6 TROOPILISED ROHTLAD

8 Lõuna-Ameerika troopilised rohtlad

10 Elulemine rohtlates

12 Aafrika rohtlad

14 Rohusööjad ja oksasööjad

16 Austraalia rohtlad

18 Kukkurloomad

20 TROOPILISED VIHMAMETSAD

22 Australaasia ja Aasia vihmametsad

24 Elulemine džunglis

26 Lõuna-Ameerika vihmametsad

28 Elu puude otsas

30 Aafrika vihmametsad

32 Puudel kulgemine

34 KÕRBED

36 Aafrika kõrbed

38 Elulemine kõrbes

40 Aasia kõrbed

42 Laiuvad avarused

44 Ameerika kõrbed

46 Kõrvetav päike

SisukordOriginaali tiitel:

Wildlife Atlas: a complete guide to animals and their habitats

John Farndon

A New Burlington Book

Marshall Editions

The Old Brewery

6 Blundell Street

London N7 9BH, UK

www.marshalleditions.com

Revised edition copyright © 2010 Marshall Editions

Text copyright © Barnsbury Books

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida

mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa

arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-84566-337-7 (ingl k)

ISBN 978-9985-3-2541-4 (eesti k)

© Tõlge eesti keelde. Olav Renno, 2012

Tõlke toimetanud Anu Sillaots

Imetajate nimetusi konsulteerinud Mati Kaal

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2012

www.varrak.ee

4 SISSEJUHATUS

76 TAIGA JA TUNDRA

78 Euraasia taiga ja tundra

80 Elu okasmetsas

82 Põhja-Ameerika taiga ja tundra

84 Kopra kodu

48 PARASVÖÖTME METSAD

50 Euraasia parasvöötme metsad

52 Metsaelu

54 Põhja-Ameerika parasvöötme metsad

56 Aastaring metsas

58 Aasia parasvöötme metsad

60 Kadunud metsad

62 Austraalia ja Uus-Meremaa

64 Ohutu elu maapinnal

86 MÄRGALAD

88 Põhja-Ameerika märgalad

90 Elu märgaladel

92 Euroopa märgalad

94 Elu niisketes paikades

96 Aafrika märgalad

98 Jõehobude maailm

100 MÄESTIKUD JA POLAARALAD

102 Mäestikud

104 Polaaralad

106 LOOMASÜSTEMAATIKA

108 LOOMADE TUTVUSTUS

108 Imetajad

124 Roomajad

129 Kahepaiksed

132 Linnud

145 Selgrootud

156 SÕNASELETUSI

157 LOOMANIMEDE REGISTER

160 TÄNUSÕNAD

160 KASUTATUD LÜHENDID

66 PARASVÖÖTME ROHTLAD

68 Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad

70 Elulemine preerias

72 Euraasia parasvöötme rohtlad

74 Elu rohu varjus

4

SissejuhatusVõib-olla ainsana universumis

kihab meie planeet elust.

Sedavõrd, kuidas inimese

uurimiskäigud küünivad Maa

senitundmata soppidesse,

leitakse elu igas pilus ja

nurgataguses, igas ükskõik kui

ekstreemses paigas. Kummalised

kalad peituvad sügavaimagi

ookeani pilkases pimeduses.

Linde leitakse pesitsemas

maailma kõrgeimate mäestike

harjadelgi.

Ent kõige hämmastavam on

eluavalduste mitmekesisus –

ujutakse hiigelookeanides,

lennatakse õhus, siueldakse,

roomatakse ja joostakse

maapinnal. Seniajani on

kirjeldatud rohkem kui 1,5

miljonit loomaliiki ja enamus

zoolooge arvab, et neid on mitu

korda enam, kui seni on

avastatud. Tuntakse üle 5675 liigi

imetajaid, 8200 liigi roomajaid,

6250 liigi kahepaikseid, ligi

10 000 liiki linde, üle 32 000 liigi kalu,

kaugelt üle miljoni liigi putukaid ning

küllap 500 000 liiki muid selgrootuid,

sealhulgas 60 000 liiki ämblikulaadseid.

Elu sellisele mitmekesisusele

oleme tänuvõlglased sadu miljoneid

aastaid kestnud evolutsioonile, selle

tohutu aja jooksul põlvkonnast

põlvkonda toimunud peentele

muutustele, milles mõned olendid

jõudsid oma erisuse järglastele edasi

anda ja teised surid oma erisuse tõttu

välja. Muidugi jäid ellu need olendid,

kes olid keskkonnaga paremini

kohastunud, kuna kehvemini

kohastunud hävisid ja vajusid

unustuse hõlma.

Tingimused muutuvad ja muidugi

on palju oleseid leidnud end samast

seisust nagu dinosaurused – alul oma

keskkonnaga hästi kohastunud, ent

siis võimetuina üle elama muutusi

neid ümbritsevas maailmas. Kuid

tingimused ei muutu mitte ainult aja

kestel, vaid teisenevad ka planeedi

ilme muutudes.

Igas Maa piirkonnas on oma

ainulaadsed tingimused ja pikas

arenguloos on igas eraldi paikkonnas

kujunenud just seal kohastunud

ainulaadsed loomakooslused.

Tunnuste muutumise lõputu jada on

loonud tohutu hulga erinevaid

loomaliike, kes asustavad Maad

tänapäeval – igaüks kohastunud

elutsema oma erilaadses paigas ja

igaüks hõivanud keskkonnas oma

orva.

Igal liigil on oma kodupaik ja igal

paigal on oma liigid. Nii pakuvad

Kirde-Ameerika lehtmetsad elupaika

pesukarudele ja baribalidele ning

Aafrika avarad savannid elevantidele,

paavianidele ja lõvidele. Kliima,

taimestik, maastik, toidu- ja

varjevõimalused ning paljud muud

tegurid on igale piirkonnale

kujundanud oma kindla olendite

koosluse.

See raamat annab ülevaate, kus

loomad maailmas elutsevad ja miks

nad just seal elavad. Selles raamatus

5

JOHN FARNDON

reisime elupaikhaaval mööda

maailma, lopsakatest

troopikarohtlatest kuni Arktika ja

Antarktika jäätunud

puustusmaadeni. Iga peatükk on

pühendatud eri elupaigale ja

tutvustab mandrite kaupa olendeid,

kes on võtnud mingi paigase oma

koduks, esitledes röövloomi,

rohusööjaid, linde, putukaid,

roomajaid ja paljusid teisi. Igas

peatükis olevad pildiveerud

selgitavad elupaiga loodust ja kõigi

seal elavate loomade vahel toimivat

suhtevõrgustikku.

Kummatigi on kurb tõsiasi, et

ajal, mil te loete seda raamatut, võib

mõnigi selles esitatud liik või

elupaik olla igaveseks hääbunud.

Tänapäeval oleme sunnitud olema

tunnistajaiks, et toimumas on

suuremaid loomaliikide hävimisi,

kuna üha enam liike langeb laastava

inimtegevuse ohvriks. Praegu on

teada üle 5000 liigi, kes on

väljasuremise äärel, veelgi enam on

ohualteid. Asjatundjad ennustavad,

et viiendik maailma loomaliikidest

võib kaduda lähema 20 aasta vältel.

Selles ähvardavas tragöödias on

süüdi palju tegureid, näiteks

elupaikade kadumine, kui

põlluharijad ja metsaraidurid

raadavad metsi; linnade

pidurdamatu laienemine; maapinna

ja vee mürgistamine reo- ja

mürkainetega; ohjeldamatu

jahitegevus. Mida enam me teame

ja mõistame selle tapatalgu põhjusi,

seda paremini võime neid vältida –

nõnda leiab selles raamatus

elupaikade käsitluses mõne ohus

oleva võtmeliigi ja põhjused, mis on

pannud nende olemasolu kaalule.

Siiski on maailm veel õnnistatud

loomaelu hämmastava rikkusega

ja see ongi, miks Loomaelu atlas

püüab väärtustada käesolevas

ülevaates meie planeedi looma-

ja taimeriiki.

LoomarühmadLoomariik jaotub selgroogu evivateks

loomadeks, keda nimetatakse selgroogseteks, ja

nendeks, kel seda pole – selgrootuteks.

Selgrootud on enamjaolt väikesed loomad

(näiteks putukad ja limused), kuigi hiidkalmaarid

kasvavad kuni 18 m pikkuseks. Selgroogsete

põhiüksused on kalad, kahepaiksed, roomajad,

linnud ja imetajad. Selles raamatus rühmitatakse

linde ja imetajaid vastavalt sellele, kus nad

veedavad enamuse ajast (näiteks õhuvalla-linnud

ja maapinna-linnud) või kuidas nad hangivad toitu

(röövlinnud, kiskjad, oksasööjad, tuhnijad ja

rohusööjad imetajad). Need rühmad erinevad ka

elupaigati. Osa käsitletud loomi on haruldased

või juba kadunud, osa aga on hoopis tavalised.

Loomade kodukohad

On hulk viise, kuidas maailma loodus-

piirkondadeks jaotada. Zooloogid jaotavad ta

viieks regiooniks. Klimatoloogid jaotavad

ilmastiku järgi, botaanikud taimkattetüüpide järgi.

Kliima ja taimestikuvööndite vahel on tihe seos

Toitumisahel rohtlas

Sumatra vihmamets

ning mõlemal on määrav osa, kus mingi

loomaliik elutseb. Nii ongi selles raamatus

maailm jaotatud elupaikadeks – aladeks, kus

kliima ja taimkate on kujundanud loomade

jaoks eriomase keskkonna, näiteks troopilised

vihmametsad ja kõrbed.

Troopilised rohtlad Enam kui kolmandiku maailma maismaapinnast hõlmavad rohtlad. Suur hulk

rohumaid on kujundatud põlluharijate poolt, kes raadasid metsi oma

kariloomade tarbeks. Ent on säilinud veel suur hulk täiesti looduslikke rohtlaid.

•

Troopilised rohtlad on levinud seal, kus vihma sajab vaid poolel aastal ja

ülejäänud aeg on puude kasvamiseks liiga kuiv. Arvestamata väheseid akaatsiaid

ja palmipuid, laiub siin rohi avara taeva all nii kaugele, kui silm võtab.

Vihmaperioodil on rohi roheline ja lopsakas, kuivaperioodil on aga maapind

kuivanud ja rohi kolletunud.

•

Isegi sellistena on troopilised rohtlad uskumatult tootlikud. Kuigi rohurinne on

hõre, kasvatab Aafrika rohtla ruutmeetri kohta 2,25 kg taimemassi aastas

(männimetsal kuluks selleks pool aastat) ja suudab toita tohutut hulka loomi,

olles nii maailma kõige huvipakkuvamate olendite kodupaik.

Tro

op

ilised ro

htlad

ÄikesetormidKui troopilises rohtlas vihma sajab, tuleb seda

kui oavarrest. Hommikukuumuses hakkavad

moodustuma tohutud hallid äikesepilved ja

tavaliselt algab pärast keskpäeva torm. Sageli

tabavad pikselöögid üksikult seisvaid puid ja

süütavad kuiva rohu.

Päike ja vihmGraafik näitab Aafrikas Nairobi ümbruse

savanni igakuiseid sademeid ja keskmisi

õhutemperatuure. Niiskem on novembrist

maini. Kuivaperiood algab juunis ja kestab viis

kuud, kuni novembris jälle vihmad algavad.

Uus rohi Kuumal kuivaperioodil rohi kuivab ja võib

sageli savannipõlengutes süttida. Kõik näib

olevat hukkunud, ent kuigi rohtaimed on

põlenud, säilivad pinnases nende juured ja

seemned ning vihmaperioodi saabudes ajavad

välja uued idud.

Troopilise rohtla keskkond

Troopilistes rohtlates valitseb soojus –

päevaajal ulatub õhutemperatuur tavaliselt

keskmiselt üle 27 °C. Kuivaperioodil võib

temperatuur kerkida kuni 54 °C. Vihma sajab

enamasti 500–1500 mm aastas, kuid enamjaolt

tuleb see 5–8 kuud kestva vihmaperioodi

jooksul. Ülejäänud aeg on peaaegu purukuiv.

Kuna õhk on soe, aurub isegi märjal ajal vesi

kiiresti.

Lõuna-Ameerika rohtlad

Aafrika rohtlad

Austraalia rohtlad

Aasia rohtlad

Vähi pöörijoon

Kaljukitse pöörijoon

Kus leidub troopilisi rohtlaid?

Troopiliste rohtlate võrdlus

Ekvaator

Akaatsiad

Elevandirohi (purpur-hiidhirss), kuni 3 m kõrgune

Baobab ehk ahvileivapuu; jäme tüvi talitleb veemahutina

Eukalüptid Kõrge keeritshein

Puukujulised piimalilled, sh kütus-piimalill

Madal punahein

Valge kilp-seemnik (Aspido-sperma quebracho-blanco)

Palm (karnauuba-palm)

Üle 160 liigi rohttaimi, sh sale preeriarohi ja väriheinad

Lõuna-Ameerika Lõuna-Ameerika rohtlad on sageli pargilaadsed, neis kasvab salguti puid ja põõsaid, sekka ka kõrgeid palme. Siin-seal on piirkonnale eriomaseid metsi (espinale), millele on tunnuslikud ogade ja asteldega põõsad ning madalad puud. Lõuna-Ameerika rohtlates kasvab peaaegu igal pool kilpseemnikuid ja kebratšopuid, moodustades kohati tihnikuid, mis kõrguvad keset rohumerd nagu saared. Rohttaimi leidub üle 160 liigi, osa neist on nii kõrged, et ulatuvad ratsanikul üle pea.

AafrikaAafrika troopiline rohtla (savann) hõlmab enamuse Kesk-Aafrikast, eriti selle idapoolse osa. Savanni ilme oleneb kuivaperioodi kestusest. Piki Sahara kõrbe lõunaserva sirutuv hiiglaslik Sahel on valdavalt poolkõrb ja kohati kuiv savann (nn astelsavann), kus kasvab hajusalt peenetüvelisi puid ja kasinalt rohttaimi. Kuiv astelsavann katab suurt ala ka Lõuna-Aafrikas Kalahari kõrbe naabruses. Siiski on see suhteliselt niiske paikkond, kus leidub väikesi metsi ja üsna tihedalt suurelehiseid puid, sh puukujulisi piimalilli.

AustraaliaAustraalias katab põõsasrohtla oma troopiliste rohttaimedega hiigelkaarena mandri põhjaosa idast läände. Kirdes, Queenslandis, eristub kuiv Mitchelli rohtla. Niiskematel aladel kasvavad kõrged keeritsheinad ja madalad punaheinad. Suurem osa Austraalia rohtlate puudest on igihaljad (nt eukalüptid, akaatsiad ja sämplehikud). Nende lehti katab vahakirme, see vähendab veekadu ja aitab puudel taluda kuivaperioodi. Loodes on kõige tavalisemad puud ahvileivapuud (baobabid).

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

ºC Temperatuur Sademed mm

25 250

20020

15015

100

1050

5 0

8

Lõuna-Ameerika troopilised rohtlad erinevad Aafrika omadest oluliselt. Aafrika savannid on tohutud rohulagendikud, kus uitavad hiiglaslikud rohusööjate karjad. Kuid Lõuna-Ameerika rohtlad – pampad – on hulga mitmekesisemad, paljudes paikades soode ja tihnikutega. Suurte mäletsejate asemel elutsevad siin

suured närilised nagu kapibaarad ja aguutid, ning sellised eripärased loomad nagu taapirid ja pekaarid. Ka linde on palju.

KuningkondorKuningkondori tiibade siruulatus on ligi 1,8 m. Ta toitub pea-miselt raipeist (kor-justest) – neist loomadest, kes on juba surnud. Kuningkondor on visa lenda-ja, ta veedab tunde kõrgel õhus hõljudes, otsides maa-pinnal lebavaid korjuseid. Kondoritel on terased silmad ja hea haistmismeel, viimane oma-dus on lindude juures ebatavaline.

KapibaaraKapibaara on nüüdisajal elavatest närilistest suurim, ta kasvab kuni 1,25 m pikkuseks, kaaludes üle 55 kg. Kapibaarad on üsna peidulised ja elavad salguti jõepervedel. Nad sukelduvad kähku, kui ilmub kiskja (nt jaaguar). Kapibaarad söövad peamiselt lehti, kuid põllumajandus-piirkonnis võivad võimaluse korral näpata meloneid ja teravilja.

Roomajad ja kahepaiksed Sood ja jõed pakuvad küllaseid elupaiku palju-

dele roomajatele ja kahepaiksetele. Peale madu-

de (nt boade ja lõgismadude) on seal teisigi

roomajaid, nt kaimaneid, lamekilpkonlasi,

iguaane ja teisi sisalikulisi

(nt tejusid). Sageli on siin

näha mürgiseid lehe- ja

puukonni ning kärn-

konni, nt ruuge-kärn-

konna (Bufo rufus).

RöövlinnudVäiksemad linnud ja Lõuna-Ameerika

teised pisemad loomad on rikkalikuks

toiduvalikuks sellistele röövlindudele nagu

tuttkotkad, preeriaviud, karakaarad,

pistrikud, tšatšalaka-hokod, hõbehaukad ja

videvikusorrid. Ronkkondorid ja

kuningkondorid laskuvad aga korjustele.

Lõuna-Ameerika troopilised rohtlad

A m a z o n a s

Va ik

ne o okean

Gran Chaco on hiiglaslik kuiv tasandik, mis hõlmab Lõuna-Ameerika keskosas

Andide ning Paraguay ja Paranà jõgede vahel

725 000 km² suuruse maa-ala

A n d i d

NanduNandu on suur lennuvõimetu lind, kes aga jookseb väga väledasti. Ehkki

nandude arvukus on küttimise ja põlluharimise tõttu tugevasti kahanenud, võib neid siiani näha kuni 30-isendiliste salkadena. Pesitsusajal paaritub

isalind mitme emasega. Seejärel kraabib ta maapinnale madala pesalohu ja haub kõigi oma kaasade mune.

NärilisedRohtlasood on suurnärilistele turvaline elupaik.

Peale kapibaarade ja aguutide toimetavad roos-

tikes mitmed merisea- ja tukoliigid. Palju on

pisinärilisi, nt põldhamstrikuid ja mitmeid teisi

hiirlasi. Peale näriliste leidub siin ka kiskjalisi –

ninakarusid ehk koaa-

tisid ja hiidsaar-

maid, kes on

palju suuremad

kui euroopa

saarmad.

KuningboaBoalased on suur mürgita madude sugukond, kes

surmavad oma saagi kägistades. Nad kugis-tavad oma ohvri tervelt, seejärel vee-

davad päevi seda seedides. Lõua-luude eriline ehitus võimaldab neil suu väga laialt ammuli ajada. Suurt pala (nt kapibaarat) võib näha

tombuna järkjärgult mööda mao keret edasi nihkumas, kuni ta on seedunud.

Maapinnal elavad linnud Puude nappus tingib, et paljud

linnuliigid Lõuna-Ameerika

rohtlais elutsevad maapinnal.

Peale nandude liiguvad rohus

ringi tinamud (sh triip- ja

pampatinamu), vutid ja

teised. Mitmesugused vintlased toituvad

seemnetest.

9

KaladLõuna-Ameerika rohtlajõgedes ja

-soodes elab enam kalaliike kui üheski

teises elupaigas. Leidub haratsiine ja

kääbussuid, ogasägasid, aplaid lihatoidulisi

piraajasid ja nende ohutuid

sugulasi ketas-

salmlereid.

Tava-pampahirv See väike hirvlane rändles millalgi mööda Argentina puudeta pampatasandikke. Nüüdseks on põlluharimine ja kütti-mine ta enamjaolt välja tõrjunud ning ta elutseb vaid Cerrado ja Gran Chaco pampas.

Eripärased imetajad Lõuna-Ameerikas on eripäraseid imetajaid,

nende seas sõralised pekaarid ehk nabasead

ja hobuse sugulased taapirid. Sipelgaid ja ter-

miite on nii arvukalt, et söönuks saavad nii

suur-sipelgaõgija, hiidvöölane kui ka

üheksavöölane. Näriliste hulka kuulu-

vad okaslased toituvad taime-

võrsetest ja puuviljadest.

HiidvöölaneHiidvöölane on suure kerega lühijalgne loom, kes kasvab kuni 1 m pikkuseks. Rohtlalooma kohta on ta tavatult aeglane, kuid teda kaitseb sarvplaatidest turvis. Ründe puhul sibab ta

oma urgu või tõmbub lihtsalt kerra. Toitub peamiselt

termiitidest, kaevudes nende pessa tugevate

kõverate küüniste varal.

RändsipelgadLõuna-Ameerika troopikaosas elutseb üle 150 liigi rändsipelgaid. Nad on saanud oma nime sellest, et läbivad saagi otsimisel

kolonnidena suuri vahemaid. Nad ei raja pesa nagu teised sipelgad, vaid elavad

üheskoos n-ö rändlaagrina, mille seinad moodus-

tuvad üksteise külge klammerdunud sipelgatest.

Punasaba-läiklind See värvikas lind istub oksal ja kõigutab putukaid seirates pead. Kui ta mõnda märkab, sööstab toda napsama ja lendab siis oma oksale tagasi. Mõnikord lööb ta putuka enne ärasöömist oksa vastu surnuks. Läiklinnud munevad kaks kuni neli muna pinnaseurgu, mille kaevab emalind.

PutukadLõuna-Ameerika rohtlad on tohutu hulga

putukate, sh paljude kärbeste ja

mardikate ning kaunite pääsusabaliblikate

kodupaik. Siiski on valdavad liigid

termiidid ja sipelgad, eriti tuli- ja

rändsipelgad.

Linnud õhuvallas Pampa kohal nähtavatest lindudest on

paljud läbirändajad (nt piiritajad, turpialid

ja tikatid). Omamaiste lindude hulgas on

madukaelad, rähnid, papagoid, hüatsint- ja

teised siniaarad, tuvid ja kärbsenäpid.

Putuktoiduliste seas on ahjulinde,

puhvlinde, koolibreid ja tangaraid.

RohusööjadRohtlad pakuvad eluaset vähestele

suurtele rohusööjatele, peale guanaakode

ja pampahirvede elavad siin veel puna- ja

hallmasaamad. Nende loomade karjad on

nüüdseks veisefarmide laienemise tõttu

üsna kokku kuivanud.

Harilik piraaja Harilikud piraajad on napilt 38 cm pikkused, ent nad ujuvad nii suurte parvedena, et suudavad oma nugateravate hammastega süüa suure looma luudeni paljaks kõigest mõne minutiga. Tavaliselt peibutab neid saagi juurde verelõhn.

Tro

op

ilised ro

htlad

: Lõ

un

a-Am

eerika

KiskjalisedRohtlais uitab neli suurt

kaslast – jaaguar, jaguarundi,

otselot ja puuma, lisaks veel

väiksemad kassid, nagu pampakass ja

soolakass. Siin leidub ka kaht liiki koerlasi:

haruldane lakkhunt ja hoopis harv

võsakoer.

Ljaano on hiiglaslik madala rohu ja soodega ala, mis hõlmab Venezuelas ja Colombias 900 000 km² suuruse ala.

A t l a n d i o o k e a n

Cerrado on rohu ja põõsastega maa-ala lõuna pool Amasoonia vihma-

metsi ning hõlmab veerandi Brasiiliast. Ta on pindalalt sama suur kui Lääne-Euroopa ning on

5 protsendi kõigi maailma loomaliikide kodupaik.

P a r an a

Puuma Puuma (tuntud ka „mägilõvi” ja cougar’i nime all) on sihvakas

kaslane, kes on levinud mõlemas Ameerikas. Vanaloomad on kuni 3 m

pikkused, kaaludes kuni 100 kg. Puuma häälitseb nagu kodukass, ainult valjemini.

Kütib hirvlasi ja guanakosid.

Gran Sabana on kaljujärsakutega piiratud, rohu ja põõsastega kõrge lavamaa. Tema ligipääsmatus muudab ta paljude haruldaste liikide väärtuslikuks pelgupaigaks.

10

Lõuna-Ameerika rohtlaloomade elu on pidev võitlus ellujäämise eest. Kuivaperioodi pikad kuud tähendavad, et toidu ja vee leidmiseks peavad kõik loomad pingutama. Samuti napib puudealuseid varjepaiku ja see teeb

lagedal elamise kogu aasta ohtlikuks. Taimtoidulised loomad elatuvad rohust või juurtest ja kiduratel puudel kasvavatest tillukestest puuviljadest. Taimesööjad on omakorda toiduks hulgale kiskjatele, nagu jaaguaridele, puumadele ja lakkhuntidele.

Kes mida sööb Nagu igas keskkonnas, sõltuvad ka Lõuna-Ameerika rohtlaloomad üksteisest. Taimesööjad saavad endale vajaliku toidu ümbritsevast taimestikust. Ülejäänud loomad aga peavad elus püsimiseks sööma teisi loomi. Jaaguarid söövad peamiselt nandusid ja hirvlasi, lakkhundid vöölasi, vöölased omakorda termiite. Kõik rohtlaloomad on üksteisega toitumisahelaid pidi seotud, ahelad moodustavad peenelt tasakaalustatud ja vastamisi põimunud ökoloogilise kompleksi – toitumisvõrgustiku. Isegi mingi pisikese lüli muutus selles võrgus – võib-olla inimese sekkumisest – võib kogu tasakaalu uppi lüüa.

Kohastumus rohtlaeluks: pikad jalad Kui kuhugi pole peitu pugeda, sõltub paljudel loomadel kiskjate käest pääsemine põgenemiskiirusest. Paljud rohtlaloomad ongi maailma kiireimaid jooksjaid, näiteks saavutab Aafrikas thomsoni gasell ehk tommi kiiruseks 80 km/h ja nandu sugulane jaanalind 65 km/h. Et sellise kiiruseni jõuda, peavad rohtla rohusööjatel (näiteks hallmasaamal ja nandul) olema pikad sihvakad jalad. Mõned kiskjad, nagu gepardid Aafrikas, suudavad saaki püüdes joosta niisama kiiresti.

Elulemine rohtlates

Pöia- ja kannaluud on kokku kasvanud hästi pikaks

jooksmeluuks.

Nandu ülipikad varbad võimaldavad saavutada suurt kiirust.

Jalalihased paiknevad kõrgel ja on jala pöiaosaga ühenduses vaid kõõluste kaudu, mis tagab jala alumisele osale kerguse.

Masaamadel on kaks varvast ja nad toetuvad joostes varbaotstele, mis lisab kiirust.

Pahkluu pöördeulatus on suur ja tagab jõulise äratõuke.

Hallmasaama Nandu

Jalaluud on väga pikad.

Termiit

Kärbestel on oluline osa rohtlate ökosüsteemis. Nad levitavad õietolmu, kui toituvad taimedel, ja vähendavad jätteid, kui toituvad sõnnikul ja lõpnud loomadel.

Lõuna-Ameerika pimelik on urus elav pime, siugkonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne. Ta tegutseb mullas ja toitub vihmaussidest.

Vihmaussidel on oluline osa mullatootmisel ja pinnase viljakamaks muutmisel. Nad neelavad kõdupinnast, omastades sealt toitaineid, väljutatud jääk rikastab pinnast.

Termiidid toituvad kõdupuidust ja juurtest, võimaldades nii ainete tagasijõudmist mulda.

Hiidvöölane on visa loom, tema keha katavad soomusplaadid ja ta küünised on uskumatult tugevad. Nendega kaevab ta lahti termiidipesi, et pääseda termiitideni, keda sööb.

Aguutid on liialt väikesed, et tulla toime kõrges rohustikus, mistõttu nad elutsevad madala rohuga paikades, kus korjavad varisenud puuvilju. Nende kuulmine on nii terav, et leiavad viljad üles heli järgi, kui need vaikse mütsuga maha kukuvad.

Karakaarad toituvad varahommikuti sageli raipest. Nad ründavad aga ka väikelinde, nt ahjulinde ja puhvlinde.

11

Tro

op

ilised ro

htlad

: Lõ

un

a-Am

eerika

GuanaakoGuanaako on Lõuna-Ameerika suurim maismaa-

imetaja, kuid tema asurkond kahanes vahepeal

drastiliselt. Kui 19. sajandi lõpus elas rohkem kui

8 miljonit guanaakot, siis 20. sajandi teisel poolel

oli alles ainult u 100 000 isendit, kuna rant-

šoomanikud tarastasid karjamaadeks suuri alasid

ja lambad sõid rohu ära. Nüüdseks on guanaako-

de arv kaitse tulemusena kasvanud miljoni ligi.

Lakkhunt1990. aastate keskel oli ellu jäänud vähem kui 2200

lakkhunti. Lakkhunt muutus haruldaseks peamiselt

sellepärast, et rohtlaid hariti sojaoapõldudeks.

Mõnel pool aga lakkhunte lausa hävitati. Tänu loo-

duskaitselistele meetmetele loendati Lõuna-

Ameerikas 2008. aastal aga juba 13 000 lakkhunti.

Inimtegur Kariloomade tarbeks tarastatakse tohutuid

rohtlaalasid (eriti Brasiilia Cerrados), sj pööra-

takse metsloomade olukorrale vähe tähelepanu.

Veiste ja lammaste karjatamine ning tarade püs-

titamine tundub ohutumana kui vihmametsade

raadamine, tegelikult on aga karjakasvatuse mõju

ulukitele lausa hukatuslik.

Loomad on ohus!

JaaguarJaaguaril on kogukas keha, kuid nagu paljud kiskjad, on ta rohustikus liikudes väga nobe ja sire. Ta suudab lühimaal arendada suurt kiirust, ronida puude otsa ja koguni hästi ujuda. Oma saagile ligineb jaaguar märkamatult, lebab vaikselt ja ründab sobival hetkel. Kui ta saaki rabab, võivad ta tugevad lõuad purustada tolle kolju.

Lakkhundid peavad jahti vöölastele ja aguutidele, samuti merisigadele, küülikutele ja viskatšadele (villakhiirlastele). Nad söövad ka putukaid ja linde, samuti puuvilju ja suhkruroogu.

Kapibaarad toituvad madalast vee-äärsest rohust ja väldivad nõnda konkurentsi hirvlaste ja ka talunike kariloomadega.

Puhvlinnud istuvad oksal ja sööstavad suuri

lendavaid putukaid püüdma. Mõnikord

laskuvad nad maapinnale sipelgaid

nokkima.

Jaaguarid kütivad suuremaid

rohtlaloomi – masaamasid, nandusid ja

kapibaarasid. Ründavad ka pekaarisid, kuid need

suudavad enamasti jaaguari tagasi tõrjuda.

Nandud elutsevad kõrges rohustikus ja

toituvad kõrre-pähikutest, nad on

sageli koos hirvekarjadega.

Nandud söövad ka puuvilju ja

putukaid.

Hallmasaamad on väikesed hirvlased, kes elavad ainult kõrges

rohustikus, kuhu nad saavad peituda. Nad söövad kõrte ladvaosi ning

selliste puude nagu tsesalpiinide ja kreektürnide vilju.

Ahjulinnud on väikesed värvulised, kes toituvad maapinnal, noppides rohukõrte vahelt ja põõsaste alt sipelgaid, termiite ja ämblikke.