Oma- ja müügihinna kujundusTasuvuspunkt

Finantsprognooside praktika

Autor: Sirle Truuts

... visioon on olla 2015 aastaks tunnustatud Eesti SME-sektori ettevõtluskonsultant;

... missioon on pakkuda igale alustavale ettevõtjale professionaalset, laiaulatuslikku ja kättesaadavat infot ettevõtte asutamise, arendamise ja võõrkapitali kaasamise kohta;

... kõrgharidust õigusteaduses, ettevõtluses ja finantsjuhtimises (omandamisel);

... ettevõtluskogemus haarab tootmist-, äriõigust-, pangandust-, raamatupidamist ja SME sektorile suunatud müügiosakonna juhtimist.

Esineja visioon, missioon ja kogemus

2

Oma- ja müügihinna kujundusest

Tasuvuspunktist

Finantsprognooside praktikast

Täna räägime ...

3

Oma- ja müügihinna kujundus

• Investeeringud ja nende hind• Kulud (raha, aeg, materjal) tegevuse alustamiseks

Äri alustamine

5

Ettevõtlusega tegelemise mudel

Eesti kuulub nende arenenud riikide hulka, kuson valitsevaks majandussüsteemiks

turumajandus.

Turumajandust iseloomustavad: majandusvabadus; konkurents; hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhtetulemusena (alus: Wikipedia).

6

Toote / teenuse hinna kujunemine

Turupõhise hinna määratlemise aluseks onkulupõhine hinnakujundus.

Hinna kujundamisel tuleb jälgida:- kulusid; - konkurente;- tarbijaid.

!!! Liiga kõrge hinna puhul puudub nõudlus ja liiga

madala hinna puhul puudub kasum.

7

Toote / teenuse hinna kujunemine

Ettevõtluse alustamisel ja enne teenuse pakkumist või

toote tootmist on oluline küsida endalt 3 olulistküsimust, mis on oluliseks aluseks hinnastrateegiateväljakujundamisel:1. Mida toota? /kas toote/teenuse järgi on

nõudlust?/2. Kuidas toota? /efektiivsus!/3. Kellele toota? /kes on klient?/

8

Toote / teenuse hinna kujunemine

Kulupõhisel kui kõige levinumal hinnakujundusellähtutakse järgnevast mudelist - hind määratletakse,lisades kõikidele kuludele soovitava /planeeritudkasumi.

Hind = püsikulud + muutuvkulud + planeeritav

kasum/ toodangu maht ühikutes

9

Toote / teenuse hinna kujunemine

Muutuv- ehk otsekulud – on sellised kulud, mis tehakse otseselt materjali, tööjõu vm ressursi kulutamisega ja mis jaotatakse konkreetse teenuse osutamisele / toote tootmisele (nt materjal, töötasu, energia).

Püsikulud – kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu muutumisest (nt tootmise töös hoidmise kulud, juhtkonna ja kontori halduskulud jne).

10

Toote / teenuse hinna kujunemine

Äriplaani koostamisel on oluline arvutada pikemate

prognooside koostamisel (pikemad kui 1 aasta)sisse ka hinnatõus ja kulude tõus.

Praktikas on tavaliselt kasutusel hinna/kuludemuutus (st tõus) 10%.

11

Toote / teenuse hinna kujunemine

Tasuvuspunkt

Tasuvuspunkt on kätte jõudnud siis, kui firmakahjumit enam ei teeni, aga kasumit ka veel

mitte,ehk tasuvuspunkt = püsikulud / (ühiku hind – ühikumuutuvkulud)

13

Tasuvuspunkti mõiste

Võimaldab objektiivselt hinnata ettevõtte eesmärkide saavutamise reaalsust;

Annab kiiret tagasisidet vajadusest muuta hinnakujundamise põhimõtteid (kas müügihinna tõstmiseks on võimalust? Mida pakuvad konkurendid? Mis lisaväärtus saavad kliendid?);

Pöörab tähelepanu toote müümisega / teenuse osutamisega seotud kuludele (Millised on hädavajalikud kulud? Kas ma ei kuluta liiga palju? Millised oleksid alternatiivid loobumata kvaliteedist?)

14

Tasuvuspunkti arvutamise olulisus

OÜ Julge Looming tegutseb maalikunsti koolituse valdkonnas. Igakuiste püsikulude suuruseks on 300 eurot (telefon, internet,

arvuti liising, kodulehe majutus). Ettevõttes on 1 omanik, juhatuse liige kui ka koolitaja, kes esialgu oma töötasu minimaalsete

püsikulude hulka ei arvesta. Omanik pakub maalikunsti kursuseid kus tema muutuvkuludeks on koolitusruumi rent (2h),koolitusmaterjalide kulu, suupisted, kokku 75 eurot. Omanik müüb oma ühekordset koolitust müügihinnaga 100 eurot.Arvutuskäik:1) Omaniku ühe koolituskorra (2 h) brutokasumiks on 100 – 75 = 25 eurot.2) Püsikulude katmiseks on vaja kuus läbi viia 300 / 25 = 12 koolituskorda.

Järeldus 1: Omanik peab kuus ilmtingimata läbi viima vähemalt 12 koolituskorda, et katta oma firma minimaalsed püsikulud.

See on Omaniku jaoks esimene tasuvuspunkt ja kriitiliselt oluline igakuine miinimum-eesmärk. Selle eesmärgimittesaavutamine tähendab Omaniku firmale rahalisi raskusi, kuid siinkohal on oluline tähelepanu pöörata et Omanikule

endaleei jää 12 koolituskorra läbiviimise eest veel sentigi.

Järeldus 2: Juhul kui Omanik soovib endale ka palka maksta, siis tuleb kindlasti lähtuda palgafondist kokku (ehk netotasu +Töötaja maksud + Tööandja maksud = palgafond kokku). Kui Omanik teenib iga järgneva koolituspäevaga brutokasum 25eurot ja see jääb Omaniku firmale ja Omanik soovib endale nt netotasu 500 EUR/ kuus (mis teeb palgafondina kokku 830

EUR(soovitav abivahend: www.kalkulaator.ee ), siis peab Omanik tegema vähemalt lisaks 12 koolituskorrale lisaks 830 / 25 = 33koolituskorda kalendrikuus. Kokku peaks OÜ Julge Looming teostama kuus vähemalt 12 + 33 = 45 koolituskorda.

Mis arvate sellise ettevõtte hinnakujundusest ja tasuvuspunkti arvutusest?Mis soovitusi annate ettevõtjale?

15

Tasuvuspunkti praktiline ülesanne

Finantsprognooside praktika

finantsplaanerimine on vajalik:- Nn. Sisekliendile: omanikele ja juhtkonnale;- Nn. Väliskliendile: investorid (pank, EAS, Töötukassa jne).

aitab näha terviklikku ülevaadet ettevõtte olevikust ja tulevikust;

konkretiseerida ettevõtte eesmärke ja nende saavutamist;

võimaldab hinnata adekvaatselt ettevõtte:- kasumit/kahjumit; - rahavoogusid; - varasid; - kohustusi.

17

Finantsplaneerimine – kellel ja miks?

Finantsplaneerimise etapid Prognoosimine – püütakse aimata eelseisvaid

tegevusvaldkonnaga seotud arenguid (turunõudluse, hindade, tehnoloogiaga seotud muutusi ja nende mõju), ennustades potentsiaalseid tegevusmahte. Väga oluline info keskkonna analüüsist.

Alternatiivide projekteerimine – hinnang ettevõtte olukorrale tegevusmahtudel alternatiivsetes situatsioonides (tegevusplaan A, B, C);

Konkreetsete plaanide koostamine - eelarve koostamise võimaldab saada ülevaadet ja tagasisidet kuidas seatud eesmärkide saavutamine toimub vastavalt seatud eesmärkidele.

Allikas: Kertu Lääts, Tartu Ülikool

Finantsprognoosi vorm - soovitusEesti ärikeskkonnas on enamlevinudfinantsprognooside vormiks EASi poolt avaldatudvorm, mida aktsepteerivad enamik finantsasutusi jamis hõlmab endas:

- müügi planeerimist;- kassavoogude planeerimist (väga oluline!!!);- kasumiaruande prognoosi;- bilansi prognoosi;- tööjõu prognoosi.

Allikas: http://veeb.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/finantsplaneerimine/isegenereeruvate-finantsprognooside-vorm-

Finantsplaani koostamine – teooria või praktika?Äriplaanide koostamine ja ettevõtete panganduse praktikasttulenevalt on finantsplaani (kassavood, bilanss, kasumiaruanne)koostamine olematu või puudulik.Peamised puudused: Eesmärkides puudub mõõdetavus ja konkreetsus (käive, kasum); Exceli tabelis toodud prognoosid ei klapi eesmärkides tooduga; Oma tööaega ja panust ei hinnata reaalse kuluna omahinna

arvutamisel; Müügi planeerimine alusetult optimistlikuna ja kulude planeerimine

ebareaalselt madalatena. Suhtarvude olulisust ja informatiivsust alahinnatakse (suure

käibega firma puhul võivad suhtarvud näidata hoopis negatiivset finantsseisu).

Praktiline ülesanne 1: hinnakujundus ja finantsplaneerimine

2011 aastal otsustasid 5 sõpra teostada oma unistuse ja avada pubi/baari, mis koondaks tutvusringkonna ja pakuksmõnusat meelelahutust. Meeskond oli mitmekülgne ja omas erinevat kompetentsi nii toitlustusest, müügist jaettevõtlusest. Pubi asukoht oli Tallinna kesklinnas.

Ettevõtte investeeris pubi sisustusse ja avamisse ca 100 000 EUR, mis oli ühtlasi ka maksimaalne raha midaomanikel oli. Finantsprognoos investeeringuteks tehtud osaliselt (muutus ajas, kuna nö oma “lapsesse” soovitipanustada maksimaalse kvaliteediga), puudus prognoos äritegevuseks peale pubi avamist. Toodetehinnakalkulatsioonid koostati vahetult enne pubi avamist (menüü koostamist) ja nende puhulvõeti eelkõige aluseks konkurentide hinnad. Pubis hakkas ühes vahetuses töötama korraga 6 inimest (2 kokka ja 4teenindajat), kokku oli personali suurus ca 12 inimest (keskmine töötasu palgafondina kokku ühele töötajale 1000EUR). Ettevõtte omanikud/juhtkond tasu ei saanud.

Peale 2 kuud tegutsemist tekkisid pubil makseraskused ja 4 kuud hiljem pubi sulges uksed, jäädes võlgu niikoostööpartneritele, töötajatele kui ka kaotasid omanikud kogu investeeringu.

Grupi arutelu – mida tehti õigesti ja mida valesti?

Praktiline ülesanne 2: loengu materjali omandamine

Vasta 2-le küsimusele kirjalikult:1. Mis olid 3 kõige olulisemad teadmist mida loengust

omandasid?2. Milline on Sinu küsimus, millele soovid põhjalikumat

vastust saada?

Lisa paberile oma kontakt e-mail ja ma vastan Sinuküsimusele personaalselt!

Tänan!