Õpistiilid ja mälutehnika

Natalja Dovgan

27.02.2012

Õpistiilid

Visuaalne/verbaalne – eelistavad, kui info on esitatud visuaalselt ja kirjalikus vormis (raamatud, loengukonspektid, õppematerjalid www-lehekülgedel või veebipõhistes õpikeskkondades.

Visuaalne/mitteverbaalne - eelistavad visuaalseid õppematerjale, mis on esitatud piltide, kaartide, jooniste või video kujul.

Kinesteetiline - õpivad kõige paremini füüsilise ning käelise (puudutamine, kirjutamine) tegevuse abil.

Auditiivne/verbaalne - eelistavad õppematerjale verbaalsel kujul kuulda. Neile sobib õppimine audiokassetidelt ning raadioülekannete kuulamine.

Mulle meeldib õpitu dramatiseerimine, kujundamine V/M

Tabelid ja skeemid aitavad mul infot struktureerida, korrastada V/M

Mina armastan õpitu üle oma mõtetes arutleda A

Mul on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis V/M

Tekst jääb paremini meelde, kui seda valjusti loen A

Mulle pakuvad huvi õpiku illustratsioonid: fotod, pildid, kaardid V/M

Õppimisel eelistan ma füüsilist tegevust, katsetamist K

Graafikud ja joonised aitavad mul teemast paremini aru saada V/M

Mulle sobib õppimine audiokassetidelt A

Õppimisel eelistan ma raamatuid, loengukonspekte V/V

Info jääb mul paremini meelde, kui ma kirjutan, trükin teksti K

Info jääb mul paremini meelde, kui õpetaja jutustab ja ma kuulan A

Mina õpin paremini, kui informatsioon on esitatud visuaalselt V

Unustamise kõver (H. Ebbinghaus)

Mälutehnika

Mälutehnika ehk

mnemotehnika on

oskus kasutada ja

treenida oma mälu.

Tuleneb Kreeka

mälujumalanna

Mnemosyne nimesthttp://en.wikipedia.org/wiki/Mnemosyne

Mälureeglid

Positiivne sisendus ja tahe

- ma tahan seda meelde jätta

- see jääb mulle meelde• Vaimne tegevus info omandamisel

Meelespidamine

3 komponenti:

I - Info omandamine ehk salvestamine

II - Info alalhoidmine ehk säilitamine

III - Info kasutamine ehk meenutamine

Info omandamise faktorid

Kordamine Materjali organiseeritus Materjali kodeerimine Asja mõistmine Info rakendamine – teises situatsioonis

kasutamine

Kordamine

Mehhaaniline kordamine ei aita! Korrata tuleb rohkem kui hädapärast tarvis. Kordamine peab olema ajas jaotatud (3). Materjal peaks olema arusaadav. Materjali hulk peaks olema paras. Toetuda olemasolevatele assotsiatsioonidele.

Unustamine, kordamine

Materjali organiseerimine

Materjal on antud süsteemis (nt kui õpik on hästi korrastatud)

Õppija loob ise süsteemi (nt materjali rühmitamine teatud ühikuteks)

Näide: Helitud häälikud

tähestikulises järjekorras

B D F G H K P S Š T

Kergem on meeles pidada

rütmilise salmi järgi

GBD – KPT – S ja H – F ja Š

Materjali kodeerimine

Kodeerimine on see, mida inimene TEEB, kui ta midagi tajub ja siis meelde jätab.

Kodeerimine on

MÄLUJÄLJE tekitamine.

Sõnu võib kodeerida

tähenduse järgi kirjutamise kuju järgi tindi värvi järgi

Info reprodutseerimine

seoste leidmine küsimuste esitamine endale vastamine perioodiline kordamine struktuuri (skeemi) loomine piltliku kujundi loomine seaduspärasuste leidmine

Assotsiatsioonide tekitamine

Numbrite (arvude)

õppimisel saab luua

kõige erinevaid seoseid.

Ise loodud seosed

püsivad meeles!

Näide:

Lydia Koidula elas

aastatel 1843-1886

(seos: 1843 ja 43 aastat)

Näide:

Infotelefon 1188

(visuaalne pilt kahest

viiulist)

Kasutatud allikad

Tiia Pedastsaar http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/malutehnika

Eva Palk. Mälu. http://koolipsyh.weebly.com/esitlused.html