Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis

Hanna-Stella Haaristo

Eesti Üliõpilaskondade LiitSotsiaalpoliitika nõunik

hannastella.haaristo@eyl.ee

Taust

Kas kõrgharidusele pääsevad ligi andekad ning võimekad, olenemata nende elukohast, soost, keelelisest taustast, vanusest, sotsiaalsest staatusest jt teguritest?

OECD raport Eesti kohta: - “kõrgharidusele juurdepääs tugevasti seotud üliõpilaste

ning nende perede sotsiaalmajandusliku taustaga”; - “õiglane ligipääs ei ole kuulunud Eesti kõrgharidus-

poliitika prioriteetide hulka”.

Hinnanguline, puudub ülevaade ja analüüs!

Eesmärgid (1)

selgitada välja kõrgharidusele juurdepääsu probleemi olemus ning ulatus Eestis;

tagada järjepidevus üliõpilaste olukorra uurimisel; identifitseerida kõrgharidusele juurdepääsu takistavad ja

soodustavad tegurid Eestis; sõnastada poliitikasoovitused õiglase juurdepääsu

tagamiseks; kaasata rahvusvahelisi teadmisi Eesti kõrghariduspoliitika

kujundamisse;

Eesmärgid (2)

teavitada poliitikakujundajaid ja huvitatud osapooli ligipääsu teemadel;

arendada debatti ligipääsu ning hariduspoliitika pideva monitoorimise teemadel;

töötada välja põhimõtted kõrghariduspoliitikate mõjude üldiseks ning regulaarseks monitoorimiseks.

Metoodika

1. Uuringu läbiviimine teemal „Õiglane ligipääs kõrg-haridusele Eestis”:

Sotsiaalmajanduslik taust Elukoht Emakeel

Kvantitatiivne analüüs ja kvalitatiivne uuring.Rahvusvaheline võrdlus.Poliitikasoovitused.

Metoodika (2)

2. Uuringutulemuste kommunikatsioon.

3. Töötoad poliitikakujundajatega uuringutulemuste arutamiseks, lahenduste väljatöötamiseks ning monitooringupõhimõtete väljatöötamiseks.

4. Põhimõtete väljatöötamine kõrghariduspoliitika regulaarseks monitooringuks ning poliitikate mõjude hindamiseks.

Osalejad

Eesti Üliõpilaskondade Liit

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

OECD ekspert

Oodatavad tulemused

Otsene sisend kõrghariduspoliitika teadmispõhisele kujundamisele:

- adekvaatne alusinfo poliitikate kujundamiseks, poliitikate mõju hindamiseks ja monitooringuks (HTM, kõrgharidusinstitutsioonid);

- parem informeeritus ja suutlikkus üliõpilaste huvide esindamisel ja kaitsmisel poliitikakujundamise protsessis (EÜL ja üliõpilaskonnad);

- haridusvaldkondlike uuringute teostamise kompetentsi tõstmine Eestis.

Aitäh kuulamast!