Nr 3 (212)

Hind 0,26 € Märts 2013

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Eesti Vabariigi 95. aasta-päeva tähistati pidulikult ka Halliste vallas ja Mõisakülas.

Halliste põhikoolis 22. veeb-ruaril toimunud kontsert-aktusel kõneles Halliste vallavanem Andres Rõigas. Kooli ajaloo-õpetaja Reet Soosaar meenutas huvitavat Eesti iseseisvumise taastamise päevist 1991. aasta augustis.

Kontsertosas esinesid kooli mudilas- ja lastekoor, mudilaste rahvatantsurühm, kodutütred jt. Külalistena astusid üles lasteaia-lapsed ja rahvatantsurühm Turel.

Pärast aktust viis vallavanem koos teda saatnud kodutütar-dega vallarahva ning koolipere poolt pärja ja süütas küünla Va-badussõjas langenud kangelaste mälestusmärgi jalamil koolimaja kõrval kirikupargis.

Halliste rahvamajas 24. veeb-ruaril toimunud kontsert-aktusel soovis vallarahvale rõõmsat pidupäeva taas vallavanem Andres Rõigas. Ülevaate Halliste

kandi ajaloost viimase saja aasta vältel andis nüüdseks meie seast juba lahkunud ajaloolane Aksel Tiideberg. Esinesid Halliste kooli õpilased ja rahvamaja mudilaste pillimänguring Airika Gastoni juhendamisel. Lõpuks maitsti pidupäevatorti.

Mõisaküla kultuurimajas peetud aktusel kõneles linna-pea Ervin Tamberg. Iseseisvuse taastamise aegu 1991. aastal

Eestis ja Mõisakülas meenutas Mõisaküla muuseumi juhataja Anu Laarmann.

Linnapea ja kultuurimaja juhataja Laine Pedaja andsid üle linna tänukirja ja roosiõie aasta jooksul eri elualadel kõige enam Mõisaküla heaks panustanud inimestele.

Kauni pidupäevakontserdi andsid lasteaia- ja koolilapsed ning kultuurimaja segaansambel

Kungla. Pidupäev lõppes väikese saalis torti ja kohvi maitstes.

Mõisaküla koolis ja lasteaias oli pidupäeval külas linnapea Ervin Tamberg. Koolis tunnustati staažikamaid töötajaid. Esinesid lapsed. Pakuti kompvekke.

Õisu rahvas kogunes 24. veebruaril Vabadussõjas lan-genute mälestuskivi juurde, et asetada pärjad ja süüdata küünlad langenute mälestuseks. Üheskoos lauldi riigihümni. Sõna võttis Halliste vallavanem Andres Rõigas. Aldur Lehtaru tänas, et seda paika pole unus-tatud. Laulis ansambel Rosin. Koduteemalist luulet lugesid Tiina Triksberg, Virve Kivja ja Silver Hermiste.

Päikeselise päeva jätkuks suunduti Veskijärve äärde vii-vale teele vastlaid tähistama. Ettevõtmise korraldajaks oli Õisu rahvaselts koos abilistega. Lõpuks joodi ühiselt taimeteed ja söödi kringlit.

MEElis sõErd

Foto: Virve Kivja.

President Toomas Hendrik ilveselt 23. veebruaril Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis riikliku teenetemärgi vastuvõt-jate seas olid ka Paavo Mikko Juhani lampinen ja Alli laan-de, kelle tegevus on seotud Halliste valla ja Mõisaküla linnaga.

AS Viljandi Aken ja Uks nõukogu esimees Paavo M. J. Lampinen, kes pälvis Valgetähe IV klassi teenetemärgi, on üks Õisu mõisa taastamise eestve-dajaid. Õisu sepikoja omanik mõisauurija Urmas Tuuleveski iseloomustab Lampineni kui tublit, sõbralikku, suure kultuu-rihuvi ja laialdaste teadmistega meest.

Alli Laande, kes pälvib Val-getähe V klassi teenetemärgi, on aastaid hingega edendanud mulgi keelt ja kultuuri. Lisaks juhendab ta Mõisaküla kul-tuurimaja rahvatantsurühma Ütenkuun ning oli juhendajaks ka samas tegutsenud Mõisaküla mudilaste mulgi folklooriringile. 1970.–80. aastail juhtis Laande kultuurielu Halliste rahvamajas.

Riikliku autasu pälvinud Alli Laandele ütlesid 27. veebruaril Halliste koolis südamlikke tänu-sõnu Mulgimaa omavalitsuste juhid ja Mulgi kultuuri instituudi tegevjuht Janne Järvelt. Koos meenutati tehtut ning Alli Laan-de rääkis vajadusest laiemaks koostööks ja kaasamiseks kas mõttekoja vms. näol, kes käiks

koos korra kvartalis. Ühtlasi tõdes Laande, et temale osaks saanud tunnustus pole isiklik

au, vaid Mulgimaa märkamine ja tunnustamine.

MEElis sõErd

Vabariigi aastapäevaaktusel Mõisaküla kultuurimajas said linnalt tänukirja ja roosiõie paljud tublid inimesed. Pildil võtab need linnapea Ervin Tambergilt ja kultuurimaja juhataja Laine Pedajalt vastu eakate tantsujuhendaja Helga Sams (keskel).

Õisus järgnes vabariigi aastapäeva tähistamisele meeleolukas vastla-päev. Pildil õisulane Eda Raev (esiplaanil) luuaslaalomirajal.

Abja eakate klubi Meelespea memmede rühm rõõmsas tantsuhoos naistepäevapeol Mõisaküla kultuurimaja laval.

Mulgi kultuuri silmapaistva edendamise eest president Toomas Hend-rik Ilveselt riikliku teenetemärgi vastu võtnud Alli Laandet (keskel) õnnitlesid teiste seas ka Mulgimaa omavalitsusjuhid.

Tähistati Eesti Vabariigi 95. aastapäeva

Paavo Lampinen ja Alli Laande pälvisid riikliku teenetemärgi

KODUKANDIS

Halliste koolimajas jäädvustati mälestust Kalev Raavest

Eakad tähistasid naistepäeva

Foto: Erakogu.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Kalev raave 87. sünniaastapäeva eel avati Halliste kooli-majas aula kõrval seinal asetseva Kalev raave portree all silt teda tutvustava tekstiga, meenutamaks suurmeest ka peale-kasvavatele noortele.

„Halliste koguduse kirikuõpetaja aastail 1988–2001. Siinse, 1988. aastal avatud koolimaja mõtte ehitamise algataja ja suur toetaja. Halliste valla aukodanik.“ Selline tekst pildi alla seinale kruvitud puitalusel plaadil tutvustab nüüd igale koolijütsile, aga ka kooli külalistele Kalev Raavet (20. märts 1926 – 4. märts 2004).

Kalev Raavet ja tema hiigelpanust Halliste heaks meenutasid tekstitahvli avamisel õpilastele soojade sõnadega Halliste valla-vanem Andres Rõigas ja Halliste põhikooli ajalooõpetaja Reet Soosaar. Järgnevalt vaadati aulas ühiselt pooletunnist mõjusat dokumentaalfilmi Kalev Raavest.

Kalev Raave portree alla tekstitahvli paigaldamise mõtte algatajaks oli Raave võitluskaaslane endine Halliste vallavanem Väino Kangur. Tekstitahvli valmistas Ants Helinurme Töötuba OÜ Viljandis.

Kauni portree Kalev Raavest maalis pärast teda Halliste ko-guduse õpetajaks olnud Henri Pahapilli kunstnikust tütar Natali isa ettepanekul vaid kolme päevaga ajalehes Eesti Kirik ilmunud üsna häguse foto põhjal. Portree avati 7. novembril 2003 viie aasta möödumise puhul uue koolimaja avamisest.

MEElis sõErd

Mõisaküla kultuurimajas pidasid ühiselt naistepäevapidu kohaliku eakate ühenduse sootuluke liikmed ja nende külali-sed Abja sõsarklubist Meelespea.

Rõõmsas peokavas esinesid Mõisaküla tantsurühm Vapra-kesed Ene Akkaja juhendamisel, Abja kultuurimaja näitlejad Hilja Sikka ja Juhan Purju ning Meelespea tantsumemmed Viive Niinemäe käe all. Lillede ja sünnipäevalauluga õnnitleti Sootulukese kaht sünnipäevalast. Tantsuks mängis Meelespea kapell, juhendajaks Rosalie Ralja.

Klubi Meelespea president Endla Tirgo tänas Sootulukese juhatuse liiget Ene Akkajat küllakutse eest. Positiivse vastukaja leidis Mõisaküla kultuurimaja Laine Pedaja taas väljendatud mõte hakata piirkonna eakate ettevõtmisi korraldama ühiselt – kordamööda Abjas, Hallistes ja Mõisakülas.

MEElis sõErd

Märtsikuu keskel paigaldati Halliste koolimajas asuva Kalev Raave portreemaali alla suurmeest tutvustav tekstitahvel. Fotol meenutab Kalev Raavet õpetaja Reet Soosaar (paremal).

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Vabadussõda oli Eesti rah-vale ränk, aga seal näidati üles ka palju vaprust. Ka Hallistes tuli tegutseda ja võidelda selle eest, et noor Eesti Vabariik püsima jääks.

Hallistest 26 ja Abjast 23 meest, kokku poolsada meest ühest kihelkonnast said vap-ruse eest Vabadussõjas Va-badusristi. See oli ennenäge-matu ega ole võrreldav teiste Eestimaa kihelkondadega. Mis kutsus selle esile?

Selle kutsusid esile põhili-selt kolm asjaolu. Esiteks see, et Vabadusristi kavaleridele lubati maad. Terve rida neist olidki sellised, kellel omal maad ei olnud, aga kes seda igatsesid. Teiseks see, et juba mitme põlvkonna vältel oli

Halliste kihelkonnas noori mehi kasvatatud isamaa aus-tamise ja kaitsmise, vapruse ja ennastsalgavuse vaimus. Kolmandaks, siinsed mehed olid mulgid: mulgil on ikka uhke tunne, kui ta saab olla vapper, kui ta saab silma paista. Ja seda nad tõesti ka suutsid.

Üks koht Viljandimaal, kus toimusid väga ägedad pöördelahingud, oli teatavas-ti Kärstna. Vähem teatakse, et selliseks kohaks oli ka Halliste.

Vabadussõda oli üldse selline sõda, kus ei olnud alalist rindejoont, vaid olid tugipunktid, sest vägesid oli vähe ja neid ei jätkunud. Üks rood paiknes näiteks Pornu-

sel, teine Voltvetis, kolmas Tihemetsas jne.

Detsembri lõpus 1918 olid punaväed välja jõudnud Apja ja Karksisse ning Eesti väed paiknesid Halliste kan-dis Pornuse ja Indu liinil. 7. jaanuaril otsustati, et nende vägedega, mis paiknesid Pornusel, lüüakse vaenlased välja Abjast. Samal päeval toimuski lahing Abja mõisa pärast. Päev läbi tulistati, aga tulemusteta, oli mitu surnut. Siis saadeti abipalve Viljan-disse, et saadetagu järgmisel päeval appi suurtükid.

Suurtükid saabusidki 8. jaanuari hommikul, aga juba tuli teade, et vaenlane on Ab-jast jalga lasknud. Neile olid peale tunginud ühed 6. polgu

roodud Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme poolt. Piiramisrõn-gasse sattumise hirmus olidki vaenlased Abjast lahkunud. Väed, mis paiknesid Pornu-sel, saadeti Taagepera suunas taganenud vaenlasi jälitama.

Nii on 7. jaanuar Halliste rahvale üheks selliseks täht-päevaks, mida võiks tähistada ja tasuks meeles pidada, sest sel päeval toimus siin pöörde-lahing ja Eesti väed hakkasid edu saavutama.

AKsEl TiidEbErg,

ajaloolane

HALLISTE VALLAVOLIKOGU• (30. I) otsustas valla elanike paremaks teenindamiseks, vallatöötajate töötingimuste parandamiseks ja majandusliku kokkuhoiu saavutamiseks algatada vallamaja ruumide ümberpaigutamise Kaarli rahvamajas asuva-le praktiliselt kasutamata keskküttega pinnale ja Halliste raamatukogu ümberpaigutamise praeguse vallamaja ruumidesse;• tegi vallavalitsusele ülesandeks korraldada valla elanike kaasamisel suviste ürituste korraldamiseks sobiva koha leidmise;• (27. II) võttis vastu valla 2013. aasta eelarve;• otsustas maksta alates 1. I 2013 hüvitist järgmiselt: vallavolikogu esi-mehele tööülesannete täitmise eest 237 € kuus, vallavalitsuse liikmetele (väljaarvatud valla ametnikud) valitsuse istungil osaletud iga tunni eest 8 €, volikogu liikmetele istungist osavõtu eest 18 €, komisjonide liikmetele (va valla ametnikud) komisjoni töös osaletud iga tunni eest 8 €. Lubas tõsta alates 1. I 2013 ametnike ja hallatavate asutuste töötajate palgamäärasid 10 protsenti;• määras Halliste vallavanema töötasuks alates 1. I 2013 1266 € kuus. HALLISTE VALLAVALITSUS• (18. XII) kinnitas 2012. aasta detsembrikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 2194, 80 €;• kehtestas Halliste valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste asjaajamiskorra. MõISAKüLA LInnAVOLIKOGU• (21. II) tegi muudatusi Mõisaküla kooli pedagoogide töötasustamise alustes ja töötasumäärades;• arutas kolmandal lugemisel Mõisaküla linna 2013. aasta eelarve eelnõud;• kuulas ära linnapea ja linnavolikogu esimehe info.

MõISAKüLA LInnAVALITSUS• (12. II) tunnustas EV 95. aastapäeva kontsert-aktusel kultuurimajas üle antud tänukirjaga järgmisi isikuid: Helga Sams – aktiivne eakate tantsurühma juhendaja, Laila Hakkaja – kauaaegne ringijuhendaja, Kristiina Tukk – idamaiste tantsude ringijuhendaja, Udo Jakobson – motospordi edendaja, Rünnar Grünverk – meeldejäävate näituste korraldaja, Eha-Diana Pikkor – kaunite luuletuste looja, Kadi Kask – segaansambli Kungla juhendaja, Ilmar Kuusk – motospordi edendaja, Kaja Õigus – väga tubli Mõisaküla noortejuht, tubli projektikirjutaja, aktiivne abiline ürituste korraldamisel, Uno Tisler – aktiivne ürituste jäädvustaja, Juta Jalakas – tubli käsitöötoa juhendaja, käsitöönäituste korraldaja, aktiivne vabatahtlik kultuuriürituste korraldamisel, Maie Leimann – aktiivne vabatahtlik kultuuriürituste korraldamisel, Priit Rööp – muuseumile annetuste tegija, Tiiu Varik – moeetendustel „Noor moelooja 2012“ ja „Noor moelooja 2013“ võiduka Mõisaküla esinduse juhendaja, Milvi Tiit – kiire reageerimise ja abi eest Pärnu tn 43 kõrvalhoone põlengul, Alo Kirikal – kiire reageerimise ja abi eest Pärnu tn 43 kõrvalhoone põlengul ja uue kõrvalhoone ehita-misel, Ott Varik ja Rasmus Ots – sportlike saavutuste eest Viljandi HC käsipallimeeskonna koosseisus (pronksmedal Eesti 2012. aasta MV-lt), Kristjan Keres – sportlike saavutuste eest TTÜ korvpal-limeeskonna kooseisus (V koht Eesti 2012. aasta MV-lt), Indrek Jürise – sportlike saavutuste eest (pronksmedal Eesti juunioride 2012. aasta MV-lt tõstmises), Reivo Keng – sportlike saavutuste eest (IV koht Eesti juunioride 2012. aasta MV-lt tõstmises, maakonna parim tõstja 2012. aastal), Mikk Varik – sportlike saavutuste eest Viljandi spordikooli võistkonnas (hõbemedal Eesti A-klassi 2012. aasta MV-lt käsipallis), Jaanus Hugo Ermits – sportlike saavutuste eest (hõbemedal Eesti juunioride 2012. aasta MV-lt mootorrataste mäkketõusus), Tanel Buström – sportlike saavutuste eest (II koht kulturismis RV võistlustelt Lätis), Mõisaküla korvpallivõistkonna liikmed – sportlike saavutuste eest korvpallis; • tunnustas kauaaegset linna kultuurielu edendajat, puhkpilliorkestri juhti Iivo Hakkajat seoses 75. sünnipäevaga linna tänukirja ja rahalise preemiaga 300 €;• tegi muudatusi linnavalitsuse hallatavate asutuste töötasumäärades;• (20. II) määras ja maksis välja veebruarikuu toimetulekutoetused 9 taotlejale summas 1294,68 €.

OMAVAliTsUsKrOONiKAT

* Lõik EV 95. aastapäeva tähistamise aktusel Halliste rahvamajas 24. II 2013 peetud kõnest.

ÕNNITLEME!

KRISTI PAIMLA ja ANDRES AUVÄÄRT – 22. II sündis perre poeg GREGOR.KIRSIKA ja NIHAT EROL – 3. III sündis perre tütar KAROLIINA.

Halliste Vallavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsi ELNA KÕLL 93LINDA ARU 90HANS RIIET 86PILVI KIKKAS 82LEILI MARTINSON 80ILSE REIMANN 80VALVE LAPPERT 75LEIDA NURK 75NIINA KARKUS 75VILMA PUKS 75LEMBI TANI 70

OLEV SARAL 88EMMA-OLINDE KOIDU 86JEVDOKIA IVANOVA 86MARTIN TEEARU 84HANS KADAK 84ALIIDE KUUSK 82HAIME KUNINGAS 80ELSA LINDIKREI 75LUULE-EHA SULTS 75EVA KORNIS 75PILLE USPENSKI 70

Halliste vallavalitsus Mõisaküla linnavalitsus

Halliste , Mõisaküla, Karksi ja Paistu omavalitsu-sed ning Tuhalaane külako-gukond Karksi vallast osa-levad Kodanikuühiskonna sihtkapitali poolt rahastatud projektis „Maale elama“.

Projekti raames toimub 13. aprillil Tallinna tehnikaülikooli peahoones mess, tutvustamaks pealinlastele Mulgimaad kui väärt paika elamiseks. Messil saab uurida siinseid kinnis-varapakkumisi, kavas on piir-konda tutvustavad vestlused, esinevad taidlejad, tegevust

jätkub lastele, saab maitsta Mulgimaal valmistatud toite jne.

Projekti tulemusena soovi-takse parandada võimalusi ja info kättesaadavust neile ini-mestele, kes sooviksid soetada maale oma kodu või suvekodu.

Vallavanem Andres Rõiga-se sõnul on Halliste vallas selle teemaga tegeletud juba üle kümne aasta. Omandatud ko-gemuste edasiandmiseks koos-tatakse messile väike infoleht, kus on esile toodud mõned viimastel aastatel korrastatud

Halliste piirkonna ajaloolised arhitektuuriväärtused ja nen-de omanikud.

Messitemaatikaga saab kuni 31. oktoobrini vältava projekti lõpuni tutvuda veebi-lehekülje www.maale-elama.ee vahendusel. Kui kellelgi on huvi oma müügivalmis kinnis-vara laiemalt reklaamida või on tekkinud muid huvitavaid mõtteid seoses projektiga, siis palutakse võtta ühendust pro-jekti kontaktisikutega, kelleks on Hallistes Andres Rõigas (andres@halliste.ee, tel 5342

0346) ja Mõisakülas Ervin Tamberg (ervin.tamberg@moisakyla.ee, tel 5805 2900).

Andres Rõigas selgitas, et omavalitsused ei osta küll kellegi kinnisvara kokku ega sõlmi tehinguid, ent saavad viia kokku võimalikke huvilisi ja aidata kaasa vastava pabe-rimajanduse korraldamisel. Praegu ei ole tema hinnangul veel hilja, et paljudesse tühjalt seisvatesse taluhoonetesse uut elu sisse puhuda.

MEElis sõErd

Halliste valla tänavuse eelarve suurus on 1 332 962 eurot.

Eelarves kogumahust moodustavad sihtotstarbe-lised eraldised 296 945 eu-rot (sh haridusele 232 062, sotsiaaltoetusteks 41 511 ja teedehoiuks 36 807 eurot). Võrreldes 2012. aastaga on hariduse vahendid suure-nenud ja sotsiaaltoetused vähenenud.

Tulude poolele on planee-ritud füüsilise isiku tulumak-

su 480 000 eurot, mida on 20 000 euro võrra enam kui 2012. aastal.

Suurimad kuluartiklid on Halliste põhikooli ülalpida-miseks vajalik summa – 418 757,37 eurot. Märkimisväärne on sotsiaalkulutusteks minev summa – 102 004,7 eurot.

Olulisemateks investee-ringuteks on planeeritud teede remont, milleks on koos jooksvate kulutustega kavandatud 113 564,57 eurot. Viimaste aastate jooksul ei

ole vallal olnud võimalusi ja vahendeid teedesse investee-rida. Nii tuli sel aastal teede korrashoid tõsta kõige olulise-maks küsimuseks. Teede kor-rastamisega hakatakse pihta kohe peale lume sulamist ja pinnase tahkumist.

Tulenevalt EL rahastuspe-rioodidest ja eelarve vastuvõt-misest, ei ole käesoleval aastal avanemas olulisi projektipõ-hiseid vahendeid. Küll teeb vallavalitsus ettevalmistusi, et esitada SA KIK programmi

projekt, rahastamaks Halliste aleviku vee- ja kanalisat-sioonitorustiku ning puhas-tusseadmete renoveerimist. Juhul kui see projekt saab positiivse rahastusotsuse, tuleb omaosaluse katmiseks arvatavalt kasutada laenu. Lisaks on eelarvesse planee-ritud vahendid väikesemate kultuurialaste projektidele ja kohaliku omaalgatuse kaasfi-nantseerimiseks.

ANdrEs rõigAs,Halliste vallavanem

Halliste kihelkond Vabadussõjas*

Mulgid meelitavad pealinlasi maale

Halliste valla eelarve on 1 332 962

HAllisTE rAHVAMAJAs • Tööpäeviti Leida Nurga kaltsuvaipade näitusmüük “Hind soodne, kaup mood-ne”.

KAArli rAHVAMAJAs 27. aprillil kl 20 kevadpidu. Kontsert rahvamaja taidleja-telt, tantsuks ansambel Va-nad Sõbrad. Vaheaegu sisus-tab tantsurühm Flamante. Pilet 5 €. Info tel 5347 1393.

MõisAKÜlA KUlTUUri-MAJAs • 6. IV kl 16 teatriõhtu „No on alles kino!“ Laila Hakkaja juhendamisel. Pääse 1 €. • 20. IV naisrahvatantsurüh-ma Ütenkuun juubelikontsert • 27. IV juhendaja Ene Akkaja juubelit tähistav tantsurühma Vaprakesed kontsert. Info tel 5256 049.

Kuhu minna

Muuseumis on fotonäitus

Mõisaküla muuseumis saab märtsikuu lõpuni vaadata näi-tust “looduse aasta foto 2011”, mis koosneb 126 parimast tööst. Võistlusest võttis osa 1850 fotograafi ja valik tehti 11325 foto hulgast. Näitus avatud T–r 10–16, l 10–15. P ja E suletud. Pilet 1 €.

3Abja lehekülg

Foto: Keijo Koort.

in memoriam

AbJA VAllAVOliKOgU19.02.2013. toimunud istungil:1. Võeti vastu Abja valla 2013. aasta eelarve. 2. Kehtestati nõuded ametnike haridusele, töökogemustele, teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks.3. Võeti vastu Abja Vallavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgajuhend.4. Kehtestati Abja Vallavalitsuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseis.5. Anti maavalitsusele seisukoht kinnisasja omandamiseks.6. Kehtestati ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) liitumise ja kasutamise eeskiri7. Võeti vastu otsus Abja-Paluoja linnas tänavasiltide uuenda-miseks.

AbJA VAllAVAliTsUs19.02.2013 toimunud istungil: 1. kinnitati valla hallatavate asutuste koosseisud;2. väljastati kasutusluba Elektrilevi OÜ-le;Anti välja ehitusluba MTÜ-le Abja Spordiklubi;3. Muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäät-meveo tingimusi;4. anti kahele eraisikule raieload nende kinnistutelt puude raiumiseks;5. määrati maaüksusele nimed ja sihtotstarbed kinnistu jagamisel;6. arutati vallale laekunud eraisikute avaldusi.7. maksti vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele veebruari eest toimetulekutoetust 12 taotlejale kokku 1271.88 € ja täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepa-nekule raske– ja sügavapuudega inimestele kokku 455.34 € (12 taotlejat), puudega lapsele toetust kokku 91.95 € (2 taotlejat), lastega peredele kokku 314 € (2 taotlejat), küttepuude toetust kokku 300 € (2 taotlejat); 8. arutati valla teenistujate ja valla allasutuste töötajate töötasus-tamist 2013. eelarveaastal;9. nimetati valla parimad sportlased;

12.03.2013 toimunud istungil:1. Muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäät-meveo tingimusi;2. määrati maaüksusele nimed ja sihtotstarbed kinnistu jagamisel;3. eraldati valla eelarvelistest vahenditest 70 € tegevustoetust MTÜ-le Abja Kaugtöökeskus.

OMAVAliTsUsKrOONiKAT

Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

Värsked Abja valla aukodanikud Malle Kask ja Einart Kask.

Mede Mulgimaaolet nii tillikeEestimaa veere päälEgä suurembet maad ka tahta saasiin om mulk elänu aastasadu.Tüüd tennuVaiva nännuMulgimaa om ja jääp mulke kodumaas ( Maie Perve)

Nende luuleridadega algas pidupäeva kontsert-aktus.

Tervitussõnad pidupäeva-listele sõnas vallavanem Peeter Rahnel.

Terve kontserdi osa oli pühendatud mulgimaale. Kuu-lajaid, vaatajaid oli kogunenud kultuurimaja saali nii palju, et kõigile ei jagunud istekohtigi. Kuulata ja vaadata oli palju. Kava oli väga hästi ülesehi-tatud. Kuna Mulgimaapidu, siis vahelugemised olid kõik mulgikeeles. Vahelugemiste eest hoolitses Karin Sepp.

Kontserti alustas Abja lau-lukoor kahe imeilusa lauluga Tiiu Sommeri dirigeerimisel. Tantsusamme seadsid Abja gümnaasiumi kolmanda klassi tantsurühm Viive Niinemäe juhendamisel. Ilus ja südamlik oli tants „Eesti muld ja eesti süda“. Lastelt võttis tantsusam-mud üle naisrahvatantsurühm Wallatud Alli Laande eestve-damisel. Pillilood lõid lahti Abja muusikakooli õpilased, nii klaveril kui ka akordionil. Rahvalikku lauluviisi veereta-

sid lasteaia Käbikesed rühma lapsed Aire Kattai käe all. Kontsert-aktuse lõpus kõlasid laulud Abja gümnaasiumi noortekoori ja poistekoor esi-tuses, juhendamas neid Siirius Sikka. Kõrvu jõid kõlama lau-lud „Palve“ ja „Põgene vaba laps“. Terve kontserdi osa oli huvitav ja südamlik.

Karin Sepa suust kuuldud vahelugemisest sain teada, mida tuleb teha pärast leh-made lüpsmist kurnalapi lo-putusveega. Vanaperenaine õpetas: „Sia oless pidanu selle vii kanade jooginõusse vala-ma!“ Mia aga vastu, et mul om kanade jooginõu pesuvett juba ääreni täis valatud. Ja vat nüüd sain vanaperenaiselt teada: piimavaht kurnariidelt kuulub kassipoegadele, kurnamiste pesuveed sigadele, loputus-veed kanadele. Ja olekski talu ja „perenaise“ au päästetud! („Killukesi endiselt mulgi-maalt“ Irene Karpa)

Teisest vahelugemisest sain jällegi teada, et mulgid olla olnud vaiksed, kinnised, ta-gasihoidlikud. Õpetati juba lapseeas: Ää laits, kes äste tantse, viil paremb, kes paegal seis. Mulgid olidki lihtsad. See avaldus riietuses, käitumises, kõnes. Lõbutsemine ei olnud hinnatud: „Pill tule pikä ilu pääle!“. Väga kõrgeks hinnati ausust ja sõnapidamist. Ei luba-tud palju, kuid lubadusi püüti täita. Mulgid ei püüdnud näi-

da, nad püüdsid midagi teha, midagi olla. Vat sellised tõsised tegijad olid mulgid.

Mulgid on ka täna tõsised tegijad. Abja vallavolikogu ja vallavalitsus kuulutasid välja Abja valla 2012 aukodanikud, aastapreemiate ja tänukirjade saajad ning auraamatuse kan-tavad vallakodanikud, samuti valla parimad sportlased.

Kõigile kohalviibijatele oli kaetud rahvuslik pidulaud, mille hea ja koduse maitse eest hoolitsesid Abja gümnaasiumi kokad Ene Purju ning Helve Seegel ning naisselts T.E.L.U. virk naispere: Triinu Men-ning, Linda Menning, Aime Merisalu, Helve Viinapuu, Maie Putnik, Eve Kuuse, Maret Hiet.

ENE läTTi

Eesti Vabariigi 95. pidupäeva kontsert-aktus Abjas, Mulgimaa pealinnas

Õnnitleme eakaid hällilapsiALIISE LIIV 96 ELLA LAKS 88ANNA LEPPIK 87VILMA SOO 84 SELMA AVI 84 HELMI-ELISE LEY 84ELVI-HELENE SARAP 83HELDUR HAAMER 83LIDIA LIIVAK 83VEERA KINK 82

HELLE ILVES 82 MAIMU MÄNNIK 81 TIINA LÕO 81 SOFIA SAAG 80 VIRVE LINDE 80 JELISAVETA BAUM 80 ANNE LEIBUR 75 HENDRIK TEEARU 75 IVO TAMME 75

Aukodanikud Malle Kask ja Einart Kask – eeskujulike pere-väärtuste kandjad.

Aastapreemia ja auraamatusse kandmine – Valdo Värk – akor-dionimuusika tutvustamise eest vallas ja maailmas ning Lanciano Itaalia rahvusvahelise akordioni muusikafestivalil orkestriga „Baltic Tremolo“ Grand Prix saavutamise eest.

Aastapreemia ja auraamatusse kandmine – Heiki Jänes – Oru 1 maja soojustamise ja fassaadi korrastamise eest.

Aastapreemia ja auraamatusse kandmine – Heiki Põllumäe – motospordi arendamise ja noorte pikaajalise juhendamise eest antud spordialal.

Tänukiri ja auraamatusse kandmine – Jaan Hunt – seoses 70. sünnipäevaga ja tulemusliku töö eest Abja vallaga teehoolduse tagamisel.Tänukiri ja auraamatusse kandmine – Jüri Ojamaa – töötamise eest Abja Gümnaasiumi direktorina ja eduka pedagoogilise tegevuse eest.

Tänukiri – Aleksei Šišajev - seoses 80. sünnipäevaga ja pikaajalise ja tulemusliku töö eest pedagoogina Abja Gümnaasiumis.Tänukiri – Ingrit Porkanen – tulemusliku ja uuendusliku tegevuse eest raamatukogundusesTänukiri – Silvia Mälksoo – Eesti keele ja kirjanduse õpetamise, edendamise ja väärtustamise eestTänukiri – Mario Kekišev – tähelepanuväärse ja tulemusliku tege-vuse eest Abja õpilasesindustesTänukiri – Liisi Rajamäe – tähelepanuväärse ja tulemusliku tegevuse eest Abja õpilasesindustes

TänuKIRJAd SPORTLASTELERauno Künnapuu (kergejõustik) PARIM SPORTLAnE 2012.Aivar Russki (judo) PARIM nOORSPORTLAnE 2012.Hendrik Hunt (kergejõustik), Hendrik Rausk (kergejõustik), Erki Leppik (kergejõustik), Jander Heil (kergejõustik), Geiri Sperling (kergejõustik), Elary Talu (motosport), Mirell Põllumäe (moto-sport), Kristo Subi (autosport), Raido Liivak (autosport), Üllar Palulill (autosport), Tõnis Liiber (korvpall), Jaanis Roots (korvpall), Aleksandr Golovko (jalgpall), Tanel Tverdohleb (jalgpall), Helari Sosi (jalgpall), Karl Tiit (tõstesport), Kelly Ruusalu (võrkpall), Siiri Merisaar (võrkpall), Miko Reimann (vibusport), Martin Linder (spordielu edendamise eest), Harles Kiveste (spordielu edendamise eest), Vladimir Ossipov (spordielu edendamise eest).

MÄLESTAMESELMA PUISS

09.06.1921 – 18.02.2013VJATŠESLAV TAMM 01.04.1920 – 22.02.2013

MINNI LILL 28.11.1919 – 27.02.2013

MATTI ALLAK 06.08.1936 – 03.03.2013

OTTO-JOHANNES NIRK 15.04.1931 – 04.03.2013

Aksel Tiideberg 18.III 1930–15.III 2013

Meie hulgast on lahkunud pedagoog, ajaloo-lane ja kirjamees Aksel Tiideberg.Aksel Tiideberg sündis 18. märtsil 1930. aastal Puka vallas talupidaja ainukese pojana. Kodutalust sai Aksel armastuse maaelu ja maatööde vastu.Lõpetanud 1948. aastal Tõrva keskkooli, alustas ta noore mehena õpetajatööd Pikasilla 7-klassilises koolis. 1951. aastal kutsuti Aksel Tiideberg armeesse aega teenima. 1956. aastal pöördus ta tagasi pedagoogilisele tööle, kuhu jäi kogu eluks.Töötades Valguta algkooli õpetaja ja direktorina ning Rannu 8-klassi-lise kooli direktorina, õppis ta 1957.–1964. a Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppeosakonnas ajalugu. Abja-Paluojaga sidus Aksel Tiideberg oma elu 1968. aastast, töötades Abja keskkoolis 43 aastat ajalooõpetaja, õppealajuhataja ja direktori-na. Neisse tööaastatesse mahub ääretult palju: uued õppemeetodid, nende katsetamine, üleminek kabinetsüsteemile, õpilaste suunamine koduloolisele uurimistööle, mälumängud. Abja gümnaasiumile võitles Aksel Tiideberg välja piirivalve õppesuuna.Laia silmaringiga õpetajana huvitasid teda ajaloolised paigad; nii kujunes temast tunnustatud ekskursioonijuht ja aktiivne Looduskaitse Seltsi liige. 1972. aastal rajati Aksel Tiidebergi algatusel Abja kooli muuseum, millest kasvas välja Abja valla muuseum, mida ta juhatas oma elu lõpuni.Hindamatu on tema panus Mulgimaa, kodukandi ja selle ümbruse uurimisel: temalt on ilmunud kuus koduloolist raamatut. Eesti Vaba-riigi aastapäeval ja muudel tähtpäevadel on Aksel Tiidebergi kõned olnud väga oodatud. Aksel Tiidebergi on pärjatud paljude autasudega. Ta on Abja valla aukodanik ja Vabariikliku Looduskaitse Seltsi auliige.Aksel Tiidebergi suur armastus oli kodutalu Võrtsjärve ääres. Väga tähtsad oli talle perekond ja lapsed.Aksel Tiidebergi elutöö võib kokku võtta ühe vilistlase sõnadega: „Ajalugu on kordumatu ja ainulaadne. Sama ainulaadne ja kordumatu on ka meie ajalooõpetaja. Range ja täpse käega hoidis ta koolielu ratsmetest kinni küll selle parematel ja halvematel aegadel. Ta oli oma ala fanaatik. Paljud pildid, jutud, meenutused ja mälestused on jäädvustatud tema raamatutesse lugemiseks praegustele ja järgneva-tele põlvedele. Aeg on teinud temast legendi.“

Abja Gümnaasiumi pere Abja Vallavalitsus

Abja Vallavolikogu

4 Abja lehekülg

Abja kultuurimaja tegemised märtsis-aprillis

11.03–03.04 märts Marju Bormeistri näitus ”Linnud ja maastikud” väikeses saalis ja I korruse fuajees.Aprill – 04.04–03.05 „Looduse aasta foto 2011 parimad tööd” I korruse fuajees ja väikeses saalis.

22.03 kell 12.00 tasuta koolitus „Õpime edukaks II„. 24.03 kell 13.00 Abja gümnaasiumi noorte näiteringi etendus „Johannes”. 27.03 kell 16.00 kohtumine kirjanik Jaak Kõdariga. 28.03 kell 17.00 klubi Meelespea peoõhtu.29.03 kell 12.00 tasuta koolitus „Õpime edukaks II„. 30.03 kell 16.00 Eesti Kontserdi projekt „Muusika Ees-timaale”. VInd PROJECT 3 – Kauge Vaikus kostab läbi Kõige. Meelis Vindi muusika 8 instrumendile (klarnet, bassklarnet, harf, bansuri, viiul, 2 vioolat, tšello,tabla, löökpillid) Pääse 4.-.05.04 kell 12.00 tasuta koolitus „Õpime edukaks II”. 11.04 kell 18.30 mälumängu lõppvoor.12.04 kell 12.00 tasuta koolitus „Õpime edukaks II”. 19.04 kell 12.00 tasuta koolitus „Õpime edukaks II”. 23.04 jüriööjooks 25.04 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu.

Jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakultuuri-maja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

Pärandkultuuriline keelepäev Abja gümnaasiumis

Killukesi Abja lasteaia tegemistest

uudis

Vabariigi aastapäeva puhul olid kõik riietatud sinimustvalgelt.

Hetk Keeristormi politsei kontrollpunktis.

Foto: Abja lasteaed

Foto: Keijo Koort

Abja gümnaasium tä-histas 14. märtsil kauni emakeelepäeva piduliku aktusega. Kõlasid laulud ja luuletused kevadest, eesti keelest ja isamaast. Tegime kokkuvõtteid keeletöödest.

1.–3. klasside õpilased võistlesid funktsionaalse lu-gemise oskuses. 4.–12. klas-side õpilastele koostasime töö „Vanad sõnad ja vana-sõnad“, kus tuli tõlgendada mulgikeelseid väljendeid ja vanasõnu. Parimaiks keele-tundjaiks osutusid Sandra Saar ja Mario Kekišev XII klassist. Häid kirjutajaid oli igas klassis. (Vt kooli kodu-lehelt!)

Siinkohal tahaks kirja panna mõned paremad

palad, kuidas lapsed ikkagi loominguliselt mulgikeelse-tele väljenditele lähenesid.

Enim tekitas küsimu-si väljend käima peal naine (lapseootel naine) - vaba naine, abielus naine, rõõmus naine, mehele minev naine, naine käib peale, naine on perenaine, naine on kodust ära, naine, kes tõmbab ringi.

Raske oli ära arvata väl-jendit mia sui siu pääd (ma kammin su juukseid). Arvati nõnda: ma suudlen su pead, mina sinu peal, ma sõin su pead, mina tutistan sinu pead, mina söön su pead, ma sõin sea pead, mina sain vastu pead, mina silitan su pead.

Keeruliseks osutus ka väljend siri sikku (tiri sir-

geks). Tõlgendused: lüpsa kitse, silmad kissis, Siiri Si-sask, tiri tikku, ilus kukk, selg sirgu, pöidlad pihku, silm siniseks, kivi kotti.

Väljendist tiip engega tüüd (teeb hingega tööd) saadi omamoodi aru: teeb hanguga tööd, püüab kala, tüübid õngedega, vihane vend, teeb endaga tööd.

Pane lõvva lukku peaks küll kõnetama (pane suu lukku), saadi aru aga ka nõn-da: pane lõvi lukku, pane kõrvad lukku, pane kõrva taha midagi.

Ihu väits ärä (terita nuga ära) mõisteti ka nii: ihu väsis ära, ihu läks ära, tuju veits ära, haige natukene.

Kere om ele (kõht on väga tühi) andis samuti erinevaid

lähenemisi: elu on kerge, valgenahaline, keri sinna tagasi, kust tulid, tegele oma eluga.

Ta tiip koomuskit (ta vigur-dab) – ta teeb kooki, koob kampsunit, ta toob musti-kaid, ta tiib on katki.

Ühe viienda klassi õpila-se arusaam vanasõnast “Ar-mul ei ole põhja” oli järgnev: Vitsa saamisel ei ole lõppu. Neljanda klassi õpilane ar-vas, et ema armastus on parem kui kotitäis raha.

2013. aasta on pärand-kultuuri aasta. Hoidkem oma ilusat eesti keelt, mur-deid ja vanasõnu!

silViA MälKsOO

Sõbrapäevapeol laulsi-me, mängisime ja tantsisime koos sõbraga. Lapsed kin-kisid juba eelmisel päeval valmistatud südametega kaunistatud kaardid nii väikestele kui ka suurtele sõpradele. Elevust tekitas ,,Kõige suurema sõbra“ va-limine, kelleks sai kõige sõb-ralikum laps. Rühmakaas-laste arvates olid nendeks Kastanikeste rühmast Harri Harald, Tõrukeste rühmast Anna-Marita, Pähklikeste rühmast Luca ja Käbikeste rühmast Ekke. Pidu lõppes Gangnam stylega, mida eriti vahvalt tantsisid Käbikese rühma lapsed.

18. veebruaril toimus Osava Oravapoisi valimine. Poisid osalesid võistlustes, mis nõudsid täpsust, kii-rust, tähelepanu, osavust, vastupidavust. Kõik andsid

endast parima. Võistluse kohtunikud, kelleks olid kõik tüdrukud, jõudsid ot-susele, et Osav Oravapoiss 2013 on Miko Käbikeste rühmast. Väga tubli oli ka Tõrukese rühma Emil, kes oli kõige noorem osavõtja.

22. veebruaril tähista-sime piduliku kontserdiga Eesti Vabariigi 95. aasta-päeva. Olime end riietanud sinimustvalgesse, rinnas omavalmistatud rukkilil-leke. Lapsed laulsid ja lu-gesid luuletusi Eestimaast,

lipust, emakeelest, kodust, isast, emast, tantsisime eesti rahvatantse. Eelnevalt laste seas läbi viidud küsitlusest eluolust Eestimaal selgus, et siin on hea elada (,,siin on täielik rahu“, ,,olen siin sündinud ja kasvanud“, ,,siin saab eesti keeles rää-kida“ jne.). Peo lõpetasime kõik koos „Eesti polkat“ tantsides.

Märtsikuu esimese näda-la, traditsioonilise tüdrukute nädala, lõpetasime nais-tepäeva hommikul toreda tervituskontserdiga. Poisid õnnitlesid ja rõõmustasid nii perearstikeskuse kui ka lasteaia naispere väikseid ja suuri omavalmistatud lilledega.

AirE KATTAilasteaia õpetaja

Et tänavune aasta on kuulutatud pärandkultuuri aastaks, sai 6. märtsil Abja kultuurimajas teoks pärandlugude õhtu „Pärijata pole pärandit“. Üheks esinejaks oli palutud Salme Vainlo, kellel eelmisel aastal valmis mahukas, just kohalikest pärandlugudest koosnev raamat „Mulgimaa võlu ja valu“. Kuna rahval on olnud nüüd piisavalt aega raamatuga tutvuda, oli võimalus autorile küsimusi esitada ja lugude üle arutleda. Jaanis Roots oli kohalikest pärandkultuuriobjektidest välja valinud oma lemmikud ja koos-tanud väikese slaidiprogrammi, mida muuseumi direktor Aksel Tiideberg omakorda veel jutuga täiendas. Õhtu lõpetuseks sai omavahel jutustatud lugusid koloriitsetest abjakatest ja erinevaid fakte täpsustatud.

iNgriT POrKANEN, Abja raamatukogu

7. märtsil toimus Abja gümnaasiumi traditsiooni-line maastikumäng „Kee-ristorm 2013“. Hommikul kogunes kogu koolipere ühiselt sisehoovi, et alustada ühte mõnusat retke koos oma klassiga. Samuti osale-sid „Keeristormil“ kolm kü-laliskooli: Halliste põhikool, Kõpu põhikool ja Viljandi ühendatud kutsekeskkool. Rajal olid erinevad punktid, kus viidi läbi mitmesuguseid ülesandeid. Pidi kasutama nii teadmisi kui ka prak-tilisi oskusi, et ülesannet lahendada. Klassidel oli oma lipp, ühine tunnus ja samuti viisijupp, mida rajal laulda. Kontrollpunkte sisustasid Abja noortekeskus, Abja-Paluoja päästekomando, Kaitseliidu Sakala malev, Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond ja samuti

kooli töötajad. Suur tänu neile!

Hindamine toimus kol-mes vanuseastmes: 1.– 4. klasside arvestuses võitis 3.

klass; 5.– 8. klasside vanu-seastmes sai I koha Halliste põhikool ja 9.–12. klasside arvestuses 10. klass.

Üks ühine rännak muu-

tis tavalise koolipäeva veidi erilisemaks.

EliisE VAiNUrM

Pärandlugude õhtu

Õhtu romantilise klaveri-muusikaga

“Keeristorm 2013”

21. veebruaril Abja kultuurimajas toimunud täispikal klave-riõhtul kõlasid muusikapalad heliloojatelt-romantikutelt. Eesti noorema põlvkonna silmapaistev pianist Age Juurikas esitas ülinõudliku kava Enrique Granadose, Pjotr Tšaikovki, Modest Mussorgski ja Sergei Rahmaninovi loomingust.

Hispaania helilooja Enrigue Granadose klaveripalad „Meelitu-sed” ja „Dialoog võreaknal“ võlusid oma hispaanialike rütmide ja viisikäikudega, mis olid pandud virtuooslikku romantilisse rüüsse.

Sergei Rahmaninovi „Muusikalised momendid” olid kaunid oma pikkade meloodiliste liinidega ja nende põimimisega polü-fooniliseks kõlapildiks. Vaimustas pianisti oskus tohutu hulga nootide seest see kõik üles leida ja kuulajani tuua.

Pjotr Tšaikovski virtuoosse klaveripala „Dumka” esitus pani oma suurepäraste karakteritega jäägitult kaasa elama.

Modest Mussorgski klaveriloomingu tippteos „Pildid näitu-selt“ kuulub kontserdilavadel enamesitatud palade hulka. Kla-veripalade tsükkel viib kuulaja helilooja sõbra Viktor Hartmanni joonistuste näitusele.

Romantilise klaverimuusika esitus nõuab pianistilt lisaks keerukate tehniliste probleemide lahendamisele ka endast kõike-andvat emotsionaalset pingutust. Age Juurikas lahendas mõlemad ülesanded suurepäraselt, mis teeb tema klaveriõhtust kauaks meelde jääva muusikasündmuse.

OlEV rAAl

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Kadily Valgiste ja Marko Kangur 26.02.2013 sündis tütar MERILY

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla bigbänd andis elamusliku juubelikontserdi

Noored külastasid riigikogu

Õisu raamatukogu sai uue juhataja

sport

Salongiõhtu külaliseks oli naisansambel Vesna

Klubi 60+ tegevus on täishoos

kodukandis

Täissaal muusikahu-vilisi sai veebruari keskel Mõisaküla kultuurimajas osa rõõmsast kontserdist, millega tähistati sealse bi-gbändi 20. aastapäeva ja ühtlasi dirigent iivo Hak-kaja 75. juubelisünnipäeva.

Kontserdi avapalaks kõ-las bigbändilt Iivo Hakkaja loodud hoogne pala „Uued sõbrad“. Instrumentaalmuu-sikale pakkusid vaheldust orkestri saatel esinenud lau-lusolistid Triin Ots ja Udo Jakobson ning lauluduett Riina Ots ja Udo Jakobson. Soojalt võttis publik instru-mentaalduetilt Iivo Hakkaja klarnetil ja abikaasa Laila klaveril vastu nende oma-loominguline pala „Rändur kaldal“. Koos ja eraldi mu-sitseerisid seejärel ka nen-de tütar Angela klaveril ja tütrepoeg Madis vibrafonil. Vaheldumisi Iivo Hakkaja

muhedate meenutustega kulgenud kontserdi lõpuks plaksutas kauni elamuse saanud publik bigbändilt välja lisapala.

Tänases bigbändis an-navad tooni need Mõisakü-la pillimängijad, keda Iivo Hakkaja 10-15 aastat tagasi õpetama hakkas. Neid toe-tavad tema õpilased Kilingi-

Nõmme muusikakoolist. Juubilar Iivo Hakkaja

pälvis linna muusikaelu edendamise eest Mõisakü-la linnalt tänukirja, mille andis üle linnapea Ervin Tamberg. Paljude õnnitlejate seas soovisid bigbändile ja selle mängivale dirigendile edasist muusikalist indu ka esindajad Kilingi-Nõm-

me ja Abja muusikakoolist. Südamliku tervituse Ruhja puhkpilliorkestrilt andis edasi sealne dirigent Gvido Brencevs.

Muusikalisele osale aas-tapäevapeol järgnes elav keskustelu peotordi ja koh-viga kultuurimaja väikeses saalis.

Kahe aastakümne kestel on pillimehed Iivo Hakkaja juhatusel esinenud puhk-pillipäevadel Mõisakülas ja Suure-Jaanis, Mõisaküla kodukandipäevadel, Mul-gimaal Abjas ja Hallistes, mitmel pool Viljandi- ja Pärnumaal, Pärnus ja ka Lätimaal.

Juubilar Iivo Hakkaja on palju koos musitseerinud ka abikaasa Lailaga. Oma perekvartetiga on Hakkajad TV-ski esinenud.

MEElis sõErd

Noortel mõisakülalastel oli veebruari keskpaiku huvitav võimalus külastada Tallinnas Toompeal asuvat riigikogu hoonet.

Sõit sai teoks 13. veeb-ruaril. Võõrustajaks oli meile Helmen Kütt (SDE), kellega esmakordselt kohtusime mullu Viljandis noorte osa-luskohvikus. Ekskursiooni Tallinnas alustasime riigiko-gu hoonest. Lõpuks jõud-sime lähedal asuva Pika Hermanni torni tippu välja. Sinna vahele mahtusid tut-

vumine riigikogu minimake-ti, Valge saali, puuetega ini-meste fotonäituse, Helmen Küti töökabineti ja riigikogu saaliga. Kuna meile oli bro-neeritud saali rõdul esimene rida, sattusime ka riigikogu infotunni telepilti. Kohvikus nautisime pärast kosutavat lõunasööki. Reis lõppes Tal-linna Sadamamuuseumis, mis oli omakorda elamus nii iga noore kui täiskasvanu jaoks.

KAJA õigUs,Mõisaküla noortejuht

Õisu raamatukogus tänati veebruari viimasel päeval pensionile jäänud senist raamatukogutöötajat Virve Kivjat ja tutvuti tema asemele asunud Anne Järvisega.

Tubli ja tulemusrikka töö eest Õisu raamatukogus andis Halliste vallavolikogu esimees Rein Tarkus Virve Kivjale üle valla tänukirja. Virve Kivja lillederohke viimase tööpäeva hommiku esimesteks külalisteks raamatukogus olid aga tervituslaulu laulnud tänuli-kud lasteaialapsed kõrvaltrepikojast. Koostöös raamatukoguga on neile viimastel aastatel korraldatud toredaid jutuhommikuid ning õpetatud lapsi juba maast madalast raamatuist lugu pidama. Tänusõnu ütlema ja torti maitsma tuldi raamatukokku õhtuni.

Virve Kivja asemel töötab alates 1. märtsist Õisu raamatukogu juhatajana alaliselt endine Uue-Kariste raamatukogu juhataja Anne Järvis. Oma esimeseks suuremaks tööks nimetas ta Õisu raamatukogu üleviimist e-laenutusele.

Õisu raamatukogu on nüüd avatud E, T ja K kella 9–16 ning N ja R kella 12–18.45.

MEElis sõErd

Kevadkuuga taas alguse saanud tänavuse salongiõhtute sarja esimeseks külaliseks Mõisaküla kultuurimajas oli Viljandimaa Slaavi kultuuri ühingu naisansambel Vesna Külli Salumäe juhatusel.

Kultuurimaja väikeses saalis küünlatulesäras kohvilaudades istudes said paarkümmend erinevas eas laulusõpra lisaks meeldivale muusikaelamusele pildivaliku kaasabil ka ülevaate külalisansambli viimaste aastate toredatest laulureisidest.

Ansambel Vesna tegutseb Viljandis alates 2000. aastast. Ühek-sandat aastat juhendab kollektiivi Külli Salumäe.

Kuulajate nimel tänas lauljaid südamest kultuurimaja juhataja Laine Pedaja.

MEElis sõErd

Aktiivselt tegutsev Uue-Kariste rahvamaja eakate klubi 60+ tähistas rahvamajas peolauas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva.

Külalisena pidas päe-vakohase kõne Halliste vallavolikogu esimees Rein Tarkus. Meie riigi ajaloost rääkis Halliste põhikooli ajalooõpetaja Reet Soosaar. Õnnitlesime sünnipäeva-lapsi ja lasime Heiki Albi akordioni saatel kõlada ühislauludel.

Koos külalistega Viljan-dimaa luuleklubist Valguse-oks tähistasime 14. märtsil emakeelepäeva. Rahvamaja puhketoas kohvilauas kõ-neles literaat Ülo-Alo Võsar huvitavat luuletaja Kristjan Jaak Petersonist.

Oma luulet esitasid Val-guseoksa liikmed Veronika

Ariva, Ülle Nõgesmaa, Reet Oidermaa, Antu Ott, Maie Perve, Reet Post, Merike ja Jüri Tamtik ning lisaks sü-damlike omaloodud laulu-dega vaheldust pakkunud eakas Hilda Kaljula.

Veebruarikuus kuulasi-me Viljandi Pärimusmuusi-ka Aidas Marko Matvere ja märtsis Jaan Tätte kontserti.

Alates veebruarikuust virgutavad klubi 60+ liik-med rahvamajas teisipäe-viti tund enne näiteringi proovi Kalle Gastoni ju-hendamisel oma keha ja vaimu joogavõimlemisega. Kaasa löövad ka klubisse mittekuulujad.

lEili TšErNõšOVA

Halliste valla lahtised meistrivõistlused lauamängude mit-mevõistluses toimusid 23. veebruaril Uue-Kariste rahvamajas. Võisteldi males, kabes, lauatennises ja koroonas.

Lastest olid kolm paremat Edvin Kulemin ning Merili ja Heleri Kallaste (kõik Halliste põhikoolist), kuni 60-aastastest meestest Aimur Pukk, Peeter Koort ja Tarmo Linnupuu (Abja vald), vanu-seklassis 60+ Martin Linder ning abjalased Ürjo Mälksoo ja Ralf Linnupuu.

Halliste valla 6-etapilistel lahtistel meistrivõistlustel lauatenni-ses tuli üldvõitjaks Mats Tõhk (Karksi vald). Talle järgnesid Rando Laisaar (Halliste vald) ja Guldar Järve (Abja vald).

Võistlused korraldas Halliste spordiklubi. Toetas Halliste vald.

MArTiN liNdEr

Lauamängud

MÄLESTAME

VENDA SAARVA 13. I 1962 – 24. II 2013RAIT JOOSING

25. V 1960 – 27. II 2013

AARNE RAID 15. I 1952 – 19. II 2013

TIIU OTS 19. VI 1941 – 4. III 2013

Mõisaküla linnavalitsusHalliste vallavalitsus

Hea Halliste valla elanik!

20. aprillil kl 11 algab Halliste rahvamaja juures TERVISEPäEV

• Toimub orienteerumismatk (kontrollpunktides erinev tegevus).• Pakutakse mahetooteid.• Liikumine muusika saatel.• Seiklusrada.• Tervisenäitajate mõõtmine (vererõhk, veresuhkur, kehamassiindeks, keha rasvaprotsent, pulss).Kõigi osalejate vahel lähevad loosi auhinnad.

Võta kaasa pereliige ja sõber ning

TuLE JA nAudI TERVISLIKKu LIIKuMIST!

Omal kulul Mõisaküla noored Toompeale külla kutsunud Riigikogu liige Helmen Kütt tegi neile seal huvitava ekskursiooni.

Õisu raamatukogu endine juhataja Virve Kivja võttis viimasel töö-päeval vastu palju lilli ja sooje tänusõnu.

Mõisaküla bigbändi juubelikontserdil esinesid nauditavalt koos ka dirigent Iivo Hakkaja tütar Angela (vasakul) klaveril ja viimase poeg Madis vibrafonil.

Foto: Jorma õigus.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meel is.soerd@gmail .com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa

tellimusi 2013. aastaks võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida

korraga aasta lõpuni või soovitud kuudeks, sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot.

KOP ootab kevadvooru taotlusi Viljandi maavalitsus ootab maakonna MTÜ-delt, sihtasutustelt ja seltsingutelt taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi 2013. aasta kevadvoorust toetuse saamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill.Taotlusi saab esitada Viljandi maavalitsusse (Viljandi, Vabaduse plats 2, II korrus, ruum 215). KOPi 2013. aasta kevadvoorus avatakse meetmed 1, 2, 3 ja 4.Täpsemat teavet kohaliku omaalgatuse programmi kohta saab sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital veebilehelt: http://www.kysk.ee/?s=1180 .L isa in fo : Jane Lumis te , Vi l jand i maava l i t suse majandusarengu peaspets ia l i s t , te l 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee

„Teeme ära!“ talgukevad kogub tuure „Teeme ära!“ talgukevad on alanud. 6. märtsist oodatakse kõiki inimesi ja organisatsioone üle Eestimaa talguveebi aadressil www.teemeara.ee <http://www.teemeara.ee> kirja panema 4. maiks kavandatavaid talguid ning kutsuma üles talgulisi lähedalt ja kaugelt kaasa lööma. „Teeme ära!“ talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised.

Talgulisi oodatakse „Teeme ära!“ kodulehele end osalejana kirja panema alates 15. aprillist, sest selleks ajaks on registreeritud juba paras valik talguid, mille seast endale sobiv leida. Keelatud pole end talgulisena registreerida ka varem, kui juba sobiv talgukoht teada.

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee .

Konkursi eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee .

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Liikumise Kodukant komisjon töötab laekunud ankeedid läbi ja teeb eelvaliku lõplike tunnustusotsuste tegemiseks järgemööda igas maakonnas. Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti.

Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Lisainfo: Kaie Toobal, tel 505 8426, e-post kaie@kodukant.ee www.kodukant.ee

Kodukant otsib „Kogukonna pärle“

• Müüa halupuid. Erinevad mõõdud. Vedu. Tel 5561 9623.

Elioni soovitused kaevetöödeks Saabumas on kevad ja kinnistuomanikel ning majavaldajatel

tekib taas võimalus alustada töödega oma aias või maavaldustes. Tehakse ehitustöid, kaevatakse kraave, paigaldatakse aiaposte, juuritakse puid või põõsaid jne. Selliste kaevetööde käigus on aegajalt vigastatud sidekaableid, mistõttu on tummaks jäänud telefonid või on kadunud telepilt. Antud olukord põhjustab palju pahameelt nii kaevetööde tegijale kui ka tema naabritele. Naab-rid pahandavad erinevate teenuste puudumise pärast ja kaabli lõhkuja peab hüvitama kaabli taastamiskulud ning kahjunõuded.

Selliste olukordade vältimiseks kirjutan siinkohal lahti, mida peaks silmas pidama enne kaevetöödega alustamist.

Võtke ühendust Elioni spetsialistiga ja uurige välja, kus kaablid paiknevad. Paljud kaablid on paigaldatud kinnistutele aastakümneid tagasi ja nende kohta puudub kohalikul omava-litsusel ja maaomanikel täpne informatsioon. Sageli on kinnistu mitmeid kordi omanikke vahetanud ja seonduvad dokumendid kaotsi läinud või jäänud vormistamata.

Kaablite vigastuste vältimiseks soovitan uurida enne töödega alustamist, kas ja kus paiknevad kinnistul Elioni maa-alused kaablid. Kui selgub, et kinnistul leidub sidekaableid ning maa-omanik soovib nende asukohta teada saada, siis tuleb kohale kutsuda Elioni järelevalve spetsialist. Esmakordne kaablite asu-koha fikseerimine on maaomanikele tasuta.

Igal kinnistuomanikul ja ettevõtjal on võimalik tutvuda sidekaabli (liinirajatise) kaitsevööndis tegutsemise ja lubade taot-lemise tingimustega ka Elioni kodulehel www.elion.ee, alajao-tuses „Ärikliendid“ „Arendajale“ „Liinirajatiste järelevalve“ (http://arikliendid.elion.ee/arendajale/liinirajatiste-jarelevalve).

Liinirajatiste paiknemise kohta saab oma küsimused edastada Elioni järelevalve spetsialistile e-postiga või telefonitsi. Kontakt: Margus Kask (tel 503 0055; e-post: margus.kask@elion.ee).

Liinirajatise kaitsevöönd ulatub maismaal 2 meetrit mõlemale poole kaablit ning liinirajatise kaitsevööndi ulatuses on mitmed tegevused, sh mullatööd sügavamal kui 30 cm, seadusega kee-latud või lubatud ainult liinirajatise omaniku loal. Seega tuleb liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda järelevalve spetsialistilt tegutsemisluba. Seda ka juhul, kui liinirajatis asub kodutalu õuealal, sissesõiduteel või läbib erametsi, põlde ja heinamaid (vt elektroonilise side seaduse 11. ptk „Liinirajatis“).

Sidekaabli vigastamise, kahjustamise ohu, varguskatse kahtluse või varguse toimumise korral tuleb helistada Elioni klienditeeninduse lühinumbril 165.

TEATED

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 12.00–14.00

I ja II kvartalis4. ja 18. märtsil1. ja 15. aprillil6. ja 20. mail3. ja 17. juunil

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Kas mõistlikke lahendusi polegi?Kas kütteprobleemi lahenduseks võiks olla soojuspump?

Arvan, et pole ühtegi inimest Eestimaal, kes esimesele küsimusele vastaks eitavalt. Teisele küsimusele võiks vastata, on küll, kuid need on enamasti suhteliselt suuri investeeringuid nõudvad. Edasi tekib loogiline küsimus – kust saada investeeringuteks raha? Tänapäeval on raha ju oskuste-teadmiste kõrval ainuke defitsiit! Kas ikka on nii? Kas soojuspump küttesüsteemis võiks pakkuda lahendusi?Kõigepealt olgu kohe öeldud, et Eesti Soojuspumba Liit (ESPL) kui erialaliit pakub oma liikmete kaudu ka selliseid komplekslahendusi, kus soojuspumbaga on süsteemi ühendatud teisi seadmeid ja küttevorme. Viimase kolme aasta trendide põhjal võiks väita, et soojuspumbad vallutavad Eesti kütteturgu, sest iga kolmas uus või renoveeritav objekt lahendatakse soojuspumba-küttega. Hetkel on Eestis prevaleeriv renoveeritav kütteturg, mis üldjuhul seab tingimuseks väga

erinevate küttekombinatsioonide kasutamise. See tähendab seda, et tegelikult on Eesti kütteturu liidriks komplekslahendus, mis iga konkreetse objekti puhul on optimaalseim. Seega vanu küttevorme ei heideta kõrvale vaid enamjaolt lülitatakse uude küttesüsteemi. Põhikütteks võib saada nii soojuspumbaga küte ja täiendavaks kütteks ükskõik mis muu endine küttevorm kui ka vastupidi.Viimastel aastatel on soojuspumpade tehnoloogia läbi teinud tormilise arengu. Turule on tulnud uue põlvkonna soojuspumbad, tõusnud on nende efektiivsus ja töökindlus. Juba traditsiooniliste energiaallikate kõrvalt nagu maa, vesi, õhk ja energiapuurauk , saadakse l isaks uute soojuspumba-süsteemidega energia kätte nii heitveest, ventilatsioonitagastusest kui ka päikesepaneelide kaudu.Tänu tehnoloogia kiirele arengule viimastel aastatel on tekkinud võimalused soojuspumba turu laienemiseks. Lisaks traditsioonilistele individuaalelamutele on kaasaegsete soojuspumba-süsteemidega võimalik kütta nii korterelamuid,

suuri ja keerulisi tööstus- kui ka teisi taristu objekte. Meie L i idu l i ikme d suudavad pakkuda komplek slahendusi ja te enuseid a lates n õ u s t a m i s e s t ( k a r a h a l i s t e v a h e n d i t e hankimisel), projekteerimisest , kütte- ja v e nt i l a t s i o o n i s ü s t e e m i d e eh i t a m i s e s t , paigaldamisest ja renoveerimisest ning lõpetades majade soojustamise ja ümbruse haljastamisega.Milline oleks teile parim küttelahendus?Palju see maksab ja missuguseid võimalusi pakuvad erinevad rahastamisfondid?Kas kohalik omavalitsus saab nendes küsimustes korteriühistuid aidata? Neile ja paljudele teistele akuutsetele küsimustele vastuse saamiseks palutakse kõiki huvilisi Eesti Soojuspumba Liidu poolt korraldatavale Soojuspumba infopäevale, mis toimub 2.04. 2013 kell 18.00 Abjapäevakeskuses.

Jüri MiKsEesti Soojuspumba Liit

Kas küttearved teevad teile liiga?

Veel kümmekond aastat tagasi võis iga mees olla pottsepp ja korstnapühkija. Mä-letan, kui vanaisa saatis mindki katuse otsa korstnat pühkima, töövahendiks kuuselatv, mille küljes oli nöör ja kaalupomm. Ka siis võisin ennast nimetada korstnapühkijaks.

Tänapäeval on selleks tööks poodides olemas küll kõik vajalik, kuid küttekolde ehitamise ja puhastamise korda reguleeriva Eesti Vabariigi tuleohutuse seaduse (TOS) § 11.3. sätestab, et ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

TOS § 9.1. kehtestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahke-kütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Kutsetunnistuseta korstnapühkija ning pottsepa väljastatud dokument ei kehti. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib küttekehi pühkida ise, kuid iga 5 aasta tagant peab need üle vaatama kutsetunnistusega

korstnapühkija. TOS §11.1. sätestab, et kasutusel olevat

ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui nen-de dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumen-tatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb küttekehi puhastada vähemalt üks kord aastas. Dokumentatsiooni olemasolu tähendab seda, et küttekehale on väljastatud pottsepa poolt ahjupass või tootja poolt küttekeha dokumentatsioon.

Kindlustatud hoonete puhul kaotab inimene kindlustusraha, kui midagi peaks juhtuma ning kui küttekeha pole ehitanud ja puhastanud vastava kutsetunnistusega töötaja.

Igal aastal saab paarsada tulekahju algu-se suitsulõõris süttinud tahmast. Kõiki taolisi põlenguid on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.

Oleme jõudnud aega, kus n-ö nõukaaeg-sed küttekehad hakkavad amortiseeruma. Miski pole igavene. Samas on meie majan-

duslik surve selline, et igal inimesel ei ole võimalik uut ahju ehitada. Siiski tasub kõigil mõelda enda turvalisusele.

Küttekehade puhastamise hinnad on erinevatel isikutel ja firmadel erinevad. OÜ Tuhk&Tahm (korstnapühkija ja pottsepp Guldar Järve, tel +372 5668 6312, e-post guldar.jarve@gmail.com ) hinnakirja järgi on see elamus, kus on üks korsten, ahi ja pliit soojamüüriga, 25 € koos akti väljastamisega. Püsikliendil (kutsub vähemalt teist korda) on hinnasoodustus 5 €. Suurematel hoonetel on hind kokkuleppeline.

Ametlikul korstnapühkijal on kaasas magnetkaardil kutsetõend, kus on märgitud tema litsentsi number ja seda saab Pääste-ametis kontrollida.

Küttekehade puhastamisega võib te-gelema hakata juba kevadel peale kütmise lõppemist. Et sügisel järjekorrad liiga pikaks ei veniks, on soovitav end aegsasti järjekorda panna.

Korras küttekeha ja korsten tagavad elukvaliteedi ja kaitsevad elu.

gUldAr JärVE

Puhtad korstnad ja küttekehad kaitsevad meie elu