põhikooli raudvara - jpk.edu.eejpk.edu.ee/~neeme/failid/keemia/9klass/9_29_kordamine.pdf · valemi...
TRANSCRIPT
Põhikooli raudvara
Neeme Katt
Põhimõisted
1. keemiline element
2. keemiline reaktsioon
3. lihtaine
4. liitaine (keemiline
ühend)
5. lahus
6. ioon
7. katioon
8. anioon
9. kovalentne side
10. iooniline side
11. metalliline side
1. oksüdatsiooniaste
2. redutseerija
3. redutseerumine
4. oksüdeerija
5. oksüdeerumine
6. redoksreaktsioon
7. molaarmass
8. molaarruumala
1. oksiid
2. happeline
oksiid
3. aluseline oksiid
4. hape
5. alus
6. leelis
7. sool
8. süsivesinik
9. alkohol
10. karboksüülhape
11. polümeer
Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga
1) Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = = p arv = e koguarv
2) Perioodi number = elektronkihtide arv
3) A-rühma number = e arv väliskihil = max o.a
4) B-rühma elemendil on väliskihil tavaliselt 2 e
5) Ümardatud aatommass = = massiarv = p arv + n arv
6) e suurim arv kihtidel: 2, 8, 18, 32
7) Väliskihil kuni 8e, eelviimasel kuni 18e
Elektronskeem1. Elemendi sümbol ja tuumalaeng (= järjenumber).
Na: +11 Fe: +26 2. Püstjoon ja selle järele märgime kaarekestega
elektronkihid (kihtide arv = perioodi number).Na: +11 | ) ) ) Fe: +26 | ) ) ) )
3. Kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arv ( A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2).Na: +11 | ) ) 1) Fe: +26 | ) ) ) 2)
4. Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32Seejuures tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Na:+11 | 2) 8) 1) Fe:+26| 2)8)14)2)
Keemilise sideme alaliigid
Kovalentne side Iooniline side Metalliline side
Keemiline side
ühised elektronipaarid
mittemetalli aatomite vahel
molekulid
metalli ja mitte-metalli aatomite vahel
elektronide üleminek metallilt mittemetallile
ioonid (molekule EI ole)
metalli aatomite vahel
vabad elektronid ja ioonid
Ainete liigitamine ehituse põhjal
Molekulaarsed Mittemolekulaarsed
Ained
madal sto, pehmed
kovalentne side
koosnevad molekulidest
iooniline side,metalliline side
koosnevad ioonidest või aatomitest
kõrge sto, kõvad
molekulide vahelnõrgad jõud
Ainete liigitamine
Anorgaanilised ained
Lihtained Liitained e. keemilised ühendid
Metallid Mittemetallid Oksiidid HappedAlused Soolad
Väärisgaasid
AINED
Süsivesinikud Alkoholid
Orgaanilised ained
Tähtsamad happed ja happeanioonid
HCl vesinikkloriidhape Cl— kloriid
H2S divesiniksulfiidhape S2— sulfiid
H2SO3 väävlishape SO32— sulfit
H2SO4 väävelhape SO42— sulfaat
H2CO3 süsihape CO32— karbonaat
H3PO4 fosforhape PO43— fosfaat
HNO3 lämmastikhape NO3— nitraat
CH3COOH etaanhape
Metalliühendite nimetamine
• Metallil on muutuv o.a
metall+(o.a)+oksiid/hüdroksiid/anioon
CuO – vask(II)oksiid
Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid
Sn3(PO4)2 – tina(II)fosfaat
• Metallil on püsiv o.a (IA, IIA, IIIA)
metall+oksiid/hüdroksiid/anioon
Na2O – naatriumoksiid
Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid
K2CO3 – kaaliumkarbonaat
Valemite koostamine
Kasuta alati o.a või ioonide laenguid
• Kirjuta ioonide laengud sümbolite kohale
• Kui saab, siis taanda
• Indeksite saamiseks võtame taandatud
laengud „risti”
Ca CO3
2-2+kaltsiumkarbonaatFe (OH)
2
2+ —
raud(II)hüdroksiid
Zn3 (PO
4)2
3-2+
tsink(II)fosfaatAl2 O
3
2–3+
alumiiniumoksiid
Mittemetallioksiidid
1. variant - mittemetalli nimi + (o.a) + oksiid
2. variant - nimetuses näidatakse aatomite arvud
eesliidetega:
2 – di- 5 – penta- 8 – okta-
3 – tri- 6 – heksa- 9 – nona-
4 – tetra- 7 – hepta- 10 – deka-
N2O5 – dilämmastikpentaoksiid
ehk lämmastik(V)oksiid
Valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest
eesliidete järgi:
tetrafosfordekaoksiid – P4O10
Hapete reaktsioonid
• metall + hape sool + H2
– Vaata pingerida!
• alus + hape sool + H2O
• aluseline oksiid + hape sool + H2O
Mg + H2SO4 MgSO4 + H2
MgO + H2SO
4 MgSO
4 + H
2O
Mg(OH)2 + H
2SO
4 MgSO
4 + 2H
2O
Põlemisreaktsioonid
• Põlemisel ained oksüdeeruvad hapniku (O2) toimel tekivad oksiidid
2Mg + O2 2MgO
2H2 + O2 2H2O
C + O2 CO2
S + O2 SO2
• Süsivesinike täielikul põlemisel tekivad CO2 ja H2O
– Tasakaalusta hapnik viimasena!
CH4+ 2O2 CO2 + 2H2O
Aluselised oksiidid
• Aluselised oksiidid on alustele vastavad
metallioksiidid
• IA ja IIA Ca metallide oksiidid
reageerivad veega, moodustades aluse
CaO + H2O Ca(OH)2
– Ülejäänud metallide oksiidid veega ei reageeri
Happelised oksiidid
Hape Oksiid
H2SO3 SO2
H2SO4 SO3
H2CO3 CO2
H3PO4 P4O10
HNO3 N2O5
H2SiO3 SiO2
Reageerivad veega - ühinemine
• SO2 + H2O H2SO3
• SO3 + H2O H2SO4
• CO2 + H2O H2CO3
• P4O10 + 6H2O 4H3PO4
• N2O5 + H2O 2HNO3
• SiO2 + H2O ei reageeri
Happelised oksiidid on hapetele vastavad mittemetallioksiidid
Reageerivad alustega - vahetus (vastava happe ja aluse vahel)
CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O (H2CO3)
Kokkuvõte reaktsioonidest• Asendus – metall + hape sool + H2
• Vahetus
– alus + hape sool + H2O
– aluseline oksiid + hape sool + H2O
– alus + happeline oksiid sool + H2O
• Ühinemised
– lihtaine + O2 oksiid
– happeline oksiid + H2O hape
– aluseline oksiid + H2O hüdroksiid
• Süsivesinike põleminesüsivesinik + O2 CO2 + H2O
Molaarmass ja molaarruumala
• Ühe mooli aine mass = molaarmass
– Molaarmassi arvutamiseks tuleb kokku liita
aatommassid (arvestades indekseid)
– M(H2SO4) = 1·2 + 32 + 16·4 = 98 g/mol
• Ühe mooli gaasi ruumala (nt) = 22,4 dm3/mol
M
mn
4,22
Vn
Lahuse massiprotsent
• Lahuse massiprotsent näitab, mitu protsenti
moodustab lahustunud aine mass lahuse
kogumassist
mlahus = mlahusti + mlahustunud aine
100% p%
p =mlahustunud aine
mlahus
·100%
mlahus 100%
mlahustunud aine p%
Näidisülesanne 1
Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees
lahustati 20 g soola?
Näidisülesanne 2
Mitu grammi tuleb võtta soola ja vett, et saada
200 g 15%-list lahust?
Näidisülesanne 3
Mitu grammi 20%-list lahust saab valmistada 5 g
soolast? Mitu grammi vett tuleb selleks võtta?
Tihedus
• Tihedus näitab ühikulise ruumalaga ainekoguse
massi
• m= ·V
• Vee tihedus = 1 g/cm3 = 1000 kg/m3
V
m
mV
Aine hulk
• 1 mool = 6,02·1023 osakest (NA)
• molaarmass = 1 mooli aine mass (g/mol)
• molaarruumala = 1 mooli aine ruumala GAASIDEL 22,4 dm3/mol
• mol – g – dm3
• kmol – kg – m3
• mmol – mg – cm3
Näiteülesanne
Näiteülesanne
Arvutused reaktsioonivõrrandite
järgi
• Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad
reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet
2H2 + O2 2H2O
2 mol 1 mol 2 mol
Näiteülesanne 1
Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku
põlemiseks?
6 mol x
2H2 + O2 2H2O
2 mol 1 mol
x = = 3 mol O2molmolmol
216
Näiteülesanne 2
Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga?
Näiteülesanne 3Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel
väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2?
pH skaala
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
happelinepH < 7
aluselinepH > 7
neutr
aaln
e
H+ = OH–
H+ > OH– H+ < OH–
happelisus suureneb aluselisus suureneb
Ele
ment
Tüüpiline
sidemete
arv
Võimalikud sidemed
C 4
N 3
O 2
H 1
HONC reegel
Süsivesinikud
• Süsinikahel võib olla
– hargnemata ehk lineaarne
– hargnenud
– tsükliline
CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 CH3
CH CH
CH3
CH3
CH3
CH3
CH2
CH2
CH2
CH2
CH2
CH2
Aatomirühmitust OH sisaldavad
ained
• Alkoholid – hüdroksüülrühm –OH
– Neutraalsed
– CH3 – CH2 – OH
• Karboksüülhapped – karboksüülrühm –COOH ehk
– Happelised
– CH3 – COOH
• Hüdroksiidid – hüdroksiidioon OH–
– Aluselised
– Na+OH –
C
O
O
H
O.a muutumine
redoksreaktsioonis
0
I
II
III
IV
V
-I
-II
-III
-IV
oksü
de
eri
jare
du
tse
eru
b
red
uts
ee
rija
oksü
de
eru
bo.a väiksemaks
o.a suuremaks
Olulised ained
• H2O
• CO
• CO2
• SiO2
• SO2
• Fe2O3
• CaO
• HCl
• H2SO4
• NaOH
• Ca(OH)2
• NaCl
• Na2CO3
• NaHCO3
• CaSO4
• CaCO3
• CH4
• CH3CH2OH
• CH3COOH