterannas korratud viimasel neljal aastal, Vana-Pärnus niidetud 2016, vajalik mõlemas SKVs jätkata.

2500 Ette näha Naisteranna SKVs 1,5 ha suurusel alal ja Vana-Pärnus Audru jõe suudmesse viiva pinnasetee läänepoolsel pervel (0,1 ha).

Liigikaitseliste soovituste andmine (röövluse uuring, elupaigasobivuse analüüs)

Uuring KeA II Kiskluse mõju maaspesitsevatele lindudele hinnatud 2015. Pesarüüste väga suur probleem, eriti Kesklinna-Raeküla piirkonnas, aga ka Vana-Pärnus. Põhilised vares, kährik, rebane. Kõik uuritud kurnad (nii päris kui tehis) langesid röövluse ohvriks. Vajalik röövluse ohjamine.

3000 Uuringut mõistlik korrata siis, kui pesarüüstajate ohjamise osas on midagi reaalselt ette võetud.

20

Avalikkuse kaasamise strateegia

Tegevuskava Huvi-lised

I Koostatud 2013, kasutatud projekti vastavasisuliste tegevuste ellu viimiseks. Kasutatav ka pärast projekti lõppu avalikkuse teavitamiseks.

0 Linnalehmade projekti raames koostatud avalikkuse teavitamise kava üldjoontes kasutatav ka pärast projekti lõppu.

Liigikaitselised tööd (röövluse ohjamine, kaitsealuste liikide elupaikade erihooldus)

Muu liigi elutingimuste parandamistöö

KeA II Röövlust pole ohjatud, aga see tegevus oleks vajalik maaspesitsejate sigivusedukuse parandamiseks. Muidu on taastatud rannaniidu näol tegu ökoloogilise lõksuga - elupaik heas korras, liigid naasevad, aga pesad rüüstatakse. Kaitsealuste liikide elupaikade erihooldus iseseisva tegevusena pole otstarbekas v.a. niitmine Naisteranna ja Vana-Pärnu SKVs. Vajaliku töö saab väärtuslike taimekooslustega alade niitmise ja karjatamise raames ära tehtud.

0 Vajalikud tööd tehtavad ala karjatamise ja üksikute kohtade niitmise raames.

Juurdepääsude piiramine Muu koosluse seisundit parandav töö

KOV I Projekti raames paigaldatud nii täiendavaid keelumärke, kui ehitatud füüsilisi tõkkeid.

2000 Keelumärgid kipuvad kaduma minema aeg-ajalt, vaja asendada.

Seire (haudelinnustik) Tulemusseire KeA I Kaks korda projekti jooksul teostatud, 2014 ja 2016, lähiajal puudub vajadus uuesti korrata.

0 Lähima 4 aasta jooksul ilmselt pole põhjust korrata, kui ala hoolduskvaliteet püsib senisel tasemel.

Seire (bot väärtused) Tulemusseire KeA I Projekti raames inventeeriti nii kaitseala PLK (2014.a.) ja kaitsealused taimed (2015.a.).

0 Lähima 4 aasta jooksul ilmselt pole põhjust korrata, kui ala hoolduskvaliteet püsib senisel tasemel.

Seire (lõugaste setted) Tulemusseire KeA I Töö tehtud Pärnu Kolledži poolt, vastavad aruanded (2014.a. ja 2016.a.) projekti kodulehel.

3600 Lähima 4 aasta jooksul lõukasetteid pole põhjust seirata, kui ala hoolduskvaliteet püsib senisel tasemel. Seirata tuleks rannaniidult merre suubuvate ojade vee

21

kvaliteeti (nt ühe vegetatsiooniperioodi vältel iga kahe aasta tagant)

Seire (röövlus) Tulemusseire KeA I Maaspesitsevate lindude kisklusseire tehtud 2015, aruanne projekti kodulehel.

2000 Mõistlik korrata pärast seda, kui kiskjate ohjamiseks on midagi ette võetud.

Seire (külastus) Tulemusseire KeA II Seda pole viimase 5 aasta jooksul alal kohapeal otseselt seiratud.

5000 Mõistlik oleks loendada näiteks laudtee ja vaatetornide kasutajaid, seda pole tehtud.

Elupaigainventuur Tulemusseire KeA I Elupaigainventuur (PLK) tehti 2015.a., andmed kantud EELISesse.

0 Lähima 4 aasta jooksul ilmselt pole põhjust korrata, kui ala hoolduskvaliteet püsib senisel tasemel.

Kehtivate planeeringute ümbervaatamine

Muu KOV I Nii laudtee kui vaatetornide rajamiseks koostati detailplaneering.

0 Puudub looduskaitseline vajadus täiendavateks planeeringuteks.

Kaitseala tähistamine Kaitsealuste objektide tähistamine

RMK I Projekti eelarvest pole kaitseala tähistesse investeeritud. Tähised paigaldas RMK, 2013 või 2014. Tänaseks on üle poolte tähistest purunenud või kadunud. Tuleks korrata.

2000 Olemasolevaid tähiseid oleks vaja kiiremas korras korrastada, puuduolevad uuesti paigaldada.

Tähiste hooldus Muu RMK I Pooled kadunud, mõnedes kohtades oleks vaja tähis võsast välja raiuda.

1000 Olemasolevaid tähiseid oleks vaja korrastada (võsast välja raiuda, puuduolevad kinnitused asendada jms).

22

Järelvalve Muu KKI I Koostöö KKIga on hea, reageerivad kiiresti. 0 KKI külastab kaitseala aktiivselt, kasutavad vaatetorne kalapüügi seireks, KKI igapäevatöö.

Kaitsekorralduskava hindamine ja uue koostamine

Tegevuskava KeA I Projekti raames on kogunenud palju väärtuslikku infot, mida uue KKK koostamisel oleks otstarbekas kasutada.

2500 Sisseostatud teenusena tellides näha ette eelarve.

Kaitsekorra uuendamine Kaitsekorra muutmine

KeA I Uus kaitse-eeskiri kinnitatud 2016.a. 0 Uus KE kinnitatud 2016.a., lähima 4 aasta jookusul kaitsekorda pole põhjust korrigeerida.

Huvigruppide kaasamine Muu KeA I Projekti raames tegeletud sellega aktiivselt, läbi meedia, avalike koosolekute, personaalse suhtluse, ekskurssioonide korraldamise jne.

5000 Mõistlik kasutada meediat, Pernova Loodusmaja ja näiteks KeA loodusharidusspetsialiste.

Maaomandi vormistamine/ täpsustamine

Muu KeA I Kaitsela maa kuulub 2016.a. lõpu seisuga Pärnu linnale, maareform lõppenud.

0 Maaomand täpsustatud.