perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ... · ajavahemikus 21. september 2017 –...

Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise uuendamine

Lõpparuanne

Jaanuar 2018

Kas ja millised turutõrked esinevad laenukapitali kättesaadavusel ning milliste finants-instrumentidega neid

leevendada?

EY | 3

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................ 3

Kasutatud lühendid ................................................................................................................. 6

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 7

1. Ettevõtete majanduslik olukord ja krediidivõimekus .......................................................... 9

Ülevaade Eesti ettevõtetest ...................................................................................... 9

Eesti ettevõtete krediidivõimekus ............................................................................ 11

Likviidsuse ja krediidivõimekuse näitajad ............................................................. 11

Rahavoog ......................................................................................................... 14

2. Ettevõtete finantseerimisvajadus ja sellega seotud takistused .......................................... 15

Ettevõtete varasem finantseerimisvajadus ............................................................... 15

Ettevõtete finantseerimisvajadus lähitulevikus .......................................................... 18

Finantseerimisel esinevad takistused ....................................................................... 24

3. KredExi laenude ja käenduste ülevaade ......................................................................... 29

KredExi laenude ja käenduste tingimused ................................................................ 29

KredExi laenude ja käenduste mahud ...................................................................... 31

KredExi laenukäendused (v.a stardilaenu käendus) ................................................ 31

KredExi stardilaen ja -käendus ............................................................................ 33

KredExi ekspordi-, tehnoloogia- ja kapitalilaen ...................................................... 34

4. Teiste rahastamisvõimaluste ülevaade ja sekkumisloogika ............................................... 36

Krediidiasutuste laenukapital .................................................................................. 36

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ...................................................................... 39

EIF-i laenukäendused ............................................................................................. 40

InnovFini garantii VKE-dele ................................................................................. 41

COSME garantii VKE-dele ................................................................................... 42

EaSI garantii mikroettevõtetele ........................................................................... 42

Hoiu-laenuühistud ................................................................................................. 43

Ühisrahastus ......................................................................................................... 43

Finantseerimisvõimaluste sekkumisloogika .............................................................. 45

5. Välisriikide praktikate kokkuvõte ................................................................................... 47

Välisriikide turutõrked ja finantsinstrumentide uued arengud..................................... 47

Alustavate ettevõtete finantseerimine ..................................................................... 48

Laenukäendused ................................................................................................... 49

Laenud kasvuettevõtetele ...................................................................................... 50

Laenud eksporditehingute rahastamiseks ................................................................ 51

6. Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ülevaade ................................ 52

Laenud ................................................................................................................. 52

Alustavate ettevõtete finantseerimine ................................................................. 52

EY | 4

Innovatsiooni (sh tootearendus ja automatiseerimine) finantseerimine ................... 53

Eksporditehingute finantseerimine ...................................................................... 53

Laenukäendused ................................................................................................... 54

Muud tuvastatud turutõrked ................................................................................... 55

Võrdlus eelmises eelhindamises tuvastatud turutõrgetega ......................................... 57

7. Investeerimisstrateegia ettepanek ................................................................................ 58

Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest ..................................................... 58

Alustavate ettevõtete finantseerimine ..................................................................... 62

Stardilaen ja stardilaenu käendus ........................................................................ 62

7.2.2. Riigiabi reeglite kohaldamine stardilaenule .............................................................. 65

Allutatud laenud .................................................................................................... 66

Kapitalilaen ....................................................................................................... 66

Tehnoloogialaen/tööstuslaen .............................................................................. 67

Riigiabi reeglite kohaldamine allutatud laenudele .................................................. 68

Muud otselaenud ................................................................................................... 71

Ekspordilaen ..................................................................................................... 71

UUS: Innovatsioonilaen ...................................................................................... 72

Riigiabi reeglite kohaldamine innovatsioonilaenule ............................................... 76

Laenukäendus ....................................................................................................... 80

Laenukäenduse tingimused ................................................................................ 80

Riigiabi reeglite kohaldamine laenukäendusele ..................................................... 81

8. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused ............................................... 84

Rahastamisvahendite rakendamise võimendav mõju ja lisandväärtus .......................... 84

Rahastamisvahendite rakendamise panus prioriteetide täitmisesse ............................ 89

9. Riigiabi analüüs........................................................................................................... 93

Riigiabi reeglite kohaldatavus ................................................................................. 93

Riigiabi lubatavuse kriteeriumid .............................................................................. 95

Vähese tähtsusega abi erand .............................................................................. 95

Üldine grupierand .............................................................................................. 97

Riigiabi elemendi arvutamise nõuded ................................................................ 100

Riigiabi reeglite kokkuvõte .................................................................................... 100

10. Juhised finantsinstrumentide jooksvaks seireks ja hindamiseks...................................... 103

Turutõrgete kaardistamise metoodika .................................................................... 103

Mõõdikud finantsinstrumentide edukuse hindamiseks ............................................. 105

Lisa 1. Metoodika ............................................................................................................... 109

Lisa 2. Välisriikide finantsinstrumentide ülevaade .................................................................. 111

Lisa 2.1 Soome: Tekes ja Finnvera ..................................................................................... 111

Lisa 2.1.1 Tekes ........................................................................................................... 111

Lisa 2.1.2 Finnvera....................................................................................................... 112

EY | 5

Lisa 2.2 Rootsi: Almi ja SEK .............................................................................................. 115

Lisa 2.2.1 Almi ............................................................................................................ 116

Lisa 2.2.2 SEK ............................................................................................................. 117

Lisa 2.3 Saksamaa: riiklik arengupank KfW ja Saksa garantiipankade assotsiatsioon .............. 118

Lisa 2.3.1 KfW ............................................................................................................. 118

Lisa 2.3.2 Saksamaa garantiipankade assotsiatsioon ....................................................... 120

Lisa 2.4 Läti: Altum ......................................................................................................... 122

Lisa 2.5 British Business Bank .......................................................................................... 124

Lisa 2.5.1 Ühisrahastus ................................................................................................ 125

Lisa 3. Veebiküsitluse tulemused .......................................................................................... 126

Lisa 3.1 Veebiküsitlusele vastanud ettevõtete ülevaade ....................................................... 126

Lisa 3.2 Ettevõtete varasem finantseerimistegevus ............................................................. 128

Lisa 3.3 Ettevõtete tulevane finantseerimisvajadus ............................................................. 131

Lisa 3.4 Rahaliste vahendite kättesaadavus ....................................................................... 134

Lisa 4. Kaasatud osapooled ................................................................................................. 136

Lisa 5. SF piirangud ............................................................................................................ 138

EY | 6

Kasutatud lühendid

Lühendid

EY Ernst & Young Baltic AS

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

EIF Euroopa Investeerimisfond

FI Finantsinstrument

MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MES Maaelu Edendamise Sihtasutus

SF Struktuurifondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks mõeldud toetusfondid

SV Struktuurivahendid ehk euroraha, mida saab Eesti Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu

RM Rahandusministeerium

T&A Teadus- ja arendustegevus

VKE-d Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

EY | 7

Sissejuhatus

Ernst & Young Baltic AS (edaspidi EY) uuendas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite ehk

finantsinstrumentide eelhindamist, mille eesmärgiks oli kapitali kättesaadavuse parandamise

meetme raames rakendatavate laenude ja käenduste sihtturu analüüsi läbiviimine turutõrgete

kaardistamiseks ja investeerimisstrateegia soovituste väljatöötamiseks. Eelhindamine viidi läbi

ajavahemikus 21. september 2017 – 19. jaanuar 2018.

Finantsinstrumentide optimaalseks rakendamiseks on iga liikmesriik kohustatud läbi viima

finantsinstrumentide eelhindamise (ex-ante assessment). Eelhindamine on 2014–2020

programmiperioodil uus nõue, mille kehtestamisega soovitakse tagada usaldusväärne ja faktidele

tuginev finantsinstrumentide kavandamise ja rakendamise otsustusprotsess.1 Seejuures tuleb

vastavalt vajadusele läbi viia kordushindamisi ja finantsinstrumentide jooksvat seiret tuvastamaks

õigeaegselt investeerimisstrateegia muutmisvajadusi. Käesoleva eelhindamise uuendamise ajendaski

asjaolu, et esimesest eelhindamisest on möödunud 3 aastat, ning oli põhjendatud selle aja jooksul turul

toimunud muutuste mõju põhjalikum analüüsimine.

Finantsinstrumentide eelhindamise protsessi ja selle osad sätestab ühtekuuluvuspoliitika määruse

((EL) nr 1303/2013) artikkel 37. Eelhindamise lähteülesanne hõlmas finantsinstrumentide

eelhindamist vaid laenudest ja käendustest lähtuvalt, mille kontekstis seati järgmised eesmärgid:

► selgitada välja turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad laenukapitali

kättesaadavuse osas;

► pakkuda rakendusasutusele otsuste tegemiseks välja võimalikud investeerimisstrateegiad,

mis võimaldab ettevõtluslaenude ja –käenduste väljastamise abil turutõrkeid ja

mitteoptimaalseid investeerimisolukordi leevendada;

► hinnata eeldatavaid tulemusi ning seda, kuidas aitab asjaomane rahastamisvahend kaasa

prioriteedi eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, sealhulgas sellise panuse näitajad;

► kirjeldada sätted, mis võimaldavad eelhindamist vajaduse korral sellise eelhindamise alusel

rakendatava rahastamisvahendi rakendamise käigus üle vaadata ja ajakohastada, kui

rakendusasutus või rahastamisvahendi rakendaja leiab rakendamisetapi ajal, et

eelhindamine ei pruugi enam täpselt kajastada rakendamise ajal kehtivaid turutingimusi.

Eelhindamise läbiviimisel tugineti turutõrgete kaardistusele (tehtud küsitluse alusel), asjakohastele

uuringutele ja analüüsidele, teiste riikide praktikatele ja huvirühmade (nõudluse ja pakkumise

esindajad) intervjuude tulemustele. Lisaks sellele toimus töötuba huvirühmade esindajatega võimalike

investeerimisstrateegiate arutamiseks, mille käigus oli pakkumise ja nõudluse poole

esindusorganisatsioonidel ja erialaliitudel võimalik esitada kehtiva turuolukorra ja rakendatavate

finantsinstrumentide kohta omapoolseid kommentaare. Ühtlasi konsulteeriti investeerimisstrateegia

kujundamisel EY sisemiste finantsinstrumentide ekspertidega. Eelhindamise metoodiline lähenemine

ja tegevuste põhjalikum kirjeldus on esitatud lisas 1.

Finantsinstrumentide eelhindamise uuendamise tulemusel esitati finantsinstrumentide

rakendamiseks sõltumatu ja objektiivne hinnang selle kohta, millistel tingimustel ja milliste

rakendamisskeemidega on rakendusasutusel võimalik tuvastatud turutõrkeid leevendada.

Ettepanekute formuleerimisel lähtuti „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020“2

1 Financial instruments in ESIF programmes 2014–2020 – A short reference guide for Managing Authorities

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/fi_esif_2014_2020.pdf 2 “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020”,

https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/rakenduskava.pdf

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/fi_esif_2014_2020.pdf

EY | 8

paika pandud EL-i vahendite kasutamise eesmärkidest, investeerimisprioriteetidest ja nende

toetamiseks kavandatud meetmetest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) puhul on

üheks investeerimisprioriteediks VKE-de kasvupotentsiaali toetamine m.h rahvusvahelistel turgudel,

samuti innovatsiooniprotsesside toetamine. Eesmärk on luua head tingimused uute ettevõtete

tekkimiseks ja edasiseks arenguks ning toetada kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga

innovaatiliste toodete loomist. Üheks rakenduskavas ettenähtud meetmeks nende eesmärkide

saavutamisel on kapitali kättesaadavuse parandamine (tagatised, ekspordikindlustus, stardilaen). Neid

lähtekohti silmas pidades on käesoleva analüüsi fookus VKE-de kasvu toetaval tootlikkusel,

innovatsioonil ja ekspordil.

Samas on ettepanekute kujundamisel arvestatud vajadusega paindlikult reageerida muudatustele

keskkonnas. Kõnealune rahastamisperiood 2014-2020 on piisavalt pikk, et selle käigus jõuaksid

korduvalt muutuda nii Eesti kui meie ekspordi sihtturgude majandusolukorrad ja ettevõtete vajadused.

Selleks, et finantsinstrumentide rakendamine oleks võimalikult efektiivne ja jätkusuutlik, on

põhjendatud jätta rakendusasutusele ja rahastamisvahendi rakendajale suurem roll turuolukorra

pideval jälgimisel ja võimalus kohandada meetmeid turu vajaduste järgi sagedamini kui rakenduskava

ametlike eel- ja vahehindamiste põhjal.3 Nii on investeerimisstrateegia ettepanekud käesolevas

eelhindamises välja pakutud soovitustena ning varasemaga võrreldes lahtisemate tingimustega või

alternatiividena.

Eelhindamise tulemused on esitatud uurimisküsimusi käsitlevate peatükkide kaupa. Eelhindamise

uuendamise käigus adresseeriti järgmisi uurimisülesandeid:

► hinnata ettevõtete finantseerimisvajadusi ning sellega seotud turutõrgete ja

mitteoptimaalsete investeerimisolukordade olemasolu (peatükid 2 ja 6);

► anda ülevaade finantsinstrumentide senisest realisatsioonist käimasoleval

programmiperioodil ja hinnata nende kooskõla teiste samale turule suunatud (eeskätt avaliku

sektori) sekkumisvormidega (peatükid 3 ja 4);

► hinnata samalaadsete vahendite kasutamist teistes liikmesriikides (peatükk 5 ja lisa 2);

► teha ettepanekuid ja soovitusi investeerimisstrateegia uuendamiseks (peatükk 7);

► hinnata finantsinstrumentide poolt loodavat lisandväärtust ja panust prioriteetide

täitmisesse (peatükk 8);

► analüüsida riigiabi võimalikku (piiravat) mõju ning hinnata finantsinstrumentide

rakendatavust riigiabi reeglite kontekstis (peatükk 9);

► pakkuda juhiseid, mis võimaldavad eelhindamist rahastamisvahendi rakendamise käigus

vajaduse korral üle vaadata ja ajakohastada, kui rakendamise ajal leitakse, et eelhindamine

ei pruugi enam täpselt kajastada kehtivaid turutingimusi (peatükk 10).

Finantsinstrumentide rakendamisel tuleks arvestada käesoleva eelhindamise tulemustega, mille

käigus on leitud tõendeid turutõrgetest ja mitteoptimaalsetest investeerimisolukordadest. Ent selleks,

et rahastamisvahendid oleksid erasektorile atraktiivsed, on oluline, et need kujundatakse ja

rakendatakse paindlikult.

3 Ex-ante assessment methodology for financial instruments in the 2014-2020 programming period. https://www.fi-

compass.eu/sites/default/files/publications/manual_vol-I_ex-ante-assessment-general-metholology.pdf

https://www.fi-compass.eu/sites/default/files/publications/manual_vol-I_ex-ante-assessment-general-metholology.pdf


EY | 9

1. Ettevõtete majanduslik olukord ja krediidivõimekus

Järgnevalt antakse lühiülevaade Eesti ettevõtetest ja nende krediidivõimekusest. Ühtlasi kirjeldatakse

ettevõtete finantseerimisvajadusi möödunud ja tulevasel kolmel aastal, tuginedes Eesti ettevõtete seas

korraldatud veebiküsitluse tulemustele.

Eesti ettevõtete majandusliku olukorra ja krediidivõimekuse hindamiseks viidi läbi ettevõtete

finantsnäitajate ja nende alusel arvutatud väärtuskordajate analüüs. Ettevõtete finantsnäitajate

analüüsimiseks võeti aluseks Statistikaameti andmed ja ettevõtete poolt äriregistrile esitatud 2013.–

2015. majandusaasta aruanded. Majandusnäitajate alusel viidi läbi väärtuskordajatel põhinev võrdlus

ettevõtete gruppide kaupa, et analüüsida ettevõtete krediidivõimekust ja selle muutust viimastel

aastatel. Ettevõtete majandusnäitajaid analüüsiti ettevõtete suuruse ja EMTAK-i tegevusala

(tähtkoodiga valdkond) lõikes. Kuigi kõik tegevusalad pole antud töö sihtgrupiks, pole neid

ülevaatlikkuse huvides siiski analüüsist välja jäetud.

Ülevaade Eesti ettevõtetest

Eesti Panga hinnangul on Eesti majandus kriisijärgse aja parimas seisus. Tänane majanduse seis ei viita

veel ülekuumenemisele, kuid oht selleks on peale pikaajalist tõusu olemas ehk ollakse jõudmas

kasvutsükli haripunkti. Enamiku tegevusalade toodangu maht 2017. aasta kolmandas kvartalis kasvas

ning majanduse kogutoodang oli 4,2% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkus tasahaaval

suureneb, kuna kasvanud on investeeringud selle tõstmiseks. Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja

muude Euroopa riikide majanduskasv on ületanud ootusi ning see on hoogustanud ka Eesti majandust.

Eesti majanduskasv oli 2017. a viimase kuue aasta kiireim - annualiseeritud kvartalikasv on püsinud

üle 4%.4 Seejuures on Eesti majanduskasv EL-i keskmisest pea 2 korda kiirem. Prognooside kohaselt

küündib majanduskasv üle 4% ka 2018. aastal, kuid aeglustub seejärel välisturgude kasvuhoo

raugemise ja tootmisvõimsuse ammendumise tõttu.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2016. aastal 120 450 aktiivset ettevõtet. Võrreldes aasta

varasemaga on aktiivsete ettevõtete arv tõusnud 2,6% ehk 3052 ettevõtte võrra. Aastal 2015 oli

Statistikaameti andmetel Eestis aktiivseid ettevõtteid 117 398 ja 2014. aastal 113 765. Samas

finants-majanduslikku tegevust (ehk rahavoogu) omanud ettevõtteid oli Statistikaameti andmetel

2015. aastal 79 668 (2014. aastal 76 218).

Valdav osa Eesti ettevõtteid on alla 10 töötajaga ehk mikroettevõtted. 2016. aastal oli Statistikaameti

andmetel mikroettevõtete osatähtsus aktiivsete ettevõtete koguarvus 94%, samal ajal kui

väikeettevõtted (10–49 töötajat) moodustasid 5%, keskmise suurusega ettevõtted (50–249 töötajat)

1% ning suurettevõtted (250+ töötajat) vaid 0,2% aktiivsete ettevõtete koguarvust (tabel 1). Need

osatähtsused on püsinud stabiilsena alates 2010. aastast, mil füüsilisest isikust ettevõtjad said

kohustuse end äriregistris registreerida.

Tabel 1. Ettevõtete jagunemine töötajate arvu alusel 2016. aastal

Suurus töötajate arvu alusel Töötajate arv Ettevõtete arv 2016 Osakaal

Mikroettevõte Vähem kui 10 112 777 93,60%

Väikeettevõte 10–49 6 293 5,20%

Keskmise suurusega ettevõte 50–249 1 184 1,00%

Suurettevõte 250 ja enam 196 0,20%

Kokku 120 450 100%

Allikas: Statistikaameti andmebaas, tabel ER22

4 A. Hansson, “Majandusprognoos aastaks 2018“, kättesaadav: https://www.slideshare.net/eestipank/ardo-hansson-

majandusprognoos-aastaks-2018.

EY | 10

Suurim osa ehk 18% aktiivsetest ettevõtetest on registreeritud hulgi- ja jaekaubanduse,

mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegevusalal (21 625 ettevõtet), järgneb kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus (14% ehk 16 334 ettevõtet) ning põllumajandus ja ehitus (10% ehk vastavalt

12 041 ja 11 848 ettevõtet) (vt tabel 2). Kõikidel tegevusaladel on ülekaalukalt enim mikroettevõtteid.

Tabel 2. Ettevõtete jagunemine tegevusala alusel 2016. aastal

Tegevusala Ettevõtete arv 2016 Osakaal

G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 21 625 18,0%

M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 16 334 13,6%

A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 12 041 10,0%

F Ehitus 11 848 9,8%

C Töötlev tööstus 8 811 7,3%

H Veondus ja laondus 8 470 7,0%

L Kinnisvaraalane tegevus 7 446 6,2%

S Muud teenindavad tegevused 7 123 5,9%

J Info ja side 6 448 5,4%

N Haldus- ja abitegevused 6 054 5,0%

R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 4 224 3,5%

I Majutus ja toitlustus 3 595 3,0%

Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2 142 1,8%

P Haridus 1 994 1,7%

K Finants- ja kindlustustegevus 1 579 1,3%

E Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 310 0,3%

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 257 0,2%

B Mäetööstus 147 0,1%

O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 2 0,0%

Kokku 120 450 100%

Allikas: Statistikaameti andmebaas, tabel ER021

Statistikaameti andmetel oli ettevõtete 2015. aasta müügitulu kokku 53 miljardit eurot, mida on 1%

ehk 500 miljoni võrra vähem kui aasta varem. Kogu müügitulust 40% andsid hulgi- ja jaekaubanduse

ettevõtted, 22% töötleva tööstuse, 9% veonduse ja laonduse, 7% ehituse tegevusala ettevõtted. Kõikide

ülejäänud tegevusalade ettevõtted andsid kokku 22% aastasest müügitulust. Kaubandusettevõtete

müügitulu vähenes 2015. aastal võrreldes aasta varasemaga 4% (langus 794 miljonit eurot ehk

summaliselt suurim langeja). Peamiseks põhjuseks võib siinkohal lugeda mootorikütuse hulgimüüjate

müügitulu vähenemist maailmaturu kütusehindade languse tõttu. Protsentuaalselt langes enim

mäetööstuse tegevusala ettevõtete müügitulu (langus 13% ehk 57 miljonit eurot) ning tõusis

kinnisvaraalane tegevus (kasv 22% ehk 266 miljonit eurot).

EY | 11

Joonis 1. Ettevõtete müügitulu ja puhaskasum 2015. aastal ettevõtete suuruse ja tegevusala lõikes

Allikas: Statistikaameti andmebaas, tabel EM001

Ettevõtete 2015. aasta puhaskasum oli kokku 3,1 miljardit eurot, mida on 7% ehk 240 miljoni võrra

vähem kui aasta varem. Seevastu 2016. aastal puhaskasum tõusis 3,9 miljardi euroni ning müügitulu

kasvas 2 miljardi euro võrra ületades 55 miljardi euro piiri. 40% kogu 2015. aasta müügitulust andsid

kaubandusettevõtted, 22% töötleva tööstuse ettevõtted ning 8% veondus- ja laondusettevõtted.

Sarnane struktuur säilis ka 2016. aastal. Kõikide ülejäänud tegevusalade ettevõtted andsid kokku 30%

2015. aasta puhaskasumist. Kinnisvaraalase tegevuse ettevõtete puhaskasum suurenes 2015. aastal

võrreldes aasta varasemaga 18% (97 miljonit eurot). Protsentuaalselt enim tõusis puhaskasum

veonduse ja laonduse tegevusalal (30% ehk 61 miljonit eurot) ning langes mäetööstuses (69% ehk 40

miljonit eurot).

Eesti ettevõtete krediidivõimekus

Järgnevalt on analüüsitud ettevõtete finantsnäitajaid aastatel 2013–2015. Finantsnäitajad on

grupeeritud ettevõtete tegevusala ja suuruse alusel ning teostatud on väärtuskordajate

mediaananalüüs. Analüüsi fookuses on ettevõtete täiendava võlakapitali kaasamise suutlikkus.

Ettevõtte suuruse järgi grupeerimise aluseks on siinkohal lisaks töötajate arvule võetud ka müügitulu

maht (mikroettevõtetel kuni 2 miljonit eurot, väikeettevõtetel kuni 10 miljonit eurot, keskmise

suurusega ettevõtetel kuni 50 miljonit eurot, suurtel ettevõtetel üle 50 miljoni euro). Analüüsist on

välja jäetud finants- ja kindlustustegevuse ettevõtted, kuna nende bilansi ja kasumiaruande struktuur

erineb teistest tegevusaladest ning kõnealune tegevusala pole ka antud töö sihtgrupis.

Likviidsuse ja krediidivõimekuse näitajad

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja ehk maksevõime tase (käibevara jagatud lühiajaliste

kohustustega) on olnud aastatel 2013–2015 hea (1,6–1,8) kõikides ettevõtete suuruse gruppides ning

ei varieeru nende lõikes märkimisväärselt (vt joonis 2). Kõrgeim on kattekordaja väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete puhul (1,8). Maksevõime tase paranes igas suuruses ettevõtete puhul nii 2014.

kui ka 2015. aastal: 2015. aastal keskmiselt 10%, 2014. aastal keskmiselt 5%. Sektoritest on see

näitaja madalaim majutuse ja toitlustuse tegevusalal (0,8), mistõttu on antud sektori ettevõtetel

15,113,4 12,9

11,7

21,4

11,6

4,5 3,9

11,5

1,5

0,5 0,60,4

0,60,4

0,30,1

1,7

0,0

0,4

0,8

1,2

1,6

2,0

0

5

10

15

20

25

1-9

10

-49

50

-24

9

25

0 ja

en

am

G H

ulg

i- ja

jae

ka

ub

an

du

s..

C T

öö

tle

v t

öö

stu

s

H V

eo

nd

us

ja la

on

du

s

F E

hit

us

Mu

u

töötajate arv tegevusala

Pu

ha

ska

sum

, m

ld €

Mü

üg

itu

lu,

mld

€

Müügitulu 2015 Puhaskasum 2015

EY | 12

teistest väiksem võimekus käibevara arvelt täiendavaid kohustusi katta. Näiteks ehitussektoris on

sama näitaja aga 1,8 ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 3,1, mis on ühtlasi ka

tegevusaladest kõrgeim näitaja. Üldiselt on lühiajaliste kohustuste kattekordaja madalamal tasemel

traditsioonilistes valdkondades, samas kui sellistes valdkondades nagu infotehnoloogia, teadus ja

arendus on maksevõime tase kõrgem, mis võib tähendada, et lühiajaliste kohustuste võtmise asemel

tehakse seal pigem pikaajalisi investeeringuid. See võib tuleneda asjaolust, et traditsioonilistes

valdkondades on käibekapitali osatähtsus suurem, mida kinnitab käesoleva hindamise käigus läbiviidud

ettevõtete küsitlus.

Joonis 2. Maksevõime tase ettevõtete suuruse ja tegevusala lõikes (2013–2015)

Allikas: äriregistri andmed

Analüüsides pikaajaliste laenukohustuste suhet ettevõtte omakapitali, selgus, et mikroettevõtetel on

nimetatud suhe oluliselt kõrgem kui suurematel ettevõtetel, jäädes 2,8 juurde. Seega võib olla

mikroettevõtetel olemasolevate kohustuste tõttu täiendava laenukohustuse võtmine raskendatud.

Üheks põhjuseks on ka see, et mikroettevõtete seas on võrreldes suuremate ettevõtetega oluliselt

rohkem neid, kelle omakapital jääb alla miinimumnõude. Andmetest ilmneb, et mida suurem on

ettevõte, seda väiksem on pikaajaliste laenukohustuste suhe omakapitali (väikeettevõttel 0,3,

suurettevõttel 0,17). Sama kehtib ka kogu võla ja omakapitali suhte puhul. Vaadates trendi aastatel

2013–2015, siis on see näitaja igas suuruses ettevõtete puhul aasta-aastalt veidi paranenud:

2015. aastal keskmiselt 10%, 2014. aastal keskmiselt 5%. Tegevusaladest oli pikaajaliste kohustuste

suhe omakapitali 2013.–2015. aastal madalaim mäetööstuses (0,7), samas kui näiteks töötlevas

tööstuses oli see 2, majutuses ja toitlustuses 5,1, kinnisvaraalases tegevuses 5,2 (joonis 3).

Pikaajaliste laenukohustuste väga kõrge osakaal kinnisvaramahukate ettevõtete omakapitalis viitab

ühest küljest küll kinnisvaraturu kuumenemisele, kuid see kuumenemine pole siiski olnud nii äkiline

nagu viimase kinnisvarakriisi eelsel ajal 10 aastat tagasi. Ka pangad on konservatiivsemad ning tõid

intervjuudes välja, et kinnisvaraarenduseks antavate laenude portfelle hakatakse piirama.

1,8 1,8 1,7 1,6

3,12,7

2,52,3

2,11,8

1,5 1,4 1,4 1,3 1,3 1,2 1,2 1,1 1,00,8

0

2

4

vä

ike

ett

evõ

te

ke

skm

ise

su

uru

seg

a e

tte

võ

te

mik

roe

tte

võ

te

suu

rett

ev

õte

M K

uts

e-,

te

ad

us-

ja

…

J I

nfo

ja

sid

e

R K

un

st,

me

ele

lah

utu

s ja

va

ba

ae

g

Q T

erv

ish

oid

ja

…

S M

uu

d t

ee

nin

da

va

d t

eg

ev

use

d

F E

hit

us

B M

äe

töö

stu

s

N H

ald

us

ja a

bit

eg

ev

use

d

C T

öö

tle

v t

öö

stu

s

A P

õllu

ma

jan

du

s,…

H V

eo

nd

us

ja la

on

du

s

G H

ulg

i- ja

ja

eka

ub

an

du

s,…

E V

ee

va

rust

us,

ka

na

lisa

tsio

on

,…

L K

inn

isv

ara

ala

ne

te

ge

vu

s

D E

lektr

ien

erg

ia,

ga

asi

, a

uru

ja

…

I M

aju

tus

ja t

oit

lust

us

suurus tegevusala

Ma

kse

võ

ime

ta

se

EY | 13

Joonis 3. Pikaajaliste laenukohustuste suhe omakapitali ettevõtte suuruse ja sektori lõikes (2013–2015)


Finantsvõimenduse (varad jagatud omakapitaliga) väärtuskordaja põhjal on mikro-, väike- ja keskmise

suurusega ettevõtted olnud aastatel 2013 kuni 2015 mõõdukalt võimendatud: nende varad on

ületanud omakapitali keskmiselt 2,2 korda. Suurettevõtetel on ületanud varad omakapitali 2,4 korda.

Kinnisvaraalasel tegevusel on nimetatud kordaja kõige kõrgem ehk 3,7, samal ajal kui näiteks muudel

teenindavatel tegevustel on kordaja väärtuseks 1,6 (joonis 4). Kinnisvarasektor ongi võrreldes teiste

tegevusaladega üldiselt suurema võimendusega (kuna ka pangad finantseerivad kinnisvara suure

võimendusega). 2015. aastal oli tõusulainel nii kinnisvara keskmine hind kui tehingute arv ning

kinnisvaraturu aktiivsuse kasv jätkub. See on tõstnud kinnisvaramahukate ettevõtete vara väärtust.

Kui turg peaks pöörduma aga langusele, mõjutaks see kinnisvaramahukate ettevõtete vara väärtust (ja

ka omakapitali) oluliselt.

Joonis 4. Finantsvõimendus ettevõtete suuruse ja tegevusala lõikes (2013–2015)


0,2 0,2 0,3

2,8

0,71,1 1,1

1,7 1,8 1,9 2,0 2,2 2,32,7 2,7 2,8

3,23,6

5,1 5,2

0

2

4

6

suu

rett

ev

õte

ke

skm

ise

su

uru

seg

a…

vä

ike

ett

ev

õte

mik

roe

tte

võ

te

B M

äe

töö

stu

s

F E

hit

us

Q T

erv

ish

oid

ja

…

H V

eo

nd

us

ja la

on

du

s

M K

uts

e-,

te

ad

us-

ja

…

J I

nfo

ja

sid

e

C T

öö

tle

v t

öö

stu

s

A P

õllu

ma

jan

du

s,…

D E

lektr

ien

erg

ia,

ga

asi

,…

G H

ulg

i- ja

ja

eka

ub

an

du

s,…

R K

un

st,

me

ele

lah

utu

s ja

…

E V

ee

va

rust

us,

…

N H

ald

us

ja a

bit

eg

ev

use

d

S M

uu

d t

ee

nin

da

va

d…

I M

aju

tus

ja t

oit

lust

us

L K

inn

isv

ara

ala

ne

te

ge

vu

s

suurus tegevusala

Pik

aa

jalise

d la

en

uko

hu

stu

sed

/ o

ma

ka

pit

al

2,42,2 2,1 2,1

3,7 3,7

3,1 3,02,5 2,4 2,3 2,3 2,2 2,0 1,9

1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,5

0

2

4

suu

rett

ev

õte

vä

ike

ett

ev

õte

mik

roe

tte

võ

te

ke

skm

ise

su

uru

seg

a…

L K

inn

isv

ara

ala

ne

…

I M

aju

tus

ja t

oit

lust

us

D E

lektr

ien

erg

ia,…

G H

ulg

i- ja

…

B M

äe

töö

stu

s

C T

öö

tle

v t

öö

stu

s

E V

ee

va

rust

us,

…

H V

eo

nd

us

ja la

on

du

s

N H

ald

us

ja…

A P

õllu

ma

jan

du

s,…

F E

hit

us

J I

nfo

ja

sid

e

Q T

erv

ish

oid

ja

…

R K

un

st,…

M K

uts

e-,

te

ad

us-

ja

…

S M

uu

d t

ee

nin

da

va

d…

P H

ari

du

s

suurus tegevusala

Fin

an

tsv

õim

en

du

s

EY | 14

Rahavoog

Äritegevuse rahavoog moodustas mikro- ja väikeettevõtetel 5% käibest ning vastavalt 7% ja 9%

varadest ehk mikroettevõtete puhul tootis käive 5% äritegevuse rahavoogu ning varad 7% äritegevuse

rahavoogu. Keskmise suurusega ning suurettevõtetel moodustas äritegevuse rahavoog vastavalt 4%

ja 3% käibest ning 7% varadest. Tegevusaladest on näitaja kõige madalam hulgi- ja jaekaubanduses,

kus rahavoog äritegevusest moodustas käibest 1% ning varadest 3%. See on ka loogiline, kuna

kaubandusettevõtete käive on suur ja marginaalid pigem väikesed. Ühtlasi võib see ka tähendada, et

näiteks kaubandusettevõtete võimekus maksta dividende ja laenude intresse on madalam. Kõige enam

tootis käive äritegevuse rahavoogu põllumajanduses, kus äritegevuse rahavood moodustasid käibest

14% (moodustades samal ajal 9% varadest) (vt joonis 5). Sellised põhivaramahukad tegevusalad nagu

põllumajandus, mäetööstus, kinnisvaraalane tegevus jt, kus äritegevuse rahavoo osakaal käibes on

kõrgem, on reeglina ka suurema laenuvõimekusega.

Joonis 5. Rahavood äritegevusest jagatud käibega ettevõtete suuruse ja tegevusala lõikes (2013–2015)


5% 5% 4%3%

14%

12%11% 10%

10%9% 8%

7% 7% 6%

4% 4% 4% 4% 3% 3%

1%

0%

4%

8%

12%

16%

mik

roe

tte

võ

te

vä

ike

ett

ev

õte

ke

skm

ise

su

uru

seg

a…

suu

rett

ev

õte

A P

õllu

ma

jan

du

s,…

B M

äe

töö

stu

s

M K

uts

e-,

te

ad

us-

ja

…

L K

inn

isva

raa

lan

e t

eg

evu

s

Q T

erv

ish

oid

ja

…

R K

un

st,

me

ele

lah

utu

s ja

…

J I

nfo

ja

sid

e

D E

lektr

ien

erg

ia,

ga

asi

,…

N H

ald

us

ja a

bit

eg

ev

use

d

H V

eo

nd

us

ja la

on

du

s

P H

ari

du

s

E V

ee

va

rust

us,

…

S M

uu

d t

ee

nin

da

va

d…

F E

hit

us

C T

öö

tle

v t

öö

stu

s

I M

aju

tus

ja t

oit

lust

us

G H

ulg

i- ja

ja

eka

ub

an

du

s,…

suurus tegevusala

Ra

ha

vo

od

äri

teg

ev

use

st /

mü

üg

itu

lu

EY | 15

2. Ettevõtete finantseerimisvajadus ja sellega seotud takistused

Eesti ettevõtete finantseerimisvajaduse ja sellega seotud turutõrgete kaardistamiseks viidi läbi

ettevõtete veebiküsitlus, kus uuriti ettevõtete seniseid ja tulevasi (kolme aasta) finantseerimisvajadusi

ning nende katmisega seotud takistusi. Küsitleti äriühinguid, kelle 2015. aasta müügitulu oli üle 10

000 euro.

Veebiküsitlusele laekusid vastused 750 ettevõttelt. Küsitluse sihtgrupist jäeti välja äriühingud, kelle

tegevusala on põllumajandustoodete esmatootmine, kalandus ja vesiviljelus ning metsamajandus;

tubaka valmistamine, töötlemine, turustamine; relva ja laskemoona tootmine, töötlemine,

turustamine. Kuigi vastanute hulgas oli ka 36 kinnisvaraalase tegevuse ettevõtet (ca 5% vastanutest),

kes ei kuulu antud kontekstis finantsinstrumentide sihtgruppi, ei moonuta nende vastused sihtgruppi

kuuluvate ettevõtete tulemusi (kui ei ole märgitud teisiti). Samuti ei väljastata finantsinstrumente jae-

ja hulgikaubandusettevõtjate käibevahendite finantseerimiseks, mistõttu analüüsiti asjakohaseid

uurimisküsimusi kahes lõikes – koos ja ilma nende vastusteta. Seejuures ei mõjutanud ka nende

ettevõtete vastused summaarseid tulemusi märkimisväärselt.

Vastanud ettevõtted esindavad Eesti ettevõtluskeskkonda representatiivselt nii suuruse, tegevuskoha

kui tegevusala proportsioonide poolest. Põhjalikum ülevaade vastanud ettevõtetest ja nende

vastustest on toodud aruande lisas 3. Käesolevas peatükis kajastatakse kõige olulisemaid tulemusi ja

järeldusi.

Ettevõtete varasem finantseerimisvajadus

Küsitlustulemusi üldistades võib järeldada, et umbes pooled ettevõtetest on kasutanud või üritanud

kasutada viimase kolme aasta jooksul oma tegevuse rahastamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid.

Kõige sagedamini on katnud ettevõtted oma lisavahendite vajaduse omaniku investeeringuga. Seda on

teinud 77% lisavahendeid vajanud ettevõtetest ehk veidi rohkem kui kolmandik kõikidest küsitlusele

vastanud ettevõtetest. Välise osapoole laenukapitali on kasutanud ligikaudu kolmandik aktiivse

tegevusega ettevõtetest. Enamiku sellest moodustavad krediidiasutuse laenud. Krediidiasutuse

laenu on kasutanud 50% lisarahastust vajanud ettevõtetest ning 25% kõikidest veebiküsitlusele

vastanud ettevõtetest (ehk 185 ettevõtet). Täiendavate rahaliste vahendite kasutamisel kehtib

seaduspärasus, et mida suurem on ettevõte, seda suurema tõenäosusega on ta lisavahendeid

kasutanud. Ettevõtte alginvesteeringud tulevad enamasti omaniku investeeringuna, kuid stardi- ja

varajasest kasvufaasist järgmisesse arenguetappi liikumiseks kasutatakse enamasti ka muid rahalisi

vahendeid. Seega on täiendavate rahaliste vahendite kättesaadavusel oluline roll ettevõtte

arendamisel ja kasvamisel.

EY | 16

Joonis 6. Lisarahastust kasutanud ettevõtete osakaal kõikide rahastust vajanud ettevõtete hulgas viimase kolme aasta jooksul (n = 368)*

* Ettevõte võis märkida mitu erinevat rahastamisallikat

Ettevõtete viimase kolme aasta jooksul võetud laenude puhul on olnud tegemist enamasti kuni

5-aastase tagasimaksetähtajaga mikrolaenudega (ehk kuni 50 000-euroste laenudega). Kõige

levinumad on alla 25 000-eurosed laenud ning üle poole laenudest jäävad alla 50 000 euro. Seejuures

võetakse kõige sagedamini laenu perioodiks 1–5 aastat, mida on teinud üheksa laenu võtnud ettevõtet

kümnest. Seejuures moodustavad 1–5-aastased laenud 61% kõikidest viimasel kolmel aastal võetud

laenudest. Alla aasta pikkuseid laene on võtnud 37% laenu võtnud ettevõtetest ja need moodustavad

24% kõikidest viimasel kolmel aastal võetud laenudest.

Joonis 7. Viimase kolme aasta jooksul võetud laenude suurus ja tähtaeg (n = 185)

Laenukapitali kasutamise sihtotstarbelt on olnud kõige levinum käibekapitali finantseerimine. Seda ka

siis, kui arvestusest välja jätta hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtted, kelle käibekapitali vajadus ei ole

finantsinstrumentidega finantseeritav – küll aga väheneb käibekapitali laenu vajajate osakaal 47%-lt

40%-le (vt joonis 8). Võrreldes varasemate finantsinstrumentide eelhindamistega (sh Majandus- ja

2%

4%

15%

17%

20%

50%

65%

77%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ühisrahastusplatvormid

Välise osapoole omakapitaliinvesteering

Ettevõtte põhivara müük

Investeeringutoetused

Välise osapoole laen (v.a krediidiasutus)

Krediidiasutuse laen

Liising

Omaniku investeering

6%

2%

4%

10%

12%

6%

5%

18%

37%

0% 10% 20% 30% 40%

Üle 2 000 000 €

1 000 001 - 2 000 000 €

500 001 - 1 000 000 €

200 001 - 500 000 €

100 001 - 200 000 €

75 001 - 100 000 €

50 001 - 75 000 €

25 000 - 50 000 €

Alla 25 000 €

Laenu suurus

2%

1%

10%

3%

61%

24%

0% 20% 40% 60% 80%

Üle 15 aasta

11 - 15 aastat

8 - 10 aastat

6 - 7 aastat

1 - 5 aastat

Alla 1 aasta

Laenu tähtaeg

EY | 17

Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile), mis kõik

jäävad 3-4 aasta tagusesse aega, on muutunud käibevahenditeks laenukapitali kasutamine

sagedasemaks. Seda kinnitasid ka erialaliidud, kelle sõnul vajavad ettevõtted üha enam vahendeid

käibekapitali finantseerimiseks, mis on eeskätt seotud senisest mahukamate tehingute ning pikkade

maksetähtaegadega. Ühtlasi võib see olla seotud ka rahavoogude optimaalsema juhtimisega, aga ka

kiiresti kasvavate sisendhindade ja väheneva kasumlikkusega. Kuigi Eesti Panga andmetel on Eesti

ettevõtete hoiused jõudsalt kasvanud, siis paljud ettevõtted eelistavad siiski hoida ressursse reservis

ootamatusteks (tulenevalt majanduskeskkonna ebastabiilsusest) ning rahastada tehinguid

laenuvahenditest hajutamaks likviidsusriske. Samuti mõjutab käibelaenude populaarsust laenukapitali

suhtelise madal hind. Seejuures on käibekapitali kasutamise osatähtsus suurem hulgi- ja

jaekaubanduses ja töötlevas tööstuses ning väiksem info- ja sidettevõtetes ja kutse-, teadus- ja

tehnikaalastes ettevõtetes.

Mobiilsetesse masinatesse ja seadmetesse investeerimine on populaarsuselt teine laenukapitali

kasutamise sihtotstarve ning siia alla kuulub valdavalt sõidukite soetamine, milleks kasutatakse

üldjuhul liisingut. Nii ettevõtjate kui ka krediidiasutustega tehtud intervjuudest selgus, et liisingu

kättesaadavus on oluliselt paranenud ning maht märkimisväärselt kasvanud. Ettevõtete arvates võiks

käibelaenu saamine toimuda sama lihtsalt, mugavalt ja kiirelt kui liisingulepingu sõlmimine, milleks

kulub sageli vaid mõni tund ning mida saab edukalt teha ka interneti vahendusel. Pankade sõnul

võimaldab seda asjaolu, et sõidukid on suhteliselt likviidsed tagatisvarad ning neil on enamasti

kaskokindlustus, mis maandab panga riske. Samas on ka laenude taotlemine, menetlemine ja

väljastamine täna enamasti veebipõhine ning standardsete laenulepingute sõlmimine toimub juba

nüüdki piisavalt kiiresti. Seda on võimaldanud eeskätt laenutaotluste menetlusprotsesside

automatiseerimine, millesse on kommertspangad järjepidevalt investeerinud.

Joonis 8. Viimase kolme aasta täiendavate rahaliste vahendite vajaduse sihtotstarve (n = 368)

Seoses kinnisvaraturu üldise kuumenemisega on olnud ka ettevõtete viimase kolme aasta

investeeringud paljuski seotud just ehitiste ja rajatistega. Krediidiasutustega tehtud intervjuudest

selgus, et kinnisvarainvesteeringud on muutunud sedavõrd populaarseks, et pangad on muutunud

ettevaatlikuks ning hakanud vastavaid portfelle intresside tõstmise, eellepingute nõudmise ja teiste

meetmete kaudu piirama.

3%

5%

7%

8%

11%

19%

29%

34%

35%

40%

3%

4%

6%

8%

10%

18%

27%

32%

34%

47%

0% 10% 20% 30% 40% 50%

Toetuse sildfinantseerimine

Toetuse omaosaluse katmine

Tootmise automatiseerimine

Tootmis- ja ärimaas soetamine

Uutele turgudele sisenemine

Tootearendus

Statsionaarsed masinad ja seadmed

Ehitised ja rajatised

Mobiilsed masinad ja seadmed

Käibevahendid

Kõik vastanud ettevõtted kokku Ilma hulgi- ja jaekaubanduseta (EMTAK G)

EY | 18

Positiivsena saab välja tuua investeeringuid tootearendusse, mida on viimasel kolmel aastal teinud

ca 18% lisavahendeid kaasanud ettevõtetest. Erialaliitudega tehtud intervjuudest järeldus, et

tootearendusse investeerimine on saamas üha sagedasemaks ja sageli ka hädavajalikuks seoses

pidevate muutustega tarbijakäitumises, konkurentsikeskkonnas ja tehnoloogia arengus.

Innovatsiooniga on seotud ka tootmise automatiseerimine, mis on aga varasemate investeeringute

tegemisel olnud pigem tagaplaanil. Selleks, et konkurentsikeskkonnas ellu jääda ja efektiivsuse

kasvuga sammu pidada, ei saa edumeelsed ettevõtted automatiseerimisest ja infotehnoloogiast

puutumatuks jääda. See on seotud tööstuse digitaliseerimisega, mille oluliseks komponendiks on ka

andmetöötlus, tarkvaraarendus jmt, mistõttu esineb üha enam vajadust investeerida just

immateriaalsetesse varadesse. Seejuures tõid turuosalised välja, et automatiseerimine on üha enam

aktuaalne ka seoses tänase pingelise tööjõuturu olukorraga – st kvalifitseeritud tööjõu puudus ja

tööjõukulude kiire kasv.

Ettevõtete finantseerimisvajadus lähitulevikus

Ettevõtete hinnangute põhjal võib prognoosida, et täiendavate rahaliste vahendite kaasamine jääb

järgneva kolme aasta perspektiivis samale tasemele. Ligikaudu pooled ettevõtetest vajavad enda

hinnangul järgneva kolme aasta jooksul lisavahendeid laenu või mõnel muul kujul. Samas on

mõnevõrra muutumas rahaliste vahendite kasutamise otstarve, sh on oluliselt tähtsamaks muutumas

investeeringud tootearendusse (vt joonis 9). Tabelis 3 on toodud ülevaade lisavahendite kasutamisest

viimase kolme aasta jooksul ning ettevõtete eeldatavast rahastamisvajadusest järgneva kolme aasta

jooksul. Tegevusaladest on järgneva kolme aasta jooksul täiendavaid rahalisi vahendeid vajavate

ettevõtete hulk kõige suurem töötleva tööstuse ettevõtete seas, kellest ligikaudu 70% näevad vajadust

lisafinantseerimise järele. Pikaajalist ehk üle 10-aastast laenu soovivad kasutada 15% ettevõtetest.

Tabel 3. Eelmise ja järgneva kolme aasta finantseerimisvajaduse võrdlus tegevusalade lõikes (n = 750)

Sektor Vastanute

arv

Täiendavate rahaliste

vahendite kasutamine

möödunud 3 aastal

Täiendavate rahaliste

vahendite vajadus

järgneval 3 aastal

Üle 10-aastast

laenuperioodi

soovivad ettevõtted

Ettevõtete

arv

Ettevõtete

osakaal, %

Ettevõtete

arv

Ettevõtete

osakaal, %

Ettevõtete

arv

Ettevõtete

osakaal, %

Hulgi- ja jaekaubandus,

mootorsõidukite ja

mootorrataste remont

172 95 55% 87 51% 14 16%

Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus 123 55 45% 46 37% 7 15%

Töötlev tööstus 114 64 56% 80 70% 9 11%

Ehitus 91 40 44% 43 47% 7 16%

Info ja side 40 14 35% 15 38% 0 0%

Kinnisvaraalane tegevus 36 20 56% 12 33% 6 50%

Veondus ja laondus 35 19 54% 21 60% 2 10%

Muu 139 61 44% 65 47% 11 17%

Kokku 750 368 49% 369 49% 56 15%

Allikas: EY (2017), ettevõtete veebiküsitlus

EY | 19

Tulevase kolme aasta finantseerimisvajaduse sihttotstarbed on varasemate aastatega võrreldes

mõnevõrra muutumas. Oluliselt tähtsamaks on muutumas investeeringud tootearendusse, uutele

turgudele sisenemise ja tootmise automatiseerimise finantseerimine. Varasemast enam kui 2 korda

rohkem ettevõtteid plaanivad lähitulevikus investeerida tootearendusse. Uutele turgudele

sisenemisega seotud finantseerimisvajadus on ettevõtete hinnangul tulevase kolme aasta jooksul kolm

korda suurem kui möödunud kolmel aastal. Ka automatiseerimiseks nähakse varasemaga võrreldes

kordades suuremat vajadust. Sellest võib järeldada, et tulevaste aastate finantseerimisvajaduse

võtmesõnadeks on innovatsioon ja eksport uutele turgudele.

Joonis 9. Varasema ja tulevase finantseerimisvajaduse sihtotstarbed (±3 aastat)

Tegevusalade vaates muutusi ei ilmnenud. Nii näiteks vajavad töötleva tööstuse ettevõtted endiselt

enim laenu statsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesse investeerimiseks (58% sektori

laenuvajajatest). Veondusel ja laondusel on aga enim vahendeid vaja mobiilsetesse masinatesse ja

seadmetesse investeerimiseks (56% sektori laenuvajajatest). Kinnisvaraalase tegevuse ettevõtted

vajavad ootuspäraselt enim vahendeid ehitistesse ja rajatistesse investeerimiseks.

Ettevõtete digitaliseerimisega seoses suureneb ka immateriaalse põhivara ja infotehnoloogia

investeeringute vajadus (sh tarkvaraarendus). Seda tõendavad nii pankade väited kui veebiküsitluse

tulemused, mille kohaselt vajab 32 ettevõtet ehk pea 10% lisavahendeid vajavatest ettevõtetest lähiajal

laenukapitali just infrastruktuuriinvesteeringuteks. Pankade sõnul esineb üha rohkem infotehnoloogia

investeeringutega seotud laenutaotlusi.

Hindamisega sooviti muu hulgas välja selgitada, kas ettevõtted vajavad pikema tagasimaksetähtajaga

laenusid, kui seda võimaldavad krediidiasutused. Analüüsist selgus, et laenu tähtaja ja

tagasimakseperioodi osas on ettevõtete tulevased laenuvajadused sarnased eelneva kolme aastaga.

Ka järgneval kolmel aastal vajatakse kõige sagedamini kuni 5-aastase tagasimaksetähtajaga laenusid

ning vaid väike hulk ettevõtteid (olenemata valdkonnast, v.a kinnisvaraalane tegevus) näevad vajadust

üle 10-aastaste laenude järele. Kuna pangad pakuvad enamasti kuni 5-aastase tähtajaga ja kuni

10-aastase tagasimakseperioodiga laenusid, siis rahuldab see enamiku ettevõtete vajadusi. Siiski

esineb neidki ettevõtteid, kelle investeeringud jäävad pikaajalise tähtajaga (üle 10 aaasta)

laenuvõimaluste puudumise tõttu tegemata. Tabelist 3 nähtub, et vaid kinnisvaraalase tegevuse

ettevõtted, kes ei kuulu käesoleva hindamise kontekstis finantsinstrumentide sihtgruppi, vajavad sageli

43

65

99

115

121

140

144

156

27

22

122

37

96

65

113

168

0 50 100 150 200

Tootmis- ja ärimaa ostmiseks

Tootmise automatiseerimiseks

Mobiilsetesse masinatesse ja seadmetesse invest

Uutele turgudele sisenemiseks

Statsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesseinvest

Tootearenduseks

Ehitistesse ja rajatistesse

Käibevahenditeks

vastajate arvVarasem vajadus (-3 aastat)

Tulevane vajadus (+3 aastat)

EY | 20

nii pikemat tagasimaksetähtaega (kui 5 aastat) kui tagasimakseperioodi (üle 10 aasta). Ka

sihtostarvete vaates vajatakse pikemaid tagasimaksetähtaegasid vaid kinnisvaraga seotud laenude

puhul (tootmis- ja ärimaa soetamine, ehitised ja rajatised, infrastruktuur). Seejuures pakuvad

krediidiasutused kinnisvara soetamiseks ka üle 10-aastase tagasimaksetähtajaga laenusid.

Joonis 10. Keskmine soovitav laenu tagasimaksetähtaeg sihtotstarvete kaupa

Ettevõtete järgneva kolme aasta finantseerimisvajaduse suurusjärgud jagunevad sarnaselt eelneva

kolme aastaga. Kõige sagedamini vajatakse lisavahendeid summas, mis jääb alla 50 000 euro (54%

kõikidest laenuvajadustest) (Joonis 11). Aritmeetiline keskmine laenusumma jääb 230 000 euro

suurusjärku, kuid mediaan siiski 50 000 euro piirimaile. Nagu eespool mainitud, siis ka laenutähtaja

osas nähakse sarnaselt viimase kolme aasta praktikaga enamikul juhtudel sobivana kuni viieaastaseid

laenusid. Soovitud laenutähtaegade aritmeetiline keskmine jääb 7 aasta juurde ning mediaanväärtus

alla 5 aasta.

Joonis 11. Ettevõtete hinnanguline finantseerimisvajadus järgneva kolme aasta jooksul (n = 369)

4,7

5,8

5,9

6,0

6,6

6,8

8,7

9,5

10,3

0 5 10 15

Käibevahenditeks


Tootearenduseks



Statsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesseinvest

Infrastruktuuriinvesteeringuteks

Ehitistesse ja rajatistesse invest


aastat

3%

3%

4%

8%

10%

10%

9%

21%

33%

0% 20% 40%

Üle 2 000 000 €

1 000 001 - 2 000 000 €

500 001 - 1 000 000 €

200 001 - 500 000 €

100 001 - 200 000 €

75 001 - 100 000 €

50 001 - 75 000 €

25 000 - 50 000 €

Alla 25 000 €

Laenu suurus

6%

4%

17%

12%

53%

7%

0% 20% 40% 60%

Üle 15 aasta

11 - 15 aastat

8 - 10 aastat

6 - 7 aastat

1 - 5 aastat

Alla 1 aasta

Laenu tähtaeg

EY | 21

Soovitud laenusummad jäävad kõige sagedamini alla 50 000 euro käibelaenude ja autoliisingute

(mobiilsed masinad ja seadmed) puhul, aga ka uutele turgudele sisenemise ja tootearendusega seotud

investeeringute puhul (Tabel 4). Pea poolte tootearenduseks lisaressursse vajavate ettevõtete

laenuvajadus jääb alla 25 000 euro. Sedavõrd madala investeeringuvajaduse tingivad mikroettevõtted

(90% tootearenduseks ressursse vajavatest ettevõtetest on mikroettevõtted), kelle võimekus suuri

arendusprojekte ellu viia on väike ning kelle toote/teenuse arendamine ei eelda suuri investeeringuid

ega kulusid sisenditele seoses tagasihoidlike mahtudega. Ühtlasi jagavad väiksemad ja madalama

võimekusega ettevõtted toote-/teenusearendusega seotud tegevused sageli väiksematesse

etappidesse või eraldiseisvateks projektideks. Nii suudetakse järgemööda parendada üksikuid

toote/teenuse omadusi, mitte aga läbi viia kõikehõlmavat arendustegevust. Suuremate ettevõtete

laenuvajadus tootearenduseks on aga hoopis suurem, jäädes keskmiselt 100 000 ja 200 000 euro

vahele.

Suuremad finantseerimisvajadused (üle 50 000 euro) on sagedamini seotud tootmis- ja ärimaa

soetamisega, infrastruktuuri, ehitiste ja rajatiste arendustega, tehase sisseseade soetamisega ning

tootmise automatiseerimisega. Suuremaid investeeringud vajavad ka väiksemad ettevõtted, mis

näitab, et tegemist on kallimate investeeringutega, mida ei ole üldjuhul võimalik läbi viia väiksemas

mahus või etapiti (nt hoone ehitus ja maa ost).

Tabel 4. Soovitud laenu suurusvahemike jagunemine sihtotstarvete kaupa

Eelhindamisse kaasatud ettevõtjad ja erialaliidud tõid välja, et enne uute investeeringute tegemist

ettevõtte laiendamisesse, tootearendusse ja automatiseerimisse, on esmase tähtsusega siiski

käibevahendite kättesaadavus, millega tagatakse ettevõtte tavapärane tegevus. Piisavad

käibevahendid on eelduseks, et ettevõte saaks üldse hakata mõtlema innovatsioonile ja muule

arendustegevusele. Seega tuleb silmas pidada, et rahastamisvõimaluste põhifookuse seadmine

tootearendusele, innovatsioonile, automatiseerimisele jms ei tohi tulla käibevahendite kättesaadavuse

arvelt. Seejuures saavad mõnel määral piiravaks SF reeglid, mis teatud tingimustel käibekapitali

finantseerimist finantsinstrumentidega keelavad (vt SF piirangud lisa 5).

Järgnevalt on välja toodud keskmine ja summaarne finantseerimisvajadus sihtotstarvete kaupa. Kuigi

kõige levinum sihtotstarve lisavahendite kasutamisel on käibevahendite finantseerimine, siis

summaarse mahu osas jääb see pea poole võrra alla ehitiste ja rajatiste investeeringutele (34 miljonit

vs. 62 mln eurot). Keskmine laenusumma on väikseim tootearenduse segmendis, kuid summaarselt

jääb tootearenduse finantseerimisvajadus sihtotstarvete lõikes 17 miljoni euroga täpselt keskele.

Tootearendus ja tootmise automatiseerimine kui innovatsiooni vedajad kokku positsioneeruksid

summaarselt 31 miljoni euroga sihtotstarvete pingereas kolmandaks.

Laenu vahemik

Toot

mis

- ja

är

imaa

Ehit

ised

ja

raja

tise

dSta

tsio

naar

sed

mas

inad

ja

sead

med

Mobi

ilset

ed

mas

inad

ja

sead

med

Toot

ear

endus

Toot

mis

e au

tom

ati

seer

i-m

ine

Uut

ele

tu

rgudel

e si

senem

ine

Infr

astr

uktu

ur

Käib

evah

end

id

Kokk

u

Alla 25 000 € 7% 16% 28% 38% 48% 29% 41% 42% 37% 33%

25 000 – 50 0000 € 12% 17% 24% 22% 24% 18% 23% 16% 20% 21%

50 001 – 75 000 € 23% 9% 6% 9% 6% 9% 8% 0% 10% 9%

75 001 – 100 000 14% 6% 11% 9% 10% 12% 10% 13% 8% 10%

100 001 – 200 000 € 30% 15% 13% 3% 6% 11% 7% 10% 10% 10%

200 001 – 500 000 € 7% 18% 10% 7% 1% 12% 6% 3% 5% 8%

500 001 - 1 000 000 € 7% 8% 4% 6% 1% 2% 3% 0% 3% 4%

1 000 001 - 2 000 000 € 0% 4% 1% 3% 1% 5% 2% 3% 5% 3%

Üle 2 000 000 € 0% 7% 3% 2% 1% 2% 1% 13% 2% 3%

Grand Total 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

EY | 22

Joonis 12. Finantseerimisvajaduse keskmise ja summaarse mahu jagunemine sihtotstarvete vahel (n = 369)

* Joonisel on toodud üksnes küsitlusele vastanude ettevõtete summaarne finantseerimisvajadus. Kõikide sihtgruppi kuuluvate

ettevõtete summaarse finantseerimisvajaduse hindamise arvutuskäik on arvutatud laenukapitali nõudluse alusel järgnevalt.

Täpset VKE-de eraturu tingimustel mitterahuldatavat nõudlust laenukapitali järele ei ole võimalik välja

arvutada. Küll aga on võimalik anda hinnanguid. Vastavalt andmekogumise viisidele ja andmete

kättesaadavusele kasutatakse hinnangute tegemiseks erinevaid meetodeid. Järgnevalt on kohandatud

EIF-i poolt pakutud metoodikat vastavalt käesoleva hindamise käigus läbiviidud küsitluse

väljundandmetele. Nii on ettevõtete küsitluse tulemuste alusel hinnanguliselt määratud laenukapitali

kogunõudlus arvutatud järgneval viisil:

1. Sihtgrupi suurus. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal finantsmajandusliku tegevusega

ettevõtete arv kokku 81 869 (kõikide tegevusalade peale kokku). Seejuures käesoleva

hindamise kontekstis kuuluvad neist sihtgruppi vähemalt 55 355 (EMTAK B, C, D, E, F, H, I,

J, M, N, P, Q, R, S).

2. Taotluse esitamata jätnud ettevõtete proportsioon. Ettevõtete küsitlusest selgus, et 7,6 %

ettevõtetest hindavad, et krediidiasutuste laenud ei ole neile kättesaadavad. Nõudluse

arvutuse eelduseks on võetud, et antud osakaal väljendab neid ettevõtteid, kes jätavad

laenutaotluse esitamata.

3. Rahuldamata taotluste proportsioon. Ettevõtete küsitlusest selgus, et 7,3% ettevõtetest on

üritanud krediidiasutuse laenu taotleda, kuid jäid rahastusest ilma.

4. Põhjendatud rahastamisotsus. Konkreetsed andmed selle kohta, kui suur osakaal kapitali

vajanud ettevõtetest vääriksid majanduslikel kaalutlustel positiivsed rahastamisotsust,

119

133

153

209

214

218

224

433

486

0 400

Tootearenduseks

Uutele turgudelesisenemisega seotud

investeeringuteks

Tootmis- ja ärimaaostmiseks

Mobiilsetesse masinatesseja seadmetesse

investeerimiseks

Tootmiseautomatiseerimiseks

Käibevahenditeks

Statsionaarsetessemasinatesse jaseadmetesse…



tuhat €

Keskmine laenusumma

7

14

15

15

17

21

27

34

62

0 75

Tootmis- ja ärimaaostmiseks

Tootmiseautomatiseerimiseks


Uutele turgudelesisenemisega seotud

investeeringuteks

Tootearenduseks

Mobiilsetessemasinatesse jaseadmetesse…

Statsionaarsetessemasinatesse jaseadmetesse…

Käibevahenditeks


miljon €

Summaarne vajadus (750 ettevõtte alusel)*

EY | 23

puuduvad. Kommertspankadega läbiviidud intervjuude ja 2014. aastal PWC poolt läbiviidud

rahastamisvahendite eelhindamise alusel võib vastavaks proportsiooniks hinnata 20%.

5. Keskmine vajaminev finantseerimisvajadus. Küsitluse tulemustel on kaalutud keskmiseks

ettevõtete finantseerimisvajaduseks ligikaudu 250 tuhat eurot.

6. Keskmine laenu kestvus. Ettevõtete poolt kasutatud krediidiasutuse laenude keskmine

kestvus on 3,75 aastat ning keskmine soovitud laenu kestvus ligikaudu 5,5 aastat. Kuna osa

laenudest ei ole nulli amortiseeruva graafikuga vaid nn balloon-laenud (st maksegraafiku

lõppu jäetakse suurem jääk, mis üldjuhul refinantseeritakse), siis kestvuse arvutustes

kasutatakse lihtsustatult 2 aastat.

7. Nõudluse arvutamine. Eeltoodust tulenevalt on hinnanguline eraturu poolt rahuldamata

nõudlus laenukapitali järele arvutatud järgnevalt: 81 869 x (7,6%+7,3%) x 20% x 250 000 x

2. Nii saadakse summaarseks Eesti ettevõtete laenukapitali vajaduseks aastas ligikaudu 1,22

miljardit eurot. Kuivõrd hinnatavate finantsinstrumentide sihtgruppi ei kuulu kõik Eesti

ettevõtted, siis sihtgruppi kuuluvate ettevõtete laenukapitali nõudlus aastas oleks

hinnanguliselt järgnev: 55 355 x (7,6%+7,3%) x 20% x 250 000 x 2 = 825 miljonit eurot.

Sellest võib järeldada, et turutõrke rahaline maht on eelmises eelhindamises hinnatuga

võrreldes langenud (2014. aastal finantsinstrumentide turutõrgete eelhindamise käigus saadi

laenukapitali arvutuslikuks kogunõudluseks ligikaudu 956 miljonit eurot).

Küsitluses paluti ettevõtetel hinnata ka erinevate täiendavate rahaliste vahendite kättesaadavust.

Kõige paremaks hindavad ettevõtted liisingu, omaniku investeeringu ning krediidiasutuse laenu

kättesaadavust. Raskemini kättesaadavamad on välise osapoole omakapitaliinvesteering ja

ühisrahastus. Eraldi väljatoomist väärib asjaolu, et finantsinstrumentide kättesaadavust hindasid

ettevõtted oluliselt kehvemaks kui näiteks krediidiasutuse laenu puhul. Ligikaudu viiendik ettevõtetest

(19%) hindasid finantsinstrumentide kättesaadavust halvaks või pigem halvaks ning teine viiendik

(20%) väitis, et neile pole finantsinstrumendid üldse kättesaadavad. Seejuures ei mänginud rolli

finantsinstrumentide sihtgruppi mittekuuluvate kinnisvaraalase tegevuse ega hulgi- ja jaekaubanduse

ettevõtete vastused (vt joonisel 13 toodud võrdlus). Nii hindas ca 40% finantsinstrumentide sihtgruppi

kuuluvatest ettevõtetest KredExi laenude ja käenduste kättesaadavust halvaks, pigem halvaks või

koguni puuduvaks. Selle taga võib olla asjaolu, et KredEx on enamiku tehingute puhul ettevõtja jaoks

nn „nähtamatu osapool“, kuna kõik KredExi laenud ja käendused väljastatakse krediidiasutuste

vahendusel (v.a ekspordilaen). Ühtlasi on KredExi finantsinstrumendid suunatud eeskätt

krediidiasutuse laenukapitali kättesaadavuse suurendamisele, mitte sellele alternatiivi pakkumisele.

Samuti ei ole suur hulk ettevõtteid KredExi teenuseid vajanud, mistõttu ei osanud koguni 46%

vastanutest KredExi laenude ja käenduste kättesaadavust hinnata.

EY | 24

Joonis 13. Hinnang rahaliste vahendite kättesaadavusele (n = 675)

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ettevõtete järgneva kolme aasta finantseerimisvajadus jääb tänasele

tasemele, kuid toimuvad teatud muudatused finantseerimise otstarbes. Nii näiteks asutakse rohkem

investeerima innovatsiooni (tootearendusse ja automatiseerimisse) ja uutele turgudele sisenemisesse

ning mõnevõrra vähenevad investeeringud kinnisvarasse. Seejuures näevad ettevõtted peamiste

finantseerimisvahenditena omanike poolt akumuleeritud kapitali ning krediidiasutuste laenusid ja

liisinguid. Viimaste kättesaadavusel mängivad olulist rolli tänased finantsinstrumendid.

Finantseerimisel esinevad takistused

Üldiselt võib öelda, et ettevõtete finantseerimisvõimalused ja laenukapitali kättesaadavus on viimase

3 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud, samas finantseerimisvajadus on jäänud sarnasesse

suurusjärku. See järeldus nii ettevõtete veebiküsitlusest, mida võrreldi varasemate eelhindamistega,

kui ka suuremate finantseerimisasutuste ja erialaliitudega tehtud intervjuudest. Ühtlasi on

laenukapital muutunud soodsamaks ning krediidiasutuste menetlusprotsess kiiremaks. Ettevõtted

tõid välja, et nende peamised murekohad tänases ettevõtluskeskkonnas ei ole seotud mitte niivõrd

täiendavate finantseerimisvahendite leidmisega, vaid hoopis teiste aspektidega, nagu keeruline

tööjõuturu olukord, sisendhindade kiire tõus, negatiivsed maksupoliitika muudatused ja poliitiline

ebastabiilsus.

Ettevõtted, kes on kasutanud või üritanud kasutada viimase kolme aasta jooksul lisarahastust, toovad

kõige sagedasema probleemina välja ebapiisava tagatise (st hindasid probleemi pigem suureks või

väga suureks). Üle poole (55%) lisarahastust vajanud ettevõtetest on kokku puutunud olukorraga, kus

krediidiasutused hindavad ettevõtte tagatisi ebapiisavaks. Veidi alla poole ettevõtetest (46%) hindavad

täiendavate rahaliste vahendite kaasamist keeruliseks ja/või on sellega kaasnenud suur ajakulu

(liigne bürokraatia) ning pea sama hulk ettevõtteid tõid probleemina välja liiga kõrgeid

intressimäärasid. Seejuures ei tohiks kõrgete intressimäärade välja toomist üle tähtsustada, kuivõrd

varasemates eelhindamistes on hinnatud seda ülekaalukalt kõige suuremaks takistuseks. Seetõttu võib

hoopiski järeldada, et laenukapital on muutunud soodsamaks ning selle hind ettevõtteid vähem

2,30

2,44

2,53

3,53

3,52

3,58

3,72

3,78

2,33

2,42

2,51

3,5

3,62

3,65

3,73

3,77

2,0 2,5 3,0 3,5 4,0

Liising



Välise osapoole laen, v.a krediidiasutus

Investeeringutoetused (nt EAS-ist)

KredExi finantsinstrumendid (laenud jagarantiid/tagatised)

Ühisrahastus


1 – hea; 2 – pigem hea; 3 – pigem halb; 4 – halb; 5 – puudub

Kõik vastanud ettevõtted kokku

Ilma hulgi- ja jaekaubanduseta(EMTAK G) ja Kinnisvaraalasetegevuseta (EMTAK L)

EY | 25

piiravaks, mida tõendab ka baasintressimäärade langus. Ühtlasi on ka ettevõtted muutunud

krediidiasutuste sõnul vähem hinnatundlikuks, mis on eeskätt seotud käesoleva majanduskasvuga.

Joonis 14. Viimase kolme aasta jooksul lisavahendite taotlemisel kogetud takistused; takistusi „väga suurena“ ja „suurena“ kogenud ettevõtete osakaal lisarahastust vajanud ettevõtete hulgas (n = 368)

Kõige sagedamini on kogenud täiendavate rahaliste vahendite hankimisel takistusi mikroettevõtted

(85% rahastust vajanud ettevõtetest). Ettevõtte suuruse kasvades kogetakse finantseerimise leidmisel

ka vähem takistusi. Ettevõtte arengufaaside vaates kogevad varajastes arengufaasides ettevõtted

rahastuse hankimisel rohkem takistusi kui küpsusfaasi ettevõtted. Sellest võib järeldada, et ka vajadus

finantsinstrumentide rakendamiseks on eelkõige väikeste ja varajases või kasvufaasis olevate

ettevõtete puhul. Samuti on õigustatud laenukapitali kättesaadavuse tagamine ka arengufaasi

üleminekut (arenguhüpet) tegevatele ettevõtetele, kelle olemasolevad tagatised ei ole sageli

finantseerimisvajaduse katmiseks piisavad.

Tabel 5. Takistusi kogenud ettevõtted arengufaaside kaupa

Ettevõtete segment

Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted

Lisarahastust vajanud ettevõtted

Takistusi kogenud ettevõtted

Ette-võtete arv

% vastanud ettevõtetest

Ettevõtete arv

% oma arengufaasis

Ettevõtete arv

% lisarahastust vajanud

ettevõtetest

Äriidee, seemne- või

varajane faas 40 (5%) 5% 16 40% 14 88%

Kasvufaas või

laienemisfaas 359 (48%) 48% 204 57% 176 86%

Küpsusfaas 299 (40%) 40% 129 43% 91 71%

Hääbumisfaas 52 (7%) 7% 19 37% 17 89%

Mikroettevõte 623 83% 291 47% 248 85%

Väikeettevõte 86 11% 51 59% 39 76%

Keskmise suurusega

ettevõte 32 4% 19 59% 7 37%

Suurettevõte* 9 1% 7 78% 4 57%

Kokku 750 100% 368 49% 298 81%

* Veebiküsitlusele vastanud suurettevõtete arv on liiga väike, et teha üldkogumi kohta usaldusväärseid järeldusi

17%

17%

25%

27%

29%

30%

31%

44%

46%

46%

55%

0% 20% 40% 60%

Investorite huvipuudus

Ebasobivad omakap.investeeringute tingimused

Ettevõtte madal riskivalmidus

KredExist/MES-ist ei saada täiendavat tagatist

Teabe puudus

Lühike tagasimakse periood

Krediidiasutuse ebakompetentsus

Ebapiisavad maj.näitajad laenu saamiseks

Kõrged intressid

Liigne keerukus ja ajakulu

Ebapiisavad tagatised

EY | 26

Tagatiste puhul tõid ettevõtted täpsustava asjaoluna välja seda, et pangad annavad laenu üldjuhul

kinnisvara tagatisel ning ei arvesta ettevõtte teisi põhivarasid. Samuti tõid alustavad ettevõtted välja,

et neile antakse laenu vaid finantsnäitajate alusel ja kinnisvara tagatisel ning äriplaani perspektiivi ei

hinnata. Tagasisidena toodi välja, et sõiduki soetamiseks vajamineva liisingutehinguni on võimalik

jõuda loetud tundidega, kuid äri arendamiseks vajamineva laenu saamine on oluliselt keerulisem ja

aeganõudvam.

Lisaks eelnevale leidis kinnitust, et enim takistusi kogevad ettevõtted nn üleminekufaasis (stardifaasist

kasvufaasi). See järeldus eeskätt erialaliitudega tehtud intervjuudest. Ka veebiküsitluse tulemuste

alusel kogevad enim takistusi 6–10 aasta vanused ettevõtted, mille hulka kuuluvad sageli just

kasvufaasi sisenevad ettevõtted. Seejuures kogevad just nemad laenukapitali taotlemisel kõige rohkem

ebapiisavate tagatiste takistust. Ettevõtete sisenemisel kasvufaasi võivad olla takistuseks ka

ettevõtjate puudulikud teadmised ja oskused ning vajadus kombineerida investeeringuid nõutud

oskuste arendamisega. Toetudes teistele Eestis läbiviidud uuringutele (sh MKM-i tellimusel tehtud

„Eesti eksportööride konkurentsivõime uuring“, 2015), jääb Eesti ettevõtetel arenguhüppe

tegemiseks sageli puudu ka ambitsioonikusest ja koostöövalmidusest teiste ettevõtetega. Seetõttu

võib olla asjakohane kaaluda finantsinstrumentide kombineerimist nõustamisega. Veelgi enam on see

asjakohane innovatsiooniprojektide rahastamisel, mistõttu on investeerimisstrateegia soovitustes

käsitletud laenu kombineerimist nõustamisega just innovatsioonilaenu osas.

Joonis 15. Ettevõtete poolt laenukapitali taotlemisel kogetavad takistused vanusegruppide kaupa

Väliseid laenukäendusi oli kasutanud või üritanud kasutada 35% veebiküsitlusele vastanutest, kes olid

krediidiasutuse laenu kasutanud. Laenukäenduste kasutamisel on nendest takistusi kogenud enam kui

pooled, kellest enamik tõid probleemina välja käenduse hinna, mis muudab laenu võtmise liiga kalliks.

Seejuures on KredEx laenukäenduse tasu esimese eelhindamise järgselt alandanud ning keskmine

rakendatav käendustasu on viimaste aastatega langenud, mistõttu ei pruugi selle mõju veel valdava

osa ettevõteteni jõudnud olla. Osa ettevõtetest leidsid ka, et soovitud otstarbeks polnud võimalik

käendust kasutada (vt joonis 16).

1,63

1,81

1,57

1,21

1,0

1,1

1,2

1,3

1,4

1,5

1,6

1,7

1,8

1,9

1-5 aastat 6-10 aastat 11-15 aastat üle 15 aastat

Ta

kis

tust

e s

uu

rus

Ettevõtete vanusegrupid

1 – väike takistus; 2 – pigem väike; 3 – pigem suur; 4 – suur

EY | 27

Joonis 16. Lisatagatiste kasutamine ja nendega seotud takistused (n = 69)

*Takistuste joonis (parempoolne) ei kajasta kinnisvaraalase tegevuse (EMTAK L) ja hulgi- ja jaekaubandusettevõtete vastuseid, kuivõrd esimesed ei kuulu KredExi finantsinstrumentide sihtgruppi ning teiste puhul ei väljastata finantsinstrumente käibekapitali finantseerimiseks

Kvalitatiivselt välja toodud ettevõtete tagasisidest ilmnesid veel järgmised märkimist väärivad

takistused täiendavate rahaliste vahendite kättesaadavusel:

• Ebapiisav käive laenu saamiseks

• Asukoht väljaspool Tallinna – piirkonnast sõltuvalt on tagatiste väärtus ja investeeringu

järelturu väärtus pealinnaga võrreldes oluliselt madalam

• Infopuudus rahastamisvõimalustest

• Ettevõtte haldussuutlikkus lisafinantseerimise taotlemisel

• Pidevad muutused ja ettearvamatus seadustes

• Ei finantseerita innovaatilisi projekte – lihtsam on saada finantseerimist olemasolevate

tehnoloogiate kasutuselevõtuks või end tõestanud toodete/teenuste arendamiseks kui täiesti

innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks

• Finantskirjaoskus

• Omanike madal riskitaluvus ja ambitsioonikus

Samas tõid ettevõtted välja ka positiivseid aspekte. Mitmed ettevõtted mainisid, et kuna turuolukord

on hea, nõudlus ja müügihinnad stabiilselt kasvavad, siis on ka lisafinantseeringute kaasamine lihtsam.

Kuigi kasumlikkus on vähenenud, siis ettevõtete rahavood on tugevamad ja stabiilsemad ning

krediidivõimekus on võrreldes paari aasta taguse ajaga paranenud, mistõttu on ettevõtted ka

finantsasutuste jaoks atraktiivsemad.

Nagu eespool mainitud, ei ole ettevõtete suuremad murekohad tänases turuolukorras seotud

finantseerimisvahendite kättesaadavusega, vaid kvalifitseeritud töökäte puudusega, ebapiisavate

teadmiste ja oskustega ning poliitilisest keskkonnast tuleneva ebastabiilsusega (viidates eeskätt

sagedastele maksu- ja seadusemuudatustele). Käesoleva hindamise raames puudutati loetletud

kitsaskohtadest põgusalt oskuste ja teadmiste temaatikat. Nii selgus, et ettevõtted tunnevad kõige

suuremat kompetentside vajakajäämist inimressursi juhtimise valdkonnas (joonis 17). Inimressursi

juhtimise all on mõeldud nii olemasolevate töötajate hoidmist ehk personalipoliitikat kui ka uute

töötajate värbamist. Erialaliitude sõnul ei jää ettevõtete investeeringud tänases olukorras tegemata

mitte peamiselt finantseerimisvahendite kättesaadavuse ebapiisavuse tõttu (nagu see oli aastaid

tagasi), vaid nende investeeringute realiseerimiseks vajamineva täiendava tööjõuressursi

mittepiisavuse tõttu. See kinnitab selgelt tööjõuturu pingelist olukorda. Fookuses olevate meetmetega

on seda aga keeruline adresseerida. Pigem saab finantsinstrumentide kombineerimisel

KredExi laenukäendus

46%

MES-i tagatis13%

Kohaliku hoiu- ja laenuühistu tagatis

3%

Muu13%

Üritanud kasutada, kuid ei ole õnnestunud

25%

Käenduse hind (lepingutasu ja

intress) muudab laenu võtmise liiga

kalliks38%

Soovitud otstarbeks ei

olnud võimalik käendust kasutada

24%

Ei ole probleem

e esinenud

38%

EY | 28

nõustamisteenustega aidata kaasa ettevõtete kompetentside arendamisele seoses uutele turgudele

sisenemise, innovatsiooni ja tootearenduse ning infotehnoloogiaga.

Joonis 17. Ettevõtete hinnangud nende arengut takistavate kompetentside puuduse kohta

1,65

1,66

1,77

1,80

2,08

2,12

1,5 1,7 1,9 2,1 2,3

Projektijuhtimine

Infotehnoloogia

Innovatsioon ja tootearendus

Uutele välisturgudele sisenemine

Müük ja turundus

Inimressursi juhtimine

1 – ei ole takistus; 2 – väheoluline takistus; 3 – oluline takistus

EY | 29

3. KredExi laenude ja käenduste ülevaade

Antud finantsinstrumentide eelhindamise ulatusse kuulusid üksnes SA KredExi poolt ettevõtetele

pakutavad laenud ja käendused. Selles peatükis on toodud ülevaade KredExi laenu ja käenduse

tingimustest ja tulemuslikkusest.

KredExi laenude ja käenduste tingimused

KredExi laenude ja käenduste tooteportfelli kuulub kaks käendust ja neli laenuinstrumenti:

laenukäendus, stardilaen ja stardilaenu käendus, tehnoloogialaen, kapitalilaen ja ekspordilaen. Nende

peamised tingimused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 6. KredExi laenude ja käenduste tingimused

Instrument Tingimused

Sta

rdila

en

Sihtrühm Alustav ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõte

Sihtotstarve Investeeringute ja käibevahendite finantseerimine

Laenu suurus Maksimaalne laenusumma on 100 000 €, millest maksimaalselt 50 000 € võib kasutada käibevahenditeks

Tagasimakseperiood Kuni 60 kuud

Maksepuhkus Kuni 12 kuud, kuid mitte rohkem kui pool laenuperioodi pikkusest

Intressimäär Kuni 7% laenujäägilt aastas (sõltuvalt pangast) + euribor

Lepingutasu Kokku ligikaudu 2% laenusummalt (sõltuvalt pangast), minimaalselt 30 eurot

Tagatis Tagatiseks on ettevõtja füüsilisest isikust omanike, kes kuuluvad otseselt või teiste äriühingute kaudu ettevõtja omanikeringi, solidaarne käendus 25% laenusummast

Sta

rdila

en

u k

äe

nd

us

Sihtrühm Alustav ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõte


Käenduse ulatus Käendussumma väheneb proportsionaalselt

laenusumma vähenemisega


Maksepuhkus Laenu põhiosale kuni 12 kuud, kuid mitte rohkem kui pool laenuperioodi pikkusest

Käendustasu 3% laenujäägilt aastas + euribor

Lepingutasu 0,5% laenusummast, minimaalselt 30 €

Te

hn

olo

og

iala

en

Sihtrühm Ekspordile orienteeritud tööstuseettevõte, mis soovib investeerida masinatesse ja seadmetesse

Sihtotstarve Laenu või kapitalirendi tüüpi liisingu ettevõtja omaosaluse finantseerimine, kui projekt on suunatud tehnoloogiainvesteeringute ja tehnoloogia kasutuselevõtuks vajalike kulude tegemisele

Laenu suurus Kuni 2 000 000 €, kuid mitte rohkem kui 40% projekti maksumusest

Tagasimakseperiood Ei ole piiratud. KredEx katab projekti omafinantseeringu osa ning antud laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui pangalaen on tagastatud

Maksepuhkus Tegemist on allutatud laenuga. Laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui pangalaen on tagastatud, ning täiendavat maksepuhkust võimaldatakse kokkuleppel

Intressimäär Võrdne krediidi- või finantseerimisasutuse poolt väljastavata laenu/liisingu intressimääraga või 1-2% võrra kõrgem sõltuvalt finantseerimise määrast

Lepingutasu Puudub

Tagatis Ei pea olema (aga võib)

EY | 30


Ka

pit

alila

en

Sihtrühm

Ettevõte, mis teeb investeeringuid arengusse ning tegevusmahtude kasvu, mille omakapital on vähemalt 100 000 € ning millel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused

Sihtotstarve Ettevõtte arendamine või laiendamine ja selle konkurentsivõime suurendamine

Laenu suurus Kuni 2 000 000 €, kuid mitte rohkem kui ettevõtte omakapitali suurus laenu väljastamine hetkel. Kapitalilaenu osakaal finantseeritavas projektis saab olla kuni 67%.

Tagasimakseperiood Üldjuhul 3 kuni 5 aastat, kuid mitte rohkem kui 10 aastat

Maksepuhkus Üldjuhul kuni 3 aastat, kuid mitte rohkem kui 7 aastat

Intressimäär

Üldjuhul vahemikus 8,5–15%; intress võib koosneda kahest komponendist: fikseeritud intressist ja ettevõtte edukusest sõltuvast intressist. Fikseeritud intressi maksed tasutakse reeglina igakuiselt, perioodiliselt tasumisele kuuluv intress moodustab ligikaudu 67% kogu intressist. Ettevõtte edukusest sõltuv intress makstakse laenuperioodi lõpus.

Lepingutasu 1% laenu summalt, kuid mitte rohkem kui 10 000 €

Tagatis Ei ole üldjuhul nõutud

Eksp

ord

ila

en

Sihtrühm Ettevõtted, kes tahavad finantseerida Eesti kaupade eksporti

Sihtotstarve Eksporditehingute finantseerimine

Laenu suurus Üldjuhul kuni 3 000 000 € välisostja kohta

Tagasimakseperiood Üldjuhul 2 kuni 10 aastat

Maksepuhkus Kuni 6 kuud

Intressimäär Koosneb hinnast ja riskimarginaalist, mis sõltub konkreetsest tehingust

Lepingutasu 1% laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 10 000 €

Tagatis Nõutud on krediidikindlustuse olemasolu

La

en

ukäe

nd

us

Sihtrühm Ettevõtted, kes vajavad pangalaenu saamiseks käendust

Sihtotstarve Tegevuse finantseerimine

Käendussumma Maksimaalselt kuni 5 mln € VKE-d, kuni 1,5 mln € suurettevõtted; käendus kuni 80% laenujäägist

Tagasimakseperiood Pole määratud, oleneb laenulepingust ja panga otsusest

Maksepuhkus Ei ole piiratud, oleneb laenulepingust ja panga otsusest

Käendustasu 0,5–3,8%

Lepingutasu 1% laenusummast, minimaalselt 30 €

Varasemalt on KredExi laenukäendus kui kõige levinum finantsinstrument jagunenud kaheks:

proportsionaalseks ja fikseeritud laenukäenduseks. Neist viimane, fikseeritud käendus, on olnud

aastaid pankade poolt soositud instrument, kuivõrd see võimaldas krediidiasutustel laenude

väljastamisel oma riske paremini maandada. Kõik eelhindamise käigus intervjueeritud pankade

esindajad leidsid, et fikseeritud käenduse lõpetamine KredExi poolt on põhjustanud märkimisväärse

turutõrke, mis seisneb pankade hinnangus, et ligikaudu 40% senistest laenukäendusega finantseeritud

tehingutest jäävad tulevikus tegemata, kuivõrd pangad ei ole valmis kõrgemat riski võtma. KredEx

otsustas fikseeritud käendusest loobuda alates 1. septembrist 2017.

EY | 31

KredExi laenude ja käenduste mahud

Käesolevas peatükis kajastatakse KredExi poolt rakendatavate finantsinstrumentide viimase kolme

aasta statistikat. Keskendutakse vaid viimasele kolmele aastale, kuivõrd need kajastavad kõige

paremini aktuaalset olukorda. Varasema perioodi statistika ülevaade on tehtud 2015. aasta

eelhindamise käigus. Möödunud aastate finantsinstrumentide rakendamise tulemuslikkus on üheks

sisendiks ka tulevaste aastate kasusaajate arvu ja eelarve prognoosimisel, mis on vajalik

investeerimisstrateegia koostamiseks. Järgnevas tabelis on toodud ülevaade KredExi poolt väljastatud

laenude ja laenukäenduste mahust möödunud kolmel aastal.

Tabel 7. KredExi laenude ja laenukäenduste statistika kokkuvõte, 2014–2016

Finantsinstrument

Sõlmitud lepingute arv, tk Sõlmitud lepingute maht, tuh €

2014 2015 2016 2014 2015 2016

Laenukäendus 690 678 722 69 157 63 592 91 906

Stardilaen + stardikäendus 49 29 51 1 245 739 1 509

Tehnoloogialaen* 14 (6) 7 (4) 9 (7) 718 400 972

Kapitalilaen 0 2 1 0 620 1 300

Ekspordilaen 1 0 0 3 217 0 0

Kokku 754 716 783 74 337 65 351 95 687

*Kuivõrd tehnoloogialaenu puhul sõlmitakse sageli ühe ja sama projekti raames mitu lepingut, siis on sulgudes toodud

tehnoloogialaenu projektide arv.

Allikas: KredExi andmed

KredExi finantsinstrumentidest on kõige levinum toode laenukäendus, mille osakaal KredExi laenude

ja laenukäenduste kogumahus oli 2016. aastal koguni 96%. Seejuures on oluline märkida, et

laenukäendused hõlmavad proportsionaalseid ja fikseeritud käendusi, millest viimaste väljastamine

lõpetati 1. septembril 2017. Sõlmitud lepingute arvu poolest järgnevad laenukäendustele alustavatele

ettevõtetele suunatud finantsinstrumendid: stardilaen ja stardilaenu käendus. Kapitali- ja

ekspordilaenu väljastatakse oluliselt harvem, kuid kuna tegemist on märksa suuremate tehingutega,

siis on nende kogumaht võrreldav väljastatud stardilaenude ja -käendustega. Tehnoloogialaen on

arvuliselt viimastest populaarsem, ent kogumahult väikseim.

KredExi laenukäendused (v.a stardilaenu käendus)

Aastatel 2014–2016 sõlmiti 2090 laenukäenduslepingut kokku summas 225 miljonit eurot.

Käenduslepingute arv kasvas 2016. aastal võrreldes aasta varasemaga 6,5% (678-lt 722-ni).

Seejuures arvuliselt enim ehk 40 lepingu võrra on suurenenud käenduste arv suurusvahemikus 25 000

– 100 000 eurot. Käenduste arvult järgmisena on suurenenud üle miljonieuroste käenduste segment,

mille osas on 2016. aastal sõlmitud enam kui kolm korda rohkem lepinguid kui 2015. aastal (vastavalt

24 ja 7 lepingut). Selle tulemusena on suurenenud käendussumma antud grupis 26,6 miljoni euro

võrra.

EY | 32

Tabel 8. Sõlmitud laenukäenduslepingute statistika 2014–2016

Käendusvahemik (tuh €) Sõlmitud lepingute arv, tk Sõlmitud lepingute maht, tuh €

2014 2015 2016 2014 2015 2016

< 25 375 359 355 4 348 4 198 4 360

25–100 165 157 197 8 768 7 943 10 014

100–250 81 99 87 12 427 15 756 13 785

250–1000 59 56 59 29 586 26 037 27 532

> 1000 10 7 24 14 028 9 658 36 215

Kokku 690 678 722 69 157 63 592 91 906


Aastatel 2014–2016 pakkus KredEx nii fikseeritud kui ka proportsionaalset käendust. Kolme aasta

peale kokku on fikseeritud käendust väljastatud mõnevõrra rohkem (vastav lepingute arvu vahekord

on 56% ja 44%). Ka käendussumma alusel jaguneb fikseeritud ja proportsionaalse käenduse vahekord

sarnaselt, vastavalt 53% ja 47%. Fikseeritud käenduste osakaal kasvas võrreldes aasta varasemaga

hüppeliselt just viimasel, 2016. aastal (45%-lt 66%-le), mil KredEx avas taas fikseeritud käenduse

kõikidele teenustele. Kui 2014. ja 2015. aastal oli fikseeritud käenduste maht suurim alla 25

000-euroste käenduste puhul, moodustades vastavalt 71% ja 61% kogu käendusmahust, siis 2016.

aastal oli väljastatud fikseeritud käenduste maht suurim üle ühe miljoni euroste käenduste segmendis,

moodustades 73% kogu käendusmahust (joonis 18). Üle miljoni euro suuruste käenduste mahu kasvu,

aga ka iga teise käendusvahemiku mahu suurenemist, põhjustas 2016. aastal fikseeritud

käendusmahtude tõus. Seda võimaldas eeskätt maksimaalse käendussumma tõstmine 2 miljoni euro

pealt 5 miljoni euroni, ent mahu suur kasv viitab ka aktiivsemale nõudlusele, pankade konservatiivsele

riskipoliitikale ja/või KredExi suurenenud riskitaluvusele eeskätt suurlaenude segmendis.

Joonis 18. Fikseeritud ja proportsionaalse käenduse mahtude vahekord erinevates laenuvahemikes, 2014–2016


On selge, et fikseeritud käenduse väljastamise lõpetamine 2017. aasta septembris mõjutab KredExi

edasisi käendusmahte. Küll aga võib eeldada, et kogu senine fikseeritud käenduse segment ei jää

sellest tingituna tulevastel aastatel rahastamata. Seda põhjusel, et pangad on osaliselt valmis

kasutama endise fikseeritud käenduse segmendi tehingute puhul proportsionaalset käendust.

71%

34% 40% 43% 45%61%

32%42% 49% 45%

68%

47%61% 67% 73%

29%

66% 60% 57% 55%39%

68%58% 51% 55%

32%

53%39% 33% 27%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

<2

5

25

-10

0

10

0-2

50

25

0-1

00

0

>1

00

0

<2

5

25

-10

0

10

0-2

50

25

0-1

00

0

>1

00

0

<2

5

25

-10

0

10

0-2

50

25

0-1

00

0

>1

00

0

2014 2015 2016

Tuhat €Fikseeritud Proportsionaalne

EY | 33

Erinevatel hinnangutel on pangad valmis rahastama tulevikus 20–30% senistest fikseeritud käenduse

segmendi tehingutest proportsionaalse käendusega. Optimistliku stsenaariumi korral tähendaks see

siiski ligikaudu 25% laenukäenduste mahu langust ja aastas ca 150 tehingu rahastamata jätmist.

Kuivõrd see on tugevalt spekulatiivne hinnang, siis on praeguses olukorras soovitatav anda aega ja

seirata turuolukorda jooksvalt. Turutõrke ulatuse selgumisel tuleks hinnata vajadust

investeerimisstrateegia kohandamiseks (investeerimisstrateegia soovitusi on käsitletud ptk-s 7).

KredExi stardilaen ja -käendus

Stardilaen

KredExi andmetel on aastatel 2014–2016 sõlmitud 50 stardilaenulepingut kokku summas 1,6 miljonit

eurot. Sellest enim ehk 23 lepingut summas 883 000 eurot sõlmiti 2016. aastal. Kui 2014. ja

2015. aastal moodustasid kuni 32 000-eurosed stardilaenud 67% kõikidest sõlmitud

stardilaenulepingutest, siis 2016. aastal kasvas suuremate laenude osakaal. Nii moodustasid kuni

32 000-eurosed stardilaenud 2016. aastal 43% kõikidest stardilaenudest (tabel 9). Ettevõtete

tagasiside alusel on aga suurim vajadus ja turutõrge eeskätt alla 25 000-euroste laenude segmendis,

mis annab põhjuse oletada, et arvestatav hulk laenuvajajatest jääb panga ja KredExi vahelise

pudelikaela tõttu rahastamata. Pudelikael seisneb selles, et pangad ei ole motiveeritud KredExile

stardilaenutaotlusi edastama, kuivõrd neil puudub selleks arvestatav äriline huvi ning KredEx praagib

pankade sõnul paljud edastatud taotlused välja (vt lähemalt ptk 6.1.1.).

Tabel 9. Sõlmitud stardilaenulepingute statistika 2014–2016


Laenuvahemik (tuh €) 2014 2015 2016 2014 2015 2016

< 32 14 4 10 226 61 150

32–64 7 2 13 368 90 733

Kokku 21 6 23 594 151 883


KredExi andmetel on perioodil 2014–2016 väljastatud 4 n-ö hapuks läinud stardilaenu (kokku sõlmiti

50 stardilaenulepingut), mille eest on kahjusid samal perioodil välja makstud 130 000 eurot.

Varasemate aastate kahjud on olnud märkimisväärselt kõrgemad. Võttes arvesse alustavate

ettevõtetega seotud kõrgemat riski ja stardilaenudele rakendatavaid kõrgemaid intressimäärasid, võib

seda pidada heaks tulemuseks. Erialaliitude ja pankadega tehtud intervjuudes toodi aga välja, et

stardilaenu väljastamisel oodatakse KredExilt veelgi suuremat riskivalmidust. Kuivõrd tegemist on

mikrolaenudega, mis moodustavad KredExi finantsinstrumentide kogumahust vaid väikese osa, siis on

ka võimalikud kahjud stardilaenu puhul tagasihoidlikud. Teisest küljest on oluline silmas pidada KredExi

isemajandamise printsiipi, mis pärsib kahjumit tootvate finantsinstrumentide rakendamist. Kahjude

hindamisel tuleb arvestada, et vaadeldav rahastamisperiood (st alates aastast 2014) on üldiste

hinnangute andmiseks liiga lühike. Majanduses on olnud viimastel aastatel ettevõtetele soodsad ajad

ja seetõttu on üldine kahjususe määr madal.

Stardilaenu käendus

Aastatel 2014–2016 on KredEx sõlminud 79 stardilaenu käenduslepingut kokku summas 1,9 miljonit

eurot. 2016. aastal sõlmiti 28 stardilaenu käenduslepingut summas 626 000 eurot, mida on 5 lepingu

ja 38 000 euro võrra rohkem kui aasta varem. Võrreldes 2014. aastaga ollakse lepingute arvult

2016. aastal samal tasemel, kuid käendussumma on 24 000 euro võrra langenud. (tabel 10)

Stardilaenu ja –käenduse võrdluses on viimane olnud mõnevõrra sagedasem, kuid 2016. aastal on

stardilaen mahult stardikäendusest ette läinud. Kuivõrd mõlemal juhul väljastatakse instrumenti

krediidiasutuse vahendusel, siis sõltub nende vahekord paljuski pankade eelistustest.

EY | 34

Tabel 10. Sõlmitud stardilaenu käenduslepingute statistika 2014–2016


Käendusvahemik (tuh €) 2014 2015 2016 2014 2015 2016

< 32 20 18 22 288 352 365

32–64 8 5 6 362 236 260

Kokku 28 23 28 650 588 626


KredExi andmetel väljastati perioodil 2014–2016 kokku 5 n-ö hapuks läinud stardilaenu käendust,

mille eest on makstud 62 000 eurot kahjusid, mis on veelgi positiivsem tulemus kui stardilaenude

puhul. Seega kokku jäi kolme aasta jooksul väljastatud 129 stardilaenust ja -käendusest

makseraskustesse 9 ettevõtet ehk ca 7%. Eksperthinnangute ja välisriikide praktikate alusel jääb aga

aktsepteeritav ebaõnnestunud tehingute osakaal alustavatele ettevõtetele suunatud

finantsinstrumentide puhul 10% juurde või üle selle. Siinkohal on oluline rõhutada, et stardilaenu ja -

käenduse positiivne tulemus on seotud tugeva majanduskasvuga Eestis. Varasematel aastatel (2009–

2013) olid KredExi stardilaenu käenduste kahjud märkimisväärselt kõrgemad, jäädes aastas 100 000

ja 200 000 euro vahele ning moodustades väljastatud käenduste mahust enamgi kui 10%.

Kokku finantseeris KredEx 2016. aastal stardilaenu ja -käenduslepingutega 51 ettevõtte käivitamist

summas 1,5 miljonit eurot, mida on 22 ettevõtte ja 770 000 euro võrra rohkem kui aasta varem.

Arvestades potentsiaalselt suurenevat nõudlust (st eeldusel, et krediidiasutused edastavad KredExile

rohkem taotlusi) ja aktsepteeritavat ebaõnnestunud tehingute määra, võib alustavate ettevõtete

rahastamislepingute mõistlik eesmärk olla 100 tehingut aastas. KredExi hinnangul on tegemist

optimistliku, ent realiseeritava sihiga, mille täitmine sõltub lisaks KredExile ka pankade

koostöövalmidusest. Finantsinstrumentide eesmärke on lähemalt käsitletud investeerimisstrateegia

peatükis. Stardilaenu ja -käenduse kõrval aitab KredEx alustavaid ettevõtteid ka tavapärase

laenukäendusega, mille mahust moodustavad KredExi hinnangul 10% alustavatele ettevõtetel

väljastatavad laenukäendused.

Pankadega tehtud intervjuudest selgus, et üksikud suuremad krediidiasutused on võrreldes kolme

aasta taguse ajaga tänases olukorras mõnevõrra meelsamini valmis finantseerima ka alustavaid

ettevõtteid, kelle finantseerimisvajadus jääb üldjuhul alla 32 000 euro. See on paljuski seotud

mikrolaenutaotluste menetlusprotsessi automatiseerimisega, mis võimaldab kommertspankadel

taotlusi oluliselt madalama halduskoormusega hinnata. Sellele vaatama on pankade sõnul alustavate

ettevõtete rahastamise näol tegemist mittekasumliku tegevusega, mis on võimalik vaid tänases

soosivas turuolukorras. Kuivõrd nii stardilaenu kui -käendust väljastatakse krediidiasutuste

vahendusel, siis on oodata nende finantsinstrumentide osas nõudluse kasvu. Seejuures on eraturu

soov KredExi stardilaenu ja -käenduse taotluste menetlusaja vähendamine ja suurem riskitaluvus.

Ühtlasi soovivad eraturu esindaja näha KredExi poolt selgeid hindamisaluseid, mis võimaldaksid

pankadel lihtsamini rahastust väärivaid taotlusi selekteerida.

KredExi ekspordi-, tehnoloogia- ja kapitalilaen

KredExi andmetel sõlmiti 2014.–2016. aastal 30 tehnoloogialaenulepingut (17 projekti), millest ligi

pooled sõlmiti 2014. aastal. Kui aastatel 2014-2015 sõlmiti enamik lepinguid summas kuni 25 000

eurot, siis 2016. aastal sõlmiti 6 lepingut 9-st summas 25 000 – 100 000 eurot. Projektide alusel on

aga tehingute mahud hoopis suuremad, kuivõrd sageli sõlmitakse ühe ja sama projekti osas tehnilistel

põhjustel mitu väiksemat lepingut. Nii jääb enamik tehnoloogilaenusid 100 tuhande euro suurusjärku,

millele lisandub panga osa ja ettevõtte omafinantseering. 2016. aastal oli väljastatud

tehnoloogialaenude maht viimase kolme aasta suurim (972 000 eurot). Kapitali- ja ekspordilaenu

EY | 35

nõudlus on aga jäänud tagasihoidlikumaks. Kapitalilaenulepinguid sõlmiti 2015. aastal kokku kaks

summas 620 000 eurot ning 2016. aastal üks leping summas 1,3 miljonit eurot. KredExi andmetel

sõlmiti 2014. aastal üks ekspordilaenuleping summas 3,2 miljonit eurot. 2015. ja 2016. aastal

ekspordilaenulepinguid ei sõlmitud, seega on nende instrumentide nõudlus hetkel madal. (tabel 11)

Tabel 11. Sõlmitud tehnoloogia-, kapitali- ja ekspordilaenu statistika aastatel 2014–2016

Finantsinstrument Laenuvahemik (tuh €)

Sõlmitud lepingute arv, tk

Sõlmitud lepingute maht, tuh €

2014 2015 2016 2014 2015 2016

Tehnoloogialaen*

< 25 10 (2) 5 (2) 1 (0) 99 (39) 23 (23) 23 (0)

25–100 2 (1) 1 (0) 6 (4) 118 (75) 86 (0) 291 (183)

100–250 1 (2) 0 (1) 1 (2) 228 (331) 0 (86) 106 (236)

250–1000 1 (1) 1 (1) 1 (1) 274 (274) 291 (291) 553 (553)

Kokku 14 (6) 7 (4) 9 (7) 718 400 972

Kapitalilaen

250–1000 0 2 0 0 620 0

> 1000 0 0 1 0 0 1 300

Kokku 0 2 1 0 620 1 300

Ekspordilaen > 1000 1 0 0 3 217 0 0

Kokku 1 0 0 3 217 0 0

* Tehnoloogialaenu puhul on sulgudes toodud lisaks ka projektide arv ja maht, kuivõrd sageli sõlmitakse ühe ja

sama projekti raames tehnilistel põhjustel mitmeid väiksemaid lepinguid.


Ekspordilaenudega adresseeritakse suuremaid tehinguid, mis jääksid eraturu tingimustes

rahastamata. Seejuures kommertspangad üle miljoniliste laenude segmendis turutõrget ei tunneta (või

tunnista), kuivõrd tegemist on neile kõige atraktiivsema sihtgrupiga. Küll aga esineb erialaliitude sõnul

üksikuid olukordi, kus kasvufaasis ettevõte vajab enda krediidivõimekuse piiridest oluliselt suuremat

laenu, et suuremahulist ekspordivõimalust realiseerida, mida krediidiasutused ei ole aga valmis

finantseerima. Teiseks pakuvad krediidiasutused eksporditehingute rahastamiseks eeskätt

faktooringut, mis tuleb ettevõttel tasuda 2 aasta jooksul. Samas võib ettevõtetel esineda

eksporditehinguid, mille tarbeks vajaminevat laenu ei olda võimelised 2 aastaga tasuma. Seetõttu

omavad ka need KredExi üksikud ekspordilaenutehingud turutõrgete lahendamisel arvestatavat mõju.

Selleks, et KredExi laenudega paremini nimetatud turutõrgeteni jõuda, tuleb panustada erialaliitude

sõnul veelgi rohkem ettevõtete teadlikkuse tõstmisesse.

Tehnoloogialaenu väljastatakse allutatud laenu põhimõttel (nagu kapitalilaenugi) ning see on suunatud

peamiselt töötleva tööstuse ettevõtetele, kes soovivad investeerida masinatesse ja seadmetesse.

Selleks, et laenuga vastavat sihtgruppi paremini kõnetada, oleks asjakohane kaaluda instrumendi nime

muutmist (nt tööstuslaenuks).

Erialaliitudega tehtud intervjuudes toodi välja, et üheks oluliseks finantsinstrumentidega katmata

segmendiks on toote- ja teenusearendus (innovatsioon). Kuigi olemasolevad KredExi laenukäendused

ja laenutooted parandavad laenukapitali kättesaadavust ka tootearendusega seotud investeeringute

tegemisel, siis puudust tuntakse teatud olulistest omadustest – maksepuhkusest laenuperioodi alguses

ja nõustamisest projekti realiseerimise faasis. Tootearendusega seotud finantseerimisvajadust on

lähemalt kirjeldatud turutõrgete analüüsis (vt ptk 6).

EY | 36

4. Teiste rahastamisvõimaluste ülevaade ja sekkumisloogika

Järgnev ülevaade on koostatud nii kommertspankade pakutavatest teenustest, KredExi toodetest,

MES-i toodetest, EIF-i laenukäendustest, hoiu- ja laenuühistute poolt pakutavast kui ka ühisrahastuse

võimalustest. Ühtlasi on toodud sekkumisloogika alapeatükis joonisele ka asjakohased EAS-i

toetusmeetmed ja üldistatud kujul ka omakapitali rahastamisvõimalused.

Krediidiasutuste laenukapital

Käesolev krediidiasutuste rahastamisvõimaluste ülevaade tugineb eelhindamise käigus pankadega

tehtud intervjuudele. Kuivõrd Eesti finantsinstrumente rakendatakse valdavalt pankade vahendusel,

siis on asjakohane käsitleda nende seisukohti praeguses turuolukorras. Sealhulgas antakse ülevaade

Eesti ettevõtete laenukäitumisest ning sellest, kuidas Eesti ettevõtted pankade hinnangul ennast

tänases ettevõtluskeskkonnas üldiselt tunnevad. Lisaks antakse ülevaade pankade tagasisidest

KredExi toodetele ning rakendusüksuse tegevusele laiemalt. Allolev kajastab vaid krediidiasutuste

seisukohti.

Muutused ettevõtete laenuturul

Intervjuude käigus hindasid kõikide pankade esindajad, et tänane ettevõtete finantseerimisturg on

väga tugevas positsioonis. Väljastatavad laenumahud kasvavad jõudsalt ning ettevõtted suudavad

võetud kohustusi eeskujulikult täita, kuna pea kõikidel sektoritel läheb tänase majanduskasvu

kontekstis suhteliselt hästi. Üle 60 päeva maksetähtaegasid ületanud laenude osakaal on läbi aegade

madalaim, jäädes umbes 1% juurde. Võrdluseks, viimase majanduskriisi ajal oli vastav näitaja 9%.

Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud kinnisvaralaenude osakaal. Ühe panga hinnangul on

iga teine ettevõtte poolt esitatud laenutaotlus suunatud kinnisvarainvesteeringute katteks. Seejuures

investeerivad kinnisvarasse ka need ettevõtted, kelle põhitegevusala ei ole sellega seotud.

Kinnisvarasse investeeritakse jõuliselt just seetõttu, et ettevõtted näevad tänases turuolukorras

kinnisvarainvesteeringute tugevat tootlikkust.

Oluliselt suurenenud nõudluse taustal on pangad muutunud kinnisvaralaenude osas

konservatiivsemaks. Viimane kajastub nii hiljutises kinnisvaralaenude intresside tõusus kui ka üldise

riskitaseme tõhusamas hindamises, näiteks nõutakse ettevõtetelt kinnisvara soetamisel üha enam

eellepinguid (nt rendilepinguid). See omakorda tähendab teisteks sihtotstarveteks antavate laenude

kättesaadavuse paranemist, kuivõrd krediidiasutuste laenuressursi maht on pigem kasvanud. Nii tõid

pangad välja, et nende prioriteetsemateks klientideks on töötleva tööstuse ettevõtted, aga üha enam

ka teenindussektori ettevõtted, kellele pakutakse soodsaid laenuintresse ning suuremate klientide

puhul ollakse paindlikumad ka teistes tingimustes (nt tagasimaksegraafik ja maksepuhkus).

Suurenevat huvi laenude võtmise vastu on üles näidanud ka IKT-firmad. Kui varem ei tahtnud pangad

innovaatiliste tehnoloogiaettevõtete laenutaotlustele puuduvate tagatisvarade ja negatiivsete

rahavoogude tõttu üldjuhul positiivseid vastuseid anda, siis täna on pangad kasvufaasi jõudnud

tehnoloogiaettevõtetele laenu andmisel mõnevõrra paindlikumad. See on seotud ka Eesti start-up

ökosüsteemi arenguga, mille tulemusel on arvestatav hulk iduettevõtteid jõudnud kasumi teenimiseni.

Niisamuti taotletakse ja väljastatakse võrreldes varasemaga märkimisväärselt rohkem laenusid

meelelahutus-, majutus- ja toitlustussektoris. Pankade sõnul on oluliselt aktiveerunud uute restoranide

asutamine ja olemasolevate uuendamine, mis on selge viide ühiskonna elatustaseme paranemisele.

Vestlustest pankadega jäi kõlama ka ettevõtete huvi pikemaajaliste laenude vastu. See tähendab, et

kuigi pankade maksimaalne laenulepingu tähtaeg on üldjuhul 5–7 ja erandjuhtudel 10 aastat, siis

osadel juhtudel on ettevõtted üles näidanud huvi pikemaajaliste laenude vastu. See on eriti aktuaalseks

saanud kinnisvarainvesteeringute populaarsuse kontekstis. Mis puudutab aga teisi ettevõtete

investeeringuid, siis seal pangad vajadust pikemajaliste laenude järele ei näe. Pangad on veendunud,

EY | 37

et sellega kaitstakse tegelikult ka ettevõtjate enda huve, kuivõrd üle 10-aastase tasuvusajaga

investeeringud ei ole tänast kiiresti muutuvat majanduskeskkonda arvestades jätkusuutlikud ega

arukad.

Pankade väitel on vähenenud ka ettevõtjate hinnatundlikkus seoses laenuintressidega. See on

põhjustatud üldisest laenuintresside ja baasintressimäärade madalseisust ning ettevõtete paranenud

finantsolukorrast. Küll aga on ettevõtete jaoks võrreldes varasemaga märksa olulisemaks saanud

laenutaotluste menetlemise kiirus ning protsessi kasutajasõbralikkus ja vähene halduskoormus.

KredExi pakutavate finantsinstrumentide kasutamine

KredExi pakutavatest instrumentidest kasutavad pangad kõige sagedamini laenukäendust. Sealjuures

on käenduste kasutamine pankade väitel vähenenud, kuna KredEx ei väljasta enam fikseeritud

käendust. Teine oluline mõjur on turule tulnud EIF-i (Euroopa Investeerimisfondi) garantiid, mis on

võtnud laenukäenduste turumahtu osaliselt enda kanda. EIF on välja töötanud mitu garantiiskeemi, s.h

COSME, EaSI ning InnovFin. Nendega on teiste hulgas liitunud ka vähemalt kolm Eestis tegutsevat

kommertspanka (Swedbank, LHV, OP Bank5). Neist instrumentidest on lähemalt juttu peatükis 4.3.

EIF-i käendusinstrumentide kasutamise mandaat on antud pankadele otse ning need ei allu riigiabi

reeglitele. EIF-i käendused on pankadele KredExi laenukäendusest atraktiivsemad, väiksema

halduskoormusega ning paindlikumad, muutes KredExi toodete konkureerimise nendega raskeks. EIF-

i instrumendid on pangale ahvatlevad ka põhjusel, et nende krediidikahjud ja administreerimiskulu

kannab EIF ise (EL-i maksumaksjate ressursiga), seevastu kui KredExi laenukäenduste puhul peab selle

katma ettevõtete poolt makstav käendustasu. Seejuures on InnovFin tasuline ning COSME-t ja EaSi-d

väljastatakse tasuta.

Pangad rõhutasid, et ei näe KredExi tänastel laenutoodetel turu vajaduste rahuldamisel suurt rolli,

kuna pank suudab ja soovib neid laene ka ise välja anda (v.a stardilaen). KredExi allutatud laenude

(tehnoloogialaen ja kapitalilaen) puhul toodi välja nende vajalikkus majandusolukorra halvenemise

korral. Tehnoloogilaen võib saada aga tulevikus populaarsemaks seoses suureneva

finantseerimisvajadusega tootearenduse, automatiseerimise jmt innovatsiooni kontekstis, mis järeldus

ettevõtete küsitluse tulemustest.

Hoopis vajalikumana näevad pangad KredExi panust aga väike- ja stardilaenude segmendis, mille osas

väljendasid kommertspangad eelhindamise käigus vähest ärihuvi. Pangad tõid välja, et KredEx võiks

väljastada nii stardilaenusid kui ka VKE-dele suunatud mikrolaenusid otselaenudena, kuna täna jääb

arvestatav hulk vastavaid ettevõtteid pankade puuduva ärihuvi tõttu rahastamata. Seevastu on pangad

siiski huvitatud kliendisuhte loomisest juba varasest faasist peale – kuid seda mitte neile laenude

väljastamise näol, vaid pigem läbi ettevõtete oskuste ja teadmiste arendamise. Samuti võib pankade

eemaldumine alustavate ettevõtete rahastamisest olla pikas perspektiivis kapitaliturule kahjulik.

Näiteks kui mingil põhjusel peaks finantsinstrumentide väljastamine lõppema, siis ei pruugi eraturu

krediidiasutused sellele turutõrkele kiiresti reageerida, seda enam alustavate ettevõtete

finantseerimise osas, mis ei ole kommertspankadele atraktiivne äri.

Pankade nägemus turutõrgetest

Intervjuude käigus küsiti pankadelt ka võimalike turutõrgete kohta, mida nad on oma kogemusest

lähtuvalt täheldanud. Pangad tõid esile järgmiseid turutõrkeid:

► Eranditult kõik pangad näevad suure murekohana fikseeritud käenduse väljastamise lõpetamist.

Fikseeritud käendused moodustasid üle poole väljastatavate käenduste mahust ning olid heaks

päästerõngaks nende projektide rahastamisel, kus panga laenupoliitika ei võimaldanud tal riski

võtta. Pangad rõhutasid, et nad ei ole valmis tegema oma senises krediidipoliitikas olulisel määral

5 http://www.eif.org/what_we_do/where/ee/index.htm

EY | 38

järeleandmisi, mistõttu jääks tulevikus enamik fikseeritud laenukäenduse segmendi tehingutest

rahastamata.

► Kaks panka väljendasid kriitikat stardilaenude taotluste rahuldamise madala määra suhtes, mis

tuleneb pankade hinnangul ilmselt sellest, et stardilaenu sihtgrupp ning taotluste

hindamispõhimõtted ei ole KredExi poolt selgelt määratletud. Teisest küljest ei jõua enamik

stardilaenutaotlusi KredExini ka puhtalt pankade puuduva ärihuvi tõttu. Mitme panga esindajad

olid aga seisukohal, et alustavate ettevõtete finantseerimine ei peaks üldse olema

kommertspankade pärusmaa ning tegelikult peaksid ettevõtjad äri alustama eeskätt

omavahenditest.

► Laenude puhul on kõige suuremaks murekohaks kuni 100 000 euro suurused laenud. Selliste

laenutaotluste puhul on peamiseks takistuseks tagatiste puudumine ning kesine krediidivõimekus,

mistõttu jäävad paljud laenutaotlused rahastamata ka KredExi poolt pakutava proportsionaalse

käenduse võimalusel.

► Pankade esindajad tõid välja, et kohati menetleb KredEx taotlusi liiga aeglaselt, mistõttu jäävad

osad kiireloomulised rahastamisvajadused rahuldamata. Võrdlusena toodi, et kui krediidiasutustel

kulub laenutaotluse kohta otsuse tegemiseks mõni päev, siis KredExil vähemalt paar nädalat.

Pankade hinnangul hakkab see probleem tulevikus veelgi tugevamalt finantsinstrumentide

kasutamist pärssima, kui rahastamisvahendi rakendajaoma protsesse ei moderniseeri.6

► Kuigi vaid teatud kommertspangad saavad EIF-i garantiide kasutamisest kasu, siis nõustusid kõik

intervjueeritud, et EIF-i garantiid tekitavad turul ebavõrdset olukorda, andes teatud

krediidiasutustele teiste ees konkurentsieelise. Niisamuti ei allu EIF-i käendused riigiabi reeglitele,

mistõttu on nad KredExi pakutavate laenukäendustega võrreldes paindlikumad.

6 Vt selle kohta ka p 6.3, kus on lähemalt käsitletud taotluste menetluse automatiseerimisega kaasnevaid plusse ja miinuseid.

EY | 39

Pankade pakutavad ettevõtluslaenud

Tabelis 12 on kokkuvõtlikult kujutatud pankade antavate laenude vahemikud ning nende keskmised

tingimused.

Tabel 12. Valitud kommertspankade ettevõtluslaenude ülevaade

Laenuvahemik / Kirjeldus

Alla 50 000 € 50 000 – 200 000 € Üle 200 000 €

Tagasi-maksegraafik

Üldjuhul kuni 5 aastat Investeerimislaen: 5–7 aastat Käibekapitalilaen: 1 aasta

Investeerimislaen: üldjuhul 5–7 aastat, maksimaalselt 10 aastat (üks pank väljastab kuni 15 aastaks)

Intress (keskmine)

8,0% + euribor 4,7% + euribor 3-4% + euribor

Toode / tingimused

Pakuvad Swedbank, SEB ja LHV, Luminor: 1) Swedbank: stardilaen (kuni 64 000 €) 2) Swedbank: laen käenduse tagatisel (kuni 15 000 €, kuni 3 aastat) 3) SEB: stardilaen (kuni 100 000 €) 4) LHV: mikrolaen EaSI tagatisel (5000 – 25 000 €) 5) Luminor: stardilaen (kuni 100 000 €)

Swedbank: Lühiajaline laen (alates 2000 €, kuni 1,5 aastat) Investeerimislaen (alates 2000 €, tähtaeg kuni 5 aastat,

maksegraafik kuni 10 aastat) SEB:

Käibekapitalilaen (alates 3000 €, kuni 1 aasta) Investeerimislaen (alates 3000 €, kuni 7 aastat)

LHV: Käibelaen (alates 25 000 €, kuni 1 aasta) Investeerimislaen (alates 25 000 €, kuni 10 aastat)

Danske Bank: Käibekapitalilaen (alates 6500 €, kuni 1 aasta) Investeerimislaen (alates 6500 €, kuni 7 aastat)

Coop pank: Käibekapitalilaen (kuni 2 aastat) Investeerimislaen (kuni 7 aastat)

Luminor/Nordea: Käibekapitalilaen (alates 6400 €, kuni 1 aasta) Investeerimislaen (alates 6400 €)

Suurimad kitsaskohad

(pankade tagasiside

põhjal)

Tagatiste puudus, suur halduskoormus väikelaenude menetlemisel, stardilaenu rahuldamata nõudlus

Ebapiisavad tagatised, fikseeritud käenduse puudumine

Innovatsioonilaenu puudumine

Allikas: pankade kodulehed ja intervjuud (Swedbank, SEB, LHV, Danske Bank, Coop Pank)

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES)

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on keskendunud maapiirkondade ning põllumajanduse ja

metsanduse arengule. MES allub Põllumajandusministeeriumile ning väljastab maapiirkondade

ettevõtetele laene nii omakapitalist kui fondidest, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. MES-

i laenude ja käenduste välja toomine käesoleva töö kontekstis on õigustatud tulenevalt asjaolust, et

MES-i ja KredExi finantsinstrumentide sihtgrupid osaliselt kattuvad. Nii näiteks väljastab MES laene ja

käendusi maapiirkonna ettevõtetele mis tahes valdkondadest, sh tööstus- ja teenindussektori

ettevõtetele, kes kuuluvad ka KredExi sihtgruppi. Samas MES KredExiga ei konkureeri:

rakendusüksused teevad omavahel koostööd ning vajadusel suunatakse projekte kas KredExilt MES-ile

või vastupidi, kui tegemist juhtub olema teise rakendusüksuse pädevusvaldkonda kuuluva taotlusega.

MES-i esindaja sõnul on laenamisaktiivsus olnud kõrge ning sihtasutusel läheb hästi. Kõrge

laenamisaktiivsus on kooskõlas üldiste majandustrendidega ning Eesti nobeda majanduskasvuga.

Seetõttu ei saa tänases olukorras täheldada suuri ja süvenenud turutõrkeid, mis nõuaksid uute

finantsinstrumentide välja töötamist.

EY | 40

Erinevalt KredExist hakkab MES-i puhul silma see, et MES väljastab pikaajalisi laene, mille laenuperiood

võib ulatuda isegi kuni 25 aastani7. Seejuures on MES-i hinnangul nii maapiirkonna ettevõtjad kui

pangad pikaajalise laenuperioodiga finantsinstrumendid hästi vastu võtnud: välja laenatud 18 miljonist

eurost on 14 miljonit eurot väljastatud pikaajaliste laenudena, mille laenuperiood jääb 15 aasta juurde.

Sellele perioodile lisandub sageli veel kuni 5-aastane maksepuhkus. Sealjuures on tegu pigem suurte

laenudega, mis algavad 250 000 eurost. Küll aga sobivad ekspertide hinnangul sellised pikaajalised

laenud paremini eeskätt stabiilsetele ja traditsioonilistele sektoritele nagu põllumajandus, kus on

võimalik arvestada investeeringutele pikemaajalisi tasuvusaegasid. Samuti on selle sihtgrupi

ettevõtetel üldjuhul olemas piisavad ja ajas väärtust hoidvad või kasvatavad tagatisvarad (nt põllu- ja

metsamaa), mis annavad finantseerijale julguse pikaajalisi laene väljastada.

EIF-i laenukäendused

Euroopa Investeerimisfond on välja töötanud ja rakendamas mitut garantiiskeemi, mis on jõudnud ka

Eesti ettevõtlusmaastikule. Levinumateks garantiiskeemideks on InnovFin, COSME ning EaSI.

2017. aasta sügise seisuga oli Eestis tegutsevatest erakrediidiasutustest nende kasutamist taotlenud

ja väljastamise mandaadi saanud LHV (InnovFin8 ja EaSI), OP Bank (InnovFin)

9 ning Swedbank

(COSME)10

. Hindamise käigus tehtud intervjuudest järeldus, et EIF-i käendustooteid võib näha ühest

küljest küll turgu täiendavate instrumentidena, kuid teisest küljest ka turgu moonutavate ja

krediidiasutuste konkurentsivahekordasid mõjutavate instrumentidena. Ühtlasi on need mõjutamas

kohalike finantsinstrumentide rakendusüksuste (KredEx ja MES) positsioone.

EIF-i poolt turule toodud garantiid on tõstatanud riiklike finantsinstrumentide rakendajate seas

mitmeid küsimusi. Esiteks asjaolu, et kui riiklikele garantiiandjaile kehtivad riigiabi reeglid, siis need ei

laiene EIF-i garantiidele. EIF on oma koduleheküljel põhjendanud garantiide loomist sellega, et nende

taotlemine on kõigile potentsiaalsetele vahendajatele ehk krediidiasutustele vaba ning garantiisid

saavad vahendada kõik need, kes vastavad tingimustele ja on vastava sooviavalduse esitanud. Samuti

on EIF-i garantiiskeemid suunatud üleeuroopalisele turule, millega välditakse üksikutele riikidele

konkurentsieelise loomist.

Teise aspektina saab välja tuua asjaolu, et EIF-i garantiid on hinnastatud kohalike laenukäendustega

võrreldes soodsamalt või väljastatakse suisa ilma käendustasudeta. Näiteks on COSME garantii

pankadele ja seeläbi ka pankade klientidele tasuta, samas kui KredExi käendustasud jäävad 1% ja 3%

vahele. EIF-i käendused on tasuta või märkimisväärselt soodsamad kohalikest garantiidest seetõttu, et

nende administreerimiskulusid ei kaeta käendustasudest, vaid Euroopa maksumaksjate rahaga.

Seevastu KredExile on seatud eesmärgiks olla isetasuv, mis tingib vajaduse hinnastada oma tooteid

selliselt, et tasudega kaetaks ka finantsinstrumentide administreerimiskulud. See võib kaasa tuua

olukorra, kus pangad kui kasumile orienteeritud ettevõtted eelistavad riiklikele laenukäendustele

pigem EIF-i garantiisid, kuivõrd need võimaldavad pankadel saada atraktiivsemaid projekte,

suurendada oma mahtusid ja küsida kõrgemaid laenumarginaale. Peamiseks piiravaks faktoriks EIF-i

garantiide väljastamisel on mahupiirang. Samas on teada, et krediidiasutused on EIF-ilt mahtusid

juurde taotlemas.

Kolmandaks, kõigi kolme EIF-i garantii rakendamisel on pangad volitatud ise garantii andmise otsust

langetama ja lepingut sõlmima. Nii on protsess oluliselt kiirem ja väiksema halduskoormusega kui

7 MES-i laenud http://mes.ee/laenud

8 http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/single_eu_debt_instrument/innovfin-guarantee-facility/innovfin-

smeg_signatures.pdf 9 http://www.eif.org/what_we_do/where/ee/index.htm

10 EIF-i programmidega liitunud Eesti finantsinstitutsioonid http://www.eif.org/what_we_do/where/ee/index.htm

http://mes.ee/laenud

http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/single_eu_debt_instrument/innovfin-guarantee-facility/innovfin-smeg_signatures.pdf

http://www.eif.org/what_we_do/guarantees/single_eu_debt_instrument/innovfin-guarantee-facility/innovfin-smeg_signatures.pdf

http://www.eif.org/what_we_do/where/ee/index.htm

EY | 41

kohalike käendusinstrumentide puhul. Seetõttu kasutavad krediidiasutused ajakriitiliste tehingute

rahastamisel meelsamini EIF-i garantiisid.

Nimetatud põhjused võivad tingida olukorra, kus riiklike laenukäenduste mahud langevad ning KredExi

osaks jäävad kehvemad ja kõrgema riskitasemega projektid. See võib kohalikele rakendusüksustele

kaasa tuua kasusaajate arvu languse ja/või võimaliku kahjude suurenemise, eriti arvestades, et riiklike

finantsinstitutsioonide, sh KredExi ülesanne on reeglina olla isetasuv.

Järgnevas tabelis on toodud EIF-i garantiide peamised tingimused, millele järgnevad instrumentide

lühikokkuvõtted.

Tabel 13. EIF-i garantiide tingimused


InnovFin (LHV)

Sihtrühm Uuendusmeelsed VKE-d

Sihtotstarve Arendustegevuste ja innovatsiooni rahastamiseks

Piirmäärad Tagatakse laene vahemikus 250 000 – 7 500 000 € Garantii ulatus on 50% laenusummast

Käendustasu

0,5% garanteeritavalt summalt aastas tingimusel, et taotleja on VKE

0,8% garanteeritavalt summalt aastas, kui taotleja töötajate arv on vahemikus 250–499

Laenu pikkus 1–10 aastat

COSME (Swedbank)

Sihtrühm VKE-d

Sihtotstarve Investeeringud põhivarasse ja käibevahenditesse

Piirmäärad Maksimaalne finantseeritav summa on kuni 1,5 mln € Garantii ulatus on kuni 50% laenusummast

Käendustasu Tasuta

Laenu pikkus Üldjuhul 5–7 aastat

EaSI (LHV)

Sihtrühm Mikroettevõtted

Sihtotstarve Ettevõtlusega alustamine ja varajase kasvu toetamine

Piirmäärad Käendatakse laenusid vahemikus 5000 – 25 000 € Garantii ulatus on kuni 80% laenusummast

Käendustasu Tasuta

Laenu pikkus 1–5 aastat

InnovFini garantii VKE-dele

InnovFini garantii on Euroopa Investeerimisfondi loodud garantiiskeem, läbi mille saavad programmiga

liituvad pangad pakkuda laenu ettevõtetele, kellel endal pole tagatist pakkuda. InnovFini teeb eriliseks

aga see, et garantiid saavad taotleda vaid need projektid, mis on uuendusliku loomuga ning vastavad

järgmistele tingimustele:

► VKE-d, kes investeerivad uuenduslike toodete tootmisse või arendusse või tulevad välja

innovatiivsete lahendustega, mille laiem eesmärk on ära hoida tehnoloogilisi ning tööstuslikke

ebaõnnestumisi, põrumisi või rikkeid.

► VKE-d, kes on kiiresti kasvavad ehk nende töötajate arv või käive on kerkinud viimase kolme aasta

jooksul vähemalt 20%.

► VKE-d, millel on märkimisväärne uuenduslik potentsiaal või mis on aktiivselt keskendunud T&A

valdkonnale.

EY | 42

Eestis tegutsevatest kommertspankadest on programmiga liitunud LHV. Kokkulepe võimaldab LHV-l

anda kuni 31. märtsini 2018 innovaatilistele Eesti ettevõtetele garantii toel laenu 40 miljoni euro

ulatuses11

.

COSME garantii VKE-dele

COSME programmi rahastab Euroopa Investeerimisfond EFSI (Euroopa Strateegiliste Investeeringute

Fond) abiga. Programm kestab vahemikus 2014–2020 ja selle eelarve on kokku 2,3 miljardit eurot.

Eestist on COSME lepinguga liitunud Swedbank, kes sai esialgse lepingu alusel pakkuda 2016.–

2019. aastal 165 miljoni euro eest laene ja liisinguid ligikaudu 3000 väikeettevõttele Eestis, Lätis ja

Leedus. Möödunud aasta oktoobri lõpus teatas Swedbank, et on uuendanud lepingut ning saab nüüd

pakkuda laene ja liisinguid kokku 320 miljoni euro väärtuses12

.

EIF annab Swedbankile COSME programmi kaudu lisagarantii, mis tähendab, et Swedbank saab

vähendada laenude puhul oluliselt lisatagatise nõudeid ja liisingute puhul sissemaksu nõudeid13

.

Seeläbi saavad raha kaasata need ettevõtted, kes muidu jääksid pankade poolt seatud tingimuste

täitmisega hätta14

.

Kui InnovFin on oma olemuselt limiteeritud, piirdudes vaid uuenduslike ettevõtete aitamisega, siis

COSME programm on oluliselt laiem. Tagatist võib pakkuda kõikidele VKE-dele, kes on asutatud ja

tegutsevad Euroopa Liidu riikides või COSME partnerlusmaades. Tegevusalale piiranguid üldjuhul pole,

küll aga ei või ettevõte olla tegev eetilisi piire riivavates valdkondades ega muudel regulatsioonist

tulenevalt piiratud tegevusaladel, nagu relvatööstus, hasartmängud, illegaalne internetiäri ning

tubaka- ja alkoholiäri15

.

EaSI garantii mikroettevõtetele

EaSI garantii on mõeldud spetsiaalselt mikroettevõtetele ja sotsiaalse ettevõtluse rahastamiseks.

Euroopa Komisjon algatas EaSI garantiisüsteemi 2015. aasta juunis ja seda haldab Euroopa

Investeerimisfond. Üks seesuguse instrumendi peamisi eesmärke on julgustada ettevõtlusega

tegelema ka neid isikuid, kes seda muidu ühel või teisel põhjusel teha ei soovi. Tihti on põhjuseks, miks

ettevõtjad laenu ei saa, ebapiisav tagatisvara. EaSI üks keskseid ideid on võimaldada saada rahastust

ka haavatavatel elanikerühmadel, kes soovivad luua oma ettevõtte.

Nii nagu InnovFini ja COSME puhul, sõlmivad vahendajad ehk pangad EIF-iga kokkuleppe ning on pärast

seda vabad otsustama, kellele rahastust anda ja kellele mitte. Erinevalt InnovFinist ja COSME-st saab

vahendaja ehk pank laenu halvaks minemise korral tagasi aga 80% väljastatud summast.

Nagu öeldud, saavad EaSI laene taotleda kahte tüüpi taotlejad: ühelt poolt mikroettevõtted ning teiselt

poolt sotsiaalsed ettevõtted. Käesoleva töö fookusesse kuuluvad mikroettevõtted saavad EaSI

garantiid kasutada laenude puhul, mis jäävad vahemikku 5000 kuni 25 000 eurot16

. Rahastust taotlev

11

LHV kodulehekülg, InnovFini tagatis https://www.lhv.ee/et/innovfini-tagatis 12

https://www.swedbank.ee/private/home/more/newsandblog?20171027135746570&language=EST 13

„Väikefirmadel uus võimalus laenu saamiseks“, Äripäeva veebiväljaanne, http://www.aripaev.ee/uudised/2016/06/02/vaikeettevotjad-hakkavad-saama-lihtsamini-swedbankist-laenu 14

Swedbanki koduleht https://www.swedbank.ee/business/finance 15

EIF-i rahastuse piirangud http://www.eif.org/attachments/publications/about/2010_Guidelines_on_restricted_sectors.pdf 16

EaSI garantii tööpõhimõte http://www.eif.org/what_we_do/microfinance/easi/easi-guarantee-instrument/index.htm

https://www.lhv.ee/et/innovfini-tagatis

https://www.swedbank.ee/private/home/more/newsandblog?20171027135746570&language=EST

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/06/02/vaikeettevotjad-hakkavad-saama-lihtsamini-swedbankist-laenu

https://www.swedbank.ee/business/finance

http://www.eif.org/attachments/publications/about/2010_Guidelines_on_restricted_sectors.pdf

http://www.eif.org/what_we_do/microfinance/easi/easi-guarantee-instrument/index.htm

EY | 43

mikroettevõte võib sealjuures olla nii stardi- kui ka varajases kasvufaasis. EaSI programmi garantiid

rakendab Eestis LHV Pank, kellele on eraldatud selleks 12 miljonit eurot17

.

Hoiu-laenuühistud

Hoiu- ja laenuühistud on ühistulised finantseerimisasutused, mille põhiülesandeks on pakkuda oma

liikmetele võimalikult soodsat laenukapitali. Kõik hoiu-laenuühistu kliendid ehk liikmed on ka ühistu

omanikeks ehk siis sisuliselt on tegu oma liikmetele kuuluva pangaga. Hoiu-laenuühistu igapäevast

tööd korraldab selleks nõukogu poolt kinnitatud juhatus18

. Eesti Panga andmeil oli 2016. aasta augusti

lõpu seisuga Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme.

Nii nagu ütleb hoiu- ja laenuühistu nimigi, tegelevad need hoiuste ja laenude pakkumisega. Siiski on

märkimisväärne, et üha enam on hoiu- ja laenuühistud pakkumas veel teisigi finantsteenuseid, millest

võib välja tuua näiteks liisingud, garantiid, faktooringu ja finantsnõustamise. Nagu kirjutatakse Eesti

Hoiu- ja Laenuühistute Liidu kodulehel, pakuvad mõned hoiu- ja laenuühistud ka juba internetimakseid

(ibid.).

Eesti Panga 2016. aastal avaldatud Eesti finantssektori ülevaatest selgub, et pankade osa Eesti

finantssektori varadest on ligi 70%, samas era- ja riskikapitalifondid, ühisrahastus, hoiu- ja

laenuühistud ning muu pangandusväline rahastamine on küll kasvamas, ent moodustavad endiselt

väga pisikese osa kogu finantssektorist. Eesti Panga ülevaate kohaselt on hoiu- ja laenuühistute

osakaal finantssektori struktuuris eelmise aasta juuli lõpu seisuga vaid 0,3% (varade suhe SKP-sse)19

.

Eesti Panga statistikalehelt on näha, et Eestis tegutsevate hoiu- ja laenuühistute omakapitali väärtus

oli 2017. aasta 30. septembri seisuga umbes 17,95 miljonit eurot ning on näiteks võrreldes 2015.

aasta jaanuari lõpuga sisuliselt kaks korda kasvanud 20

.

Hoiu- ja laenuühistud pakuvad ettevõtetele üldjuhul väikeseid laene (nt Tartu Hoiu-laenuühistu

võimaldab ettevõtetel võtta isegi alla 1000 euro suurust laenu), mille tähtajad on võrreldavad pankade

pakutavate tähtaegadega, jäädes üldjuhul 3 ja 10 aasta vahele. Laenuintresse arvestatakse sõltuvalt

hoiu- ja laenuühistu majanduslikust olukorrast ja taotleva ettevõtte taustast. Seejuures ollakse

ettevõtete taotluste hindamisel väga paindlikud ning rahastatakse ka päris riskantseid ettevõtmisi,

mille rahastamist teised krediidiasutused üldjuhul ei kaalukski. Seejuures on intressid väga kõrged,

varieerudes sõltuvalt laenu summast 9% ja18% vahel.

Ühisrahastus

Traditsiooniliste pangalaenude ja käenduste kõrval on viimastel aastatel tugevalt esile kerkinud ka

ühisrahastus ehk inglise keeles peer-to-peer lending (sageli ka kui P2P lending). Ühisrahastuse

sünniaastaks loetakse 2001. aastat21

, kui USA-s asutati ArtistShare22

, mis on loomemajanduse

elavdamisele suunatud platvorm. ArtistShare’i edu tulemusena asutati järgemööda ka mitmed teisi

sarnase põhimõttega töötavaid platvorme, mis laienesid loomemajandusest ka teistesse

valdkondadesse, sealhulgas ettevõtete finantseerimisse laiemalt.

17

LHV mikrolaen ja EaSI garantii https://fp.lhv.ee/news/4996153?locale=et 18

Eesti Hoiu- ja Laenuühistute Liit http://www.hoiu-laenu.ee/ 19

Eesti Panga ülevaade hoiu- ja laenuühistutest https://www.eestipank.ee/press/asepresident-madis-muller-hoiu-laenuuhistute-riskid-jaavad-nende-liikmete-kanda-01112016 20

Eesti Panga statistika hoiu- ja laenuühistute kohta http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1075/treeMenu/FINANTSSEKTOR/149 21

Esimene projekt lõpetati 2003. aastal. 22

Freedman, D.M., Nutting, M.R. 2015 „A Brief History of Crowdfunding: Rewards, Donation, Debt, and Equity Platforms in the USA“, http://www.freedman-chicago.com/ec4i/History-of-Crowdfunding.pdf

https://fp.lhv.ee/news/4996153?locale=et

http://www.hoiu-laenu.ee/

https://www.eestipank.ee/press/asepresident-madis-muller-hoiu-laenuuhistute-riskid-jaavad-nende-liikmete-kanda-01112016

https://www.eestipank.ee/press/asepresident-madis-muller-hoiu-laenuuhistute-riskid-jaavad-nende-liikmete-kanda-01112016

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1075/treeMenu/FINANTSSEKTOR/149

http://www.freedman-chicago.com/ec4i/History-of-Crowdfunding.pdf

EY | 44

2016. aasta aprillis tuli välja Euroopa alternatiivse ja kogukondliku rahastuse ekspertiisikeskuse

CrowdfundingHub uuring, millest selgus, et nii investorid kui ettevõtjad on ühisrahastuse suhtes aina

optimistlikumalt meelestatud. Nüüdseks näitab praktika, et ühisrahastus on juurdunud tõsiseltvõetava

finantseerimisallikana. Ühisrahastuse jõulisele laienemisele on kaasa aidanud väga suuresti asjaolu, et

tegu on rahvusvahelise sektoriga. Näiteks Eesti päritolu Bondora puhul peavad tarbijad (laenajad)

olema täisealised Eesti, Soome või Hispaania kodanikud, kuid pakkujad (investorid) võivad olla kõikide

Euroopa Liidu liikmesriikide, Šveitsi või Norra kodanikud või EL-is registreeritud juriidilised isikud23

.

Euroopa riikide ühisrahastuse seisukorra analüüsimiseks moodustas CrowdfundingHub 15 näitajast

koosneva indeksi, millest 8 on seotud regulatsioonidega ning ülejäänud peegeldavad turu suurust,

ühisrahastuse erinevate vormide esindatust konkreetses riigis, samuti saadavaloleva info

organiseeritust ja ligipääsetavust.

Samast uuringust hakkab positiivse näitena silma ka Eesti, kes on ühisrahastuse edenemise osas

Euroopas Suurbritannia, Hollandi ja Prantsusmaa järel neljandal positsioonil. Meie suurematest

ekspordipartneritest on Saksamaa 5. positsioonil, Soome 8. kohal ning Rootsi 10. kohal. Läti jääb teise

kümne keskpaika ning Leedu kolmandasse kümnesse24

.

Eesti puhul toob uuring positiivsena esile nii erinevate ühisrahastusplatvormide rohkuse, aga ka

ühisrahastuse üldise mahu, samuti piiriüleste ühisrahastusteenuste olemasolu (Bondora jt). Samas

kirjutatakse nimetatud uuringus, et tööd on vaja teha maksusoodustuste ja regulatsiooni vallas25

.

Euroopa ühisrahastusmaastiku lipulaevaks on kujunenud Suurbritannia, kus ühisrahastus on väga

levinud viis ettevõtetele rahastuse saamiseks. Selgub, et üle 10% Briti ettevõtetest on saanud vajaliku

raha just läbi ühisrahastusplatvormi26

. See on ka põhjus, miks Suurbritannias tegutseva British

Business Banki (BBB) praktikat on uuritud ka käesoleva eelhindamise raames. BBB-d on lähemalt

kirjeldatud välisriikide praktikaid käsitlevas lisas 3.

Tabel 14. Eestis tegutsevad ühisrahastusplatvormid valdkonniti (sulgudes on toodud nende peamine tegevusala või fookus)

Osaluspõhine Annetuspõhine Laenupõhine

Fundwise (loomesektor) Hooandja (loomesektor) Investly (faktooring)

Funderbeam (start-up’id) Stardipaik (sport) Crowdestate (kinnisvara)

Tuleva (pensionifond)

EstateGuru (kinnisvara)

Elektritransport

(keskkonnasäästlik transport) Omaraha (eraisikute laenud)

Mintos (investeerimine juba väljastatud

laenudesse)

Inwise (faktooring)

Bondora (eraisikute laenud)

23

Bondora üldtingimused https://www.bondora.com/et/terms#general-duties 24

CrowdfundingHubi uuringu Euroopa riikide edetabel http://www.crowdfundinghub.eu/alternative-finance-maturity-index/ 25

„Eesti on ühisrahastuse küpsusindeksi järgi Euroopas 4. kohal“, Äripäeva veebiväljaanne, 27. mai 2016 http://www.aripaev.ee/reklaamartiklid/2016/05/27/eesti-on-uhisrahastuse-kupsusindeksi-jargi-euroopas-4-kohal 26

CrowdfundingHubi uuringu kokkuvõte, 2016 http://www.crowdfundinghub.eu/main-conclusions/

https://www.bondora.com/et/terms#general-duties

http://www.crowdfundinghub.eu/alternative-finance-maturity-index/

http://www.aripaev.ee/reklaamartiklid/2016/05/27/eesti-on-uhisrahastuse-kupsusindeksi-jargi-euroopas-4-kohal

http://www.crowdfundinghub.eu/main-conclusions/

EY | 45

Finantseerimisvõimaluste sekkumisloogika

KredExi pakutavaid finantseerimisvahendeid tuleb vaadelda teiste turul eksisteerivate

rahastamisvõimaluste kontekstis. Sageli täiendavad erinevad rahastamisvahendid (turutingimustel

kommertspankade pakutavad vahendid, KredExi vahendid ja muud toetused) üksteist ning nende

koosmõju tagab ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkuse.

Käesoleva analüüsi kontekstis on asjakohane arvestada muu hulgas ka EAS-i vahendusel ettevõtjatele

pakutavate toetustega. Alustavatele ettevõtetele (seemne- ja stardifaas) on suunatud EAS-i

starditoetus (kuni 15 000 eurot). VKE-dele nii alg- kui kasvufaasis pakutakse innovatsiooniosakut

(maksimaalne toetus 4000 eurot, kuni 80% projekti maksumusest) ning arendusosakut (maksimaalne

toetus 20 000 eurot, kuni 70% projekti maksumusest). Lisaks toetab Eesti Teadusagentuur

rakendusuuringuid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades summas 20 000 eurot kuni 2 miljonit

eurot, toetatavad valdkonnad on IKT, tervisetehnoloogiad ning ressursside tõhusam kasutamine (nt

materjali- ja keemiatööstus).

Kasvu-, laienemis- ja küpsusfaasi ettevõtetele leidub turul rohkem rahastamisvõimalusi nii toetuste kui

kommertspankade laenutoodete näol. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et enamik toetusmeetmeid on

suunatud spetsiifilistele projektidele ning ei kata kõiki ettevõtte arendamiseks vajalikke

investeeringuid. Näiteks on kasvufaasis ettevõtetele suunatud EAS-i ettevõtte arenguprogramm

(maksimaalne toetus 500 000 eurot, 25–45% projekti maksumusest sõltuvalt ettevõtte suurusest).

Laenutoodete turul suureneb kommertspankade pakkumine just majanduslikult stabiilsemate

ettevõtete jaoks, kuid riskantsemate äriprojektide rahastamisel või ka ebapiisavate tagatiste korral

aitab laenude kättesaadavusele kaasa eeskätt just KredExi laenukäendus. KredExi allutatud laenu

skeemid ei konkureeri pankade laenutoodetega, sest laene väljastatakse koostöös pankade endiga ning

KredExi pakutav intress on üldjuhul mõnevõrra kallim krediidiasutuste tingimustest. Viimastel aastatel

on täiendavate võimalustena lisandunud kommertspankade poolt vahendatavad EIF-i

käendusinstrumendid (COSME, InnovFini ja EaSI), mis kasutavad otse Euroopa Liidu tagatisvahendite

programmide vahendeid.

Finantseeringute kättesaadavust parandavad turul üha enam ka ühisrahastuse platvormid, nt

kinnisvara valdkonnas Crowdestate, EstateGuru. Samuti on võimalik kasutada hoiu-laenuühistute

tooteid. Siiski on jätkuvalt tegemist kommertspankade mahtudega võrreldes marginaalsete

rahastamisallikatega.

Lisaks ülaltoodud finantseerimisvõimalustele on ettevõtjate jaoks Eesti turul ka mitmeid alternatiivseid

rahastamisvõimalusi omakapitaliinvesteeringute näol, kuid seda küll eeskätt alustavate (seemne- ja

stardifaasis olevate) ettevõtete jaoks ning sageli spetsiifilise fookusega innovaatilistele

tehnoloogiapõhistele arendusettevõtetele.

► Äriinglid

Äriinglitest füüsilised isikud teevad üldjuhul kõrge riskiga ning keskmise või pika

perspektiiviga investeeringuid ettevõtetesse selle seemne- või käivitamisfaasis, pakkudes

juurde strateegilist nõustamist. Eestis koondab äriingleid Estonian Business Angels Network

EstBAN.

► Kiirendid

Eestis tegutsevad mitmed ärikiirendid (nt Buildit, Startup Wise Guys jt), mis pakuvad samuti

alles alustavatele ettevõtetele kombineeritud tuge: strateegilist nõustamist, mentorlust,

arenduskeskkondi, aga ka investeeringuid.

► SmartCap ja riskikapitalifondid

EY | 46

SmartCap on fondivalitseja, kes valitseb fondifondi, paigutades kapitali varase faasi

riskikapitalifondidesse, mis omakorda on suunatud tehnoloogiasektoris tegutsevatele kõrge

potentsiaaliga ettevõtetele innovatsiooni finantseerimiseks.

► Muud investeerimisfondid

Innovatiivseid ja kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtteid aitavad finantseerida ka mitmed

teised Eestis tegutsevad investeerimisfondid. Paljud neist on koondunud Eesti Era- ja

Riskikapitali Assotsiatsiooni. Välja saab tuua Balti Innovatsioonifondi, mille näol on tegu

Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) loodud fondifondiga, mille eesmärk

on suurendada kapitaliinvesteeringuid Balti riikide ettevõtetesse27

. Samuti ka EstFundi, mis

on Eesti ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) loodud fondifond, mille eesmärk on pakkuda

peamiselt Eesti ettevõtjatele varajase faasi riskikapitali28

.

Ettevõtetele pakutavad finantseerimisvõimalused on võetud kokku järgneval joonisel.

Joonis 19. Rahastamisvõimaluste sekkumisjoonis

EAS-i starditoetus: kuni 15 k€

Seemne- ja stardifaas

Kasvufaas

Küpsusfaas

Toetused

Eraturu krediidi-asutused ja muu

KredExlaenud ja käendused

EIF-i käendused

EAS-i ettevõtte arenguprogramm: kuni 500 k€

EAS-i innovatsiooni- ja arendusosak: 4 k€ ja 20 k€

Laenud alustavatele ettevõtetele:

Swedbank (kuni 64 k€), SEB (kuni 100 k€)Swedbanki, SEB, LHV, Luminor, Danske Bank ja Coop Panga pakutavad

investeerimis- ja käibelaenud

Hoiu-laenuühistute laenud ja garantiid

Ühisrahastus (sh Crowdestate, EstateGuru, Omaraha, Bondora, Investly jt

Tehnoloogia- ja Kapitalilaen: kuni 2 mln€;

Ekspordilaen; kuni 3 mln€

Laenukäendus: kuni 5 mln€

EaSi mikrolaenu käendus

(LHV), 5 - 25 k€

InnovFin käendus (LHV), 0,25 - 7,5 mln€

COSME käendus (Swedbank), kuni 1,5 mln€

Stardilaen, -käendus: kuni 100 k€

MES-ilaenud ja käendused

Kasvulaen (kuni 100 k€); Investeerimislaen (kuni 3 mln€); VKE-de laen (kuni 1,5

mln€);

Käendus (kuni 2,5 mln€)

Omakapitaliinvesteeringud (kiirendid,

äriingild, fondid)

Muu

Varajane kasvufaas Laienemisfaas

ETAG-i nutika spetsialiseerumise rakendusuuringud:kuni 2 mln€

27

http://kredex.ee/riskikapital-12/balti-innovatsioonifond-4/ 28

http://www.kredex.ee/riskikapital-12/estfund/

http://kredex.ee/riskikapital-12/balti-innovatsioonifond-4/

http://www.kredex.ee/riskikapital-12/estfund/

EY | 47

5. Välisriikide praktikate kokkuvõte

Välisriiklike rahastamisvahendite analüüsimiseks valiti tellija ja töö teostaja kokkuleppel välja Soome,

Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia ja Läti praktikad. Lähemalt leiavad käsitlust Soome asutuste Tekes ja

Finnvera, Saksamaa riikliku arengupanga KfW ja garantiipankade assotsiatsiooni VDB, Rootsi

valitsusele kuuluvate organisatsioonide Almi ja SEK ning Läti riikliku organisatsiooni Altum pakutavad

finantsinstrumendid.

Kõigi nimetatud asutuste puhul võib leida sarnasusi KredExiga, kuivõrd kõikide nende eesmärgiks on

adresseerida riigi ettevõtluskeskkonna turutõrkeid seoses finantseerimisvõimalustega. Valitud riikide

näol on tegu Eesti ettevõtete kõige olulisemate koostööpartnerite ja eksporditurgudega. Seega, kui

nimetatud välisriikides pakutakse kohalikele ettevõtetele parema kättesaadavusega ja/või soodsamaid

finantseerimisvõimalusi, siis võib see luua neile ettevõtetele Eesti ettevõtetega võrreldes potentsiaalse

konkurentsieelise.

Euroopa näidetest võib veel välja tuua näiteks Suurbritannias tegutseva äripanga (British Business

Bank ehk BBB), mis eristub teistest ühisrahastusprojektides osalemise poolest. BBB on selles osas ka

palju kriitikat saanud, kuivõrd mitte kõik ei pea õigustatuks maksumaksja raha suunamist

ühisrahastusse, kuna tegemist on keskmisest oluliselt kõrgema riskitasemega sihtgrupiga. Sageli

kasutavad ühisrahastust just need ettevõtted, kelle majandustulemused ei võimalda neil pangalaenu

saada.

Käesolevas peatükis on välja toodud ülevaade eespool nimetatud välisriikide pakutavatest

finantsinstrumentidest. Põhjalikum välispraktikate ülevaade riigiti rakendatavatest

finantsinstrumentidest (laenudest ja käendustest) on leitav töö lisast (lisa 3). Järgnev ülevaade

välisriikide finantsinstrumentidest on antud võrdlusena KredExi finantsinstrumentidega.

Välisriikide turutõrked ja finantsinstrumentide uued arengud

Käesoleva eelhindamise uuendamise käigus intervjueeritud välisriikide finantsinstrumente

rakendavate asutuste tagasisidest võis järeldada, et analüüsitud riikides on finantseerimisvahendite

kättesaadavusega võrdlemisi sarnane olukord kui Eestis. Ettevõtete finantseerimisvõimalused on

üldises plaanis paranenud ning peamiste finantsinstrumentidega adresseeritakse klassikalisi

turutõrkeid nagu tagatiste ebapiisavus, alustavate ettevõtete finantseerimisraskused, ebapiisav

krediidiajalagu finantseerimisvajaduse katmiseks.

Toodi välja järgmisi levinud turutõrkeid, mis joonistusid välja nii välispraktikaid käsitlevatest

sekundaarandmetest kui ka intervjuude tulemustest:

► Ettevõtete ebapiisavad tagatised

► Ettevõtete ebapiisav krediidiajalugu

► Laenukapitali kesine kättesaadavus alustavate ettevõtete seas

► Väikelaenude menetlemise kõrged administratiivkulud saadava tulu kohta, mistõttu on kommertspangad ettevõtetele mikrolaenude väljastamisest vähem huvitatud

► Ettevõtjate hirm võlakoormuse ees (madal riskitaluvus)

► Finantseerimisvahendite kesine kättesaadavus ettevõtete hulgas, kes soovivad oma äri restruktureerida ja/või majanduslikust raskusest välja tuua

► Regionaalsed majanduslikud erisused

Intervjuude käigus selgus, et välisriikide institutsioonid on hakanud viimaste aastate jooksul

juurutama ka mitmeid uudseid praktikaid, millest mõningaid võib nimetada ka nii-öelda „pehmeteks

meetmeteks“. Nii Finnvera (Soome) kui Almi (Rootsi) intervjuudest tuli välja, et lisaks

finantsinstrumentidele pakutakse üha enam ka mentorlus- või nõustamisteenust. Ilmneb, et

nõustamine on kriitilise tähtsusega, kui soovida ettevõtet selle raskustes aidata. Üksnes raha

EY | 48

andmisest sageli ei piisa, sest teadmised on aruka rahakasutuse aluseks. Ühtlasi aitavad

kliendikohtumised kindlustada, et rahastuse saavad projektid, mis seda väärivad. Intervjuude käigus

oli näha, et üha enam on institutsioonid kindlad, et pelgalt äriplaani baasil otsuseid teha pole õige.

Samuti selgus, et institutsioonid panustavad sellesse, et teha rahastamisotsused kiiremaks ja

kvaliteetsemaks ning muuta rahastamisprotsess nii taotlevatele ettevõtetele kui ka vahendavatele

pankadele kasutajasõbralikumaks. Selle peamiseks ajendiks toodi üha kiiremini muutuvat

turuolukorda, mis nõuab kiiret reageerimist.

Üks osa efektiivsemaks muutumisest on aga ka turu sage monitoorimine ning võime ja oskus oma

laenutooteid turuolukorrale vastavaks kohandada. Selle näitena võib tuua taas Finnvera, kes on

lõpetanud viimaste aastate jooksul 8-9 laenutoote pakkumise tulenevalt muutunud turuolukorrast ja

ettevõtete vajadustest. Juhised turuolukorra jooksvaks seireks on toodud peatükis 9.

Ehkki Eesti pangad ja ettevõtted üle 10 aasta pikkuse tähtajaga laenude vajadust väga ei näe, siis

võrdlusriikides on need võimalused läbi finantsinstrumentide kättesaadavad. Pikaajaliste laenude

vajadus võib ka Eesti ettevõtete hulgas kaardistatust suurem olla, kuid kuna üle 10-aastase tähtajaga

laenud ei ole Eestis ajalooliselt kättesaadavad olnud, siis ei oska ettevõtted neid ka nõuda. Ka

välisriikides on üle 10-aastased laenutähtajad seotud pigem üksikjuhtumitega, kus ettevõtted vajavad

pikaajalise, ent kindla tasuvusega projektideks laenukapitali. KredExi allutatud laenud seda

vajadust/nišši ka osaliselt katavad.

Samuti selgus, et naaberriikides on alustavatele ettevõtetele raha üldjuhul soodsamalt kättesaadav kui

Eestis.

Viimaste aastate üks moodsaim alternatiivset finantseerimist pakkuv mudel on ühisrahastus, mida on

hakanud rakendama ka teatud välisriikide finantseerimisasutused, nt juba mainitud British Business

Bank (BBB), kes on suutnud lisaks ühisrahastusprojektide elluviimisele genereerida ka nendelt

investeeringutelt tootlust. Garanteeritud tootlus ei ole siiski BBB peamine eesmärk, kuivõrd algatatud

ühisrahastuse põhiideeks on hea potentsiaaliga äriideede elluviimise toetamine.

Viimase kahe aasta praktikast võib esile tuua ka Euroopa Investeerimisfondi pakutavaid laenukäendusi.

Lähiriikide finantsinstitutsioonidest on nendega liitunud näiteks Poolas tegutsev BGK ehk Bank

Gospodarstwa Krajowego.

Alustavate ettevõtete finantseerimine

Tabelis 15 on toodud ülevaade finantsinstrumentidest, mida pakutakse lähiriikides alustavatele

ettevõtjatele. Tabelist nähtub, et alustavatele ettevõtetele pakutavate laenude maksimummäär on

võrdlusriikides ja Eestis praktiliselt samal tasemel, jäädes keskmiselt 100 000 euro juurde. Samas on

laenu tagasimakseperiood aga Eestis lühem kui analüüsitud välisriikides ning laenuintress üldjuhul

suurem kui lähiriikides. See tähendab, et välisriikide alustavad ettevõtted saavad laenu üldjuhul

soodsamatel tingimustel kui Eesti ettevõtted. Seda, kas erinevus tuleneb välisriikide rakendusüksuste

mitteallumisest isetasuvuse printsiibile, kahjude katmisest teiste instrumentide arvelt või millestki

muust, välja selgitada ei õnnestunud. Siiski jäi rakendusüksustega peetud vestlustest kõlama, et

alustavate ettevõtete finantseerimisel rakendatakse teiste instrumentidega võrreldes

märkimisväärselt kõrgemat riskitaluvust ning ollakse valmis suuremateks kahjudeks.

Lähima võrdlusena saab tuua meie naaberriigi Läti näite. Altumi alustavatele ettevõtetele suunatud

laen on keskmiselt 2-3% võrra väiksema intressiga, 50 000 eurot suurema maksimaalse

laenusummaga ning 3 aastat pikema tagasimakseperioodiga. Seejuures võib taotleda alustav ettevõtja

laenu ka enne äriühingu moodustamist. Ühtlasi väljastatakse Altumi laenu otselaenuna, millega

välditakse krediidiasutuste ja Altumi vahelist pudelikaela.

EY | 49

Tabel 15. Alustavatele ettevõtetele pakutavad finantsinstrumendid Eestis ja välisriikides

Tingimus Stardilaen Stardilaenu käendus Võrreldavad välisriikide instrumendid

Laenu

toimemehhanism

Väljastatakse panga

vahendusel (pank kasutab

KredExi laenukapitali)

Pangalaenu käendus

Soome: stardikäendus, ettevõtja laen

(otselaen)

Läti: mikrolaen (otselaen), alustava

ettevõtte laen (otselaen)

Saksamaa: start-up-laen (otselaen)

Sihtrühm Alustavad ettevõtted (kuni 3 aastat tegutsenud) Alustavad (kuni 3 aastat tegutsenud) ja

mikroettevõtted

Maksimaalne summa

Kuni 100 000 €, millest

maksimaalselt 50 000 €

võib kasutada

käibevahenditeks

Maksimaalne

käendussumma

80 000 €

Soome: stardikäendus, kuni 80 000 € (80%)

Soome: ettevõtja laen, 10 000 – 100 000 €

Läti: mikrolaen, kuni 14 300 €

investeeringuteks, kuni 7200 € käibevaraks

Läti: alustava ettevõtte laen,

2000 – 150 000 €

Saksamaa: kuni 100 000 € (sellest kuni

30 000 € käibekapitaliks)

Tagasimakseperiood Kuni 60 kuud (5 aastat)

Soome: stardikäendus, sõltub pangalaenust

Soome: ettevõtja laen, kuni 10 aastat

Läti: mikrolaen, kuni 5 aastat

Läti: alustava ettevõtte laen, kuni 8 aastat

Saksamaa: 5 või 10 aastat

Maksepuhkus Kuni 12 kuud (1 aasta)

Soome: stardikäendus, sõltub pangalaenust

Soome: ettevõtja laen, kuni 3 aastat

Läti: mikrolaen, kuni 6 kuud

Läti: alustava ettevõtte laen, pole teada

Saksamaa: kuni 2 aastat

Instrumendi tasu

(intress ja

lepingutasu)

7% laenujäägilt aastas +

euribor

Lepingutasu 1%

laenusummast

3% laenujäägilt aastas + euribor, millele lisandub krediidiasutuse marginaal Lepingutasu 0,5% laenusummast, minimaalselt 30 €

Soome: stardikäendus, 2,5%

Soome: ettevõtja laen, 3,25%

Läti: mikrolaen, 5–8%

Läti: alustava ettevõtte laen, 3–6%

Saksamaa: krediidiasutustest soodsam

intress, fikseeritud kogu perioodi peale

Laenukäendused

Tabelis 16 on toodud võrdlus Eestis ja välisriikides pakutavatest laenukäendustoodetest. Erinevate

riikide laenukäenduste võrdlemisel suuri erinevusi silma ei hakka. Käendustasu jääb kõikide

instrumentide puhul sarnasesse suurusjärku ning kõikide vaadeldud käendustega on võimalik tagada

kuni 80% laenusummast. Küll aga hakkab KredExi pakutava laenukäenduse puhul silma, et selle

maksimummäär on kõrgem kui välisriikides pakutavatel laenukäendustel. Laenukäenduse puhul tuleb

välja tuua, et tegemist on kõikide analüüsitud välisriikide asutuste puhul kõige sagedamini väljastatava

finantsinstrumendiga.

EY | 50

Tabel 16. Ettevõtetele pakutavad laenukäendustooted Eestis ja välisriikides

Tingimus KredExi laenukäendus Võrreldavad välisriikide instrumendid

Laenu toimemehhanism Pangalaenu käendus, proportsionaalne

käendus

Soome: Finnvera käendus

Läti: krediidigarantii

Saksamaa: laenukäendus VKE-dele

Sihtrühm Kasvule orienteeritud VKE-d,

suurettevõtted Kasvule orienteeritud VKE-d

Maksimaalne summa

Kuni 5 mln € (VKE-d), kuni 1,5 mln €

(suurettevõtted); kuni 80%

laenusummast

Soome: kuni 50% kogulaenust (erandjuhtudel ka

80%)

Läti: kuni 80% laenusummast (maksimummäär

3 mln €)

Saksamaa: kuni 1,25 mln € ühe ettevõtte kohta,

kuni 80% laenusummast

Instrumendi tasu (intress ja

lepingutasu)

Käendustasu: 0,5–3,8% käenduse

jäägilt aastas

Lepingutasu: kuni 1% käendussummalt

Soome: lepingutasu min 150 € või 0,2%

käendatavast summast, aga mitte rohkem kui

5000 €

Läti: varieerub 0,7% ja 3% vahel; keskmiselt1,5%

Saksamaa: 0,6–4%, sõltuvad nii liidumaast kui ka

konkreetsest projektist, lisandub teenustasu

käenduse summalt

Laenud kasvuettevõtetele

Kui KredExi toodetest on laiemale sihtgrupile (VKE-dele) universaalse finantsinstrumendina suunatud

vaid laenukäendus, siis pakuvad välisriigid lisaks ka VKE-dele suunatud otselaenusid. Selliste

laenutoodete puhul hakkab silma, et väljastatav maksimaalne laenusumma varieerub

märkimisväärselt, ulatudes Saksamaa KfW puhul koguni 5 miljoni euroni. Lisaks iseloomustab

välisriikide näiteid ka pikk tagasimakseperiood, mis ulatub teatud näidete puhul 15-20 aastani.

Välisriikide finantsasutustega tehtud intervjuudest selgus, et peamiselt lähtutakse laenu- ja

käendustingimuste seadmisel turunõudlusest, mida omakorda hinnatakse jooksvalt erinevate

analüüside, monitooringute ning hindamistega.

Tabel 17. Kasvuettevõtetele pakutavad finantsinstrumendid Eestis ja välisriikides

KredEx Välisriikide võrreldavad instrumendid

Eestis puudub

võrreldav VKE-dele

suunatud otselaen

Läti: Altumi VKE-de mikrolaen

Kuni 25 000 €

Kuni 8 aastat

Aastane fikseeritud intressimäär

5–7%, sõltub ettevõtte

krediidivõimekusest ja riskiastmest

Läti: Altumi kasvulaen

Kuni 3,85 mln € ettevõtja kohta

Soome: Finnvera laen

Alates 10 000 €

Laenuperiood 3–15 aastat

Tavaliselt väljastatakse koos pangaga

Maksepuhkus 2-3 aastat

Tavaliselt 2,3–4,5% + euribor

Saksamaa: KfW ettevõtluslaen

5 mln € VKE-dele, kuni 25 mln € suurettevõtetele

EY | 51

Tagasimakse 2–15 aastat,

käibelaenude puhul kuni 5 aastat

Maksepuhkus kuni 12 kuud

Intress 3% + euribor; ettevõtetele,

kes on tegutsenud vähem kui 5

aastat, kehtib ka 50%

intressisoodustus esimesel 5

aastal

Rahastatakse kuni 100% projektist

Tagasimaksegraafik kuni 20 aastat

Intress selgub läbirääkimistel

Austria: AWS-i mikrolaen

10 000 – 300 000 €

Kuni 6 aastat

1 aasta intressivaba

Intress 0,75% + ühekordne lepingutasu 0,9%

Tabelis toodud otselaenudest saab kõige asjakohasema näitena välja tuua Altumi (Läti) kasvulaenu,

mida väljastatakse kuni 15 aastaks (kuni 5 aastat käibekapitali puhul) suhteliselt soodsa intressiga

(3%). Seejuures antakse noortele ettevõtetele (kuni 5 aasta vanused) 50% intressisoodustust laenu

tagasimakse esimesel viiel aastal. Taoline laenutoode võimaldab rahastada neid tugevaid projekte,

mida krediidiasutused ei ole ka Altumi proportsionaalse käendusega nõus rahastama (ettevõtte

ebapiisavate krediidivõimekusnäitajate tõttu). Selline laen oleks heaks alternatiiviks Eestis lõpetatud

fikseeritud käendusele.

Laenud eksporditehingute rahastamiseks

Eksporditehingute rahastamise osas on KredExi ekspordilaenule kõige ligilähedasem Finnvera

ekspordilaen VKE-dele. Finnvera ekspordilaenu peamine erinevus KredExi ekspordilaenust on

laenusumma ülempiir. Kui KredExi ekspordilaenu puhul on see üldjuhul kuni 3 miljonit eurot, siis

Soomes on see piiratud 2 miljoni euroga.

Tabel 18. Eksporditehingute finantseerimine Eestis ja välisriikides

Tingimus KredExi ekspordilaen Finnvera ekspordilaen (Soome)

Sihtotstarve

Ettevõtted, kes tahavad finantseerida Eesti kaupade eksporti, sh toota eksportkaupasid, pakkuda pikaajalisi maksetähtaegasid, tasuda krediidikindlustuse preemiamakseid

Mõeldud eksportivatele VKE-dele, kes pärast eksporditehinguid pole koostööpartnerilt toodete eest veel tasu saanud

Maksimaalne summa Üldjuhul kuni 3 mln € välisostja kohta

Kuni 95% eksporditavate toodete väärtusest, ent mitte rohkem kui 2 mln €, omaosalus vähemalt 15%

Tagasimakseperiood 2 kuni 10 aastat Keskmiselt 5 aastat, samas ülempiiri pole ametlikult määratud

Maksepuhkus Kuni 6 kuud Kuni 6 kuud (mõlemal)

Instrumendi tasu Koosneb hinnast ja riskimarginaalist, mis sõltub konkreetsest tehingust

Sõltub ettevõtte kasumlikkusest ning finantsseisust

EY | 52

6. Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ülevaade

Alljärgnevalt kirjeldatakse turutõrkeid, mis tuvastati käesoleva finantsinstrumentide eelhindamise

uuendamise käigus. Turutõrgete kaardistamise peamiseks sisendiks oli ettevõtete seas korraldatud

veebiküsitlus, aga ka erialaliitudega tehtud intervjuud. Ühtlasi arvestati turutõrgete tuvastamisel

Eestis rakendatavate finantsinstrumentide senise turupraktika statistiliste näitajatega (KredExi, MES-i

ja EIF-i finantsinstrumendid), välismaiste finantsinstrumentide analüüsiga ning erasektori

krediidiasutuste tagasisidega (Eestis tegutsevate kommertspankadega tehtud intervjuude ja päringute

alusel).

Kuivõrd käesolev eelhindamine oli lähteülesandest tulenevalt piiratud laenude ja laenukäendustega,

siis liigitati käsitletud turutõrked kolmeks:

► laenudega seotud turutõrked,

► laenukäendustega seotud turutõrked ja

► muud turutõrked.

Laenudega seotud tähelepanekud jagati omakorda kolmeks valdkonnaks: alustavad ettevõtted,

tootearendus ja eksport.

Laenud


► Alustavad ettevõtted kogevad lisafinantseerimise saamisel kõige suuremaid takistusi. Põhjused

on ootuspäraselt eelkõige järgmised:

► neil ei ole reeglina piisavat tagatisvara, mis on nõutav kommertspangast laenu saamiseks;

► neil puudub (positiivne) finantsajalugu, millele pangad laenuotsuse tegemisel tugineda

saaksid;

► vajalik finantseering on tavaliselt pigem väikesemahuline, mille väljastamine on pankadele

kulukas, ent madala tulususega, seega väheatraktiivne.

► Stardilaenu realisatsioonimäär on madal. Alustavate ettevõtete laenuvajadus on hinnanguliselt

märkimisväärselt suurem kui KredExi poolt stardilaenude ja -käenduste tegelik väljastamine.

Eeldatavat stardilaenu realisatsioonimäära tuleb hinnata korrelatsioonis turul tegutsevate

ettevõtete hulgaga. Igal aastal luuakse Eestis ca 10 000 uut aktiivset ettevõtet, kuid KredExi

stardilaenu ja stardilaenu käendust on saanud aastas keskmiselt vaid 50 ettevõtet. Kindlasti on

loodavate ettevõtete hulgas palju selliseid, kes sisuliselt (vähemalt kohe) ei käivitu. Teiseks tuleb

arvestada selles segmendis prognooside tegemisel alustavate ettevõtete puuduliku

finantskirjaoskuse ning äriplaanide kohati väga madala kvaliteediga. Kolmandaks tuleb arvesse

võtta, et paljud alustavad ettevõtted kasutavad stardilaenu saamiseks KredExi tavapärast

laenukäendust: vahemikus 2014–2016 on KredExi andmetel väljastatud laenukäenduste hulgas

kokku üle 100 positiivse otsuse saanud alustava ettevõtte taotluse. Ent ka neid mööndusi arvesse

võttes on ca 50 ettevõtet, kes on saanud stardilaenu ja stardilaenu käendust, ootamatult madal

näitaja.

► Alustavate ettevõtjate teadlikkus täiendavatest finantseerimisvõimalustest ning oskus väljast

raha kaasata on suhteliselt madal. Kogemusteta ettevõtjad ei pruugi olla KredExi

stardilaenust/laenukäendusest teadlikud ning ei oska seda pankadelt küsida.

► KredExi stardilaenu sihtgrupp ja laenu väljastamise eeltingimused on täpselt määratlemata, mis

on viinud pankade ja KredExi vahel lahkarvamusteni ettevõtete kvalifitseerumise osas. Nii tõid

EY | 53

pangad välja olukordi, kus pank on leidnud, et ettevõte kvalifitseerub stardilaenu saamiseks, ent

KredExi hinnang on olnud vastupidine. Selle tulemusena esineb pankade väitel olukordi, kus

stardilaenutaotlusi lükatakse tagasi, vaatamata sellele, et need on pankade hinnangul olnud väärt

rahastamist. Teisalt on vahel aga tegemist sedavõrd väikeste summadega, et pank ei ole

motiveeritud alustava ettevõtte äriplaane hindama ja stardilaenu käendust kasutades laenu

väljastama.

Samas on KredExi hinnangul pankadelt nendeni jõudvaid taotlusi liialt vähe. See võib anda

tunnistust just sellest, et pankade jaoks ei ole piisavalt selgelt prognoositav, millised taotlused on

KredExi jaoks aktsepteeritavad ja millised mitte, mistõttu ei ole krediidiasutused motiveeritud

taotlusi KredExile suunama. Arvestades, et stardilaenude haldamine on pankadele suhteliselt

kulukas, ent vähetulus valdkond, võib siit järeldada, et piiripealsed või põhjalikumat hindamist

nõudvad juhtumid võivad jääda edastamata.

Seega võib olla juhtumeid, kus stardilaen on jäänud väljastamata laenu kriteeriumide ebaselguse

ja puuduliku kommunikatsiooni tõttu osapoolte vahel.

Et sellest kitsaskohast üle saada, tuleks parandada pankade ja KredExi omavahelist

kommunikatsiooni: KredEx peaks andma pankadele selged suunised, kuidas ja milliste

kriteeriumide alusel nad taotlusi hindavad, et pangad saaksid efektiivselt välja selekteerida need

alustavate ettevõtete laenutaotlused, mida KredEx suhteliselt kindlalt aktsepteeriks.

Investeerimisstrateegia peatükis on lähemalt tutvustatud ka teisi alternatiive: hankemenetlusega

stardilaenu väljastajate leidmine ja stardilaenu ümberkujundamine otselaenuks.

Innovatsiooni (sh tootearendus ja automatiseerimine) finantseerimine

► Üks oluline faktor, mis on suurendanud ettevõtete vajadust innovatsiooniks, on praegune tööturu

olukord. Paljudest viimase aja uuringutest tõuseb esile ebapiisava kompetentse tööjõu probleem,

mistõttu peavad ettevõtjad üha enam investeerima tootmis- ja teenindusprotsesside

automatiseerimisse.

► Innovatsiooni valdkonnas on enamasti tegemist riskantsemate projektidega, mida pangad ei ole

valmis finantseerima.

► 38% veebiküsitlusele vastanud ettevõtetest näevad lähema 3 aasta jooksul vajadust investeerida

tootearendusse. Keskmine ettevõtete vajatav laenusumma selleks eesmärgiks on 120 000 eurot.

Turul ei ole selleks otstarbeks aga sobivat toodet. EAS-i innovatsiooniosak pakub vaid 4000 euro

suurust toetust, mis turu vajadusi arvestades on marginaalne.

► Erialaliitudega tehtud intervjuudest tulenes, et innovaatiliste projektide elluviimisel vajatakse ka

nõustamisteenust.

Kokkuvõttes on suurimaks turutõrkeks innovatsiooni valdkonnas asjaolu, et Eesti turul puudub sobiv

finantseerimisvahend tootearenduse rahastamiseks. Vastava meetme peamine kriteerium ettevõtete

jaoks oleks suhteliselt pika maksepuhkuse võimalus laenuperioodi alguses, kuna tootearenduse

algfaasis (prototüüpimisest kuni toote/teenuse kommertsialiseerimiseni) ei ole veel vahendeid, millest

laenu tagasi maksta.

Eksporditehingute finantseerimine

Ekspordilaen on KredExi finantstoode, mille eesmärk on aidata rahastada Eestis toodetud kaupade

suuremahulisi eksporditehinguid. KredExilt saadud tagasiside kohaselt vajab ekspordilaenu ülemmäär

tõstmist. Turutõrke täpsemaks hindamiseks viidi läbi telefoniintervjuud KredExi ekspordilaenu

potentsiaalsete kasutajatega.

EY | 54

Intervjuudest selgus, et ettevõtjate hinnangul ei ole ekspordilaen ettevõtjate jaoks praegusel kujul väga

atraktiivne, ent on teatud juhtudel siiski hädavajalik/möödapääsmatu. Ühest küljest aktsepteerib

KredEx ekspordilaenu andmisel vaid Kredex Krediidikindlustuse poolt väljastatavat krediidikindlustust,

mida kommertspangad aga eelhindamisele eelnenud perioodil üldiselt ei aktsepteerinud. Teisalt

võimaldab ekspordilaen rahastada aga pikema perioodiga eksporditehinguid kui 2 aastat, mida

kommertspankade faktooringud ei võimalda.

Intervjuude käigus selgunud ekspordilaenu kesksed probleemid olid järgmised:

► KredExi ekspordilaenu tagasimakseperiood on praegu liiga rangelt fikseeritud ning võiks olla

paindlikum. Osade ettevõtjate hinnangul võiks laenu tagasimakseperiood olla pikem, teisalt arvati

aga ka seda, et ettevõtjaile võiks pakkuda võimalust maksta laen tagasi kiiremini. Praegu on

ekspordilaenu tähtaeg 2–10 aastat. Paraku ei võimalda ekspordilaenule kehtivad reeglid väljastada

seda lühemaks perioodiks kui 2 aastat.

► Suurima murekohana saab välja tuua ekspordilaenu maksimummäära, mis on praegu 3 miljonit

eurot. Intervjuude põhjal ei võimalda see rahuldada ekspordilaenu sihtgruppi kuuluvate ettevõtete

tänaseid finantseerimisvajadusi, mis ületavad kehtivat piirmäära mitmekordselt. Ettevõtted tõid

välja vajaduse finantseerida väga mahukaid ning pikaajalisi tellimusi, mistõttu võiks tõsta

piirmäära 10-15 miljoni euro juurde või tagada maksimaalne paindlikkus ülemmäära

mittekehtestamisega.

► Ettevõtete jaoks jääb segaseks krediidikindlustuse olemus ehk kas ja kuidas kindlustus toimib,

kui kliendil tekib tagasimaksmisega raskusi. Samuti ei ole ettevõtjatele arusaadav, miks pangad

KredExi krediidikindlustust ei aktsepteeri (eitavaid vastuseid on ettevõtete sõnul andnud nii SEB,

Swedbank, Nordea kui Versobank). Sellist tajutavat ebakindlust võivad KredExi hinnangul vähemalt

osaliselt põhjustada kindlustuse ja käenduse (mis on ettevõtjatele tuttavam meede) vahelised

erinevused ning keerukas õiguslik raamistik.

Laenukäendused

► Ettevõtete veebiküsitluse tulemused näitasid, et kõige suuremaks hinnatud ja kõige sagedamini

mainitud takistuseks finantseerimisvajaduse katmisel on piisava tagatise puudus. Seega aitab

laenukäendus adresseerida kõige olulisemat turutõrget, kuna võimaldab saada laenu juhul, kui

ettevõttel endal laenusaamiseks piisavad tagatised puuduvad.

► Finantseerimisvõimaluste osas oli väga olulise mõjuga KredExi otsus lõpetada fikseeritud

laenukäenduse pakkumine alates 1. septembrist 2017. Käesolevaks hetkeks kasutavad pangad ja

KredEx ainult jagatud vastutusega proportsionaalset käendust.

► Fikseeritud käendus moodustas aastatel 2014–2016 keskmiselt 56% kõikide KredExi väljastatud

laenukäenduste arvust. Selle kadumisel ainsa variandina alles jäänud proportsionaalne käendus

on pankade jaoks selgelt vähem atraktiivne, mis tekitab olulise riski, et hulk finantseeringuid jääb

sobiva käenduse puudumisel tegemata, mistõttu laenukapitali kättesaadavus ettevõtete jaoks

halveneb. Pankade sõnul ei ole nad valmis oma krediidipoliitika tingimusi olulisel määral

leevendama (st võtma suuremat riski, mis proportsionaalse käendusega kaasneb). Osaliselt on

pangad valmis kasutama proportsionaalset käendust nendes olukordades, kus enne kasutati

fikseeritud käendust, ent pankade väitel ollakse seda üldjuhul valmis tegema pigem suuremate

laenude puhul (200 000 eurot ja rohkem). Seega võib hinnata, et võrreldes varasemate

mahtudega jääb rahastamata ca 20-40% tehingutest. KredEx ise on pigem optimistlik ning hindab

oodatavaks laenukäenduste mahu languseks 20%. Käesoleva hindamise läbiviimise hetkeks on

turupraktikat fikseeritud käenduse kaotamise järgselt täpsete järelduste tegemiseks veel liiga

vähe. Seega on vajalik olukorra edasine jälgimine, et tekkida võivat turutõrget õigeaegselt

adresseerida.

EY | 55

► Käendusvõimaluste olulise ahenemise kontekstis tuleb esile tuua alla 100 000 euro suurused

laenud, mille järele on suur nõudlus, ent mis fikseeritud käenduse äralangemisel muutuvad

senisest veelgi raskemini kättesaadavaks. Ka pankade endi hinnangul ei ole piisavalt tagatisi

pakkuda just neil ettevõtetel, kelle laenusoov jääb vahemikku 25 000 – 100 000 eurot. See toob

kaasa finantseerimata jätmise. Pankade ärihuvi neid laene väljastada on väike, kuna sellise

laenutootega kaasnev halduskoormus on kõrge ning saadav tulu intresside näol madal (vastav

vahekord ei ole pankadele atraktiivne). Investeerimisstrateegia hindamiseks korraldatud

valideerimisseminaril väljendasid pangad ilmselt just seetõttu seisukohta, et KredEx võiks sellist

nn mikrolaenust huvituvat ettevõtete segmenti otselaenuga ise teenindada. Siinkohal tasub aga

rõhutada, et KredExi poolt otse antava mikrolaenu puhul tekib risk, et nii kaob pankadel jäädavalt

huvi nende laenude väljastamise vastu ning ka teistel erakapitalil põhinevatel finantseerijatel kaob

motivatsioon sellesse nišši siseneda. Nii võib finantseerimisvõimaluste hulk ettevõtete jaoks

oluliselt kitseneda, konkurents antud segmendis kaob ning lõpptulemusena võib väikesemahuliste

laenude kättesaadavus ettevõtete jaoks hoopis väheneda.

► Tagasiside ettevõtetelt ja erialaliitudelt, aga ka pankadelt näitas, et käenduse saamise protsess

võib olla kohati liiga aeganõudev. Näiteks toodi välja mitmeid juhtumeid, kus laenu ja käenduse

taotlemine kokku võttis aega mitu kuud. Turu ootus on, et käendusotsus tehtaks ära mõne nädala

jooksul. Positiivne on see, et enamik käendusotsuseid selles ajaraamis ka tehakse.

See turutõrge viitab eelkõige ebaefektiivsetele protsessidele ning kommunikatsiooniahelale

pankade ja KredExi vahel, mida on eelduslikult võimalik täpsete juhistega parandada. KredExi

hinnangul ongi protsess juba võimalikult efektiivseks muudetud (näiteks saavad suuremad pangad

KredExi volituse alusel teatud tingimuste täitmisel käenduse väljaandmise ise otsustada) ning

protsesse ja toodete tingimusi täiustatakse jätkuvalt. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuna

käenduslepingute puhul võtab enamiku riskist (vähemalt 80%) enda kanda KredEx, on suurem ka

tema vajadus asjaolusid põhjalikult hinnata ning küsida taotlejalt lisainfot. Enamiku taotluste

menetlemine on läinud kiiresti ja tõrgeteta, pigem on protsess aeglane olnud teatud üksikutel

juhtudel.

Muud tuvastatud turutõrked

► Üldist majanduskonjunktuuri arvestades hindasid ettevõtjad ootuspäraselt, et

finantseerimisvahendite kättesaadavus on varasemaga võrreldes paranenud. Kõrged

intressimäärad ei ole enam nii suureks takistuseks kui kolm aastat tagasi: intressimäärad on

madalamad ning ettevõtted tugeva majandusarengu kontekstis vähem hinnatundlikud. Näiteks

väikeettevõtted kõrgeid intressimäärasid suure takistusena sisuliselt välja ei toonudki. Küll aga on

need jätkuvalt takistuseks mikroettevõtete puhul.

► Tänases turuolukorras on ettevõtete jaoks rahastamisprobleemidest märksa olulisemad

tööjõuturuga seotud kitsaskohad. Vajaliku pädevusega tööjõudu ei ole turul piisavalt, mis sunnib

ettevõtteid paigutama märksa rohkem ressurssi personalijuhtimisse, sh tõstma palku ning

panustama muudesse personalipoliitika ja värbamisega seotud valdkondadesse. Investeeringute

tegemisele võib seega esmajoones takistuseks saada hoopis piisava hulga vajaliku

kvalifikatsiooniga personali puudus ning alles seejärel investeeringute jaoks vajaliku rahastuse

hankimine.

► Intervjuudes ettevõtete ja erialaliitude esindajatega toodi murekohtadena välja veel

maksukeskkonda ning üldist poliitilist keskkonda, mida ettevõtjad tajuvad ettevõtlusele

ebasoodsana. Samuti võib ettevõtete arengutakistustena välja tuua vähese koostöövalmiduse ja

madala ambitsioonikuse: ettevõtjatel näib puuduvat motivatsioon toimivat ettevõtet edasi

arendada või laiendada, kui on saavutatud rahuldav tase.

EY | 56

► Väikeettevõtete üldine vähene teadlikkus finantsinstrumentidest on jätkuvalt probleemiks, ehkki

oli ka neid teenusepakkujaid, kes hindasid väikeettevõtete teadlikkust laenudest ja käendustest

oluliselt suuremaks kui varem.

Näiteks selgus ettevõtete veebiküsitlusest, et KredExi finantsinstrumentide kättesaadavust hinnati

suhteliselt halvaks (võrreldavaks teadlikkusega toetustest). Selle üks põhjuseid võibki olla hoopis

madal teadlikkus KredExi poolt pakutavatest võimalustest, kuna taotlejad ei puutu sageli

KredExiga vahetult üldse kokku. Siiski tuleks panustada teadlikkuse tõstmisesse, et ettevõtjad

oskaksid ka pankadest KredExi instrumente küsida.

► Mitmete finantseerimisvõimaluste puhul toodi takistusena välja taotlusprotsessi keerukust ja

ajakulu, seejuures mida väiksem oli ettevõte, seda suurema takistusena seda tajuti. Osaliselt on

seda võimalik selgitada just väiksemate ettevõtete madalama teadlikkuse ja finantskirjaoskusega.

Teisalt mõjutab protsesside efektiivsust vähene automatiseerimine, seda eeskätt KredExi poolel,

kus ei ole pankade väitel menetlusprotsesse piisavalt kaasajastatud ega automatiseeritud.

Taotluste hindamise vähemalt osaline automatiseerimine kiirendaks protsessi ja vähendaks

halduskoormust, ent teisest küljest väheneks sellega seoses paindlikkus ja ebastandardsete

olukordade sisulise hindamise võimalus. Lähedasem kliendikontakt ja võimalus kõiki taotlusi

süvitsi hinnata võib olla teadlik ja põhjendatud strateegia. Pankadepoolne taotluste hindamise

automatiseerimine võib seejuures ollagi üks põhjuseid, miks KredExile langeb suurem koormus

taotluste põhjalikumal analüüsimisel. KredEx on oma protsesse pidevalt analüüsinud ja täiustanud

ning efektiivsuste otsimisega tuleb kindlasti jätkata (sh infovahetuse tõhustamise osas

pankadega).

► Puudub sobiv laenutoode neile ettevõtetele, kes on tegutsenud juba aastaid, ent vajavad järgmise

arenguhüppe tegemiseks suuremat investeeringut, kui nende finantsid ja tagatisvara võimaldaks.

Kuna KredExi stardilaen on suunatud alustavatele ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtetele, ei

ole see kättesaadav pikemalt tegutsenud ettevõtetele. Selliste ettevõtete olukord võib olla muus

osas võrreldav stardilaenu sihtgrupiga, ent formaalne kriteerium tegutsetud aastate näol ei

võimalda stardilaenu meedet kasutada.

Taustainfona saab välja tuua, et sarnane sihtgrupp (st stardilaenu jaoks liiga kaua tegutsenud ja

ülemmäära ületavaid laene vajavad ettevõtted) on jäänud piisava finantseerimisvõimaluseta ka

Soomes, kus Finnvera on välja töötamas laenu ettevõtetele, kes on juba isemajandavad, ent kellel

puuduvad laenusaamiseks nõutavad tagatised.

Kuigi seda vajadust adresseerib kõige paremini laenukäendus, siis teatud juhtudel ei ole pangad

valmis ka laenukäenduse kaasamise võimaluse korral laenu väljastama. Antud turutõrge võib

osutuda suuremaks seoses fikseeritud käenduse lõpetamisega, mistõttu on oluline jälgida

järgnevaid turuarenguid ning piisava hulga jätkusuutlike projektide esiletõusmisel reageerida.

► Tööstuspoliitika rohelise raamatu alusel on tööstusettevõtete jaoks probleemiks see, et pakutavad

laenuinstrumendid on lühiajalised, lisaks on nende tegutsemisvaldkonnas kesine ka

omakapitaliinstrumentide valik. On tuvastatud ka ettevõtete madal valmisolek kaasata tarka

kapitali29

. Kuigi käesoleva hindamise käigus ei tuvastatud tööstusettevõtete poolt tuntavalt

suuremat vajadust pikemaajaliste laenude järele, siis ei saa seda ka olematuks pidada. Seejuures

on käesoleva hindamise investeerimisstrateegias (ptk 7) välja toodud ettepanek tehnoloogialaenu

kujundamiseks tööstusettevõtete laenuks, mis võimaldaks saada tööstusvaldkonna ettevõtetel

krediidiasutuste poolt pakutavatest laenuperioodidest pikemaajalisi laene.

29 Tööstuspoliitika roheline raamat, 2017, MKM, lk 21

EY | 57

Võrdlus eelmises eelhindamises tuvastatud turutõrgetega

VARASEMAD TUVASTATUD TURUTÕRKED KÄESOLEVA EELHINDAMISE KÄIGUS TUVASTATUD

TURUTÕRKED

Turutõrge Kirjeldus Muutus

(2015 vs. 2017) Kirjeldus

Pangalaenud ei ole alustavatele ettevõtetele kättesaadavad

Laenude kättesaadavus pankadest on alustavate ettevõtete jaoks sageli piiratud, kuna ettevõtetel puuduvad piisavad tagatised, krediidiajalugu ja/või omafinantseering. Sageli ei ole krediidiasutused suutelised või piisavalt motiveeritud, et alustavate ettevõtete projektidega seotud riske hinnata.

Turutõrge on suurenenud

Kõik eelmise perioodi käigus kirjeldatud asjaolud on jätkuvalt aktuaalsed, ent lisaks on vähenenud käendusvõimalused (fikseeritud käenduse lõpetamine).

Ettevõtete ebapiisavad tagatised ja omafinantseering

Ettevõtetel puudub sageli piisav tagatisvara ja omafinantseering soovitud mahus laenu saamiseks. Varasemates uuringutes on ettevõtjad välja toonud ka olemasolevate tagatiste väärtuse põhjendamatult liiga madalaks hindamist pankade poolt.

Turutõrge on jätkuvalt aktuaalne

Ebapiisavad tagatised on suurim ja kõige sagedamini kogetav takistus laenu saamisel.

Kõrged laenu väljastamiskulud

Tulenevalt kõrgetest laenu väljastamiskuludest (suhtena laenu mahtu) puudub pankadel huvi alla 50 000 € laenude pakkumiseks.

Turutõrge on leevenenud, ent jätkuvalt aktuaalne

Turutõrge on mõnevõrra vähenenud, kuivõrd pangad on oma hindamisprotsesse automatiseerinud ja efektiivsemaks teinud. Samas on pankadel jätkuvalt madal ärihuvi alla 100 000 € laenude väljastamise vastu, mis nõuavad juhtumipõhist/personaalset käsitlemist.

Pangalaenude ja tagatiste ebasobivad tingimused

Laenude puhul on toodud takistustena välja liiga lühikesi tagasimakseperioode, kõrget intressi (eelkõige laenude puhul, mis jäävad alla 50 000 €) ja lisatagatiste nõuet. Samuti on tõstetud takistusena esile laenu võtmisel pakutavate tagatisinstrumentide liiga kõrget hinda ja puudulikku kättesaadavust.

Turutõrge on vähenenud

Intressimäärad on langenud ja ei kujuta endast üldjuhul finantseerimisvajaduse katmisel määravat takistust.

Mõlemapoolne informatsiooni asümmeetrilisus

Reaalsete kasvuväljavaadetega ettevõtted ei suuda vaatamata oma potentsiaalile panka oma ärivõimalustest veenda, tulenevalt nõrgast äriplaanist või ebapiisavatest ärilistest oskustest. Teisest küljest ei pruugi pankade ametnikud sageli mõista ettevõtte valdkonna ja äriplaani spetsiifikat.


Jätkuvalt on aktuaalne vajadus arendada ettevõtete oskust koostada heal tasemel äriplaani, mis toetaks nii ettevõtte enda tegevust, kui võimaldaks finantseerijatel hinnata ettevõtte perspektiivi.

Madal teadlikkus

Ettevõtjate teadlikkus teenuse olemasolust ja/või toimimisloogikast on madal; lisaks on puudulik finantskirjaoskus ehk võime oma majanduslikku seisu hinnata.


Ettevõtjate (eriti alustavate ettevõtete) teadlikkus finantseerimisvõimalustest ja nende toimimisloogikast on madal. Ühtlasi jätab paljude mikro- ja väikeettevõtete finantskirjaoskus soovida.

Vähene konsultatsioon

Sobiva nõuande puudumine investeeringu kavandamisel

Turutõrge on püsivalt sama

Ettevõtete nõustamine on eriti vajalik stardilaenu ning innovatsioonilaenu puhul.

Ekspordi rahastamise piirangud

Uus

Senine ekspordilaenu ülempiir 3 mln € on liiga madal ning ei võimalda ellu viia väga mahukaid ja pikaajalisi ekspordiprojekte. Turul on nõudlust isegi kuni 15 mln € tehingute finantseerimise järele, mida ei ole võimalik rahuldada eraturu krediidiasutuste kaudu.

Innovatsiooni puudulik rahastamine

Uus

Eestis puudub innovatsioonile suunatud laiaulatuslik finantseerimisinstrument. Kommertspangad innovatsiooni liiga kõrge riski tõttu ei finantseeri. Ühtlasi ei paku pangad ka sobivaid tingimusi (sh maksepuhkust graafiku alguses). EAS-i toetus (innovatsioonid- ja arendusosak) on aga selgelt liiga väikesemahuline ning arenguprogramm liiga kitsale sihtgrupile kättesaadav. Vajadus tootearenduseks ja innovatsiooniks on aga üha kasvav seoses tehnoloogia kiire arenguga ja turul toimuvate murranguliste muutustega.

EY | 58

7. Investeerimisstrateegia ettepanek

Ülevaade investeerimisstrateegia ettepanekutest

Investeerimisstrateegia ettepanek juhindub lõppeesmärgist, et finantsinstrumentide rakendamine

oleks võimalikult efektiivne ja jätkusuutlik ning keskenduks 2014-2020 rakenduskavas seatud

prioriteetidele - VKE-de kasvupotentsiaali toetamine läbi suurema tootlikkuse, ekspordi ning

innovatsiooni. Samuti on kõikide ettepanekute puhul silmas peetud rahastamisvahendite rakendamise

baasnõuet – lähtuda konkreetsetest turu vajadustest ning reageerida muutustele paindlikult,

rahastamisprioriteete vastavalt kohandades. Kuna avalike vahendite abil ei ole alati võimalik

lahendada kõiki turul esinevaid kitsaskohti, tuleb eelistada lahendusi, mis on kõige enam kooskõlas

rakenduskava prioriteetide ning struktuurifondide üldiste reeglitega (s.h turutõrke ulatus, võime

kaasata erasektori investeeringuid jm lisandväärtuse kaasnemine, atraktiivsus erasektorile,

turumoonutuste minimeerimine).30,31

Vajadus erasektori vahendite kaasamiseks, ettevõtjatega riski jagamiseks ning vahendite

maksimaalseks ringlemiseks on põhjuseks, miks rahastamisvahendeid tuleks eelistatult kasutada

laenude mitte toetuste vormis. Struktuurivahendite rakendamisel on üheks eesmärgiks võetud

vähendada majanduse sõltuvust toetustest ning liikuda maksimaalselt jätkusuutlikumate

rahastamisstrateegiate suunas, mis lähtuks turumajanduse põhimõtetest. Finantsinstrumentide

kombineerimine toetustega on sageli siiski jätkuvalt põhjendatud ja ka lubatud, kui on tagatud toetuste

mittekasutamine finantsinstrumentide tagasimaksmiseks ning kui finantsinstrumenti ei kasutata

toetuse eelfinantseerimiseks.32

Just VKE-dele suunatud meetmete puhul on komisjon rõhutanud vajadust kujundada

finantsintrumentide tingimused paindlikult. VKE-d on väga heterogeenne segment nii ettevõtete

suuruse kui tegutsemisvaldkonna mõttes ning potentsiaalseid finantsinstrumentide adressaate ei

oleks mõistlik seega defineerida nii kitsalt, et meetme rakendamine võiks takerduda. Eesmärk on jõuda

võimalikult suure kasusaajate ringini ning tagada finantsinstrumentide hea kättesaadavus.33

Nimetatud lähtekohtadest tuleb kinni pidada ka lõplike rakendamisskeemide väljatöötamisel.

Rakendusasutusele ja rahastamisvahendi rakendajale on ettepanekutes jäetud suurem roll

turuolukorra pideval jälgimisel ja võimalus kohandada meetmeid turu vajaduste järgi sagedamini kui

rakenduskava ametlike eel- ja vahehindamiste põhjal.34

See hõlmab ka vajadust jooksvalt turutõrgete

olulisust hinnata ning võimalust uute suuremahuliste puudujääkide ilmnemisel finantsinstrumentide

rahastamise mahte muuta. Nii on investeerimisstrateegia ettepanekud käesolevas eelhindamises välja

pakutud soovitustena ning varasemaga võrreldes lahtisemate tingimustega või alternatiividena.

Rahastamisvahendite rakendamise sisulised soovitavad tulemused kujundab rakendusasutusena MKM,

turusignaalide jälgimine võiks aga toimuda võimalikult turule lähedal, s.t rahastamisvahendi rakendaja

30

Ex-ante assessment methodology for financial instruments in the 2014-2020 programming period. Kättesaadav: https://www.fi-compass.eu/sites/default/files/publications/manual_vol-I_ex-ante-assessment-general-metholology.pdf 31

Vt nt ühissätete määruse põhjenduspunkt 36, Art 37 jt.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1303&from=EN. 32

Viide 30, viide 31. 33

Ex-ante assessment methodology for financial instruments in the 2014-2020 programming periood. Enhancing the competitiveness of SME, including agriculture, microcredit and fisheries (Thematic objective 3). Kättesaadav: https://www.fi-compass.eu/sites/default/files/publications/manual_vol-III_ex-ante-assessment-sme-competetiveness.pdf 34

Viide 30.


http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1303&from=EN

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1303&from=EN

EY | 59

ehk KredEx’i kaudu35

. Paindlikkuse tagamise huvides on põhjendatud jätta rakendajale ka etteantud

eesmärkide piires instrumentide tingimuste täpsema määramise. Ühe olulise faktorina tuleb silmas

pidada ka laenude tagamise isetasuvuse nõuet36

, mis omakorda tingib vajaduse turu riskitaseme

muutustele jooksvalt reageerida – muuta lepingutasusid, intressimäärasid, laenusummasid jt

tingimusi.

Rakendusasutusele ja rahastamisvahendi rakendajale suurema paindlikkuse võimaldamine on levinud

ka teiste ELi liikmesriikide praktikas (vt lähemalt Lisa 2). Peaaegu kõigis uuritud riikides viitasid

rakendusüksused, et jälgivad turuolukorda pidevalt ning muudavad jooksvalt pakutavate

finantsinstrumentide tingimusi. Meetodeid turuolukorra hindamiseks toodi välja erinevaid, s.h

intervjuud ettevõtete ja ettevõtete organisatsioonidega; üldisemate turu-uuringute läbiviimine;

eraturu pakkumiste jälgimine jms. Saadud sisendi põhjal muudavad rakendusüksused või

rahastamisvahendi rakendajad sageli käenduste ja laenude tingimusi – töötatakse välja päris uusi

tooteid, aga muudetakse ka olemasolevate instrumentide tingimusi, nt laenude ülemmäärades,

nõutava omakapitali osas jne. Rootsi näitel on paindlikkust tagatud ka seeläbi, et pakutavad tooted

ongi väga lahtiste tingimustega ning rakendajatel on võimalik konkreetse ettevõttega läbirääkimiste

käigus otsustada, kui suures ulatuses ja millistel tingimustel leping sõlmida.

Tuginedes eespool esitatud ettevõtete finantseerimisvajaduste ja turutõrgete analüüsile ning

eelhindamise käigus läbiviidud intervjuudele ja konsultatsioonidele turuosalistega, jõuti järeldusele, et

kõik KredExi poolt praegu pakutavad laenud ja laenukäendused on jätkuvalt asjakohased. Ent selleks,

et lahendada eespool käsitletud turutõrke olukordi, kujundati mitmed ettepanekud ja soovitused

olemasolevate instrumentide parendamiseks. Lisaks tehakse mõned ettepanekud uute instrumentide

osas, mida kaaluda alternatiividena või lisaks olemasolevatele. Tingimuste muutmise eesmärgiks on

parandada ettevõtete jaoks eeskätt just stardilaenu ja käenduste kättesaadavust ning pakkuda

kasvuettevõtetele fikseeritud käenduse asemele lisavõimalust. Käendus on struktuurifondidest

rahastatavate finantsinstrumentide eesmärke37

arvestades väga oluline meede, kuna võimaldab

kaasata kommertspankadepoolset finantseerimist koos pankade pakutava lisaväärtusega (nõustamise,

ärimudelite arendamise jms näol) ning temaatikale süvendatud tähelepanu pööramine on eriti vajalik

muutunud turuolukorra tõttu. Samuti on üks eesmärkidest adresseerida turuosaliste poolt tunnetatud

sobivatel tingimustel laenukapitali puudumist innovatsiooni valdkonnas, mis on perioodi 2014–2020

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava üks prioriteetsemaid valdkondi38

.

Järgnev tabel võtab kõik tehtavad ettepanekud ülevaatlikult kokku. Seejuures tuleb märkida, et kõik

ettepanekud on soovituslikku laadi ning nende elluviimise otsus ja täpsemad detailid tuleb paika panna

rakendusasutusel (MKM), kaasates vajadusel rahastamisvahendi rakendajat. Ühtlasi tuleb silmas

pidada, et turuolukord võib muutuda ning uutes tingimustes ei pruugi tehtud ettepanekud enam

asjakohased olla. Seetõttu on oluline teostada finantsinstrumentide jooksvat seiret (vt ptk 10).

35

Siseriiklikult tulenevad rollid m.h ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadusest, mille § 4 lg- 2 nõuab muuhulgas, et laenude andmise tingimused kehtestab MKM; nimetatud seaduse alusel antud määrusega on kehtestatud KredExi volitused laenude andmise üle otsustada, nõue tagada isetasuvus jms. 36

Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus, § 15. 37

Fi-compass, https://www.fi-compass.eu/ 38

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020, http://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ee_op_et_7_12_2017_muudetud_puhas.docx

https://www.fi-compass.eu/

EY | 60

Tabel 19. Eelhindamise ettepanekud toimivate finantsinstrumentide tingimuste muutmiseks

Instrument Ettepanek Põhjendus

Laenukäendus

Soovitus: jätkata praegustel tingimustel ning rakendada võimalusel madalamaid käendustasusid, samas hoida käendustasu vahemik (piirmäärad) paindlikuna, et adresseerida võimalikult laia sihtgruppi

Leevendatav turutõrge: pangalaenude ebapiisav

kättesaadavus alustavatele ettevõtetele, ebapiisavad

tagatised

Laenukäenduse tasu on eelmise eelhindamisega võrreldes juba

langetatud ning jätkuvalt on soovitatav rakendada käendustasu,

mis ei ületaks safe-harbor-preemia taset, sest preemia ja

lepingutasu lisandumisel pangalaenu intressile võib

laenukapitali krediidikulukuse määr ettevõtja jaoks liiga kalliks

kujuneda. Seejuures ongi KredEx täna rakendamas oma

laenukäenduste tingimustes sätestatud maksimaalsest

käendustasust märkimisväärselt madalamaid tasusid. Küll aga

on võimalikult laia sihtgrupi adresseerimiseks mõistlik hoida

käendustasu vahemikku paindlikuna. Seejuures on vajalik

paindlikkus tänast KredExi käendustasu ülem- ja alampiiri

arvestades tagatud. Proportsionaalse laenukäenduse üldine

odavnemine aitaks mõnevõrra adresseerida ka fikseeritud

käenduse lõpetamisest tingitud võimalikku turutõrget.

Stardilaen/-

käendus

► Alternatiiv 1: valida hankemenetlusel finantseerimisasutused, kelle vahendusel stardilaenu anda

► Alternatiiv 2: väljastada stardilaenu otselaenuna

► Alternatiiv 3: jätkata olemasoleva skeemiga, ent täpsustada oluliselt stardilaenu tingimusi


kättesaadavus alustavatele ettevõtetele, kõrged laenu

väljastamiskulud kommertspankades alla 100 000 € laenude

puhul

Kuna stardilaenu realiseerimismäär on hinnangulisest

nõudlusest ja seatud eesmärkidest jätkuvalt oluliselt madalam

ning taotluste menetlemine ebaefektiivne, kujundati stardilaenu

kättesaadavuse parandamiseks kaks uut alternatiivset

ettepanekut. Seejuures alternatiivide vahel valimisel tuleb

tagada rakendajale paindlikkus valida vastavalt olukorrale ja

võimalustele parim lahendus.

Alternatiivi 1 puhul laiendataks sel eesmärgil laenu võimalike

väljastajate ringi (ei ole piiratud pankadega), kes valitakse

hankemenetluse käigus. Samuti efektiivistataks protsessi

selgelt defineeritud laenutingimuste kujundamisega, mille alusel

saaksid teha laenu väljastajad laenuotsuse ilma KredExi-poolse

hindamiseta.

Alternatiivi 2 puhul jäetaks eraturu finantseerimisasutused

skeemist välja ning stardilaenu hakkaks väljastama KredEx ise.

See tagaks kõigi laenutaotluste jõudmise KredExini ja

võimaldaks eelduslikult rahuldada suurema hulga taotlusi kui

kommertspankade vahendusel väljastatava stardilaenu skeemi

puhul.

Alternatiivi 3 puhul jätkataks tänase skeemiga, ent täpsustataks

KredExi poolt veelgi neid tingimusi, millele stardilaenu saajad

peavad vastama, et muuta otsustusprotsess pankades ja

KredExis võimalikult standardseks ja läbipaistvaks. Eesmärk on

tuua pankade jaoks välja selgemad kriteeriumid, milliseid

taotlusi ei ole mõtet KredExile edasi saata.

EY | 61


Kapitalilaen

Jätkata praegu kehtivate tingimustega

Leevendatav turutõrge: ebapiisavad tagatised, pangalaenude

ebasobivad tingimused

Nõudlus ei ole praeguse majanduskonjunktuuri juures küll suur,

kuid kehtivatel tingimustel väljastatav kapitalilaen aitab

lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi suurematel

ettevõtetel, kelle jaoks ei ole kommertspankade laenutooted

kättesaadavad kas ebapiisavate tagatiste või projekti kõrgema

riskitaseme tõttu. Ühtlasi suureneb kapitalilaenu nõudlus

majandusolukorra halvenemisega.

Tehnoloogia-

/tööstuslaen

► Laiendada sihtotstarvet

► Nimetada ümber selliselt, et kõnetaks sihtgruppi paremini (nt tööstuslaenuks, tööstusettevõtete laenuks vmt)

Leevendatav turutõrge: pangalaenude ja tagatiste ebasobivad

tingimused, madal teadlikkus

Sihtgrupiks olevad ettevõtjad ei ole praegu pakutavast

tehnoloogialaenust piisavalt teadlikud või ei näe seda endale

sobiva instrumendina ning selle tulemusel on tehnoloogialaenu

väljastatud võrdlemisi vähe. Seetõttu on põhjendatud

loobumine senistes tehnoloogialaenu tingimustes tehtud

kitsendustest, et sihtgrupile laenu sobivamaks kujundada:

laiendada sihtgruppi kõigile tööstusettevõtetele ning

võimaldada investeeringuid mis tahes materiaalsetesse ja

immateriaalsetesse varadesse, mis toetavad tootlikkuse

tõstmist.

Ekspordilaen

Tõsta maksimaalne laenusumma 10–15 mln €-ni või jätta maksimaalne piirmäär seadmata;

Leevendatav turutõrge: ekspordi rahastamise piirangud

Sihtgrupis on tekkinud nõudlus isegi enam kui 10 mln € suuruste

ekspordilaenude järele. Suurema kui seni lubatud 3 mln €

suuruse ekspordilaenu järele ei ole nõudlus küll väga suur, ent

võimalus finantseerida ka ükskuid perspektiivikaid tehinguid

peaks KredExile avatud olema.

VKE-de

väikelaen

Kaaluda VKE-dele suunatud väikelaenu väljastamist otselaenuna


kättesaadavus pankadest, ebapiisavad tagatised, kõrged laenu

väljastamiskulud kommertspankades alla 100 000 € laenude

puhul, informatsiooni asümmeetrilisus

Tulenevalt välisriikide praktikate analüüsist ja fikseeritud

käenduse lõpetamisega seotud turutõrkest on soovitatav

kaaluda VKE-dele suunatud otselaenu välja töötamist ja

rakendamist. Antud finantsinstrument oleks alternatiivne

rahastamisvahend nendele ettevõtetele, kes ei saa soovitud

laenu eraturu krediidiasutustelt tulenevalt viimaste puuduvast

ärihuvist või riskivalmidusest (ka proportsionaalse

laenukäenduse pakkumise kontekstis). Tegemist oleks nn

asendustootega fikseeritud käendusele. Soovitatav on hinnata

selle instrumendi vajadust ja turuolukorda peale mõningase aja

(nt 1 aasta) möödumist fikseeritud käenduse lõpetamisest ning

kujundada vajaduse ilmnemisel kehtivat turuolukorda arvestav

VKE-dele suunatud otselaen.

Võib kaaluda ka VKE-de väikelaenu ja stardilaenu ühendamist

(kaotades piirangu, et ettevõte peab olema tegutsenud vähem

kui 3 aastat).

EY | 62


Innovatsiooni-

laen

Kujundada uus, tootearendust ja innovatsiooni toetav finantsinstrument

Leevendatav turutõrge: innovatsiooni puudulik rahastamine

Hetkel puudub turul sobiv finantsinstrument, mis võimaldaks

teha suuremaid innovatsiooniks vajalikke investeeringuid,

võimaldades samas suhteliselt pikka (enam kui 2 aasta pikkust)

maksepuhkust laenuperioodi algusaastatel.


Stardilaen ja stardilaenu käendus

Tingimus* Stardilaen Stardilaenu käendus

Sihtrühm Alustavad ja kuni 3 aastat tegutsenud VKE-d


Maksimaalne

summa

100 000 €, millest maksimaalselt

50 000 € võib kasutada käibevahenditeks

Kuni 80% laenujäägist, käendussumma

väheneb proportsionaalselt laenusumma

vähenemisega



Laenu intress /

käendustasu

Ligikaudu 7% laenujäägilt aastas (sõltuvalt

pangast) + euribor

3% laenujäägilt aastas (+ euribor), millele

lisandub pangalaenu intress

Lepingutasu Kokku ligikaudu 2% laenusummalt,

sõltuvalt laenu väljastajast 0,5% laenusummast, minimaalselt 30 €

Tagatis Ettevõtte füüsilisest isikust omanike, kes kuuluvad otseselt või teiste äriühingute kaudu

ettevõtja omanikeringi, solidaarne käendus 25% laenusummast

Rakendamisskeem

Väljastatakse finantseerimisasutuste

vahendusel.

Ettepanek

Alternatiiv 1: valida hankemenetlusel

finantseerimisasutused, kelle vahendusel

stardilaenu anda

Alternatiiv 2: väljastada otselaenuna

Alternatiiv 3: jätkata senise skeemiga,

täpsustatud tingimustega pankade jaoks

NB. Alternatiivid ei ole järjestatud

prioriteetsuse alusel.

Käendatakse krediidiasutuse poolt

väljastatavat laenu.

Ettepanek

Ühtlustada ja defineerida taotluste

hindamise alused ja tingimused ning

delegeerida lepingu alusel käendusotsuste

langetamine krediidiasutustele

Vajadus

kombineerimiseks

toetustega

Alustavatel ettevõtetel esineb vajadus starditoetuse ja -laenu kombineerimise järele.

Starditoetus võib olla esmase investeeringu allikaks ning stardilaen sellele järgneda.

Võib olla ka alustavaid ettevõtteid, kes vajavad starditoetust ja –laenu sama perioodi

tegevuste finantseerimiseks, ent siis peavad toetus ja laen olema suunatud erinevate

kulude katmiseks.

EY | 63

*Ülevaatlikkuse huvides on ülaltoodud tabelis kajastatud antud instrumendi kõik eelhindamise ajal kehtinud

olulisemad tingimused, s.h need, mille osas muudatusettepanekuid ei tehta, kuna vastavat turutõrget ei

tuvastatud. Kõikide tingimuste osas on jätkuvalt vajalik tagada rakendaja võimalus paindlikult turutingimustele

reageerida, arvestades seejuures seadusandja poolt seatud isetasuvuse nõuet.

Eelhindamise käigus läbiviidud turutõrgete analüüsi tulemusel ei tuvastatud otsest vajadust teha

muudatusi ülaltoodud tingimustes. Siiski nähtub 2014.–2016. aasta statistikast, et stardilaenude

väljastamise maht on olnud varasemate eelhindamiste prognoosist ja käesoleva hindamise käigus

hinnatud nõudlusest oluliselt madalam. Seda vaatamata asjaolule, et eelmise eelhindamise käigus

tehtud ettepanekud stardilaenu kättesaadavuse parandamiseks on ellu viidud. Lõppkasusaajaid

prognoositi 2014–2020 programmiperioodiks 500–1500, eelarveks 11–13,7 miljonit eurot, kuid

sellest on 2016. aasta seisuga realiseeritud suhteliselt väike osa: stardilaenu ja stardilaenu käenduse

lõppkasusaajaid aastatel 2014–2016 oli 124. Seega on realiseerimismäär olnud kordades väiksem

ka prognoosi madalaimatest näitajatest. Selle põhjuste seas viidati valdavalt probleemile, et

laenutaotlust hindavad eraldi nii laenu väljastav pank kui ka KredEx, mis tõstab niigi marginaalse

tulutootlusega instrumendi halduskoormust. See tingib omakorda eraturu krediidiasutuste

motivatsiooni kadumise antud segmendi teenindamisel, mistõttu ei jõua paljud taotlused pankade

vahendusel KredExini. Teiseks aeglustub oluliselt laenuotsuseni jõudmise protsess.

Et alustavate ettevõtete finantseerimisvõimalusi parandada, kujundati järgmised ettepanekud.

Alternatiiv 1: stardilaenude väljastamine läbi finantseerimisasutuste ilma KredExi igakordse

hindamiseta

► Kujundada täpne ja selge raamistik, millistel alustel KredEx stardilaenutaotlusi hindab ja

ettevõtteid finantseerib (sh nõudmised laenusaajale, taotlusele ja finantseeritavale projektile

ning vajadusel juhtumid, millal taotlus siiski KredExile otsustamiseks tuleb edastada).

► Anda KredExi koostööpartneritele õigus väljastada laenu ka KredExiga kooskõlastamata,

eeldusel et koostööpartner kontrollib ise laenutaotleja ja taotluse vastavust KredExi poolt

seatud tingimustele.

► Laiendada KredExi võimalike koostööpartnerite ringi selliselt, et laenude väljastamise

võimalus oleks avatud võimalikult laiale sihtgrupile (nii krediidiasutustele,

hoiu-laenuühistutele, võib-olla ka ühisrahastusplatvormidele). Seeläbi tekiks suurem

konkurents stardilaenu pakkujate seas ning laenu saaksid seejuures väljastada erineva

profiiliga finantsvahendajad, mis võiks eelduslikult mõjuda positiivselt ka väljastatud laenude

hulgale.

► Valida stardilaenu väljastavad finantseerimisasutused läbi riigihanke või läbirääkimistega

riigihanke. Riigihankel seatavate tingimuste hulgas võib kaaluda järgmisi kriteeriume:

• Stardilaenule finantseerimisasutuse poolt pakutav minimaalne intressimäär

või selle vahemik (eesmärgiga saavutada taotleja jaoks võimalikult soodsad

tingimused)

• Madalaim kahjumäär, millest alates võtab stardilaenu kahjususe enda kanda

finantseerimisasutus (eesmärgiga jagada finantseerimise riski

finantseerimisasutusega)

• Finantseerimisasutuse enda poolt KredExi finantseerimisele lisaks pakutava

võimaliku lisafinantseerimise ulatus (eesmärgiga kaasata finantseerimisse

maksimaalses mahus eraturu vahendeid ning saavutada seeläbi

struktuurifondide vahendite võimalikult efektiivne kasutamine)

EY | 64

• Lisaväärtust pakkuvate teenuste olemasolu ja sisu, nt alustavate ettevõtjate

nõustamine jms (eesmärgiga saavutada taotleja jaoks võimalikult soodsad

tingimused)

► Juhul, kui ilmneb, et erasektori finantseerimisasutustel puudub majanduslik motivatsioon

hankes osaleda, võib täiendavalt analüüsida võimalusi rakendada erainvestorite vahendite

kaasamiseks soodustasude maksmist.

► Stardilaenu tingimused ja sihtgrupp muus osas muutmist ei vaja. Siiski, juhul kui viia ellu

punktis 7.1 esitatud ettepanek hakata pakkuma VKE-dele väikelaenu, võib kaaluda kogu

stardilaenu ümberkujundamist VKE-de väikelaenuks. Stardilaenu ja VKE-de väikelaenu

tingimused oleksid muidu sarnased, ainus erinevus oleks sihtrühmas (piirang, et ettevõte on

tegutsenud kuni 3 aastat).

► Riigiabi reegleid tuleb järgida sarnaselt kehtiva skeemiga (sh lubatava abi piirmäärad,

abikõlblikud kulud, intressimäära tase), ent kuna põhilised finantseerimise tingimused riigi

poolt ei muutuks, ei suureneks praeguse skeemiga võrreldes ka keelatud riigiabi osutamise

risk.

Alternatiiv 2: stardilaen alustavale ettevõttele otse KredExist (otselaen)

Kuna stardilaenude puhul tõid erinevad osapooled probleemina välja praeguse skeemi

kohmakuse, oleks teiseks alternatiiviks kujundada stardilaenust vahetult KredExi poolt

väljastatav nn otselaen. Selle ettepaneku rakendamise vajadus muutuks iseäranis põhjendatuks

juhul, kui esimese alternatiivina kirjeldatud hankemenetlusega vahendajate leidmist ei

rakendata või kui hange peaks luhtuma.

Stardilaenu tingimused ja sihtgrupp muus osas muutmist ei vaja. Seetõttu ei muutuks olukord

ka riigiabi seisukohast.

Otselaenu eeliseks on, et kõik alustavate ettevõtjate taotlused jõuaksid hindamiseks igal juhul

KredExini, kuna pangad ei filtreeriks enda jaoks vähematraktiivseid kliente või projekte juba

esimeses etapis välja.

Puudustena võib välja tuua selle, et kaoks senise skeemi eeliseks olev pankade laiaulatuslik

võrgustik (st kättesaadavus ja mugavus laenutaotleja jaoks) ning kontakt sihtgrupiga, millega

koos võib väheneda ka „tunne oma klienti“ põhimõttest kantud võimekus klienti ja tema projekti

perspektiivi teadlikult hinnata39

. Taotlejate jaoks lisanduks ettevõtte rahaasjade ajamisse üks

uus osapool (KredEx). Kannatada võib ka sihtgrupi teadlikkus stardilaenu olemasolust.

Arvestada tuleb KredExi halduskoormuse märgatava tõusuga, kui pankadepoolne eelvalik jääb

tegemata.

Investeerimisstrateegia aruteludel turuosalistega ei esitanud ükski uuringus osalenud pank

vastuargumente ettepanekule muuta stardilaen KredExi otselaenuks, pigem oldi soosival

seisukohal (uuringusse kaasati viis Eestis tegutsevat kommertspanka). Seda eelkõige põhjusel,

et tegemist on vähetasuva tootega, mille halduskulud on suured, ent risk suhteliselt kõrge ja

võimalik tulusus samas suhteliselt madal.

Alternatiiv 3: olemasoleva skeemi parendamine

Kolmandaks võimaluseks on jätkata olemasoleva skeemi alusel. Sel juhul tuleks parandada

pankade ja KredExi omavahelist kommunikatsiooniahelat, et laenu menetlemise protsess

võimalikult sujuvaks muuta. Näiteks võiks KredEx veelgi täpsustada tingimusi, millele

39

Võimele tugevad projektid tõhusalt välja selekteerida viitab stardilaenu suhteliselt kõrge edukusprotsent: väljastatud laenudest läks uuringusse kaasatud pankade hinnangul halvaks alla 20%.

EY | 65

stardilaenu saajad peavad vastama, et muuta otsustusprotsess pankades ja KredExis võimalikult

standardseks ja läbipaistvaks. Eesmärk on anda pankadele võimalus konkreetsete kriteeriumide

alusel hinnata, millised projektid on eelduslikult KredExi jaoks aktsepteeritavad ning milliseid ei

ole mõtet sinna edasi saata, kuna need ei vasta KredExi nõudmistele.

Samuti on esimese alternatiivi puhul oluline alles jätta KredExi pakutava laenukäenduse

võimalus neile krediidiasutustele, kelle pakkumist hankel edukaks ei tunnistata.

7.2.2. Riigiabi reeglite kohaldamine stardilaenule

Arvestades, et ülaltoodud ettepanek puudutab vaid stardilaenu väljastamise protsessi ja laenu

tingimuste osas täiendavaid muudatusettepanekuid ei tehta, saab jätkata senise praktikaga riigiabi

reeglite kohaldamisel. KredEx SA on laenu ja tagatiste väljastamisel lähtunud põhiliselt vähese

tähtsusega abi määrusest (edaspidi VTA määrus)40

, vajadusel on tuginetud ka üldise grupierandi

määrusele41

(edaspidi ka GBER). Ka muudetud väljastamisskeemi korral on need määrused

asjakohased.

Riigiabi reeglite nõudeid on selgitatud peatükis 9, ülevaatlik tabel riigiabi tingimustega

finantsinstrumentide lõikes on punktis 9.3. Stardilaenu suhtes on olulised järgmised tingimused.

VTA määruse alusel saab vähese tähtsusega abi anda mistahes valdkonnas, v.a art 1 punktis 1 toodud

valdkonnad (vt loetelu allpool punktis 9.2.1). Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese

tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada

200 000 eurot (VTA määrus art 3 lg 2), maanteetranspordiettevõtte puhul 100 000 eurot. Vähese

tähtsusega abi ei või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.

VTA määruse alusel saab anda vaid sellist riigiabi, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt

võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (nn „läbipaistev abi”, VTA

määrus art 4 lg 1). Laenude puhul arvutatakse abi osakaal ehk brutotoetusekvivalent abi andmise ajal

kehtinud viitemäära alusel, mis omakorda tuleneb komisjoni teatisest viite- ja diskontomäärade

kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (teatis nr 2008/C 14/02)42

ja selle alusel regulaarselt

kinnitatavatest baasmääradest43

. Baasmäärad tuginevad üheaastasele rahaturu intressimäärale

(IBOR).

Kui VTA määruse alusel abi andmine ei ole võimalik, saab lähtuda üldise grupierandi määrusest. GBER

alusel abi andmise valdkonnad on piiratud, eelkõige on asjakohased abi VKEdele (investeerimisabi,

tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi) ning teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antav abi (art 1 p 1).

GBERi kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik

täpselt välja arvutada, ilma, et oleks vaja teha riskihinnangut (nn „läbipaistev abi“, art 5 lg 1). Laenude

puhul loetakse abi läbipaistvaks juhul, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal

kehtinud viitemäära alusel.

Lisaks peab GBERi alusel (ent mitte VTA määruse alusel) antaval abil olema ergutav mõju (art 6 lg-d 1

ja 2, vt lähemalt p 9.2.2) ning ületada ei tohi maksimaalseid abi piirmäärasid, millest suuremad

40

Komisjoni määrus nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 41

Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks 42

Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (2008/C 14/02), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0119(01)&from=EN 43

Base rates for the 28 Member States as of 1.2.2018, http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0119(01)&from=EN


EY | 66

abisummad ei kuulu enam GBERi kohaldamisalasse. Vastavad teavitamiskünnised on sätestatud art 4

lg-s 1. Näiteks VKEdele antava investeeringuteks ettenähtud abi teavitamiskünnis on 7,5 miljonit

eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.

VKE-dele investeeringuteks antava abi abikõlbulikud kulud on materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud (seega ei ole võimalik finantseerida käibevahendeid) ning

otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulu, mis arvutatakse välja

vähemalt kaheks aastaks (GBER art 17 lg 2, täpsemad tingimused nii materiaalsete kui

immateriaalsete varade ja tööhõivega seotud kuludele on toodud lõigetes 3-5).

Abi osakaal ei tohi ületada:

a) väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest;

b) keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest (GBER art 17 lg 6).

Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse summadest, millest ei ole makse ega

muid tasusid maha arvatud.44

Ülaltoodut kokku võttes ei tekita stardilaenu tingimused vastuolu riigiabi reeglitega ning kirjeldatud

piiranguid arvestades on stardilaenu võimalik jätkuvalt väljastada.

Allutatud laenud

Kapitalilaen

Tingimus* Kirjeldus

Sihtrühm Ettevõte, mis teeb investeeringuid arengusse ja tegevusmahtude kasvu, mille omakapital on vähemalt 100 000 € ning millel puuduvad ületähtajalised ajatamata võlgnevused

Sihtotstarve Ettevõtte arendamine või laiendamine ja selle konkurentsivõime suurendamine

Maksimaalne summa

Kuni 2 000 000 €, kui mitte rohkem kui ettevõtte omakapitali suurus laenu väljastamise hetkel. Kapitalilaenu osakaal finantseeritavas projektis saab olla kuni 67%.

Tagasimakseperiood Üldjuhul 3 kuni 5 aastat, kuid mitte rohkem kui 10 aastat

Maksepuhkus Tegemist on allutatud laenuga. Üldjuhul võimaldatakse maksepuhkust 3 aastat, kuid mitte rohkem kui 7 aastat.

Intressimäär

Üldjuhul vahemikus 8,5–15%. Intress võib koosneda kahest komponendist: fikseeritud intressist ja ettevõtte edukusest sõltuvast intressist. Fikseeritud intressi maksed tasutakse reeglina igakuiselt, perioodiliselt tasumisele kuuluv intress moodustab ligikaudu 67% kogu intressist. Ettevõtte edukusest sõltuv intress makstakse laenuperioodi lõpus.


Tagatis Ei ole nõutud

Rakendamisskeem Laenu väljastab KredEx, kuid kui lisaks kapitalilaenule võetakse ka pangalaen, on soovitatav samaaegselt pöörduda nii panka kui KredExisse, et laenutingimused kooskõlastada.

Vajadus kombineerida toetustega

Võib olla vajalik kombineerida toetustega, eriti suuremate investeeringuprojektide puhul.



44

GBERi 2017. a. täiendustega muudeti lubatavaks abikõlblike kulude summa arvutamine teatud tingimustel lihtsustatud korras, vastavalt määrusele nr 1303/2013.

EY | 67


reageerida, arvestades muuhulgas seadusandja poolt seatud isetasuvuse nõuet.

Eelhindamise käigus läbiviidud turutõrgete analüüsi tulemusel ei tuvastatud otsest vajadust ühtegi

ülaltoodud tingimust muuta. Tegemist on instrumendiga, mis aitab üldjuhul turutingimustest kallima

hinna eest lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi suurematel ettevõtetel, kelle jaoks ei

ole kommertspankade laenutooted kättesaadavad kas ebapiisavate tagatiste või projekti kõrgema

riskitaseme tõttu.

Praeguse majanduskonjunktuuri juures ei ole nõudlus kapitalilaenu järele olnud kuigi suur, kuna

pangad pakuvad ettevõtjatele sobivatel tingimustel oma tooteid. Samas oli turuosaliste ühine

seisukoht, et majandusolukorra halvenemisel on KredExi kapitalilaen väga oluline turutõrke

leevendaja, seega peaks selle instrumendiga kindlasti jätkama.

Kapitalilaenu võib teatud juhtudel olla vajalik kombineerida toetusega, eriti suuremate

investeeringuprojektide puhul. Tagatud peab olema, et toetust ei kasutataks laenu tagasimaksmiseks.

Tehnoloogialaen/tööstuslaen

Tingimus* Kirjeldus

Sihtrühm Töötleva tööstuse ettevõtted

Sihtotstarve Investeeringuteks materiaalsesse või immateriaalsesse varasse, mis toetab tootlikkuse tõstmist

Maksimaalne summa

Kuni 2 000 000 €, kuid mitte rohkem kui 40% projekti maksumusest

Tagasimakseperiood KredEx katab projekti omafinantseeringu osa ning laenu hakatakse tagasi maksma siis, kui pangalaen on tagastatud.

Maksepuhkus Kokkuleppel (oleneb pangalaenu/liisingu pikkusest)

Intressimäär Võrdne krediidi- või finantseerimisasutuse poolt väljastatava laenu- või liisinguintressiga, või 1-2 protsendipunkti võrra kõrgem, sõltuvalt finantseerimise määrast

Lepingutasu Ei ole

Tagatis Ei ole üldjuhul nõutud

Rakendamisskeem Laen väljastatakse projekti finantseeriva krediidi- või finantseerimisasutuse kaudu l.


Võib olla vajalik kombineerida toetustega, eriti suuremate investeeringuprojektide puhul.




reageerida, arvestades muuhulgas seadusandja poolt seatud isetasuvuse nõuet.

Eelhindamise käigus läbiviidud turutõrgete analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et senise

tehnoloogialaenu puhul oleks vaja teha mitmeid muudatusi.

Analüüsides turuosalistega tehtud intervjuude põhjal erinevate sektorite finantseerimisvajadusi

järgneval kolmel aastal, ilmnes, et kõige enam vajavad laenu töötleva tööstuse ettevõtted. Samas ei

ole olnud nõudlus KredExi tehnoloogialaenu järele kuigi suur. Üheks põhjuseks on, et tehnoloogialaenu

sihtgrupiks olevad ettevõtjad ei ole praegu pakutavast tehnoloogialaenust piisavalt teadlikud või ei näe

seda endale sobiva instrumendina. Seetõttu otsustati teha turutõrgete paremaks adresseerimiseks

järgmised ettepanekud:

EY | 68

► Laiendada sihtrühma kõigile tööstusettevõtetele.

► Mitte piirata sihtrühma eksportivate ettevõtetega.

► Muuta paindlikumaks laenu sihtotstarvet, loobudes piirangust toetada antud meetme raames vaid

seadmete ja masinate soetamist ning pakkudes seda laiemalt investeeringuteks materiaalsesse või

immateriaalsesse varasse, eesmärgiga tõsta tootlikkust.

► Sihtgrupi paremaks kõnetamiseks muuta meetme senine nimi „Tehnoloogialaen“ näiteks

„Tööstusettevõtete laenuks“ vmt, jättes seejuures ka edaspidiseks võimaluse meetme nimetust

vajadusel täpsustada või muuta.

Lisaks analüüsiti vajadust pakkuda tööstuslaenu pikema tähtajaga kui 10 aastat, ent turuosalistega

tehtud intervjuudest ja ettevõtete küsitluse tulemustest selle järele vajadust ei ilmnenud. Kuivõrd

tööstuslaenu puhul on tegemist allutatud laenuga, mida hakatakse tasuma alles pärast pangale tema

osa tagastamist, siis võib ulatuda laenutähtaeg ka praegustel tingimustel üle 10 aasta, kui

krediidiasutus väljastab enda laenuosa näiteks 7-aastase tagasimaksetähtajaga.

Riigiabi reeglite kohaldamine allutatud laenudele

Ka allutatud laenude puhul saab abi andmisel tugineda VTA määrusele ning üldise grupierandi

määrusele.


finantsinstrumentide lõikes on punktis 9.3.

VTA määruse alusel saab vähese tähtsusega abi anda mistahes valdkonnas, v.a art 1 p-s 1 toodud


tähtsusega abi kogusumma (s.t laenude puhul laenuga antava abi brutotoetusekvivalent) ei tohi mis

tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot (VTA määrus art 3 lg

2), maanteetranspordiettevõtte puhul 100 000 eurot ning abi ei või kasutada maanteevedudeks

ettenähtud veokite soetamiseks. Kuna allutatud laenude puhul puudub tagatis, on vähese tähtsusega

abina väljastatava laenu puhul nõutav brutotoetusekvivalendi väljaarvutamine.

GBER alusel abi andmise valdkonnad on (erinevalt vähese tähtsusega abist) piiratud, eelkõige on

artikkel 1 punktis 1 loetletud lubatud abiliikidest asjakohased:

► abi VKE-dele45

(investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi) ning

► teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi.

Jälgida tuleb abi teavitamiskünniseid (GBER art 4 lg 1), s.t maksimaalseid abisummasid, mida tohib

anda ilma, et kaasneks Euroopa komisjoni teavitamise kohustust. Kapitali- ja tööstuslaenude kontekstis

olulisemad teavitamiskünnised on:

► VKE-de investeerimisabi – 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

► VKE-de nõustamisabi (nt välisekspertide nõustamisteenus) – 2 miljonit eurot ettevõtja ja

projekti kohta;

► VKE-de messidel osalemise abi – 2 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

► VKE-de innovatsiooniabi – 5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

► teadus- ja arendustegevuse abi – 7,5 – 40 miljonit eurot, sõltuvalt projekti tüübist;

► protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi – 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja

projekti kohta.

45

Milliseid ettevõtteid saab GBER-i rakendamisel lugeda VKE-deks, on defineeritud GBER I lisas.

EY | 69

Kõik loetletud piirmäärad on kapitali- ja tööstulaenu maksimumsummat silmas pidades piisavad.

Iga abiliigi osas sätestab GBER piirangud abikõlbulike kulude osas. Näiteks VKE-dele investeeringuteks

antava abi puhul on abikõlbulikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute

kulud järgmistel tingimustel:

► investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte

asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu

mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi

täieliku ümberkorraldamisega

► ettevõttele kuuluva vara soetamine, kui täidetud on järgmised tingimused: • ettevõte lõpetas tegevuse või oleks lõpetanud tegevuse, kui seda ei oleks ostetud;

• varad ostetakse kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud ja

• • tehing toimub turutingimustel.

Immateriaalse vara soetamisel on tingimuseks, et seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes,

seda tuleb käsitleda amortiseeruva varana, see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga

mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning vara peab ettevõtja vara hulka kuuluma vähemalt kolm aastat.

Abi osakaal ei tohi VKE-de investeeringuteks ettenähtud abi puhul ületada:

► väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest;

► keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest (GBER art 17 lg 6).

Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse summadest, millest ei ole makse ega muid

tasusid maha arvatud.46

Lisaks eeltoodud tingimustele peab GBERi alusel (ent mitte VTA määruse alusel) antaval abil olema

ergutav mõju (art 6 lg-d 1 ja 2, vt lähemalt p 9.2.2).

Nii VTA määruse kui GBERi alusel abi andmisel tuleb tagada, et tegemist oleks „läbipaistva abiga“, s.t

abi brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma, et oleks vaja teha

riskihinnangut. Laenude puhul üldiselt loetakse abi läbipaistvaks juhul, kui brutotoetusekvivalent on

arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel vastavalt viitemäärade teatisele. Allutatud

laenude puhul on Euroopa komisjoni praktika aga sisse toonud täiendavad nõudmised abielemendi

arvutamisele, et võtta arvesse laenude allutatusest tulenevat kõrgemat riski.

Otseselt ei maini ükski käsitletud määrus või teatis allutatud laene, seega tuleb allutatud laenude

abielemendi arvutamisel tugineda Euroopa komisjoni riigiabi otsustele. Euroopa Kohtu praktika juba

VTA määruse eelmise versiooni kehtivusajast nõuab, et allutatud laenude puhul tuleb Komisjoni

kinnitatud viitemääradele lisada baaspunkte arvestades kõrgendatud riski.47

Allutatud laenude osas on

Euroopa komisjon oma otsustes isegi väljendanud, et viitemäärade teatis allutatud laenude suhtes ei

kehti ja allutatud laenud ei kuulu seetõttu läbipaistva abi alla. Samas on komisjon allutatud laenu

abielemendi arvutamise skeemi heaks kiites siiski viitemäärade teatisele viidanud, mistõttu on

abielemendi arvutamisel sellele tuginemine jätkuvalt õigustatud48

.

Euroopa Komisjon on oma praktikas heaks kiitnud abielemendi arvutamise näiteks järgmise skeemi

alusel:

46

GBERi 2017. a. täiendustega muudeti lubatavaks abikõlblike kulude summa arvutamine teatud tingimustel lihtsustatud korras, vastavalt määrusele nr 1303/2013. 47

Euroopa komisjoni riigiabi otsus SA.31690 (N 438/10), kättesaadav: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/237865/237865_1285555_113_3.pdf. 48

Kättesaadav: http://stateaidhub.eu/blogs/stateaiduncovered/post/1817#_ftn1

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/237865/237865_1285555_113_3.pdf

EY | 70

a) esiteks teha kindlaks abisaaja krediidireiting;

b) teiseks alandada krediidireitingut ühe ühiku võrra, et kajastuks (tagatiseta) allutatud laenu

kõrgem riskitase;

c) kolmandaks, vastavalt viitemäärade teatisele teha kindlaks kohalduv viitemäär, mis peab

vastama tulbas „väiksed tagatised“ eelmises punktis viidatud viisil alandatud krediidireitingu

reale;

d) neljandaks, saadud marginaal lisada laenu andmise hetkel kohalduvale baasmäärale;

e) viiendaks, nii leitud turuintressi ja tegeliku intressi vahe on aastane abielement, mis

korrutatakse laenujäägiga;

f) kogu abisumma on diskonteeritud aastaste abielementide summa.49

Kui abi antakse mitmes osas või etappidena, siis tuleb diskonteerida makstava abi väärtus selle

andmise hetke väärtuseni (GBER art 7 lg 3). Rahastamiskõlblike kulude väärtus diskonteeritakse

abiandmise hetke väärtusele. Vastavalt viitemäära teatisele kasutatakse selleks üldiselt baasmäära,

mida on suurendatud 100 baaspunkti võrra50

.

Kokkuvõttes, käsitletud allutatud laenude väljastamine VTA määruse ja GBER-i alusel oleks lubatav.

Kapitalilaenu osas saab jätkata senise praktikaga riigiabi reeglite kohaldamisel, kuna

finantsinstrumendi tingimused jäävad samaks.

Tööstuslaenu tingimuste muudatusettepanekud ei tekita samuti vastuolu ülalkirjeldatud tingimustega.

Nii sihtrühm kui laenu sihtotstarve sobituvad üldise grupierandi lubatud raamidesse, väiksemate

laenusummade puhul ka vähese tähtsusega abi raamistikku.

49

Euroopa komisjoni riigiabi otsus SA.38674 (N/2014), http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/252601/252601_1628102_110_2.pdf. 50

Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (2008/C 14/02), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0119(01)&from=EN

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/252601/252601_1628102_110_2.pdf



EY | 71

Muud otselaenud

Ekspordilaen

Tingimus* Kirjeldus

Sihtrühm Ettevõtted, mis tahavad finantseerida Eestis toodetud kaupade ja teenuste eksporti

Sihtotstarve Eksporditehingute finantseerimine

Maksimaalne summa

Kuni 15 000 000 € välisostja kohta

Tagasimakseperiood Üldjuhul 2–10 aastat


Intressimäär Sõltub baasintressist ja riskimarginaalist


Tagatis Nõutud on krediidikindlustuse olemasolu

Rakendamisskeem Otselaen KredExist


Sobiva toetusmeetme olemasolul Võib olla vajalik kombineerida toetusega (nt EAS-i loomemajanduse eksporditoetus).

* Ülevaatlikkuse huvides on ülaltoodud tabelis kajastatud antud instrumendi kõik eelhindamise ajal kehtinud




Eelhindamise käigus tehtud intervjuude käigus viitasid ettevõtjad mitmetele ekspordilaenuga seotud

probleemidele. Intervjuudest nähtus, et palju tajutakse lähiriikide soodsamaid võimalusi eksporti

toetada, mis mõjub Eesti ettevõtete konkurentsiolukorrale halvasti. Turutõrgete analüüsi põhjal jõuti

järeldusele, et ekspordilaenu senised tingimused on valdavalt siiski põhjendatud, on vaja tõsta vaid

ekspordilaenu maksimaalse summa ülempiiri.

Esiteks ilmnes intervjuudest erialaliitude ja ettevõtjatega, et senine ekspordilaenu ülempiir 3 miljonit

eurot on liialt piirav. Seoses suuremahuliste tehingutega esineb nõudlust isegi enam kui 10-miljonilise

finantseerimise järele.

Teise probleemina viidati tagasimakseperioodi piirmääradele, seejuures tunti huvi nii lühema (alla

2-aastase) kui pikema (isegi üle 10-aastase) tagasimakseperioodi vastu. Tähtaega ei ole aga OECD

ekspordikrediidi reeglite51

tõttu võimalik lühendada (vastasel korral tuleks laen ümber kujundada

faktooringuks) ega pikendada. Pikendamine ei ole soovitatav ka seetõttu, et üle 10-aastane tähtaeg

võib olla liiga pikk nii ettevõtte enda kui ka KredExi riskide haldamise seisukohast.

Turutõrgete lahendamiseks kujundati seega järgmine ettepanek:

► Tõsta maksimaalne laenusumma 10–15 miljoni euroni.

Üle 3 miljoni euro suuruse ekspordilaenu järele ei ole nõudlus küll väga suur, ent võimalus

finantseerida ka ükskuid perspektiivikaid väga suuri tehinguid peaks KredExile avatud olema.

Teisalt tuleb ülempiiri seadmisel arvestada KredExi vajaduse ja võimekusega finantseerida

jätkuvalt ka muid projekte.

Riigiabi reeglite kohaldumist laenusumma ülempiiri tõstmine ei mõjuta. Ekspordilaenu praegust

51

OECD Country Classification for aid and repayment terms, http://www.oecd.org/trade/xcred/country-classification.htm

http://www.oecd.org/trade/xcred/country-classification.htm

EY | 72

sihtotstarvet silmas pidades ei mahuks see GBERis antud lubatavate erandite alla52

ning peab seega

olema kujundatud ka edaspidi eraõigusliku investori printsiipi järgides selliselt, et tegemist ei oleks

riigiabiga. See omakorda seab piirangud ekspordilaenu tingimuste soodsamaks muutmisele ja selgitab,

miks ei ole võimalik muuta selle meetme teatud tingimusi Eesti ettevõtjaid paremini toetavaks (nt alla

turutaseme intressimäära või alla 2-aastase tagasimakseperioodi pakkumise kaudu).

UUS: Innovatsioonilaen

Turuosaliste seas valitseb laialdane konsensus, et olemasolevad meetmed ei toeta piisavalt ettevõtete

innovatsiooni ja tootearendust. Puudub sobiv finantsinstrument, mis võimaldaks teha suuremaid

investeeringuid tootearendusse ja innovaatilistesse lahendustesse, võimaldades samas suhteliselt

pikka (enam kui 2 aasta pikkust) maksepuhkust laenuperioodi algusaastatel.

Tootearenduse projektide rahastamiseks ei ole krediidiasutuste laenu- ja liisingutooted sageli

kättesaadavad või sobivad. Olemasolevad KredExi laenud toimivad allutatud laenu printsiibil (st on

nõutud panga või muu erainvestori osalus) ning pangad üldjuhul esimeseks 3 aastaks maksepuhkust

ei võimalda.

Arvestada tuleb innovatsiooni valdkonnas paratamatult kaasneva väga kõrge riskiga, mis samuti

turutingimustel finantseerimise võimalusi ahendab. Seega peaks innovatsioonilaen olema tugeva

toetuse komponendiga, et adresseerida riskantseid, ent uuenduslikke projekte.

Seetõttu on sarnaselt eelmise eelhindamise käigus käsitletuga taaskord tehtud ettepanek välja

töötada innovatsiooni toetav finantsinstrument, nn innovatsioonilaen. Nagu peatükis 7.1 rõhutatud,

tuleb ka innovatsioonile suunatud meetme puhul eelistada lahendusi, mis on kõige enam kooskõlas

rakenduskava prioriteetidega (tootlikkus, ekspordi kasv), adresseerivad suurimaid turutõrkeid,

pakuvad suurimat lisandväärtust, suudavad kõige efektiivsemalt riske erasektoriga jagada ning

toetavad võimalikult jätkusuutlikke projekte.

Tabel 20. Võimalikud innovatsioonilaenu rakendamise tingimused

Tingimused* Innovatsioonilaen

Sihtrühm Tegutsevad VKE-d

Sihtotstarve Toote- ja teenusearendus ning innovatsioon

Ühe väljastatava laenu suurus

Täpsustatakse instrumendi edasise väljatöötamise käigus * Hinnanguliselt jääks keskmine laenuvajadus ettevõtte kohta 200 000 € suurusjärku. Laenuvajadus võib olla üksikjuhtudel siiski oluliselt suurem.

Tagasimakseperiood Täpsustatakse instrumendi edasise väljatöötamise käigus

Maksepuhkus Kuni 3 aastat, erandjuhul kuni 5 aastat

Intress Täpsustatakse instrumendi edasise väljatöötamise käigus

Tagatise nõue Üldjuhul puudub


Innovatsioonilaenu kombineerimine toetustega on sageli vajalik. Instrumendi

väljatöötamisel võiks ette näha võimaluse väljastada seda nii eraldiseisvalt kui

kombineerituna toetustega.

* Ülevaatlikkuse huvides on ülaltoodud tabelis kajastatud antud instrumendi kõik eelhindamise ajal kehtinud



52

Üldise grupierandi määruse (GBER) artikli 1 lõike 2 punkti c kohaselt on vahetult eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude jooksvate kuludega seotud riigiabi lubatavate erandite skoobist väljas.

EY | 73


Juhul, kui kujundada innovatsioonile suunatud finantsinstrument, tuleb kindlasti silmas pidada selle

kokkusobivust riigiabi reeglitega. Innovatsiooni eesmärgil riigiabi andmine ei ole iseenesest vastuolus

VTA määrusega, järgida tuleb üldisi vähese tähtsusega abi andmise reegleid (toetuse piirmäärad,

lubatav intressimäär jne). Üldise grupierandi määruse (GBER) kohaselt on innovatsioon lausa otseselt

soositud valdkond. Riigiabi on täpsemalt käsitletud peatükis 7.4.3.

Tootearenduse raames võib finantseerida erinevaid uuringuid, mis toetavad prototüüpide loomist,

tutvustamist, katsetamist ja valideerimist tegelikke töötingimusi kajastavas keskkonnas.

Olemasolevate toodete või protsesside täiustamine siia alla ei kuulu. VKE-de innovatsiooni valdkonnas

on lubatud kuludeks näiteks patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja

kaitsmise kulud, tööjõukulud ning innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud.

Seega mõistetakse kavandatavate finantsinstrumentide kontekstis innovatsioonilaenu siiski eeskätt

toote- ja teenusearenduse fookusega instrumendina, mille tulemusel peaks ilmnema ettevõttes oluline

muutus/areng. Selleks võib olla näiteks lisandväärtuse kasv, ekspordi alustamine või suurendamine

või müügikäibe kasv, mis saavutatakse toote- ja teenusarenduse tulemuse kommertsialiseerimise

tulemusel.

Kuna toote- ja teenusearendus suurendab eeskätt ettevõtete käibekapitali vajadust (sh arenduse

tööjõukulude, katsete, materjalikulude jms katteks), siis peaks olema vähemalt 50–70% innovatsiooni-

laenust suunatud käibevahenditesse. Masinate ja seadmete investeeringuvajaduste katmise

mitteoptimaalset olukorda adresseerib juba KredExi tehnoloogia-/tööstuslaen, mistõttu on oluline

vältida ka instrumentide omavahelist dubleerimist. Ülejäänud 30–50% ulatuses oleks võimalik

investeerida ka masinatesse ja seadmetesse juhul, kui see on vajalik uue toote väljatöötamiseks (nt

seadmeparki mõnevõrra täiendada/uuendada).

Kuivõrd tegemist oleks kõrge riskiga instrumendiga, mis võib sisaldada isegi toetuse komponenti, ei

pruugi KredEx olla sobivaim innovatsioonilaenu väljastaja. Selleks võib olla mõni muu olemasolev

asutus, aga võib kaaluda ka uue, sobiva keha loomist, mille ülesandeks oleks hallata innovatsiooni

finantseerimist laiemalt kui ainult IKT-sektoris.

Sihtrühm

Toote- ja teenusearenduse vajadus esineb eeskätt alustavatel ettevõtetel, kes pole veel

majandustegevust alustanud, aga ka juba tegutsevatel ettevõtetel, kes soovivad oma senist

tooteportfelli laiendada, kuid tulenevalt planeeritava toote-/teenusarenduse kõrgest riskitasemest ei

saa vajalikke rahalisi vahendeid eraturult kaasata. Seejuures on alustavate ettevõtete esmase

äritegevuse arendamiseks turul mitmeid spetsiaalseid finantseerimistooteid, nagu EAS-i starditoetus,

KredExi stardilaen ning erinevad omakapitaliinvesteeringute võimalused. Samas on oluline märkida,

et alustavatel ettevõtetel puudub sageli suutlikkus suuremahuliste investeerimislaenude

tagasimaksmiseks, mistõttu sobivad neile pigem erinevad toetusmeetmed.

Kui kujundada innovatsiooni toetusmeede laenuna, on seetõttu soovitatav käsitleda

innovatsioonilaenu sihtrühmana majanduslikult aktiivseid (nn established) VKE-sid, kellel on

rahavood olemasolevast äritegevusest ning kes soovivad oma väärtuspakkumist laiendada.

Sihtrühma ei oleks mõistlik tegevusvaldkonniti piirata. IKT valdkonnas on mitmeid innovatsiooni

toetavaid meetmeid turul juba olemas, pigem tuleks tagada, et ka muude tegevusvaldkondade puhul

oleks innovatsiooni võimalik finantseerida. Samas ei pea olema aga ilmtingimata tegemist stabiilsete

rahavoogudega ettevõtetega. Näiteks Tekes finantseerib ka majanduslikus kitsikuses olevaid

ettevõtteid, kes soovivad oma senist toote- ja teenuspakkumist innovatsiooni kaudu ümber kujundada.

Eeldusel, et innovatsioonilaenu potentsiaalne sihtrühm sarnaneb EAS-i poolt 2007–2013

EY | 74

programmiperioodi teadus- ja arendusprojektide raames toetatud ettevõtetega, siis oleks sihtrühma

kuuluv ettevõte järgmine53

:

► Tegutsenud rohkem kui 3 aastat

T&A toetuse saamise hetkel oli 26% ettevõtetest 3–6 aastat tegutsenud (registreerimise

hetkest), 19% ettevõtetest 7–10 aastat tegutsenud ja 37% üle 10 aasta tegutsenud.

► Töötajate arvu alusel mikro- või väikeettevõte

52%-l toetatud ettevõtetest oli toetuse saamise hetkel alla 10 töötaja, 24%-l 10–49 töötajat ja

12%-l 50–249 töötajat.

► Aastase käibe alusel mikro- või väikeettevõtte

68% toetust saanud ettevõtte aastane käive oli alla 2 miljonit euro, 26%-l 2–10 miljonit eurot.

► Tegev info ja side, töötleva tööstuse või kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas

Toetust saanud ettevõtetest 32% olid tegevad info ja side valdkonnas, 30% töötleva tööstuse

ning 22% kutse-, teaduse- ja tehnikaalase tegevuse alal. Teiste sektoritena olid toetuse saajate

hulgas esindatud ehitus, hulgi- ja jaekaubandus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.

Sekkumisloogika

Ettevõtete innovatsiooni, sh toote- ja teenusearenduse protsess hõlmab erinevaid etappe alustades

idee tekkimisest kuni tulemite kommertsialiseerimiseni (Error! Reference source not found.) ning

kõikide nende etappide vältel vajatakse tegevuste elluviimiseks rahastust. Seejuures on esimesed

etapid riskantsemad, kuid mida lähemale toote kommertsialiseerimisele, seda suuremaks muutub

kapitalivajadus ja projektide tulusus.

Toetustest on ettevõtetel võimalik kasutada innovatsiooni- ja arendusosakut, mis oma piiratud

toetussumma ja sihtotstarbe tõttu ei võimalda katta kõiki arendustegevusega seotud kulutusi. Samuti

on EAS-i vahendusel saadaval kasvuettevõtete arenguprogrammi meede, mille fookus on ettevõtete

tegevuse mitmekülgsel toetamisel. Üheks toetatavaks valdkonnaks on arendustegevus, sh toote- ja

teenusearenduse plaani loomine. Toetus ühe ettevõtte kohta on kuni 500 000 eurot, kuid siinjuures

tuleb arvestada, et ainult osa sellest on suunatud arendustegevustega seotud kulude katmisele.

Lisaks MKM-i haldusalas olevatele meetmetele vastutab mitmete tegevuste eest teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni alal ka HTM, tagades muu hulgas ka näiteks teadusasutuste

koostöö korraldamist ettevõtetega. Ülesannete jaotus ja koordineerimine toimub vastavalt Vabariigi

Valitsuse kehtestatud „Teadmistepõhise Eesti“ strateegiale.54

Ettevõtete innovatsiooniprojektides, st toote- ja teenusearenduse projektides, eksisteerib vajadus

finantsinstrumendi kombineerimiseks toetuse vormis abiga. Nimelt võimaldavad toetused

(innovatsiooniosak, arendusosak, HTM-i meetmed) rahastada arendusidee konkreetsema

kontseptsiooni väljatöötamist põhjaliku tootearenduse läbiviimiseks. Seega vähenevad

investeeringuriskid nii ettevõtte kui ka riigi jaoks. Samuti võivad vajada arenguplaani meetmest toetust

saavad ettevõtted programmi raames väljatöötatud tootearenduse idee jaoks lisarahastust. Sellest

tulenevalt on soovitatav käsitleda innovatsioonilaenu ja toetusi üksteist toetavate ja täiendavate

sekkumisvormidena.

Riski- ja omakapitaliinstrumendid on suunatud väga spetsiifilistele skaleeritavate teenuste ja

53

Tuginedes EAS-i andmetele 54

Rakendusplaan Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide täitmiseks, Vabariigi Valitsuse 26. mai 2016. a korraldus nr 183

EY | 75

toodetega ettevõtetele, mis suudavad tagada investoritele soovitud tootlust. Üldjuhul hakkavad fondid

investeerima ka hilisemas faasis – siis, kui toote/teenuse arendamisega on suhteliselt kaugele jõutud

(joonis 20). See tähendab, et investeeritakse selles faasis, kus kiirendite tegevus lõppeb. Samas on

kiirendid keskendunud eeskätt nutika spetsialiseerumise ja kõrgtehnoloogia valdkondade

iduettevõtetele. Seega pole üldjuhul riski- ja omakapitaliinstrumendid toimivate ettevõtete

innovatsioonitegevuse rahastamiseks sobivad.

Kommertspankade laenutooted muutuvad üldjuhul ettevõtete jaoks kättesaadavaks peale

toote-/teenusearenduse tulemuste tasuvuse valideerimist, kui vajatakse täiendavaid rahalisi

vahendeid arendatud toote tootmiseks ja turustamiseks (Error! Reference source not found.).

Erandjuhul saavad majanduslikult stabiilsed ja püsivate rahavoogudega ettevõtted ka aktiivse

arendustegevuse (commitment) faasis käibekapitalilaenu, kuid sellisel juhul on see tavalistel

turutingimustel laen, mida ettevõtted peavad ka kohe tagasi maksma hakkama.

Lähtuvalt turul kaetavast innovatsiooni rahastamise vahemikust on soovitatav positsioneerida

innovatsioonilaenu toote- ja teenusearendusprotsessi varasemasse faasi (Error! Reference source

not found.), et ettevõttel oleks juba idee kontseptsiooni loomisel enne aktiivse arendustegevuse

alustamist rahastamise kindlus ja ka tegevuseks vajalikud rahalised vahendid olemas. See toob endaga

automaatselt kaasa ka riskantsemad projektid ja suurema ebaõnnestumise tõenäosuse.

Innovatsioonilaenu finantseerimine peaks ulatuma vähemalt kuni valideerimise faasi lõpuni, sest

seejärel peaks avanema ettevõtetele ligipääs ka kommertspankade vahenditele.

Joonis 20. Innovatsioonilaenu sekkumisloogika

Tingimused

Tuginedes eelhindamise analüüside tulemustele ja teiste riikide innovatsioonilaenu rakendamise

praktikale, on soovitatav rakendada innovatsioonilaenu soodustingimustel ehk väga suure toetuse

komponendiga. Seeläbi julgustataks ettevõtteid viima läbi ka riskantsemaid innovaatilisi toote- ja

EY | 76

teenusearendusprojekte, mille ebaõnnestumise tõenäosus on suurem ning mida pole seetõttu võimalik

eraturu laenutoodetega finantseerida.

Finantseerimise paindlikumaks muutmiseks ja riskide paremaks haldamiseks võib kavandada

väljamaksete tegemise võimalust osamaksetena. See tähendab, et kui toote-/teenusearendus toimub

etappidena (vt Error! Reference source not found.), siis tehakse iga järgneva etapi väljamakse alles

peale ettevõtte progressi- ja finantsaruande heakskiitmist. Etappide arv võib varieeruda sõltuvalt

tootearenduse projekti pikkusest, keerukusest ja investeeringu suurusest. Kui vaheetappide tulemusel

peaks ilmnema, et projekt pole jätkusuutlik (nt ettevõte pole saavutanud seatud vahe-eesmärke), siis

on võimalik rahastus peatada. Selle tulemusel võivad saada esimestes finantseerimisetappides

rahastust suurem arv ettevõtteid kui hilisemates innovatsioonietappides.

Rakendamine

Analüüsi põhjal välja pakutud innovatsioonilaenu kõrgest riskist ja soodsatest tingimustest lähtuvalt

pole innovatsioonilaenu tõenäoliselt võimalik rakendada koostöös pankadega, vaid pigem otselaenuna

või tagastatava abina ning selle suhtes oleks vajalik teha erand isetasuvuse nõude osas, mis laenude

suhtes muidu kehtib55

. Instrumendi rakendamisskeem on soovitatav üles ehitada selliselt, et oleks

tagatud ühelt poolt laenu haldamise kompetents ning teiselt poolt suutlikkus hinnata suure riskiga ja

mitteprognoositavate tulemustega projekte. Seda on võimalik teha näiteks tagastamatut abi pakkuvate

ja finantsinstrumentide rakendamise kogemusega üksuste koostöös.

Innovatsioonilaenu rakendamine eeldab tihedat koostööd ettevõtjatega. See saab alguse

laenutaotluse hindamisel, mis peaks Soome Tekese eeskujul tuginema nii projektiplaanile, ettevõtte

tegevusajaloole kui ka läbirääkimistele ettevõtjaga. Samuti jälgitakse jooksvalt ettevõtte projekti

käekäiku ja tulemuste saavutamist: vaheetappide raames vaadatakse enne laenu järgmise osamakse

tegemist üle projekti tegevus- ja finantsaruanne.

Välisriikide innovatsiooni toetamise skeemide eeskujul võib kaaluda ka innovatsioonilaenu

kombineerimist nõustamiskomponendiga. See peaks keskenduma ettevõttele ja selle juhtkonnale toe

pakkumisele innovatsiooni, arendustegevuse ja muutuste juhtimisel terve projekti vältel. Seega

oleks tegemist pigem juhtimisalase toega, mis eeldaks nõustamist osutavatelt isikutelt väga häid

teadmisi ning varasemat kogemust arendustegevuste ja muutuste juhtimise valdkonnas, sh riskantsete

projektide tulemuslikkuse hindamisel. Seetõttu oleks vägagi soovituslik kaasata sellel eesmärgil

eraturu valdkondlikke eksperte.

Riigiabi reeglite kohaldamine innovatsioonilaenule

Innovatsioonilaenu rakendamisel on võimalik lähtuda kas vähese tähtsusega abi määrusest või üldisest

grupierandi määrusest sõltuvalt sellest, kas ettevõttele antava abi brutotoetusekvivalent on väiksem

kui 200 000 eurot, mis on vähese tähtsusega abi ülemmäär kolme järjestikkuse eelarveaasta peale

kokku (art 3 lg 2). Allkirjeldatud reeglitele lisaks tuleb järgida ka 9. peatükis toodud üldnõudeid.

Vähese tähtsusega abi


valdkonnad (vt loetelu allpool punktis 9.2.1). Innovatsiooni eesmärgil vähese tähtsusega abi andmist

VTA määruses eraldi reguleeritud või piiratud ei ole.

Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma (s.t laenude puhul

laenuga antava abi brutotoetusekvivalent) ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku

jooksul ületada 200 000 eurot (VTA määrus art 3 lg 2), maanteetranspordiettevõtte puhul 100 000

55

Viide 35.

EY | 77

eurot ning abi ei või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.

Vähese tähtsusega abi määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent

on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (nn „läbipaistev

abi“) (art 4 lg 1). Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitletakse läbipaistvana, kui (art 4 lg 3):

► abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja

ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil ja;

► laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 1 000 000

eurot (või 500 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordi-ettevõtjate puhul) viieks aastaks

või 500 000 eurot (või 250 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul)

kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt

viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetus-

ekvivalent vastava protsendina kohaldatavast ülemmäärast, milleks on 200 000 €, või

► brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

Seega, nagu teistegi laenude puhul, on innovatsioonilaenu puhul VTA määruse rakendamisel vaja

tagada, et juhul, kui tagatist ei nõuta, arvutataks enne abi andmist välja abi brutotoetusekvivalent.

Üldine grupierand

Üldist grupierandi määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on

juba eelnevalt võimalik täpsemalt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (nn „läbipaistev

abi“) (artikkel 5 lg 1). Grupierandi alusel loetakse läbipaistavaks muuhulgas järgmisi

innovatsioonilaenu kontekstis huvipakkuvaid abi liike (artikkel 5 lg 2):

► laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud

viitemäära alusel;

► tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma

ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on

tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile

teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

Grupierandi määruse alusel antavalt abilt eeldatakse ergutavat mõju (art 6 lg 2). Selleks peab abisaaja

esitama liikmesriigile abi taotluse enne projekti või tegevusega seotud tööde alustamist.

Üldist grupierandi määrust on võimalik rakendada erinevate abiliikide suhtes (art 1 lg 1).

Innovatsioonilaenu rakendamise kontekstis tasub neist täpsemalt analüüsida järgmisi:

► regionaalabi ► investeerimisabi ja tegevusabi VKE-dele ► teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi

Regionaalabi sisaldab investeeringuteks ettenähtud abi, mida antakse alginvesteeringuteks või uut

tegevusvaldkonda soodustavaks alginvesteeringuks (art 2 lg 41, lg 42). Samas hõlmavad abikõlblikud

kulud aga ainult materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulusid ja

investeeringuga loodud töökohtade palgakulusid (art 14 lg 4). Kui innovatsioonilaen suunata ka

käibevahendite finantseerimisele, siis ei ole võimalik grupierandi regionaalabi reegleid

innovatsioonilaenu rakendamisel järgida.

Sama kehtib ka VKE-dele investeeringuteks antava abi kohta, mille puhul on abikõlblike kuludena

ette nähtud ainult materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ning

otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade palgakulud (art 17 lg 2).

EY | 78

Teadus- ja arendusprojektide abi saav osa peab olema täielikult liigitatav ühe või mitme järgneva

kategooria alla (art 25 lg 2):

► alusuuringud ► rakendusuuringud ► tootearendus56 ► teostatavusuuringud.

Teadus- ja arendustegevuse projektide abikõlblikud kulud on tunduvalt mitmekesisemad, kui eelnevalt

mainitud regionaalabi ja VKE-dele antava investeeringuabi korral, hõlmates järgmisi kulukategooriaid

(art 25 lg 3):

► personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad

konkreetse uurimisprojektiga;

► vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel,

peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis

arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;

► ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti

jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti

kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul

on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;

► turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja

patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste

teenuste kulud;

► täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete

toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

Seega on soovitatav lähtuda innovatsioonilaenu rakendamisel teadus- ja arendustegevuse

projektidele kehtivatest grupierandi riigiabi nõuetest.

Seejuures tuleb arvesse võtta, et abi osakaal ei tohi ühegi abisaaja puhul ületada tootearenduse puhul

25% abikõlblikest kuludest (art 25 lg 5). Rakendusuuringute ja tootearenduse puhul võib aga abi

osakaalu suurendada abi ülemmäära ehk 80%-ni abikõlblikest kuludest järgnevalt (artikkel 25 lg 6):

► 10 protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendi võrra väikeettevõtjate puhul;

► 15 protsendi võrra, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd:

• ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja EMP lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 % abikõlblikest kuludest või

• ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, mis kannab vähemalt 10 % abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.

56

Üldise grupierandi määruse ((EL) nr 651/2014 art 2 lg 86) kontekstis käsitletakse tootearendusena olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamist, ühendamist, kujundamist ja kasutamist uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine.

Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis.

Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist.

EY | 79

Järgnevalt on esitatud teadus- ja arendustegevuse abi võimalik osakaal projekti abikõlblikest kuludest.

Tabel 21. Teadus- ja arendustegevuse abi võimalik osakaal abikõlblikest kuludest

Osakaalu kujundavad tingimused Abi osakaal

Üldine teadus- ja arendustegevuse abi osakaal abikõlblikest kuludest 25%

Keskmise suurusega ettevõtja teadus- ja arendustegevuse abi 35%

Väikeettevõtja teadus- ja arendustegevuse abi 55%

Keskmise suurusega ettevõtja teadus- ja arendustegevuse abi projektis, mis hõlmab koostööd

vähemalt kahe EL-i liikmesriigi ettevõtte või liikmesriigi ja EMP lepingus osaleva riigi vahel 50%

Väikeettevõtja teadus- ja arendustegevuse abi projektis, mis hõlmab koostööd vähemalt kahe EL-

i liikmesriigi ettevõtte või liikmesriigi ja EMP lepingus osaleva riigi vahel 70%

Keskmise suurusega ettevõtja teadus- ja arendustegevuse abi projektis, kus tehakse koostööd

vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooniga 50%

Väikeettevõtja teadus- ja arendustegevuse abi projektis, kus tehakse koostööd vähemalt ühe

teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooniga 70%

Tootearendusele keskendunud (vähemalt 50% projekti kuludest peavad olema tootearendusega

seotud) projektidele antava teadus- ja arendustegevuse abi ülemmäär on 15 miljonit eurot

projekti/ettevõtja kohta (artikkel 4 lg 1 (i) (iii)).

Innovatsioonilaenu rakendamisel klassikalise laenuinstrumendina tuleb laenu brutotoetusekvivalent

arvutada abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel, vt lähemalt p 9.2.3.

Kui innovatsioonilaenu puhul näha ette võimalus see välja maksta osamaksetena, siis tuleb

diskonteerida makstava abi väärtus selle andmise hetke väärtuseni (art 7 lg 3). Rahastamiskõlblike

kulude väärtus diskonteeritakse abiandmise hetke väärtusele. Diskonteerimisel kasutatakse

intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

Lisaks näeb grupierandi määrus ühe võimaliku läbipaistva abi liigina ette tagasi makstavat ettemakset

(artikkel 5 lg 2), mis on projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille

tagasimakse tingimused sõltuvad projekti tulemustest (artikkel 2 lg 2). Sellist tüüpi abi võib

eeldatavalt sobida innovatsioonilaenu rakendamiseks, kuna tegemist on väga soodsatel (sh puudub

tagatise nõue) ja paindlikel tingimustel rakendatava instrumendiga, mille tagasimaksmise edukus

võiks sõltuda samuti projekti tulemustest.

Tagasimakstavate ettemaksete vormis abi andmiseks puudub brutotoetusekvivalendi arvutamise

aktsepteeritav metoodika, mistõttu väljendatakse abi protsendina abikõlblikest kuludest. Projekti

õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks

tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise hetkel kohaldatud diskontomääraga

(artikkel 7 lg 5). Projekti ebaõnnestumise korral ei tule ettemakset täies ulatuses tagasi maksta ning

osalise edu korral peaks tagasimakse olema proportsionaalne saavutatud eduga (Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik57

, art 4.5.1.2 punkt 80.)

Nimetatud tingimuste järgmise korral on võimalik eelnevalt tabelis 21 kirjeldatud abi ülemmäära

suurendada 10 protsendi võrra. Lisaks võib tagasimakstava ettemakse korral lähtudes artikli 4 lõikest

1 (i) (iv), suurendada tootearendusele rakendatavat teavitamiskünnist 50% ehk 22,5 miljoni euroni.

57

Komisjoni Teatis, Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik ((2014/C 198/01), kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN.


EY | 80

Kui VTA määrusele või GBER-ile tugineda ei ole võimalik või ei olda kindlad meetme kokkusobivuses

vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi reeglitega, tuleks komisjonile esitada riigiabi teatis

vastavalt komisjoni teatisele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi

raamistiku kohta58

.

Laenukäendus

Laenukäenduse tingimused

Tingimus* Kirjeldus

Sihtrühm Kasvule orienteeritud VKE-d ja suurettevõtted, kes vajavad krediidi- või finantseerimisasutuselt laenu, pangagarantii või liisingu saamiseks käendust

Sihtotstarve Tegevuse finantseerimine

Maksimaalne summa

Maksimaalne käendussumma VKE-dele on 5 000 000 €, suurettevõtjale 1 500 000 €, kuni 80% laenusummast

Tagasimakseperiood Ei ole määratud, oleneb laenulepingu tingimustest

Maksepuhkus Ei ole piiratud, oleneb laenulepingu tingimustest

Intressimäär 0,5–3,8% käenduse jäägilt aastas

Lepingutasu 1%, minimaalselt 30 €

Rakendamisskeem Taotletav läbi kommertspanga või liisinguandja

Vajadus kombineerimiseks toetustega

Otsest vajadust laenukäendust ja toetuse vormis rahastust kombineerida ei ole.





Laenukäendus toimib turuosaliste hinnangul väga hästi ja on KredExi poolt pakutavatest

finantsinstrumentidest kõige tulemuslikum. Väljastamise skeem on muudetud võimalikult efektiivseks,

näiteks on andnud KredEx pankadele volituse käendust teatud tingimuste täitmisel KredExi nimel ise

rakendada (ehkki KredExi hinnangul ei kasuta pangad seda võimalust piisavalt aktiivselt). Ka

turutõrgete analüüs ei toonud käenduse puhul esile ühtki muutmist vajavat elementi ning seega on

tehtud ettepanek käendusega olemasolevatel tingimustel jätkata. Nagu peatükis 7.1 rõhutatud,

tuleb rahastamisvahendi rakendajal ning rakendusüksusel ülaltoodud tingimusi (intressimäär,

käendussummad, lepingutasu jm) vajadusel tulevikus korrigeerida, vastavalt turutingimuste

muutumisele.

Nagu ka eelmise eelhindamise ajal, on käenduse puhul jätkuvalt aktuaalne käendusele kehtestatud

intressimäära küsimus. Et maksimeerida käenduse kasutegurit, on KredExil soovitatav jätkuvalt

analüüsida laenukäenduste tasu langetamise võimalusi (arvestades mh krediidikahjude määra)

eesmärgiga langetada tasud lähtuvalt ettevõtte riskiklassist safe-harbor-preemia tasemeni. Praktikas

rakendatakse juba praegu maksimaalset 3,8% määra äärmiselt harva. Juhul, kui tasud on madalamad

kui safe-harbor-preemiad, kaasneb käendusega riigiabi andmine ning sel juhul tuleb järgida teisi

lubatava riigiabi kriteeriume (eelkõige lubatava riigiabi ülemmäära).

Kasvuettevõtetele pakutavate laenude puhul tuleb silmas pidada fikseeritud käenduse lõpetamist

KredExi poolt, mis võib jätta finantseerimisvõimaluseta arvestatava hulga ettevõtjaid. Turupraktikat

fikseeritud käenduse lõpetamise järgsest perioodist on käesoleva analüüsi läbiviimise hetkeks veel liiga

58

Viide 57.

EY | 81

vähe, et anda hinnangut, kas fikseeritud käenduse kadumine tekitas tegeliku turutõrke olukorra.

Kuivõrd fikseeritud käendus oli laialt kasutusel, tuleb turutõrke tekkimist jooksvalt edasi hinnata, et

vajadusel võimalikult kiiresti sekkuda. Hinnanguliselt võib ilma fikseeritud käenduseta finantseeringuta

jääda kuni 250 tehingut aastas, seega on vajalik jälgida, kuidas turg proportsionaalse käenduse ja

teiste finantsinstrumentidega kasvufaasis ettevõtete vajadused ära katab. Juhul, kui turutõrge leiab

kinnitust, võib kaaluda ühe uue meetmena KredExi poolt kasvuettevõtetele otselaenu pakkumist.

Riigiabi reeglite kohaldamine laenukäendusele

Arvestades, et laenukäenduse põhitingimusi ei muudeta, saab jätkata senise praktikaga riigiabi

reeglite kohaldamisel. KredEx SA on laenu ja tagatiste väljastamisel lähtunud põhiliselt vähese

tähtsusega abi määrusest, vajadusel on tuginetud ka üldise grupierandi määrusele.


finantsinstrumentide lõikes on punktis 9.3. Laenukäenduse suhtes on olulised järgmised tingimused.



tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada

200 000 eurot (VTA määrus art 3 lg 2), maanteetranspordiettevõtte puhul 100 000 eurot ning abi ei

või kasutada maanteetranspordiks ettenähtud veokite soetamiseks.



määrus art 4 lg 1).

Tagatiste puhul loetakse vähese tähtsusega abi läbipaistvaks järgmiste tingimuste täitmisel:

abisaaja suhtes ei ole algatatud abisaaja kõiki võlakohustusi hõlmavat

maksejõuetusmenetlust ja puuduvad alused maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks

võlausaldajate soovil, ja

tagatis ei ületa 80% laenust ja tagatud summa ei ületa kas 1 500 000 eurot (või 750 000

eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise kestus viis aastat,

või 750 000 eurot (või 375 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul)

ja tagatise kestus kümme aastat. Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem

ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks,

arvutatakse tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina kohaldatavast

ülemmäärast ehk 200 000 eurost; või

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbor-preemiad, mis on

sätestatud komisjoni teatises; või

enne kohaldamist

i) on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne

muu riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud, ja

ii) meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid,

mille suhtes kohaldatakse VTA määrust.

Kui VTA määruse alusel abi andmine ei ole võimalik, saab lähtuda üldise grupierandi määrusest.

Üldise grupierandi määruse alusel abi andmise valdkonnad on piiratud, eelkõige on asjakohased abi

VKEdele (investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi) ning teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi (art 1 p 1).

GBERi alusel (ent mitte VTA määruse alusel) antaval abil peab olema ergutav mõju (art 6 lg-d 1 ja 2,

vt lähemalt p 9.2.2) ning ületada ei tohi maksimaalseid abi piirmäärasid, millest suuremad abisummad

ei kuulu enam GBERi kohaldamisalasse. Vastavad teavitamiskünnised on sätestatud art 4 lg-s 1.

EY | 82

Näiteks VKEdele antava investeeringuteks ettenähtud abi teavitamiskünnis on 7,5 miljonit eurot

ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.

VKE-dele investeeringuteks antava abi abikõlbulikud kulud on materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud ning otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade

prognoositud palgakulu, mis arvutatakse välja vähemalt kaheks aastaks (GBER art 17 lg 2, täpsemad

tingimused nii materiaalsete kui immateriaalsete varade ja tööhõivega seotud kuludele on toodud

lõigetes 3-5).


c) väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest;

d) keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest (GBER art 17 lg 6).

Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse summadest, millest ei ole makse ega

muid tasusid maha arvatud.59

Sarnaselt VTA määruse alusel antava abiga, kohaldatakse GBERi ainult niisuguse abi suhtes, mille

brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma, et oleks vaja teha

riskihinnangut (nn „läbipaistev abi“, art 5 lg 1).

Garantiide, sh laenukäenduste puhul arvutatakse abi elemendi suurus, tuginedes nn

safe-harbor-preemiatele ehk aastasele minimaalsele garantiipreemiale, mis kehtestatakse laenusaaja

reitingu alusel. Selle arvutamisel tuleb juhinduda komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87

ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (teatis nr 2008/C 155/02, edaspidi:

tagatise teatis)60

. Tagatise teatise lähtekoht on, et juhul, kui riik annab ettevõtjale laenu võtmisel oma

garantii, võtab riik tehinguga seotud riski enda kanda ning selline riski ülekandmine ei tohi toimuda

ilma riigile asjakohase preemia maksmiseta. Kui riik loobub tervest või osast garantiipreemiast, annab

see ettevõttele eelise ja on samaaegselt ka riigi vahendite raiskamine.

Nimetatud komisjoni teatis näeb ette järgmised tingimused, mis kõik peavad olema samaaegselt

täidetud, et riigi antavaid garantiisid ei loetaks riigiabiks:

- laenu saaja ei ole finantsraskustes

- garantii on seotud konkreetselt rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja

on ajaliselt piiratud

- garantii ei ületa 80% tasumata laenust

- garantii eest on makstud turupõhist hinda.

Viimati nimetatud turupõhise hinna kriteerium ongi võimalik asendada safe-harbor-preemiaga:

reitinguagentuuride (nt Standard and Poor's, Fitch või Moody's) andmete põhjal tuvastatakse ettevõtja

reitingukategooria, millele omakorda vastab aastane safe-harbor-preemia vahemikus 0,4–6,3%.

Reiting ei pea tingimata pärinema nimetatud reitinguagentuuridelt — samamoodi aktsepteeritavad on

riiklikud reitingusüsteemid või need, mida pangad kasutavad lepingukohustuste täitmatajätmise

peegeldamiseks, tingimusel, et need annavad lepingukohustuste täitmatajätmise tõenäosuse ühe

aasta jooksul. VKE-de puhul, kelle kohta puuduvad laenuandmed või kellel ei ole bilansile tuginevat

krediidireitingut (näiteks teatavad eriotstarbelised või tegevust alustavad ettevõtjad), on

safe-harbor-preemia määraks 3,8%, kuid see ei tohi kunagi olla väiksem kui nende emaettevõtja(te)l.

59

GBERi 2017. a. täiendustega muudeti lubatavaks abikõlblike kulude summa arvutamine teatud tingimustel lihtsustatud korras, vastavalt määrusele nr 1303/2013.

60

Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes, 2008/C 155/02, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0620(02)&from=ET

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0620(02)&from=ET)

EY | 83

Kui aga laenusaaja reiting on CCC/Caa või halvem, ei ole lubatud nende ettevõtjate suhtes lihtsustatud

meetodit (safe-harbor preemiamäärasid) rakendada.

Nagu riigiabi puhul üldiselt, kehtib ka garantiide puhul põhimõte, et riigiabiga ei ole tegemist juhul, kui

rahastamisallikas on kättesaadavaks tehtud tingimustel, mis oleks vastuvõetavad ka tavapärastes

turumajanduslikes tingimustes tegutsevale ettevõtjale (nn erasektori investori printsiip). Kui

kapitaliturgudelt ei leita vastavat garantiipreemia viitemäära, tuleb lähtuda garanteerimata laenu

turuhinnast või safe-harbor-preemiatest.

Komisjon on rõhutanud vajadust jätta laenuandjatele teatud riski hindamise ja talumise kohustus.

Tagamaks, et laenuandja kannaks ka tegelikult osa riskist, nõuab komisjon tagatise teatise punkti 3.2

alapunkti c kohaselt lisaks kahe põhimõtte järgimist:

- kui laenu suurus aja jooksul väheneb, peab sellega proportsionaalselt vähenema ka garantiiks

antud summa, nii et garantii ei kataks ühelgi ajahetkel üle 80% tasumata laenust;

- riski realiseerumisel tuleb kahju kanda laenuandja ja garandi poolt proportsionaalselt ja

ühtmoodi. Esmavastutusega garantiisid, mille puhul kahju kantakse esmalt garandi ja alles

seejärel laenuandja poolt, võidakse käsitleda abi sisaldavana.

Seega käendus, mis kataks laenu sajaprotsendiliselt või jätaks laenukahjude kandmise esmalt täielikult

riigi kanda, oleks riigiabi reeglitega vastuolus.

EY | 84

8. Rahastamisvahendite rakendamise eeldatavad tulemused

Vaatamata sellele, et rahastamisvahendite puhul on tegemist tagasimakstavate

toetusmehhanismidega, on oluline tagada nende rakendamise tulemuslikkus. Sellest ajendatult on vaja

hinnata rahastamisvahendite rakendamise eeldatavaid tulemusi ning nende panust prioriteetide

saavutamisesse ja meetme eesmärkide täitmisesse. Finantsinstrumentide rakendamise

tulemuslikkuse olulisteks näitajateks on kasusaajate arv, ringlusefekt, mis näitab riigi vahendite

ringluse tulemusel lõppkasusaajateni jõudvate finantseerimismahtude suurust, ning võimendus, mis

võtab veel arvesse ka erasektorilt kaasatavate rahaliste vahendite panust.

Rahastamisvahendite rakendamise võimendav mõju ja lisandväärtus

Rahastamisvahendite rakendamise lisandväärtus ilmneb kõige selgemalt ringlusefekti,

võimendusefekti ja kasusaajate arvu alusel. Ringlusefekt tuleneb asjaolust, et rahastamisvahenditesse

tagasi makstud vahendeid saab kasutada edasiste finantseeringute tarbeks. Seega jõuab

lõppkasusaajateni suurem hulk eelarvelisi vahendeid kui on rahastamisvahendite jaoks planeeritud

eelarve. Ühelt poolt saab tagasimakstavaid rahalisi vahendeid uuesti käiku lasta ning teisalt võib

summa suureneda intressidega teenitud tulu võrra (juhul kui intressitulu ületab kahjusid ja

rakendamise halduskoormust). See tagab finantsinstrumentide rakendamise jätkusuutlikkuse ka ilma

regulaarsete lisavahendite eraldamiseta, mis on vajalik näiteks toetuste väljastamisel. Lisaks võtab

ringlusefekt arvesse ka teiste rahastamisallikate (nt krediidiasutuste) panust. Nii jõuab ettevõteteni

finantsinstrumendi ühe euro kohta rohkem kapitali. Finantsinstrumentide lisandväärtuse aspektidest

on antud põhjalikum ülevaade peatükis 8.2.

Finantsinstrumentide rahastamisallikaks on eeskätt SF vahendid, mis toovad omakorda kaasa

erasektori panuse, mis avaldub võimendusefektis (vt tabel 23). Seejuures rahastatakse neid

finantsinstrumente, mille väljastamine SF-st on tulenevalt SF piirangutest välistatud, KredExi

omavahenditest. Käesolevas eelhindamises tugineti SF-st rahastatud finantsinstrumentide

hindamisele, mistõttu KredExi omavahenditest rahastatud tehingute, kasusaajate ja eelarvevajaduse

eelarvestamine ei ole asjakohane, kuivõrd need ei panusta SF vahendite kasutamisele seatud

eesmärkide täitmisesse. SF piirangud, mis tingivad vajaduse väljastada finantsinstrumente KredExi

omavahenditest, on toodud aruande lisas 5.

Perioodiks 2014–2020 eraldati ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastamisvahendite jaoks kokku

145 miljonit eurot, millest 75,5 miljonit eurot oli suunatud laenude ja tagatiste väljastamisele.

Seejuures rahastatakse SF-st väljastatavaid finantsinstrumente finantseerimisperioodil 2014–

2020(23)61

esialgu vaid uuest (esimese ringi) eelarvest (ning mitte ettevõtete poolt tagasimakstud

vahenditest). Seda tehakse senikaua, kuni SF eelarve laenudele ja käendustele (75,5 miljonit eurot) on

täismahus väljastatud. Hinnanguliselt kasutatakse SF-i vahendid ära aga enne käesoleva

finantsinstrumentide realiseerimisperioodi (2016–2023) lõppu, kuna prognoositav vajaminev kapital

2016–2023 perioodi jooksul väljastatavateks tehinguteks on ca 110 miljonit eurot ehk ligikaudu 35

miljonit eurot SF-i eelarvest rohkem. Seetõttu rahastatakse ülejäänud perioodi finantsinstrumente

ettevõtete poolt tagasimakstud vahenditega. See väljendab ringlusefekti (vt tabel 23).

Käesoleva eelhindamise raames uuendati kasusaajate ja rahastamisvahendite mahtude (eelarve)

prognoosi. Tulemuste uuendamisel selgus, et kasusaajate arv jääb enamiku käsitletud

finantsinstrumentide puhul alla esialgsele prognoosile, mille alusel prognoositi perioodi kasusaajate

arvuks ligikaudu 2200 ettevõtet (ainult SF vahenditest rahastatud finantsinstrumentide kasusaajad).

Seejuures on osutunud SF-i vahenditest rahastatavate tehingute maht prognoositust oluliselt

61

Kuna tegelik käesoleva programmiperioodi finantsinstrumentide realiseerimisaeg jääb aastatesse 2016-2023, siis kajastatakse käesolevas peatükis edaspidi SF vahendite realiseerimisperioodina 2016-2023 (2014-2020 programmiperioodi kontekstis).

EY | 85

väiksemaks ja seda eeskätt laenukäenduste väljastamisel. See on omakorda tingitud peamiselt SF-i

piirangutest, mille mõju esialgse prognoosi koostamisel tugevalt alahinnati. Olulisemad SF-i piirangud

on toodud aruande lisas 5.

Lisaks eelnevale on esialgsest prognoosist väiksem kasusaajate arv tingitud järgmistest põhjustest:

► Eesti majanduskasv on üks EL-i kiiremaid, mistõttu saavutab rohkem ettevõtteid häid

majandustulemusi ning on seetõttu pankade jaoks atraktiivsemad kliendid. Ühtlasi kasutavad

ettevõtted tugeva majanduskasvu tingimustes üldjuhul vähem allutatud laenutooteid, mis on

eraturu finantseerimisvahenditest kallimad. Samuti on pangad majanduskasvu olukorras järjest

altimad väljastama laenusid, kuivõrd ressursse väljalaenamiseks akumuleerub rohkem ning

ollakse kindlamad ettevõtete maksejõulisuses.

► Mitte kõik finantsinstrumentide tehingud ei väljenda kasusaajate arvu. Nii on laenukäenduste

puhul, mis on tehingute alusel KredExi finantsinstrumentidest kõige levinum toode, kasusaajate

arv oluliselt väiksem tehingute arvust, kuivõrd sageli kasutavad ettevõtted laenukäendusi

korduvalt – nii on kasusaajate arv tehingute arvust ligikaudu 2 korda väiksem. Samuti on ka

tehnoloogialaenu kasusaajate arv oluliselt väiksem tehingute arvust, kuivõrd sageli sõlmitakse

ühe ja sama projekti raames ettevõttega mitmeid lepinguid. Ka tehnoloogialaenu puhul on

kasusaajate (ühtlasi ka projektide) arv vähemalt 2 korda väiksem lepingute arvust.

► Stardilaenu oodatust (oluliselt) väiksem realisatsioon, mis tuleneb peatükis 6.1.1 kirjeldatud

turutõrgetest.

► Innovatsioonilaenu mitterakendamine, mistõttu langeb ära innovatsioonilaenu panus

kasusaajatesse ja sellega seotud eelarvevajadus.

Järgnevalt on toodud eelhindamise käigus koostatud kasusaajate prognoos, mis toetub eeskätt

KredExi varasemale finantsinstrumentide rakendamise statistikale ja selle alusel tehtud eeldustele.

Ühtlasi on eeldatud, et tänane majandusolukord säilib finantseerimisperioodi (2016–2023) lõpuni.

Lisaks varasemale praktikale ja potentsiaalsele nõudluse muutusele lähiaastatel (sh keskmise

tehingumahu kasv, suurenev nõudlus) lähtub prognoos ka investeerimisstrateegia ettepanekutest ning

nende võimalikust mõjust finantsinstrumentide realisatsioonile (nt tehnoloogilaenu kasutusala

laiendamisest tulenev potentsiaalne nõudluse suurenemine). Innovatsioonilaenu puhul toetub

prognoos aga läbiviidud küsitluse tulemustele.

Tabel 21. Eelarve ja kasusaajate prognoos SF-ist rahastatud finantsinstrumentide väljastamiseks perioodil

2016–2023 (8-aastane periood)62

Instrument

SF

-i e

ela

rve

, tu

h €

Prognoositud SF vahendite realisatsioon tuh €

Erasektori panus (hinnanguline ringlusesse jõudev erasektori kapital), tuh €

Summaarne finantseeri-mismaht (SF koos erasektori panusega), tuh €

Hinnangu-line tehingute arv

Hinnanguline kasusaajate arv (nn unikaalsete ettevõtete arv)

Hinnanguline kasusaajate arv SF eelarve täitumiseni

Laenukäendus*

75

50

0

48 431 322 875 322 875 1 107 609 416

Tehnoloogia-laen**

23 800 55 533 79 333 170 85 58

Kapitalilaen 6 000 0 6 000 12 12 8

Ekspordilaen 25 000 0 25 000 8 8 6

Stardilaen ja SL käendus

7 175 17 938 17 938 410 410 280

KOKKU 110 406* 396 346** 451 146** 1 707 1 124 769

Innovatsioonilaen 4 000 000 0 4 000 000 20 20 N/A

62

Arvutusmetoodika on toodud peatüki lõpus, alates lk 87.

EY | 86

*Kuivõrd prognoositud SF vahendite realisatsioon (ehk SF eelarvevajadus – see summa, mis oleks vajalik finantsinstrumentide

väljastamiseks ilma ringlusefektita) ületab SF-st eraldatud eelarvet ligikaudu 35 miljoni euroga (110 406-75 500), siis väljendab

see ringlusefekti avaldumist. See tähendab, et SF eelarve lõppemisel ollakse võimelised finantseerima järgmiseid tehinguid nn I

ringis väljastatud SF rahastamisvahendite tagasimaksmisest saadud kapitaliga. Nii kujuneb ringlusefekti kordajaks 2016-2023

perioodil 1,46 (110 406 / 75 500).

**Tabelis toodud hinnanguline erasektori panus (ehk rahastamisvahendite mõjul väljastatud erasektori kapitali maht) on

arvutatud kogu perioodi 2016-2023 kohta, st. baasiks on võetud kogu SF eelarvevajadus (110 406 tuh €). Võttes aluseks SF

tegelik eelarve (75 500 tuh €), kujuneb ringlusesse jõudvaks erasektori panuseks ligikaudu 271 miljonit eurot (valem: 396 346

x (110 406 / 75 500)). Ühtlasi summaarne finantseeringute maht SF I ringi kontekstis jääks suurusjärku 308,5 miljonit eurot

(valem: 451 146 x (110 406 / 75 500)).

Eelolevast tabelist nähtub, et tänast majandusolukorda, investeerimisstrateegiat ja nõudluse

prognoosi arvestades jääks SF-ist rahastatavate finantsinstrumentide (laenude ja laenukäenduste

puhul) kasusaajate arv 769 ettevõtte juurde. See tähendab, et 75,5 miljoni euro SF-i eelarve eest on

prognoosi kohaselt realistlik rahastada eelnimetatud eeldusi arvesse võttes 769 kasusaajat

(unikaalset ettevõtet).

Prognoosi kohaselt ei kata SF-i eelarve ära aga kogu finantsinstrumentide väljastamise perioodi

tehingute mahtu, kuna finantsinstrumentide (laenude ja laenukäenduste) prognoositavaks

eelarvevajaduseks on kokku ligikaudu 110,4 miljonit eurot. Puuduolev osa on plaanitud katta

ettevõtetelt tagasilaekunud vahenditest. Teisisõnu SF eelarve lõppemisel ollakse võimelised

finantseerima järgnevaid tehinguid I ringil väljastatud SF rahastamisvahendite tagasimaksmisest

saadud kapitalist. St, et tehinguid rahastatakse esimeses järjekorras nn „uuest“ SF-i eelarvest ning

selle lõppedes hakatakse reinvesteerima ettevõtetelt tagasilaekunud vahendeid. On oluline rõhutada,

et SV kasusaajate eesmärgi täitmisel lähevad arvesse vaid SF-i eelarvest rahastatud kasusaajad (mitte

kogu perioodi kasusaajad). Koos reinvesteeritud vahenditest rahastatud tehingutega jääb

prognoositud perioodi 2016–2023 finantsinstrumentide eelarve realisatsioon koos ringlusefekti

mõjuga 110,4 miljonit euro suurusjärku, millest rahastatavate tehingute arv on hinnanguliselt 1707

ning kasusaajate arv 1124.

Kuivõrd prognoositud finantsinstrumentide maht ületab tegelikku SF laenude ja tagatiste eelarvet

ligikaudu 35 miljoni euroga (110,3 - 75,5 mln eurot), siis näitab see rakendaja võimekust lisaks

esimesel ringil väljastatud SF vahenditele rahastada tulevasi finantsinstrumente ka ettevõtetelt

tagasilaekunud vahenditest. Seda väljendab ringlusefekt. Nii kujuneb finantsinstrumentide

ringlusefektiks 1,46 (110,4 / 75,5), mis kajastub tabelis 23. Ühtlasi on oluline rõhutada, et

prognoositud eelarvevajadus (110,4 mln eurot) on indikatiivne ning ei panusta SF eelarve

eesmärkidesse. SF eelarveliste vahendite eest (75,5 miljonit eurot) on realistlik saavutada käesoleva

eelhindamise hinnangute alusel 769 kasusaajat. Samas võib turuolukorra muutumine kaasa tuua

prognoosist kõrvalekaldumisi, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus kasusaajate prognoosi

korrigeerimise järele.

Nagu eelnevalt mainitud, siis toetub prognoos eeldusele, et finantseerimisperioodi lõpuni kehtib Eestis

käesolevaga sarnane majandusolukord. Juhuks kui turul toimuvad muutused, mis mõjutavad

rahastamisvahendite nõudlust, vajadust ja kättesaadavust, peaks eelarve sisaldama ka nn puhvrit

turutõrgete adresseerimiseks suurenenud nõudlusega turuolukorras. Ühtlasi on seetõttu oluline

võimaldada paindlikkus vastavalt vajadusele eelarvet vastavalt vajadusele instrumentide vahel ümber

jagada. Nn puhver on tagatud finantsinstrumentide tagasimakstavate vahendite näol.

Võimendusefekti analüüsi põhjal jõuti eeltoodud eeldustest lähtudes tulemusele, et instrumentide

eelarvelise panuse korral jõuaks 2016–2023 programmiperioodi jooksul ringlusesse koos erasektori

panusega ligikaudu 451,15 miljoni euro väärtuses laenukapitali (Tabel 223). See omakorda tähendab

ligikaudu 4,1-kordset võimendavat mõju. Ehk iga finantsinstrumendi eelarve ühe euro kohta jõuab

ettevõteteni perioodi jooksul (2016–2023) ligikaudu 4 eurot laenukapitali (kõikide instrumentide peale

keskmiselt). Seejuures on kõige suurema mõjuga laenukäendus, mille SF eelarve iga euro kohta jõuab

ettevõteteni 6,7 eurot (tabel 23).

EY | 87

Tabel 223. Planeeritud eelarveliste vahendite hinnanguline ringlus- ja võimendusefekt (periood 2016–

2023)63

Instrument

SF

-i e

ela

rve

, tu

h €

Ringlusefekt* (prognoositud SF vahendite realisatsioon), tuh €

Erasektori panus (hinnanguline ringlusesse jõudev erasektori kapital), tuh €

Summaarne finantseerimismaht (SF koos erasektori panusega), tuh €

Võimendav mõju (leverage effect)** (valem: summaarne finantseeringute maht / prognoositav SF eelarvevajadus)

Laenukäendus

75

50

0

48 431 322 875 322 875 6,7

Tehnoloogialaen 23 800 55 533 79 333 3,3

Kapitalilaen 6 000 0 6 000 1

Ekspordilaen 25 000 0 25 000 1

Stardilaen ja SL käendus

7 175 17 938 17 938 2,5

KOKKU 110 406*

Ringlusefekt = 1,46 396 346 451 146 4,1

* Kuivõrd prognoositud SF vahendite realisatsioon ületab SF-st eraldatud eelarvet ligikaudu 35 miljoni euroga (110 406-

75 500), siis väljendab see ringlusefekti avaldumist. See tähendab, et SF eelarve lõppemisel ollakse võimelised finantseerima

järgmiseid tehinguid nn I ringis väljastatud SF rahastamisvahendite tagasimaksmisest saadud kapitaliga. Nii kujuneb ringlusefekti

kordajaks 2016-2023 perioodil 1,46 (110 406 / 75 500). Seejuures kui tagasimakstavad summad suunataks perioodi lõppedes

edasistesse investeeringutesse, siis kujuneks ringlusefekt veelgi kõrgemaks.

**Finantsinstrumentide (laenud ja käendused) võimendav mõju väljendub selles, et väljastatud SF vahendite kohta jõuab koos

erasektori panusega ettevõteteni kordades suurem finantseeringute maht. Summaarne võimendusefekt on 4,1, mis tähendab,

et iga SF eelarve ühe euro kohta jõuab ettevõteteni ligikaudu 4 eurot laenukapitali. Seejuures võimendusefekti kordaja ei varieeru

sõltuvalt SF eelarve suurusest, st. et võimendusefekt on 75,5 mln ja 110 mln eurose eelarve puhul ühesugune.

Arvandmete arvutusmetoodika

Järgnevalt on toodud peatükis kajastatud perioodi 2016-2023 arvandmete (sh kasusaajate arv,

tehingute arv, SF eelarvevajaduse ja erasektori panus) arvutuspõhimõtted ja valemid.

► Laenukäendus

2016-2017 aastate aluseks võeti tegelikud mahud – 2016-2017. aastatel SF-st rahastatud

kasusaajate arvuks oli 58 ning väljastatud tehingute mahuks 13,7 miljonit eurot. Perioodi 2018-

2023 (6 aastat) prognoosimise aluseks võeti möödunud aastate statistika, mille kohaselt oli SF-st

rahastatud tehingute arv (fikseeritud+proportsionaalne käendus) keskmiselt 167 tehingut aastas

ning keskmine SF tehingute suurus ca 175 tuhat eurot. Seejuures tehingud/kasusaajate suhtarv

on ligikaudu 55%. Laenukäenduste eelarve osas rakendatakse kordajat 4, ehk iga SF ühe euro

kohta on võimalik väljastada ligikaudu 4 euro väärtuses laenukäendust. Keskmine laenukäendus

osakaal laenusummast on 60%.

Arvutusvalemid on järgnevad:

► Kasusaajate arv: 58 + 167*55%*6 = 609 kasusaajat;

► Tehingute arv: 609 / 55 * 100 = 1107 tehingut;

► SF eelarvevajadus: 1107 x 175 000 / 4 = 48 431 tuh €;

► Erasektori panus: 1107 x 175 000 / 60 * 100 = 322 875 tuh €;

63

Ringlusefekt ja võimendav mõju on arvutatud vastavalt finantsinstrumentide eelhindamise juhendile, „Ex-ante assessment methodology for financial instruments in the 2014-2020 programming periood“

EY | 88

► Finantseerimismaht kokku: Laenukäenduste puhul on ettevõteteni jõudva finantseeringute maht võrdne erasektori panusega, kuivõrd ettevõteteni jõuavad üksnes erasektori krediidiasutuse vahendid.

► Tehnoloogialaen

Seoses kasutusvaldkonna ja sihtgrupi laiendamisega on tehnoloogialaenu tehingute arv

prognoositud tõusma. 2018. aasta tehingute arv on prognoositud kasvama vähemalt 50%, s.o.

ligikaudu 20 tehingut aastas. Alates 2019. aastast võib prognoosi kohaselt tehingute arv tõusta 2

korda s.o. 28 tehingut aastas (x5 aastat=140 tehingut 2019-2023 perioodi peale kokku).

Tehingute/kasusaajate suhtarv oli 2016-2017 aastatel 43%. Kuivõrd möödunud aastatel oli

tehingute arv väike ning korduvtaotlejate mõju suur, siis arvutusvalemis võetakse lihtsustuse

huvides aluseks 50%. Kokku oli 2016-2017 aastatel 5 kasusaajat. Keskmine laenusumma kasvab

KredEx prognooside kohaselt 150 tuhande euroni ning perioodi lõpus isegi rohkem, mistõttu

perioodi peale on keskmiseks laenusummaks arvestatud 140 tuhat eurot. Tehnoloogialaen

moodustab keskmiselt 30% ringlusesse jõudvast rahast, mis tähendab, et erasektori panus

moodustab 70%.


► Kasusaajate arv: (20 + 140) * 50% +5 = 85 kasusaajat;

► Tehingute arv: 85 x 50% = 170 tehingut;

► SF eelarvevajadus: 170 x 140 000 = 23 800 tuh €;

► Erasektori panus: 23 800 / 30 * 70 = 55 533 tuh €;

► Finantseerimismaht kokku: 23 800 + 55 533 = 79 333 tuh €.

► Kapitalilaen

Kapitalilaenu kasusaajate arv prognoositi eeldusel, et perioodil 2018-2023 on kapitalilaenu

nõudlus möödunud aastatega sarnaselt madala ning aastas tehakse keskmiselt 1,7 tehingut ehk

kokku ca 10 tehingut (1,7x6), millele lisanduvad 2016 ja 2017. aastatel tehtud 2 tehingut. Kokku

prognoositakse seega 12 tehingut, mis kõik väljendavad ka unikaalseid ettevõtteid ehk kasusaajate

arvu. Keskmine laenusumma (500 tuh €) tuletati viimaste aastate keskmise alusel. Kapitalilaenuga

üldjuhul sama projekti raames erasektori panust ei kaasne.


► Kasusaajate arv: 2 + 2 x 6 = 14 kasusaajat;

► Tehingute arv: 2 + 2 x 6 = 14 tehingut;


► Erasektori panus: 0;

► Finantseerimismaht kokku: 6 000 tuh €.

► Ekspordilaen

Ekspordilaenu kasusaajate arv prognoositi eeldusel, et kogu programmiperioodi peale kokku

tehakse keskmiselt 1 tehing aastas keskmise suurusega 3,125 mln€. Ühtlasi väljendab tehingute

arv kasusaajate arvu. Kuivõrd tegemist on KredEx-i otselaenuga, siis erasektori panust sellega ei

kaasne.


► Kasusaajate arv: 1 x 8 = 8 kasusaajat;

► Tehingute arv: 1 x 8 = 8 tehingut;

► SF eelarvevajadus: 8 x 3 125 000 = 25 000 tuh €;



► Stardilaen

Perioodi 2014-2017 keskmine stardilaenu ja stardilaenu käenduse lepingute arv aastas on 40.

Tulenevalt stardilaenu ja SL käenduse investeerimisstrateegia soovitustest on prognoositud

tehingute arvu kasvu käesoleval ja järgnevatel aastatel. 2018. aasta prognoos näeb ette tehingute

EY | 89

arvu suurenemist 10 võrra ehk 50 tehingut. Alates 2019 aastast on prognoositud lepingute arvu

tõusuks 50%, s.o. 60 lepingut aastas. Ajalooline tegelik kasusaajate arv 2016-2017.aastate SF

eelarve kontekstis on 61 (enamus 2016 aasta lepingutest jäi eelmisse SF perioodi). SF mõistes on

nii stardilaenu kui SL käendusel tagatuse määr 80% laenusummast. Kasusaajate arv väljendab

ühtlasi ka tehingute arvu. Stardilaenu ja SL käenduse proportsioon on 50/50, seega jaguneb ka

eelarve 50/50. Senine stardilaenu (SF mõistes on tagatud 80%) ja SL käenduse keskmine summa

on 30 tuhat eurot, kui prognoosi kohaselt tõuseb see 40 tuhande euroni aastaks 2020.

Lihtsustuse huvides on perioodi peale kokku (2016-2023) arvestatud keskmiseks stardilaenu ja

SL käenduse tehingu suuruseks 35 tuhat eurot. Nii stardilaenu kui stardilaenu käenduse puhul

rakendub eelarvele 2 kordne kattekordaja.


► Kasusaajate arv: 61 + 50 + 5 x 60 = 410 (ca);

► Tehingute arv: 61 + 50 + 5 x 60 = 410 (ca);

► SF eelarvevajadus: 410 * 35 000 / 2 = 7 175 tuh €;

► Erasektori panus: 7 175 x 2 / 80 * 100 = 17 938 tuh €;


► Innovatsioonilaen

Innovatsioonilaenu kasusaajate arv on saadud eeldusel, et innovatsioonilaen rakendatakse alates

2019. aastast ning keskmiselt tehakse allesjäänud 5 aastase perioodi (2019-2023) peale kokku

ca 20 tehingut keskmise summaga 200 tuhat eurot (keskmine summa tuletati ettevõtete küsitluse

alusel).

► Kasusaajate arv: 20;

► Tehingute arv: 20;




Rahastamisvahendite rakendamise panus prioriteetide täitmisesse

Ühtekuuluvuspoliitika fondid on suunatud Euroopa Liidu strateegia rakendamisele, mille fookuses on

nutikas ja jätkusuutlik areng ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse

saavutamine. Käesoleva eelhindamise kontekstis on vahetult oluline prioriteetne suund väikese ja

keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine, mis on

omakorda seotud temaatilise eesmärgiga nr 3 „VKE-de konkurentsivõime suurendamine“.64

Seejuures

on oluline rõhutada, et käesoleva hindamise skoop on hinnata vaid laenude ja käenduste segmenti,

mitte hinnata OPi kui terviku panust prioriteetide täitmisesse.

Prioriteetne suund „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamine“ hõlmab endas nelja meedet:

• 5.1 Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine

• 5.2 Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine

• 5.3 Loomemajanduse arendamine

• 5.4 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

Käesoleva eelhindamise kontekstis on kõige vahetumaks meetmeks „Kapitali ja krediidikindlustuse

kättesaadavuse parandamine“. Järgnevas tabelis on toodud meetme 5.2 tegevused koos

väljundnäitajate ning püstitatud sihttasemetega.

64

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020

EY | 90

Tabel 24. Meetme 5.2 eesmärk, tegevused ja väljundnäitajad65

Meede Meetme eesmärk Meetme tegevus Eelarve Väljundnäitaja Sihttase

5.2 Kapitali ja krediidi-kindlustuse kättesaadavuse parandamine

Ettevõtjatele on kättesaadav traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsi-võimet (sh suurendada ekspordi-võimekust), ning ettevõtjatele on kättesaadav ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riski-kapital, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust.

5.2.1 Laenude, tagatiste ja eksporditehingute kindlustuse väljastamine

85,5 mln € (sh 75,5 mln € laenud ja tagatised)

Laenu, tagatist ja eksporditehingute kindlustust saanud ettevõtjate arv

1567 (2020. aasta) 2575 (2023. aasta)

Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes

0

Finantsinstrumentide rakendamine on seotud eeskätt prioriteetse suuna „VKE-de kasvupotentsiaali

toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise

toetamine“ EL-i vahendite kasutamise eesmärgiga „VKE-d on orienteeritud kasvule ja ekspordile“.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse kahe tulemusnäitaja kaudu, mille saavutamisesse panustavad

ka kavandatavad finantsinstrumendid.

► VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (jooksevhindades)

Kavandatavad finantsinstrumendid tervikuna parandavad ettevõtete jaoks kapitali

kättesaadavust, mille tulemusel saavad nad teostada investeeringuid ettevõtte arengusse ja

tegevuse laiendamisesse. Seeläbi suureneb nende konkurentsivõime ning luuakse võimalused

edasiseks arenguks, sh tootlikkuse suurendamiseks innovaatiliste ärimudelite rakendamise

kaudu ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste pakkumise

suurendamiseks.

► Eksportivate ettevõtete arv

Kavandatavad finantsinstrumendid panustavad erineval moel eksportivate ettevõtete arvu

kasvu. Stardilaen on suunatud alustavate ettevõtete toetamisele, kes on ka võimalikud tulevased

eksportöörid. Laenukäendused see-eest on instrumendiks laiemale ettevõtete sihtrühmale,

kelle jaoks muutuvad kommertspankade laenud käenduse abil kättesaadavaks. Selle tulemusel

saavad nad investeerida ettevõtte arengusse ja tegevuse laiendamisesse, sh ekspordiga seotud

tegevustesse ja konkurentsivõime parandamisesse. Ekspordilaen on suunatud otseselt

eksporditehingute soodustamisele. Võimaliku innovatsioonilaenu abil saaksid ettevõtted välja

töötada uusi ekspordipotentsiaaliga tooteid/teenuseid või edasi arendada olemasolevaid.

Lisaks panustavad finantsinstrumendid ka prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ investeerimisprioriteetide

elluviimisesse. Nimelt on selle prioriteetse suuna EL-i vahendite kasutamise eesmärgi 4 „Eesti

ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ tulemusnäitaja

müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest. Laiemalt kasutatavad

laenukäendused on muu hulgas abiks ka uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamiseks vajamineva

finantseerimisvajaduse katmisel. Tehnoloogialaen (tulevane tööstuslaen) võimaldab

tööstusettevõtetel teha investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, mis omakorda avavad uusi

võimalusi tootearenduseks. Lisaks oleks võimalik innovatsioonilaen suunatud konkreetselt toote- ja

teenusarenduse tegevuste läbiviimiseks, mille tulemusel suureneks eeldatavalt märkimisväärselt

nende ettevõtete müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest.

Lähtudes meetme jaoks planeeritud eelarvelistest vahendites ja esialgsest investeerimisstrateegiast,

panustaks just laenukäenduste instrument kõige suuremal määral meetme väljundnäitajate

65

VV 2016. aasta 29. septembri korralduse nr 325 lisa: „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“

EY | 91

sihttasemete saavutamisesse (Tabel 23), kuid samas omavad ka teised instrumendid olulist rolli, sest

aitavad ületada spetsiifilisemaid turutõrkeid. Laenudest omavad kõige suuremat mõju stardilaen

ja -käendus (vt ptk 8.1 Tabel 22).

Tabel 235. Finantsinstrumentide eeldatav panus meetme eesmärkide saavutamisesse

Meede Instrument

Hinnanguline

realiseeritav

eelarve

Kasusaajate

arv (SF-i

eelarve

täitumiseni)

Kasusaajate

arv perioodil

2016–2023

kokku

Siht-

tase

2023*

5.2.1 Laenude,

tagatiste ja

eksporditehingute

kindlustuse

väljastamine

Laenukäendus 48,4 mln € 400–420 600–620

2575

Stardilaen/-

käendus

7,2 mln € 250–300 370–450

Tehnoloogialaen 23,8 mln € 45–70 70–100

Kapitalilaen 6,0 mln € 5–10 10–15

Ekspordilaen 25 mln € 5–7 6–10

Ekspordikindlustus

*

N/A N/A

KOKKU

110,4 mln €

(sh SF-i eelarve

85,5 mln €)

Ca 700–800 Ca 1000–1200

* VV korralduse 28.12.2017 nr 386 lisa “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” sätestatud kasusaajate

sihttase. Kuivõrd sihttase sisaldab ka ekspordikindlustuse panust, mida ei ole käesoleva hindamise kontekstis hinnatud, siis ei ole

võimalik teha järeldusi määratud sihttaseme täitmise kohta. Küll aga võib hinnata, et tulenevalt laenude ja käenduste oluliselt

väiksemast kasusaajate realisatsioonist ei jõuta 2575 kasusaajani, mistõttu tuleb vastavat sihttaset korrigeerida. Selleks on aga

vajalik hinnata ka ekspordikindlustuse panust kasusaajate arvu. Seejuures ei ole kasusaajate sihttase eesmärk omaette, vaid

selleks on lisandväärtuse loomine ja eksport.

Finantsinstrumentide rakendamine on samuti kooskõlas konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“

püstitatud eesmärkidega ning panustab konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arengusse66

.

Kavandatavad finantsinstrumendid panustavad otseselt järgmiste eesmärkide saavutamisesse:

► Tõsta teadus- ja arendustegevuste investeeringute taset

Nagu eespool kirjeldatud, oleks just innovatsioonilaen suunatud ettevõtete teadus- ja arendus-

tegevuse investeeringute teostamiseks.

► Suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses

Erinevad kavandatavad finantsinstrumendid edendavad ettevõtete eksporditegevuste

suurendamist. Ekspordilaen on otseselt suunatud ettevõtete ekspordiga seotud tehingute

soodustamisele, kuid ka teised instrumendid panustavad ekspordi kasvatamisesse. Näiteks

stardilaenu abil toetatakse potentsiaalsete tulevaste eksportööride järelkasvu,

laenukäendusega on võimalik pääseda ligi krediidiasutuste laenukapitalile muu hulgas ka

ekspordipotentsiaali suurendamisega seotud investeeringute rahastamiseks. Samas muudavad

ka teised KredExi laenutooted investeerimiskapitali ettevõtete jaoks kättesaadavamaks, tõstes

seeläbi nende üldist konkurentsivõimet.

Finantsinstrumentide lisandväärtuse ülevaade

66

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020” (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 27. aprillil 2017), https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti2020_tekstiosa_2017-2020_istungile_27.04.17.pdf

https://riigikantselei.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti2020_tekstiosa_2017-2020_istungile_27.04.17.pdf

EY | 92

Lisaks kaasnevad finantsinstrumentidega olulised lisaväärtused, mida ei kanna endas toetused.

Järgnevalt on toodud erinevad rahastamisvahendite kasutamisega kaasnevad kasud, mida

tagastamatu abi väljastamisega ei kaasne või kaasneb vähesel määral.67

► Võimendusefekt

Võimendusefekt on efekt, kus tuuakse ettevõtetesse lisavahendeid nii avalikust kui ka erasektorist läbi riskide jagamise meetodi. Seeläbi luuakse võimalused erasektori finantseeringu toomiseks projektidesse ning avaliku sektori finantseerimiskoormuse vähendamiseks. Võimendusefekt mängib olulist rolli just eelarveliste piirangutega toimetulemisel ning võimaldab kontsentreerida rahastamist, sest lisarahade kaasamine erasektorist suurendab võrreldes tagastamatu toetusega rahastamisvahendi lisaväärtust ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel. Rahastamisvahendid aitaksid seda efekti saavutada. Kõige tugevamalt väljendub võimendusefekt laenukäenduste rakendamisel, kus finantsinstrumendi toimel jõuab ettevõteteni rahastamisvahendi eelarvega võrreldes kordades rohkem laenukapitali, seejuures erasektori laenukapitali.

► Ringlusefekt

Ringlusefekt suurendab raha kasutamise tulemuslikkust, kuna investeerimistsükli lõpus on rahastamisvahenditesse paigutatud vahendid võimalik reinvesteerida rahastamisvahendeid rakendatavate üksuste poolt edasiste investeeringute tarbeks. Ringlusefekt suurendab rahastamisvahendite efektiivsust ja tootlikkust võrreldes toetuste andmisega, sest rahastamisvahendid teevad sihtgruppide rahastamise jätkusuutlikumaks.

► Riskide jagamine finantseerimaks krediidiasutuste jaoks ebaatraktiivseks peetud projekte

Rahastamisvahendite kasutamine toetuste asemel võimaldab ühendada nii era- kui ka avaliku sektori huvid. Selle tulemusel võivad pangad hakata kaaluma finantseerima projekte, mida siiani pidasid mittetulusateks või liiga riskantseteks (nt pensionifondidele tekib võimalus raha paigutamiseks allfondidesse).

► Toetustest sõltuvuse vähendamine

Kuna toetuste kasutamise võimalused tulevikus vähenevad, siis on mõistlik võtta kasutusele alternatiivseid rahastamisvõimalusi, et olemasolevate või vähenevate ressurssidega saavutada sama või veelgi parem tulemus. Mida rohkem rahastamisvahendeid kasutatakse (eeldusel, et selle juurutamisega seotud eeltingimused on täidetud ja need toodavad lisaväärtust), seda rohkem ettevõtteid on võimalik finantseerida.

► Vahendite kohaletoimetamise efektiivsuse suurendamine erasektori teadmiste ja kohalike võrgustike kaudu

Erasektori teadmiste kasutamine projektide valimisel ja kohalike võrgustike ärakasutamine üle terve riigi on oluliselt efektiivsem ja võimaldab jõuda rohkemate kasusaajateni kui tavapärase tsentraliseeritud toetuste jagamise korral. Sellised erasektori võrgustikud on sageli palju efektiivsemad, sest nad lähtuvad eeskätt ärilisest huvist. Lisaks on rahastamisvahendite puhul toetuste saamisega võrreldes üldjuhul lihtsam ja kiirem protseduur (sh raha väljastamine). Nii võib näitena esitada laenutagatiste administreerimise, kus sisuliselt kasutatakse käenduste väljastamiseks ja klientidega suhtlemiseks pankade jaevõrgustikku.

► Toetusesaajate rahavoogude parem juhtimine

Rahastamisvahendid on paremad rahavoogude juhtimise seisukohalt, sest tavapäraste toetuste korral peavad isikud algse kulutuse katmiseks mujalt vahendid leidma (kuna toetusi pakutakse enamasti “ex-post”), samas kui rahastamisvahendite korral on ettevõttel ligipääs vahenditele juba enne kulutuse tegemist.

67

“Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvus-poliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine“ 2014, PWC

EY | 93

9. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglite kohaldatavus

Analüüsitavate finantsinstrumentide tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas

silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu

siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba

Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 10768

kohaselt on

siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused)

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.

Riigiabi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel, mis peavad korraga esinema69

:

a) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest

Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. See

kriteerium ei tähenda, et kõik riigi poolt antud eelised kujutavad endast abi, vaid viitab sellele, et

eelised võivad olla antud nii vahetult riigi kui ka riigi poolt määratud või asutatud avalik-õigusliku või

eraõigusliku isiku kaudu. Teisisõnu on antud analüüsi kontekstis oluline tähele panna, et hõlmatud on

ka abi, mida annavad riigi poolt abi haldamiseks asutatud või määratud avalik-õiguslikud või

eraõiguslikud organisatsioonid.70

Riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis, sh laenud ja

garantiid. EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi

ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul.71

SA KredEx on riigi asutatud sihtasutus, mille eesmärgiks on luua kapitalile ligipääsu parandamise ja

riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks ja elamistingimuste

parandamiseks, kui pole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt.72

8. peatükis

kirjeldatud ulatuses kasutatakse finantsinstrumentide rahastamisel struktuurifondide vahendeid ning

KredExil on laenude ja käenduste väljastamisel õigus taotluse asjaolusid hinnata ning selle põhjal

otsustada instrumendi kasutamise üle. Arvestades eeltoodut, vastavad KredExi laenud ja käendused

sellele kriteeriumile.

Eestis kättesaadavate finantsinstrumentide kontekstis tuleb veel lisada, et teatud Euroopa Liidu

vahendid, mida annab vahetult Euroopa Liit, Euroopa Investeerimispank või Euroopa

Investeerimisfond (ilma kaalutlusõigust omava riigi ametiasutuse vahendamiseta), ei kujuta endast

riigi vahendeid. Näiteks loetakse sellisteks vahenditeks Horisont 2020 (sh InnovFin) ja COSME

programme.73

b) Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks

68

Euroopa Liidu toimimise leping (Konsolideeritud versioon 2016) - EÜT C 202 (2016) 69

https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi 70

Euroopa Kohus 10. mai 2016, T-47/15, http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=maksu%2Briigiabi&docid=177881&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=943962%20-%20ctx1#ctx1 71

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, 2016/C 262/01 (edaspidi Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta) p-d 51 ja 60, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN 72

SA Kredex põhikiri, http://www.kredex.ee/kredexist/sa-kredex-2/pohikiri/. 73

Ibid

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:C:2016:202:TOC

https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=maksu%2Briigiabi&docid=177881&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=943962%20-%20ctx1#ctx1

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=maksu%2Briigiabi&docid=177881&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=943962%20-%20ctx1#ctx1

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN

http://www.kredex.ee/kredexist/sa-kredex-2/pohikiri/

EY | 94

Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil:

varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Käsitletavate finantsinstrumentide puhul on

relevantsed:

► õiguslik valikulisus (KredEx’ilt saavad abi ainult seaduse, ministri määruse ning riiklike arengukavade ja strateegiate alusel selekteeritud ettevõtjad) ning

► kaalutlusõigusega haldusõigusest tulenev valikulisus riigiabi mõiste teatise tähenduses74

(finantsinstrumendi kasutamisele eelneb äriplaani ja krediidivõimelisuse analüüs jm tingimuste hindamine KredExi poolt).

Kuna KredExi laenude ja käendustega soodustatakse seega teatavaid ettevõtjate kategooriaid

(eelkõige alustavad ettevõtted ja VKE-d), on valikulisus abi ühe tingimusena olemas.

c) Abimeede annab abi saajale eelise

Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks

tavalistes turutingimustes saanud. Seda hinnatakse metoodika alusel, mille puhul võrreldakse abi

andja tegevust hoolsa eraõigusliku investori või võlausaldaja oletatava tegevusega samades

tingimustes: kas eraõiguslik turuosaline oleks sõlminud lepingud samadel tingimustel, samas mahus,

seadnud samad võlanõuete tasumise tähtajad jms.75

Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast

meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud, seejuures saab tugineda

ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel teada olnud

asjaolude põhjal). Samuti on oluline märkida, et eelise olemasolu ei ole välistatud üksnes selle tõttu,

et muude liikmesriikide konkureerivad ettevõtjad on soodsamas olukorras – eelise saamine

defineeritakse ainult konkreetse ettevõtja finantsseisundi analüüsil.76

Abi saaja võib olla nii selle lõppkasutaja kui teatud juhtudel ka näiteks riigigarantiiga laenu väljastav

pank, mistõttu on seadnud Euroopa Komisjon riigigarantiide andmisele täpsustatud nõudmised (vt ptk

9.2.4).

KredExi meetmeid rakendatakse turutõrgete lahendamisel, st olukorras, kus eraõiguslikud

turuosalised üldjuhul ei soovi investori või kreeditorina ettevõttega tehingut teha, näiteks puuduliku

tagatisvara tõttu ei soovita laenu anda. Peatükis 7 on iga soovitatud meetme juures esile toodud,

millist turutõrget antud meede adresseerib. Kuna käsitletavad laenud ja käendus asetavad seega

nende saajad turutingimustega võrreldes soodsamasse olukorda (näiteks KredExi käenduse abil saab

ettevõtja laenu, mida ta puuduliku tagatisvara tõttu muidu ei oleks saanud), tuleneb ka siit KredExi

meetmete riigiabina kvalifitseerimise vajadus77

.

d) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel

Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris tegutsev

ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi

moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab ka väikesest

abisummast. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikide vahelist

74

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta, p 5.2.2. 75

Kohtujurist Maduro ettepanek Euroopa Kohtu kohtuasjas C-276/02, p 23, viidatud: K. Kübard, K. Ambrozevits „Maksuhalduri diskretsiooniõigus versus riigiabi“, Juridica 4/2017, lk 234 76

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta, p 72 77

Erandina tuleb mainida KredExi ekspordilaenu, mis ei ole hõlmatud „Tingimused ettevõtluslaenu käendamiseks (vähese

tähtsusega abi abikava)“ ja mida käsitletakse turutingimustel finantseerimisvõimaluse pakkumisena.

EY | 95

kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi

võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks.78

KredExi pakutavad meetmed on üldjuhul avatud ettevõtjatele erinevatest vaba konkurentsiga

sektoritest, mistõttu tuleb lugeda ka see kriteerium täidetuks.

Kokkuvõttes on KredEx’i laenude ja käenduste puhul olemas kõik neli riigiabi tunnust, mistõttu on

vajalik kontrollida, kas abi on lubatav.

Riigiabi lubatavuse kriteeriumid

Kuivõrd KredExi laenud ja käendused kvalifitseeruvad ülaltoodut arvestades riigiabiks, on meetmete

kasutamisel väga oluline järgida lubatava riigiabi kriteeriume. Riigiabi on lubatud piiratud juhtudel, mis

on üldiste kategooriatena toodud ELTL-i art 107 lg-s 3.Muuhulgas on riigiabi lubatud majandusarengu

edendamiseks (ELTL art 107 lg 3 c)). Struktuurifondidest rahastatavad finantsinstrumendid ongi

suunatud liikmesriikide majanduse arendamisele ning sellega antav riigiabi on seega Euroopa

aluslepingute kohaselt lubatav.

Kohane on viidata ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele, millega kehtestatakse ühissätted

ERF-i, ESF-i, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ning EMKF-i kohta.79

Selle määruse kohaselt tuleb järgida

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamisel riigiabi reegleid.

Kui üldreeglite kohaselt tuleb antav riigiabi esmalt Euroopa Komisjonile deklareerida (esitada riigiabi

teatis), siis teatud juhtudel on kehtestatud lubatava riigiabi andmiseks lihtsustatud režiim. Nagu juba

2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rakendatavate rahastamisvahendite eelhindamise

esimestes etappides sedastatud, on eelkõige asjakohased:

a) vähese tähtsusega abi määrus (komisjoni määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, nr 1407/2013,

edaspidi ka VTA määrus)

b) üldine grupierandi määrus (komisjoni määrus EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, nr

651/2014, edaspidi ka GBER)80

Vähese tähtsusega riigiabi määrus ja üldine grupierandi määrus seavad abi saavatele ettevõtetele

üldised piirangud, millega tuleb arvestada kõikide punktis 7 käsitletud finantsinstrumentide

rakendamisel.

Vähese tähtsusega abi erand

Vähese tähtsusega abi määrus sätestab meetmed, mille rakendamist riigi poolt ei loeta konkurentsi

kahjustavaks riigiabiks ning mida on seetõttu lubatud kasutada ilma komisjoni teavitamata.

78

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta, p 187 79

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (nn ühissätete määrus), http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0320:0469:ET:PDF 80

Määrust muudeti 2017. aastal komisjoni määrusega (EL) 2017/1084, millega lisati üldise grupierandi määruse kohaldamisalasse sadama- ja lennujaamataristule antav abi ning leevendati regulatsiooni kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas; lisaks muudeti määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas.

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0320:0469:ET:PDF

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0320:0469:ET:PDF

EY | 96

VTA määruse alusel saab vähese tähtsusega abi anda mistahes valdkonnas, v.a järgmistes

valdkondades:

a) kalandus- ja vesiviljelus;

b) põllumajandustoodete esmane tootmine;

c) põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, kui abisumma on seotud esmatootjate

toodete hinna või kogusega; või kui abi antakse esmatootjale edasi;

d) eksport, juhul kui abi on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja

toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel (art 1 p 1).

Konkreetne abi lubatavuse kriteerium on määrusest tulenev ülemmäär: liikmesriigi poolt ühele

ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse

ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot (VTA määruse art 3 lg 2). Seejuures käsitletakse „ühe

ettevõtjana“ kõiki ettevõtteid, mis moodustavad kontserni või on muu VTA määruse art 2 p-s 2 toodud

tunnuse alusel seotud. Maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi

kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot ning vähese tähtsusega abi ei

või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.



määruse art 4 lg 1). VTA määruses on sätestatud, milliste laenude ja käenduste puhul eeldatakse abi

läbipaistvust.

b) Laenude puhul loetakse vähese tähtsusega abi läbipaistvaks järgmistel tingimuste täitmisel:




laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50% laenust ning laenu summa on

1 000 000 eurot (või 500 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate

puhul) viieks aastaks või 500 000 eurot (või 250 000 eurot kaupu vedavate

maanteetranspordiettevõtjate puhul) kümneks aastaks; kui laen on nimetatud

summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks

ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava

protsendina kohaldatavast ülemmäärast ehk 200 000 eurost; või

brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud

viitemäärale (VTA määruse art 4 lg 3).

c) Tagatiste puhul loetakse vähese tähtsusega abi läbipaistvaks järgmiste tingimuste täitmisel:




tagatis ei ületa 80% laenust ja tagatud summa ei ületa kas 1 500 000 eurot (või

750 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise

kestus viis aastat, või 750 000 eurot (või 375 000 eurot kaupu vedavate

maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise kestus kümme aastat. Kui tagatud

summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt

viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse tagatise

brutotoetusekvivalent vastava protsendina kohaldatavast ülemmäärast ehk

200 000 eurost; või

EY | 97

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbor-preemiad, mis

on sätestatud komisjoni teatises; või

enne kohaldamist

iii) on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud

komisjonile mõne muu riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon

on heaks kiitnud, ja

iv) meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud

tehinguid, mille suhtes kohaldatakse VTA määrust.

Ekspordilaenu puhul on oluline teada, et VTA määrust ega GBER-i ei kohaldata ekspordiabi suhtes,

eeskätt ei tohi seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist

teistes liikmesriikides või kolmandates riikides (VTA määruse art 1 lg 1 p d, GBER art 1 lg 2 p c). Abi,

millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises

liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või

nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi.

Brutotoetusekvivalendi arvutamise kohta vt ptk 9.2.3.

Üldine grupierand

Üldise grupierandi määrusega on kehtestatud abi liigid, mille andmist riigi poolt ei loeta konkurentsi

kahjustavaks ning mida sellest tulenevalt on lubatud siseriiklikult rakendada ilma komisjoni

teavitamata. Määrusega on paika pandud valdkonnad, millele on lubatud abi anda. KredEx’i laenude ja

käenduste kontekstis on eelkõige asjakohased abi VKEdele (investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde

rahastamisele juurdepääsu abi) ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi (art

1 p 1). GBER sätestab abisaajad, maksimaalse abi osakaalu projekti kuludes, mille suhtes riigiabi on

lubatud (abi ülemmäärad) ning toetatavad kulude liigid.

GBER-i kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt

võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut (nn „läbipaistev abi“, art 5 lg 1).

Laenude ja käenduste puhul loetakse abi läbipaistvaks järgmistel juhtudel:

a) laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud

viitemäära alusel;

b) garantiidena antav abi:

kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbor-preemiad,

mis on sätestatud komisjoni teatises ja ette nähtud vastavat tüüpi ettevõtja jaoks, või

kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks

kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88

kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes või mis tahes järgnevast

teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale

riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga

käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille

suhtes kohaldatakse GBER-i.

Lisaks peab GBER-i alusel (ent mitte VTA määruse alusel) antaval abil olema ergutav mõju (art 6 lg-d

1 ja 2). Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse

enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Selle reegli eesmärk on tagada, et abisaaja võtab

projekti ette ainult tingimusel, et ta saab abi (st ta ei oleks ilma riigiabita ja turutingimustel antud

projekti üldse ette võtnud). Seetõttu ei ole abikõlblikud sellised projektid, mis on seadusest või Euroopa

Liidu õigusest tulenevalt kohustuslikud – need tuleb ellu viia abist sõltumata ja järelikult puudub abil

EY | 98

ergutav mõju.81

Vajalikud asjaolud peavad ilmnema abitaotlusest, kus peavad mh olema ära toodud,

millist liiki ja millises ulatuses riigiabi projekti elluviimiseks vajatakse.

Abi liigid, mida GBER-i alusel anda saab, on piiratud (need on loetletud GBER-i art 1 lg-s 1). VKE-dele

suunatud laenude ja laenukäenduste puhul on eeskätt asjakohane järgida VKE-dele investeerimisabi,

tegevusabi ja rahastamisele juurdepääsu abi andmise nõudeid (art 1 lg 1 p b). Seejuures tuleb järgida

ka maksimaalseid abi mahte, millest suuremad abisummad ei kuulu enam GBER-i kohaldamisalasse.

Vastavad teavitamiskünnised on sätestatud art 4 lg-s 1. Näiteks VKE-dele antava investeeringuteks

ettenähtud abi teavitamiskünnis on 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.

VKE-dele investeeringuteks antava abi abikõlblikud kulud on materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud ning otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade

prognoositud palgakulu, mis arvutatakse välja vähemalt kaheks aastaks (GBER-i art 17 lg 2, täpsemad

tingimused nii materiaalsete kui immateriaalsete varade ja tööhõivega seotud kuludele on toodud

lõigetes 3–5).


a) väikeettevõtjate puhul 20% abikõlblikest kuludest;

b) keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10% abikõlblikest kuludest (GBER-i art 17 lg 6).

Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse summadest, millest ei ole makse ega muid

tasusid maha arvatud.82

Laenude ja garantiide puhul on abi osakaalu arvutamiseks kasutusel erinevad

meetodid.

Brutotoetusekvivalendi arvutamise kohta vt ptk 9.2.3.

Ekspordilaenu puhul on oluline teada, et GBER-i ei kohaldata ekspordiabi suhtes, eeskätt ei tohi seda

kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides

või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks

või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike

uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi (GBER-i art 1 lg 2 p c).

Kokkuvõte vähese tähtsusega riigiabi määruse ja üldise grupierandi määruse kriteeriumidest on

toodud järgnevas tabelis.

Tabel 26. Riigiabi määrustest tulenevad üldised piirangud abi saajatele

Regulatiivne alus Piirangud abi saajatele

(EL) nr 1407/2013 art 1 lg 1

Vähese tähtsusega abi määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

a) kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi

b) põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi

c) põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:

i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel, või

ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele

d) abi, mida antakse ekspordi toetamiseks

e) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel

(EL) nr 1407/2013 art 2 lg 2

„Üks ettevõtja” hõlmab vähese tähtsusega abi määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

81

General Block Exemption Regulation, Frequently Asked Questions, http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf 82

GBER-i 2017. a täiendustega muudeti teatud tingimustel lubatavaks abikõlblike kulude summa arvutamine lihtsustatud korras vastavalt määrusele (EL) nr 1303/2013.

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/practical_guide_gber_en.pdf

EY | 99

Regulatiivne alus Piirangud abi saajatele

b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

(EL) nr 1407/2013 art 3 lg 2 Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot.

(EL) nr 1407/2013 art 3 lg 2

Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot. Nimetatud vähese tähtsusega abi ei või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.

(EL) nr 1407/2013 art 3 lg 3

Kui maanteetranspordiettevõtja veab rendi või tasu eest kaupu ja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ettevõtja suhtes 200 000 euro suurust ülemmäära tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et maanteevedudeks saadud abi ei ületa 100 000 eurot ning et vähese tähtsusega abi ei kasutata maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.

(EL) nr 651/2014 art 1 lg 2 Grupierandi määrust ei rakendata abi suhtes, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt on siin mõeldud sellist abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega.

(EL) nr 651/2014 art 1 lg 3 Grupierandi määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

a) kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi

b) põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi

c) põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:

i) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel, või

ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele.

(EL) nr 651/2014 art 6 lg 2 Grupierandi määruse alusel antav abi peab omama ergutavat mõju. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a) ettevõtja nimi ja suurus

b) projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev

c) projekti toimumise koht

d) projekti kulude loetelu

e) abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse, kapitalisüst vms) ning projekti jaoks vajatava riikliku rahastamise summa

(EL) nr 651/2014 art 8 lg 3, art 8 lg 5

Grupierandi määruse kontekstis võib abi kumuleerida järgnevaga:

a) mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega;

b) mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

Samas ei tohi grupierandi määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi kumuleerida aga mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse grupierandi alusel lubatud abi osakaal.

EY | 100

Riigiabi elemendi arvutamise nõuded

Laenude puhul arvutatakse abi osakaal ehk brutotoetusekvivalent abi andmise ajal kehtinud

viitemäära alusel, mis omakorda tuleneb komisjoni teatisest viite- ja diskontomäärade

kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (teatis nr 2008/C 14/02)83

ja selle alusel regulaarselt

kinnitatavatest baasmääradest84

. Nimetatud viite- ja diskontomäärasid kasutab Euroopa Komisjon

riigiabi järelevalve raamistikus, kontrollimaks vastavust nii vähese tähtsuse abi eeskirjale kui ka

grupierandi määrusele. Baasmäärad tuginevad üheaastasele rahaturu intressimäärale (IBOR).

2018. aasta 1. jaanuari seisuga on Eestile kehtestatud baasmäär –0,18. Baasmäärale lisatakse

ettevõtja krediidireitingust ning pakutavatest tagatistest sõltuv marginaal, rahuldava reitingu ja

piisavate tagatiste korral on baasmäärale lisatav marginaal tavaliselt 100 baaspunkti.

Garantiide, sh laenukäenduste puhul arvutatakse abi elemendi suurus, tuginedes nn

safe-harbor-preemiatele ehk aastasele minimaalsele garantiipreemiale, mis kehtestatakse laenusaaja

reitingu alusel. Selle arvutamisel tuleb juhinduda komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87

ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (teatis nr 2008/C 155/02, edaspidi:

tagatise teatis)85

. Nimetatud komisjoni teatis näeb ette järgmised tingimused, mis kõik peavad olema

samaaegselt täidetud, et riigi antavaid garantiisid ei loetaks riigiabiks:

- laenu saaja ei ole finantsraskustes

- garantii on seotud konkreetselt rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja

on ajaliselt piiratud

- garantii ei ületa 80% tasumata laenust

- garantii eest on makstud turupõhist hinda

Viimati nimetatud turupõhise hinna kriteerium ongi võimalik asendada safe-harbor-preemiaga:

reitinguagentuuride (nt Standard and Poor's, Fitch või Moody's) andmete põhjal tuvastatakse ettevõtja

reitingukategooria, millele omakorda vastab aastane safe-harbor-preemia vahemikus 0,4–6,3%.

Reiting ei pea tingimata pärinema nimetatud reitinguagentuuridelt — samamoodi aktsepteeritavad on

riiklikud reitingusüsteemid või need, mida pangad kasutavad lepingukohustuste täitmatajätmise

peegeldamiseks, tingimusel, et need annavad lepingukohustuste täitmatajätmise tõenäosuse ühe

aasta jooksul. VKE-de puhul, kelle kohta puuduvad laenuandmed või kellel ei ole bilansile tuginevat

krediidireitingut (näiteks teatavad eriotstarbelised või tegevust alustavad ettevõtjad), on

safe-harbor-preemia määraks 3,8%, kuid see ei tohi kunagi olla väiksem kui nende emaettevõtja(te)l.

Kui aga laenusaaja reiting on CCC/Caa või halvem, ei ole lubatud nende ettevõtjate suhtes lihtsustatud

meetodit (safe-harbor preemiamäärasid) rakendada.

Riigiabi reeglite kokkuvõte

Eelhindamise käigus tuvastati reeglid, millest analüüsitavate finantsinstrumentide kujundamisel

juhinduda. Instrumentide vastavus EL-i riigiabi reeglitele on alltoodud tabelites ülevaatlikult kokku

võetud.

Kui olemasolevate finantsinstrumentide tingimusi ülaltoodut arvestades muuta, tuleb pidada eelkõige

silmas järgmist:

83

Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (2008/C 14/02), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0119(01)&from=EN 84

Base rates for the 28 Member States as of 1.2.2018, http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html 85

Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes, 2008/C 155/02, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0620(02)&from=ET



http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52008XC0620(02)&from=ET)

EY | 101

- Kui pakutav abi ei mahu vähese tähtsusega abi raamidesse (nt ületab 200 000 eurot kolme

eelarveaasta jooksul), tuleb kontrollida ka abi sobivust grupierandi regulatsiooniga.

- Intressimäärade langetamisel tuleb kinni pidada brutotoetusekvivalendi viitemäärade alusel

arvutamise nõuetest. Kui intressimäärad langevad alla turupõhise hinna või komisjoni

kinnitatud baasmäärade, võib tekkida olukord, kus abi ei kvalifitseeru enam VTA määruse või

GBER-i alusel antavaks abiks.

- Innovatsioonilaenu kui uue instrumendi puhul tuleb kujundada tootetingimused

arendustegevuse ja innovatsiooni suhtes kehtestatud lubatava riigiabi raamistikus.

Tabel 247. Laenudele ja laenukäendustele rakenduvad riigiabi reeglid

Riigiabi piirangud Stardi-

laen

Kapitali-

laen

Tööstus-

laen

Ekspor-

dilaen

Innovat-

sioonilaen

Käendus

Vähese tähtsusega abi määrus ((EL) nr 1407/2013)

Vähese tähtsusega abi kogusumma kolme

eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul

maksimaalselt 200 000 €.

Maanteetranspordiettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi

kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku

jooksul ületada 100 000 eurot ning vähese

tähtsusega abi ei või kasutada

maanteevedudeks ettenähtud veokite

soetamiseks.

N/A

Abi on läbipaistev, st brutotoetusekvivalent

on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada N/A

Garantiisid loetakse läbipaistavaks vähese

tähtsusega abiks, kui see ei ületa 80 % asja-

omasest laenust ja tagatud summa ei ületa

kas 1 500 000 € (või 750 000 € kaupu

vedavate maanteetranspordiettevõtjate

puhul) ja tagatise kestus viit aastat, või

tagatud summa ei ületa 750 000 € (või 375

000 € kaupu vedavate

maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja

tagatise kestus kümme aastat.

Kui tagatud summa on nimetatud

summadest väiksem ja/või tagatis antakse

vähem kui vastavalt viie või kümne aasta

pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse

nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent

võttes aluseks safe-harbour preemiad.

N/A

Üldine grupierandi määrus ((EL) nr 651/2014)

Grupierandi määruse alusel loetakse

laenudena antavat abi läbipaistvaks, kui N/A

EY | 102

Riigiabi piirangud Stardi-

laen

Kapitali-

laen

Tööstus-

laen

Ekspor-

dilaen

Innovat-

sioonilaen

Käendus

selle brutotoetusekvivalent on arvutatud

abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel.

Grupierandi määruse alusel loetakse

garantiidena antavat abi läbipaistvaks, kui

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on

aluseks võetud nn safe-harbour preemiad.

N/A

VKE-dele antava investeerimisabi

teavitamiskünnis on 7,5 mln € ettevõtja ja

investeerimisprojekti kohta.

N/A

VKE-dele investeeringuteks antava abi

abikõlblikud kulud on materiaalsesse või

immateriaalsesse varasse tehtud

investeeringute kulud ning otseselt

investeerimisprojektiga loodud töökohtade

prognoositud palgakulu.

N/A

VKE-dele antav investeeringuteks

ettenähtud abi osakaal ei tohi ületada

väikeettevõtjate puhul 20% ja keskmise

suurusega ettevõtjate puhul 10%

abikõlblikest kuludest.

N/A

Alljärgnevalt on kõikide investeerimisstrateegiasse kaasatud finantsinstrumentide kooskõla riigiabi

reeglitega veelkord kokku võetud.

Tabel 258. Finantsinstrumentide tingimuste ja riigiabi reeglite vastavus

Finantsinstrument Tingimuste vastavus riigiabi reeglitele

Instrumendi rakendamiseks sobilik riigiabi määrus

Laenud

Stardilaen

Vähese tähtsusega abi määrus ((EL) nr 1407/2013), vajadusel üldine grupierandi määrus ((EL) nr 651/2014)

Kapitalilaen

Tehnoloogialaen

Ekspordilaen Ei anta riigiabina

Innovatsioonilaen*

Tagatised

Stardilaenu käendus Vähese tähtsusega abi määrus ((EL) nr 1407/2013), vajadusel üldine grupierandi määrus ((EL) nr 651/2014) Laenukäendus

*Eeldusel, et innovatsioonilaenu täpsemad tingimused kujundatakse antud suuniseid silmas pidades.

EY | 103

10. Juhised finantsinstrumentide jooksvaks seireks ja hindamiseks

Käesolevate juhiste eesmärk on anda suunised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest

kavandatavate rahastamisvahendite jooksva seire ja hindamise läbiviimiseks. Nagu ülal korduvalt

rõhutatud, peab finantsinstrumentide rakendamine olema korraldatud selliselt, et rahastamisvahendi

rakendajal (vajadusel rakendusasutust kaasates) oleks võimalik paindlikult reageerida konkreetsetele

turutõrgetele, mis omakorda tingib vajaduse turuolukorra ja finantsinstrumentide rakendamise

pidevaks monitooringuks. Jooksva seire teostamisel ning finantsinstrumentide tingimuste muutmisel

tuleb arvestada punktis 7.1 kirjeldatud finantsinstrumentide juhtimisraamistikku:

rahastamisvahendite rakendamise sisulised soovitavad tulemused kujundab rakendusasutusena MKM,

turusignaalide jälgimine ja neile reageerimine võiks aga toimuda võimalikult turule lähedal, s.t

rahastamisvahendi rakendaja ehk KredEx’i tasandil. Just paindlikkuse tagamiseks võib rakendusasutus

kujundada finantsinstrumentide täpsemad tingimused selliselt, et väiksemate turuolukorra

muudatuste esinemisel (s.o seniste investeerimisprioriteetide jätkumisel) oleks rahastamisvahendi

rakendajal ehk KredEx’il võimalik jooksvalt instrumentide tingimusi kohandada.

Seire korraldamiseks antakse alljärgnevalt mõningaid metoodilisi soovitusi kahes tegevussuunas:

a) turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade iseseisvaks kaardistamiseks ja

b) finantsinstrumentide edukuse mõõtmiseks.

Ettevõtete investeeringuvajadusi ja -võimalusi mõjutavad nii üldised majanduslikud (nt

majanduslangus, nõudluse kasv, toorainehindade muutus) kui ka poliitilised muutused. Seetõttu võivad

programmiperioodi jooksul muutuda nii ettevõtete investeeringuvajadused kui ka finantsasutuste

pakkumised. Seda silmas pidades on juhised koostatud selliselt, et nad võimaldaksid hinnata

rahastamisvahendi elluviimise käigus valdkonnas ilmnevaid muudatusi ja arenguid, sh turutõrgete,

ettevõtete vajaduste ja finantsasutuste finantstoodete pakkumise tingimustes toimuvaid muutusi. Nii

on võimalik rahastamisvahendite rakendamise tingimuste muutmise vajadust jooksvalt tuvastada.

Turutõrgete kaardistamise metoodika

Järgnevalt tuuakse välja rida metoodilisi soovitusi, mil viisil turutõrkeid ning mitteoptimaalseid

investeerimisolukordi kaardistada. Soovitatud metoodiline lähenemine peegeldab käesoleva

eelhindamise tarbeks kasutatud metoodikat.

Jooksva seire teostamisel on üheks oluliseks sisendiks tagasiside taotlejatelt ning turuosalistelt, mida

rahastamisvahendi rakendaja oma töö käigus igapäevaselt saab. Nende signaalide põhjal tuleb

jooksvalt hinnata vajadust finantsinstrumentide tingimusi muuta (vastavalt muutuse ulatusele kas

vahetult rakendaja poolt või rakendusasutuse poolt). Mõnel juhul võib jooksva turult saadud tagasiside

põhjal olla vajalik läbi viia detailsem turuolukorra uuring. Nii tuleks alltoodud meetmeid rakendada ja

omavahel kombineerida vastavalt turuolukorra muutuste ulatusele ja tempole – igapäevase töö käigus

kogutavaid sisendandmeid on võimalik küsitluste jm kvalitatiivse info kogumise teel täiendada,

Sisendandmete kogumine rahastamisvahendite jooksvaks hindamiseks võiks hõlmata järgmiseid

allikaid:

► rahastamisvahendi rakendaja poolt ettevõtete (st rahastamisvahendite taotlejate) ja

finantsasutuste esindajatelt kogutud kvalitatiivne informatsioon

► rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajad (nt taotluste arv, väljastatud laenude arv)

► taotlejate küsitlemise tulemused (võimalusel ja vajadusel)

Ettevõtete ja finantsasutuste esindajatelt kogutud informatsioon on kvalitatiivse iseloomuga ning

peaks näitama, kas on toimunud mingeid muutusi:

EY | 104

► ettevõtete investeeringuvajadustes (investeeringuaktiivsus, investeeringusummad,

kasutusvaldkonnad, tagasimakseperioodid, rahastusallikate eelistus)

► ettevõtete jaoks mitteoptimaalsetes investeerimisolukordades (takistused ja kitsaskohad

investeeringute tegemiseks vajalike rahaliste vahendite kaasamisel)

► finantsasutuste finantstoodete pakkumises (intressimäärad, tagasimakseperioodid, laenatavad

summad, tagatisnõuded, ettevõtete riskitaseme hindamise metoodika)

Kaardistamaks turutõrkeid ning mõistmaks võimalikke muutusi turudünaamikas, on võimalik viia läbi

küsitlus. Ajakasutuse seisukohast on optimaalne lahendus veebiküsitlus, mis võimaldab jõuda

võimalikult laia sihtrühmani. Teise uurimismeetodina saab välja tuua telefoniküsitlust, mis on ühelt

poolt ajamahukam, ent võimaldab sügavamat kvalitatiivset analüüsi kui veebiküsitlus. Samuti on

telefoniintervjuu sobivam, kui soovitakse analüüsida kindla sektori või sihtgrupi spetsiifilisi vajadusi.

Ettevõtetelt saadud sisendinfot on soovitatav täiendada erialaliitude ning ekspertide küsitlemisega.

Et saada pidevalt informatsiooni muutunud turutingimuste kohta, tasub kaaluda taotlejate jooksvat

küsitlemist. See tähendab, et finantsinstrumendina antava laenu või tagatise taotlejad peaksid täitma

taotluse esitamisel lühikese küsimustiku. Nii on võimalik koguda kvantitatiivseid andmeid, mis on

eelhindamise tulemustega otseselt võrreldavad, et tuvastada muutusi turutingimustes.

Käesoleva eelhindamise põhjal on oluline välja tuua ka kommunikatsioon krediidiasutustega nende

finantsinstrumentide osas, mida väljastatakse läbi pankade. Pankadel on hea ülevaade ettevõtete

majandusolukorrast ning vajadustest, kuivõrd nad on ettevõtetega vahetus kontaktis. Pankade

hinnang laenude ja käenduste väljastamise menetluslike aspektide kohta võib samuti olla asjakohane

ja kasulik tagasiside.

Samuti on vajalik jälgida, missuguseid finantsinstrumente pakutakse Eesti lähiriikides ning riikides, kus

on Eestiga sarnane ettevõtluse ökosüsteem. Kui välisriikides pakutakse ettevõtetele laene või käendusi

soodsamatel tingimustel kui Eestis, tähendab see, et sealsed ettevõtted saavad Eesti omadega

võrreldes konkurentsieelise. Seega on tähtis olla kursis lähiriikide arengutega ning võimalusel ja

vajadusel Eestis pakutavaid meetmeid vastavalt ümber kujundada.

Rahastamisvahendite rakendamise jooksev hindamine peaks toimuma igal aastal või vastavalt

vajadusele, et hinnata rakendamise progressi ja vaadata selle valguses üle ka järgmiste aastate

rakendamisplaanid. Samas ei ole praeguse majandusarengu tempo juures iga-aastane põhjalik

sihtrühmade küsitlus ilmselt põhjendatud, sest eeldatavalt toimuvad märkimisväärsed muutused

sihtrühmade vajadustes alles 2-3 aasta jooksul.

Ettevõtete ehk rahastamisvahendite taotlejate ja finantsasutuste esindajatelt kogutud informatsiooni

on võimalik võrrelda käesolevas rahastamisvahendite eelhindamise aruandes esitatud tulemustega.

Selle kaudu on võimalik tuvastada turul üldisi muutusi, mida vajadusel saaks seejärel analüüsida juba

põhjalikumalt kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja rahastamisvahendite rakendaja

koostöös või mõne erapooletu teenusepakkuja abiga.

Alljärgnev tabel sisaldab kokkuvõtet eelhindamise tulemustest ja on abivahendiks turul toimuvate

muutuste tuvastamisel.

Tabel 26. Rahastamisvahendite eelhindamise tulemuste ja iga-aastaste muutuste kaardistamise näidistabel

Rahastamisvahendite eelhindamise tulemused

Jooksev hindamine

2017 2018 …

Laenud

Investeeringute tegemisel esinevad probleemid: Nt: investeeringute tegemisel on probleemiks kõrge intressimäär ja

EY | 105

Laenude tähtajad võiksid olla paindlikumad, mis tähendab, et ettevõtetele võiks pakkuda võimalusi maksta laenu tagasi praegusest miinimumajast kiiremini või vastupidi, pikendada laenuperioodi.

pikaajaliste investeerimislaenude piiratud kättesaadavus

Kõige enam kogevad takistusi VKE-d, kes vajavad finantseerimist, mille suurus jääb vahemikku 25 000 – 100 000 €. Peamiseks põhjuseks on puuduv laenutagatis.

Nt: investeeringute tegemisel puutuvad probleemidega kokku nii väikesed kui ka keskmise suurusega ettevõtted

Stardilaenu vajadus on suurem kui praegu positiivse otsuse saanud ettevõtete arv.

Vajalik on muuta tehnoloogialaenu tingimusi ning muuta see tööstusettevõtetele suunatud laenuks.

Ekspordilaenu maksimummäär 3 mln € ei kajasta turu tegelikku seisu: maksimaalne summa peaks olema oluliselt kõrgem

Ekspordilaenu tagasimaksetingimused võiksid olla paindlikumad, mis tähendab, et laenu võiks saada tagasi maksta kiiremini kui praegu ette nähtud minimaalne tagasimaksmisaeg.

Turul puudub innovatsioonile suunatud laenuinstrument.

Nt: tootearendusele ja innovatsioonile suunatud kõrge riskiga investeeringud jäävad finantseerimata

Laenukäendused

Investeeringute tegemisel esinevad probleemid:

► tagatiste puudumine

► KredExi senise käenduspoliitika konservatiivsus

► Fikseeritud laenukäenduse lõpetamine

Nt: ettevõtetel on piisavalt tagatisi ja

pangad annavad neile hõlpsasti laenu

Mõõdikud finantsinstrumentide edukuse hindamiseks

Rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajad kirjeldavad rahastamisvahendite rakendamist, sh

tehtud otsuseid, väljastatud laenude ja tagatiste arvu ning rahastamisvahendi planeeritud

aastaeelarve kasutusmäära, kuid ka sisulisi näitajaid, nagu keskmised laenusummad, keskmised

tagasimakseperioodid jms, mis kirjeldavad üht tüüpi rahastamisvahendi nõudlust. Ühe aasta

rahastamisvahendite rakendamise näitajate põhjal on võimalik hinnata, kas järgmisel aastal on vaja

rahastamisvahendi pakkumise tingimusi muuta. Näiteks kui:

► üht tüüpi rahastamisvahendile planeeritud eelarvelised vahendid jagatakse välja juba esimeste

kuudega, võib see viidata asjaolule, et selle rahastamisvahendi järele on suur nõudlus;

► üht tüüpi rahastamisvahendile planeeritud eelarvelistest vahenditest on rohkem kui näiteks 60%

alles, võib antud tüüpi rahastamisvahendile olla planeeritust väiksem nõudlus ning eelarvelised

vahendid on võimalik suunata teistesse finantsinstrumentidesse;

► taotletavad laenusummad/tagatised on planeeritust suuremad/väiksemad, siis võib esineda

vajadus üle vaadata pakutatavate laenude/tagatiste piirmäärad;

► taotlejate eelistused tagasimakseperioodidele on planeeritust erinevaid, siis võib esineda

vajadus üle vaadata finantsinstrumentide tingimused.

EY | 106

Väljundnäitajate analüüsil on võimalik tugineda järgnevas tabelis toodud näidisele (tabelis toodud

numbrid on näitlikustavad), täites selle iga meetme kohta. Lisaks tabelis toodule võib

väljundnäitajatena lisaks jälgida uute toetatavate ettevõtete arvu, meetmega kaasatud erakapitali

mahtu, finantsinstrumendi toel loodud töökohtade arvu jms. Soovitav on pidevalt hinnata ka

tulemuslikkuse näitajaid nagu krediidikahjude ning halduskulude osakaalu. Seejuures on praegu

esitatud sihttasemed näitlikustavad ning need tuleks määrata eraldi igal aastal konkreetse aasta

rahastamisvahendeid planeerides.

EY | 107

Tabel 270. Rahastamisvahendite rakendamise väljundnäitajate analüüsitabeli näidis

Meede Nt: 5.2 Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine

Kogueelarve: 85 mln €

Meetme väljundnäitajad

Väljundnäitaja Sihttase 2018

Saavutustase 2018

Saavutusmäär 2018

Sihttase 2020

Saavutustase 2020

Saavutusmäär 2020

….

Laenu, tagatist saanud ettevõtjate arv

298 298 100% 736 … …

Alustavatele ettevõtetele suunatud laen/käendus (stardilaen/-käendus)


Saavutustase 2018

Saavutusmäär 2018

Sihttase 2020

Saavutustase 2020

Saavutusmäär 2020

….

Taotluste arv 100 150 150%

Väljastatud laenude/tagatiste arv

75 50 67%

Muud näitajad …

Keskmine laenusumma

31 000 € … …

Keskmine intress 7% + euribor … …

Keskmine tagasimakseperiood

4 … …

Laenukäendused (laenukäendus)


Saavutustase 2018

Saavutusmäär 2018

Sihttase 2020

Saavutustase 2020

Saavutusmäär 2020

….

Taotluste arv … …

Väljastatud tagatiste arv

… …

Muud näitajad ….

Keskmine tagatud laenusumma

200 000 €

Keskmine intress 1,5%


64 kuud

Tehnoloogialaen (tööstusettevõtete laen)


Saavutustase 2018

Saavutusmäär 2018

Sihttase 2020

Saavutustase 2020

Saavutusmäär 2020

….


EY | 108

Väljastatud laenude arv

… …

Muud näitajad ….

Keskmine laenusumma

200 000 €

Keskmine intress 5%


74 kuud

Kapitalilaen


Saavutustase 2018

Saavutusmäär 2018

Sihttase 2020

Saavutustase 2020

Saavutusmäär 2020

….



… …

Muud näitajad ….

Keskmine laenusumma

200 000 €

Keskmine intress 5%


74 kuud

Ekspordilaen


Saavutustase 2018

Saavutusmäär 2018

Sihttase 2020

Saavutustase 2020

Saavutusmäär 2020

….



… …

Muud näitajad ….

Keskmine laenusumma

200 000 €

Keskmine intress 5%


74 kuud

EY | 109

Lisa 1. Metoodika

Eelhindamine põhineb EY (eelhindamise läbiviija) poolt välja pakutud metoodikal. Lisaks tugineti

eelhindamise läbiviimisel ka Euroopa Komisjoni poolt välja antud finantsinstrumentide eelhindamise

juhendmaterjalile86

. Hankes püstitatud uurimisülesannete lahendamiseks vajalikud sisendandmed

koguti korraldatud veebiküsitlusega, varem teostatud uuringutest ja analüüsidest, teiste riikide

praktika analüüsist ning ekspertide ja turuosalistega tehtud intervjuude käigus. Täiendavaid andmeid

saadi ka töötoast ning pankade ja erialaliitudega kohtumistest, mille käigus koondati muu hulgas

ekspertarvamusi turutõrgete ja finantsinstrumentide tingimuste kohta. Eelhindamise metoodilisest

lähenemisest annab tervikliku pildi allolev joonis.

Joonis 21. Uurimisülesannete lahendamise metoodika ülevaade

Veebiküsitluse ankeet koostati projektimeeskonna poolt ning seda täiendati tellijaga kohtumiste

käigus. Veebiküsitluse tulemused olid turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade

kaardistamisel keskse tähtsusega sisendiks.

Dokumendianalüüsi osas kasutud allikad on toodud käesolevas aruandes välja enamasti

leheküljealuste viidetena. Dokumendianalüüsi tulemusi kasutati nii otsese sisendina

uurimisküsimustele vastamisel kui ka taustamaterjalina konteksti loomise faasis.

Välisriikide praktikate valikul lähtuti rahastamisvahendite liikidest, valdkondadest ja ka riikidest, et

tagada tulemuste asjakohasus Eesti kontekstis. Lisaks võeti arvesse ka tellija soovitusi, kellega

kooskõlastati ka detailsema analüüsi läbinud näited. Teiste riikide kogemusi käsitleti eeskätt näidetena,

millest lähtuti Eesti rahastamisvahendite investeerimisstrateegia aruteludel. Teiste riikide praktika

86

Ex-ante assessment methodology for financial instruments in the 2014–2020 programming period: „General methodology for covering all thematic objectives. Volume I“ ja „Enhancing the competitiveness of SME, incl. agriculture, microcredit and fisheries (Thematic objective 3). Volume III“

Dokumendi-analüüs

Teiste riikide

praktikad

Intervjuud ekspertidega

Valideerimis-seminar

Dokumendianalüüsi käigus koondati kokku informatsiooni sihtrühmade vajaduste ning pakkujate finantseerimistoodete tingimuste ja statistika kohta. Koondatud andmeid kasutati sisendina investeerimisstrateegia kavandamisel ja tingimuste väljatöötamisel.

Teiste riikide praktikate analüüsi käigus koguti informatsiooni rakendatud instrumentide tingimuste, valitud rakendamiskorra ja rakendamise tulemuslikkuse kohta. Samuti intervjueeriti valitud välisriikide finantsinstrumente rakendavate organisatsioonide esindajaid.

Ekspertidega tehtud intervjuude käigus koguti sisendit turupakkumise olukorra kohta, et arvestada sellega rahastamisvahendite kavandamisel ning investeerimisstrateegia välja töötamisel. Samuti tehti intervjuusid nõudluse poole esindajatega (sh ettevõtete ja nende esindusorganisatsioonidega).

Valideerimisseminaril koondati ekspertarvamusi kavandatavate finantsinstrumentide rakendamise tingimuste ja strateegia kohta erinevatelt turu osapooltelt, et valideerida kaardistatud turutõrkeid ja rahastamisvahendite investeerimisstrateegia ettepanekuid.

Veebiküsitlus Finantsinstrumentide sihtgruppi kuuluvate ettevõtete seas korraldati veebiküsitlus, millega koguti sisendandmeid ettevõtete finantseerimisvajaduste ja kogetavate turutõrgete kohta. Veebiküsitluse tulemused on üheks olulisemaks sisendiks investeerimisstrateegia ettepanekute tegemisel.

EY | 110

analüüsitulemusi võrreldi Eesti eelmise perioodi kogemustega, et määratleda sobilikud tingimused

rahastamisvahendite rakendamiseks tulevikus.

Lisaks viidi valitud välisriikide analüüsis käsitletud organisatsioonide esindajatega läbi intervjuud, et

valideerida avalikest andmeallikatest kogutud informatsiooni ning saada detailsem ülevaade

väljastatavate finantsinstrumentide taustast, toimimispõhimõtetest ja tingimustest. Intervjueeritute

nimed ja intervjuude toimumisajad on toodud aruande lisas 4.

Ekspertintervjuud toimusid eraturu kapitali pakkujate ning nõudluse poole esindajatega (ettevõtete

esindusorganisatsioonidega). Nimekiri intervjueeritutest on toodud aruande lisas 4. Kõik intervjuud

toimusid poolstruktureeritud meetodil, mis tähendab, et intervjuudel käsitletavate teemade ring oli

varem kindlaks määratud, kuid küsimuste järjekord ja teemade käsitlemise põhjalikkus võis varieeruda.

Selliselt oli võimalik minna keerukate probleemidega süvitsi ning saada täiendavaid selgitusi.

Faktitäpsuse ja analüüsi kvaliteedi tagamiseks koostati intervjuudest kokkuvõtted, kuid see töömaterjal

ei kuulu avaldamisele ning seda tellijale ei edastata.

Andmekogumise käigus koondatud informatsiooni põhjal töötati välja esialgsed lahendused

uurimisülesannetele ning kavandati esialgsed investeerimisstrateegiad, mis võeti arutelude aluseks

valideerimisseminaril ja kohtumisel tellija esindajatega. Töötubade käigus valideeriti analüüsi seniseid

tulemusi turu osapooltega ning aruteludest saadud informatsioon oli sisendiks

investeerimisstrateegiate koostamisel. Töötoas osalesid nii suuremate eraturu krediidiasutuste

esindajad kui ka üks nõudluse esindaja ning tellija esindajad. Töötoas osalenute nimekiri on toodud

aruande lisas 4.

Finantsinstrumentide rakendamise eelarvevajaduse hindamisel tugineti rahastamisvahendite

varasemale praktikale ja rakendaja prognoosidele ning tingimuste muutmisest tuleneva nõudluse

muutuse hinnangule. Erandiks on innovatsioonilaen uue kavandatava instrumendina, mille

eelarvevajadus määrati lähtudes varasematel aastatel rakendatud toetuste nõudlusest ning läbiviidud

küsitluse tulemustest. Programmiperioodi 2014–2020 finantsinstrumentide rakendamise

eelarvevajadust on võimalik esitada ainult hinnanguliselt, sest lõplik nõudlus sõltub paljuski

majandusolukorrast, kapitali kättesaadavusest ja ettevõtete investeeringuvajaduste muutustest.

Sellest tulenevalt on oluline ka jooksva seire tulemuste põhjal rakendatavate instrumentide tingimused

üle vaadata ning vajadusel eelarvelisi vahendeid ümber jagada.

Finantsinstrumentide rakendamise võimendav mõju arvutati välja võttes arvesse järgmist:

► instrumentide eelarvevajaduse hinnang

► varasema finantsinstrumentide rakendamise statistika põhjal tehtud eeldusi

► eraturu krediidiasutuste panus

► väljapakutud rakendamistingimused

Lisaks seati mudelile eeldused, et lihtsustada ringlusefekti arvutamist olukorras, kus aastaseid

väljastatavaid mahte on võimalik määrata ainult tinglikult.

Ringlusefekti alusel määrati eeldatav lõppkasusaajate arv, tuginedes väljastatava instrumendi

keskmisele suurusele. Siinjuures on oluline rõhutada, et lõppkasusaajate arv on hinnanguline, sest see

sõltub lõplikust eelarvelisest panusest ja selle ringluse avaldumisest.

EY | 111

Lisa 2. Välisriikide finantsinstrumentide ülevaade

Lisa 2.1 Soome: Tekes ja Finnvera

Lisa 2.1.1 Tekes

Tekes väljastab toetusi ja laenusid ning kaasfinantseerib innovatsiooni edendamise eesmärgil

omakapitaliinvesteeringuid. Instrumendid on suunatud ettevõtete arendus-, teadus- ja

uuringuprojektide rahastamisele, mis toovad pikas plaanis kasu kogu riigi majandusele ja ühiskonnale.

Nagu selgitas Tekese tegevdirektor Ari Grönroos87

, ei suudaks eraturg omalt poolt piisaval määral

rahastust anda, mis tähendab, et ettevõttel peab olema investeeringuteks ka endal piisavalt kapitali.

Neil juhtudel, kus vajalik kapital puudub ning projekt jääks vähese rahastuse tõttu ellu viimata, sekkubki

Tekes, kes rahastab projekte kas eraturust suuremas või koguni täies mahus. Kui suure

edupotentsiaaliga projektid saavad rahastatud, on Grönroosi sõnul suur tõenäosus, et nende edu või

uuenduslikud arengud kanduvad edasi ka teistele ettevõtetele, kes selle arvelt kasvada saavad.

Tekese toetuste ja laenude peamiseks sihtgrupiks on tööstusinnovaatorid ning ettevõtted, kes otsivad

kasvuvõimalusi rahvusvahelistelt turgudelt. Tekese finantseeringut saavad taotleda noored VKE-d, kes

omavad rahvusvahelist kasvupotentsiaali. Sealjuures on märkimisväärne, et Tekese antavad laenud

sisaldavad ka toetuse komponenti, mis tähendab, et projekti ebaõnnestumise korral ei pea ettevõte

tagasi maksma kogu võetud laenu. Samuti on Tekese rahastatud projektide riskimäär tavapärasest

suurem ning intressimäär alla turul pakutava keskmise.

Tekesele esitatakse igal aastal arvukalt taotlusi ning suur osa neist ka rahuldatakse. Kui vaadata Tekese

eelmise aasta tulemusi, selgub, et rahastust küsinud projektide arv oli 6830 kogumahus 880 miljonit

eurot ning rahastust sai kokku 3760 projekti mahus 467 miljonit eurot. Lähtuvalt sellest, et rahastust

said nõnda paljud projektid, on tervelt 80% rahastust saanud ettevõtetest oma edu ühe võtmena välja

toonud just Tekeselt saadud rahastuse. Deloitte’i koostatud Soome 50 kiireimini kasvava

tehnoloogiaettevõtte nimekirjas on pea kõik ettevõtted mingis staadiumis Tekesega seotud olnud88

.

Arutelust Grönroosiga selgub, et eelmise eelhindamise aruandes kajastatud Tekese praktikatega

võrreldes on nii mõndagi muutunud. Tekes ei ole muutnud oma laenutingimusi lähtuvalt uutest

turutõrgetest, vaid pigem on ajendiks olnud kas riigiabi reeglite muudatused või hoopis poliitilised

otsused.

Ühe peamise muudatusena tõi ta välja, et T&A tarbeks antavate toetuste-laenude tingimused on

muutunud. Kui varem said ka arendusprojektid väikses mahus toetust, siis nüüd annab Tekes toetust

vaid uurimistöödeks ning arenduse tarbeks väljastatakse laene. Riigiabi reeglite tõttu on Grönroosi

sõnul vähendatud noortele ja innovaatilistele ettevõtetele mõeldud laenu ja toetuse mahtu. Varasema

miljoni euro asemel on toetuse piirmäär 500 000 eurot ning laenu oma 750 000 eurot.

Ühe suurema muudatusena tõi Grönroos välja ka selle, et seoses eraturu tingimuste paranemisega on

vähendanud Tekes oma riskitaset ning start-up’idelt nõutakse erinevalt varasemast ka omakapitali.

Grönroos märkis, et Tekes ei ole viimastel aastatel ühegi finantsinstrumendi pakkumist lõpetanud.

Varem uuringuorganisatsioonidele antud pikaajaline rahastus delegeeriti edasi Soome Akadeemiale.

Samuti ei plaani Tekes Grönroosi sõnul lähiajal hakata pakkuma uusi laene ja/või toetuseid.

87

Tekese tegemisi avas käesoleva eelhindamise jaoks Tekese tegevdirektor Ari Grönroos. 88

Tekese aasta 2016 ülevaade https://www.tekes.fi/en/tekes/results-and-impact/

https://www.tekes.fi/en/tekes/results-and-impact/

EY | 112

Tabel 28. Tekese innovatsioonile suunatud rahastamisskeemide tingimused89

Instrument Tingimused T

&A

to

etu

s ja

la

en

Sihtrühm VKE-d, kes soovivad investeerida teadus- ja arendustegevustesse

Sihtotstarve T&A projektide kulud, sh tööjõukulud, kaudsed personalikulud, üldkulud, reisikulud, materjalid ja varud, masinad ja seadmed, masinate ja seadmete amortisatsioon ja rendikulud, sisseostetud teenused.

Instrumendi summa

Laen: 50–70% projekti kogumaksumusest. Laenu antakse üksnes arendusprojektidele. Toetus: VKE-dele kuni 50% ulatuses projekti kuludest, rahvusvahelises ühisprojektis osalevale VKE-le kuni 65% projekti kuludest. Toetust makstakse uuringuprojektidele.

Instrumendi tüüp Otselaen

Tagasimaksegraafik 7–10 aastat

Maksepuhkus 3–5 aasta ulatuses on lubatud taotleda maksepuhkust

Intressimäär Laenu intress on praegu 1% laenujäägilt aastas ning tagatist ei nõuta.

To

etu

s ja

la

en

no

ort

ele

in

no

va

ati

list

ele

ett

ev

õte

tele

Sihtrühm Noored väikeettevõtted – toetuse esimene väljamakse peab toimuma enne 5 aasta möödumist ettevõtte registreerimiskuupäevast. Rahastamine lõpeb hiljemalt siis, kui ettevõte on saanud 8 aasta vanuseks.

Sihtotstarve Kõlblike kulude hulka kuuluvad otsesed tööjõukulud, projektiga seotud kaudsed personalikulud (maksimaalselt 30%), reisikulud, erisugused ostutehingud (teenuste sisseostmine, tooraine ja materjal, masinad ja seadmed).

Instrumendi summa

Maksimaalne Tekese finantseeringu summa on 1,2 mln €, millest maksimaalselt 500 000 € väljastatakse toetusena ja 750 000 € laenuna. Tekes katab kuni 75% projekti kuludest kolmes faasis. Esimene väljamakse on kuni 250 000 €, mis antakse 6–12 kuuliseks perioodiks.


Tagasimaksegraafik Laenu tagasimakseperiood on kuni 10 aastat

Maksepuhkus 3–5 aastat (vajadusel ka rohkem)

Intressimäär Laenu intress on alates 1% laenujäägilt aastas ning tagatist ei nõuta. Viimastel aastatel on keskmine intress olnud 1% juures.

Inn

ov

ats

ioo

nila

en

Sihtrühm Kõik VKE-d, kes soovivad investeerida innovatsiooni (sh arendustegevustesse). Laenu kombineeritakse nii toetustega kui antakse välja ka eraldiseisvalt.

Sihtotstarve Laenu sihtotstarve on väga paindlik (mh on kõlblikeks kuludeks kõik eeltoodud instrumentide sihtotstarbed).

Instrumendi summa

Laenu antakse alates 100 000 €-st, et adresseerida suuremaid muutusi kaasa toovaid projekte, mis on pikas perspektiivis potentsiaalselt kasulikud tervele ühiskonnale. Laenusumma lage ei ole fikseeritud. Laen väljastatakse etappide kaupa.


Tagasimaksegraafik Kuni 10 aastat

Maksepuhkus Kuni 5 aasta ulatuses (vajadusel ka rohkem)

Intressimäär Laenu intress on alates 1% laenujäägilt aastas. Viimastel aastatel on keskmine intress olnud 1% juures.

Allikas: Tekese kodulehekülg ning Ari Grönroos

Lisa 2.1.2 Finnvera

Finnvera pakub alustavatele firmadele finantsinstrumente, mille eesmärk on suurendada nii ettevõtete

arvu kui aidata neil kasvada.

Eelmisel aastal rahastas Finnvera kokku 5,2 miljardi euro jagu projekte. Institutsiooni aastaraportis

seisab, et seeläbi loodi Soome juurde üle 8700 töökoha. Eelmisel aastal tagas Finnvera VKE-dele kokku

89

Lähtuvalt käesoleva eelhindamise fookusest on välja toodud üksnes laenud, mida Tekes pakub.

EY | 113

1,04 miljardi euro jagu rahastust. Laenud ja käendused moodustasid sellest 963 miljonit eurot.

Võrreldes aastaga 2015 kukkus laenude ja käenduste maht 6%.

Finnvera rahastab ettevõtteid üldjuhul koos pankade abiga, samas ettevõtja laenu (10 000 – 100 000

eurot, kusjuures laenutaotleja omaosalus on vähemalt 20%) ja muid väiksemaid laene (kuni

50 000 eurot) annab Finnvera ka ise.

Eelmisel aastal sai Finnvera VKE-delt kokku 12 500 finantseerimistaotlust. Nii nagu Tekese puhul, on

ka Finnveras positiivsete otsuste osakaal suur. Eelmisel aastal rahuldas Finnvera koguni 80%

taotlustest. Aastal 2016 tagas Finnvera kokku 77 miljoni euro jagu ekspordikäendusi, mis on 16%

vähem kui aasta tagasi. Aasta kokkuvõttes saab öelda, et Finnvera kogufinantseeringute maht jäi 2,6

miljardi dollari juurde. Pankrotti läinud ettevõtete arv oli 872, kasvades aastaga 5%.

2016. aasta lõpu seisuga on Finnveral kokku 27 700 klienti, kellest 2947 ehk 11% on VKE-d ning 89%

mikroettevõtted. Suured ettevõtted moodustavad vaid 0,4% kõigist Finnvera klientidest90

.

Finnvera märgib aasta kokkuvõttes, et on hakatud tegema varasemast rohkem kliendikohtumisi.

Finnvera aktiivsus tähendab seda, et ettevõtjat aidatakse tema probleemide korral ning vähem häid

projekte jääb rahastuseta. See omakorda mõjub hästi Soome majanduskasvule, mis viimastel aastatel

tagasihoidlik on olnud.

Aastate lõikes selgub, et üha enam ettevõtteid kasutab Finnvera rahastust. Samuti viidatakse

aastaraportis, et Soome majanduse kasvuvalemi olulisim koostisosa on eksport ning ses osas jäävad

VKE-de numbrid veel tagasihoidlikuks. Selleks, et VKE-d hakkaksid oma kaupa rohkem piiri taha

müüma, töötas Finnvera eelmisel aastal välja uusi laenutooteid ning parendas olemasolevate

tingimusi. Lisaks on hakanud Finnvera tegema ettevõtete organisatsioonidega aktiivset koostööd,

mille eesmärk on ettevõtjate teadlikkuse suurendamine.

Sage toodete vahetamine

Finnvera asepresident Kari Villikka avas laenu- ja käendustoodete tagamaid ning selgitas, et lähtuvalt

turu ootustest muudetakse või vahetatakse laenu- ja käendustooteid sageli välja. Viimaste aastate

jooksul on Finnvera lõpetanud 8-9 laenu- ja käendustoote pakkumise. Põhjuseid selleks on olnud

erinevaid alustades nii-öelda nišitoodetest (näiteks väikelaen naisettevõtjatele, keskkonnalaen) ning

lõpetades laiemate küsimustega nagu laenuportfelli lihtsus ja arusaadavus, samuti laenude ja

käenduste andmise efektiivsus ning süsteemi sujuvus. Villikka rõhutas, et just viimast peavad nad oma

pakutava puhul kõige olulisemaks.

Praegu töötab Finnvera selle kallal, et hakata pakkuma käendust ettevõtetele, kes on majanduslikult

juba jalad alla saanud, ent kellel puudub veel siiski piisav tagatis laenu saamiseks. Veidi on muudetud

ka praegu eksisteerivate laenude tingimusi, näiteks on lähtuvalt turult tulnud signaalidest tõstetud

laenu miinimummahtu 10 000 euroni. Lisaks on Finnvera vähendanud veidi oma riskimarginaali, kuna

üldine riskitase on alanenud.

Tabel 29. Finnvera pakutavad finantsinstrumendid ning nende tingimused


Fin

nv

era

la

en

Sihtrühm VKE-d, erandkorras rahastatakse ka suuri ettevõtteid. Tegu on enim taotletud Finnvera laenuga. Laen on suunatud kodumaise ehitusturu, masinate ja seadmete investeeringute, energia- ja keskkonnaprojektide ning käibekapitali vajaduste finantseerimiseks.

Laenu summa Min 10 000 €, tavaliselt kaasrahastamine pangalaenuga


Tagasimakseperiood Üldjuhul 3–15 aastat

90

Finnvera 2016. aasta raport http://annualreport2016.finnvera.fi/en/year-2016/business-operations.html

http://annualreport2016.finnvera.fi/en/year-2016/business-operations.html

EY | 114


Maksepuhkus 2-3 aastat

Intressimäär Tegevuskulude marginaal + riskipreemia (enamasti 1,3–1,6% aastas + 2-3% aastas) + baasmäär (nt EB6)

Ett

ev

õtj

a la

en

Sihtrühm

Uue ettevõtte asutaja, ettevõtte üleostja, ettevõttes töötav aktsionär. Laenuvõtja peab olema osanik/aktsionär, kellel on investeeringu või tehingu tulemusena vähemalt 20% aktsia- või osakapitalist ja sellega seotud hääleõigusest. Samuti peab laenuvõtja töötama antud ettevõttes või muus samasse gruppi kuuluvas ettevõttes.

Sihtotstarve Ettevõttes osaluse ostmine või omakapitaliinvesteeringud

Instrumendi summa 10 000 – 100 000 €, omaosalus vähemalt 20%


Tagasimakseperiood Kuni 10 aastat

Maksepuhkus 3 aastat

Intressimäär 6 kuu euribor + 3,25% intress

Sild

fin

an

tse

eri

mis

e l

ae

n

Sihtrühm Laenu eelduseks on Ely Centre’i või Tekese positiivne otsus toetuse taotlusele. Laen antakse ainult ettevõtte arenguks mõeldud toetuste sildfinantseerimiseks.

Sihtotstarve Tagada finantseering ajaks, mis jääb toetuse taotluse positiivse otsuse ning rahalise väljamakse tegemise vahele

Instrumendi summa Maksimaalselt 500 000 € (Tekese toetuste puhul)


Intressimäär Tavapärased hinnastamispõhimõtted

Tagasimakseperiood Vastavalt toetuse tagasimaksegraafikule

Ra

hv

usv

ah

eli

stu

mis

e la

en

Sihtrühm VKE-d, kes soovivad saada äritegevuse rahastamist välismaa projektideks. Üldiselt üpris vähe taotletud laen.

Sihtotstarve Rahastada Soome ettevõtte tegevust välismaal (investeeringud, käibekapital, omakapital jne)

Instrumendi summa Miinimumsumma 10 000 €


Maksepuhkus 2 aastat

Intressimäär 6 kuu euribor, intress sõltub kliendi ettevõtte kasumlikkusest, tegevusega kaasnevatest riskidest, laenu perioodist, sihtriigist ja tagatistest.

Tagasimakseperiood Üldjuhul 10 aastat

Ka

svu

lae

n

Sihtrühm Suure kasvuplaaniga või rahvusvahelistumist planeerivad ettevõtted, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat. Laen laieneb ka ettevõtte restruktureerimist kavandatavatele ettevõtetele. Pigem vähe taotletud Finnvera laen.

Sihtotstarve Omafinantseering vähemalt 20%, teiste rahastajate (v.a Tekes) poolt tulevad finantseeringud vähemalt 50% koguprojektist

Instrumendi summa 500 000 kuni 3 mln €, omaosaluse nõuet ei ole

Instrumendi tüüp Kaasfinantseerimine pankadega, riskijagamine 50 : 50, kuna laenu maht on võrreldes teiste Finnvera pakutavate laenudega suurem

Maksepuhkus Tegu on ainumakselaenuga.

Intressimäär 6–9%

Tagasimakseperiood 12 kuud

Ekspord

ilaeku

mi

ste

laen

Sihtrühm Mõeldud VKE-dele, kes rõhuvad ekspordile ning pärast eksportimist pole koostööpartnerilt toodete eest veel tasu saanud. Seni üsna vähe taotletud laen.

Sihtotstarve Omaosalus vähemalt 15%

Instrumendi summa Kuni 95% eksporditavate toodete väärtusest, ent mitte rohkem kui 2 mln €. Omaosalus vähemalt 15%


EY | 115


Maksepuhkus 6 kuud

Intressimäär 6 kuu euribor + intress sõltuvalt ettevõtte kasumlikkusest ning finantsseisust

Tagasimakseperiood Sobib neile ettevõtetele, kes vajavad lühemaajalist finantseerimist; keskmiselt on tagasimakseperiood 5 aastat, samas pole Finnvera seadnud tagasimakseajale ülempiiri.

Sta

rdik

äen

du

s

Sihtrühm Kõigis sektorites (v.a metsandus, põllumajandus ja kinnisvaraarendus) tegutsevad VKE-d; mõeldud ettevõtetele, mis on nooremad kui 3 aastat.

Sihtotstarve

Erinevad tegevused ja tegevusvaldkonnad (lähtuvalt Euroopa Liidu riigiabi reeglitest on keelatud käendada laene, mille eesmärk on osta transpordisõidukeid ja varustust, millega pakutakse kaubaveoteenust kolmandale osapoolele; lisaks sellele ei saa kasutada stardikäendust ettevõtte ülevõtmiseks või ostuks.

Instrumendi summa

Stardikäendus katab kuni 80% laenu kogusummast. Samas ühe ettevõtte jaoks ei või Finnvera pakutav käendus ületada 80 000 €. Juhul kui laen peaks halvaks minema, maksab Finnvera käendatud summa esmalt pangale tagasi ning alles seejärel hakkab seda laenuvõtjalt tagasi küsima. Kuna omanikud maksavad 25% omatagatist, siis küsib Finnvera ka selle endale ja lisaks ka puuduva summa.

Käendustasu 2,5% garantii summalt + 6 kuu euribor

Teenustasu Miinimum 100 € või 1% garantii väärtusest

Fin

nvera

käen

du

s

Sihtrühm VKE-d, mõningatel tingimustel ka suuremad ettevõtted; üldised tingimused on, et ettevõttes on kuni 250 töötajat, aastane käive ei ületa 50 mln €.

Sihtotstarve Investeerimine, käibekapital, ettevõtete ülevõtmine

Instrumendi summa Kuni 50% kogulaenust (mõnikord ka isegi kuni 80%; laenu tagasi maksmise ebaõnnestumise korral rakendub sama loogika nagu stardikäenduse puhul)

Lepingutasu Miinimum 150 € või 0,2% käendatavast summast, aga mitte rohkem kui 5000 €

Käendustasu Iga-aastane tagatise komisjonitasu sõltub ettevõtte kasumlikkusest, äriplaani riskist ja laenuperioodist ning tagatise intressimäärast.

Rah

vu

svah

elistu

-m

ise k

äen

du

s Sihtrühm Soome VKE-d, kes tahavad rahastada oma tegevust väljaspool Soomet

Sihtotstarve

Väljaspool Soomet tegevuse rahastamine. Sealjuures on märkimisväärne, et rahvusvahelistumise käendust ei saa need ettevõtted, kes soovivad välisriigis püsti panna üksnes poodi või müügikohta. Välismaal peaks toimuma ka sisulisem tegevus, näiteks tootmine, toodete kokku monteerimine või tootearendus.

Instrumendi summa Kuni 50% kogulaenust (laenu tagasimaksmise ebaõnnestumise korral rakendub samasugune loogika nagu stardilaenu puhul)

Teenustasu Miinimum 150 € või 0,2% käendatavast summast, aga mitte rohkem kui 5000 €

Allikas: Finnvera kodulehekülg ja klienditoe info

Lisa 2.2 Rootsi: Almi ja SEK

Rootsis tegutseb kaks institutsiooni, Almi ja SEK, mille eesmärk on aidata ettevõtetel saada üle

turutõrgetest ning kes väljastavad selle tarbeks laene. SEK-iga on väga tugevalt seotud ka EKN91

ehk

ekspordikindlustuse agentuur. Lähtuvalt käesoleva eelhindamise eesmärgist pole EKN-i tegevus

otseselt fookuses.

Almi toetab nii päris algajaid kui ka juba laienemisplaane pidavaid ettevõtteid ning on fokuseeritud

peamiselt VKE-de aitamisele. SEK tegeleb valdavalt suurettevõtete ning nende finantsprobleemide

adresseerimisega. Mõlemad institutsioonid teevad laenupakkumised paljuski enda diskretsiooniotsuse

alusel lähtuvalt projektist – nii ei ole Almi ekspordi-, äri- ega innovatsioonilaenu puhul ette antud

miinimum- ega maksimummäära. Vaid mikrolaen on limiteeritud, maksimummääraks on 200 000

Rootsi krooni ehk umbes 20 000 eurot.

Almi ja SEK-i erinevusena võib välja tuua, et Almi pakub laene koostöös pankadega, samas SEK

väljastab ka otselaene. Kumbki ei paku laenukäendusi. Sellest võib järeldada, et Rootsi

91

EKN on Rootsi Ekspordikrediidiagentuur, mille peamiseks ülesandeks on ekspordilaenule kindlustust pakkuda. Kindlustus katab kuni 95% laenu kogusummast. Vaata lähemalt https://ekn.se/en/about-ekn/

https://ekn.se/en/about-ekn/

EY | 116

ettevõtluskeskkonnas ei esine märkimisväärset ebapiisavate tagatiste turutõrget (või vähemasti on see

oluliselt väiksem takistus kui Baltikumis), kuna Rootsi ettevõtetel ja eraisikutel on pika ja tugeva

majandusajaloo tulemusel akumuleerunud piisavalt kapitali, millega ettevõtluslaenusid käendada.

Lisa 2.2.1 Almi

Almi on riiklik institutsioon ning kuulub täielikult Rootsi valitsusele. Almil on 40 kontorit üle kogu riigi,

mis tähendab, et ettevõtjad igast piirkonnast saavad kohalikus kontoris nõu küsimas käia.

Almi portfelli kuuluvad tavapärasest riskantsemad projektid, mis tavatingimustes muidu finantseeritud

ei saaks. Lisaks laenudele ja käendusele pakub Almi ka konsultatsiooniteenust, mida pakuvad nii

ettevõttesisesed konsultandid kui ka väliskonsultandid, kellega Almi koostööd teeb.

Mentorlusprogramm kestab umbes aasta ning selle aja sees kohtub ettevõte iga kuu konsultandiga, et

arutada ettevõtte käekäigu ning edasiste plaanide üle. Alustavatele ettevõtetele on mentorlus tasuta,

juba tegutsevatele ettevõtetele maksab see 2000 Rootsi krooni (umbes 205 eurot) pluss käibemaks.

Almi investeerib aastas umbes 60–70 ettevõttesse. Rahastust saab umbes 6–8% kõigist projektidest92

.

Aastane laenutootlus jääb Almil 3% juurde93

.

Almi pakub praegu nelja erinevat laenutoodet: innovatsioonilaen, mikrolaen, investeerimislaen ja

ärilaen. Intervjuul Almi ühe juhi Johan Ingmaniga selgus, et enim kasutavad ettevõtted ärilaenu, mis

moodustab 60% Almi väljaantavatest laenudest. Laenu võivad saada sisuliselt kõik valdkonnad,

väljaarvatud finantsteenuseid pakkuvad ettevõtted ja firmad, kelle peamine tegevusala on kinnisvara.

Peamine tingimus laenu saamiseks on ambitsioon teenida kasumit ning kasvada.

Intervjuu ja laenude tingimuste põhjal selgub, et üldjuhul on Almi pakutavad laenud väga paindlikud.

Enamikul juhtudel pole paika pandud piiranguid laenu miinimum- ja maksimummäärale, see lepitakse

kokku ettevõtte ja Almi vahelisel konsultatsioonil.

Ingman märkis, et pakutavad laenud on olnud juba aastaid samad ning teenindavad turgu hästi.

Seetõttu pole lähiaastail plaanis ka mingeid suuremaid muudatusi sisse viia.

Tabel 30. Ülevaade Almi pakutavatest laenudest


Inn

ov

ats

ioo

nila

en

Sihtrühm VKE-d

Sihtotstarve Toodete või teenuste arendamine

Laenu summa Miinimum- ja maksimummäär puudub, sõltub projektist ning osapoolte omavahelisest kokkuleppest

Instumendi tüüp Kaasfinantseerimine pankadega



Intressimäär Üldjuhul 5-6%

Mik

rola

en

Sihtrühm VKE-d

Sihtotstarve Ettevõttega alustamine

Laenusumma piirmäär

Kuni 200 000 Rootsi krooni (umbes 20 529 €, arvestatud Eesti Panga kursiga seisuga 08.11.2017)

92

Almi. Korduma kippuvad küsimused. https://www.almi.se/Fragor-och-svar/ 93

Infot jagas Almi üks juhte Johan Ingman

https://www.almi.se/Fragor-och-svar/

EY | 117





Intressimäär Üldjuhul 5-6%

Eksp

ord

ila

en

Sihtrühm VKE-d

Sihtotstarve Rootsi ettevõtete laienemine välisturgudele

Laenu piirmäär Sõltub projektist

Instrumendi tüüp Kaasfinantseerimine pankadega


Intressimäär 5-6%

Tagasimaksegraafik Üldjuhul 4 aastat

Äri

lae

n

Sihtrühm VKE-d

Sihtotstarve Äritegevuse toetamine

Laenusumma Sõltub projektist


Maksepuhkus Sõltub projektist

Intressimäär Lähtuvalt riskimäärast ehk iga projekti jaoks määratakse eraldi

Tagasimaksegraafik Kuni 7 aastat, keskmine jääb aga 4 aasta juurde

Allikad: Almi esindajad Karin Tell ja Johan Ingman

Lisa 2.2.2 SEK

Rootsi valitsusele kuuluva SEK-i peamine tegevus on pühendatud Rootsi ekspordi pikaajalisele

toetamisele. See tähendab, et SEK annab projekti alusel laenu Rootsi ettevõtetele (peamiselt siiski

suurkorporatsioonidele), kelle eesmärk on esindada välismaal Rootsi huve ning pakkuda Rootsi

päritolu tooteid. Eksport moodustab Rootsi majandusest ca poole ning selle pidev ja jätkusuutlik

toetamine aitab kaasa nii majanduskasvule kui ka laiemas plaanis arengule ning oma positsiooni

kindlustamisele.

SEK-i tegevust tuleb vaadelda ühe osana Rootsi ekspordikrediidisüsteemist, millel on reeglina kolm

osapoolt: laenu andev pank, 95% laenu ulatuses kindlustust pakkuv EKN ja SEK, mis rahastavad laenu

koos või mõnel juhul ka eraldi94

. Seesugune kombinatsioon ei pruugi kehtida aga alati ehk osapoolteks

võivad olla ka vaid pank ja SEK. Erinevalt Almist annab SEK välja ka otselaene.

2017. aasta esimese poolaasta tulemused on olnud SEK-i jaoks tugevad. Esimese poolaasta

puhaskasum jäi 371 miljoni Rootsi krooni juurde, mida on 11 miljoni jagu rohkem kui aasta varem. Uusi

laene anti välja 48,7 miljardi Rootsi krooni eest, aasta varem oli see 12,3 miljardit vähem95

.

SEK-i jaoks käib rahastatavate projektide hindamine projektipõhiselt. Peamiselt saavad laenu

suurettevõtted. Ekspordilaenu taotlevate VKE-de puhul tehakse koostööd Almiga, mis pakub samuti

ekspordilaenu.

94

Ülevaade Rootsi ekspordikrediidisüsteemist http://www.sek.se/en/wp-content/uploads/sites/2/2017/09/Guide_to_the_Swedish_export_credit_system.pdf 95

SEK-i 2017. aasta esimese poolaasta tulemused, lk 2 http://www.sek.se/en/wp-content/uploads/sites/2/2016/02/SEK_Interim_report_Q2_17.pdf

http://www.sek.se/en/wp-content/uploads/sites/2/2017/09/Guide_to_the_Swedish_export_credit_system.pdf

http://www.sek.se/en/wp-content/uploads/sites/2/2017/09/Guide_to_the_Swedish_export_credit_system.pdf

http://www.sek.se/en/wp-content/uploads/sites/2/2016/02/SEK_Interim_report_Q2_17.pdf

http://www.sek.se/en/wp-content/uploads/sites/2/2016/02/SEK_Interim_report_Q2_17.pdf

EY | 118

Lisa 2.3 Saksamaa: riiklik arengupank KfW ja Saksa garantiipankade assotsiatsioon

Lisa 2.3.1 KfW

Saksamaa riiklik arengupank KfW tegutseb nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kokku töötab

panga heaks enam kui 6000 inimest üle maailma.

KfW tegevus on jaotatud nelja erineva tütarettevõtte vahel: kinnisvara ja looduskaitse valdkond,

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (KfW Mittelstandsbank, mis on KfW suuruselt teine üksus

ning tegeleb VKE-de ja start-up’ide rahastamisega), arenguabi ning ekspordile suunatud abi.

Saksamaa riiklik arengupank KfW pakub VKE-dele erinevaid laenutooteid, mida saab jagada kolme

sihtgrupi alusel: alustavad ettevõtted, kasvavad ettevõtted ja innovatsioonile orienteeritud ettevõtted.

Eraldi võib välja tuua regionaalpoliitikast lähtuva laenu, mida antakse neile ettevõtetele, kes tahavad

oma tegevust kas rajada või laiendada Saksamaa mahajäänumatesse piirkondadesse (Ida-Saksamaa ja

ka Berliin). All olevas tabelis on välja toodud KfW pakutavad laenutooted ning nende tingimused.

KfW lähtub oma tegevuses põhimõttest, et kui majanduses peaks tekkima sektor, mis tahab järele

aitamist, siis kohandatakse laenutooteid vastavalt sellele. Samas tasub märkida, et viimase

kolme-nelja aasta jooksul pole laenutingimustes muudatusi tehtud.

Rahastamine on kasvanud

KfW aruandest selgub, et viimasel kolmel aastal on panga pakutav finantseerimine kasvanud. Kui

aastal 2013 finantseeris KfW Bankengruppe projekte kokku 72,5 miljardi euro eest, siis 2016. aastal

oli see näitaja juba 81 miljardit. VKE-dele suunatud laenude maht on viimasel kolmel aastal samuti

kasvanud: kui aastal 2014 jäi näitaja 19,9 miljardi juurde, siis eelmisel aastal oli see juba 21,4 miljardit

eurot. Viimasest moodustas sisuliselt poole keskkonnaprogrammi suunatud finantseering.96

Tabel 31. Saksa riikliku arengupanga KfW pakutavad finantsinstrumendid ning nende tingimused


Ett

evõtl

usla

en

Sihtrühm Kõik ettevõtted, ka välisettevõtted, kes on tegutsenud Saksamaal rohkem kui viis aastat

Sihtotstarve Kapitali laiendamine ja käibekapitali suurendamine

Laenu suurus Kuni 25 mln € suurettevõtetele, kuni 5 mln € VKE-dele; rahastatakse kuni 100% projektist


Tagasimaksegraafik Kuni 20 aastat; tagasimaksetega ei pea alustama kohe pärast laenumakse saamist

Maksepuhkus Oleneb laenust, ent reegel on järgmine: kuni 5-aastase tähtajaga laenu puhul on maksepuhkus kuni 1 aasta, kuni 10 aasta pikkuse tähtajaga laenu puhul 2 aastat ning kuni 20 aasta pikkuse laenutähtaja puhul 3 aastat.

Intressimäär Selgub läbirääkimistel, intressimäär sõltub ettevõtte majandustulemustest ja riskimäärast.

Ett

ev

õtl

us

laen

Plu

s

(selle

laenu

pakk

um

ine

lõpet

ati

ala

te s

20

17

. aas

ta 1

. ju

ulis

t) Sihtrühm Innovatiivsed VKE-d, kes on olnud Saksamaa turul aktiivsed vähemalt 3 aastat

Sihtotstarve Ettevõtte kasv, T&A, innovatsioon, sisenemine uutele turgudele

96

KfW 2016. majandusaasta aruanne (saksa keeles) https://www.kfw.de/Presse-Newsroom/Pressematerial/PDF-Dateien-Pr%C3%A4sentationen/PDF-Dokumente-2016/LAY_KfW_Geschaefts_Foerdertabellen_2017_f_Jahreskonferenz_DE_170130_03.pdf

https://www.kfw.de/Presse-Newsroom/Pressematerial/PDF-Dateien-Pr%C3%A4sentationen/PDF-Dokumente-2016/LAY_KfW_Geschaefts_Foerdertabellen_2017_f_Jahreskonferenz_DE_170130_03.pdf



EY | 119


Instrumendi summa 7,5 mln € ühe investeeringu kohta, aga kokku ühele ettevõttele mitte rohkem kui 15 mln €; rahastatakse kuni 100% projektist


Tagasimaksegraafik Kuni 10 aastat; saab kombineerida ka teiste KfW toodetega.


Intressimäär Oleneb ettevõttest

Dig

italiseeri

mis

- ja

in

novats

ioonilaen

Sihtrühm

Alustanud ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes on olnud Saksa turul tegevad vähemalt 5 aastat; peavad olema uuendusliku või digitaliseerituse suunitlusega või vastama järgmistele tingimustele: käibe ja töötajate arvu kasv viimase kolme aasta jooksul üle 20% aastas; vähemalt 10% teadus- ja arendustegevuse tegevuskuludest tehtud viimase kolme aasta jooksul; EL-i innovatsiooni auhind viimase 24 kuu jooksul; innovatsiooni edendamine riigi või EL-i poolt viimase 36 kuu jooksul.

Sihtotstarve Innovatsioon, digitaliseerimine

Instrumendi summa Miinimum 25 000 €, maksimum 25 mln €




Intressimäär Alates 1% aastas, aga oleneb ettevõttest

ER

P-M

ezzan

ine f

ür

Inn

ovati

on Sihtrühm Ettevõtted, kes on tegutsenud Saksa turul vähemalt kaks aastat

Sihtotstarve Uute toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseks

Instrumendi summa Miinimum 25 000 €, maksimum 5 mln € projekti kohta; rahastatakse kuni 100% projektist




Intressimäär Alates 1% aastas

Sta

rt-u

p laen

Sihtrühm Alustavad ettevõtted, kes on olnud turul vähem kui viis aastat

Sihtotstarve Ettevõtte asutamiseks või mõne muu ettevõtte või osaluse omandamiseks; noorele ettevõttele, kes soovib konsolideeruda: sobib ka kapitalikulutusteks ja käibekapitali omandamiseks

Instrumendi summa Kuni 100 000 € kapitalikulutusteks ning käibekapitaliks, samas käibekapitali osa võib sellest olla kuni 30 000 €.


Tagasimaksegraafik 5 või 10 aastat

Maksepuhkus Kuni 2 aastat

Intressimäär Intressimäär on fikseeritud kuni 10 aastaks ehk kogu laenuperioodiks.

Sta

r-u

p laen

Un

ivers

al

Sihtrühm Suurettevõtted, professionaalid ja ka VKE-d, kes on olnud turul vähem kui viis aastat ning kellele pole vaja rohkem kui 25 mln €; lisaks sobib see laen ka neile ettevõtetele, kes mõtlevad laieneda väljapoole Saksamaad.

Sihtotstarve Ettevõtte asutamiseks või mõne muu ettevõtte või osaluse omandamiseks; noorele ettevõttele, kes soovib konsolideeruda: sobib ka kapitalikulutusteks ja käibekapitali omandamiseks.

Instrumendi summa Kuni 25 mln € kapitalikulutusteks ja käibekapitaliks

EY | 120




Maksepuhkus 1–3 aastat

Intressimäär

Intressimäär on fikseeritud vähemalt 10 aastaks, mõnikord ka terveks perioodiks; kui laen on võetud 5 aastaks, jääb intressimäär 1% juurde, 10 aasta puhul 1,11% juurde, 20 aasta puhul 1,36% juurde; kui intressimäär on fikseeritud kogu 20 aastaks, siis on intress 2,12%.

ER

P k

apit

al sta

rt-u

pid

ele

Sihtrühm Alustavad ettevõtted, kes on olnud turul vähem kui viis aastat

Sihtotstarve Ettevõtte asutamiseks või mõne muu ettevõtte või osaluse omandamiseks; noorele ettevõttele, kes soovib konsolideeruda: sobib ka kapitalikulutusteks ja käibekapitali omandamiseks

Instrumendi summa

Maksimaalne laenusumma on 500 000 €; ettevõttel peab olema siiski ka piisavalt omakapitali; need investeeringud, mida tehakse Ida-Saksamaale ja Berliini, saavad lisatoetust intressimäärade alandamise näol, nt endise Ida-Saksamaa aladele kuuluvatele piirkondadele ja Berliinile on see 2,82%.


Tagasimaksgraafik Kuni 15 aastat


Intressimäär Esimesed 10 aastat on intressimäär soodustusega, esimesed kolm aastat on soodustus intressile väga suur. Intressimäär Lääne-Saksamaal on 3,07%.

ER

P r

egio

naaln

e a

rengu

pro

gra

mm

Sihtrühm Nii Saksa kui ka välisettevõtted. Tegu peab olema Euroopa Komisjoni definitsioonile vastava VKE-ga, kes peab olema olnud turul aktiivne vähemalt viis aastat.

Sihtotstarve Saksamaal regionaalselt mahajäänud piirkondadesse investeerimiseks

Instrumendi summa Kuni 3 mln €


Tagasimaksegraafik Kuni 20 aastat; esimeseks 10 aastaks on laenule madal ja „atraktiivne" intressimäär.


Intressimäär 1% 10 aastaks; 1,31% 20 aastaks, sealjuures on Ida-Saksamaa aladele 0,1% suurune intressisoodustus.

Allikad: KfW kodulehekülg ning klienditoe info

Lisa 2.3.2 Saksamaa garantiipankade assotsiatsioon

Teine institutsioon, mis Saksamaal eeskätt VKE-de toetamiseks loodud, on Saksamaa garantiipankade

assotsiatsioon VBD.

Garantiipankade eesmärk on toetada VKE-sid ja alustavaid ettevõtteid. Seeläbi aidatakse neid

ettevõtteid, kellele tavalised kommertspangad laenu ei anna, kuna laenu saamiseks puudub piisav

tagatis. Siin tulebki appi garantiipank, kes annab käendusi erinevate eesmärkidega laenude saamiseks.

Sealjuures ei ole oluline, kas ettevõte soovib lühi- või pikaajalist laenu. Piiranguid ei seata ka laenu

eesmärgile: laenu võib võtta nii uue ettevõtte loomiseks, olemasoleva kasvatamiseks või sinna

investeerimiseks kui ka teise ettevõtte ostuks või tegevuskulude katteks. Käenduse saamine sõltub

ettevõtte äriplaanist ning võimest tõestada, et idee on elujõuline ja jätkusuutlik.

Tegu on assotsiatsiooniga, millesse kuulub 17 garantiipanka ning 15 VKE-dele orienteeritud

investeerimisettevõtet (Mittelständische Beteiligungsgesellschaften ehk MBG-d). Järgnevalt on toodud

ülevaade nii garantiipankadest kui ka VKE-dele orienteeritud investeerimisettevõtetest ning seejärel

nende pakutavatest instrumentidest.

EY | 121

Garantiipangad

Esimesed garantiipangad loodi Saksamaale juba aastal 1950 ning need ei ole juba algusest peale olnud

kasumile orienteeritud. Tegu on pankadega, mille osanikeks on kaubandus- ja tööstuskojad ning eri

sektorite ettevõtjate liidud, aga ka krediidiasutused ja kindlustusettevõtted. Pangad toetavad neid

ettevõtteid, mis tegutsevad nendega samal liidumaal.

Pank annab ühele ettevõttele käendust kuni 1,25 miljoni euro väärtuses, kuigi mõnel liidumaal võib

see määr olla ka kõrgem. Eelmisel aastal toetasid garantiipangad enam kui 6200 ettevõtet, garantiide

kogusumma jäi eelmisel aastal 1,1 miljardi euro juurde97

. Garantiipangad on keskendunud oma

tegevuses eeskätt start-up’idele ning ettevõtte ülevõtmise toetamisele.

VKE-dele orienteeritud investeerimisettevõtted

VKE-dele keskenduvad investeerimisettevõtted hakkasid Saksamaale tekkima 70ndatel. Nende

tegevus on sarnane garantiipankade omaga ning lähtub samuti põhimõttest „ärilt ärile“. VKE-dele

orienteeritud investeerimisettevõtted teevad aktiivselt koostööd garantiipankadega. Ka

investeerimisettevõtete osanikud on kaubandus- ja tööstuskojad, ettevõtjate liidud, krediidiasutused ja

kindlustusettevõtted. Sarnaselt garantiipankadega toetatakse neid ettevõtteid, mis tegutsevad samal

liidumaal, kus laenu või käenduse andjagi. VKE-dele orienteeritud investeerimisettevõtete peamine

eesmärk on luua ühenduslüli uute ettevõtete ja turu vahel ning pakkuda selle jaoks pikaajalisi laene.

Eelmisel aastal finantseerisid VKE-sid toetavad investeerimisettevõtted 600 ettevõtet kokku rohkem

kui 200 miljoni euroga. KfW ja garantiipankade assotsiatsiooni VDB pakutavaid garantiisid võib jagada

kaheks lähtuvalt sellest, kumb osapool VDB-st käendust pakub.

Tabel 32. Saksamaa garantiipankade assotsiatsiooni pakutavad käendused98


Inve

ste

eri

mis

ett

evõ

tete

a

nta

v k

äe

nd

us

VK

E-d

ele

Sihtrühm VKE-d, kes tegutsevad järgnevates valdkondades: kaubandus, jae- ja hulgimüük, gastronoomia, teenused

Sihtotstarve Moderniseerimine, tootearendus, T&A, personalikulud, patendid, IT, tarkvara, logistika, koolituskulutused, konsultatsioonikulud, käibekulud

Instrumendi summa

Kuni 1,25 mln € ühe ettevõtte kohta, mõningatel juhtudel ka kuni 2,5 mln €

Teenustasud

Projekti tasud sõltuvad nii liidumaast kui ka konkreetsest projektist. VDB käenduse eest tuleb ettevõttel maksta ühekordne tasu 0,75–4% kogu laenu summalt. Lisaks peab ettevõte tasuma igal aastal 5,75% teenustasu käenduse summalt. See protsent pole siiski kivisse raiutud ning sõltub nii ettevõtte krediidivõimekusest, projektist kui ka liidumaast.

Ga

ran

tiip

an

ka

de

an

tav

kä

en

du

s

Sihtrühm VKE-d, kes tegutsevad järgnevates valdkondades: kaubandus, jae- ja hulgimüük, tööstus ja teenused

Sihtotstarve Moderniseerimine, tootearendus, T&A, personalikulud, patendid, IT, tarkvara, logistika, koolituskulutused, konsultatsioonikulud, käibekulud

Instrumendi summa

Kuni 1,25 mln € ühe ettevõtte kohta. Käenduse suurus on kuni 80% laenusummast.

Teenustasud

Projekti tasud sõltuvad nii liidumaast kui ka konkreetsest projektist. VDB käenduse eest tuleb ettevõttel maksta ühekordne tasu 0,6–1,5% kogu laenu summalt. Lisaks peab ettevõte tasuma igal aastal 0,6% teenustasu käenduse summalt. See protsent pole siiski kivisse raiutud ning sõltub nii ettevõtte krediidivõimekusest, projektist kui ka liidumaast.

Allikas: VDB

97

VDB tegevuse kokkuvõte http://www.vdb-info.de/englisch/association-of-german-guarantee-banks-verband-deutscher-buergschaftsbanken2 98

Ülevaade VBD käendustest ja tingimustest (saksa keeles) http://www.vdb-info.de/media/file/10581.Flyer_VDB_Wirtschaft4.0.pdf

http://www.vdb-info.de/englisch/association-of-german-guarantee-banks-verband-deutscher-buergschaftsbanken2

http://www.vdb-info.de/englisch/association-of-german-guarantee-banks-verband-deutscher-buergschaftsbanken2

http://www.vdb-info.de/media/file/10581.Flyer_VDB_Wirtschaft4.0.pdf

http://www.vdb-info.de/media/file/10581.Flyer_VDB_Wirtschaft4.0.pdf

EY | 122

Lisa 2.4 Läti: Altum

Läti pakub oma ettevõtetele finantsabi läbi riikliku institutsiooni Altum, mille eesmärk on aidata

erinevatel sihtrühmadel turutõrkeid ületada ning edendada seeläbi majandust.

2016. aasta 31. detsembri lõpu seisuga kuulus Altumi portfelli kokku üle 11 000 projekti väärtuses

430,9 miljonit eurot. Käendusportfelli suurus oli seejuures 147,2 miljonit eurot ning laenuportfelli

suurus 217,4 miljonit eurot. Eelmisel aastal toetas Altum kokku 4461 projekti, mis on 58,2% rohkem

kui aastal 2015. Projektide arvu nõnda suur kasv tuli peamiselt eluasemekäenduse projektidest. Kuigi

Altumi esmaseks eesmärgiks pole teenida kasumit, oli ettevõte 2016. aastal 4,025 miljoni euroga

plussis.99

Altumi ärikliendidivisjoni juht Lija Vitolina selgitas telefoniintervjuus, et Altum jälgib turuolukorda

pidevalt ning seetõttu on tulnud ettevõttel teha kohandusi ka laenutoodetes. Viimase näitena tõi ta

kasvulaenu, mille maksimummäär oli veel kaks aastat tagasi 1,5 miljonit eurot. Nüüdseks on see

kerkinud 2,85 miljoni euroni, kuna ettevõtted andsid märku, et varasem piirsumma on liiga väike ning

vajab tõstmist. Põhjusena tõi ta välja pankade vähese huvi projekte finantseerida ning seega pidi Altum

tegema turutõrke ületamiseks oma pakutavas korrektuure.

Mõningane muudatus viidi läbi ka kaasfinantseerimislaenu puhul: kui varem hakkas ettevõte laenu

tagasi maksma alguses pangale ning seejärel Altumile, siis nüüd toimuvad tagasimaksed paralleelse

süsteemi alusel.

Turutõrked

Sarnaselt teiste riikidega jälgib ka Läti oma majanduse käekäiku ning viib läbi uuringuid, kus ettevõtted

saavad viidata turutõrgetele, mis nende tegevust või laienemist takistavad. Altumi strateegia aastateks

2016–2018 pakub ülevaate VKE-de välja toodud turutõrgetest100

:

► Vähene teadlikkus ettevõtte juhtimisest ning majandamisest

► Kõrge krediidirisk ning madal kasumlikkus

► Usalduse puudumine uute klientide puhul

► Ebapiisav krediidiajalugu ning kõrged administratiivkulud

► Hirm võlakoormuse suurenemise ees

► Varimajandus

► Ebapiisavad omavahendid laenu finantseerimiseks

► Tagasihoidlik rahastus, et aidata ettevõtetel end kas restruktureerida või majanduslikust

raskusest välja tulla

► Erasektoris nähtav hirm riigi majanduslike olude ja seeläbi ka oma majandustulemuste

halvenemise ees

Vitolina märkis, et praegu Altum oma laenutooteid muuta ei kavatse, kuna pakutav katab ettevõtete

vajadusi. Samas lisas ta, et Altum hoiab turumuudatustel silma peal ning on valmis ajakohastama ka

laenutooteid.

99

Altumi 2016. aasta aruanne https://www.altum.lv/files/altum_gada_parskats_2016_eng.pdf 100

Altumi strateegia aastateks 2016–2018 https://www.altum.lv/files/strategy_short_final_eng_1.pdf

https://www.altum.lv/files/altum_gada_parskats_2016_eng.pdf

https://www.altum.lv/files/strategy_short_final_eng_1.pdf

EY | 123

Tabel 33. Altumi pakutavad laenu- ja käendustooted ning nende tingimused

Instrument Tingimused M

ikro

lae

n

Sihtrühm Ettevõte, kus pole rohkem kui 10 töötajat

Sihtotstarve Mikrolaenu eesmärk on alustada või arendada väike- või mikroettevõtteid või start-up’e. Sealjuures saab korraga taotleda mitut mikrolaenu, aga mitte rohkem kui ühte laenu ühe kalendriaasta jooksul.

Laenu suurus Kuni 24 300 € investeeringuteks, kuni 7200 € käibevaraks. Kui laen on suurem kui 7200 €, peab ettevõtte omaosalus olema vähemalt 10%. Tagatise väärtus peab olema vähemalt 74% laenusummast.



Maksepuhkus 6 kuud

Tagatis Vähemalt 74% laenusummast

Intressimäär Aastane fikseeritud intressimäär 5–8%, sõltub ettevõtte krediidivõimekusest ja riskiastmest

Alu

sta

va

ett

evõ

tte

la

en

Sihtrühm Alustavad ettevõtjad. Äriühing ei pea olema veel moodustatud.

Sihtotstarve Hõlbustada Läti elanike kaasatust ettevõtlusesse; investeeringud ja käibevara

Laenu suurus 2000 – 150 000 €; kui laen on suurem kui 7000 €, peab ettevõtte omaosalus olema vähemalt 10%.



Maksepuhkus Pole teada

Tagatis

Tagatiseks võivad olla ettevõtte varad, sh laenu eest soetatud põhivara. Lisaks võib tagatiseks olla eraisiku käendus. Kui laenu suurus on kuni 25 000 €, siis võib tagatiseks olla ka ainult laenu eest soetatud vara. Kui aga laen on suurem kui 25 000 €, siis peab tagatise väärtus katma vähemalt 74% laenusummast.

Intressimäär Aastane fikseeritud intressimäär 3–6%

VK

E-d

e m

ikro

lae

n

Sihtrühm Mikroettevõtted ja VKE-d

Sihtotstarve Aidata VKE-del ja mikroettevõtetel saavutada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus

Instrumendi summa Kuni 25 000 €; kui laen on suurem kui 5000 €, siis peab olema ettevõtte omaosalus vähemalt 10%.



Maksepuhkus Pole teada

Intressimäär 5–7% + the price of the Treasury resources

VK

E-d

e k

asv

ula

en

Sihtrühm VKE-d

Sihtotstarve Investeeringud ja käibekapital

Instrumendi summa Koguinvesteering 3,85 mln € ettevõtja kohta, millest 2,85 mln investeeringuteks ning 1 mln käibekapitaliks. Laenu antakse kuni 90% projekti kogumaksumuse ulatuses.


Tagasimakseperiood 2–15 aastat

Maksepuhkus Kuni 12 kuud, kõik oleneb juhtumist

Intressimäär 3% + 6 kuu euribor; neile ettevõtetele, kes on tegutsenud vähem kui viis aastat, kehtib esimesel 5 aastal ka 50% suurune tagasimaksesoodustus (v.a põllumajandussektor)

EY | 124


Ka

asf

ina

nts

ee

rim

isla

en

Sihtrühm Kõik ettevõtted, v.a relva- ja alkoholitööstus, hasartmängud ning bioenergia. Viimane saab lähtuvalt ajaloolistest põhjustest Lätis soodustusi.

Sihtotstarve Kaasfinantseerimislaenu saab kasutada näiteks tooteportfelli mitmekesistamiseks, tootmismahtude suurendamiseks või tootmisprotsesside muutmiseks, uue tootmisüksuse rajamiseks, tootmisvõimsuse suurendamiseks.

Instrumendi summa Kuni 5 mln €, aga mitte rohkem kui 45% projekti kogumaksumusest. Kui projekti kogumaksumus on üle 2 mln €, siis on laen kuni 35% projekti kogumaksumusest. Miinimumsumma 50 000 €.

Instrumendi tüüp Kaaslaen pankadega, mezzanine-tüüpi laen


Maksepuhkus

Sõltub projektist, ent üldjuhul on see kombinatsioon panga poolt pakutavast maksepuhkusest, millele Altum võib omalt poolt lisada kuni 12 kuud. Ehk siis: kui panga antav maksimaalne maksepuhkus on 6 kuud, siis Altum võib sellele lisada veel kuni 12 kuud. See teeb maksepuhkuse kogupikkuseks 18 kuud. Mõningaid soodustusi tehakse kinnisvaraprojektidele, neil juhtudel võib maksepuhkus küündida isegi 3–5 aastani.

Intressimäär Panga intressimäär + state's trasury resources, +0,5%.

Kre

diid

ita

ga

tis

Sihtrühm VKE-d, mikroettevõtted, suured ettevõtted

Sihtotstarve Krediiditagatis võib katta investeerimislaenu, käibekapitalilaenu, finantsliisingu, faktooringu jne. Tagatis on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad laieneda, ent nende enda poolt pakutav tagatis pole piisav.

Instrumendi summa Kuni 80% laenu kogusummast; kuni 3 mln € (maanteevedudega tegelevatele ettevõtetele on max määr 750 000 €) VKE-dele, suurtele ettevõtetele kuni 1,5 mln € (maanteevedudega tegelevatele ettevõtetele on max määr 375 000 €)

Teenustasu Teenustasu võetakse igal aastal ning selle suurus oleneb projektist, varieerudes 0,7% ja 3% vahel. Keskmiselt jääb teenustasu aga 1,5% juurde aastas.

Allikad: Altumi kodulehekülg ning Lija Vitolina

Lisa 2.5 British Business Bank

British Business Bank (BBB) on täielikult Suurbritannia valitsusele kuuluv pank, mille eesmärk on

aidata Suurbritannia väikeettevõtteid101

. Pank loodi 2014. aastal.

Läbi BBB tegevuse suunatakse Briti väikeettevõtlusse lisaraha neis sektorites või valdkondades, kuhu

eraturg piisavalt ei panusta. BBB ja selle tütarfirmad ei anna otselaene. BBB-l on praegu enam kui 90

finantspartnerit.

Panga neli olulisemat missiooni on:

► Suurendada rahavooge neisse valdkondadesse, kuhu eraturg ei panusta või ei soovi panustada

► Aidata luua mitmekülgsemat finantsturgu

► Tagada turu parem informeeritus

► Saavutada eelnimetatu läbi maksumaksja raha mõistliku kasutamise

Laene ja käendusi pakutakse alustavatele ettevõtetele, mis on tegutsenud vähem kui kaks aastat, aga

ka neile ettevõtetele, kes on turul olnud pikemat aega ning soovivad seega näiteks kas laieneda või

oma tooteportfelli suurendada.

Lisaks osaleb BBB kaudselt ka ühisrahastusprojektides, mis on Euroopa mõistes märkimisväärne, kuna

seesugust praktikat ühisrahastusprojektide keskmiselt suurema riskiastme tõttu reeglina eriti ei

101

British Business Bank, http://british-business-bank.co.uk/what-the-british-business-bank-does/

http://british-business-bank.co.uk/what-the-british-business-bank-does/

EY | 125

kasutata. Siiski tasub märkida, et BBB ei osale ühisrahastusprojektides päris otseselt, vaid toetab neid

algatusi, mis on oma raha ühisrahaplatvormidesse suunanud.

2016. aasta kokkuvõttes seisab, et BBB on toetanud projekte kokku 3,1 miljardi £ eest102

.

Samast raportist selguvad ka turutõrked, mida Suurbritannia VKE-d kogevad:

► Regionaalsed erisused: väljaspool Londonit või Kagu-Inglismaad on ettevõtetel raske rahastust

saada.

► Start-up’idel ja alustavatel ettevõtetel on raske pankadelt rahastust saada.

► Laenu küsitakse ainult oma kodupanga käest. BBB enda uuringust on selgunud, et koguni 60%

ettevõtjatest küsib finantspakkumist ainult ühelt pakkujalt. Umbes kolmandik loobub

investeeringust, kui nad saavad eitava vastuse. See tuleneb ilmselt ühelt poolt nii vähesest

teadlikkusest erinevatest finantseerimisvõimalustest kui ka hirmust või soovimatusest proovida

alternatiivseid rahastusallikaid, näiteks ühisrahastust.

BBB pakub järgmisi laenutooteid:

► Stardilaen VKE-dele, kes on tegutsenud vähem kui kaks aastat

► Kasvulaen

► Ettevõtte käendus

Lisa 2.5.1 Ühisrahastus

Lisaks laenude ja käenduste vahendamisele paistab BBB teiste seas silma ka selle poolest, et

investeerib ühisrahastusplatvormidesse (peer-to-peer lending), nagu näiteks Funding Circle,

MarketInvoice ja RateSetter. Investeeringute mahud jäävad ajakirjanduse andmeil 10 ja 60 miljoni £

vahele103

. Need platvormid koos teiste rahastajatega laenavad omakorda soovijaile raha välja ning

investorid teenivad laenudelt kasumit.

Kuigi ühisrahastusplatvormid on kogunud tuntust selle poolest, et neilt saab võrreldes pangaga

lihtsamini laenu, on samas investoril suurem oht ka oma raha kaotada. Seetõttu on BBB saanud

üksjagu kriitikat selle eest, et maksumaksja raha suunatakse kõrge riskiga platvormidesse. Nimelt

kipuvad ühisrahastusplatvormidest raha taotlema ettevõtted, kes mujalt laenu ei saa või kes püüavad

oma tegelikku majanduslikku seisu varjata. Näiteks on Briti maksumaksjate liit väljendanud seisukohta,

et BBB seesugune tegevus on murettekitav.

Tänavu jaanuaris teatas BBB, et on otsustanud suurendada koostööd ühisrahastusplatvormiga Funding

Circle 40 miljoni £ võrra. Seni oli BBB suunanud riigi majandusse läbi Funding Circle’i enam kui 60

miljonit £ ning sellest rahast on abi saanud enam kui 10 000 Briti ettevõtet. Funding Circle’i

arvutustest selgub, et viimase nelja aasta jooksul on BBB saanud ühisrahaplatvormidesse

investeerimisest 6,2% aastast tulu104

.

102

BBB aastaraport 2016 https://british-business-bank.co.uk/wp-content/uploads/2016/07/British-Business-Bank_Annual_Report_2016.pdf 103

Suurbritannias on tekkinud terav diskussioon, kas maksumaksja raha võiks suunata ühisrahastusprojektidesse, mida peetakse oma olemuselt reeglina riskantseks, http://www.businessinsider.de/british-business-banks-investment-in-peer-to-peer-platforms-after-fca-review-2016-12?r=UK&IR=T 104

BBB suurendab Funding Circle’i rahastamist, https://www.fundingcircle.com/blog/press-release/british-business-bank-expands-partnership-funding-circle/

https://british-business-bank.co.uk/wp-content/uploads/2016/07/British-Business-Bank_Annual_Report_2016.pdf

https://british-business-bank.co.uk/wp-content/uploads/2016/07/British-Business-Bank_Annual_Report_2016.pdf

http://www.businessinsider.de/british-business-banks-investment-in-peer-to-peer-platforms-after-fca-review-2016-12?r=UK&IR=T

http://www.businessinsider.de/british-business-banks-investment-in-peer-to-peer-platforms-after-fca-review-2016-12?r=UK&IR=T

https://www.fundingcircle.com/blog/press-release/british-business-bank-expands-partnership-funding-circle/

https://www.fundingcircle.com/blog/press-release/british-business-bank-expands-partnership-funding-circle/

EY | 126

Lisa 3. Veebiküsitluse tulemused

Järgnevalt antakse ülevaade veebiküsitlusele vastanud ettevõtetest.

Lisa 3.1 Veebiküsitlusele vastanud ettevõtete ülevaade

Käesoleva eelhindamise kogusihtgruppi kuulus 59 200 ettevõtet ehk 55% kõigist Eestis registreeritud

ettevõtetest (Joonis 22). Neist omakorda 88% ehk 52 138 ettevõtet kuuluvad mikroettevõtete

kategooriasse, 5664 ettevõtet (10% sihtgrupist) on väikeettevõtted, 226 (0,4%) suurettevõtted ja

1172 (2%) keskmise suurusega ettevõtted.

Joonis 22. Eelhindamise uuendamise sihtgruppi kuuluvad ettevõtted

Eelhindamise uuendamise tarbeks läbi viidud küsitlusele vastas 750 ettevõtet. Suuruse poolest

jagunevad vastanud ettevõtted järgmiselt: lõviosa ehk 623 ettevõtet (83% vastanutest)

mikroettevõtted, 32 ehk 4% vastanutest keskmise suurusega ettevõtted, 86 (12%) väikeettevõtted ning

9 ehk 1% vastanutest suurettevõtted (Joonis 23).

Joonis 23. Veebiküsitlusele vastanud ettevõtted suurused

Mikroettevõte; 623; 83%

Väike ettevõte; 86; 12%

Keskmise suurusega ettevõte;

32; 4%

Suurettevõte; 9; 1%

Ei kuulu sihtgruppi;

47985; 45%

Mikroettevõte; 52138; 88%

Väike ettevõte; 5664; 10%

Keskmise suurusega ettevõte; 1172; 2%

Suurettevõte; 226; 0,4%

Kuulub sihtgruppi;

59200; 55%

EY | 127

Arengufaasi poolest kuulus 48% (359 ettevõtet) küsitlusele vastanud ettevõtetest kasvufaasi või

laienemisfaasi, küpsusfaasis olevaks hindas ennast 299 ehk 40% vastanud ettevõtetest, 40 ettevõtet

(5%) oli äriidee, seemnefaasis või varajases faasis ning 52 (7%) ettevõtet hindas end hääbumisfaasis

olevaks ettevõtteks (Joonis 24).

Joonis 24. Veebiküsitlusele vastanud ettevõtted arengufaasid

Küsitluse käigus uuriti ettevõtetelt ka nende peamise tegevuskoha kohta (Joonis 25). Selgus, et 47%

küsitlusele vastanud ettevõtetest tegutseb peamiselt Tallinnas või selle lähiümbruses, 12% Tartus või

selle lähiümbruses. Mujal Eestis tegutseb 28% vastanuist ning välismaal 4%.

Joonis 25. Veebiküsitlusele vastanud ettevõtted peamised tegevuskohad

Tegevusvaldkondade arvestuses oli suurim arv küsitlusele vastajaid hulgi- ja jaekaubandusettevõtted,

järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalad ning töötlev tööstus. Vähim (10 vastajat) tegutses

haridusvaldkonnas (Joonis 26).

Äriidee, seemne- või

varajane faas; 40; 5%

Kasvufaas või laienemisfaas; 359; 48%

Küpsusfaas; 299; 40%

Hääbumisfaas; 52; 7%

Tallinnas või selle

lähiümbruses 47%

Tartus või selle

lähiümbruses12%

Mujal Eestis28%

Välismaal4%

Ettevõtte tegevuskoht

ei ole füüsilise

asukohaga määratletav

9%

EY | 128

Joonis 26. Veebiküsitlusele vastanud ettevõtete tegevusvaldkonnad

Lisa 3.2 Ettevõtete varasem finantseerimistegevus

Küsitlusele vastanutest pooled märkisid, et nad on viimase kolme aasta jooksul väliseid rahalisi

vahendeid kasutanud (Joonis 27). Teine pool vastanuist tunnistas, et pole seda teinud. Investeerimise

peamisteks allikateks on olnud omaniku enda investeering ning liising. Käesoleva töö fookuse

seisukohast on oluline märkida, et krediidiasutuselt on võtnud viimase kolme aasta jooksul laenu

181 vastanut.

Joonis 27. Väliste rahaliste vahendite kasutamine viimase kolme aasta jooksul

172

123 11491

40 36 35 28 21 19 19 16 1026

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

Va

sta

nu

te a

rv

Jah (Y)50%Ei (N)

50%

Kas olete kasutanud viimase 3 a jooksul väliseid rahalisi vahendeid?

EY | 129

Välistest finantseerimisvõimalustest on enim kasutatud krediidiasutuse liisingut (63% lisarahastust

vajanud ettevõtetest, n=368).

Joonis 28. Investeeringu peamised allikad

Ettevõtted on sealjuures eelistanud väiksemate mahtudega laene: enim võeti laenu, mille suurus jäi

alla 25 000 euro (Joonis 29).

Joonis 29. Võetud laenusumma suurus

Küsitlusest selgus, et enim võeti laenu tagasimakseperioodiga 1–5 aastat, üle 15-aastase tähtajaga

laenu võttis näiteks vaid 5 ettevõtet (Joonis 30).

7

16

52

59

70

181

233

277

0 100 200 300


Välise osapooleomakapitaliinvesteering

Ettevõtte põhivara müük


Välise osapoole laen


Liising


105

51

15 1633 28

10 518

0

20

40

60

80

100

120

Alla 25 000 €

25 000 –50 000

€

50 001 –75 000

€

75 001 –100 000

€

100 001 – 200 000 €

200 001 – 500 000 €

500 001 – 1 000 000 €

1 000 001 – 2

000 000 €

Üle 2 000 000

€

EY | 130

Joonis 30. Viimase kolme aasta jooksul võetud laenu pikkus

Enim võeti laenu käibevahenditeks, mobiilsetesse masinatesse, seadmetesse ning ehitistesse ja

rajatistesse investeerimiseks (Joonis 31).

Joonis 31. Viimase kolme aasta jooksul võetud laenu sihtotstarve

67

170

827

2 50

20

40

60

80

100

120

140

160

180

Alla 1 aasta 1–5 aastat 6–7 aastat 8–10 aastat 11–15 aastat Üle 15 aasta

10

13

22

27

37

65

96

113

122

168

0 50 100 150 200

Toetuse sildfinantseeringuks

Toetuse omaosaluse katmiseks –kaasfinantseering on kolmanda

osapoole rahaline panus toetuse …



Uutele turgudele sisenemisegaseotud investeeringuteks

Tootearenduseks – uute ja olemasolevate toodete/teenuste

arendamiseks ja kvaliteedi …

Statsionaarsetesse masinatesse jaseadmetesse investeerimiseks

Ehitistesse ja rajatistesse (shstatsionaarsed seadmed)

investeerimiseks

Mobiilsetesse masinatesse jaseadmetesse investeerimiseks

Käibevahenditeks (nt nõuetefinantseerimiseks, tooraine ja

materjalide soetamiseks)

EY | 131

Lisa 3.3 Ettevõtete tulevane finantseerimisvajadus

Niisamuti uuriti ettevõtetelt ka nende tulevaste investeerimisvajaduste kohta.

Vastused selle kohta, kas ettevõttel oleks vaja kasutada järgmise kolme aasta jooksul tavapärase

äritegevuse või arengu finantseerimiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, jagunesid üpris võrdsetelt.

Nii vastas küsimusele „Pigem jah“ 194 ehk 27% vastanuist ning „Pigem ei“ 182 ehk 25% vastanuist

(Joonis 32).

Joonis 32. Ettevõtete tulevane finantseerimisvajadus

Enim vajatakse täiendavaid rahalisi vahendeid käibekapitaliks, ehitistesse ja rajatistesse

investeerimiseks ning tootearenduseks, vähim infrastruktuuriinvesteeringuteks (Joonis 33).

Joonis 33. Täiendavate rahaliste vahendite vajamine valdkonniti

Jah; 171; 24%

Pigem jah; 194; 27%

Pigem ei; 182; 25%

Ei; 93; 13%

Ei oska öelda; 75; 11%

3%5%

7%

11%

13%

13%

15%

16%

17%






Statsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesse invest

Tootearenduseks


Käibevahenditeks

EY | 132

Kõige sagedamini vajatakse laenu summas alla 25 000 euro, mis oli ka viimase kolme aasta jooksul

võetud laenudest populaarseim. See tähendab, et jätkuvalt on ettevõtetel vajadus väiksemate laenude

järele (Joonis 34).

Joonis 34. Vajatava laenusumma suurus

Keskmine laenusumma sihtotstarvete lõikes jäi infrastruktuuriinvesteeringute puhul näiteks

486 000 euro juurde ning ehitiste ja rajatiste puhul 433 000 juurde. Nagu eespool selgus, siis enim

vajati raha käibekapitali jaoks, sel puhul jääb keskmine vajatav laenusumma 218 000 euro juurde

(Joonis 35).

Joonis 35. Keskmine vajatav laenusumma sihtotstarvete lõikes

Veebiküsitluse käigus selgus, et summaarselt enim vajavad ettevõtted laenu ehitistesse ja rajatistesse

investeerimiseks (kokku 62 miljonit eurot), järgnevad käibevahendid (34 miljonit eurot) ning

statsionaarsetesse masinatesse ja seadmetesse investeerimine (kokku 27 miljonit eurot) (Joonis 36).

305

189

79 89 9475

37 27 27

0

50

100

150

200

250

300

350

Alla 25 000 €

25 000 –50 0000 €

50 001 –75 000 €

75 001 –100 000

100 001 –200 000 €

200 001 –500 000 €

500 001 -1 000 000

€

1 000 001 - 2 000 000 €

Üle 2 000 000 €

Va

sta

nu

te a

rv

119

133

153

209

214

218

224

433

486

0 200 400 600

Tootearenduseks

Uutele turgudele sisenemisega seotudinvesteeringuteks


Mobiilsetesse masinatesse ja seadmetesseinvesteerimiseks


Käibevahenditeks



Infrastruktuuri investeeringuteks

tuhat €

EY | 133

Joonis 36. Summaarne laenusumma sihtotstarvete lõikes

Vastajatelt uuriti ka keskmise soovitud laenuperioodi kohta ning seda on võimalik välja tuua näiteks

sihtotstarbe lõikes. Kõige pikem laenuperiood võiks vastanute hinnangul olla tootmis- ja ärimaa

soetamiseks (keskmiselt 10,3 aastat), ehitistesse ja rajatistesse investeerimiseks (9,5 aastat) ning

infrastruktuuriinvesteeringuteks (8,7 aastat). Keskmiselt kõige lühem laenuperiood oli vastanute

hinnangul aga piisav käibevahenditesse investeerimiseks – 4,7 aastat (Joonis 37).

Joonis 37. Keskmine soovitud laenuperiood aastates sihtotstarbe lõikes

7

14

15

15

17

21

27

34

62

0 50 100



Infrastruktuuri investeeringuteks

Uutele turgudele sisenemisega seotudinvesteeringuteks

Tootearenduseks

Mobiilsetesse masinatesse ja seadmetesseinvesteerimiseks


Käibevahenditeks


mln €

4,7

5,8

5,9

6,0

6,6

6,8

8,7

9,5

10,3

0 5 10 15

Käibevahenditeks

Mobiilsetesse masinatesse ja seadmetesseinvest

Tootearenduseks



Statsionaarsetesse masinatesse jaseadmetesse invest




aastat

EY | 134

Lisa 3.4 Rahaliste vahendite kättesaadavus

Ettevõtjad said hinnata erinevate rahaliste vahendite kättesaadavust skaalal 1–5, kus 1 märkis, et

kättesaadavus on „hea“ ning 4 „halb“. Hinnang „5“ viitas aga sellele, et ettevõttel puudub arvamus.

Selgus, et hinnang KredExi finantsinstrumentide kättesaadavusele on pea sama halb kui hinnang

toetuste kättesaadavusele. Kõrgeimalt hinnati liisingu kättesaadavust, seal jäi keskmine hinne 2,33

palli juurde (Joonis 38).

Joonis 38. Ettevõtete hinnang rahaliste vahendite kättesaadavusele

Samal skaalal said eri kategooriatesse kuuluvad ettevõtted hinnata ka täiendavate rahaliste vahendite

kättesaadavust. Selgus, et mida väiksem ettevõte, seda keerukam on täiendavaid rahalisi vahendeid

saada (Joonis 39).

Joonis 39. Hinnang rahaliste vahendite kättesaadavusele ettevõtte suuruse lõikes

Skaalal 1–5 (kus „5“ märgib kättesaadavuse puudumist), analüüsiti, mil viisil mõjutab ettevõtte

peamine tegevuskoht krediidiasutuste laenu kättesaadavust. Hinnete erinevused polnud küll väga

2,33

2,42

2,51

3,50

3,62

3,65

3,73

3,77

2,0 2,5 3,0 3,5 4,0

Liising



Välise osapoole laen


KredExi finantsinstrumendid

Ühisrahastus


1 2 3 4



KredExi finantsinstrumendid


Välise osapoole laen (v.a krediidiasutus)


Omaniku investeering (laenu või omakapitalina)

Liising

keskmine hinne

Keskmise suurusega ettevõte Väikeettevõte Mikroettevõte

EY | 135

suured, ent graafikult näib, et need ettevõtted, kellel puudub kindel füüsiline tegevuskoht, hindasid

laenude saamise enda jaoks kõige keerukamaks. Küsitlustulemuste põhjal on lihtsaim saada laenu

peamiselt Tartus tegutsevatel ettevõtetel (Joonis 40).

Joonis 40. Krediidiasutuse laenu kättesaadavus sõltuvalt ettevõtte peamisest tegevuskohast

2,33

2,45

2,6

2,61

2,77

2,0 2,5 3,0

Tartu

Tallinn

Mujal Eestis

Välismaal

Füüsiline tegevuskoht puudub

EY | 136

Lisa 4. Kaasatud osapooled

Intervjuu/kohtumine Intervjueeritava/osaleja nimi

Asutus Toimumise kuupäev

Intervjuud nõudluse poole esindajatega

Intervjuud ettevõtete esindus-organisatsioonidega

Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liit 15. november

2017

Herkki Kitsing Eesti Mööblitootjate Liit 9. november

2017

Jüri Jõema Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) 1. detsember

2017 Tarmo Kiivit AS Helmes

Henrik Välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit 10. november 2017 (kirjalik

vastus)

Telefoniintervjuud ekspordilaenu sihtgrupiga

konfidentsiaalne Intervjueeriti kolme potentsiaalset ekspordilaenu kasutajat

4.–8. detsember 2017

Intervjuud pakkujatega

Pankade esindajad

Catlin Vatsel LHV

29. september 2017

Raine Remmelg

Heli Silluta Swedbank 4. oktoober

2017

Edward Rebane SEB 9. oktoober

2017

Hans Pajoma Coop Pank 11. oktoober

2017

Janar Juht Danske Bank 18. oktoober

2017

Intervjuud finantsinstrumente rakendavate asutustega

Teiste asutuste finantsinstrumentide rakendamise praktikate ülevaade

Lija Vitolina Altum, Läti 15. september

2017

KfW infoliin KfW, Saksamaa 15. september

2017

Ari Grönroos Tekes, Soome 27.

september2017

Karin Tell Almi, Rootsi 27. september

2017

Madis Reinup Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti 6. oktoober

2017

Töökohtumised tellijaga ja seotud osapooltega

Kohtumised MKM-i ja selle valitsemisala asutusega

Mikk Vainik MKM

Kaupo Reede MKM

Karel Lember MKM

Keit Kaadu MKM

Lehar Kütt SA KredEx

Helin Tamm SA KredEx

Jarmo Liiver SA KredEx

Valideerimisseminar

Mikk Vainik MKM 5. detsember

2017 Karel Lember MKM

EY | 137

Jaanus Karv RM

Jarmo Liiver SA KredEx

Helin Tamm SA KredEx

Catlin Vatsel LHV

Heli Silluta Swedbank

Edward Rebane SEB

Herkki Kitsing Eesti Mööblitootjate Liit

Martin Malinovski EY

Lili Kirikal EY

Tiina Ilus EY

EY | 138

Lisa 5. SF piirangud

Käesoleva eelhindamise raames uuendati kasusaajate ja rahastamisvahendite mahtude (eelarve)

prognoosi. Tulemuste uuendamisel selgus, et kasusaajate arv jääb enamiku käsitletud

finantsinstrumentide puhul esialgsele prognoosile alla. Seejuures on osutunud laenukäenduste

väljastamisel SF-i vahenditest rahastatavate tehingute maht prognoositust oluliselt väiksemaks. See

tuleneb eeskätt SF-i piirangutest, mida esialgse prognoosi koostamisel tugevalt alahinnati.

► Toetust saavad tegevused peavad toimuma programmipiirkonnas ehk Eestis (ühissätete määruse

art 70 lg 1; Euroopa Komisjoni juhend täpsustab, et ettevõtja peab olema registreeritud Eestis

ning majandustegevus, milleks laen väljastatakse, peab toimuma Eestis105

) – risk, et ettevõtja

puhul, kellel on näiteks filiaal välisriigis või mingi osa tegevust seotud välisriigiga, võib tekkida

abikõlbmatu kulu.

► Rahastamise eesmärk: uute ettevõtete asutamine, ettevõtete laiendamine, uutele turgudele

sisenemine, uute projektide elluviimine, uusarendused vm uued investeeringud (ühissätete

määruse art 37 lg 4) – projektid, mis sisaldavad olemasolevate laenude refinantseerimist, ei

kvalifitseeru.

► Rahastamise eesmärk: ettevõtte üldise tegevuse tugevdamiseks kapitali andmine (ühissätete

määruse art 37 lg 4) – risk, et „üldise tegevuse tugevdamist“ tõlgendatakse erinevalt

(täpsustamata sisuga mõiste) ning sellele tuginedes laenu andmine võib osutuda komisjoni

hinnangul abikõlbmatuks kuluks.

► Toetust (laen) võib anda käibekapitali finantseerimiseks, kui on täidetud lubatava kasusaaja

(eelkõige VKE-d) ja lubatavate eesmärkide (ühissätete määruse art 37 lg 4 tähenduses) nõuded106

,

lisaks tuleb järgida riigiabi reegleid (nt VKE-dele investeeringuteks antav abi ei tohi olla suunatud

käibevahenditesse), käibevahendite maht peab olema äriliselt põhjendatud, kaasatud peab olema

erasektori investor (see võib olla pank, kes võtab osa laenu riskist).

► Toetus (laen) võib anda vahendeid eesmärgiga katta ettevõtete omandiõiguste üleandmise kulusid,

tingimusel et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel (ühissätete määruse art 37

lg 4) – kui üks omanik ostab teise välja, siis ei ole tegemist sõltumatute investoritega ning selliseid

tehinguid ei ole lubatud finantseerida.

► Toetus (laen) võib finantseerida maa ostu summa eest, mis ei ületa 10% lõppsaajale makstud

programmimaksest (ühissätete määruse täiendamiseks antud määruse 480/2014, art 4).

Käenduse korral arvutatakse seda protsenti laenusummast (ei käendata rohkemat kui 10%

laenusummast) – Eesti praktikas ei ole kinnistute hindamisaktides maa ja ehitiste hinda eristatud,

ning kui maa hinna osakaal võib olla oluline, on suur risk, et SF-i vahendeid kasutatakse

abikõlbmatuteks kuludeks, seega selliseid tehinguid SF-i vahenditest ei rahastata.

► Rahastamisvahenditest toetatavad investeeringud ei tohi olla investeerimisotsuse kuupäevaks

lõpule viidud ega täielikult rakendatud (ühissätete määruse art 37 lg 5).

105

Financial instruments in ESIF programmes 2014–2020. A short reference guide for Managing Authorities, lk 17. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/fi_esif_2014_2020.pdf 106

Guidance for Member States on Article 37(4) CPR. Support to enterprises/working capital, p 2.2. Kättesaadav: https://www.fi-compass.eu/sites/default/files/publications/EC_Guidance-Member-States-Support-enterprises-working-capital_0.pdf

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/thefunds/fin_inst/pdf/fi_esif_2014_2020.pdf

https://www.fi-compass.eu/sites/default/files/publications/EC_Guidance-Member-States-Support-enterprises-working-capital_0.pdf

https://www.fi-compass.eu/sites/default/files/publications/EC_Guidance-Member-States-Support-enterprises-working-capital_0.pdf

EY | 139

► Lubatud ei ole olemasolevate laenude refinantseerimine või limiiditoodete kasutamine (ühissätete

määruse art 37 lg 1), kuna varasem laen näitab, et turutõrge puudus ning SF-i vahendite

kasutamine ei ole vajalik107

.

► Rahastamisvahendeid ei tohi kasutata toetuste eelrahastamiseks, st keelatud on

sildfinantseerimine (ühissätete määruse art 37 lg 9).

Lisaks eeltoodule tuleb silmas pidada, et ettevõtja peab olema VKE (tulenevalt „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskavas 2014–2020“ määratud investeerimisprioriteedi meetmest ning osaliselt ka

riigiabi reeglitest).

107

Guidance for Member States on CPR Eligibility Rules For ESI Funds Financial Instruments, p 5.6. Kättesaadav: http://www.google.co.uk/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwiR9KbM8YHZAhUFLlAKHRnNBvMQFggoMAA&url=http%3A%2F%2Fwww.jobsandgrowthni.gov.uk%2Fdownloads%2FEGESIF_21st_Meeting_16-0006-00_GN_Eligibility_rules_for_ESIF_FIs.pdf&usg=AOvVaw1qZ3khjJW9Ep5KA1HUYKXb

http://www.google.co.uk/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwiR9KbM8YHZAhUFLlAKHRnNBvMQFggoMAA&url=http%3A%2F%2Fwww.jobsandgrowthni.gov.uk%2Fdownloads%2FEGESIF_21st_Meeting_16-0006-00_GN_Eligibility_rules_for_ESIF_FIs.pdf&usg=AOvVaw1qZ3khjJW9Ep5KA1HUYKXb



perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ... · ajavahemikus 21. september 2017 –...

Documents