Õpilasuurimuse ja praktilise tÖÖ koostamise ning ... · 4 1. Õpilasuurimuse olemus ja...
TRANSCRIPT
Hugo Treffneri Gümnaasium
ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE
NING VORMISTAMISE JUHEND
Tartu 2014
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1. Õpilasuurimuse olemus ja ülesehitus ..................................................................................... 4
1.1. Tiitelleht .......................................................................................................................... 5
1.2. Sisukord ........................................................................................................................... 5
1.3. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 5
1.4. Töö sisu ja tulemused ...................................................................................................... 6
1.5. Kokkuvõte ....................................................................................................................... 7
1.6. Võõrkeelne resümee ........................................................................................................ 8
1.7. Kasutatud lühendite loetelu ............................................................................................. 8
1.8. Kasutatud allikad ............................................................................................................. 8
1.9. Lisad ................................................................................................................................ 8
1.10. Autorideklaratsioon ....................................................................................................... 9
2. Praktilise töö olemus ja kirjaliku osa ülesehitus .................................................................. 10
2.1. Tiitelleht ........................................................................................................................ 11
2.2. Sisukord ......................................................................................................................... 11
2.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 11
2.4. Tööprotsess .................................................................................................................... 12
2.5. Tulemused ..................................................................................................................... 12
2.6. Võõrkeelne resümee ...................................................................................................... 13
2.7. Kasutatud allikad ........................................................................................................... 13
2.8. Lisad .............................................................................................................................. 13
2.9. Autorideklaratsioon ....................................................................................................... 13
3. Õpilasuurimuse ja praktilise töö vormistamine .................................................................... 14
3.1. Üldnõuded töö vormistamisel ....................................................................................... 14
3.2. Töö keeleline vormistamine .......................................................................................... 15
3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ................................................................................. 15
3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 16
3.5. Viitamistehnikad ........................................................................................................... 18
3.6. Kasutatud allikate loetelu vormistamine ....................................................................... 19
Lisa 1. Uurimistöö tiitellehe näidis .......................................................................................... 24 Lisa 2. Võõrkeelse resümee näidis ........................................................................................... 25 Lisa 3. Uurimistöö ja praktilise töö autorideklaratsiooni näidis ............................................. 26
3
Sissejuhatus
Õpilasuurimuse või praktilise töö mõtestamiseks ning teistele esitlemiseks on vaja anda tööle
kindel vorm. Käesolevas juhendis tutvustatakse õpilasuurimuse ning praktilise töö juurde
kuuluva kirjaliku osa koostamise ning vormistamise nõudeid.
Kuigi teadustööga ja erinevate praktiliste töödega seotud traditsioone on maailmas palju, on
konkreetsetes organisatsioonides (õppe- ja teadusasutustes, teaduslikes ajakirjades jne)
kehtestatud töö1 esitamisele ja vormistamisele kindlad nõuded. Ühtne vorm teeb tööga tutvuja
jaoks selle mõistmise lihtsamaks. Hugo Treffneri Gümnaasiumis valmivatelt
õpilasuurimustelt ja praktiliste tööde kirjalikult osalt eeldatakse käesolevas juhendis toodud
nõuetele vastamist. Teatud juhtudel2 on lubatud ka teiste sarnaste juhendite alusel töö
koostamine eeldusel, et kasutatav juhendmaterjal on kooskõlas käesoleva juhendi
üldpõhimõtetega.
Juhendi esimeses osas kirjeldatakse õpilasuurimuse olemust ning nõudeid õpilasuurimuse
ülesehitusele ja konkreetsetele osadele. Teises peatükis tutvustatakse praktilise töö olemust
ning nõudeid selle kirjalikule vormistamisele. Kolmandas peatükis vaadeldakse töö
vormistamise ning viitamisega seonduvat.
1 Mõiste „töö“ tähistab käesolevas juhendis nii õpilasuurimust (uurimistööd) kui ka praktilise töö kirjalikku osa,
mis esitatakse kaitsmisele. 2 Sellised juhtumid lahendatakse igaüks omaette kokkuleppel juhendaja ning koolipoolse uurimistööde
koordinaatoriga. Praegu kuulub erandite hulka näiteks Junior Achievement Eesti programmi raames
väljatöötatud õpilasfirmade kui praktilise töö vormistamise juhend.
4
1. Õpilasuurimuse olemus ja ülesehitus
Õpilasuurimus on kirjalik töö, mis järgib teaduslikule tööle esitatavaid nõudeid ja vastab
õppekavas sätestatud tingimustele. Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne,
uurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase
uurimistulemusi ja seisukohti varasemate uurimuste ja teooriate kontekstis. Ülevaateuurimus
analüüsib, võrdleb ja sünteesib allikaid ning varasemaid käsitlusi õpilase püstitatud
vaatepunktist ega piirdu üksnes refereerimisega.
Õpilasuurimuse vormistamine tähendab sellele kindla struktuuri ehk ülesehituse andmist.
Õpilasuurimuse kohustuslikud põhiosad on järgmised:
Sissejuhatav osa, mis peab kindlasti sisaldama uurimuse teemapüstitust, uurimisprobleemi ja
uurimisküsimuste avamise kaudu uurimuse tausta avamist (sh ülevaade olulisemast uurimuse
teemat käsitlevast kirjandusest) ning metoodika ja kasutatavate allikate tutvustamist.
Vajadusel võib sissejuhatava osa jagada ka eri peatükkideks.
Töö sisu ja tulemused peatükkidena, seejuures võib tekst olla liigendatud nii metoodilistel
alustel kui ka temaatiliselt. Esimese variandi korral (soovitatav eeskätt loodus- või
sotsiaalteaduslike empiiriliste uurimuste koostamisel) võiks töös esitada eraldi metoodika,
tulemuste ning analüüsi/arutelu peatükid. Temaatilise jaotuse puhul (eelistatav
humanitaarvaldkonna ja/või ülevaateuurimuste koostamisel) jagatakse töö sisuline osa
vähemalt kaheks peatükiks lähtuvalt töö sisust. Üldine põhimõte on see, et töö tulemuste ja
teksti esitlus peab olema liigendatud töö sisemisest loogikast lähtuvalt ning tagama parema
arusaamise ja ülevaate tööst.
Kokkuvõte, mis peaks andma vastused sissejuhatuses püstitatud küsimustele ning tooma
välja olulisemad uurimuse tulemused ning/või saavutused.
Kasutatud allikate loetelu, mis on vormistatud vastavalt käesoleva juhendi nõuetele.
Samuti peavad töös olema kindlasti järgmised osad: tiitelleht, sisukord (vastavalt 1. ja 2.
lehekülg, kuid ilma nummerdamata) ning võõrkeelne resümee, mis lisatakse töö lõppu.
Vajadusel võib tööle lisada kasutatud lühendite loetelu ja soovi korral tööd ilmestavad ja
selgitavad lisad. Pärast neid, töö kõige viimase lehena tuleb lisada autorideklaratsioon.
Järgnevalt kirjeldatakse ülalnimetatud töö osasid lähemalt sellises järjekorras, nagu need
peaksid töös esitatud saama.
5
1.1. Tiitelleht
Tiitelleht on töö esimene lehekülg. Tiitellehel peavad olema välja toodud:
õppeasutuse nimetus;
autori(te) ees- ja perekonnanimi (nimed) ja klass;
töö pealkiri;
töö iseloom – õpilasuurimus (praktilise töö puhul – praktiline töö);
juhendaja(te) ees- ja perekonnanimi (nimed);
töö valmimise koht (linn) ja aasta.
Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda.
Õpilasuurimuse tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1.
1.2. Sisukord
Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos
leheküljenumbritega alates sisukorrast. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks
peab täpselt vastama töös kasutatud liigendusele. Sisukorra enda lehekülge (lehekülgi) ei
nummerdata, samuti ei kajastu sisukorras rida „Sisukord lk 2”.
Sisukorra näidisena võib kasutada käesoleva juhendi sisukorda.
1.3. Sissejuhatus
Töö sissejuhatuses tutvustatakse uuritavat probleemi, lühidalt selle tausta ning
uurimismetoodikat. Töö selles osas tuuakse välja:
teema valiku põhjendus,
uurimisprobleem ja uurimisküsimused või hüpoteesid,
uurimuse eesmärk,
töös kasutatav metoodika või uurimisviis,
ülevaade allikatest ja kirjandusest,
iga autori panus mitme autoriga töö puhul.
Teema valiku põhjendus peaks näitama teema olulisust, selgitama ning avama (keerulisemate
mõistete selgitamine, valdkonna tutvustamine) või kitsendama (laiema teemasõnastuse puhul)
teemakäsitlust. Teema avamisest kasvab välja uurimisprobleem (vastuolu, lahendamata
küsimused), mida töö lahendada püüab. Kui teemat on eelnevalt uuritud, siis viidatakse
6
põhilistele uurijatele ja põhjendatakse lisauurimise vajadust (nt uurimustulemused on
vastuolulised, teadmised ja andmed puudulikud või vananenud jne).
Sissejuhatuses sõnastatakse ka töö eesmärk – soovitud tulemus ning võimalik tee püstitatud
probleemi lahendamiseks. Eesmärgi konkretiseerimiseks tuuakse välja uurimisküsimused
või hüpoteesid. Kuna hüpoteesid on sisuliselt uurimisküsimused, millele on antud
kindlasuunaline vastus, ei ole tarvis esitada nii uurimisküsimusi kui hüpoteese.
Koos uurimisküsimuste püstitamisega tutvustatakse ka töös kasutatavat metoodikat. Selleks
tuleb tutvustada oma uurimisobjekte või uuritavaid (isikud, nähtused, materjalid, andmed,
allikad jne). Kui uurimuse kitsendamiseks on võimalike objektide seast tehtud konkreetne
valim, peab kindlasti tutvustama valimi moodustamise põhimõtteid (kes/mis, kuidas ja miks
on saanud konkreetse töö uurimisobjektideks). Seejärel kirjeldatakse uurimisprotseduuri
(kuidas andmeid koguti ja töödeldi/analüüsiti, mil viisil jõuti tulemuste ja tõlgenduseni).
Uurimistöö sissejuhatuse metoodikaosa peab kindlasti andma ka ülevaate kasutatud
kirjandusest, allikatest ja teoreetilisest taustast. Seejuures on ülevaateuurimuste puhul
rõhuasetus varasemate uurimuste ja allikate tutvustamisel, empiiriliste ja sotsioloogiliste
uurimuste puhul aga pigem teoreetiliste tausta avamisel (tähtsamad seisukohad, metoodilised
lähtepunktid). Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema korrektselt
viidatud. Reegel on, et kõigile teada fakte, näiteks „Eesti gümnaasiumites õpetatakse
muuhulgas bioloogiat, keemiat ja füüsikat”, ei viidata. Keemia õppekavas sisalduva
väljatoomine nõuab aga juba viidet riiklikule õppekavale.
Viitamise vormistusnõuded on toodud käesoleva juhendi kolmandas peatükis.
Kui uurimistööl on mitu autorit, tuuakse sissejuhatuses lühidalt välja iga autori panus.
Vajadusel võib sissejuhatuse jagada mitmeks peatükiks, esitada eraldi metoodika või tausta
peatükid vm – seda lähtuvalt töö sisust ja materjali mahust. Sissejuhatuse maht peab olema
proportsioonis töö mahuga ja peaks moodustama u 10% töö mahust.
1.4. Töö sisu ja tulemused
Uurimistöö sisulises osas antakse ülevaade protsessi käigus tehtud tööst ning saadud
tulemustest. Seejuures lähtutakse sissejuhatuses esitatud uurimisküsimustest või hüpoteesidest
ning oluline on, et kõigile uurimisküsimustele saaks vastatud või et oleks selgitatud, miks
küsimus(ed) vastuseta jäi(d).
7
Sisuline osa võiks olla jagatud vähemalt kaheks peatükiks lähtuvalt töö iseloomust. Kui
tegemist on empiirilise või sotsioloogilise uurimusega, milles on analüüsitud suuremaid
andmemassiive, on otstarbekas esitada uurimuse tulemused ja nende analüüs eraldi
peatükkidena. Analüüsivas peatükis (sageli pealkirjastatud kui Arutelu) tõlgendatakse saadud
tulemusi, tuuakse välja järeldused ja üldistused ning arutletakse nende kehtivuse üle. Kui
uurimuses olid püstitatud hüpoteesid, analüüsitakse siin seda, kas hüpoteesid leidsid kinnitust
või mitte. Ka hüpoteese vaid osaliselt toetanud või koguni neid eitanud tulemused tuleks
esitada erapooletult.
Ülevaateuurimuse puhul jagatakse töö reeglina peatükkideks lähtuvalt töö sisust. Seejuures
tuleb lähtuda põhimõttest, et töö struktuur peab aitama lugejal saada püstitatud
uurimisküsimustest paremat ülevaadet ning aitama mõista uurimisprobleemi.
Tulemuste selgemaks esitamiseks kasutatakse sageli lisaks tekstile ka illustreerivat materjali
(tabelid, joonised, graafikud, pildid jne). Töö eesmärgi seisukohalt vähem olulised tulemused
esitatakse vajadusel töö lisa(de)s, kuid kõik lisad peavad olema ka töös viidatud. Kogu
illustratiivne materjal peab olema kindlasti korrektselt vormistatud ja viidatud, täpsemalt on
need nõuded toodud kolmandas peatükis.
1.5. Kokkuvõte
Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti.
Seejärel võetakse saadud tulemused sissejuhatuses sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning
tuuakse välja olulised järeldused. Kokkuvõtte lõpus võib välja tuua töös üles kerkinud
küsimused edasiseks uurimistööks ning töö praktilise rakendatavuse, kui see peaks ilmnema.
Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid olema kooskõlas, moodustades omaette terviku. Viiteid
kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõtte pikkus võiks olla umbes 1-1,5 lehekülge. Kataloogimise
tarvis lisatakse kokkuvõtte lõppu ka tööd iseloomustavad valdkondlikud märksõnad (3-10).
Tööd kõige paremini iseloomustavad sobilikud märksõnad leitakse RIKSWEBi
märksõnaloendist veebiaadressil http://www.tartu.ee/riksweb. Vajadusel võib lisada ka sellise
märksõna, mida seal ei leidu, sest märksõnadena tuleb töös esitada näiteks põhjalikumalt
käsitletud isiku-, koha- ja asutuste nimed.
8
1.6. Võõrkeelne resümee
Resümee on töö lühikokkuvõte, sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees. Resümee võib olla
kirjutatud kokkuleppel juhendajaga vabalt valitud võõrkeeles. Kui töö on kirjutatud
võõrkeeles, kirjutatakse resümee eesti keeles.
Resümees (Summary, Zusammenfassung) esitatakse töö pealkiri, töö liik (inglise keeles
Research Paper, saksa keeles Forschungsarbeit, vene keeles Исследовательская работа),
eesmärk, uurimismetoodika ning tähtsamad tulemused ja järeldused. Resümee peab olema
arusaadav iseseisva kirjutisena, ilma põhiteksti lugemata. Kirjutatakse üldiselt
minevikuvormis, välja arvatud tulemuste kohta järelduste esitamisel.
Resümee soovitatav maht on 1-2 lehekülge. Selle lõppu tuleb lisada eestikeelse kokkuvõtte
lõpus välja toodud märksõnade võõrkeelsed tõlked.
Resümee näidis (üks võimalik lahendus) on toodud lisas 2.
1.7. Kasutatud lühendite loetelu
Juhul kui töös esineb mitmeid vähetuntud lühendeid või sümboleid, lisatakse tööle ka
kasutatud lühendite loetelu koos nende lahtikirjutusega. Kõikidest loetelus toodud
lühenditest tuleb kogu töö ulatuses läbivalt ja ühtmoodi kinni pidada. Üldlevinud lühendeid
(näiteks lk, a) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille kirjapilti töö autori
hinnangul kõik töö lugejad teavad (nt USA).
Esmakordsel tekstis kasutamisel kirjutatakse lühend pikalt välja, lisades selle järele
sulgudesse edaspidi kasutatava lühendi, nt Maksu- ja Tolliamet (MTA).
1.8. Kasutatud allikad
Viitamise ja kasutatud allikate vormistamise nõuded on toodud käesoleva juhendi kolmandas
peatükis.
1.9. Lisad
Kui tekib vajadus lisada töösse materjali, mis põhiteksti ei mahtunud, paigutatakse see
kasutatud allikate loetelu järele. Lisadeks on materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille
esitamine teksti sees võib osutuda teksti koormavaks või tähelepanu hajutavaks. Samas peab
iga lisa olema töös põhjendatud ning põhitekstis viidatud. Lisadesse paigutatakse näiteks
suuremahulised arvandmed, joonised, tabelid, pildid jne; tekstis olevate jooniste aluseks olnud
tabelid; kasutatud metoodiliste vahendite näidised vms.
9
Lisad tuleb nummerdada ja pealkirjastada (nt Lisa 1. Pealkiri). Samuti peab lisa olema
varustatud korrektsete viidetega (vt kolmas peatükk). Rohkem kui ühe lisa esinemise puhul
tuleb nad nummerdada ja lisada töö lõppu vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (Lisa 1, Lisa
2). Iga lisa algab uuelt lehelt. Tekstis tuleb viidata lisa numbrile (vajadusel ka pealkirjale),
mitte leheküljenumbrile.
1.10. Autorideklaratsioon
Töö lõppu tuleb lisada autorideklaratsioon, milles töö koostaja kinnitab, et on töö koostanud
ise ning viidanud nõuetekohaselt kõigile töös kasutatud teiste autorite töödele, andmetele ning
mõtetele. Kui tööl on mitu autorit, piisab ühest autorideklaratsioonist, mis on koostatud
mitmuse vormis. Autorideklaratsiooni lehekülg on nummerdatud ning kajastub sisukorras.
Arvestades asjaolu, et töö koostamisel on töö autorit toetanud tema juhendaja ja kool, tuleb
autorideklaratsioonis töö autorlust ka kooliga jagada. Juhul kui tööga on seotud kolmandaid
osapooli (nt on uurimistöö tehtud mõnes teises õppe- ja/või teadusasutuses), tuleb
autorideklaratsioonis märkida, et on arvestatud ka nende autoriõigustega. Vajadusel sõlmib
töö autor (õpilane) kolmanda(te) osapool(t)ega eraldi lepingud.
Samal autorideklaratsiooni lehel kinnitab juhendaja oma allkirjaga töö kaitsmisele lubamist.
Töö autori(te) ja juhendaja(te) allkirjad peavad olema paberversioonil, elektrooniliselt esitatud
tööl piisab nimedest ja kuupäevast. Autorideklaratsiooni näidis on esitatud lisas 3.
10
2. Praktilise töö olemus ja kirjaliku osa ülesehitus
Praktilise töö laiem eesmärk on õpilase isikupära, loova eneseväljenduse, koostöö ja
iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde
kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi.
Võimalikud praktilise töö vormid on järgmised:
1) teos:
kunstiteos: maal, skulptuur, joonistus, graafiline teos või tööde seeria, makett,
moekollektsioon, tarbekunstiteos, digitaalne kunstiteos (kodulehekülg, digitaalsed
maalid ja joonistused), õpimapp (tööde kogum) jms;
kirjandus- või ajakirjandusteos: novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh,
ajaleht, õpimapp (tööde kogum) jms;
heliteos: omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline
heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms;
fotoseeria või -jutustus;
film: dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo jms;
etendus või näitus: näidend, tants (koreograafia), kunsti-, kirjandus- või fotonäitus,
temaatiline stend jms.
2) õpilasfirma: Eesti õpilasfirmade võistluste (Junior Achievement) nõuetele vastav
õpilasfirma;
3) tehnoloogiline lahendus: leiutis (õpilasleiutiste konkurss), arvutiprogramm, arvutimäng,
VHS-materjalide digitaliseerimine ja kasutajaliidese loomine jne;
4) õppematerjal: ülesannetekogu (koos selgituste ja lahendustega), õpimängud,
interaktiivne õppematerjal, õppevideod (kuidas näiteks arvutiprogrammi kasutada),
praktikajuhendid jne;
5) projekt: ürituse (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu jne) korraldamine,
projekti kirjutamine ja juhtimine; suurema projekti raames (nt rahvusvaheline projekt)
väiksema projekti (konkreetne üritus, kompleks tegevusi vm) läbiviimine.
Praktiline töö võib olla ka osalemine üleriigilisel või rahvusvahelisel olümpiaadil ning see
vormistatakse kas projektina või olümpiaadiks valmistumist toetava õppematerjalina.
Praktilise töö vormide rohkuse tõttu ei ole tööle seatud väga täpseid nõudeid. Koostöös
juhendajaga tuleb töö iseloomust lähtudes leida kõige sobivamad lahendused.
Kindlasti on aga oluline pöörata praktilise töö puhul tähelepanu järgmistele aspektidele:
11
valminud praktiline töö peab vastama seatud eesmärgile ja ideele (esitatakse
kirjalikus osas);
töö sisuline teostus peab olema mõtestatud;
töö peab olema korraliku tehnilise ja/või vormilise teostusega;
töö peab olema väärtuslik, kasulik teistele ja/või hästi rakendatav (näiteks kasulik
ja hästi olümpiaadi ettevalmistuseks rakendatav õppematerjal); ei piisa, kui töö on
väärtuslik ja/või kasulik vaid autorile endale või ainult autor ise oskab seda rakendada.
Praktilise töö kirjaliku osa vormistamine tähendab töö idee, eesmärgi, tausta, tööprotsessi
kirjelduse ning tulemuste analüüsi nõuetekohast esitamist. Töö vormistatakse kindlas
järjekorras esitatud osade kaupa.
Reeglina on praktilise töö kirjalik osa üles ehitatud järgnevalt:
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus
4. Tööprotsess
5. Tulemused
6. Võõrkeelne resümee
7. Kasutatud allikad
8. Lisad (vajadusel)
9. Autorideklaratsioon
Töö autoril või autoritel on koostöös juhendajaga õigus töö ülesehitust muuta, kui see on töö
iseloomust tulenevalt otstarbekas. Sel juhul tuleb tagada, et töö vastaks kõigile käesolevas
juhendis ning hindamisjuhendis toodud nõuetele.
Järgnevates alapeatükkides esitatakse olulisemad nõuded töö osadele.
2.1. Tiitelleht
Vt peatükk 1.1.
2.2. Sisukord
Vt peatükk 1.2.
2.3. Sissejuhatus
Sissejuhatuses esitatakse
12
praktilise töö idee ja eesmärk koos põhjendusega,
selgitus praktilise töö tausta kohta,
vajadusel ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest.
Sissejuhatuse alguses tutvustatakse praktilise töö ideed ja vormi. Põhjendatakse töö
vajalikkust, olulisust ja väärtuslikkust kindlatele sihtgruppidele.
Teiseks tutvustatakse praktilise töö tausta: varasemaid sarnaseid töid ja teoreetilisi käsitlusi
või konkreetse töö üldist konteksti. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et esitatud
taustinformatsioon oleks asjakohane (tööga otseselt seotud), usaldusväärne ja selge.
Töö eesmärk sõnastatakse soovitud tulemuse või seisundina. Vajadusel kirjeldatakse töö
eesmärgi saavutamiseks läbitavaid etappe ja ülesandeid. Kui töö ülesehitus erineb kooli
juhendis toodust, tutvustatakse sissejuhatuses töö alaosadeks jaotamise põhimõtteid.
2.4. Tööprotsess
Kirjeldatakse, millal, kus, kuidas, mis vahenditega midagi tehti. Mitme autoriga töö puhul
tuuakse selgelt välja rühmatöö toimimise (juhtimise) põhimõtted ja praktika ning iga autori
panus. Esitatakse töö tegemise etapid, kasutatud materjalid ja tehnilisi vahendid ning eelarve
(kui oli rahalisi väljaminekuid). Kirjeldatakse üleskerkinud probleeme ning lahendusi.
Tööprotsessi kohta esitatakse asjakohast pildi- ja/või videomaterjali, kui see on töö iseloomust
tulenevalt võimalik ja mõistlik.
2.5. Tulemused
Töö tulemust analüüsitakse eesmärgist ja tööprotsessist lähtudes. Soovitatavalt analüüsitakse
töö väärtuslikkust/kasulikkust teistele ja/või rakendatavust.
Kataloogimise tarvis lisatakse tulemuste osa lõppu ka tööd iseloomustavad valdkondlikud
märksõnad (3-10). Tööd kõige paremini iseloomustavad sobilikud märksõnad leitakse
RIKSWEBi märksõnaloendist veebiaadressil http://www.tartu.ee/riksweb. Vajadusel võib
lisada ka sellise märksõna, mida seal ei leidu, sest märksõnadena tuleb töös esitada näiteks
põhjalikumalt käsitletud isiku-, koha- ja asutuste nimed.
Teatud praktilise töö vormide puhul on töö sisu mõistmiseks ja adekvaatseks hindamiseks
vaja esitada töö tulemuste kohta pildi- ja/või videomaterjali. Näiteks on kindlasti vajalik
esitada toimunud ürituse (kontserdi, näituse vms) kohta pildi- ja/või videomaterjali, kui
retsensendil ja kaitsmiskomisjoni liikmetel ei ole võimalik üritusest osa võtta. Kirjandusteose
13
(novell, romaan, luulekogu) puhul ei pruugi see olla aga otstarbekas ja mõistlik: töö räägib
iseenda eest.
2.6. Võõrkeelne resümee
Vt peatükk 1.6. „Praktiline töö“ tõlgitakse võõrkeelde vastavalt resümee keelele: näiteks
inglise keeles Project Report, saksa keeles Praktische Arbeit, vene keeles Практическая
работа.
2.7. Kasutatud allikad
Viitamise ja kasutatud allikate vormistamise nõuded on toodud kolmandas peatükis.
2.8. Lisad
Vt peatükk 1.9.
2.9. Autorideklaratsioon
Vt peatükk 1.10.
14
3. Õpilasuurimuse ja praktilise töö vormistamine
Käesolevas peatükis kirjeldatu on aluseks HTG-s valmivate õpilasuurimuste ja praktiliste
tööde kirjalike osade vormistamisele. Erinevatest õpilaste uurimistööde või praktiliste tööde
konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi
välja toodud või mitte.
3.1. Üldnõuded töö vormistamisel
Töö vormistatakse arvutil ühepoolsel A4-lehel.
Soovitav kirjatüüp on Calibri suurusega 11 punkti või Times New Roman suurusega 12
punkti. Reavahe on 1,5, välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad,
kus kasutatakse reavahet 1.
Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Tekstileheküljel
kasutatakse korrastatud veergu, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste
mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic)
kasutatakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul.
Lehekülje servadesse jäetakse 2,5 cm laiune veeris.
Töö iseseisvate osadega (nt sissejuhatus, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad)
alustatakse uuelt leheküljelt. Iga pealkirja ees on täiendav 24-punktine lõiguvahe. Alapeatükid
järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2.
jne (välja arvatud sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu, lisad ja
autorideklaratsioon). Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega.
Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei
lisata. Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata.
Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje
numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal.
Üldjuhul on õpilasuurimuse kogumaht ilma lisadeta 15-25 lehekülge, praktilise töö kirjalikul
osal 8-15 lehekülge.
Töö esitatakse kahel viisil: elektrooniliselt õppekeskkonnas Moodle ja paberkandjal kooli
raamatukokku.
15
3.2. Töö keeleline vormistamine
Keel (eesti, vene, inglise, saksa vms), milles töö on kirjutatud, peab olema töö sisust lähtuv
ning juhendajaga kokku lepitud. Töös kasutatakse teaduslikku stiili ja normikohast õigekirja.
Kirjapandu peab olema selge, täpne, neutraalne ja korrektne. Kasutatavad põhimõisted, mis ei
ole lugejatele üheselt mõistetavad, seletatakse lahti kirjanduse ülevaates.
Võõrkeelsest kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti keeles kõigi jaoks
üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda mainides sulgudes ja kursiivkirjas ka originaalkeeles
välja tuua.
Näide: Enesetõhusus (self-efficacy) on tugevalt seotud õpitulemustega.
Töö autori enda tõlgitud täpsete tsitaatide puhul on samuti otstarbekas lisada tõlgitud
tsitaadile ka selle originaalkuju (ehk tsitaat sellisel kujul, nagu ta kasutatud allikast võetud
on).
Töö kirjutatakse kas umbisikulises vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis (tegime,
uurisime ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin). Meie-vorm sobib siis,
kui tööl on mitu autorit. Igal juhul peab vorm olema kogu töös ühtne.
3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine
Tabelid ja joonised võimaldavad esitada arvandmeid ning seoseid süstematiseeritult ja
ülevaatlikult või illustreerida teksti.
Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti
2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass
Poisid 45 97 134 89 37
Tüdrukud 49 91 140 91 49
Kokku 94 188 274 180 86
Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb
tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema
alates töö esimesest tabelist. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas
mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees
viidatud.
Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav
ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse lahti
16
tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud.
Tabelite kujundus peab olema kogu töös ühtne.
Mahukad tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik
panna töö lisadesse. Üksikuid arvandmeid ei ole mõtet tabelisse paigutada, parem on esitada
nad tekstis.
Näide: Uurimuses osalejatest olid 51% poisid ja 49% tüdrukud.
Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivseid materjale, nagu graafikud, diagrammid,
skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitega nummerdatud ja
varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on selles, et joonise pealkiri
asub joonise all, nagu on näha näidiseks toodud joonisel 1.
Joonis 1. Meeste ja naiste vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse andmetel3
Jooniste ja tabelite pealkirjade lõppu punkti ei panda. Nii jooniste kui ka tabelite puhul tuleks
jälgida, et nad oleksid üheselt mõistetavad ning annaks tõepoolest edasi olulist ja asjakohast
informatsiooni. Joonised ja tabelid paigutatakse töös võimalikult lähedale tekstile, kus neile
esimest korda viidatakse.
3.4. Viitamine
Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda välja
mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse eespool mainitud kõigile teada olevatele faktidele.
Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Vajadusel (nt mõistete
selgitamine) viidatakse ka üldkasutatavatele teatmeteostele (nt ÕS, EE jm).
3 Joonis tugineb Eesti Statistikaameti andmetele seisuga 31.12.2011.
http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL001&lang=2 (01.05.2013).
20% 17%
67%61%
13%22%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Mehed Naised
65 ja vanemad
18-64 aastased
0-17 aastased
17
Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina, mille tuvastamisel on
retsensendil ja töö kaitsmise komisjonil õigus sõltuvalt eksimuse ulatusest kas tööd üldse
mitte hinnata või hinnata oluliselt madalamalt. Tähelepanu tuleb pöörata ka kõigi töös
kasutatavate teiste autorite fotode, graafikute jm illustratiivse materjali viitamisele, kaasa
arvatud siis, kui illustratsioonid on paigutatud töö lisadesse.
Hea toon näeb ette, et viidatakse teaduslikule või vähemalt teaduslikkusele pretendeerivale
kirjandusele. Allikmaterjalidena ei kasutata ajaviiteajakirju ega populaarteaduslikke
raamatuid, välja arvatud juhul, kui see on töö teema seisukohalt vajalik (näiteks kui uuritakse
kooliõpilaste probleemide kajastamist peredele suunatud ajakirjades).
Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on
sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad ja
huvitavad mõtted või näited. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega.
Kui tsitaadis on mõned sõnad või laused, mis pole töö seisukohast olulised, võib need
tsitaadist välja jätta, kuid väljajätt peab olema tähistatud. Lühemad väljajätud märgitakse
punktidega …. (kaks või neli punkti), pikemad nurksulgudes kolme sidekriipsuga [---].
Lühendus ei tohi muuta originaalteksti mõtet.
Näide: „Kogutud andmete analüüsimine, tõlgendamine ja järelduste tegemine on
uurimuses otsustava tähtsusega. [---] Analüüsietapis saab uurijale selgeks, millised on
vastused tema poolt püstitatud probleemile.“ (Hirsjärvi jt, 2010, lk 206)
Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise
autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid
tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb.
Näide: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid
võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000).
Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem
õppimise tulemusele (Eppler ja Harju, 1997).
Neis näidetes kasutatud viitamisviisi puhul koosneb viide kahest osast:
1) tekstisisene viide
2) viitekirje kasutatud allikate loetelus.
Alapeatükis 3.5 vaadeldakse lähemalt tekstisisest viitamist ning alapeatükis 3.6 viitekirjete
koostamist kasutatud allikate loetellu.
18
3.5. Viitamistehnikad
Viitamistehnikaid on mitmeid. Järgnevalt on välja pakutud kolm võimalikku viitamisviisi,
mille seast võib töö autor valida endale ühe sobiva. Oluline on, et kogu töös viidatakse
ühesuguse süsteemi alusel.
1) TEKSTISISENE VIITAMINE: teksti sees viidatakse autori(te)
perekonnanime(de)le ja ilmumisaastale. Kui viidatud materjali leheküljed on nummerdatud
(raamatud, artiklid jm), tuleb ilmumisaastale lisada ka leheküljenumber, kust viide pärineb.
Sel juhul pannakse lauset lõpetav punkt sulgudes oleva viite kirje järele.
Näide: Allergia ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon
pealtnäha ohututele ainetele (Viikmaa ja Tartes, 2008, lk 89).
Kahe autoriga teosel pannakse viites sulgudesse mõlema perekonnanimed ning nende vahele
sõna ja nagu ülaltoodud näites.
Juhul kui refereeritava(te) autori(te) nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime(de)
järele sulgudesse.
Näide: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud
inimesed peamiselt õppimise tulemusele.
Kolme ja enama autoriga teosel pannakse sulgudesse esimese autori nimi ning lühend jt või
et al.
Näide: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes-Kapp jt,
2005).
Näide: Midgley et al. (1997) töötasid välja skaala saavutuseesmärkide mõõtmiseks.
Ilma autorita teosel on viiteks pealkiri või selle esimene sõna ja kolm punkti, millele järgneb
aastaarv ja võimalusel leheküljenumbrid.
Näide: Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust
(Gümnaasiumi …, 2011).
Ülaltoodud näite puhul viidatakse elektroonilisele gümnaasiumi riiklikule õppekavale (2011),
mistõttu leheküljenumbreid ei lisata.
Elektrooniliste materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega, lisades
muule infole ka veebiaadressi ning allika kasutamise kuupäeva. Teksti sees veebiaadressi ei
19
esitata, välja arvatud juhul, kui muu info allika kohta puudub. Üldiselt pannakse aga see teave
kasutatud allikate loetellu.
Sõnaraamatutele ja teatmeteostele viidates kasutatakse suurtähtlühendeid (ÕS, EE, EKSS
jne) või kirjutatakse teatmeteose nimi välja. Samamoodi nagu tekstis kasutatud, peavad teosed
olema esitatud ka kasutatud allikate loetelus.
Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet
kasutada järgmistel kordadel sõna „sealsamas” või ladinakeelse lühendina
vastavalt Ibid. (ibidem – samas kohas), lisades vajadusel ka leheküljenumbri (nt Ibid., lk 20).
Ladinakeelsete lühendite lõppu pannakse punkt ja need esitatakse kaldkirjas.
2) NUMEREERITUD VIITAMINE – viited nummerdatakse teksti sees järjest,
märkides pärast refereeringu või tsitaadi lõppu nurksulgudes viidatava allika number allikate
loetelus, näiteks [15], ning tsitaadi või raamatu refereeringu puhul ka leheküljenumber,
näiteks [16, lk 163]. Sellisel juhul peab allikate loetelu olema nummerdatud ning allikad
nimetatakse mitte tähestikulises, vaid tekstis viitamise järjekorras.
3) JOONEALUNE VIITAMINE – tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite
number ülaindeksina. Tavaliselt kasutatakse kogu tööd läbivat numeratsiooni, kuid igas
peatükis võib alustada ka uut numeratsiooni. Viidatava teose (allika) andmed tuuakse välja
joonealuse viitena samamoodi nagu kasutatud allikate loetelus või lühendatud kujul
tingimusel, et esimesel korral on kasutatud täisviidet.
3.6. Kasutatud allikate loetelu vormistamine
Kasutatud allikate loetelu töö lõpus hõlmab endas kõiki viidatud allikaid. Materjali, mille
autor küll läbi töötas, kuid mida töö lõpptekstis ei ole refereeritud ega tsiteeritud, allikate
loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede
tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi (kui samal
aastal on ühel autoril ilmunud mitu teost, lisatakse aastaarvu järele vastavalt a, b jne). Kui
kasutatud on numereeritud viitamissüsteemi, esitatakse kasutatud allikate loend neile
viitamise järjekorras. Kui allikatel autor puudub, reastatakse need loetelus alfabeetiliselt
pealkirja järgi. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning
seejärel allikad, mis on teistes tähestikes. Venekeelsetes töödes on allikate paigutus
vastupidine.
20
Üldine allikate loetelu vormistamise skeem on järgmine:
Kes Millal Mis Kus
Autori
perekonnanimi,
initsiaal. (tühik)
Väljaandmise aeg
(ümarsulgudes).
Pealkiri. Kirjastuse asukoht:
kirjastus.
Järgnevalt vaadeldakse erinevatele allikatele viitamist.
Monograafia (raamat)
Viites esitatakse andmed järgmises järjekorras: teose autori(te) perekonnanimi ja initsiaalid,
ilmumise aasta sulgudes, pealkiri ning ilmumiskoht ja kirjastus. Viiteosi eraldavad punktid.
Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn:
Medicina.
Mitu teost ühelt autorilt:
Näide: Kivirähk, A. (2013a). Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn: Eesti Keele
Sihtasutus.
Kivirähk, A. (2013b). Limpa ja mereröövlid. Tallinn: Varrak.
Juhul kui teosel pole autorit, algab viide teose pealkirjaga.
Näide: Maailma riigid. (2001). Tartu: Regio.
Samamoodi viidatakse kasutatud teatmeteostele:
Näide: ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. (1999). Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Ilma autorita teosed on ka seadused ja muud õigusaktid, millele viitamisel esitatakse
avaldamismärge, mis koosneb Riigi Teataja (RT) osast, avaldamise kuupäevast ja artikli
numbrist.
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2.
Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel lisatakse kirjele veebilehe aadress koos
kasutamise kuupäevaga.
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2.
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013).
21
Artikkel kogumikus
Artikleid, mis on ilmunud artiklikogumikes, viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi
ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja(te) perekonnanimi,
eesnime initsiaal(id) (toim./koost.). Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed.
Näide: Lagerspetz, M. (2005). Kodanikeühiskond ja turvalisus. Raska, E., Raitviir, T.
(toim.). Eesti edu hind: eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 179-186.
Artiklikogumikule endale (või teosele, mis sisaldab erinevate autorite tekste) viidatakse
koguteose koostanud või toimetanud isiku(te) nime(de) järgi, lisades sulgudes vastava lühendi
koost. või toim.
Näide: Selart, A. (koost. ja toim.). (2012). Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu:
Ilmamaa.
Ajakirjaartikkel
Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse samamoodi nagu kogumikuartiklitele. Kindlasti on
aga oluline lisada ajakirja number (olemasolul ka seeria). Kirjastajat ega ilmumiskohta ei ole
vaja märkida. Ajakirjaartikli viitamine käib seega järgmise skeemi kohaselt: Autori(te)
perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi,
number, artikli leheküljed.
Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud
tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714-1741.
Näide: Covington, M. V. (2000). Goal theory, motivation and school achievement: An
integrative review. Annual Reviews of Psychology, 51, 171-200.
Ajaleheartikkel
Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi,
kuupäev.
Näide: Tereping, A.-R. (2013). „Shreki“ valjust häälest. Postimees, 30. aprill.
Elektrooniliselt publitseeritud allikatele viitamisel kehtivad kõik ülaltoodud põhimõtted –
nii monograafiaid kui ka artikleid viidatakse samamoodi, ent lisada tuleb veebilehe aadress
ning materjali kasutamise kuupäev.
22
Näide: Tiko, A. (2010). Vanemate ootused õpetajale. Haridus.
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu4.pdf (29.04.2013).
Näide: Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees.
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html (29.04.2013).
Näide, kus autorit ei ole: REL 2011: Vabaabielu populaarsus kasvab. (2013). Eesti
Statistikaamet. http://www.stat.ee/65349 (29.04.2013).
E-raamatu puhul tuleb arvesse võtta, et üldiselt laienevad sellele raamatule viitamise nõuded.
Erinevus on leheküljenumbrile viitamisel, sest ei ole klassikalist lehekülgedeks jaotumist,
vaid tekst on üks tervik. Kõige madalam jaotusaste on peatükk. Sealt edasi peaks kasutama
juba otsingut. Seega tuleks viidata ka peatüki pealkirjale, sest muidu läheb algmaterjali
otsimine väga keeruliseks. Samuti peaks lisama viite veebilehele, kus raamat on avaldatud, ja
kuupäeva, millal seda vaadati.
Perekonnanimi, eesnime initsiaal(id). (Aasta). Peatüki pealkiri (kui on). Raamatu
pealkiri (kaldkirjas). Ilmumiskoht: kirjastuse nimi. Kättesaadav:
http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks, peatükk (kasutamise
kuupäev).
Arhiivimaterjalid
Arhiiviallikate puhul tuleb lisaks allika nimetusele lisada täielikud andmed allika kohta.
Viide koostatakse järgmise skeemi kohaselt: arhiivisäiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus
VÕI selle lühend, fondi (F) number, nimistu (N) number, säiliku (S) number ja
lehe(külje)number (L) selle olemasolul.
Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, F 1294, N 1, S 113 A I-III.
Kirjastamata allikatele viitamisel on oluline anda allikate loetelus piisavalt informatsiooni,
et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd,
õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse
sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist.
Näide: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine
algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö. Tartu
Ülikool: sotsiaal- ja haridusteaduskond.
Näiteks e-kirja puhul tuleb selle kasutamisel viidata kirja autori nime järgi, tuues ära kirja
saatmise kuupäeva, kirja pealkirja ning adressaadi nime.
23
Näide: Kask, S. (2013). Kuidas viidata. E-kiri U. Pihlakale, 24. juuni.
Suulise allika puhul on oluline, et kirjest ilmneks nii allika isik kui kirjapanija (salvestaja).
Kui tegemist on kirjapandud mälestustega või intervjuuga, mille puhul mälestuse koguja on
vahendaja rollis, esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus nad allika järgi:
Näide: Paju, J. (2013). Johannes Paju (sünd 1914, elukoht …) mälestused. Kirja
pandud 10.10.2013 töö autori poolt. Materjalid töö autori valduses.
Kui aga tegemist on uurimistöö autori kavandatud intervjuuga või küsitluskavaga ja selle
põhjal koostatud materjaliga, mida uurimistöös on kasutatud, võib suulise allika kirjalikus
vormis viidata allika kirjapanija kaudu.
Näide: Juurikas, J. (2013). Intervjuu Johannes Pajuga (sünd 1914, elukoht …). Läbi
viidud 10.10.2013. Materjalid töö autori valduses.
Filmidele ja videotele viidatakse režissööri järgi, märkides võimalusel lisaks filmi
(videomaterjali) pealkirjale ka selle valmimise aasta ning tootja. Kui kasutatud on selliseid
videomaterjale, mis on üleval internetis, tuleb kindlasti lisada viitele ka link veebiaadressile
koos kasutamise kuupäevaga.
Näide: Nüganen, E. 2003. Nimed marmortahvlil. Mängufilm. Taska Film & Matila
Röhr Productions OY.
Näide: HTG: 130. aastapäeva ball „Ajamasinaga Inglismaale“. (2013). Reklaamfilm.
http://www.youtube.com/watch?v=bfMQsGCgwks (02.01.2014).
Muusikapaladele ja lauludele viidatakse autori ja pealkirja järgi, samuti tuleb ära märkida
esitaja (kui on teada ja ei kattu autoriga) ja helikandja või link internetiaadressile koos
kasutamise kuupäevaga.
Näide: Beethoven, L. Für Elise. Lisitsa, V. (esitaja).
https://www.youtube.com/watch?v=yAsDLGjMhFI (12.05.2014).
Tele- ja raadiosaadetele viidatakse samuti režissööri, toimetaja või autori järgi (selle
puudumisel pealkirja järgi).
Näide: Palamets, H. 08.11.2008. Tiidusest tema 90. sünniaastapäeva puhul.
Raadiosaade. Eesti Rahvusringhääling: Raadio 2.
Lisa 1. Uurimistöö tiitellehe näidis
Hugo Treffneri Gümnaasium
Mari Maasikas
12.a klass
METSMAASIKA KASVUKOHAD HIIUMAA LAIDUDEL
Uurimistöö
Juhendaja: Vaike Vaarikas
Tartu 2014
25
Lisa 2. Võõrkeelse resümee näidis
SUMMARY
Hugo Treffner Gymnasium
Mari Maasikas
Supervisor: Vaike Vaarikas
Natural sites of wild strawberry on the islets of Hiiumaa
Research Paper
2014
Summary should include:
1. The aim of the research;
2. Short description of methods;
3. Main results of the research;
4. Conclusions.
Keywords: nature, strawberry, islets, Hiiumaa
26
Lisa 3. Uurimistöö ja praktilise töö autorideklaratsiooni näidis
Autorideklaratsioon
Käesolevaga kinnitan, et olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste
autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kusagil mujal.
Annan töö positiivsele hindele kaitsmise korral Hugo Treffneri Gümnaasiumile tasuta loa
(lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö/praktilise töö kirjaliku osa reprodutseerimiseks,
säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja
lõppemiseni, juhul kui sellega ei riivata kolmandate tööga seotud osapoolte õigusi.
Ülaltoodust tulenevalt kinnitan, et viitan oma töö kasutamisel või esitamisel edaspidi alati
Hugo Treffneri Gümnaasiumile kui töö kaasautorile.
…………………………………..
/kuupäev, töö autori nimi ja allkiri/
Juhendaja(te) nõusolek kaitsmisele lubamise kohta
…………………………………..
/kuupäev, juhendaja nimi ja allkiri/