VEEBRUAR 2016

MARELI OTSEESMÄRGID JA SIHID PEAVAD OLEMA SUURED, AGA NEN-DENI JÕUDMISEKS TULEB ASTUDA MÕÕDUKAID SAMME

KARJÄÄRINÕUSTAMINETOOB SELGUST 6–7

NOORENA TÖÖKOLLEKTIIVIS 12

KAS ILUSATEL INIMESTEL ON LIHTSAM 14–15

MIDA LUBAVAD TÄHED AASTAKS 2016 18–19

J U H T K I R I

SANDRA SAAR

Uus semester on jälle käes ja aeg on pühendada end õppetööle. Ilmselt uue semestri hakul mõtlesid enamus üli-õpilasi, et seekord püüavad nad pare-mini õppida ja mitte jätta kõiki kodu-töid viimasele hetkele või üldse lasta neil üle tähtaja minna. Uus semester, vanad lubadused.

ENAMUS meist astus ikkagi üli-kooli selleks, et õppida eriala, mis huvitab, ja ammutada endasse võimalikult palju

teadmisi selles valdkonnas. Samas rõhutatakse pidevalt, et ülikooliaas-tad on ilusaim aeg elus ja sellest tuleks võtta kõik, mida vähegi võtta annab. Vahel ilmselt käib peast läbi mõte, et no kuidas ma võtan sellest ajast kõike, kui nii palju on õppida ja teha.

Kui parasjagu on järjekordne selline hetk, siis soovitan lugeda kohe siit kõrvalt arstitudeng Liis Puisi arvamuslugu, kes kirjutab, kuidas arstitudengid jõuavad lisaks õppimisele ka aktiivset elu elada. Pärast selle loo lugemist ei tohiks keegi enam mõelda, et nad ei jõua, ei viitsi, ei taha. Nii et ei mingeid vabandusi enam. Kui teised jõua-vad, siis kuidas sina ei jõua?

Kuigi tulime ülikooli õppima, siis tegelikult pole see kõige olulisem. Ma usun, et palju väärtuslikumad on sõbrad, kelle me ülikooli lõppe-des endaga kaasa võtame. Ja ühised

mälestused nendega. Meie selle kuu kaanestaar Marili

ütles ka, et ei tohi unustada, et meie aeg on just siin ja praegu. Me saame ise luua enda seiklused ja mälestu-sed. Võimalused on praegu ja neid tuleb ära kasutada.

Ma olen selle mõttega igati nõus, et just praegu on aeg luua mäles-tusi, mida vanaduspõlves meenu-tada. Aga selleks, et neid mälestusi luua, on meil vaja enda ümber häid sõpru, sest vaevalt keegi pen-sionipõlves tahab mõelda, mida ta üksinda korda saatis. Olulised on ikka inimesed ümberringi. Kui sa mõtled mõnele toredale mälestu-sele, siis ikka ju meenub see, kellega sa tol hetkel koos olid.

Ülikool on ideaalne võimalus leida enda kõrvale häid kamraade. Üht eriala õppivad inimesed on enamjaolt samade huvidega ja seega peaks ka jutuainet jätkuma. Veebruar on ka sõbrapäevakuu, nii et igati paslik on rääkida natuke sõpradest. Mina võin küll öelda, et ülikool on andnud mulle väga häid sõpru, kellega loodan suhelda ka pärast lõpetamist.

Kolmandal kursusel õppijatel on jäänud viimane semester, et olla iga päev koos oma kursuse-kaaslastega, kes praeguseks ajaks on ilmselt saanud juba väga-väga kalliks. Kui lõputunnistused käes, siis läheb igaüks oma rada. Kes edasi magistrantuuri, kes tööle, kes hoopis välismaale. Vahet pole,

kuhu elu lennutab, siis ärge unus-tage neid inimesi. Isegi kui pole tükk aega suhelnud, siis haarake telefon ja helistage neile. Uurige, kuidas neil läheb.

On sõpru, kellega võib mõne kuu tagant kohtuda ja vahepealset aega nagu polekski olnud. Kõik on nii hea ja tuttav. Samas on ka selliseid sõpru, kellega polegi aja möödudes enam millestki rääkida. Mõnes mõttes on see loomulik, et osad suhted vaju-vad ära ja selle asemel tekivad uued, aga kui inimesed on ikkagi läheda-sed olnud, siis ärge laske neil suhetel unustuste hõlma vajuda, vaid nähke nende nimel vaeva.

Ma olen üsna kindel, et kõik me teame, et lähedasi inimesi ei tohiks võtta iseenesestmõistetavalt, aga ometi me aeg-ajalt teeme seda. Kui tunned, et pole viimasel ajal olnud just parim sõber, siis mõni väike žest aitab kenasti olukorda paran-dada. Tee oma sõbral tuju heaks ja ütle talle näiteks midagi ilusat. Ma olen kindel, et tal on seda hea meel kuulda. Aga ole aus. Keegi ei taha komplimenti, mis pole tõsi.

Seega lisaks selle semestri suurele mõttetööle veetke nii palju aega kui vähegi võimalik oma kursusekaas-laste ja teiste sõpradega. Lõpuks on ikkagi head mälestused need, mida me mäletama jääme, mitte see, mis hinde ühes või teises aines saime.

Edukat semestrit ja palju häid mälestusi!

SÕBRAD, TEIEGA ON HEA

Peatoimetaja Sandra SaarKeeletoimetaja Minna KuslapReporterid Kristel-Maria Kadajane, Merilin Reede, Kaisa Laur, Mari -Liis Korkus, Maili Tirel

Küljendaja ja fotograaf Argo IngverVastutav väljaandja Laura KabonenVäljaandja Üliõpilaskonna SA Tiraaž 1300Trükk Ecoprint AS

TOIMETUS

2

A R VA M US

LIIS PUIS V KURSUSE ARSTITUDENG

Kas olete kuulnud lugu arsti tudengist, kes ainult õpib, õpib ja õpib, ning kui aega üle jääb, siis natuke sööb ja harva magab? Või siis linnalegendi, kuidas teised üliõpilased pidutsevad, juuratudengid pidutsevad ja õpivad ning arsti tudengid ainult õpivad? Müüdid on toredad, aga need tuleb murda.

ARSTITUDENGINA julgen kindlalt väita, et vähe-malt mina ei tea ühtegi sellist noort arstihakatist,

kes sobiks ülaltoodud kirjeldusse. Muidugi me õpime. Õpime kohe väga palju, aga müüdist tuleb kind-lasti eemaldada sõna „ainult“. Me teeme nii palju muud ka. Hingame, sööme ja elame peaaegu sama-moodi nagu normaalsed inimesed. Lisaks mahuvad meie päevadesse ka pere, sõbrad, töö (mis omakorda võib olla nii erialaline, mittemedit-siiniline kui ka mõni teadusprojekt), trennid jpm. Võib tekkida küsimus, kas meile on ikka antud ööpäeva 24 tundi ja nädalasse 7 päeva. Jah, ikka on, kuid me oleme head ajaplanee-rijad. Väide „Kes teeb, see jõuab!“ kehtib sada protsenti. Iseenda näitel julgen öelda, et ajal, mil tege-misi on meeletult palju, olen väga hästi organiseeritud ning leian kõi-gele oma aja ja koha. Muud moodi ju lihtsalt ei saa. Kui voolad oma tegemistega kogu aeg kaasa, siis

tuleb ka see ajaplaneeri-misoskus vooluga kaasa. Kui aga võrdlen seda mõne puhkuseperioo-diga, kus üks väheseid kohustusi on kirjutada artikkel, siis selle kallale asumine nõuab palju ajaressurssi ja diskus-siooni iseendaga.

Miks arstitudengid rabavad tihti endale palju muid kohustusi peale õppimise? Kui me tege-leks päevast päeva ainult õppimisega, lõpetaks me õige pea arstide asemel patsientidena. Õppetöö on väga intensiivne ja suuremahuline, kliinili-

ses õppes lisanduvad ka patsiendid oma lugude, haiguste ja muredega. Emotsionaalselt võib see olla väga kurnav. Seetõttu on absoluutselt hädavajalik, et peale meditsiini oleks veel millegagi tegeleda. Olgu see siis sport, muusika või mõni mittemeditsiiniline töö. Miski, mis viib mõtted eemale anatoomilistest struktuuridest, nagu sulcus tendi-nis musculi fl exoris hallucis longi (suure varba painutajalihase kõõlu-sevagu) või tarkuseterast „luukoe posttraumaatilises reparatiivses regeneratsioonis eristatakse sar-naselt luukoe histogeneesiga int-ramembranoosset ja kondraalset ossifi katsiooni” või sellest, et kuula-sid haiglas praktikumis mõne pat-siendi rasket haiguslugu menin-goentsefaloradikuloneuriidist.

Mitmed arstitudengid töötavad kooli kõrvalt ka haiglates põeta-jate, abiõdede või abiarstidena. Ühest küljest on see rahaline toetus. Teatavasti on arstiõpe pikk ja terve aeg oma vanemate kulul elada ei tundu õige. Teisalt on see meie jaoks praktika. Arstiõpe on esimesel viiel aastal peamiselt teo-reetiline, seega tahame igasugu-sest praktilisest kogemusest kinni haarata.

Paljud arstiüliõpilased on aktiivsed organisatsiooni-des. Üks eredaim näide on Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS). Miks oma niigi vähest vaba aega veel vabatahtlikule tööle pühen-dada? Meile on ikka koolis räägitud,

et lisaks sellele, et arstiteaduskonda astuvad enamasti keskmisest kõr-gema empaatiatasemega inimesed, on tulevastel arstidel tihti aktivee-runud ka maailmaparandamise geen. Tänu seltsile on meil võima-lik seda geeni nii enda kui ka oma inimeste heaks ära kasutada. Ühest küljest on võimalus organiseerida üritusi, mis toovad kasu arstituden-gitele kas siis erialaliselt või silma-ringi laiendamiseks. Teisest küljest saame läbi viia projekte, mis aitavad kaasa sellele, et maailma kõige ter-vemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis (viimane lausejupp on EAÜSi visioon). Hea näide on EAÜSi Vaktsineerimisgrupp, mille liikmed käivad perekoolides rase-datele vaktsiinidest ja nende oluli-susest rääkimas. Arstitudeng võiks ju mõelda, et küll ma töötava ars-tina jõuan tegeleda n-ö inimkonna tervendamise ja meditsiinisüs-teemi paremaks muutmisega ning miks kulutada sellele aega õppides. Tegelikult on aga õppimisprotsess paljuski see, mis kujundab ja kas-vatab meist arstid. Selle all ei pea ma silmas mitte ainult koolipingis omandatud teadmisi. Juba varakult murekohtade pärast hinge valuta-des ja astudes samme nende lee-vendamiseks, loome nii endale kui ka tulevastele arstitudengitele paremad tingimused õppimiseks ja arstiks kasvamiseks. Lisaks annab seltsitegevus hädavajalikke oskusi: organiseerimine, delegeerimine, meeskonna kokkupanek, puudu-jääkide märkamine ja nendega tegelemine, õppimine oma viga-dest ja edasiminek. Rääkimata sel-lest, et kõik need inimesed, kellega seda teeme, on meie enda tuleva-sed kolleegid. Koos millegi nimel tegutsemine kindlustab terveks eluks sõbrad, kellele saad alati loota.

Arstitudengid ei ole eraldi liik mingeid iseäralikke ja müstilisi tegelasi, kes istuvad hommikust kuni raamatukogu sulgemiseni suurte õpikute taga ja tuubivad pähe ladinakeelseid fraase. Need, kelle sõbraks on mõni arstitudeng, ilmselt seda ka teavad. Kellel veel pole tulevastest arstidest sõpru, siis loodan, et see kirjatükk kergitas saladuseloori ja avas pisut rohkem meie maailma.

ARSTITUDENG, AGA IKKAGI INIMENE

Foto: Erakogu

3

T Ü ÜS A

ELINOR ÕUNAP

Kõigile neile, kel on soov tuua veidi uuendust oma tudengipõlve ja kom-bata võimete piire, võiks kindlasti järg-nev huvi pakkuda. Nimelt on üliõpilas-konna sihtasutus Ole Rohkema eest-vedajana taaskord täiendamas enda ridu. Paneme hetkel kokku ülelinnalise Rebasenädala korraldusmeeskonda ja otsime uusi suleseppi ajakirja Ole Rohkem toimetusse.

E SITEKS Rebasenädalast, mis toimub traditsiooniliselt septembrikuu alguses ja nagu nimigi viitab, on see

suunatud just värsketele tudengi-tele. Paljude jaoks saab Tartust uus kodu ja soovime, et esmakursus-lastel mööduks siinsesse keskkonda sisseelamine võimalikult hõlpsasti. Seepärast korraldamegi palju erine-vaid üritusi, mis aitaks rajada tugevat ja vastupidavat vundamenti värviki-revale tudengipõlvele. Lisaks sellele teeme koostööd mitmete noorteor-ganisatsioonidega, kes aitavad esile tuua Tartu mitmekülgsust.

Üritusi on erisuguseid, paljud neist meelelahutusliku eesmär-giga, kuid anname ka ülevaate koolivälistest tegevustest, tutvus-tades organisatsioone ja sporti-misvõimalusi. Kindlasti leidub neis üritustes midagi kõigi jaoks. Kes leiab endale juurde uusi tuttavaid, eluaegseid sõpru, mõni võib-olla

isegi armastuse, kellega paarikümne aasta pärast meenutada just neid Rebasenädalal veedetud päevi. Kes liitub mõne organisatsiooniga, kus ta saab teha kõike eelnevat ja lisaks avastada oma potentsiaali. Kes leiab endale mõne uue sportimiskoha ja kes lihtsalt veedab mõnusalt aega.

Kõige selle teostamiseks on vaja üht väga head meeskonda. Selleks otsimegi Rebasenädala korraldus-tiimi uute lennukate ideedega juhti ja liikmeid. Nii meeskonna juhil kui ka liikmetel võiks olla juba mõnin-gane ürituste korraldamise koge-mus. Juhile tuleks kasuks ka vara-sem meeskonna või projekti juhti-mine. Rebasenädala meeskonda on oodatud inimesed, kellele meeldib suhelda ja töötada meeskonnas. Samuti peaks meeldima tegeleda logistikaga, sponsorite otsimisega, ta ei karda väljakutseid ja meeldib mõelda väljaspool kasti.

Teiseks otsime uusi kirjutajaid ajakirja Ole Rohkem toimetusse, ajakirja, mida te just parajasti loete. Ootame sellessegi meeskonda ini-mesi, kellel on juba mõningane varasem kogemus selles valdkon-nas. Meeskonda kuuluvad peatoi-metaja, küljendaja, keeletoimetaja ja püsiautorid. Ajakiri ilmub enamasti üks kord kuus ja on mõeldud just aktiivsele tudengkonnale. Kui oma kirjatükkide avaldamine pakub huvi ja kui ajakiri Ole Rohkem kutsub sind lugema, siis soovitan kindlasti

meeskonnaga liituda. Omalt poolt pakume mõnusat

keskkonda, kus viia ellu oma lennu-kad ideed. Saaksite osaks meie liik-meskonnast, mis koosneb umbes 50 vabatahtlikust noorest, kes õpin-gute kõrvalt soovivad tulihingeliselt panustada sellesse, et Tartu oleks maailma kõige arendavam kesk-kond noortele. Pakume võimalust kaasa rääkida meie strateegia koos-tamisel ehk võimalust aidata kaasa Tartu tudengite elu kujundamisel.

Kandideerimine meeskonda-desse toimub 8.–29. veebruaril. Kui on tahtmist end proovile panna, teha koostööd ägedate ettevõtlike noor-tega, saada osa meie organisatsiooni kultuurist ja keskkonnast, siis saada oma CV ja motivatsioonikiri aad-ressile elinorounap@gmail.com. Küsimuste korral olete oodatud kir-jutama samale aadressile.

Kui praegu ei ole aega ega soovi erinevatel põhjustel kandideerida, siis tasub alati silm peal hoida meie kodulehel olerohkem.ee. Nimelt on seal olemas alaleht „liitu meiega“, kus on üleval kõik ametikohad, mis on parajasti täitmata ja kuhu on igal ajahetkel võimalik kandideerida. Seal on ka ametikohti, millele me alati uuesti uut kandideerimiskam-paaniat välja ei kuuluta. Seega tasub kindlasti huvi korral aeg-ajalt pilk peale visata.

Tule ja muuda tudengipõlve algus unustamatuks!

TULE JA PANE ALUS REBASTE

TUDENGIPÕLVELE

4

U U D I S E D

HELERI ALL

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased töötasid välja uue mooduse, kuidas toota puidust ja paberijääkidest mootorikütust.

„Praegu saab puidust ja paberijää-kidest valmistatud kütust tankida näi-teks Rootsis,” ütles TTÜ soojustehnika-instituudi teadur Ülo Kask, kes tegeles mõned aastad tagasi keskkonnasääst-like biokütuste uurimisega. Kase sõnul on puidust toodetud mootorikütus vedelkütus, mida saab kasutada dii-selmootoriga sõidukites. Rootsis tege-leb selle tootmisega praegu üks tehas ja eelkõige kasutavad sellist kütust veokid.

Tartu Ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares ütles, et eestlaste leiutatud uus tehnoloogia

muudab puidust kütuse tootmis-protsessi tõhusamaks. Nimelt avas-tasid teadlased Varese juhitud pro-jekti käigus, et kui tootmisel kasutada põlevkivituhka, on saadav kütuseko-gus märgatavalt suurem. „Lisaks on põlevkivituhk meil ka tasuta,“ märkis Vares.

Uue mooduse väljatöötamises osa-lenud tehnoloogiainstituudi laborant Indrek Viil ütles, et puidust kütuse saa-misprotsess on väga lihtne. Esmalt tuleb puit võimalikult peeneks teha ning lisada sellele soolhapet ja lahustit. Nii tekib klorometüülfurfuraal, mis Viili sõnutsi on sarnane ainetega, mis teki-vad suhkru karamellistumisel. Seejärel lisatakse tekkinud ainele etanool ja põlevkivituhk, segatakse veidi ja ongi biokütus valmis. „Siis tuleb kütus ainult ülejäänud sodist eraldada,“ märkis ta.

Ka ülejääkidele on teadlased

juba kasutusvõimalused leidnud. „Protsessist jääb üle aine, mis on sar-nane huumusele,“ ütles Viil. Seda saab kasutada näiteks väetiste tegemisel.

Projekti eestvedaja Lauri Varese sõnul võiks puidust tehtud mooto-rikütus juba praegu turul olla, kuid probleemiks on biokütuse kõrge hind.

„Praegu ta veel bensiini- ja diislihinda-dega konkureerida ei suuda,“ lausus Vares. Tema sõnutsi on ühe liitri bio-kütuse tootmishind praegu umbes kaks eurot, mis on diislihinnast poole kallim. „Mida rohkem neid uuringuid tehakse, seda madalamaks hind läheb,“ ütles Vares.

Varese sõnul saab nüüdseks üle viie aasta väldanud projekt uue tehnoloo-gia loomiseks läbi selle aasta lõpuks. Septembrikuus said tehnoloogiains-tituudi teadlased oma uuele tehno-loogiale ka patendi.

TARTU TEADLASED LEIUTASID UUE KÜTUSETOOTMISVIISI

5

T U D E N G I E LU

KAISA LAUR

Kui sa pole kindel oma valikutes ning ei tea, kuhu edasi liikuda, milliseid eesmärke seada ja kuidas neid täita või vajad erapooletut hinnan-gut, aitavad sind Tartu Ülikooli karjääritalituse nõustajad.

TÜ karjäärinõustamisele on ooda-tud kõik tudengid, sh doktorandid ja vajadusel nõustatakse ka Tartu Ülikooli erialadest huvitatud abitu-

riente. Nõustamisel pakutakse üliõpilastele tuge karjääri kavandamises, töö ja haridus-tee valikuga seotud otsuste tegemises ning tööotsimisega seotud oskuste arendami-ses. Samuti korraldatakse tasuta koolitusi ja seminare. Lisaks pakutakse ettevõtlusnõus-tamist ettevõtlusideede analüüsiks, ettevõtte loomiseks ja arendamiseks.

MILLEKS KARJÄÄRINÕUSTAMINE?Karjäärinõustaja aitab üliõpilasel paremini mõista ja analüüsida ennast, oma võimeid, teadmisi, oskusi, väärtusi ja isikuoma-dusi. Seeläbi aitab ta erapooletult näha ja hinnata reaalset olukorda ja võimalusi, et üheskoos leida vastused küsimustele, mil-lele ise vastuseid ei tea. Karjäärinõustaja aitab mitmete teemadega: eneseanalüüs, õpingute planeerimine, sobiva eriala valik, tööotsimine, ressursside leidmine, raskused valikute tegemisel jpm. Samuti on ta abiks

nii isiklike kui ka akadeemiliste eesmärkide seadmisel ja nende täitmisel. Seejuures on nõustamine professionaalne, erapooletu, konfidentsiaalne ja üliõpilase otsustega arvestav.

MIDA ÜLIKOOLIS ÕPPIDA?TÜ karjääritalituse nõustaja Julia Šarapova sõnul tasub akadeemilise kõrghariduse peale mõelda, kui sulle meeldib õppida, soovid end arendada ja kui ülikoolis leidub huvipakkuv eriala. Valikute tegemisel tuleb lähtuda enda huvist mingi tegevuse ja valdkonna vastu, sest just sellel põhineb sisemine motivatsioon, mille tulemu-sena on inimene edukam ja rahulolevam. Vähetähtsad pole ka võimed, isiksuseoma-dused, väärtused ja eesmärgid, milleks võib olla soovitud palganumber, kuid arvesse tuleb võtta ka olukorda tööturul. Kui kõik need tingimused on täidetud, on valik kõige õnnestunum, kui mitte, tuleb leida opti-maalne variant.

Õpingute ajal tasub endalt küsida, miks ma sellise valiku tegin, mis mind selles vald-konnas köidab ja mis mulle õpingutes hetkel meeldib. Kas ma tean, kuidas õpitut tööturul rakendada? Kui kahtled oma vastustes, on soovitatav külastada karjäärinõustajat. Eriti siis, kui tunned, et tehtud erialavalik pole õige. Sellisel juhul tuleb jätkata otsinguid, olla uudishimulik, katsetada, otsida välja-kutseid ja küsida nõu.

KIIREMINI, KÕRGEMALE, KAUGEMALE! AGA KUIDAS?

Mul pole õrna

aimugi, mida edasi teha...

6

T U D E N G I E LU

SIHTIDE SEADMINEEt olla edukas, on vaja tulla mugavustsoonist välja ja end arendada. Seda on aga raske teha, kui puudub üldine visioon, mille suunas lii-kuda. Siht on oluline, kuna aitab raskuste tekkimisel end kokku võtta ja motiveerida. Oma valikutes kahtlemine on loomulik, kuid suurem eesmärk aitab hinnata nende õig-sust ja püsida õigel rajal. Samas ei tohi end liigselt piirata ja välistada võimalusi, mida elu pakub. Kuigi juhused võivad mõjutada vali-kuid, on oluline olla oma valikutest teadlik. Karjäärinõustaja aitab erapooletult hinnata sinu praegust olukorda ning püstitada ees-märke ja leida võimalusi nende täitmiseks.

ÜLIKOOL JA TÖÖŠarapova sõnul on karjäärivalikute ja tööot-simisega seotud küsimused ühed sageda-semad, millega nende poole pöördutakse. Muidugi on vastus individuaalne, sõltuvalt konkreetse inimese vajadustest ja hetkeolu-korrast. Tudeng peab ise otsustama, kas

ülikooli ajal töötada või mitte. Kui on soov ja vajadus seda teha, ei saa keegi keelata, samas tuleks enne mõelda, kuidas see õppimist mõjutab ja kas neid on võimalik ühitada. Kindlasti aitavad töökogemus ja kontaktid tööturul hilisemates tööotsingutes, kuid ei tohiks unustada, et palgatööle leidub alter-natiive, kuidas end tööturul toimuvaga kursis hoida ja võrgustikku luua.

Tööotsimise meetodeid on mitmeid, kõige tõhusamad neist on aktiivsed: kasuta ole-masolevaid kontakte, võta ise tööandjatega ühendust, käi praktikal ja tee vabatahtlikku tööd. Igatahes tasub olla aktiivne igal õppe-astmel, see avardab võimalusi nii õpingute jätkamiseks kui ka tööturule liikumiseks. Juba õpingute ajal tasub leida rohkem seo-seid töömaailmaga, käia praktikal, töövar-jutamas, vestelda valdkonna esindajatega, teha vabatahtlikku tööd jne. Võib külastada karjäärinõustajat, kes aitab analüüsida moti-vatsiooni ja reaalseid samme tulevikuvõima-luste laiendamiseks.

KARJÄÄRITALITUS PAKUB KEVADSEMESTRIL ÜLIÕPILASTELE JÄRGMISI TASUTA KOOLITUSI:

• How to be Successful in Estonian Labor Market?

• Eneseturundus• Oskuslik ajakasutus• Eesmärgist tulemuseni ennast motiveerides• Kõnele julgelt ja selgelt lõputöö kaitsmisel• Tõhus tööotsing• Milline CV müüb?

• Kõnekas motivatsioonikiri• Kuidas valmistuda tööintervjuuks?• Kuidas olla ettevõtlik?• Ärimudelist äriplaanini• Toote ja teenuse arendamine• Business Model into Action• Koolituste info ja registreerumine ÕISis

rubriigis „Koolitused üliõpilasele“

7

SANDRA SAAR

Mareli Ots on aktiivne noor, kes juhib juba teist aastat Eesti Maaülikooli üliõpilasesindust. Ühel päeval sooviks neiu aga kolida tagasi kodukanti, et panustada Muhu saare arengusse.

O TS on viienda kursuse tudeng, kes õpib Maaülikoolis veterinaariks. Ta ütles, et tegelikult ei teadnud ta päris kindlalt isegi gümnaasiumi lõpus,

mis tema erialavalikuks saab. Huvi meditsiini vastu oli aga selge.

Oluline osa valiku ja otsustusprotsessi juures oli lähedastel inimestel. Neiu rääkis, et analüüsib põhjalikult suurte sammude tegemist, mõtleb pikema perspektiivi peale ja küsib nõu inimestelt, keda usaldab. Erialavalik ei erinenud sellest stsenaariumist. “Loomad on inimese kaaslasteks tingimusteta, nende õnneks on palju vähem vaja kui meil, see on eriline. Samas annavad nad meile nii palju. Me peame nende heaolu eest seisma. Loomaarstina ma saan seda teha,” põhjendas Ots oma erialavalikut.

Ots lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga, mis tema enda sõnul juhtus kogemata. Kuigi ta pidas häid tulemusi oluliseks, siis medaliga lõpetamine polnud tema jaoks eesmärk oma-ette. Kui lõpuklassis pandi välja koondhinded, siis ootaski teda positiivne üllatus.

Samas ei läinud õppimine tal alati lepase reega. Koolis oli ka aineid, millega tuli palju pingutada ja vaeva näha. “Mul ei ole kunagi olnud nii, et loen ühe korra õppematerjali läbi ja juba ongi kõik selge. Pigem nii, et loen kümme korda ja ikka veel ei ole selge. Mingis mõttes ma olin hinnetele orienteeritud ja ega ma endale selles osas järeleandmist ei teinud. Nüüd ma kindlasti ei ole enam selline, palju olulisem on protsess ja sisuline arusaamine. See, et peas tekivad loogilised seosed ja süs-teemid,” rääkis ta.

EI TAHA ÜLEJALA TEHALisaks hästi õppimisele jõudis Ots juba koo-

liajal tegeleda hoolega kooliväliste tegevus-tega. Ta on lõpetanud muusikakooli klarneti erialal ja jätkas selle täienduseks kolm aastat saksofoni mängimist. “Kuna minust kuulsat muusikut saanud ei ole, siis võib neid hobi-deks nimetada küll,” ütles ta.

Lisaks võttis Ots nooremana osa mitmete orkestrite ja kooride tegevustest.

Näiteks on ta kuulunud Eesti Noorte Puhkpilliorkestri ja Üleeestilise Neidudekoori Leelo koosseisu, kusjuures viimases kollektii-vis laulis ta veel paar aastat tagasi. Põhikoolis käis ta ka kunstiringis, aga üsna kiiresti sai aru, et sedalaadi loomingulisust temast kuidagi välja ei pigista.

Ta tunnistas, et hobidega tegelemine on paraku ülikooliaastatega unarusse jäänud. “Hobidega on nii, et ei taha neid ülejala teha ja ajapuuduse tõttu otsustasin mingiks hetkeks need kõrvale jätta.”

Ots on veendunud, et aktiivne eluviis on edukuse alus. Kõige olulisem asi, mida aktiivne olemine annab, on tema sõnul aja-planeerimisoskus. “Seda on eranditult igas eluvaldkonnas vaja. Seda on kogu elu vaja,” ütles ta.

“Tudengina me saamegi katsetada enda piire ja võimeid ning see õpetab ja kindlustab meid tulevikuks väga palju. Ma olen abso-luutselt nõus, et kui tahad olla enda valdkon-nas tegija, siis tuleb selleks palju õppida ja vaeva näha, aga ma arvan, et vahepeal tuleb end ümber lülitada. Seda aktiivseks olemine annabki – võimaluse tulla välja koolirutiinist ja turgutada enda aju muude teemadega. Seejärel on jälle lihtsam erialaseid teadmisi kinnistada,” rääkis ta.

Ots usub, et kõigil oli enne ülikooli astu-mist ootusärev tunne sees ning ettekujutus ülikooliaastastest ja -seiklustest, millest oleme kuulnud oma vanematelt ja tuttavatelt. “Ärge

MARELI OTS: “VAHEPEAL TULEB RAJALT NATUKE KÕRVALE

KALDUDA”

P E R S O O N

siis unustage, et teie aeg enda seik-lused ja mälestused luua on nüüd käes ja sellisel kujul seda rohkem ei tule. Võimalused on praegu ja neid tuleb ära kasutada. No ja kui vahel juhtub ka nii, et eksami õppi-miseks jääb ainult üks öö, siis seda parem tunne on selle läbimisel, sest sa tead, kui vähese ajaga sa suutsid esmapilgul võimatut,” rääkis Ots.

TUGEV MISSIOONITUNNE Praegu on Ots Maaülikooli üli-

õpilasesinduse esinaine. Ta ütles, et sellele ametikohale sattus ta seetõttu, et oli õigel ajal õiges kohas õigete inimestega. Enne üliõpilasesindusse astumist oli ta paari aktiivse veterinaaria-tudengiga (taas)asutanud Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Seltsi. Ots arvas, et ilmselt selle tege-vuse käigus jäi ta õigetele inimestele silma ja nii teda üliõpilasesindusse kandideerima kutsutigi.

Esimesel aastal oli Ots esinduses lihtliikmena ning kuulus haridus- ja sotsiaaltoimkonda. Selle ühe aas-taga sai ta aru, kui palju see orga-nisatsioon talle korda läheb ja selle sama ühe aastaga tegi tema ülikoo-lielu totaalse kannapöörde. Seda kõige positiivsemas tähenduses.

“Mul kujunes nii tugev

missioonitunne, et ei olnudki teist varianti, kui järgmisel aastal juhi-positsioonile kandideerida. Väga suuresti mõjutas kindlasti ka austus eelmise juhatuse liikmete vastu. Nende tehtud töö ja see, kuhu nad olid suutnud esinduse ülikoolis viia, oli austust vääriv. Ma pidin ja pean seda jätkama,” lausus Ots.

Küsimusele, miks üldse on üli-õpilasesindust vaja, vastas Ots, et muidu oleks ülikooli töötajatel ja õppejõududel liiga rahulik. Ta rääkis, et ülikoolil on vaja mingit seltskonda tudengeid, kes oma toore järjekindlusega nõuab midagi. Ta lisas, et üliõpilasesinduse kohus-tus on tegeleda ja leida ka lahen-dused nendeni jõudnud problee-midele. Tänu sellele, et esindusel on see kohustus, on neil ka õigus nende probleemide lahendamiseks pöörduda vastavate struktuuride poole.

Lisaks peab ta oluliseks üliõpilasesinduse seda poolt, mis tegeleb tudengite sotsiaalse aktivi-seerimisega ehk erinevate tudengi-ürituste korraldamisega.

Sel kevadel saab Otsal läbi teine ametiaeg üliõpilasesinduses. Juhiks olemine on andnud talle enda sõnul tohutult palju. “Ma arvan, et nende kahe aastaga olen

ennast väga hästi tundma õppinud. Enesedistsiplineerimine on kind-lasti oskus, mis nende aastatega on tulnud. See, kui ööpäevas on liiga vähe tunde, et kõikide kohustustega valmis jõuda, ja sellest hoolimata suuta välja mõelda see plaan, kuidas asjad tehtud saab. Ma olen üldiselt päris enesekriitiline inimene ja elan ebaõnnestumisi küllaltki raskelt üle, aga esinduse juhina olen õppinud mõistma, et ebaõnnestumised on aeg-ajalt vajalikud, sest nendest me õpime kõige rohkem,” sõnas ta.

EDU ALUS ON GRAAFIK Kuidas ikkagi edukalt ühendada

kool ja muud kohustused. Ots rääkis, et veterinaaria erialal on õppimist omajagu, seda nii semestri jook-sul kui ka sessiperioodil. Ta ütles, et on palju neid hetki, kus kõikide eksamite ja arvestuste tegemine tundub olevat võimatu, arvestades just õppeväliste kohustuste hulka. “Siis, kui asju koguneb nii palju, et enam ei suuda järge pidada, tuleb hetkeks aeg maha võtta, kõik kirja panna ja teha masterplan,” jagas neiu soovitusi.

Tegelkult on Otsal nagunii iga nädala jaoks graafik koostatud, kus on kirjas kõik koosolekud ja muud kokkusaamised. Nendest järele

10

P E R S O O N

jäänud vabad hetked pühendab ta õppetööle. Selline graafikute tege-mine on tema meelest omamoodi motiveeriv. Nädala lõpus näed, mis kõik oled jõudnud ära teha. “Kui oskad aega kasutada, siis on täiesti võimalik täiskohaga õppetööd teha ja täiskohaga üliõpilasesindust juh-tida,” ütles ta.

“Ma ei ütle, et see on kerge. On perioode, kus unetunde kipub ikka väga väheseks jääma ja organismi tervislikust seisukohast lähtudes ei ole see muidugi hea. Siis tuleb endale kindlasti lubada taastumis-perioode. Piisab ka ühest nädala-vahetusest. Oskus puhata on sellise tempo juures väga oluline. Mina seda kahjuks hästi ei oska. Isegi kui ma olen otsustanud, et võtan ühe päeva ja ei tee midagi, siis on väga raske end välja lülitada. Peas käivad ikka kogu aeg mõtted mida, kus ja millal on vaja teha. Seda õpib ka aja jooksul paremini tegema,” rääkis Ots.

Lisaks kõigile muudele kohus-tustele aitas Ots vedada Maaülikooli raamatukogus ka Ööraamatukogu, sest enda sõnul on ta andunud raamatukogufänn ja esimestel ülikooliaastatel oli see talle nagu teine kodu.

Viimastel aastatel ei ole ta teises kodus enam nii tihe külaline, aga selleks on ka väga lihtne põhjus. Nimelt on üliõpilasesinduse ruumid samuti hea koht õppimi-seks ja kuna Ots elab seal lähedal, siis on nii mugavam.

“Kodus õppimine on minu puhul põhimõtteliselt välistatud, kui siis ainult äärmise vajaduse korral. Sessiperioodil käin ma kodus ainult magamas. Kodus otsid paratamatult asendustegevusi ja väga raske on keskenduda. Raamatukogudes on selline üldine õppimist soodustav keskkond ja muidugi kaastuden-gid, kes on sinuga samas olukorras. Seal tunned, et ei ole üksi. Ilmselt on teistel ka palju raskeid eksameid tulemas. See motiveerib pingutama. Ei tohi ju kehvem olla,” rääkis ta.

TAGASI MUHU SAARELE Ajal, mil Eesti vaevleb probleemi

käes, et noored kolivad Tallinnasse ja Tartusse või hoopis välismaale, tahaks meie loo peakangelanna ühel päeval hoopis oma kodukohta Muhumaale tagasi kolida.

Tema arvates on suuremates lin-nades kindlasti võimalusi rohkem kui maakohas, samas on valdkondi, mille arendamine maapiirkondades

on väga vajalik. Veterinaaria on kindlasti üks nendest. “Sellises väikeses kohas karjääri teha oleks väljakutse omaette ja väljakutsed mulle meeldivad. Ma olen ilmselt ka selline inimene, kes ühel hetkel väsib sellest linnakärast ja tahaks looduslähedasemat keskkonda. Muhu saar oleks selleks omamoodi eksootiline ja eriline koht,” rääkis ta.

“Ma olen ise pigem karjäärile orienteeritud, aga see ei tohi saada kinnisideeks. Ei tohi unustada teisi elulisi väärtusi. Mulle meeldib mõelda, et need asjad ei välista tei-neteist. Eesmärgid ja sihid peavad olema suured, aga nendeni jõud-miseks tuleb astuda mõõdukaid samme,” lausus ta.

Kui uurida Otsa käest, kus on ta omadega kümne aasta pärast, siis vastas ta, et ennustamisega ta tege-leda ei julge, sest kümme aastat on pikk aeg. “Kui nii pika aja peale väga konkreetne eesmärk võtta, võib juhtuda, et me unustame vahepeal endale spontaansust ja riskide võt-mist lubada. Ma arvan, et oluline on vahepeal natukeseks rajalt kõrvale kalduda, et tagasi tulles aru saada, miks oled ühe või teise eesmärgi endale seadnud ja saad aru, et teed õiget asja,” ütles Ots lõpetuseks.

11

KO N K U R S S

TUDENG, PANE VALMIS OMA NEGAVATI IDEE

Keskkonnainvesteeringute Keskus kutsub ülikoolides taas ellu kon-kursi Negavatt. Alates 1. veebrua-rist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks.

„Senised Negavatid on tõesta-nud, et tudengitel pole puudust lennukatest roheideedest ega maailmapäästmisinnust. Pigem oli raske leida mugav koht, kus neid kahte sai üheks liita,“ rääkis KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Just selline hüppelaud Negavatt ongi, kus noored saavad koos eksper-tide abiga tuua oma kaastudengite, õppejõudude ja ülikooli töötajas-konnani selle, millesse nad usuvad.

Kahe eelneva konkursiga on praeguseks ellu viidud kuus tuden-gite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõu-namenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joo-giveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli kööki-desse maailmas ainulaadse sea-deldise, mis puhastab räpast õhku rasvast ja taaskasutab jääksoojust.

„Uues Negavatis soovime rohkem anda võimalust ülikooli-devaheliseks koostööks. Tudengid võivad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes kõrgkoolides,“ ütles konkursi pro-jektijuht Helin Sööt. „Samuti ei pea

ideede näol mõnd uut jalgratast leiutama. Võib pakkuda ka sääst-likke mõtteid, mis on varasemalt kuskil mujal küll ära tehtud, kuid ülikoolis oleks need siiski uudsed ja mõjusad.“ Sööt lisas, et ideede jaoks saab inspiratsiooni ammu-tada Negavati Facebooki lehelt.

Konkursi ideede testimise ja edasiarendamise etapis on või-malik igal võistkonnal vastavalt oma idee iseloomule kasutada mentorite abi. Mentoriteks on tippspetsialistid, kes tulenevalt oma valdkonna pädevusest toe-tavad valitud meeskonna projekti nõuga ja jagavad tagasisidet

Veebruaris käivitub juba kolmas Negavatt. Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemi-kul 1.–21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hul-gast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt.

Negavatt on Keskkonna-investeeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi koos-töös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja res-sursiteadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahen-dusi, mis aitavad ülikoolides res-sursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kam-paania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

AJAKAVA

I etapp: Projekti ideede esita-mine 1.–21. veebruar 2016

II etapp: Projekti ideede testi -mine 01.03.–11.05.2016

III etapp: Võiduprojekti de väl-jakuulutamine ja rahastamine

25.05.2016

IV etapp: Projekti elluviimine haridusasutustes kuni 2016.

aasta lõpuni

12

TÖ Ö E LU

KRISTEL-MARIA KADAJANE

Kindlasti kõnetab meid paljusid küsimus, kuidas saada tööelus edukalt hakkama, kui oled noor ja ilma varasema töökoge-museta. Üks eeldus on muidugi valdkon-nas orienteerumine, kuid sellest üksi ei piisa. Tööl edukas olemine eeldab mit-meid muidki oskuseid ja omadusi, mille omandamine nõuab teadlikku ja pidevat tööd. Järgnevalt on toodud väike spik-ker, millest enda arendamisel lähtuda.

OLE OSA MEESKONNAST Üks olulisemaid asju oma karjääri ehitamisel on oskus olla hea mees-konnamängija. Jättes erandjuhud välja, on tööprotsessid ettevõtetes enamasti ehitatud meeskonnatöö peale, mille efektiivsus määrab suu-resti ka töö üldise tulemuse. Üks peamine tiimitöökoolitustel rõhu-tatud nüanss on see, et meeskond on nii tugev, kui on selle nõrgim lüli. Tõenäoliselt oled just sina esimest päeva või kuud tööl olijana nõrgim lüli. Uue ja kogemusteta töötajana pead erilist tähelepanu pöörama oma suhtlemis- ja grupis töötamise oskuste arendamisele. Peamised nõuanded oleksid sellised:

• Austa teisi. Kuula, mida neil on öelda, ja arvesta sellega. Seda eriti aruteludes, mis on mõeldud mees-konnatöö parandamiseks.

• Väljenda teiste suhtes positiivseid ootusi. Kui inimesed tunnevad, et sa austad neid, suhtuvad ka nemad sinusse hästi.

• Lähtu tagasiside andmisel konst-ruktiivsusest ja ära võta isiklikult saadud tagasisidet.

KEHTESTA ENNAST Enda eest seismine on mõnes mõttes nagu rabedale jääle minek, sest vähe on neid, kes kohe algu-ses seda kunsti oskavad. Seepärast on kerge juhtuma, et soovides olla enesekindel, mõjutakse hoopis agressiivsena. Kollektiivis töötades see kasuks ei tule ning võib tekitada hoopis asjatuid konfl ikte ja pärssida karjääri arengut. Seega pea silmas, et enesekehtestamine ei tähenda kangekaelsust või paindumatust oma seisukohtades, vaid oskust põhjendada neid argumenteeritult ja austada sealjuures nii ennast kui ka teisi. Jälgi oma kehakeelt ja väl-jendusviisi ning pööra rõhku sellele, et räägiksid selgelt ja arusaadavalt. Unusta ära oh-mis-mina-mõtteviis ja julge rääkida seltskonnas sellest, kuidas sulle asi tundub. Julge katse-tada ja proovida erinevaid lahendusi ning ära karda eksida, kuid ole see-juures valmis tunnistama oma vigu ja õppima tekkinud olukordadest. Jää mis tahes olukorras viisakaks ja anna mõista, et ootad seda ka teistelt.

JUHI OMA AEGASinu produktiivsus sõltub otseselt sellest, kuidas sa õpid oma aega ja tööprotsesse juhtima. Mida efektiiv-semalt sa tööd teed, seda rohkem suudad sama aja jooksul korda saata ja seda produktiivsem oled. See ei ole aga siiski reklaam liinitöö tege-miseks, vaid üleskutse leida just sulle sobiv töömeetod, mis võimaldaks sul olla oma töös edukas ja tõhus. Olenevalt töö iseloomust tuleb kindlasti iga päev esile erinevaid tähelepanu ärakiskujaid, mis kes-kendumist õigelt ülesandelt eemale

tirivad (olgu selleks sotsiaalmeedia kerimine telefonis või suvalised uit-mõtted, mis pähe kerkivad ja tähele-panu eksitavad). Sea endale ajalised eesmärgid ülesannete tegemiseks ja katsu püsida enda seatud piiri-des. Samuti on mõistlik päeva lõp-pedes teha väike ülevaade töövoost ja mõelda, mida saaks järgmistel päevadel paremini teha.

HAARA INITSIATIIVKumba sa eelistaksid, kas ujuda teiste voolus või olla ise see, kes liikumise suunda ja kiirust määrab? Initsiatiivi haaramine ei tähenda ainult arutelus aktiivset osalemist ja oma arvamuse avaldamist, vaid ka oskust märgata ja ennetada töös ettetulevaid takistusi ja julgust otsida neile lahendust. Kui sa märkad probleemi, siis ära oota, millal sul palutakse see lahendada, vaid võta endale ülesandeks tegeleda sellega juba enne teisi. Initsiatiivikus, mis on üks hinnatuimaid omadusi tööandjate jaoks, tähendab aktiivset osalust meeskonnatöös ja on otsene vastand lihtsalt vooluga kaasaujuja-tele. Boonuseks on võimalus otsus-tada ise oma tööga seonduva üle, mitte lasta seda teistel teha.

JULGE KÜSIDA JA VASTUTADA Arusaadav, et varasema kogemuse puudumise tõttu on paljud olukor-rad tööelus sinu jaoks esmakord-sed, mistõttu sul puudub teadmine nende lahendamisest. Seepärast julge küsida nõu (kui vaja, siis kor-duvalt) ja julge kasutada oma teisi omadusi, et rakendada saadud tead-misi ka uutes olukordades. Oluline on see, et oleksid algusest peale või-meline vastutama oma otsuste ja tegevuse üle.

KUIDAS TÖÖL ELLU JÄÄDA

13

KAS ILUSATEL INIMESTEL ON

ILUSAM ELU14

P S Ü H H O LO O G I A

MAILI TIREL

Võiks arvata, et välimus on tähti s vaid mõnede elukutsete puhul. Siiski kipuvad ilusad inimesed olema edu-kamad kõigil elualadel, näitlejatest tegevjuhti deni.

JUBA lapsepõlves loetud mui-nasjuttudes olid ilusad print-sessid lahked, töökad ja üdini head ning inetud võõrasõed

alati õelad, laisad ja kiuslikud. Ka fi l-mides kipuvad antagonistid olema eemaletõukava välimusega, vastu-kaaluks kangelase sümmeetrilistele näojoontele ja säravale naeratusele. Igapäevases elus kipume ilusatele inimestele omistama häid omadusi, nagu lahkus ja sõbralikkus, justkui ümbritseks neid headuse oreool. Poeetiline sõnakasutus on siinko-hal taotluslik. Nähtust, kus üldmulje määrab arvamuse inimese (aga ka fi rma või toote) teistest omadus-test või oskustest, nimetatakse halo-efektiks.

Halo-efektist räägitakse kõige rohkem seoses füüsilise atraktiiv-suse ja sellega seonduvate isik-susejoontega. Uuringud on näi-danud, et ilusat inimest peetakse seltskondlikumaks, humoorika-maks, intelligentsemaks, lahkemaks, edukamaks, tervemaks ja ka lihtsalt õnnelikumaks kui vähem atraktiiv-seid inimesi. Halo-efekt toimib ka akadeemilises kontekstis, kus hal-vasti kirjutatud essee võib saada rohkem punkte, kui selle autor on atraktiivne, ja ka kohtusaalis, kus ilusad süüalused saavad kergemaid karistusi. Ühes Soome uuringus leiti, et ka poliitikas on ilusamad inime-sed edukamad – füüsiliselt atrak-tiivsemaks hinnatud inimesed said valimistel rohkem hääli. Samuti on leitud, et beebid eelistavad atraktiiv-semaid nägusid vähem atraktiiv-sematele. Ilusaid inimesi peetakse usaldusväärsemateks ja nendega jagatakse altimalt isiklikku infot.

Nendele leidudele toetudes võik-sid ilusad inimesed kaaluda peale modellikarjääri ka koomiku, kirja-niku, saatejuhi, õpetaja, poliitiku, õe, ämmaemanda, arsti, müügiesindaja või hoopis detektiivi, salaagendi või intervjueerija elukutset.

Ükskõik, milline amet neist valida, võivad atraktiivsed inimesed saada vähem atraktiivsetest kolleegidest kuni neli protsenti rohkem palka. See kehtib eriti esinduse ja esitlus-tega seotud ametite puhul, nagu müügitöö või koolitused. Samuti on inimesed altimad annetama, kui annetuste koguja on pilkupüüdva ja

hoolitsetud välimusega. Vaatamata kõikidele leidudele on

ikkagi levinud arvamus, et füüsi-line ilu ja intelligentsus on justkui vastandid. Seda kujutatakse kõige sagedamini fi lmides, kus helge-mad pead ei ole kõige säravama välimusega ja vastupidi. Kust päri-neb selline uskumus, kui uuringud on näidanud, et atraktiivsemaid inimesi peetakse muu hulgas ka intelligentsemateks?

Sellele küsimusele tasub läheneda hoopis teisest nurgast – miks pee-takse intelligentseid inimesi füüsi-liselt ebaatraktiivseteks? Ühe vastu-sena võib välja tuua selle, et inime-sed, kes on väga tuntud oma kõrge intelligentsuse või esmaklassilise teadustöö poolest, ei vasta sageli ühiskonna iluideaalidele. Albert Einstein, Stephen Hawking või Marie Curie ei fi gureeri kõigi aegade kõige ilusamate inimeste edetabeli-tes. Siinkohal tuleb mängu kättesaa-davuse heuristik. Kui keegi räägib intelligentsusest, tuleb ilmselt palju-dele silme ette mõni maailmakuu-lus teadlane, näiteks Hawking, ja nii seostub intelligentsus mitte just eriti särava väljanägemisega. Teine seletus võib olla, et tegelikult ei ole intelligentsete ja vähem intelligent-sete inimeste välimuses keskmiselt mingit vahet. Uuringud on näida-nud, et inimesed kipuvad hindama füüsilist ilu selle järgi, kui palju keegi sellesse panustab. Niisiis peetakse atraktiivsemaks inimesi, kes oma välimuse eest rohkem hoolitse-vad ja kannavad endale sobivaid ja stiilseid riideid ja aksessuaare. Kui aga meik, riided ja muud kau-nistused ära võtta, ei pruugita olla sugugi atraktiivsem kui keskmine inimene. Intelligentsemad inime-sed panustavad ilmselt rohkem oma vaimsetele annetele, samas kui vähem intelligentsemad panus-tavad rohkem välimusele ja seda põhjusega. Nagu näha, võib väli-mus väga kaugele viia.

Ühesõnaga ole ilus ning elu on lust ja lillepidu. Tegelikult mitte, ilusal väljanägemisel on ka mõned halvad küljed. Ühe uuringu koha-selt võtavad arstid ilusate inimeste terviseprobleeme vähem tõsiselt, kuna ilu seostatakse parema tervi-sega. See kehtib eriti inimeste puhul, kellel pole mitte ainult ilusad näo-jooned, vaid ka sportlik ja/või sale kehaehitus, mis ühiskonnas samuti kõrges hinnas on.

Samuti võib ilu tuua probleeme töökohal või selle saamisel. Kui töö-vestlusel intervjueerib füüsiliselt atraktiivset kandidaati samast soost

isik, kes on ise vähem atraktiivne, siis võib kandidaat kadeduse tõttu töökohast ilma jääda. Ilusaid ini-mesi võidakse näha ka vähem auto-riteetsetena ja seetõttu eelistatakse mõnedel ametikohtadel vähem atraktiivseid inimesi. Füüsiliselt atraktiivsed naised võivad jääda ilma töökohast või ametikõrgen-dusest, kuna neid nähakse vähem autoriteetsete ja ratsionaalsetena kui mehi, kuigi siinkohal mängi-vad muidugi rolli ka seksistlikud eelarvamused.

Vaadates kui palju rõhku ilule pannakse, tundub veider, et ilusad inimesed võiksid üksikud olla. Ent ometi on uuringud näidanud, et väga ilusaid inimesi nähakse kätte-saamatutena ja „tavalised” inimesed kipuvad ennast neile vastandama. Nii, nagu inimesed soovivad üldi-selt hoida enda ja eemaletõukava inimese vahel suuremat vahemaad, liigutakse ka väga atraktiivsete inimeste teelt kõrvale ja hoitakse vahet. See võib tunduda austuse või aukartuse märgina, kuid ometi tekitatakse enda ja ilusa inimese vahele füüsiline vahe. On ka leitud, et tutvumissaitidel saavad rohkem kohtingukutseid mitte need, kes näevad oma profi ilipildil ebamaiselt ilusad välja, vaid need, kelle pilt on

„maalähedasem”. Uuringud on seega leidnud vas-

turääkivaid tulemusi. Ühelt poolt on ilusad inimesed edukamad, teisalt võib ilu karjääriredelil edasironi-mist hoopis takistada. Siinkohal on paslik küsida, milline on ilus inimene. Kuigi iluideaalid võivad kultuuriti varieeruda, on leitud kaheksa omadust, mille järgi hin-natakse atraktiivsust kõikjal: noorus, sümmeetria, keskpärasus, suguhor-mooni markerid, kehalõhn, liiku-mine, jume ja juuste tekstuur. Kõik mainitud omadused väljendavad inimese tervist ja tema sobivust järeltulijate saamiseks. Näiteks ebasümmeetriline nägu võib vii-data haigusele või vigastusele ja teha näo omaniku niimoodi eba-atraktiivsemaks. Meeldiv kehalõhn kannab infot immuunsüsteemi kohta. Peale sümmeetria hinna-takse näo puhul ka muid omadusi. Ilusal naisel peaksid olema suured silmad ja väike lõug, nägusal mehel aga tugev ja lai lõug.

Kas tundub ebaaus, et neil, kes on juba geeniloteriiga võitnud, läheb elus libedamalt? Siiski ei tasu pead norgu lasta, sest uuringud on näi-danud, et nii, nagu ilusaid inimesi nähakse headena, nähakse häid ini-mesi füüsiliselt atraktiivsematena.

15

O R G A N I S AT S I O O N

SANDRA SAAR

Oled sa kunagi mõelnud, et tahak-sid mõne aja välismaal elada? Kui aga pool aastat või koguni aasta tundub liiga pikk aeg kodumaalt eemalolemiseks, siis organisat-sioon GLEN pakub võimalust saada välismaal kogemusi kolme kuu jooksul.

S IGNE Kangur on üks neist, kes otsustas eelmisel aastal minna GLENi abiga mujale elama. Valitud

sihtkohaks sai Ukraina. Neiu viibis Lääne-Ukrainas, kus ühis-kond oli sõjast peaaegu puutu-matu ja igapäevaelu oli pehmelt öeldes retro, tunnistas ta. Ta rääkis, et ühes sööklas arvutati siiani puust abakusel, kommi sai osta paberist tuutu sees ja põhi-line automark liikluses oli Lada.

Kangur rääkis ajakirjale lähe-malt Ukraina-elust ja mida ta sellest kogemusest võitis.

Kuidas tuli idee osaleda selles projektis?

“See tuli ikka väga spontaanselt.

Eelmise aasta jaanuarikuu lõpus sain sõbralt kõne, kes rääkis õhinaga GLENi programmist ja võimalusest minna vabatahtli-kuks Ukrainasse. Üks projektis osalemise eeldus oli keskkonna- ja maastikukujunduslik haridus, mistõttu ta arvas, et sobiksin hästi kandideerima. Minule tundus see kõik liiga ootamatuna, kuid saades hetk rahulikult projekti sisusse süüvida, hakkas asi üha enam mulle meeldima – erialane töö üsna ohutus Ukraina kandis, sakslasest kolleeg ja põnevad koolitusnädalad. Saatsin oma paberid, käisin intervjuul ja osu-tusingi valituks.”

Millega Ukrainas tegelesite?“Töötasin kolm kuud toreda

saksa neiuga Lvivi Regionaalse Park Znesinnya administratsioo-nis, mis koosnes kümmekonnast inimesest ja vähemalt kolmest direktorist. Pargi asedirektori idee oli taaselustada viinamar-jataimede kasvatamise funkt-sioon linnapargi lõunanõlvadel ja ühildada see kogukonna aia ideega. Seal oli ajalooliselt selline

maakasutus ning meie ülesanne oli siis teha uurimistööd, kavan-dada tegevused, leida koostöö-partnerid ja teavitada kohalikke, et selline suur projekt on tulemas.

Õnneks leidsime veel enne praktika lõppu kohaliku noor-teorganisatsiooni, kes otsis omale pikemaajalist projekti, ja nad võtsid eesmärgiks meie algata-tud tegevustega edasi minna. Ka Lvivi Põllumajandusülikool sai meie ametlikuks partneriks ja jäi lubadus, et kevadel saadetakse tudengid parki viinamarjater-rasse rajama.”

Mida see kogemus andis?“Isiklikust vaatenurgast oli sel-

line hüpe kärtsu ja mürtsuga tudengipõlve lõpetamine. Kool sai ju eelmisel suvel läbi ja millal enam jõuab selliseid hullusi teha kui mitte nüüd. Kui andsin lähe-dastele teada, et olen kolmeks kuuks Ukrainasse suundumas, nägin loendamatuid kordi juuk-sepiirini kergitatud kulmupaari. Eriti üllatav oli uudis minu pere-konna jaoks. Esialgu sain ema käest kategoorilise „ei“, kuna

KOLMEKS KUUKS VÄLISMAALE

Ekskurseerime – Vaade Skole

raudteejaama ülekäigusillalt

Fotod: Erakogu

16

ESITLEB

Tom SToppardi draama

arkaadiaLavastaja AIn MäEoTS

osades Jaanika arum — priiT STrandberg — STen karpov — Jüri LumiSTe — ragne pekarev pireT Laurimaa — marian HeinaT — TaneL JonaS — markuS dvinJaninov

raivo adLaS — reimo Sagor — marguS JaanoviTS — karoL kunTSeL

esietendus 13.02 vanemuise suures majas

O R G A N I S AT S I O O N

Ukrainas oli siis ja on endiselt olukord kriitiline.

Erialaselt sain korraliku koge-muse võrra rikkamaks. Pusisin palju kaardiprogrammide kallal ning kindlasti oskan nüüd pare-mini hinnata ja väärtustada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, mida kodumaal kasutada saame. Alates Maa-ameti täpsetest kaar-tidest kuni selge ja suuremalt jaolt elektroonilise bürokraatiani välja.”

Ajal, mil erinevaid projekte on päris palju, siis miks peaks üks noor inimene just GLENi projek-tis osalema?

“Olulisimad põhjused on koge-mus ja kontaktid. Lisaks suurepä-rasele lisandusele su maailmapilti, CVsse ja võib-olla ka erialastele oskustele, on hindamatu see, kui sa saad vaadata tagasi ja mõelda, et ma olin seal ja tegin. Et sa ei läinud kolmeks kuuks päikese-reisile, vaid said kogemuse töö-tamisest hoopis teises kultuuris ja anda oma panuse kohalikku ellu.

Kui paljud vabatahtlikke suu-navad programmid on pike-maajalised, minimaalselt poo-leaastased, siis selles program-mis oli sihtriigis viibimise aeg piiratud kolme kuu peale. Seega oli tarvis muuta oma tegevus

piisavalt efektiivseks, et viia ellu kavandatud tegevused poole lühema ajaga. Mulle näiteks see just meeldis.

GLEN on selline organisat-sioon, mille kaudu on või-malik leida väga mitmekülg-seid projekte üle terve maa-ilma. Eestis koordineerib seda Arengukoostöö Ümarlaud koos Välisministeeriumiga. Sihtriiki sõitmisele eelnevad kaks suurt eelkoolitust Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis, millest osa võttes satud ühte suurde ja aktiivsesse perre, mis koosneb umbes 70st noorest särasilmsest maailmaparandajast.”

Kuidas valitakse sihtkohad, kuhu noori saadetakse?

“GLENi võrgustik on aastate jooksul paika loksunud süsteem, mis viib vabatahtlikud noored arenguriikidesse, kus siis tehakse kohalikes vastuvõtvates organi-satsioonides projektipõhist tööd. Vastuvõtvad organisatsioonid taotlevad endale praktikante just konkreetsete ülesannete tarbeks, et saada uut know-how’d ja see-läbi edendada ka maailmahari-dust. Täpsed sihtriigid ja konk-reetsed projektid sõltuvadki sel-lest, mida välja pakutakse.”

Dim Legend – kes oleks arvanud, et üks restoran, mille katusel on auto, saab üheks peamiseks must go vaatamisväärsuseks

Mahepeet

Virmenska tänav – üks mitmetest põnevatest avastamisväärsetest kohvikutänavatest Lvivis.

17

MIDA LUBAVAD TÄHEMÄRGID AASTAKS 2016

KAALUD 24.09 – 23.10

Lähiajal võid leida end olukor-rast, kus igapäevarutiin kipub ära tüütama ning üksluisusest tingitud igavus sunnib sind peegli ees või keset ööd voodis pidama peas filosoofilist mono-loogi teemal “Mida ma oma eluga teen”. Mõtlemisega loomulikult ei jõua kuhugi, seega pigem proovi tegutseda. Võta üks pabe-rileht, pastakas ja kirjuta valmis pööraste tegevustega sisustatud to-do list. Edasi jääb vaid täide viia eesmärk kõik nimekirja kas-tikesed linnukestega täita.

SKORPION 24.10 – 22.11

Aasta kutsub sinus esile seni vähenähtud ahviliku joone. Ahvilik muidugi mitte selles mõttes, et hakkad õppejõudude pahameeleks esitlema teisi ahvivaid plagiaatlikke esseid või teisi kursuse läbimiseks nõu-tavaid kirjatöid. Ahvilik hoopis selles mõttes, et hakkad olema 110protsendiliselt uudishimulik, avastades ehk äkki enese jaoks ootamatu hobi. Seega käi ringi silmad, kõrvad, teisisõnu kõik meeleelundid avatuna.

AMBUR 23.11 – 21.12

Sind eesootavat võib kirjel-dada TU-valemiga: tuleahvi aasta + tulemärk nimega Ambur = tulistavalt tuline tulevik. Aeg on hakata võtma julgemaid samme karjääriredelil tõusmiseks ja keskenduda tähtsaimale. Hoia eemale motiveerimatusest, lais-kusest ja muust tähelepanu haju-tavast, sest lähiaeg su elus hakkab olema nagu noolevise – ainult sihile fokuseerides tabad märk-laua pullisilma.

KALJUKITS 22.12 – 20.01

Tähetargad, šamaanid, selgeltnä-gijad ja spirituaalsed amatöörid on sinu suhtes üksmeelel – Kaljukitsel on aeg hakata eristuma massist. Tahad kanda koos sokke ja san-daale? Kanna. Tahad pikemat aega hakata youtuber’iks? Hakka. Tahad kirjutada ühe postmodernistliku romaani? Kirjuta. Tahad, et juuk-suritädi lõikaks sulle kurikuulsa mullet-soengu? Siis lase. Ära kuula teiste arvamusi, kuula vaid iseend.

VEEVALAJA 21.01 – 19.02

Kevadel tärkab koos rohuga sinus meeletu armastus kokakunsti vastu. Möllad hullumiseni köögis, vaaritad kõiksugu head ja paremat, mille tulemusena nii sa ise kui ka su sõbrad paar kilo ümaramaks lähevad. Tegelikult pole selle vastu kellelgi midagi, sest võrratud mait-seelamused on seda väärt. Muidugi tasub end selle kõrval rohkem lii-gutada ja sporti panustada, kuid see ei pidurda hoogu köögis, sest su toidud muutuvad ajapikku aina maitsvamaks ja tervislikumaks. Hoia seda joont.

KALAD 20.02 – 20.03

Kuigi jõuludest on juba üle kuu aja möödas, hakkad alles nüüd pidusöömingutest taastuma. Järsku tunned tavalisest tugeva-mat tõmmet spordi vastu, eriti mis puudutab veega seotud alasid. On aeg avastada endas uued võimed ja alustada mõne põneva hobiga, mis võib sind tulevikus veel kaugele viia. Sportimise vahepeal naudi jalu-tuskäike loodusesse, soovitatavalt mõne veekogu äärde. Argipäevadel, kui kaugele minna pole mahti, piisab täiesti ka Emajõest ja Anne kanalist.

Toimetuse astroloogid uurisid tähti ja panid kirja, mida erinevad tähemärgid võivad aastalt 2016 oodata.

S I I A L Ä H E B P E A L K I R I

MIDA LUBAVAD TÄHEMÄRGID AASTAKS 2016JÄÄR 21.03 – 20.04

Uuel semestril heida vaheldu-seks nurka oma sarved ja vaata elu teise pilguga. Jäta hetkeks oma jäärapäisus ja arvesta või-malusega, et vahel on kompro-miss parem kui lõputu vägikai-kavedu. Ürita inimestele läheneda pehmelt, sest kõik ei mõista, et su karmi väliskesta taga on soe süda, mistõttu olulised inimesed võivad eemale pageda. Samas ei tohiks oma sarvi täiesti hüljata, sest iseenda eest seismine on igaühe enda teha.

SÕNN 21.04 – 21.05

Uus aasta toob sulle edu nii armuasjades, koolis kui ka tööl. Kõik tundub minevat kui lin-nutiivul. Jäta meelde see küt-kestav tundmus, et seda hiljem, kui võib-olla pole nii head ajad, enda motiveerimiseks kasutada. Samas viib sinu jõuline sihikind-lus ja tähelepanelikkus pisiasjade suhtes alati püstitatud eesmärgini. Ürita tähele panna rohkem suurt pilti ja võta otsuseid vastu kaine peaga. Liigne emotsionaalsus võib tegelikku pilti moonutada, mistõttu võivad tulemuseks olla valed otsused.

KAKSIKUD 22.05 – 21.06

Uuel aastal jätkad sama hooga – rabeled mitmel rindel, hing pae-laga kaelas. Võta hetkeks aeg maha ning pane paika oma prio-riteedid ja eesmärgid. Võimalik, et pead nii mõnestki kõrvalisest loobuma, kuid ainult selleks, et jõuda lähemale oma tegelikule sihile. Ära pelga kasutada selleks abivahendeid: joonista mõtte-kaart, kirjuta kõik selgesõnaliselt üles ja kriipsuta maha üleliigne. Alati võib teistega nõu pidada, külastada karjäärinõustajat ning arutleda sõprade ja perega. Samas ära unusta, et oma elu elad sina, mitte teised. Ära lase neil liigselt su otsuseid mõjutada.

VÄHK 22.06 – 23.07

Uuel semestril armud jäägitult raa-matutesse, mis iseenesest on väga tore. Avarda oma tavalist ampluaad ja uuri valdkondi, mis siiani polnud päris sinu teemad. Astu välja oma tava-listest piiridest, sest ilukirjandusele leidub hulganiselt alternatiive. Loe ettevõtlusest, majandusest, psühho-loogiast, filosoofiast, matemaatikast, orgaanilisest keemiast, tuumafüüsi-kast, millest iganes. Kui su teadmised mingist teemast on nullilähedased, saab alustada kergemate kirjutistega (artiklid! Lugema ei pea ainult raa-matuid) ja seejärel minna rohkem süvitsi. Aga ära end lugemisse mata, elu eksisteerib ka väljaspool. Samas, et võtta maksimum, analüüsi loetut ja suhesta see juba olemasolevate tead-mistega, et saaksid seda efektiivselt rakendada.

LÕVI 24.07 – 23.08

Algav aasta kütab üles sinus sise-mise mina, kes erinevalt sinu väli-sest minast on rahulik, tagasihoidlik ja kaugeltki mitte suursuguselt uhke. Võimalik, et alateadvuses elav tiigri-kutsu tahab võtta sammukese tagasi ja tuua argiellu meeli paitavaid toi-minguid, premeerimaks oma niigi edukaid selja taha jäänud aastaid. Mine osta üks nendest müügiede-tabeleid murdvatest (täiskasvanutele mõeldud) värviraamatutest, tõmba jalga taevalikult pehmed sokid ja puhka saja pleedi embusesse mäs-situna. Hinga sügavalt sisse ja välja, sest sa oled väikese puhkuse välja teeninud.

NEITSI 24.08 – 23.09

Hetkel võib tunduda, justkui su praegune seisund on kirjeldav tähe-rea “asdfghjkl” kujul, kuid hea organi-seerijana suudad sa meisterlikult need tähed paigutada tähestikulisse järje-korda. Kui elu annab sulle sidruneid, tee neist üks tarte au citron. Teisisõnu, kuitahes stressirohkes olukorras sa ka ei asuks, väljud sellest pudrust kenasti enda väljamõeldud strateegiaga.

MARI-LIIS KORKUS

Kui Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin esitas oma loengus viiuldaja Eeva Talsile küsi-muse “Mis sind inspireerib?”, kõlas viimase huulilt kindlameelselt vas-tuseks viiul. Talsi, kes lisaks muusi-kule on ka Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli pärimusmuusika osa-konna juhataja, jätkab endiselt inspi-reerival instrumendil poognatõmbeid. Muuseas salvetsab ta uusi lugusid.

Oli see lapsepõlveunistus või spontaanne otsus siduda end muusikamaailmaga?

“Kasvasin muusika keskel ja tund-sin alati, et ühel või teisel viisil jääb see minuga. Otsus minna ülikooli muusikat õppima tekkis alles kesk-kooli lõpus. Asusin õppima Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimus-muusika erialale ja peaaegu kohe tundsin, et see on minu jaoks õige valik. Mul on hea meel, et minust sai muusik, kuna armastan muusikat ja musitseerimist.”

Maailmas on sadu erinevaid inst-rumente, ent valisite muusikaliseks eneseväljendusvahendiks just viiuli. Mille poolest on see teistest pillidest erilisem?

“Mulle on alati meeldinud viiuli kõla ning seda õppides tekib väga hea muusikaline kuulmine. Samas kõik pillid on omamoodi erilised ja ma ei pea üht teisest paremaks. Mängin aeg-ajalt ka kitarri ja hiiu kannelt.”

Meenutades oma aegu ülikooliseinte vahel, kas oli mingisuguseid raskusi, mida tuli alistada õppetöö käigus? Kui jah, siis milliseid?

“Eks raskusi tekkis ikka, aga olu-line oli õppida neid ületama. Suurim raskus oli võitlus tohutu lavanär-viga. Sellest sain üle alles peale kooli lõppu.”

Kuidas sisustasite tudengipõlves vaba aega?

“Seda liiga palju ei jäänudki, aga ikka esinemistega sünnipäevadel ja pidudel, et elatisraha teenida.”

Igaühel ei pruugi õnnestuda muusika-maailmas läbilöömine. Milles peitub eduka karjääri saladus selles sfääris?

“Töökus, eneseusaldus ning konstruktiivse kriitika kuulamine ja arvestamine.”

Kas hobi võib ühtlasi olla ka töö, mil-lest elatuda, või peaks neid kahte hoopis teineteisest lahus hoidma?

“Ma pole kunagi muusikuks ole-mist tööna võtnud. Olen õnnelik, et saan sellest ära elada tehes tööd, mis on samas mu hobi ja mis mind rõõmustab.”

Millega hetkel muusikalises mõttes tegelete?

“Olen põnevil, sest salvestan uut plaati nimega “Vähemalt täna”. Kõik lood on sündinud koostöös luu-letaja Juhan Aruga, kes on päris-elus hoopis matemaatik. Materjal on soe, kerge ja võib paljusid rõõ-mustada. Kutsusin plaadile män-gima häid muusikutest sõpru ja plaanime märtsi lõpus ka väikseid esitluskontserte.”

VIIULDAJA, KES LAULIS KUULSAKS SÕNAD

“ET SAADA PRUUNIKS TEISEKS JUUNIKS”

Curly Strings 2015. aasta tudengite öölaulupeol Tartus. Vasakult: Villu Talsi,

Eeva Talsi, Taavet Niller, Jalmar Vabarna.