Peking + 15 Võrrand mitme tundmatugaVõrrand mitme tundmatuga

Ülle-Marike Papp

Tallinn, 8.märts 2010

Mis on tundmatud?

• A. Nimed

• B. Mõisted

• C.Protsessid

• 1. Anda lühiülevaade ajaloolistest etappidest

• 2. Arutada mõne üldmõiste sisu

Peking – 49 = 1946 (ÜRO) + ECOSOC

24. oktoobril 1945 jõustus ÜRO põhikiri

1946.a. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC –Econimic and Social Council) asutas Econimic and Social Council) asutas Naiste Staatuse Komisjoni (The Commission on the Status of Women, CSW), et edendada naiste õigusi poliitikas, majandus-, tsiviil-, sotsiaal- ja haridusvaldkondades.

ÜRO eesmärkide hulgas:

• ...rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas.

ÜRO ja naiste õigused

• 1948 – Inimõiguste ülddeklaratsioon

• 1953 – naiste poliitiliste õiguste konventsioon

• 1957 – Abiellunud naiste rahvuse konventsioonkonventsioon

• 1962 - Konventsioon abiellumise miinimumvanuse ja abielude registreerimise kohta

• 1967 – Deklaratsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

ÜRO ja naiste õigused

• 1972 - ÜRO peaassamblee kuulutas 1975. aasta rahvusvaheliseks naiste aastaks

Peking – 20 = Mexico City

• 1975 = Rahvusvaheline naiste aastakäivitas naiste maailmakonverentside sarja

• 1975 = I Rahvusvaheline naiste konverents Mexico City’s• Paralleelselt organiseeriti Naiste Aasta

Mittetulundusorganisatsioonide Foorum (ca 4000 osalejat)• Rahvusvaheline naistepäev

I Rahvusvaheline naiste konverents Mexico City’s

• Soovitas käivitada ÜRO naiste dekaadi (1976-1985) võrdsuse, rahu ja arengu käsitlemiseks kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil.

• Võeti vastu ülemaailmne tegevuskava:

suunised valitsustele ja rahvusvahelisele suunised valitsustele ja rahvusvahelisele üldsusele järgmiseks kümneks aastaks:

– Sugude võrdsus ja soolise diskrimineerimise elimineerimine

– Naiste osalemine arengus

– Naise suurem panus rahuliikumisse

Mexico City 19.06.-2.07. 1975133 riigi delegatsiooni

I Rahvusvaheline naiste aastale pühendatud konverents

• Teemavaldkonnad:

Võrdne juurdepääs ressurssidele – haridusele, töö saamise võimalustele, poliitilisele töö saamise võimalustele, poliitilisele osalemisele, tervishoiuteenustele, eluasemele, pereplaneerimisele

I konverentsi tulemusel loodi institutsioonid:

• Rahvusvaheline Uurimus ja Koolitusinstituut Naiste edenemise toetamiseks

INSTRAW (International Research and Training Institute for the Advancement of Women INSTRAW (International Research and Training Institute for the Advancement of Women

• ÜRO Arengufond Naistele

UNIFEM (United Nations Development Fund for Women)

ÜRO

• 1979 - ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni väljatöötamine

• (Eesti ühines konventsiooniga oktoobris 1991, • (Eesti ühines konventsiooniga oktoobris 1991, konventsioon jõustus detsembris 1991).

ÜRO naiste aastakümme 1976-1985:“Võrdsus, areng ja rahu”

• Muutis naised nähtavaks,• toetas naisliikumist,• teadvustas naiste õigusi,• tõstis naiste

eneseteadvust ja –usku,eneseteadvust ja –usku,• naiste staatuse ja õiguste

uurimine soodustas akadeemilisenaisuurimuse kujunemist

Näide Hollandist : 1935.a. asutatud naisliikumise arhiivi ja raamatukogu arendamine -1975.a.-st suured riiklikud

vahendid

• 1988 muudeti International Information Center and Archives for the Women's Movement (IIAV) –kogude digiteerimine algas 90.-te lõpul

Muutusid rõhuasetused

• 1950-60 te naiste emantsipatsioon ja staatuse tõstmine (poliitikas, tööturul, hariduses ja kultuuris, naiste tervis, võitlemine diskrimineerimisega), naistele suunatud meetmed + naisliikumine

• 1970-d: Naised ja sotsiaal-majanduslik areng (soorollide käsitlustele lisandusid patriarhaadi ja soosüsteemi , käsitlustele lisandusid patriarhaadi ja soosüsteemi , sotsiaalsete struktuuride muutmise üleskutsed) + naisliikumine + akadeemilised uuringud

• 1980-d: Soolisus kui sotsiaalsete, kultuuriliste ja struktuursete tegurite tulemus ja selle seos arenguga (täienesid uurimuslikud lähenemised,valdkonnad, töötati välja indikaatoreid N/M olukorra kirjeldamiseks jms) + naisliikumine

Peking – 15 = Kopenhaagen

• 1980 II Rahvusvaheline naiste konverents Copenhagenis “Võrdsus, areng ja rahu”

• 145 riigi delegatsioonid, 8000 osavõtjat• 145 riigi delegatsioonid, 8000 osavõtjat

• 1981 Jõustus ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon

Peking – 10 = Nairobi, Keenia

• ÜRO III ülemaailmne konverents “Naiste dekaadi saavutuste üle vaatamine ja hindamine: võrdsus, areng ja rahu” hindamine: võrdsus, areng ja rahu”

• Naiste edendamise tulevikku suunatud strateegiad

( nn. uus lähenemine. de facto ja de jure

õigused, rõhk naistelt sugupoolte aspektile, soo integreeritusele kõikides valdkondades )

Nairobi - 15.-26.juuli, 1985

• 157 riigi delegatsiooni

• 13 500 osalejat

Peking + 0 = Beijing

• 1995 IV Rahvusvaheline naiste konverents Pekingis

IV Rahvusvaheline naiste konverents Beijing, 4.-15. sept. 1995

• 189 riigi delegatsioonid (sh. Eesti Vabariigi delegatsioon)

• 17 000 osavõtjat ( Seni kõige suurem kõigist ÜRO konverentsidest)ÜRO konverentsidest)

Pekingi deklaratsioon ja tegevuskava

Deklaratsioon

• Peegeldab kaasaegset lähenemisviisi:

• Naiste ja meeste võrdselt realiseerunud võimalusi ning täielikku ja võrdset osalust inimkeskse jätkusuutliku arengu tegutsejate ja inimkeskse jätkusuutliku arengu tegutsejate ja kasusaajatena

• sotsiaalse arengu ja sotsiaalse õigluse aspekti arvestamiseks sootundlike tegevuskavade ja programmide väljatöötamist ja elluviimist kõikidel tasanditel ja valdkondades

Pekingi Tegevuskava = 328 punkti

• Missioon

• Globaalne raamistik

• Kriitilised tegevusvaldkonnad ( 12 valdkonda)

– Iga valdkonna iseloomustus ( uuringud, – Iga valdkonna iseloomustus ( uuringud, järeldused, põhieesmärgid).

– Strateegilised eesmärgid ja tegevused (igas valdkonnas 4 – 6 strateegilist eesmärki,

Strateegilised tegevused, so. sammud, mis tuleb teha...

• valitsuste poolt;

• finants- ning arenguinstitutsioonide poolt ning kahepoolse arengualase koostöö ning kahepoolse arengualase koostöö kaudu;

• siseriiklike ning rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja

naiste ühenduste poolt.

H. Võrdõiguslikkuse edendamise institutsionaalsed mehanismid

• Naiste edendamise rahvuslik mehanism on poliitika koordineerimise keskne organ valitsuse sees.

– 3 strateegilist eesmärki, üle 30 tegevuse– 3 strateegilist eesmärki, üle 30 tegevuse

• 1996.a. loodi SoM-i büroo

ÜRO Peaassamblee 23. eriistungjärk Pekingi Tegevusplatvormi eesmärkide täitmise

läbivaatamiseks

Peking + 5 = 2000.a.Otsus: hinnata Pekingi

Tegevuskava täitmist

kõigi osapoolte poolt kõigi osapoolte poolt

esitatud aruannete põhjal juba 5

aasta pärast (Peking + 10)

Milleeniumi arengueesmärgid (MDG)2000.a.

Nr. 3 . Edendada soolist võrdõiguslikkust ja jõustada naisi.

Konkreetne sihttase:Konkreetne sihttase:

Elimineerida sooline ebavõrdsus

• esimesel ja teisel kooliastmel 2005-ks aastaks,

• kõigil haridustasemetel 2015-ks aastaks.

ÜRO naiste staatuse komisjoni istungjärgud Tegevuskava täitmise jälgimiseks

• Peking + 10 = 2005.a. 49.istungjärk

• Peking + 15 = 2010.a. 54.istungjärk

Jätkuv Pekingi protsess - võrdsuse, arengu, rahu nimel

• Võrdsuse formaalloogiline järeldus (inimõiguste kontekstis) Meessoost isik = inimene

Naissoost isik = inimene

Inimene = inimeneInimene = inimene

meessoost isik = naissoost isik

• Ja sisuline selgitus:

• erinevus ei välista võrdsust (Eesti on võrdne riik teiste riikidega)

Tundmatu mõiste: areng?

• Kuidas arengut hinnata?

• Põhiliselt kolm lähenemist:

– areng on majanduslik areng, mida mõõdetakse rahvusliku koguprodukti kasvu kaudurahvusliku koguprodukti kasvu kaudu

– arengut tuleb mõõta selle alusel, kuivõrd on kaitstud riigis inimõigused, st. kuivõrd inimväärne on antud riigis elukeskkond

– segavorm eelmisest kahest – majandus- ja sotsiaalarengu kombinatsioon.

Inimõiguste allutatus majandusarengule ei ole

vastuvõetav ei arenenud riikidele, ÜRO-le, EL-le.

• Majandusareng ei tohiks olla eesmärgiks, see saab olla ainult eeltingimus ja vahend inimväärse elukeskkonna loomisel,

• Kiire majanduskasv ei paranda iseenesest • Kiire majanduskasv ei paranda iseenesest inimeste elukvaliteeti - majandusarengut tuleb edendada käsikäes inimõigustega, et luua hea pinnas nende õiguste eluviimisele.

• Inimõigused (ja inimeste teadlikkus nendest) on arengu suhtes nii tingimused kui eesmärk.

NB! Üle 40-sed ehk mäletavad...

• majanduskasvu lineaarsest mõjust sotsiaalse heaolu paranemisele räägiti nõukogude ajal nn. punastes ainetes, kus

– tuli ära õppida, et majandus on baas ja kultuur – tuli ära õppida, et majandus on baas ja kultuur ning poliitika selle pealisehitus...

• Inimõigustest ei räägitud

Kofi Annan:

• “Õiguste-põhine lähenemine arengule ei kirjelda protsessi mitte üksnes inimvajaduste ega majandusarengu mõõtmetes vaid ühiskonna kohustusena vastata üksikisikute ühiskonna kohustusena vastata üksikisikute võõrandamatutele õigustele”.

• See viimane sisaldab endas (sotsiaalset) õiglust ja subjektiivset õigust (mitte olla ebasoodsamas olukorras nt. soo tõttu).

Areng on

• võõrandamatu inimõigus (ei saa kokkuleppeliselt välistada);

• kogu rahvastiku ja kõigi üksikisikute heaolu pidev parandamine – võrdne juurdepääs ressurssidele (võimule, sissetulekute võrdsemale jaotumisele, (võimule, sissetulekute võrdsemale jaotumisele, teenustele jms);

• protsess, milles on õigus osaleda igal indiviidil (st. üksikisiku ülimuslikkus riigi huvide või kollektiivsete huvide ees);

• riigi peamine kohustus (tagada konkreetsed tegevused arengu realiseerimiseks)

Kas oleme nõukogulikust ideoloogiast tänaseks priid?

• Enne töötati suure kodumaa hüvanguks, nüüd mingi olematu-nähtamatu jumaluse –majanduse arengu hüvanguks.

• Inimene on endiselt märkamata – inimene • Inimene on endiselt märkamata – inimene pole arengu keskmeks kujunenud

• Inimeste olukorrani jõuab siis kui hakata liikuma läbi kahe suurima sotsiaalse grupi võrdlemise väiksemate inimrühmade võrdlemiseni.

Eesti olukord EL-s

• Soolise ebavõrdsuse poolest viimase viie seas

Eesti üks naisminister aastal 2010 võrdsustab Eestit Küprose olukorraga, (2009.a. on Ungari valitsuskabinet puhtalt meessooline).

Eesti naised töötavad kõige rohkem tunde, on tunduvalt haritumad kui Eesti mehed, aga palgalõhe naiste kahjuks on EL suurim.

Kõrghariduses lõpetab 194 naist saja mehe kohta – see on suurim lõhe Kõrghariduses lõpetab 194 naist saja mehe kohta – see on suurim lõhe võrreldes teiste EL liikmesriikidega (30,3%-, EL keskmine: 17,4 %. )

Tervisenäitajate poolest paistame EL kõige kehvematena silma meeste keskmise eluea ja HIVi/AIDSi leviku näitajate põhjal.

Kõrgharidusega naiste oodatav eluiga on 19 aasta võrra pikem kui madala haridusega meestel. Nii suurt erinevust ei ole üheski teises Euroopa riigis

Eesti vanematest naistest rohkem (üle 31 % ) on vaesusest ohustatud Läti, Hispaania ja Küprose naised .

SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EL-s AASTAL 2009

Ühiskonna moderniseerumine, demokraatia arenemine eeldab

• survegruppide, naisliikumise ja avalikkuse toetust

– (seda eriti Eestis, kus poliitilised parteid on pigem avaliku arvamuse ja kollektiivsete ettekujutuste, stereotüüpide ja müütide kütkes kui uute lahenduste algatajad ja juurutajad)algatajad ja juurutajad)

Põhieelduseks – teadmised ja avaliku arvamuse ning selle kujundajate esitatud tekstide kriitiline analüüs

(sest Eesti eliit on suhteliselt noor, aga autoritaarne ja elitaarne, ning rahvas on nõukogude ajast harjunud sellega, et keegi kõrgemal pool võtab otsuseid vastu...)

Vabaneda sovjetlikust suhtumisest kokkulepetesse

• Pekingi protsessi toetab Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu– EL – Lissaboni strateegia (soolise võrdõiguslikkuse

pakt); Euroopa Komisjoni juhised, Struktuurifondide otsekohalduvad määrused, nõukogu poolt väljatöötatud indikaatorid Pekingi protsessi väljatöötatud indikaatorid Pekingi protsessi jälgimiseks jne., jne.

– Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta ( 2007.a.) – koosneb 218 punktist ( A osa-üldised soovitused, B osa –soovitused valdkondade kaupa)

Eesti naised võiksid järgida Marie Underi feministlikku üleskutset:

• Meie (=meie, naised )

• Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade-raamatus: Meie otsaette on kirjutatud Meie otsaette on kirjutatud Elusõna ! Meie silmades säravad sädemed, Meie põues lainetab julgus ja jõud, Hoovab elu!

• Meie ulatame käed pilvede poole! Meie sammume suure sihi poole: Meie tahame elada ja kirjutada Aegade-raamatusse..

Peking – 107 = 1888

• Lilli Suburg kutsub Eesti naisi üles haridust omandama ja kõrgematele sihtidele pürgima: „Ärgake üles, Eesti naisterahvad, vaimu tuimusest, nõdrusest, pimedusest ja vaadake, tuimusest, nõdrusest, pimedusest ja vaadake, kui kaugele, kui kõrgesse naisterahva vaimuloomus ülepea jõuda võib; hakakegi teaduste aabitsat veerima, hakake silmi ilu ilmutuste äranägemiseks teadmise varal heledamaks pesema!“

Meile kõigile jõudu soovides...