paide linna eelarvestrateegia 2017-2020 m14.pdf · alljärgnevas joonises on paide linna elanike...

LISA Paide Linnavolikogu 13.10.2016 määruse nr 14 juurde

PAIDE LINNA EELARVESTRATEEGIA

2017-2020

Paide linna eelarvestrateegia aastateks 2017-2020

2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks ................................................................................................................................... 4 Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvestrateegia 2017-2020........................... 11

Põhitegevuse tulud ............................................................................................................... 12 Põhitegevuse kulud .............................................................................................................. 13 Investeeringute kavandamine............................................................................................... 19 Finantseerimistegevus .......................................................................................................... 24 Likviidsete varade muutus ................................................................................................... 26 Finantsdistsipliini tagamine.................................................................................................. 26

Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos........................................................... 27 Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus........................................................................... 28 Sihtasutus Paide Haldus ....................................................................................................... 29 Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein ........................................................................................ 30

Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2017-2020......................................................... 31


3

Sissejuhatus Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan, mis koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Käesolev eelarvestrateegia toetub oma ülesehituselt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse §-st 37². Paide linna eelarvestrateegia käsitleb aastate 2015-2020 Paide linna ja tema sõltuvate üksuste põhitegevuse tulusid, põhitegevuse kulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, sõltuvate üksuste ja omavalitsuse kui arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Eelarvestrateegia kirjeldab omavalitsuse ja sõltuvate üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse ja seotud üksuste tegevust. Eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud Paide Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 52 „Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035“. Paide linna sõltuvad üksused on käesoleva eelarvestrateegia koostamisel konsolideerimisgrupi üksused SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus, SA Paide Haldus ja SA Ajakeskus Wittenstein. Paide linna konsolideerimisgruppi kuuluvad lisaks eelpoolnimetatutele AS Paide Vesi, OÜ Paide Elamuhooldus ning AS Väätsa Prügila ja AS Järvamaa Haigla. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 esitatakse eelarvestrateegias: � linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; � eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud

ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

� linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

� linna tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.

Paide linna netovõlakoormus on mitmeid aastaid ületanud aruandeaasta lõpu seisuga Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. Sellest tulenevalt algatas Rahandusministeerium alates 2013. aasta majandusaasta aruande volikogus kinnitamisest 16.06.2014 finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust. Menetluse periood oli määratud 2014. aasta ning sellele järgnevad neli aastat (aastad 2015-2018). Menetlusperioodil tuleb eelarvestrateegia koostamisel arvestada, et netovõlakoormus väheneb 2018. aasta lõpuks lubatud piiridesse. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 39 lg 3 kontrollib Rahandusministeerium finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamist majandusaasta aruandes esitatud näitajate alusel vastava majandusaasta aruande volikogus kinnitamise kuupäeva seisuga.


4

Seisuga 31.12.2014 on Paide linn täitnud finantsdistsipliini tagamise meetmed, linna netovõlakoormus on Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäärast väiksem. Sellest tulenevalt lõpetas Rahandusministeerium korrigeerimismenetluse alates 2014. aasta korrigeerimisgrupi majandusaasta aruande volikogus kinnitamisest 18.06.2015. Ka seisuga 31.12.2015 lõppenud majandusaasta finantsnäitajate põhjal on linna netovõlakoormus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse sätestatud ülemmäärast väiksem ning sellega on arvestatud ka 2016. aasta eelarve koostamisel ja aastateks 2017-2020 eelarvestrateegia koostamisel. Paide linna eelarvestrateegia on finantsjuhtimise dokument, mille abil planeeritakse linna arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsvahendid. Linna eelarvestrateegia peaeesmärk on tagada stabiilne ja jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis võimaldab ellu viia Paide linna arengukavas toodud valdkondade eesmärgid. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Paide linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel. Linna strateegilistest eesmärkidest, linna eelarvetulude prognoosist ja linna laenustrateegiast lähtudes on määratletud kavandatavate kulude ja investeeringute mahud eelseisvatel aastatel. Mõisted � Netovõlakoormus – kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2

nimetatud võlakohustuste (võetud laenud, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, saadud teotuste tagasimakse kohustused, toetusteks saadud ettemaksed, toetuste andmise kohustused, pikaajalised võlad tarnijatele, muud pikaajalised kohustused) ja §-s 36 nimetatud likviidsete varade (raha ja pangakontodel olevate vahendite) kogusumma vahe,

� Netovõlakoormuse ülemmäär – aruandeaasta lõpu seisuga põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe, mis ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest (kumb suurem).

� Kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus,

� Sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus kes on saanud: • kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või

eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest, või • kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva

mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

Kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks Paide linn on Järva maakonna administratiivne ja majanduslik keskus ning on maakonnas ainuke linn. Paide linn on Järva maakonna administratiivne ja majanduslik keskus, linna läbib Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee ja Paidest 5 km kaugusel asub Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee. 2010. aasta lõpus avati Kesk-Eesti olulisim liiklussõlm Mäos.


5

Rahvastik Seisuga 01.05.2016 oli rahvastikuregistri andmetel Paide linna elanikke 8 218 (seisuga 01.01.2016 8 258 elanikku, seisuga 01.01.2015 8 370 elanikku, seisuga 01.01.2014 8 547 elanikku, seisuga 01.01.2013 8 711 elanikku). Rahvastiku arv väheneb kogu maakonnas, Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2016 31 201 (andmed Järva Maavalitsuse veebilehel http://jarva.maavalitsus.ee/elanike-arv-jarvamaal). Seisuga 01.01.2015 oli Järvamaa elanike arv 31 689, seega aastaga on Järvamaa rahvaarv vähenenud 488 inimese võrra ehk 2%. Seisuga 01.01.2014 oli maakonna elanike arv 32 347 ning seisuga 01.01.2013 oli 33 224 (andmed „Järvamaa aastaraamat 2014“). Elaniku arvu vähenemine nii Paide linnas kui ka Järva maakonnas on põhjustatud nii sündide vähenemisest kui ka elanike väljarändest teistesse maakondadesse, Tallinna või siirdumine välismaale. Alljärgnevas joonises on Paide linna elanike arv rahvastikuregistri andmetel aastatel 2006 kuni 2016 (seisuga 01. jaanuar) ning elanike arv seisuga 01. september 2016.

Paide linna elanike arv, seisuga 01. jaanuar

(rahvastikuregisti andmetel)

94879323

9201 9124 90918981

88668711

85478370

8258 8183

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 01.

september

2016

Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et linna elanike arvu vähenemine peatub ning linna registreeritud elanike arv oluliselt ei muutu. Ettevõtlus Kohalike omavalitsuste areng sõltub oluliselt muutustest Eesti üldises majanduskeskkonnas ning riigi kesktasandil tehtavatest fiskaalpoliitilistest otsustest, mis puudutavad nii omavalitsuste tulu- kui ka kulubaasi. Seega võib linna eelarvestrateegia perioodil oluliseks riskiks pidada omavalitsuste tulusid ja kulusid reguleeriva õigusruumi ebastabiilsust Eestis. Omavalitsustel puudub kindlus, et kõik planeeritud tulud ka laekuvad. Ettevõtete arv on püsinud linnas stabiilne. Äriregistri andmetel on Paide linnas registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud: 01.01.2015 01.01.2016

Aktsiaseltsid 14 12 Osaühingud 520 541 Täisühingud 3 2 Usaldusühingud 1 2 Tulundusühistud 30 30 FIE-d 144 145 Sihtasutused 7 7 MTÜ-d 195 188


6

Ettevõtete tegevusalad valdkonniti jaotuvad: jae- ja hulgimüük – 81, ehitus – 80, tootmine – 46, kinnisvara haldus – 55, iluteenused 52, raamatupidamisteenused – 26, kaubavedu 25, sõidukite hooldus ja remont – 16, koolitus – 14, metsa- ja taimekasvatus – 14, toitlustus – 15 jm. Aasta jooksul asutati osaühinguid juurde 51, tegevuse lõpetas 7. FIE-sid registreeriti aasta jooksul äriregistrisse 9 ja kustutati 2. Asutati 8 uut mittetulundusühingut. Uute ettevõtete tegevusalad jaotuvad järgmistesse valdkondadesse: jae- ja hulgimüük – 5, ehitus – 12, sõitjatevedu – 2, iluteenus – 7, autohooldus – 1, kinnisvara haldamine – 5, ajutise tööjõu rent – 1, mööbli tootmine 1, infotehnoloogia – 4, toitlustus – 1, reklaamiagentuur – 1, fotograafia – 2, metsamajandus ja põllumajandus – 3, kaubavedu – 2, õmblusteenus, rõivaste tootmine - 2, plastmasstoodete tootmine – 1, reisikorraldajate tegevused – 1, maastiku hooldus- ja korrashoid – 1, muud tegevused - 8. Tööhõive Suurim tööandja Paide linnas on erasektor. Paide Linnavalitsuse 2015. aasta keskmine töötajate arv oli 292,50 (sh Paide Linnavalitsus ametiasutusena ja 11 linna hallatavat asutust) ning Paide linna konsolideerimisgrupi 2015. aasta keskmine töötajate arv oli 411,76 töötajat. Suuremad tööandjad Paide linnas:

Ettevõte Tegevusala Töötajaid

AS Järvamaa Haigla Haiglaraviteenus 236 Järva Tarbijate Ühistu Jaekaubandus 170

AS Eesti Pagar Leiva- ja saiatootmine 120

AS Paide Masinatehas Üldmasinate ja mehhanismide tootmine 110

AS Paide MEK Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 81 AS Euroleib Leiva- ja saiatootmine 87

AS Kuma Ajakirjade jm perioodika kirjastamine 67

OÜ Tafrix Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 59 AS KEK-i Ehitus Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 37

Koma Ehitus AS Elektriinstallatsioon 32

Comfort AE AS Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus 23

Verston Ehitus OÜ Teede ja kiirteede ehitus 32

Brandner PCB OÜ Trükkplaatide tootmine 29

OÜ Katri Elamute ja mitteeluhoonete ehitus + jaekaubandus 24

Espak Paide OÜ Ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük 25

Ensto Lighting OÜ Elektriliste valgustusseadmete tootmine 29

Iizmar OÜ Kaubavedu maanteel 22


7

Statistikaameti andmetel oli vabariigi keskmine brutokuupalk 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 8,1% (2015. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1 010 eurot). Järvamaa keskmine brutokuupalk 2016. aasta I kvartalis oli 882 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 5,6%. Järvamaa keskmine brutokuupalk 2009 – 2016 I kvartal: I kv II kv III kv IV kv 2009 620 655 600 624 2010 586 647 610 650 2011 604 666 624 688 2012 651 719 691 705 2013 687 786 728 765 2014 755 852 782 855 2015 835 919 856 918 2016 882 Allikas: Statistikaamet Eesti Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2016. aasta I kvartalis 6,5%, võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud. Seisuga 30.04.2016 oli Eesti Töötukassa andmetel Järvamaal registreeritud 727 töötut, seisuga 31.12.2015 oli Järvamaal registreeritud 712 töötut ning seisuga 31.12.2014 oli 713 registreeritud töötut (andmed Eesti Töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/tootud-kohalikes-omavalitsustes). Paide linnas on registreeritud töötute arv on aasta-aastalt püsinud stabiilne, muutused on seotud nii hooajaliste töödega kui ka üldise rahvastiku vähenemisega. Alljärgnevas tabelis on toodud töötute arv Paide linnas aastatel 2009-2016 kuude lõikes. Registreeritud töötute arv Paide linnas aastatel 2009 kuni 30. aprill 2016:

jaan

uar

veeb

ruar

mär

ts

apri

ll

mai

juun

i

juul

i

augu

st

sept

embe

r

okto

ober

nove

mbe

r

dets

embe

r 2009 334 372 429 474 474 489 503 499 507 566 585 618

2010 684 689 672 642 598 564 504 496 465 447 450 430

2011 428 430 435 385 338 312 308 292 281 288 291 300

2012 319 322 309 308 282 261 250 253 242 248 258 284

2013 311 306 293 288 247 250 245 224 219 231 244 260

2014 297 292 268 248 219 195 188 178 178 191 195 200

2015 208 219 201 193 172 163 161 140 147 159 183 198

2016 208 223 215 184 Allikas: Eesti Töötukassa Alates jaanuarist 2015 arvestatakse maakonda ja omavalitsust isiku elukoha aadressi järgi. Varasemate aastate andmete puhul on maakonna ja omavalitsuse jaotuse aluseks isiku rahvastikuregistri aadress.


8

Töötute arvu muutus aastatel 2009-2015, seisuga 31. detsember:

Töötute arv Paide linnas 2009-2015

618

430

300 284260

200 198

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Joonisel on toodud töötute arvu näitajad aastatel 2009-2015 (igal aastal 31. detsembri seisuga). Aasta-aastalt on töötajate arv vähenenud – 2009. aastal oli registreeritud töötute määr kõige kõrgem – 6,8% rahvastikuregistris registreeritud elanike arvust. Aastatel 2011-2015 on registreeritud töötute arv veidi vähenenud ning 2013. aastal oli registreeritud töötuid 3% ja aastatel 2014-2015 oli registreeritud töötuid 2,4% rahvastikuregistris registreeritud elanike arvust. Üldine linna finantstegevuse olukord ja prognoos Paide linna majanduslik olukord on pingeline tulenevalt linna suurest laenukoormusest ja eesmärgist vähendada Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoorumuse ülemäärast väiksemaks. Võlakoormuse vähendamiseks peab linn esmatähtsaks hoida linna finantsnäitajad tasemel, mis tagab stabiilse laenukohustuste tagasimaksmise. Kõrge laenukoormuse on tinginud suured investeeringud aastatel 2008-2009 (Paide Spordihalli ja uue lasteaia ehitus). Kuna 2013. aasta linna netovõlakoormus ületas Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud piirmäära, alustas Rahandusministeerium alates 2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamisest Paide linna suhtes finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (korrigeerimismenetlust), menetluse perioodiks on asjaolude ilmnemise aasta ja sellele järgnevad aastad (aastad 2014-2018). Lähtudes 2014. aruandeaasta finantsnäitajatest, on linna netovõlakoormus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud ülemmäärast väiksem ning sellega täitis linn 2014. aasta aruandeaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini tagamise meetmed. Sellest tulenevalt lõpetas Rahandusministeerium korrigeerimismenetluse volikogus 2014. majandusaasta aruande kinnitamisega 18. juunil 2015. Kuigi linna netovõlakoormus on seisuga 31.12.2015 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud ülemmäärast väiksem, jääb linna võlakoormus endiselt veel üle 60%. Seisuga 31.12.2015 on majandusaasta aruande andmete põhjal Paide linna netovõlakoormus 77% ning arvestusüksuse netovõlakoormus 96%. Netovõlakoormuse arvestamisel on netovõlakoormusest maha arvestatud lubatud kohustused (s.o kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse ülemmäära vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 59 lg 7³). Sellest tulenevalt on Paide linna eelarve suhteliselt pingeline ning võimaldab uusi investeeringuid teostada või tegevuskulusid suurendada (sh


9

uusi teenuseid pakkuda) piiratud ulatuses. Samas on prioriteediks elukeskkonna ning järelkasvu väärtustamine ning seeläbi Paide linna jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelarvestrateegia koostamise perioodil on Paide linn teinud teistele Järvamaa omavalitsustele ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimistega. Paide Linnavolikogu tegi 2015. aasta märtsis kõikidele Järvamaa valdadele ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Eitavalt vastasid Koigi ja Türi vald. Esimene kohtumine toimus juunis 2015 ning päevakorras oli ülevaade Paide linnavolikogule teistelt omavalitsustelt laekunud ühinemishuvist ning kohalike omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste varasemad kogemused ja edasised sammud. Ühinemisläbirääkimistel osalevad peale Paide linna Paide vald, Roosna-Alliku vald, Kareda vald, Väätsa vald, Imavere vald ning ka Koigi vald. Vastavalt Koeru Vallavolikogu 24.03.2016 otsusele nr 11 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku tegemine“ tegi Koeru vald Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi, Väätsa Vallavolikogudele ja Paide Linnavalikogule ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada ühinevatest omavalitsustest üks uus omavalitsus. Paide Linnavolikogu ei nõustunud ettepanekuga vastavalt Paide Linnavolikogu 21.04.2016 otsusele nr 20 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamise ettepanekuga mittenõustumine“. Koigi Vallavolikogu on edastanud 12.05.2016 Koigi Vallavalitsuse otsuse nr 27 „Ühinemisläbirääkimiste lõpetamine“ ning jätkab edaspidi ühinemisläbirääkimisi Järva-Jaani Vallavolikoguga vastavalt Järva-Jaani Vallavolikogu 28.01.2016 otsusele nr 2. Aastatel 2017-2020 koostatud eelarvestrateegia on ainult Paide linna ja tema sõltuvate üksuste kohta ning vaadatakse üle peale ühinemisotsuse jõustumist. Haridus- ja Teadusministeerium on teinud Paide linnale ametliku ettepaneku rajada riigigümnaasium Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppekoha õppehoonesse. Ministeeriumi ettepanekul oleks nii võimalik gümnaasiumihariduse kõrval säilitada Paides kutsehariduse andmine, kasutades juba loodud taristut õppeasutuste koostööks. Vastavalt Paide Linnavolikogu otsusele 03.07.2015 nr 63 „Nõusoleku andmine riigigümnaasiumi loomiseks kinnistule Tallinna 58 ja Soo tn 25//27// Tallinna tn 46//48//50//62//64//66“ andis linnavolikogu nõusoleku rajada riigigümnaasium Järvamaa Kutsehariduskeskuse kinnistule. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul alustab loodav riigigümnaasium õppetööd alates 01. septembrist 2018. Paide linna ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid 24. augustil 2015 ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärgiks on määrata tegevuskava ja põhimõtted Paidesse riigigümnaasiumi asutamisel. Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi edastatud kavale hakkab riigigümnaasium tegutsema Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide õppehooned. Õppehoone ehitatakse ümber eesmärgiga kujundada nüüdisaegne õpikeskkond, mis arvestab kahe erineva õppeasutuse paiknemisega ühes hoones, ruumiplaan lähtub eeskätt gümnaasiumi õppekavast ja õppekorraldusest. Koolid jäävad eraldiseisvateks asutusteks, mõlemal koolil on oma juht, juhtorganid ja meeskond. Haridus- ja Teadusministeeriumi edastatud riigigümnaasiumi käivitamise ajakava: • riigigümnaasiumi moodustamine – september 2016, • direktori konkurss – oktoober-detsember 2016, • direktor alustab tööd osalise koormusega 01.01.2017-31.08.2017, täistöö alates

01.09.2017, • personali valik ja värbamine (direktori poolt) – 01.09.2017-31.08.2018, • õppekava eelnõu koostamine ja õppekorraldusprotsessi kirjeldamine – 01.01.2017-

30.06.2018, • õpilaste vastuvõtmine – 01.03.2018-30.06.2018, • õppetöö algus – 01.09.2018.


10

Vastavalt Paide Linnavolikogu 18.02.2016 otsusele nr 5 „Paide linna koolivõrgu ümberkorraldamine“ lõpetatakse õppetöö Paide Gümnaasiumi ja Paide Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmetes alates 01.09.2018. Otsus on vajalik, Haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ § 10 lõige 4 alusel, raha taotlemiseks esimeses taotlusvoorus Paide Ühisgümnaasiumi korrastamiseks ja selleks, et Haridus- ja Teadusministeerium saaks alustada riigigümnaasiumi loomisega Paidesse. Alates 01.09.2018 jätkatakse põhihariduse andmist Paides kahes põhikoolis. Paide linnal on võimalik taotleda põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks vajaliku taristu rekonstrueerimiseks toetust Euroopa Liidu struktuurfondidest finantseeritud meetmest „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (Paide linna arengukava aastateks 2011-

2020, visioon aastani 2035 – T38.4 ja T39.1). Vastavalt läbi viidud riigihankele on koostatud Paide põhikooli (Kooli tn. 1) ehitusprojekt. Eelarvestrateegia koostamise perioodiks on valminud ehitusprojekt eelprojekti staadiumis ning koostamisel on sihtasutusele Innove investeeringuprojekti taotlus. Eelarvestrateegia investeeringutes on arvestatud uue põhikooli hoone arvestusliku maksumuse omaosalus. Seoses Paide Ühisgümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes õppetöö lõpetamisega alates 01. septembrist 2018, on eelarvestrateegias nimetatud kuupäevast vähendatud riigieelarvest hariduskuludeks eraldatavat toetussummat gümnaasiumiastme õpetajate palgafondi, õppevahendite, koolituskulude ning koolilõuna kulude võrra. Paide linn osaleb omaosalusega AS Järvamaa Haigla projektis esmatasandi tervisekeskuse rajamisel Paidesse vastavalt Paide Linnavolikogu 24.03.2016 otsusele nr 16 „Esmatasandi tervisekeskuse omafinantseeringu garanteerimine“. Tervise- ja tööminister on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 2 alusel 12.08.2015 vastu võtnud määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“, millega kehtestas toetuse andmise tingimused investeeringute toetamiseks esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri rajamisel tõmbekeskustesse. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, milleks toetatakse esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi tervishoiu teenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. AS Järvamaa Haigla 01.09.2015 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse alusel taotleb AS Järvamaa Haigla Euroopa Regionaalarengu Fondi raames meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ kaudu toetust tervisekeskuse ehitamiseks Paidesse. Esmatasandi tervisekeskuse rajamise eesmärk on esmatasandi tervishoiu teenuste kättesaadavuse kindlustamine Järvamaal. Projektis osalevad lisaks Paide linnale Imavere, Roosna-Alliku, Kareda, Väätsa ja Paide vald. Omafinantseering on arvestatud eelarvestrateegia investeerimistegevuses, täiendavate liitujate korral toimub omafinantseeringu ümberarvestus. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon

aastani 2035 – E 36 T36.5). Järgnevatel aastatel on Paide linna olulisemad prioriteedid: � olemasolevate teenuste säilitamine – tagada vahendite olemasolul teenuste osutamiseks

Paide linna elanikele vähemalt olemasolevas mahus ja kvaliteedis; � netovõlakoormuse järjepidev vähendamine – järjepidevalt maksta tagasi võetud laene ning

järgida, et netovõlakoormus on väiksem kui Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3 ja 4 kehtestatud ülempiir;

� haldusreformi protsessis osalemine riigipoliitikast lähtuvalt; � linna haridussüsteemi korrastamine, sealhulgas Paide põhikooli hoone rekonstrueerimine;


11

� Paide Sookure Lasteaia hoone, sealhulgas tehnovõrkude, rekonstrueerimine; � elukeskkonna kaasajastamine; � täiendava toetusrahastuse, sealhulgas EL struktuurfondide, maksimaalne kaasamine linna

tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks; � olemasolevate sotsiaalteenuste kaasajastamine ja uute teenuste arendamine; � sihtasutus Ajakeskus Wittenstein edasiarendamine; � Pärnu ja Tallinna tänava säilitus- ja taastusremont (nii sõidu-, kergliiklus- kui ka

kõnniteed); � Ujula kasutamise tagamine Paide linnas; � Paide Linnateatri loomine; � Loomse toorme väärindamise kompetentsikeskuse loomise võimaldamine Paide linna.

Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvestrateegia 2017-2020 Paide linna eelarvestrateegia on koostatud Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud vormil ning koosneb järgmistest osadest: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeeringute kavandamine, finantseerimistegevus ning likviidsete varade muutus. Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmest, mille kohaselt ei tohi põhitegevuse tulemi väärtus olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null ning linna netovõlakoormus peab jääma Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 sätestatud piirmäära. Käesoleva eelarvestrateegia põhitegevuse tulude ja kulude kavandamisel on eesmärk hoida põhitegevuse tulemit mahus, mis kataks aastased laenukohustuste tagasimaksed ja intressikulud ning võimaldaks teha investeeringuid.

Paide linn 2015 täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 9 196 668 9 678 754 10 095 240 10 470 800 10 282 208 10 378 206

Maksutulud 5 078 869 5 286 085 5 518 964 5 735 282 5 960 254 6 194 224

sh tulumaks 4 967 105 5 175 085 5 407 964 5 624 282 5 849 254 6 083 224

sh maamaks 111 629 111 000 111 000 111 000 111 000 111 000

sh muud maksutulud 135 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 319 953 1 480 342 1 493 512 1 523 382 1 553 850 1 584 927

Saadavad toetused tegevuskuludeks

2 754 668 2 900 801 3 080 264 3 209 636 2 765 605 2 596 556

sh tasandusfond 470 137 467 887 468 963 478 342 487 909 497 667

sh toetusfond 2 012 248 2 086 657 2 138 823 2 052 004 1 791 424 1 805 460

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks

272 283 346 257 472 478 679 290 486 272 293 429

Muud tegevustulud 43 178 11 526 2 500 2 500 2 500 2 500

Põhitegevuse kulud kokku 7 842 163 8 568 754 8 686 369 8 686 022 8 535 382 8 601 254

Antavad toetused tegevuskuludeks 1 273 361 1 304 623 1 320 942 1 340 756 1 360 867 1 381 280

Muud tegevuskulud 6 568 803 7 264 131 7 365 427 7 345 266 7 174 515 7 219 974

sh personalikulud 4 146 497 4 559 294 4 602 724 4 633 834 4 387 341 4 444 375

sh majandamiskulud 2 418 020 2 688 702 2 741 394 2 689 910 2 765 437 2 753 644

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

2 066 2 135 2 207 563

sh muud kulud 4 285 16 136 21 309 21 522 21 738 21 955

Põhitegevuse tulem 1 354 504 1 110 000 1 408 871 1 784 778 1 746 827 1 776 952

Investeerimistegevus kokku -1 140 271 -630 982 -1 602 855 -1 985 179 -1 664 014 -1 212 817


12

Põhivara müük (+) 40 111 17 200

Põhivara soetus (-) -199 622 -502 922 -1 028 658 -1 470 500 -1 129 500 -586 000

sh projektide omaosalus -120 822 -385 922 -1 028 658 -1 470 500 -1 129 500 -586 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)

78 800 179 220 0 0 0 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)

-708 299 -453 680 -457 720 -408 044 -566 646 -566 646

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+)

0 207 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)

-290 379 -29 840 -19 840 -19 840 -19 840 -19 840

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 94 000

Antavad laenud (-) 0 0 -51 000 -43 000

Finantstulud (+) 525 500 400 400 400 400

Finantskulud (-) -61 407 -48 460 -46 037 -44 196 -42 428 -40 731

Eelarve tulem 214 233 479 018 -193 984 -200 401 82 813 564 135

Finantseerimistegevus -129 005 -442 089 -582 114 272 886 -152 571 -564 321

Kohustuste võtmine (+) 270 539 0 865 000 435 000

Kohustuste tasumine (-) -399 543 -442 089 -582 114 -592 114 -587 571 -564 321

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

85 229 36 929 -776 098 72 485 -69 758 -186

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

739 413 776 342 244 72 729 2 971 2 785

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

7 804 197 7 002 194 6 025 979 5 931 084 5 252 693 4 162 552

sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses

4 906 2 770 563

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära

900 709 0

Netovõlakoormus (eurodes) 7 064 784 6 225 852 6 025 734 5 858 354 5 249 721 4 159 766

Netovõlakoormus (%) 76,8% 64,3% 59,7% 55,9% 51,1% 40,1%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

9 040 126 6 672 809 8 466 470 10 470 800 10 282 208 10 378 206

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 98,3% 68,9% 83,9% 100,0% 100,0% 100,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 975 342 446 958 2 440 735 4 612 446 5 032 487 6 218 440

Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tuludest suurima osa muudustavad füüsilise isiku tulumaksu laekumised ning riigieelarve tasandus- ja toetusfondi laekumised.



2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Maksutulud 5 078 869 5 286 085 5 518 964 5 735 282 5 960 254 6 194 224

sh tulumaks 4 967 105 5 175 085 5 407 964 5 624 282 5 849 254 6 083 224

sh maamaks 111 629 111 000 111 000 111 000 111 000 111 000

sh muud maksutulud 135 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 319 953 1 480 342 1 493 512 1 523 382 1 553 850 1 584 927


2 754 668 2 900 801 3 080 264 3 209 636 2 765 605 2 596 556

sh tasandusfond 470 137 467 887 468 963 478 342 487 909 497 667

sh toetusfond 2 012 248 2 086 657 2 138 823 2 052 004 1 791 424 1 805 460

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks

272 283 346 257 472 478 679 290 486 272 293 429

Muud tegevustulud 43 178 11 526 2 500 2 500 2 500 2 500


13

Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvatest tuludest moodustab olulisema osa füüsilise isiku tulumaks, moodustades aastatel 2016-2020 keskmiselt 55%-60% eelarvesse arvestatud põhitegevuse tuludest. Alljärgnevalt on esitatud linnaeelarve põhitegevuse tulude prognoos aastateks 2016-2020, linna tulude jaotus eelarves protsentides:

Linna tulude osakaal eelarves %-des

54% 54% 54%58%

59%

15% 15% 15% 15% 15%

30% 31% 31%27%

25%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2016 2017 2018 2019 2020

Maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist


Maksutulud Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Kohalikule omavalitsusele laekuvad riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning kohalikud maksud on teede ja tänavate sulgemise maks. Füüsilise isiku tulumaks Kõige suurema osakaaluga kohalikule omavalitsusele laekuv maks on füüsilise isiku tulumaks. Kohalikule omavalitsusele eraldatav tulumaks sõltub maksumaksjate arvust, keskmise palga ja muude maksustatavate tulude kasvust ning väga olulised on ka riigipoolsed tulumaksu eraldamise metoodikad. Alates 2014. aastast on kohalikult omavalitsusele eraldatav tulumaksuosa 11,6%. Kuni 2009. aastani oli kohalikule omavalitsusele eraldatav tulumaksuosa 11,93%, mis 2009. aastal vähendati 11,4%-ni. 2013. aastal tõsteti omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,57%-ni ning 2014. aastal 11,60%-ni. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et nimetatud protsendimäär jääb püsima kogu eelarvestrateegia prognoosiperioodil. Kuni 2014. aastani oli kinnipeetava tulumaksu määr 21%, alates 2015. aastast on tulumaksumäär 20%. Eelarvestrateegia koostamisel on tulumaksu prognoosimisel arvestatud järgnevate teguritega: � Paide rahvastikuregistris registreeritud elanike arv oluliselt ei muutu ning sellest

tulenevalt püsib stabiilne ka linna maksumaksjate arv, kelle tulumaks laekub linna eelarvesse,

� Keskmise palga kasv aastas 5%, sealhulgas arvestatud palga alammäära tõusuga (2016. aasta I kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk 8,1%, 2015. aasta IV kvartalis 6,4% võrreldes eelneva kvartaliga);

� Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksuosa 11,60%.


14

Alljärgneval joonisel on välja toodud tulumaksu laekumine aastatel 2011-2015, eeldatav täitmine 2016. aastal ning prognoos aastatel 2017-2020:

Tulumaksu laekumine

3 803 7014 066 009

4 387 3414 676 407

4 967 1055 175 085

5 407 9645 624 282

5 849 2546 083 224

3%

7%

8%

7%6%

4,2%4,5%

4,0% 4,0% 4,0%

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

tulumaks

Kasv, %

Joonisel on välja toodud aastatel 2011-2015 laekunud tulumaksu kasv protsentides võrreldes eelneva aastaga. 2016. aasta eelarvesse on arvestatud tulumaksu kasv 4,2% võrreldes 2015. aasta laekumisega ning 5,3% rohkem, kui 2015. aasta eelarvesse oli prognoositud. 2017. aasta eelarvesse on arvestatud tulumaksu kasvu 4,5% ning aastatel 2018-2020 on arvestatud igal aastal kasvu 4% võrreldes eelneva aasta prognoositud summaga. 2016. aasta kaheksa kuuga on laekunud tulumaksu 4,9% rohkem, kui 2015. aasta kaheksa kuuga (seisuga 31. august). Maamaks Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% kohalikule omavalitsusele. Maamaksu laekumise prognoosimisel on eelarvestrateegiasse arvestatud alates 2013. aastal kehtima hakanud seadusemuudatuse mõjusid. Paide Linnavolikogu 25.11.2010 määruse nr 25 „Maamaksumäär“ kohaselt on Paide linna territooriumil alates 01.01.2011 maamaksu määr 2,5% maa maksustamishinnast aastas. 2016. aasta eelarvesse maamaksu summa arvestamise alused: � 09.11.2015 maamaksu infosüsteemi andmetel on maamaksu tasujaid kokku 5701, neist

kodualuse maamaksu soodustusega on 3063 isikut (seisuga 18.11.2014 oli maamaksu tasujaid kokku 5677, sh kodualuse maamaksu soodustusega 3034 isikut);

� lisaks riigipoolsele kodualusele maamaksusoodustusele on täiendavalt maamaksu tasumisest vabastatud 4 represseeritut ja nendega võrdsustatud isikut;

� maksustatavaid maaüksusi on kokku 1762. Aastateks 2017-2020 on eelarvestrateegias maamaksu arvestatud 2016. aasta eelarvesse arvestatud summa tasemel. Tulud kaupade ja teenuste müügist Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad aastatel 2016-2020 linna eelarvetuludest 15%. Eelarvestrateegiasse on prognoositud laekumised arvestades 2016. aasta eelarvesse prognoositud summast ning suurenemine prognoositavateks aastateks 2% aastas. Tulud kaupade ja teenuste müügist moodustavad peamiselt laekumised teistelt omavalitsustelt Paide linna üldhariduskoolides õppivate õpilaste ning lasteaialaste pealt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et munitsipaalkooli ja koolieelse lasteasutuse tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad


15

proportsionaalselt selles koolis õppivate ja lasteaias käivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste/laste arvuga. Lisaks moodustavad tulud kaupade ja teenuste müügist laekumised Paide linna elanikelt, kes viibivad hoolekandeasutustes, riigilõivud erinevate teenuste osutamise eest (ehituslubade ja kasutuslubade väljastamise eest jms), üüri- ja renditulud ning muud tulud kaupade ja teenuste osutamise eest. Toetused Saadavad toetused (sh riigieelarve tasandus- ja toetusfondist eraldatavad toetused) moodustavad linnaeelarvest olulise osa – 2016. aasta eelarvesse arvestatud toetused moodustavad linnaeelarvest 30%. Iga-aastases riigieelarves on ette nähtud toetus väiksema tulubaasiga kohalikele omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada nende võimalusi avalike teenuste osutamisel. Toetusfond toetab kohalikke omavalitsusi konkreetsete ülesannete täitmisel. Toetust antakse üldistel alustel taotlusi kogumata, kuid toetussummad tuleb kasutada vastavalt teatud eesmärkidele. Riigieelarve toetusfondi on arvestatud vahendid hariduskulude toetuseks (sh õpetajate palgavahendid, õppevahendid, koolilõuna toetus, investeeringud), toimetulekutoetuse väljamaksmiseks, sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetuseks, vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks ning kohalike teede korrashoiu toetus. Seoses Paide Ühisgümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes õppetöö lõpetamisega alates 01. septembrist 2018, on eelarvestrateegias nimetatud kuupäevast vähendatud riigieelarvest hariduskuludeks eraldatavat toetussummat gümnaasiumiastme õpetajate palgafondi, õppevahendite, koolituskulude ning koolilõuna kulude võrra. Lisaks tasandus- ja toetusfondist eraldatavatele toetussummadele on eelarvestrateegias arvestatud aastatel 2017-2020 muud toetused, sealhulgas toetused riigieelarvest õppelaenude kustutamiseks, toetused raamatukogule teavikute (raamatute) soetamiseks jm sihtotstarbelised toetused. Muud tulud Muud tulud moodustava eelarvemahust väikse osa, peamise osa muudest tuludest moodustavad vee erikasutustasu, saastetasu.

Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud on jaotatud antavad toetused tegevuskuludeks ja muud tegevuskulud, sealhulgas personalikulud, majandamiskulud ja muud kulud).



2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Antavad toetused tegevuskuludeks 1 273 361 1 304 623 1 320 942 1 340 756 1 360 867 1 381 280

Muud tegevuskulud 6 568 803 7 264 131 7 365 427 7 345 266 7 174 515 7 219 974

sh personalikulud 4 146 497 4 559 294 4 602 724 4 633 834 4 387 341 4 444 375

sh majandamiskulud 2 418 020 2 688 702 2 741 394 2 689 910 2 765 437 2 753 644


2 066 2 135 2 207 563

sh muud kulud 4 285 16 136 21 309 21 522 21 738 21 955


16

Põhitegevuse kulude planeerimisel on eesmärk tagada eelarve tasakaal ja finantsdistsipliini meetme rakendamine ning sellest tulenevalt laenude teenindamise võime ja investeerimisvõime. Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmest, mille kohaselt ei tohi olla põhitegevuse tulemi väärtus aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null ning linna netovõlakoormus peab jääma kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 sätestatud piirmäära. Käesoleva eelarvestrateegia põhitegevuse tulude ja kulude kavandamisel on eesmärk hoida põhitegevuse tulemit mahus, mis kataks aastased laenukohustuste tagasimaksed ja intressikulud ning võimaldaks teostada investeeringuid. Põhitegevuse kuludest suurima osa moodustavad personalikulud, 51%-53%, majandamiskulud 31%-32% ning antavad toetused tegevuskuludeks 15%-16%.

Põhitegevuse kulude osakaal %-des

15% 15% 15% 16% 16%

53% 53% 53%51% 52%

31% 32% 31% 32% 32%

0% 0% 0% 0% 0%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2016 2017 2018 2019 2020

Antavad toetused

tegevuskuludeks

Personalikulud

Majandamiskulud

Muud kulud

Valdkonniti moodustavad suurima osa põhitegevuse kuludest hariduskulud – 2017. aastal 42%, kulutused vabale ajale ja kultuurile 21% ning muu majanduse valdkonna kulud 17% ja sotsiaalse kaitse kulud 10%. Paide Linnavalitsuse põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti:

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 577 999 621 623 619 707 626 471 655 564 669 195

Põhitegevuse kulud 516 592 573 163 573 670 582 275 613 136 628 464

sh saadud toetuste arvelt 17 884 3 480

sh muude vahendite arvelt 498 708 569 683 573 670 582 275 613 136 628 464

Investeerimistegevuse kulud 61 407 48 460 46 037 44 196 42 428 40 731


03 Avalik kord ja julgeolek 14 384 11 100 11 322 11 548 11 548 11 779



Investeerimistegevuse kulud 2 000 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 2 000

04 Majandus 1 038 000 1 184 484 1 759 791 1 591 825 1 461 733 1 628 911



17

sh saadud toetuste arvelt 129 927 144 599 151 395 156 694 161 395 153 325




05 Keskkonnakaitse 202 842 323 624 284 979 236 624 236 624 237 807



Investeerimistegevuse kulud 573 90 279 50 000 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 50 000

sh muude vahendite arvelt 573 40 279 50 000

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 662 000 200 818 156 072 157 511 246 811 167 415



Investeerimistegevuse kulud 492 874 33 693 0 0 83 000 0

sh muude vahendite arvelt 492 874 33 693 83 000

07 Tervishoid 19 840 29 840 60 666 60 666 60 666 60 666



08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 1 972 869 2 131 359 2 111 104 1 960 858 2 049 874 2 103 394

Põhitegevuse kulud 1 602 486 1 687 405 1 697 984 1 700 858 1 789 874 1 843 394


sh muude vahendite arvelt 1 442 699 1 510 545 1 512 811 1 499 061 1 584 041 1 654 028


sh saadud toetuste arvelt 78 800 113 800


09 Haridus 3 801 997 4 105 921 4 286 134 5 004 017 4 545 808 3 878 189


sh saadud toetuste arvelt 1 814 915 1 966 298 2 125 690 2 218 542 1 753 123 1 597 279




10 Sotsiaalne kaitse 811 939 994 888 999 849 1 022 082 1 025 167 1 057 114

Põhitegevuse kulud 811 939 994 888 999 849 1 022 082 1 025 167 1 057 114



KOKKU 9 101 870 9 603 656 10 289 624 10 671 601 10 293 795 9 814 471


sh saadud toetuste arvelt 2 284 531 2 432 913 2 611 301 2 731 293 2 277 696 2 098 889


Investeerimistegevuse kulud 1 259 707 1 034 902 1 603 255 1 985 579 1 758 414 1 213 217

sh saadud toetuste arvelt 78 800 163 800 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 1 180 907 871 102 1 603 255 1 985 579 1 758 414 1 213 217

Tabelis kajastatud investeerimistegevuse kulud on välja toodud eelarvestrateegia investeerimistegevuse osas ridadel põhivara soetus ning põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine. Põhitegevuse kulude ja investeerimiskulude prognoosimisel on lähtutud Paide Linnavolikogu 08.09.2011 määrusest nr 52 „Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035“ ning nimetatud määruse muudatustest vastavalt linna finantsvõimekusele. Sealjuures on arvestatud seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannetega ning Paide linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valdkondlike tegevustega, mis tagavad linna elanikele eelarveliste vahendite olemasolul teenused vähemalt olemasolevas mahus ja kvaliteedis. Linn juhindub tasakaalustatud arengu põhimõtetest ja soovib pakkuda oma elanikele ja linna külalistele parimat keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks.


18

Üldised valitsussektori teenused Valdkonnas on arvestatud eelarvelised vahendid linna üldisteks juhtimiskuludeks, sealhulgas linnavolikogu istungite ning volikogu alaliste ja ajutiste komisjonide läbiviimise kulud, linnavolikogu ja linnavalitsuse palgafond (sealhulgas linnapea, abilinnapea, arendusosakonna, finantsosakonna ja kantselei palgafond), linnavalitsuse administreerimiskulud, linnavalitsuse administratiivhoonete (Keskväljak 14 ja Pärnu 3) haldamiskulud. Üldised valitsemissektori teenuste kuludes on arvestatud muuhulgas linna reservfond ning liikmemaksud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, mille liige on Paide Linnavalitsus. Avalik kord ja julgeolek Valdkonnas on arvestatud muuhulgas kulud vetelpääste teenuse osutamiseks Paide Tehisjärvel ning Paide linna turvakaamerate süsteemi korrashoiukulud ja abipolitseinike tegevuseks vajalike majandamiskulude hüvitamine. Majandus Valdkonnas on arvestatud muuhulgas kulud Paide linna ettevõtjatega koostöökohtumiste korraldamiseks, maakorraldusega seotud kulud, liikluskorralduse kulud, teede ja tänavate korrashoid, vahendid turismi arendamiseks, planeeringute koostamise kulud, sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein tegevustoetus, sihtasutuse Paide Haldus tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus laenu põhiosa ja intressikulude hüvitamiseks ning muud linna majandamisega seotud kulud (sealhulgas palgafond). Keskkonnakaitse Valdkonda on arvestatud linna jäätmekäitluse, heitveekäitluse, haljastuse ehituse ja heakorra kulud ning muud keskkonnakaitse kulud. Elamu- ja kommunaalmajandus Valdkonda on arvestatud muuhulgas vahendid elamumajanduse arendamiseks, tänavavalgustuseks, Paide linna Reopalu ja Sillaotsa kalmistute hoolduskulud ning hulkuvate loomade püüdmisega seotud kulud. Tervishoid Valdkonda on arvestatud AS-le Järvamaa Haigla õendusabikeskuse ja esmatasandi tervisekeskuse kaasrahastamine. Vabaaeg, kultuur ja religioon Valdkonda on arvestatud Paide linna lastega tegelevate spordiklubide toetus vastavalt Paide Linnavolikogu 20.11.2014 määrusele nr 17 „Spordi toetamise ja rahastamise põhimõtted Paide linnas“, sihtasutuse Paide Spordi- ja Tervisekeskus tegevustoetus ning sihtotstarbeline toetus laenu põhiosa ja intressikulude hüvitamiseks. Valdkonda on arvestatud eelarvelised vahendid linna mänguväljakute korrastamiseks ja hooldamiseks, linna spordipreemia, parima sportlase preemia, linna esindusvõistluste ja esindusvõistkondade toetused ning muud kulud vaba aja ürituste korraldamiseks, sealhulgas huvitegevuse toetus lähtudes Paide Linnavolikogu 18.09.2014 määrusest nr 16 „Kolme ja enamalapseliste perede huvihariduse toetamise kord“. Eelarvestrateegias on arvestatud muuhulgas vahendid EELK Paide Püha Risti Kiriku majandamis- ja investeerimiskulude toetamiseks, restaureerimistoetused, linna kultuuripreemia ja ühekordsete kultuuriprojektide toetused, majandamiskulud erinevate ürituste korraldamiseks, Paide linnas kultuuri valdkonnas tegutsevate kodanikeühenduste ja kollektiivide tegevustoetused; Paide Linnalehe ja Paide linna raadiosaate toimetamise kulud; vahendid linna aukodaniku nimetuse omistamiseks ja vapimärgiga autasutamiseks, linna


19

erinevate esindusürituste korraldamiseks, linna esindamine sõpruspiirkondades ja välisdelegatsioonide vastuvõtukulud. Eelarvestrateegias on põhitegevuse kuludesse arvestatud muuhulgas linnateatri loomise ja tegevuse toetamisega seotud kulud (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon

aastani 2035 – E 43 T 43.8). Loodav linnateater hakkab tegutsema Paide Kultuurikeskuses. Valdkonda on arvestatud järgmiste linna hallatavate asutuste põhitegevuse kulud, sealhulgas kinnistute haldamiskulud: Paide Muusikakool, Paide Huvikeskus, Paide Avatud Noortekeskus, Järvamaa Keskraamatukogu, Paide Kultuurikeskus. Haridus Valdkonda on arvestatud vahendid linna haridusasutuste ülalpidamiseks, et oleks tagatud kaasaegsed õpitingimused ja õppevahendid. Valdkonda on arvestatud järgmiste linna hallatavate asutuste põhitegevuse kulud, sealhulgas kinnistute haldamiskulud: PAIde Lasteaed, Paide Sookure Lasteaed, Paide Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Paide Täiskasvanute Keskkool. Eelarvestrateegias on arvestatud vahendid teistele kohalikele omavalitsustele alusharidusteenuse ja üldhariduskoolide õpilaste tegevuskulude tasumiseks, koolitusteenuse ostmine erivajadustega lastele, linna hariduspreemia, haridusalasteks ettevõtmisteks ja haridusprojektides osalemise ühekordset toetused. Sotsiaalne kaitse Valdkonda on arvestatud vahendid sotsiaalhoolekande teenuse osutamiseks, toetused linnaeelarvest (sealhulgas toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele, esimest korda kooli mineva lapse koolitoetus, sünnitoetus, laste huvitegevuse toetus, lasteaia osalustasu toetus, laste lasteaia ja õpilaste koolitoidu toetus, ühekordsed täiendavad toetused) ning toetused riigieelarve toetusfondi vahenditest (sealhulgas toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise kulud). Paide linna eelarvest makstavad toetused on arvestatud vastavalt Paide Linnavolikogu 18.02.2016 määrusele nr 4 „Paide linna eelarvest makstavate toetuste piirmäärad“. Toimetulekutoetuse maksmisel lähtutakse Paide Linnavolikogu 18.02.2016 määrusest nr 3 „Kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamiseks“. Eelarvestrateegias on arvestatud riigieelarvest eraldatava lapsehoiuteenuse osutamise kulud. Sotsiaalse kaitse valdkonna majandamiskuludesse on aastateks 2017-2018 arvestatud projekti „Järvamaa omavalitsustes hoolekandeteenuse osutamine“ omafinantseering – 2017. aastal 10 790 eurot ning 2018. aastal 23 300 eurot. Valdkonda on arvestatud Paide linna sotsiaalhoolekandega tegeleva hallatava asutuse Paide Sotsiaaltöökeskuse eelarvelised vahendid, sealhulgas aadressil Aiavilja tn 13 teenust osutava Paide Sotsiaaltöökeskuse põhitegevuse kulud, aadressil Tallinna tn 49 asenduskodu teenusele suunatud laste hoolekande kulud ning aadressil Lai tn 41 perepõhise asenduskodu teenuse kulud.

Investeeringute kavandamine

Eelarvestrateegia investeerimistehingute hulka on arvestatud põhivara müük, põhivara soetus (sh olemasoleva põhivara rekonstrueerimine), osaluste ja muude aktsiate soetus, finantstulud ja –kulud ning põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine. Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendid, laenude võtmine ning toetused. Investeeringute tegemisel on prioriteediks eelistada objekte, kus on võimalik saada täiendavat finantseeringut muudest allikast (sealhulgas struktuurfondidest).


20



2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Investeerimistegevus kokku -1 140 271 -630 982 -1 602 855 -1 985 179 -1 664 014 -1 212 817

Põhivara müük (+) 40 111 17 200

Põhivara soetus (-) -199 622 -502 922 -1 028 658 -1 470 500 -1 129 500 -586 000

sh projektide omaosalus -120 822 -385 922 -1 028 658 -1 470 500 -1 129 500 -586 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+)

78 800 179 220 0 0 0 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)

-708 299 -453 680 -457 720 -408 044 -566 646 -566 646

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+)

0 207 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-)

-290 379 -29 840 -19 840 -19 840 -19 840 -19 840

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 94 000

Antavad laenud (-) 0 0 -51 000 -43 000

Finantstulud (+) 525 500 400 400 400 400

Finantskulud (-) -61 407 -48 460 -46 037 -44 196 -42 428 -40 731

Investeerimistegevuse real põhivara soetus kajastatud investeeringusummad aastatel 2016-2020, on kajastatud objektide kaupa alljärgnevas tabelis:

Investeeringuobjektid


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

04510 Maanteetransport (Teede- ja tänavate korrashoid)

184 972 705 538 533 000 244 000 380 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

184 972 705 538 533 000 244 000 380 000

04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid- territoriaalne planeerimine (Planeeringud)

17 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


17 000

05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, haljastus (Haljastuse ehitus ja heakord)

15 626 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


15 626

06400 Tänavavalgustus 13 000 0 0 83 000 0

sh toetuse arvelt


13 000 83 000

08103 Puhkepargid 15 000 51 120 0 0 0

sh toetuse arvelt 15 000


0 51 120

08201 Raamatukogud (Kinnistu Lai 33 haldamine) 41 322 52 000 0 0 0



9 322 52 000

08202 Rahva- ja kultuurimajad (Kultuurikeskuse haldamine) 165 137 50 000 50 000 50 000 50 000


21



95 137 50 000 50 000 50 000 50 000

08105 Laste muusika- ja kunstikoolid (Muusikakooli haldamine)

2 495 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


2 495

091101 Alusharidus (lasteaiad) (PAIde Lasteaia (Tallinna tn) haldamine)

6 430 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


6 430

092202 Üldhariduskoolid (PÜG haldamine)

29 495 120 000 662 500 752 500 156 000

sh toetuse arvelt


29 495 120 000 662 500 752 500 156 000

05200 Heitveekäitlus 9 445 50 000 0 0 0

sh toetuse arvelt


9 445 50 000

091101 Alusharidus (lasteaiad) (Sookure LA haldamine)

3 000 0 225 000 0 0

sh toetuse arvelt


3 000 225 000

KÕIK KOKKU 502 922 1 028 658 1 470 500 1 129 500 586 000

sh toetuse arvelt 117 000 0 0 0 0


385 922 1 028 658 1 470 500 1 129 500 586 000

Paide linna investeeringute võimalused sõltuvad linna finantsvõimekusest. Prioriteediks on investeeringute kulude katteks kaasata võimalusel erinevate struktuurfondide finantseeringut. Paide linna eelarvestrateegiasse arvestatud investeeringute prognoos aastateks 2017-2020: Eelarvereal 04510 Maanteetransport (Teede ja tänavate korrashoid) on aastatel 2017-2020 arvestatud investeeringusummad linna tänavate ja kõnniteede säilitus- ja taastusremondiks ning rekonstrueerimiseks, sealhulgas Pärnu ja Tallinna tänava säilitus- ja taastusremont (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 13 T13.2 ja E 13

T13.5). 2017. aasta investeeringute maksumuses on arvestatud muuhulgas 149 238,30 eurot vastavalt Paide Linnavolikogu 19.05.2016 otsusele nr 24 „Projekti „Paide linna tööstus- ja tootmisaladele ligipääsuvõimaluste parandamine (Tööstuse ja Pärnuvälja tänava terviklik rekonstrueerimine nii sõidu-, kergliiklus- kui ka kõnniteede näol koos vajaliku infrastruktuuriga)“ omafinantseerimise garanteerimine“. Investeeringutoetuse projektitaotlus on esitatud EAS-le. 2017. ja 2018. aasta investeeringute maksumusse on arvestatud Mündi tänava terviklik rekonstrueerimine (Tööstuspargi projekti omaosalus); (Paide linna arengukava aastateks

2011-2020, visioon aastani 2035 – E 13 T 13.9). 2018. aasta vastava eelarvereale on muuhulgas arvestatud linna keskväljaku rekonstrueerimise omaosalus, prioriteediks Paide Keskväljaku kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks


22

muutmiseks ja jalakäijatele tsooni laiendamine (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020,

visioon aastani 2035 – E 27 T 27.6). Eelarvereal 06400 Tänavavalgustus on 2019. aastaks arvestatud Järve tee kergliiklusteele tänavavalgustuse rajamine. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 13 T 13.10). Eelarvereal 08103 Puhkepargid on 2017. aastaks arvestatud Lembitu pargi kõnniteede taastusremont. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 13 T 13.4). Eelarvereal 08201 Raamatukogud (Kinnistu Lai 33 haldamine) on 2017. aastaks arvestatud kinnistul Lai 33 asuva hoone katuse rekonstrueerimise II etapp. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 39 T 39.7 ja T 39.8). Eelarvereal 08202 Rahva- ja kultuurimajad (Kultuurikeskuse haldamine) on aastatel 2017-2020 arvestatud Kultuurikeskuse etapiviisilise rekonstrueerimise omaosalus eeldusel, et Kultuurikeskus saab investeeringutoetust vähemalt omaosaluse summa mahus. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 43 T 43.1) Kultuurikeskuse ruumide rekonstrueerimisel arvestatakse investeeringutega seoses Paide Muusikakooli kolimisega Paide Kultuurikeskuse ruumidesse. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 39 T 39.9) Eelarvereal 092202 Üldhariduskoolid (PÜG haldamine) on arvestatud aastatel 2017-2020 seoses põhikoolivõrgu korrastamisega Kooli tn 1 õppehoone ümberehitamine ja osaline lammutamine. Aastatel 2016-2020 on eelarvestrateegias arvestatud vastavalt Paide Linnavolikogu 16.06.2016 otsusele nr 30 „Projekti „Paide põhikooli (Kooli tn 1) ümberehitamine ja osaline lammutamine“ omafinantseeringu garanteerimine“. 2016. aastal on tellitud õppehoone eelprojekti koostamine ning 2017-2019 teostatakse põhikooli põhiprojekti koostamine, osaline lammutamine ja hoone ümberehitamine ning SA-le Innove on esitatud investeeringutoetuse projektitaotlus. Koolivõrgu korrastamise toetusskeemi raames toetatakse projekte, mis aitavad kaasa koolivõrgu korrastamisele viies üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega. Toetuse tulemusena on toetuse saanud KOV üksuste koolivõrk korrastatud ning nende pidamisel olevate koolide õppepind optimeeritud. Projekti raames soovib Paide Linnavalitsus olemasoleva Paide Ühisgümnaasiumi hoone osaliselt lammutada ning ümber ehitada nüüdisaegsete tingimustega põhikooliks. Eelarvestrateegias on arvestatud investeeringu omaosaluse hinnangulised maksumused. 2016. aastal teostatakse hoone eelprojekti koostamine, aastatel 2017-2019 põhikooli põhiprojekti koostamine, osaline lammutamine ja hoone ümberehitamine. Eelarvestrateegias arvestatud omafinantseeringu maksumus on hinnanguline. 2020. aasta investeeringutesse on arvestatud kooli võimla ja võimla abiruumide rekonstrueerimiskulud, mis ei ole eelnimetatud projekti abikõlblikud kulud. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 39 T 39.1). Eelarvereal 05200 Heitveekäitlus on arvestatud sadevee veetrasside rekonstrueerimise investeeringu hinnangulise maksumuse omaosalus, prioriteediks on esitada rahastamistaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskus SA-le. Sadevee trasside rekonstrueerimise ja rajamise vajadus tuleneb, asjaolust, et olemasolevad sadevee trassid on amortiseerunud. Samuti on mitmeid alasid, mis vajavad uute lõikude väljaehitamist, et tagada vihmavee ärajuhtimist. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 16 T 16.2).


23

Eelarvereal 091101 Alusharidus (lasteaiad) (Sookure LA haldamine) on arvestatud Paide Sookure Lasteaia tehnosüsteemide (küttesüsteemide) rekonstrueerimine ja sokli soojustus. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 39 T 39.2) Investeerimistegevuse real põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine on kajastatud sihtasutustele Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenude põhiosa finantseerimine Paide Linnavalitsuse poolt aastatel 2015-2020. Laenu põhiosa tagasimaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule on kajastatud eelarvestrateegias sõltuvate üksuste sihtasutus Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskuse finantseerimistegevuses. Allolevas tabelis on kajastatud sihtasutuste Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenude põhiosa finantseerimine perioodil 2016-2025:

SA Paide

Haldus

SA Paide Spordi-

ja Tervisekeskus

Pank Nordea Danske

Lepingu nr 09321174187 KL-210508PA

Intress 1-kuu EURIBOR +0,6%

6-kuu EURIBOR + 0,79%

Laenu võtmine 31.08.2009 31.03.2009

Laenu summa 1 916 301,00 4 729 462,00

Laenu tagasimakse tähtaeg 21.09.2018 15.01.2025

Sihtasutused, tagasimaksed

KOKKU

Sihtasutuste laenu-kohustuste jääk

aasta lõpu seisuga

Laenu tagasimaksed:

2016 147 780,00 210 000,00 357 780,00 4 358 139,05

2017 156 894,00 210 000,00 366 894,00 3 991 245,05

2018 788 857,50 210 000,00 998 857,50 2 992 387,55

2019 0,00 210 000,00 210 000,00 2 782 387,55

2020 0,00 210 000,00 210 000,00 2 572 387,55

2021 0,00 210 000,00 210 000,00 2 362 387,55

2022 0,00 210 000,00 210 000,00 2 152 387,55

2023 0,00 210 000,00 210 000,00 1 942 387,55

2024 210 000,00 210 000,00 1 732 387,55

2025 1 732 387,55 1 732 387,55 0,00

1 093 531,50 3 622 387,55

Paide linn finantseerib sihtasutuste Paide Haldus ja Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenude põhiosa tagasimaksed ja intressikulud. Linna finantseeritavate sihtasutuste laenude põhiosa tagasimaksete summad kajastuvad eelarvestrateegia investeerimistegevuse osas (põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine). Kokku moodustavad linna poolt finantseeritavate sihtasutuste laenude põhiosa tagasimaksed 2016-2025 aastatel 4 715 919,05 eurot, sealhulgas SA Paide Haldus laenu põhiosa 1 093 531,50 eurot ja SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus laenu põhiosa 3 622 387,55 eurot. Tabelis on kajastatud sihtasutuste laenu tagasimaksed vastavalt kehtivatele laenutagasimakse graafikutele. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et sihtasutus alustab läbirääkimisi laenu refinantseerimiseks ning laenu tagasimakseid on pikendatud kuni 2020 aasta lõpuni ning sellega on arvestatud eelarvestrateegia investeerimistegevuses. Investeerimistegevuse real põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine on 2017. aastaks arvestatud sihtotstarbeline investeeringutoetus 25 000 eurot vastavalt Paide Linnavolikogu 19.05.2016 otsusele nr 28 „EELK Paide Püha Risti Koguduse kiriku kellatorni


24

renoveerimistööde kaasfinantseerimise garanteerimine“ (Paide linna arengukava aastateks

2011-2020, visioon aastani 2035 – E 28 T 28.11). Aastateks 2017-2020 on investeerimistegevuse real põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine arvestatud sihtotstarbeline investeeringutoetus igal aastal 40 826,30 eurot vastavalt Paide Linnavolikogu 24.03.2016 otsusele nr 16 „Esmatasandi tervisekeskuse omafinantseeringu garanteerimine“ (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon

aastani 2035 – E 36 T 36.5). Investeerimistegevuse real põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine on 2017. aastaks arvestatud sihtotstarbeline investeeringutoetus 25 000 eurot sihtasutusele Paide Spordi- ja Tervisekeskus ujula osalise rekonstrueerimise omaosaluse katteks (Paide linna arengukava

aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 45; T 45.10). Investeerimistegevuse real osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus on arvestatud aastatel 2016-2020 AS Järvamaa Haigla aktsiate soetus, õendusabi keskuse hoone kaasrahastamine (aktsiate soetamine), vastavalt Paide Linnavolikogu 17.06.2010 otsusele nr 43 „Tegevustoetuse andmine“. Eelarvestrateegias on arvestatud aastatel 2017-2018 investeerimislaenu andmine sihtasutusele Ajakeskus Wittenstein sihtasutuse projekti „Ajakeskus Wittensteini edasiarendamine“ investeeringute teostamiseks. Sihtasutuse laenu tagasimakse on arvestatud aastal 2019 peale projekti lõppemist. Sihtasutusele laenu andmise vajadus täpsustub peale EAS-lt positiivse rahastamisotsuse saamist. (Paide linna arengukava aastateks 2011-2020, visioon aastani 2035 – E 28 T 28.1; T 28.6;

T 28.8; T 28.9). Laenu andmine sihtasutusele Ajakeskus Wittenstein on kooskõlas Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikega 2. Finantstuludena on arvestatud laekumised konto intressidelt ning finantskuludena on arvestatud intressikulud võetud laenudelt.

Finantseerimistegevus

Finantseerimistegevuse all on kajastatud linnale laenude võtmine ja võetud laenude põhiosa tagasimaksed vastavalt laenulepingute maksegraafikutele.



2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Finantseerimistegevus -129 005 -442 089 -582 114 272 886 -152 571 -564 321

Kohustuste võtmine (+) 270 539 0 865 000 435 000

Kohustuste tasumine (-) -399 543 -442 089 -582 114 -592 114 -587 571 -564 321

Paide linnal on eelarvestrateegia koostamise perioodil kaks pangalaenu Danske Bank AS-st ning kaks laenukohustust Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA-st. Linnal on prioriteediks olemasolevaid laenukohustusi tagasi maksta vastavalt sõlmitud tagasimaksegraafikutele, et hoida linna netovõlakoormus vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud piirmäärades. 2014. aastal refinantseeriti kolm linna pangalaenu, mis annab võimaluse kokku hoida finantskuludelt ning kasutada vabu vahendeid muude kulude katteks. 2015. aasta märtsis on


25

sõlmitud laenuleping sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus ÜF IV vooru projekti „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ omafinantseeringu katmiseks, laenulepingu summa 270 538,50 eurot. Vastavalt laenu tagasimaksegraafikule makstakse laen tagasi 2021. aastaks. Eelarvestrateegias on arvestatud investeerimislaenu võtmine aastatel 2018-2019 kokku summas 1 300 000 eurot Innove SA-le esitatava projekti „Paide põhikooli (Kooli tn 1) ümberehitamine ja osaline lammutamine“ omafinantseeringu tagamiseks. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 59 lg 7¹ ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus, mille netovõlakoormus on aruandeaasta alguse seisuga 60 protsenti põhitegevuse tuludest või sellest suurem, alates 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 31. detsembrini võlakohustuste kogusummat suurendada. Alates 01. jaanuarist 2017 võib võlakohustust suurendada kuni netovõlakoormuse ülemmäärani. Eelarvestrateegias on arvestatud laenukohustuse võtmisel, et linna netovõlakoormus on väiksem kui seaduses kehtestatud ülemmäär. Allolevas tabelis on kajastatud Paide linna laenude põhiosa tagasimaksed laenulepingute kaupa perioodil 2016-2023. Tabelis ei ole kajastatud aastatel 2018-2019 võetava laenu summat.

Paide Linnavalitsuse laenukohustused

Pank Danske Danske KIK KIK*

Lepingu nr KL-070214PA KL-130514PA 5-1/13/12 5-1/13/12

Intress





Laenu võtmine 31.03.2014 26.06.2014 18.07.13 - 11.07.14 6.03.2015

Laenu summa 1 488 420,00 1 162 707,14 630 170,00 270 538,50

Laenu tagasi-makse tähtaeg 31.12.2019 31.12.2020 27.08.2023 27.08.2021

LV KOKKU LV laenu-kohustuste jääk

aasta lõpu seisuga

Laenu tagasimaksed:

2016 250 000,00 147 000,00 0,00 45 088,50 442 088,50 2 641 284,14

2017 300 000,00 147 000,00 90 024,00 45 090,00 582 114,00 2 059 170,14

2018 310 000,00 147 000,00 90 024,00 45 090,00 592 114,00 1 467 056,14

2019 332 457,00 120 000,00 90 024,00 45 090,00 587 571,00 879 485,14

2020 0,00 429 207,14 90 024,00 45 090,00 564 321,14 315 164,00

2021 0,00 0,00 90 024,00 45 090,00 135 114,00 180 050,00

2022 0,00 0,00 90 024,00 0,00 90 024,00 90 026,00

2023 0,00 0,00 90 026,00 0,00 90 026,00 0,00

2024

2025

1 192 457,00 990 207,14 630 170,00 270 538,50 3 083 372,64

Paide linna laenude põhiosa tagasimaksed on vastavalt sõlmitud laenulepingute maksegraafikule 2023 aastani. Kokku moodustuvad linna laenude põhiosa tagasimaksed 2016-2023 aastatel 3 083 372,64 eurot.


26

Likviidsete varade muutus

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses on likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevad vahendid, rahaturu- ja intressifondide aktsiad ja osakud ning soetatud võlakirjad. Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.



2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


85 229 36 929 -776 098 72 485 -69 758 -186


739 413 776 342 244 72 729 2 971 2 785

Likviidsete varade olemasolu on väga oluline rahavoogude planeerimisel ning netovõlakoormuse arvestamisel, kuna Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest lähtudes arvestatakse netovõlakoorumus võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahena.

Finantsdistsipliini tagamine

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses on sätestatud finantsdistsipliini tagamise meetmed, millest tuleb kohalikul omavalitsusel kinni pidada: � põhitegevuse tulem ei tohi olla kahe järjestikuse aruandeaasta lõpu seisuga seaduses

sätestatud väärtusest väiksem, st ei tohi olla negatiivne; � netovõlakoormus ei tohi ületada Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §

34 lõigetes sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. Netovõlakoorumus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Võlakohustustena arvestatakse bilansis kajastatud kohustused, sealhulgas: 1) võetud laenud, 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused, 3) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, 4) saadud teotuste tagasimakse kohustused, 5) toetusteks saadud ettemaksed, 6) toetuste andmise kohustused, 7) pikaajalised võlad tarnijatele, 8) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse raamatupidamisarvestuse andmete alusel aruandeaasta lõpu seisuga. Rahandusministeerium alustas 2014. aastal Paide linna suhtes finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise menetlust (korrigeerimismenetlust), kuna netovõlakoormus ületas kahe järjestikulise aruandeaasta lõpu seisuga Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3-5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. Menetlus algas 2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamise kuupäevast ning menetluse perioodiks on asjaolude ilmnemise aasta ja sellele järgnevad aastad (aastad 2014-2018). Paide linn on koostanud eelarvestrateegia eesmärgiga vähendada netovõlakoormust ning tagada finantsdistsipliini tagamise meetmed. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise meetmed:


27

� kinnipidamine põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest, � kinnipidamine netovõlakoormuse ülemmäärast. Paide linna netovõlakoormus on aasta-aastalt vähenenud ning lähtudes 2014. aasta majandusaasta finantsnäitajatest, on linna netovõlakoormus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud ülemmäärast väiksem ning sellega täitis linn 2014. aasta aruandeaasta lõpu seisuga finantsdistsipliini tagamise meetmed. Vastavalt Rahandusministeeriumi 23. aprillil 2015 edastatud teatele, lõpetas ministeerium korrigeerimismenetluse volikogus 2014. majandusaasta aruande kinnitamise kuupäeval. Paide linna 2014. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne on kinnitatud Paide Linnavolikogu 18.06.2015 otsusega nr 56. Ka 2015. aasta finantsnäitajate alusel on linna netovõlakoormus seaduses sätestatud ülemmäärast väiksem ning aastate 2016-2020 eelarve prognoosimisel on arvestatud finantsdistsipliini tagamise meetmetega.



2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


7 804 197 7 002 194 6 025 979 5 931 084 5 252 693 4 162 552

sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses

4 906 2 770 563

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära

900 709 0




9 040 126 6 672 809 8 466 470 10 470 800 10 282 208 10 378 206



Linna finantsnäitajad on aasta-aastalt paranenud, sealhulgas on eelarvestrateegias aastateks 2017-2020 prognoositav põhitegevuse tulem igal aastal suurenemas. See tagab linnale võimekuse teha investeeringuid ning taotleda erinevatest struktuurfondidest investeeringutoetusi. Linna võlakohustustena on arvestatud aastatel 2018-2019 investeerimislaenu võtmine (kajastatud eelarvestrateegia finantseerimistegevuses). Vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele võib alates 01. jaanuarist 2017 võlakohustust suurendada kuni netovõlakoormuse ülemmäärani. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 59 lg 7¹ alusel ei tohi alates 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 31. detsembrini võlakohustuste kogusummat suurendada kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus, mille netovõlakoormus on aruandeaasta alguse seisuga 60 protsenti põhitegevuse tuludest või sellest suurem. Eelarvestrateegias on arvestatud laenukohustuse võtmisel, et linna netovõlakoormus on väiksem kui seaduses kehtestatud ülemmäär – 2018. aastal on prognoositav netovõlakoormus 55,9% ning ülemmäär 100%, 2019. aastal on prognoositav netovõlakoormus 51,1% ning ülemmäär 100%.

Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos Alates 2012. aastast reguleerib kohalike omavalitsuste finantsjuhtimist Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Kohaliku omavalitsuse arvestusüksuses koosseisu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus, s.o kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt,


28

riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või nende mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. Paide linna sõltuvad üksused: SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus, SA Paide Haldus ja SA Ajakeskus Wittenstein ning alates 2013. aastast kuni 2015. aastani AS Paide Vesi. AS Paide Vesi kuulus aastatel 2013-2015 linna arvestusüksusesse seoses aktsiaseltsi poolt aastatel 2013-2014 ellu viidava EL Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritava projektiga „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Aastatel 2014-2015 viis AS Paide Vesi ellu EL Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritavat projekti „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Projekt lõppes 2015. aastal. Mõlemas projektis osalevate Paide linna ja kuue valla (Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku vallad) omaosalused on kajastatud aktsiakapitali sissemaksetena Eelarvestrateegia koostamisel teadaolevate andmete põhjal ei kuulu aktsiaselts Paide Vesi alates 2016. aastast Paide linna arvestusüksusesse. Sellest tulenevalt ei kajastu eelarvestrateegias AS Paide Vesi finantstegevuse prognoos aastateks 2016-2020 ning andmete võrreldavuseks ei ole kajastatud eelarvestrateegias ka AS Paide Vesi 2015. aasta finantsnäitajad.

Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus

Sihtasutus Paide Spordi- ja Tervisekeskus on Paide linna poolt asutatud sihtasutus, mille põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu 17.05.2007 otsusega nr 38. Sihtkapitali kanti asutamisel 31 955,82 eurot. Sihtasutuse registrikanne on tehtud 28.06.2007. Sihtasutus loodi eesmärgiga tagada Paide linna spordielu terviklik juhtimine, sealhulgas kasutatavate spordiobjektide ja rajatiste ühtne haldamine ning uute spordiobjektide rajamine. Aastatel 2017-2020 on prognoositud sihtasutuse põhitegevuse tulude kasvu 4%, põhitegevuse tuludesse on arvestatud laekumised sihtasutuse põhitegevusest ning Paide linna poolt sihtasutusele antav tegevustoetus. Investeerimistegevuses on kajastatud Paide Linnavalitsuse poolt laekuv sihtotstarbeline toetus laenu põhiosa ja finantskulude tasumiseks. Sihtasutuse võlakohustusena on investeeringulaen, mis on võetud spordihalli ehitamiseks. Laenu põhiosa ja intressikulusid finantseerib Paide linn oma eelarvest, sihtasutuse võlakohustus kajastub kohaliku omavalitsuse bilansis.

SIHTASUTUS PAIDE SPORDI- JA TERVISEKESKUS

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 548 713 527 120 550 841 572 874 595 789 619 621

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

261 524 180 000 185 400 190 962 196 691 202 592

Põhitegevuse kulud kokku (+) 436 983 524 188 526 809 534 711 542 732 550 873

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega

4 287

Põhitegevustulem 111 730 2 932 24 032 38 163 53 058 68 748


29

Investeerimistegevus kokku (+/-) -28 853 172 000 186 500 190 000 190 000 190 000

Eelarve tulem 82 877 174 932 210 532 228 163 243 058 258 748

Finantseerimistegevus (-/+) -210 000 -210 000 -210 000 -210 000 -210 000 -210 000


-127 124 -35 068 532 18 163 33 058 48 748


35 068 0 532 18 695 51 753 100 501


3 622 388 3 412 388 3 202 388 2 992 388 2 782 388 2 572 388

sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

3 622 388 3 412 388 3 202 388 2 992 388 2 782 388 2 572 388



Sihtasutus Paide Haldus

Sihtasutus Paide Haldus on Paide linna poolt asutatud sihtasutus, mille põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu 23.08.2007 otsusega nr 63. Sihtkapitali kanti asutamisel 12 782 eurot (200 000 krooni). Sihtasutuse registrikanne on tehtud 26.10.2007. Sihtasutuse eesmärgiks on Paide Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste kinnisvara, ehitiste ning mitteeluruumide haldamine ning nende üürile, rendile, kasutusse andmine ja uute hoonete ehitamine ning linna haljasalade, kalmistute hooldustööd ja 2015. aastal valminud Paide turu haldamine. Sihtasutuse suurimaks tööks on olnud uue Kastani tn 6 – PAIde Lasteaia ehitustööde korraldamine aastatel 2008-2009 ning aastatel 2013-2015 projekti „Paide linna tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine“ elluviimine. Projekti maksumus kokku 2 114 149 eurot, projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 90% ja Paide linn 10%. Vastavalt Paide Linnavolikogu 15.11.2012 otsusele nr 44 „Projekti „Paide linna tänavavalgussüsteemide rekonstrueerimine“ kaasfinantseerimise garanteerimine“ finantseeris omaosaluse Paide linn. Aastatel 2017-2020 on prognoositud sihtasutuse põhitegevuse tulude kasvu 2,5%, põhitegevuse tuludesse on arvestatud laekumised sihtasutuse põhitegevusest ning Paide linna poolt sihtasutusele antav tegevustoetus. Investeerimistegevuses on kajastatud Paide Linnavalitsuse poolt laekuv sihtotstarbeline toetus laenu põhiosa ja finantskulude tasumiseks. Sihtasutuse võlakohustusena on investeeringulaen, mis on võetud lasteaia ehitamiseks. Laenu põhiosa ja intressikulusid finantseerib Paide linn oma eelarvest, sihtasutuse võlakohustus kajastub kohaliku omavalitsuse bilansis. Kehtiva laenulepingu järgi on laenu maksetähtaeg 2018. aastal. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud, et sihtasutus alustab läbirääkimisi laenu refinantseerimiseks ning laenu tagasimakseid on pikendatud kuni 2020 aasta lõpuni.

SIHTASUTUS PAIDE HALDUS 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve



515 894 544 600 560 938 577 766 595 099 612 952



3 992


30

Põhitegevustulem -27 947 -20 029 -7 467 5 540 10 120 14 903

Investeerimistegevus kokku (+/-) 37 905 130 080 134 894 137 218 315 820 315 820

Eelarve tulem 9 958 110 051 127 427 142 758 325 940 330 723

Finantseerimistegevus (-/+) -139 191 -147 780 -156 894 -157 218 -315 820 -315 820


-129 233 -37 729 -29 467 -14 460 10 120 14 903


81 851 44 122 14 655 195 10 315 25 219


1 093 532 945 752 788 858 631 640 315 820 0

sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

1 093 532 945 752 788 858 631 640 315 820 0

Netovõlakoormus (eurodes) 1 011 681 901 630 774 202 631 445 305 505 0


Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein

Sihtasutus Ajakeskus Wittenstein on Paide linna poolt asutatud sihtasutus, mille põhikiri on kinnitatud Paide Linnavolikogu otsusega 21.10.2010 nr 73. Sihtkapitali kanti üle sihtasutuse asutamisel 1 278,23 eurot (20 000 krooni). Sihtasutuse registrikanne on tehtud 27.01.2011. SA Ajakeskus Wittenstein eesmärkideks on Paide Vallimäel paikneva ajakeskuse Wittenstein (vallitorn) ja lauluväljaku ning aadressidel Tallinna 9, 11 ja 13 asuvate kinnistute arendamine ja juhtimine. Sihtasutuse ülesandeks on turismiteenuste arendamine ja Paide kui reisisihi tuntuse suurendamine ning seeläbi linna konkurentsivõime tõstmine turismivaldkonnas nii sise- kui välisturgudel. Sihtasutuse majandustegevuse arendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks korraldab sihtasutus erinevaid turismi- ja kultuuriüritusi, rendib pindasid ja pakub teenust seminaride, tähtpäevade, kontsertide, töötubade jne läbiviimiseks. Sihtasutus tagab Paide vallitornis asuva ajamasina atraktsiooni tehnilise korrasoleku ja atraktiivsuse külastajatele ning teenindab turiste, kes külastavad ajakeskust. 28.12.2012 aastal sõlmisid kultuuriministeerium ja Paide linn koostöölepingu lähtudes Järvamaa Muuseumi kasutuses oleva riigile kuuluva muuseumikogu tähtsusest Eesti rahvusliku kultuuripärandi osana ning tulenevalt ühisest huvist arendada jätkusuutlikult Ajakeskuse Wittenstein tegevust. 01.07.2013 aastal ühinesid SA Ajakeskus Wittenstein ja kultuuriministeeriumile kuuluv Järvamaa Muuseum. Ühise asutuse juriidiliseks nimeks on SA Ajakeskus Wittenstein ja tema struktuuriüksuseks sai Järvamaa Muuseum. Muuseumi tegevuskulud katab kultuuriministeerium tegevustoetusena. Aprillis 2016 esitas sihtasutus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele projekti „Ajakeskus Wittensteini edasiarendamine“ toetustaotluse. Projekti raames rajatakse Paidesse 19. sajandi muuseum-tegevuskeskus, mille loomisel tekib koos Vallitornis (ordulinnuses) asuva Ajakeskusega terviklik külastuskeskkond, mis pakub elamuslikku tegevust igas eas turistidele. Kolmes hoones asetsev ajastutruu ekspositsioon annab ülevaate mitmetest ajastu tegevusaladest. Kreisilinna miljöö baasil luuakse kompaktne ja ainulaadne võimalus tutvuda nii teoreetilisel kui praktilisel tasandil 19. sajandi aja- ja kultuuriloo ning igapäevaeluga Eestis. Projekti eelarvemaht kokku on 2 060 000 eurot, sealhulgas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt taotletav toetus 85%, projekti kaasfinantseerija Kultuuriministeerium. Eelarvestrateegias on arvestatud aastatel 2017-2018 investeerimislaenu saamine Paide Linnavalitsuselt summas kokku kuni 94 000 eurot, mis makstakse linnale tagasi 2019. aastal peale toetuse lõppsumma laekumist. Sihtasutusele laenu andmise vajadus täpsustub peale EAS-lt positiivse rahastamisotsuse saamist. Laenu saamine ja tagasimaksmine on kajastatud


31

eelarvestrateegia finantseerimistegevuse real ning Paide linna eelarvestrateegias investeerimistegevuse real. Aastatel 2017-2020 on prognoositud sihtasutuse põhitegevuse tulude kasvu 2%. Põhitegevuse tuludesse on arvestatud laekumised sihtasutuse põhitegevusest, sealhulgas Paide linna poolt sihtasutusele antav tegevustoetus ning Kultuuriministeeriumilt antav sihtotstarbeline tegevustoetus muuseumi tegevuskulude katteks on arvestatud 2016. aasta tasemel.

SIHTASUTUS AJAKESKUS WITTENSTEIN

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve



55 525 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000



2 720

sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)

3 949 2 617 2 659 2 702 2 745 925

Põhitegevustulem -19 059 -18 462 5 792 11 781 83 567 75 139

Investeerimistegevus kokku (+/-) -988 -56 196 -44 448

Eelarve tulem -20 047 -18 462 -50 404 -32 667 83 567 75 139

Finantseerimistegevus (-/+) 51 000 43 000 -94 000


-20 047 -18 462 596 10 333 -10 433 75 139


18 462 0 596 10 929 496 75 635


11 647 9 030 57 372 97 670 925 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 9 030 56 776 86 741 429 0


Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2017-2020 Paide linna 2016–2020 eelarvestrateegia on koostatud linna arengukavas ettenähtud eesmärkide saavutamiseks koos ajalise tegevuskava ja finantsplaaniga.

PAIDE LINN (arvestusüksus kokku) 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve




6 015 4 752 4 866 3 265 2 745 925

Põhitegevustulem 1 419 228 1 074 442 1 431 228 1 840 262 1 893 571 1 935 743

Investeerimistegevus kokku -1 132 207 -328 902 -1 286 657 -1 659 409 -1 252 194 -706 997

Eelarve tulem 287 021 745 539 144 571 180 853 641 377 1 228 746

Finantseerimistegevus -478 196 -799 869 -949 008 -94 332 -678 391 -1 090 141


-191 175 -54 329 -804 437 86 522 -37 014 138 605


874 793 820 464 16 027 102 548 65 535 204 140


7 815 844 7 011 224 6 083 350 6 028 754 5 253 618 4 162 552


32

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

900 709 0 0 0 0 0




9 452 164 6 475 160 8 616 563 11 061 162 11 377 897 11 516 089



Paide linna arvestusüksuse eelarvestrateegia kajastab Paide linna ning linna sõltuvate üksuste finantsnäitajaid. Linna sõltuvad üksused on aastatel 2016-2020 sihtasutused Paide Spordi- ja Tervisekeskus, Paide Haldus ja Ajakeskus Wittenstein ning aastatel 2013 kuni 2015 aktsiaselts Paide Vesi. Eelarvestrateegia koostamisel teadaolevate andmete põhjal ei kuulu aktsiaselts Paide Vesi alates 2016. aastast Paide linna arvestusüksusesse. Sellest tulenevalt ei kajastu eelarvestrateegias AS Paide Vesi finantstegevuse prognoos aastateks 2016-2020 ning andmete võrreldavuseks ei ole kajastatud eelarvestrateegias ka AS Paide Vesi 2015. aasta finantsnäitajad. Keskpika planeerimise eesmärgiks on suurendada eelarveprotsessi stabiilsust ning tagada linna vahendite sihipärane ja efektiivsem kasutamine. Paide linn ja sõltuvad üksused on finantssituatsioonis, kus peamine tähelepanu on kulude pideval jälgimisel ning olemasolevate laenude tagasimaksmisel. Lähimate aastate eesmärgiks on linna elanikele vähemalt senisel tasemel avalike teenuste tagamine ning abivajajatele toimetuleku kindlustamine. Paide linn ning linna arvestusüksuse finantsnäitajad on aasta-aastalt oluliselt paranenud ning see võimaldab aastateks 2017-2020 prognoosida linna arenguks olulisi investeeringuid nii struktuurfondide toetuste kui ka laenukohustuse arvelt. Kui lähtuda võimalusest, et tulude laekumine jääb väiksemaks planeeritust, siis väheneb põhitegevuse tulem. Põhitegevuse tulude vähenemine toob kaasa netovõlakoormuse ülemmäära vähenemise ja netovõlakoormuse % tõusu. Vaba netovõlakoormuse vähenemine teeb keeruliseks investeerimistegevuse planeeritud mahus teostamise. Linna finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks on eelarvestrateegias arvestatud põhitegevuse tulem mahus, mis võimaldab teenindada linna laene ning tasuda intresse, sealhulgas finantseerida linna sihtasutuste laene ja laenuintresse. Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud vajadusest tagada linna finantsstabiilsus ja jätkusuutlik areng vastavalt linna arengukavas sätestatud eesmärkidest ning arvestades Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmetest. Peeter Saldre Linnavolikogu esimees

paide linna eelarvestrateegia 2017-2020 m14.pdf · alljärgnevas joonises on paide linna elanike...

Documents