Õppekavast üliõpilaseluni
TRANSCRIPT
Õppekavast üliõpilaseluni
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
Loengupäevikud
Hetkeseis 21.09 õhtul
• 15 blogipostitust
• 43 kodutööd Moodle’i kaudu
• 3 e-maili
http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71531
https://liisallas.wordpress.com
https://erikuajaveeb.wordpress.com
https://marijamisite.wordpress.com
https://laidblog.wordpress.com
https://mmihkel.wordpress.com
https://meelikaopib.wordpress.com
https://merltly.wordpress.com
https://rihonblog.wordpress.com
https://ayydaisy.wordpress.com
https://kurmorootsi.wordpress.com
https://petsiblogi.wordpress.com
https://pirettallinnast.wordpress.com
Kommentaar kui partnerhinnang
Partnerhinnangud kursusel
• Kursusel tehakse 3 partnerhinnangut:
• Üks partnerhinnang kommentaarina esimese kolme teema blogipostituste kohta vabal valikul
• Üks partnerhinnang kommentaarina neljanda ja viienda teema blogipostituste kohta vabal valikul
• Üks partnerhinnang referaadi kohta
Kuidas blogipostitust kommenteerida?
• Mis mõtteid see postitus tekitas?
• Millega nõustud?
• Milles jääd eriarvamusele?
• Mida huvitavat postituses olnud viidetest leidsid?
• Milliseid täiendavaid allikaid soovitad postituse autorile?
Õppekava
Õppekava
• Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:
• läbiviidava õppe eesmärgid, sh oodatavad õpiväljundid
• õppe nominaalkestuse ja mahu
• õppe alustamise tingimused
• õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ja valikuvõimalused ning -tingimused
• spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused
• Õppekavale esitatavad nõuded, õppekava avamise, arendamise, muutmise ja sulgemise protseduurid sätestab senati kehtestatud õppekava statuut.
Tallinna Ülikooli õppekava statuut
TLÜ senati 2. septembri 2015 määrus nr 19
Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 14 lõike 3 punkt 11, Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja § 2 lõike 2 ja senati õppekomisjoni 24. augusti 2015 ettepanekul. I Üldsätted § 1. Eesmärk Tallinna Ülikooli (edaspidi ülikool) õppekava statuut (edaspidi statuut) reguleerib tasemeõppe õppekavade ülesehituse ja õppekava avamise, muutmise, arendamise ja sulgemise tingimused ning korra. § 2. Statuudis kasutatavad mõisted Statuudis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) õppekava - õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja –tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused; 2) ühisõppekava - õpingute alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on ühisõppekava ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud; 3) üksustevaheline õppekava - kahe või enama akadeemilise üksuse ühiselt välja töötatud ja ühiselt hallatav õppekava. Iga osaleva üksuse korraldatav õppetöö maht peab moodustama vähemalt 20% õppekavast. Õppekava haldamiseks sõlmitakse üksustevaheline leping; 4) õppekavaversioon - vastava õppeaasta vastuvõtuks vormistatud õppekava õppeinfosüsteemis; 5) õppeaine - konkreetse distsipliini või valdkonna probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas; 6) moodul - õppekavas eristatud ja eesmärgistatud sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest; 7) valikmoodul - eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast. Valikmoodul ei sisalda valikaineid; 8) EAP (Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt) - õppemahu arvestusühik, mis vastab 26 tunnile tööle, mille õppija on õpiväljundite saavutamiseks kulutanud; 9) õpiväljundid - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli ja õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel; 10) õppekava nominaalkestus - õppekava läbimiseks kehtestatud aeg; 11) peaeriala - õppeastmele vastavate omandatud teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks õppekavas kirjeldatud erialal või erialadel tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel; 12) üleülikoolilised ained - üldpädevuste kujunemist ja õpingute läbimiseks vajalike laiemate teadmiste ning oskuste omandamist toetavad õppeained; 13) doktoriõppe üldained - doktoriõpingute läbimist, doktoritöö kirjutamist ning õpingutejärgseks õppe- ja teadustööks ettevalmistamist toetavad õppeained;
Õppekavaga seotud mõisted
• Õppekavaversioon — vastava õppeaasta vastuvõtuks vormistatud õppekava õppeinfosüsteemis
• Õppeaine — konkreetse distsipliini või valdkonna probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas
• Moodul — õppekavas eristatud ja eesmärgistatud sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest
• Valikmoodul — eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast. Valikmoodul ei sisalda valikaineid.
• EAP (Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt) — õppemahu arvestusühik, mis vastab 26 tunnile tööle, mille õppija on õpiväljundite saavutamiseks kulutanud
Õppekavaga seotud mõisted
• Õpiväljundid — õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli ja õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel
• Õppekava nominaalkestus - õppekava läbimiseks kehtestatud aeg
• Üleülikoolilised ained — üldpädevuste kujunemist ja õpingute läbimiseks vajalike laiemate teadmiste ning oskuste omandamist toetavad õppeained
• Erialaained — õppekava eesmärgist tulenevad peaeriala pädevuste saavutamist toetavad õppeained, mis jagunevad sisumooduliteks
• Kõrvaleriala — õppekava erialaainetes eristatud ja eesmärgistatud moodul, mille omandamisel saavutatakse erialased alusteadmised ja -oskused
Õppekavaga seotud mõisted
• Praktika — õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas ülikooli määratud vormis ning juhendaja juhendamisel
• Kohustuslikud ained — õppekava eesmärgist lähtuvad ained, mille sooritamine õppekava õpiväljundite saavutamiseks on kohustuslik
• Valikained — õppekava eesmärgist lähtuvat spetsialiseerumist võimaldavad õppeained, mis valitakse õppekavas fikseeritud õppeainete loetelust
• Vabaained — üliõpilase poolt vabalt valitavad õppeained, mis võimaldavad avardada üldist silmaringi ja täiendada erialaseid teadmisi ning oskusi
• Tugiained — õppeained, mille eesmärk on toetada üliõpilaste toimetulekut ülikooliõpingutega ning mis ei kuulu ühegi Tallinna Ülikooli tasemeõppekavasse. Üliõpilasel on võimalik tugiaineid valida vabaainete raames.
Bakalaureuse õppekava struktuur
• Üleülikoolilised ained 18 EAP
• Erialaained 108–134 EAP-d. Erialaainetes on valikuid 10–20% (18–36 EAP-d) õppekava üldmahust. Valikmooduleid sisaldavas õppekavas on lisaks moodulite valikule erialaainetes valikuid kuni 10% õppekava (kuni 18 EAP) üldmahust
• Praktika vähemalt 6 EAP
• Bakalaureusetöö 12 EAP
• Vabaained 16–36 EAP
Õppekorralduslike juhtumine lahendamine
Juhtum 1
Mari on infoteaduse õppekava 1. kursuse tudeng. Tunniplaanis on tal aineid kirjas 24 EAP mahus:
• Õppimine kõrgkoolis (6 EAP)
• Sissejuhatus infoteadustesse (6 EAP)
• Sissejuhatus infoarhitektuuri (4 EAP)
• Informatsiooninduse arengulugu (4 EAP)
• Elektrooniline kirjastamine (4 EAP)
Mari on eelnevalt õppinud ühe aasta informaatikat Tallinna Tehnikaülikoolis. Muuhulgas jõudis ta läbida kursuse “ITI0206 Andmebaasid I”. Milliseid erinevaid võimalusi näete, et Mari saaks täis vajalikud 30 EAP semestris? Kust leiab Mari endale sobivad vabaained? Mida tuleb arvestada, kui Mari tahab saada järgmisel semestril tulemusstipendiumi?
Juhtum 2
Toomas on informaatika õppekava 3. kursuse tudeng. Teda ootas ees kohustusliku kursuse “Graafika ja muusika programmeerimine” eksam. Toomas sai esimesel korral tulemuseks “F”. Õppis veel ning sooritas eksami uuesti, tulemuseks “F”. Aasta pärast kuulas Toomas uuesti kursust ning sooritas taaskord eksamid tulemusele “F”. Seejärel algatati Toomase suhtes eksmatrikuleerimine. Miks algatati eksmatrikuleerimine? Mis võimalused on Toomasel ülikooli lõpetamiseks ja mis rolli mängib olukorras Tallinna Ülikooli Avatud Akadeemia? Mida Toomas peaks edasi tegema?
Juhtum 3
Indrek on matemaatika õppekava 2. kursuse tudeng. Tunniplaani on talle pandud aine “Matemaatiline analüüs II”, aga Indrek mõtleb, et ta praegu ei võta seda ainet ning võtab selle asemel hoopis vene keele tase A2. Indrek käib kahel esimesel nädalal loengus ja siis otsustab, et ta seda ainet siiski ei soovi läbida. Samas on õpingukava juba esitatud ning ainet õpingukavast maha võtta ei saa. Millised võimalused Indrekul on?
Järgmisel sügisel on Indrekul tunniplaanis kursus “Matemaatiline analüüs III”, mida Indrek vajab, et lõpetada kursus nominaalajaga. Õppejõud aga lükkab registreerimise tagasi ning Indrek ei saa aines osaleda. Mis võib olla põhjuseks? Kuidas seda lahendada?
Juhtum 4
Kerli on infoteaduse õppekava 2. kursuse tudeng. Kursusel “Veebitekstide kirjutamine ja kirjastamine” ootab teda ees eksam 24. oktoobril kell 16.00. Kerli sooritab eksami ära ja tunneb end hästi. ÕISis aga tulemus ei kajastu. Milles võib põhjus olla? Mida unustas Kerli eelnevalt teha? Kuidas antud olukorda lahendada?
Juhtum 5
Anni on matemaatika õppekava 2. kursuse tudeng. Oma esimesel õppeaastal sooritas Anni 28 EAP mahus aineid sügissemestril. Kevadsemestrile jäi aga kahjuks 20 EAP mahus aineid. Enne suve saadab õppenõustaja-spetsialist Annile kirja, et sügisel saadetatakse talle trahviarve summas 180 EUR. Mille eest saadetakse arve?
Toetused ja stipendiumid
Tulemusstipendium
• Alates teisest semestrist
• Eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi, kes:
• saavad 30 EAP semestri kohta
• ei viibi akadeemilisel puhkusel
• ei ole ületanud õppekava nominaalkestust
• Stipendium määratakse üliõpilasele üheks semestriks (viieks kuuks) ning selle suurus on 100 eurot kuus. Stipendiumi makstakse septembrist kuni jaanuarini sügissemestril ning veebruarist juunini kevadsemestril.
Taotlemine ja pingerida
• Taotlemine 15.02—01.03 ja 15.09—01.10
• Stipendiumite määramine toimub akadeemilise üksuse üliõpilastest moodustatud pingerea alusel. Pingerida moodustatakse järgmiste näitajate alusel:
• kumulatiivne õppekava täismahus täitmine (30 EAPd semestri kohta). Pingereas käsitletakse võrdselt 30 EAPd ning 31 ja enam EAPd täitnud üliõpilasi, õppekava täismahus täitmise sisse ei arvestata VÕTAga ülekantud sooritusi
• kaalutud keskmine hinne (KKH), milles arvestatakse ka negatiivseid tulemusi (hinnet F)
• kui tulemus on eelnevate näitajate poolest võrdne, siis arvestatakse rohkema kõrgema positiivse tulemusega soorituste osakaalu kõigist õppetulemustest
Kui reaalne on tulemusstipendiumi saada?
• Tulemusstipendiumid 2016/17 õa sügissemestri tulemuste põhjal:
• Tulemusstipendiumid jagatakse instituutide vahel lähtudes üliõpilaste arvust (ülikool 593, DTI 46 tulemusstipendiumi)
• Digitehnoloogiate instituut — 226 taotlejat, 46. taotleja KKH 4,70
Erialastipendium — informaatika BA
• Erialastipendiumit nutika spetsialiseeriumise kasvuvaldkondades on võimalik taotleda alates 2014/2015. õppeaastast sisse astunud üliõpilastel, kes õpivad loetletud õppekavadel
• Erialastipendiumi suuruseks on 160 eurot kuus
• Taotlused esitatakse ÕISis, sügissemestril toimub taotlemine 15.septembrist 1.oktoobrini ja kevadsemestril 15.veebruarist 1.märtsini
• Erialastipendiumit saab taotleda alates esimesest semestrist
• Esimese semestri stipendiumi taotlemise pingerida moodustatakse ülikooli kandideerimise paremusjärjestuse alusel
• Stipendium määratakse 5 kuuks
• TLÜ Informaatika BA’s eraldatakse erialastipendiume kuni 30 protsendile alates 2014/2015 õ/a sisse astunud üliõpilastest
KEHTESTATUD õppeprorektori 02.09.2016
korraldusega nr 189 MUUDETUD
õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 157
Erialastipendiumi nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades taotlemise, määramise ja maksmise kord
1. Üldsätted 1.1. Erialastipendiumi eesmärk on: 1.1.1. suurendada üliõpilaste ja lõpetajate arvu majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule; 1.1.2. toetada ettevõtte innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut; 1.1.3. motiveerida noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi ning õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja lõpetama nominaalajaga.
1.2. Ülikool maksab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja riikliku kaasfinantseeringu abil tegevuse 4.2.2. „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ kõrghariduse esimesel ja teisel astmel erialastipendiume käesoleva korra Lisas (edaspidi Lisa) määratud õppekavadel õppivatele üliõpilastele.
2. Erialastipendiumi taotlemine 2.1. Lisas loetletud õppekaval õppival üliõpilasel on õigus taotleda erialastipendiumi, kui ta vastab järgmistele tingimustele: 2.1.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks; 2.1.2. on alustanud õpingud alates 2013/2014. õppeaastast; 2.1.3. õpib täiskoormusega; 2.1.4. tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust; 2.1.5. ei viibi akadeemilisel puhkusel.
2.2. Üliõpilasel on õigus taotleda erialastipendiumi viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. Vormikohane taotlus esitatakse sügissemestril hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks õppeinfosüsteemis ÕIS. Tähtaja möödudes taotlust esitada ei saa. 2.3. Erialastipendiumi taotleval üliõpilasel on õigus ja kohustus kontrollida õppeinfosüsteemis oma õppetulemuste õigsust. Ebaõigete andmete korral tuleb pöörduda instituuti/kolledžisse enne stipendiumi taotlemise lõpptähtaega.
3. Erialastipendiumi määramine 3.1. Erialastipendiumi määramiseks kutsub rektori määratud õppevaldkonna prorektor (edaspidi õppevaldkonna prorektor) kokku komisjoni.
Määramise kord
• Erialastipendiumi saajate (esimese õppeaasta esimese semestri üliõpilased ja varem õpinguid alustanud) proportsiooni õppekaval otsustab õppevaldkonna prorektor
• Paremusjärjestus moodustatakse lähtudes kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist (30 EAPd semestri kohta võrdub 100% õppemahu täitmisega) ja kaalutud keskmise hinde (edaspidi KKH) korrutisest
• Esimese õppeaasta esimese semestri üliõpilastele erialastipendiumi määramise aluseks võetakse sisseastumiseksami tulemuste (vastuvõtupall) alusel moodustatud paremusjärjestus
Kui reaalne on erialastipendiumi saada?
Erialastipendium 2016/17 õa kevadsemestril:
• Informaatika — 70 stipendiumi, 105 avaldust
• Viimase stipendiumi saaja korrutis on 338,04
Vajaduspõhine õppetoetus
Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile alljärgnevale tingimusele:
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 394 eurot
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid vähemalt 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.
• Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee
• Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel
https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppetoetus
Vajaduspõhine eritoetus
• 135 eurot kuus
• Mõeldud üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri (2017. aastal 394 eurot kuus), kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud
• Taotluse esitamine toimub ÕISis igal kuul
Üliõpilaselu
Õppimine välismaal
Erasmus+ õpirändes osalemise tingimused
• Õpingute ajaks läbitud bakalaureuseõppe esimene aasta
• Piisav keeleoskus (vähemalt B1 ja tõendatav. Vaata täpselt järgi oma instituudi partnerite kaardilt või välisülikooli veebist!)
• Erasmus õpirände järel tuleb kanda üle vähemalt 15 EAP-d õppekavajärgseid aineid ühe semestri kohta, selleks et pikendada oma tasuta õppekohal õppimise nominaalaega välismaal õpitud semestri(te) arvu võrra (NB! 7 EAP õppekavajärgseid aineid on miinimum, et mitte maksta tagasi Erasmus+ stipendiumi)
• Iga programmis osalev tudeng peab välisõpingute ajaks tegema endale õnnetusjuhtumi- ja kahjukindlustuse
(Lehtsaar, 2017)
Erasmus+ riigid
• Kõik EL liikmesriigid + Suurbritannia
• Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
• Island
• Liechtenstein
• Norra
• Türgi
(Lehtsaar, 2017)
Ülikooli valik
• Üliõpilane saab kandideerida sellesse partnerülikooli, millega tema akadeemiline üksus on sõlminud üliõpilase erialal partnerluslepingu
• Ülikool tuleks valida selliselt, et lähetuse semestril oleks võimalik õppekavajärgseid aineid üle kanda
http://www.tlu.ee
Kui kauaks minna?
• Vahetusõpingute kestus: 3-12 kuud
• Igal õppeastmel (s.o BA / MA / Dok) on Erasmus+ programmi raames võimalik viibida välisvahetuses kuni 12 kuud (Erasmus+ vahetustudengina / praktikandina / või kombineeritult)
• Üks mobiilsus peab jääma ühe akadeemilise õppeaasta piiridesse
(Lehtsaar, 2017)
Stipendium
• Stipendiumi arvestatakse päevade kaupa
• 1 kuu = 30 päeva
• Vastuvõttev ülikool ei või küsida Erasmus+ vahetustudengilt õppemaksu, semestri registreerimistasusid jmt. tasusid
• Lisaks Erasmus+ stipendiumile, on tudengitel lubatud vahetus- õpingute ajaks taotleda ka muid õppetoetusi (peamine, et see toetus ei pärineks Euroopa Liidu poolt rahastatud fondidest)
(Lehtsaar, 2017)
Kõrgema elukallidusega riigid
Taani, Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Liechtenstein, Norra
500 €/kuu(30 päeva kuus),
16,6 €/päev
Keskmise elukallidusega riigid
Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Küpros, Luksemburg, Holland, Portugal,
Sloveenia, Island, Türgi
500 €/kuu(30 päeva kuus),
16,6 €/päev
Madalama elukallidusega riigid
Bulgaaria, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
450 €/kuu(30 päeva kuus),
15 €/päev
Euroopa Komisjoni stipendium Vastavalt 2017/2018 õa määradele
Eesti Vabariigi stipendium Kõrge elukallidusega riigid – 400 € (ühekordne toetus)Keskmise elukallidusega riigid – 150 € (ühekordne toetus)
(Lehtsaar, 2017)
TLÜ sisene konkurss (september)
• Erasmus+ infotunnid
• Avalduse esitamine https://outgoing.tlu.ee
• Maksimaalselt saab kandideerida 2 ülikooli
• Lisatavad dokumendid: õpingukava, õpingukaardi väljavõte, keeletesti tulemus, motivatsioonikiri
• Intervjuud kandidaatidega
• Pingerea moodustab akadeemiline üksus
• TLÜ poolt väljavalitud tudengid esitavad nõutud dokumendid välisülikooli
(Lehtsaar, 2017)
September—oktoober
• Uuri välisülikooli kodulehelt, mis on sinna kandideerimise tähtaeg ning milliseid dokumente tuleb sul esitada.
• Koosta Learning Agreement. Selleks räägi välisõpingute õppeplaan ja ainekursuste ülekandmine läbi oma õppekava kuraatori, õppenõustaja ja DTI Erasmus koordinaatoriga
• Esita välisülikooli kandideerimisavaldus ning saada sinna ka TLÜ-poolse allkirjaga Learning Agreement
(Lehtsaar, 2017)
Õppeleping
• Õppija andmed
• Enne õpilähetust (Before the mobility)
• Õpilähetuse ajal (During the mobility)
• Pärast õpilähetust (After the mobility)
1
Learning Agreement Student Mobility for Studies
Higher Education: Learning Agreement form
Student’s name Academic Year 20…/20…
GfNA-II.6-C-Annex-Erasmus+HELearningAgreementforstudies-2016
Student
Lastname(s) Firstname(s) Dateofbirth Nationality1 Sex[M/F] Studycycle2 Fieldofeducation3
SendingInstitution
Name Faculty/DepartmentErasmuscode4 (ifapplicable) Address Country Contactpersonname5;email;phone
TallinnUniversity EETALLINN05
Narvaroad25,
Tallinn,10120 Estonia,EE
MaarjaLehtsaar;[email protected];+3726409136
ReceivingInstitution
Name Faculty/DepartmentErasmuscode(ifapplicable) Address Country Contactpersonname;email;phone
Beforethemobility
StudyProgrammeattheReceivingInstitution
Plannedperiodofthemobility:from[day/month/year]…………….to[day/month/year]……………
TableABeforethemobility
Component6code(ifany)
ComponenttitleattheReceivingInstitution(asindicatedinthecoursecatalogue7)
Semester[e.g.autumn/spring;
term]
NumberofECTScredits(orequivalent)8tobeawardedbytheReceiving
Institutionuponsuccessfulcompletion
Total:…
WeblinktothecoursecatalogueattheReceivingInstitutiondescribingthelearningoutcomes:[weblinktotherelevantinformation]
Theleveloflanguagecompetence9in________[indicateherethemainlanguageofinstruction]thatthestudentalreadyhasoragreestoacquirebythestartofthestudyperiodis:A1�A2�B1�B2�C1�C2�Nativespeaker�
RecognitionattheSendingInstitution
TableBBeforethemobility
Componentcode(ifany)
ComponenttitleattheSendingInstitution(asindicatedinthecoursecatalogue)
Semester[e.g.autumn/spring;
term]
NumberofECTScredits(orequivalent)toberecognisedbytheSending
Institution Total:…
Provisionsapplyingifthestudentdoesnotcompletesuccessfullysomeeducationalcomponents:[http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimine-valismaal/erasmusega-oppima/Osalemistingimused]
CommitmentBysigningthisdocument,thestudent,theSendingInstitutionandtheReceivingInstitutionconfirmthattheyapprovetheLearningAgreementandthattheywillcomplywithallthe
arrangementsagreedbyallparties.SendingandReceivingInstitutionsundertaketoapplyalltheprinciplesoftheErasmusCharterforHigherEducationrelatingtomobilityforstudies(ortheprinciplesagreedintheInter-InstitutionalAgreementforinstitutionslocatedinPartnerCountries).TheBeneficiaryInstitutionandthestudentshouldalsocommittowhatissetoutintheErasmus+grantagreement.TheReceivingInstitutionconfirmsthattheeducationalcomponentslistedinTableAareinlinewithitscoursecatalogueandshouldbeavailabletothestudent.TheSendingInstitutioncommitstorecogniseallthecreditsorequivalentunitsgainedattheReceivingInstitutionforthesuccessfullycompletededucationalcomponentsandtocountthem
towardsthestudent'sdegreeasdescribedinTableB.AnyexceptionstothisrulearedocumentedinanannexofthisLearningAgreementandagreedbyallparties.ThestudentandtheReceivingInstitutionwillcommunicatetotheSendingInstitutionanyproblemsorchangesregardingthestudyprogramme,responsiblepersonsand/orstudyperiod.
Commitment Name Email Position Date Signature
Student Student
Responsibleperson10attheSendingInstitution
ErasmusDepartmentalCoordinator
ResponsiblepersonattheReceivingInstitution11
November—detsember
• Saad välisülikoolist vastuvõtukirja ning allkirjastatud Learning Agreementi. Esita need välisõppe peaspetsialistile e-posti teel
• Tee online keeletest
• Osale välisõppe infoseminaril ja sõlmi stipendiumileping
Aruandlus
• Euroopa Komisjoni tagasiside aruanne
• Euroopa Komisjoni keeletest peale välisõpingute lõppu
• Ametlik kinnituskiri (Confirmation Letter) välisülikooli poolt, mis tõendab üliõpilase viibimise välisülikoolis stipendiumilepingus sätestatud kuupäevadel
• Hinneteleht (Transcript of Records) välisülikoolist, milles on esitatud üliõpilase õppetöö tulemused
• Hinneteleht peab vastama viimasele Learning Agreement'i versioonile. Tudeng esitab hinnetelehe oma koduinstituuti ning täidab ÕIS-is ära ainepunktide ülekandmise avalduse
• Kui tudeng ei too tagasi vähemalt 7 EAP mahus õppekavaga ühitatavaid aineid või ei esita kuu aja jooksul peale välisõpingute lõppu aruandluse dokumente, on ta kohustatud Erasmus+ programmi toetuse täies ulatuses tagasi maksma
Ülesanne
• Valige oma õppekava partnerülikool huvipakkuvas riigis
• Otsige partnerülikooli lehelt sarnane õppekava
• Vaadake, milliseid aineid õpetatakse kevadsemestril inglise keeles
• Milliseid teie õppekava IV semestri aineid oleks võimalik Erasmus+ lähetuses sooritada?
ERASMUS+
Käesolev üliõpilasharta annab ülevaate Erasmuse üliõpilase õigustest ja kohustustest ning sellest, mida Erasmus+ õpirändeprogrammi eri etappides oma kodukõrgkoolilt ja vastuvõtvalt kõrgkoolilt/ettevõttelt oodata võid.
ÜLIÕPILASHARTA
+ Erasmus+ programmis osalevad kõrgkoolid on võtnud kohustuse järgida Erasmuse kõrghariduse hartat, et seeläbi hõlbustada, toetada ja tunnustada üliõpilaste väliskogemust.
+ Sina omalt poolt kohustud järgima kodukõrgkooliga sõlmitud Erasmus+ toetuslepingus sätestatud reegleid ja kohustusi.
+ Erasmus+ üliõpilaste ja vilistlaste võrgustik (ESAA – Erasmus+ Student and Alumni Association) pakub mitmesuguseid teenuseid, toetamaks Sind nii enne vahetusõpingute ja/või –praktika perioodi, selle ajal, kui ka pärast programmis osalemist.
Erasmus+
Täpsem info :
ec.europa.eu/erasmus-plus
Või ühine sotsiaalmeedias :
Erasmus+
#ErasmusPlusKontakt :
Sihtasutus ArchimedesL. Koidula 13a10125 Tallinn
Tel. +372 69 79 [email protected]
http://erasmuspluss.ee/
Archimedes.ee
www.esaa-eu.org
I. Enne õpirändeperioodi
+ Pärast Erasmus+ üliõpilaseks valituks osutu-mist, on Sul õigus saada infot partnerkõrgkooli ja/või -ettevõtete ning seal pakutavate tege-vuste kohta.
+ Sul on õigus saada teavet vastuvõtvas kõrgkoolis ja/või ettevõttes kasutusel oleva hindamissüsteemi kohta, lisaks ka infot majutuse ning (vajadusel) kindlustuse ja viisa vormistamise osas. Vajalikud infoallikad ja kontaktid on loetletud saat-va ja vastuvõtva kõrgkooli/ettevõtte poolt allkirjastatud kahepoolses lepingus.
+ Sinuga sõlmitakse toetusleping (ka juhul, kui Sa ei saa ELi vahenditest rahalist toe-tust). Kui oled vahetusprogrammis osaleva riigi kõrgkooli üliõpilane, sõlmib Sinuga toetus-lepingu kodukõrgkool. Programmi partnerriigi kõrgkooli üliõpilasena, võib toetuslepingu sõlmida kas kodukõrgkool või vastuvõttev kõrgkool, sõltuvalt konkreetsetest kokkule-petest. Lisaks tuleb nii kodukõrgkooli kui ka vastuvõtva kõrgkooli/ettevõttega sõlmida õppeleping. Põhjalikult koostatud õppele-ping on õpirände edukuse ja selle tulemuste tunnustamise seisukohalt väga oluline. Õppelepingus sätestatakse vahetusperioodi tegevuste üksikasjad (sealhulgas kogutavad ainepunktid, mida arvestatakse hiljem Sinu kodukõrgkoolis igapäevõpingute osana).
+ Pärast Erasmuse üliõpilaseks valituks osutumist, pead sooritama veebipõhise keeleoskuse hindamise testi (kui see on kättesaadav välismaal õppimise/töötamise põhikeeles), võimaldamaks kodukõrgkoolil pakkuda Sulle vajadusel asjakohast keele-list ettevalmistust. Pead vastavat võimalust täies mahus ära kasutama, et saavutada vastuvõtva organisatsiooni poolt soovitatud keeleoskuse tase.
II. Õpirändeperioodi ajal
+ Pead kasutama maksimaalselt vastuvõt-va kõrgkooli/ettevõtte õppimisvõimalusi, järgima vastuvõtva kõrgkooli/ettevõtte reeg-leid ja eeskirju ning püüdma sooritada kõik as-jakohased eksamid või muud hindelised tööd nii hästi, kui võimalik.
+ Vastuvõttev kõrgkool/ettevõte kohustub kohtlema Sind võrdselt kohalike üliõpilaste/töötajatega ja Sina omalt poolt pead andma parima, et uude keskkonda lõimuda.
+ Võimalusel kasuta vastuvõtva kõrgkooli/ettevõtte juures asuvate juhendajate ja tugiisikute abi.
+ Vastuvõttev organisatsioon ei tohi õpirän-deperioodil küsida tasu õpingute, regist-reerumiste, eksamite ega laboratooriumi või raamatukogu kasutamise eest. Kohalike üliõpilastega samadel alustel võidakse siiski nõuda väikest tasu kindlustuse ja üliõpilas-liitudega seotud kulude ning õpimaterjalide või -seadmete kasutamisega seonduvate kulutuste eest.
+ Vahetusprogrammi ajal säilib päritoluriigist saadav õppetoetus või -laen.
+ Õppelepingu muutmist võid taotleda vaid erandkorras kodukõrgkooli ja vastuvõtva kõrgkooli/ettevõtte poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul. Õppelepingu muudatusi peavad kinnitama nii kodukõrgkool kui ka vastuvõttev kõrgkool/ettevõte hiljemalt kahe nädala jooksul alates muudatustaotluse esi-tamisest. Oled kohustatud säilitama koopia vastavast uuendatud õppelepingust. Õpirän-deperioodi pikendamist käsitlevad taotlused tuleb esitada vähemalt üks kuu enne algselt kavandatud õpirändeperioodi lõppu.
III. Pärast õpirändeperioodi
+ Vastavalt õppelepingule on kodukõrgkool kohustatud õpirändeperioodil rahuldavalt läbitud õpingud/praktika täies mahus akadeemiliselt tunnustama.
+ Välisõpingute puhul saadab vastuvõttev kõrg-kool viie nädala jooksul pärast õpitulemuste avalikustamist, Sulle ja Su kodukõrgkoolile väljavõtte läbitud kursuste ja saadud hinnete kohta. Pärast vastava kinnituskirja kättesaatmist on kodukõrgkool kohustatud esitama ülevaate Sinu välisõpingute tunnus-tamise kohta. Läbides vahetusõpingud prog-rammis osaleva riigi kõrgharidusasutuses, esitatakse tunnustatud õppeprogrammi osad (näiteks läbitud ained) Sinu diplomi lisas.
+ Välispraktika puhul1 väljastab vastuvõttev ettevõte praktikatõendi, mis sisaldab üle-vaadet praktikaperioodi tööülesannetest ja nende teostamisele antud hinnangust. Kui õppelepinguga oli ette nähtud, väljas-tab kodukõrgkool Sulle praktika väljavõtte.
1 Praktikavõimalused programmis osalevate riikide ja partnerriikide vahel peaksid avanema 2017. aastal.
Kui praktika ei olnud osa Su õppekavast, kuid läbisid selle programmis osaleva riigi kõrgharidusasutuses, kantakse praktikape-riood Sinu diplomi lisasse ja soovi korral ka Europassi õpirändedokumenti. Äsjalõpeta-nute praktikarändes osalenutel soovitatakse kindlasti Europassi õpirändedokumenti taotleda.
+ Pärast välisõpingute/-praktika perioodi pead sooritama veebipõhise keeleoskuse hindamise testi (kui see on kättesaadav välismaal õppimise/töötamise põhikeeles), et selgitada välja õpirändeperioodi jooksul toimunud võõrkeele areng.
+ Pead täitma küsimustiku, et anda õpi-rändeperioodi kohta tagasisidet nii kodukõrgkoolile, vastuvõtvale kõrgkoolile/ ettevõttele, programmi asjakohastele riikli-kele büroodele kui ka Euroopa Komisjonile.
+ Oled oodatud jagama õpirändekogemust sõprade, kaasüliõpilaste, õppejõudude, aja-kirjanike ja teistega, et võimaldada oma kogemusest kasu saada ka teistel, eelkõige noorematel õppuritel.
Probleemide korral :
■ Määratle probleem selgesõnaliselt ja kontrolli toetuslepingust oma õigusi ja kohustusi.
■ Kodukõrgkoolis ja vastuvõtvas kõrgkoolis/ettevõttes on tavaliselt mitu töötajat, kelle ülesandeks on aidata Erasmus+ üliõpilasi. Sõltuvalt probleemist ja selle esilekerkimise hetkest saab Sind aidata kas kodukõrgkooli või vastuvõtva kõrgkooli/ettevõtte kontaktisik või vastutav isik. Kontaktisikute nimed ja andmed on loetletud õppelepingus.
■ Vajadusel kasuta kodukõrgkoolis kehtestatud ametlikku kaebemenetlust.
■ Kui kodukõrgkool ja/või vastuvõttev kõrgkool/ettevõte ei täida Erasmuse kõrghariduse hartas või toetuslepingus sätestatud kohustusi, pöördu abi saamiseks oma riikliku büroo poole.
2 3E r a s m u s+ ü l i õ p i l a s h a r t a E r a s m u s+ ü l i õ p i l a s h a r t a
Viited
• Lehtsaar, M. (2017). Kandideerimine Erasmus+ programmi. Loetud aadressil http://www.tlu.ee/UserFiles/Õppeosakond/Erasmus+/Erasmusega%20õppima/Erasmus_konkurss%202017-2018.pdf
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool