nformasaun - gov.east-timor.orggov.east-timor.org/old/news/east_timor_update/200003/tet.pdf1 timor...
TRANSCRIPT
TTIIMMOORRLLOORROOSSAA’’EE
IINNFFOORRMMAASSAAUUNNFFOOUUNN
MMaarrssuu 22000000
Nasoens Unidas nia AdministrasaunTranzisional iha Timor Lorosa'eEskritoriu Komunikasaun no Informasaun PublikuLa’ós dokumentu ofisial ida. Ba informasaun de'it.
ÍÍnnddiissee! Introdusaun …………………………1
! Situasaun Humanitaria ………….2" Lori Fila Refujiadu Sira" Distribuisaun Hahán" Uma atu Hamahan (shelter)
! Infraestrutura ……………………..3" Eletrisidade" Bee" Liurón" Telekomunikasaun
! Serbisu Sosial ……………………….4" Edukasaun" Saude" Prosperidade Sosial
! Dezenvolvimentu Institusional..5" Regulamentu" Kontrolu Fronteira
" Dezenvolvimentu Media………….5
! Dezenvolvimentu Ekonomiku…..6" Empregu" Projetu Dezenvolvimentu
Komunitariu" Setor Privadu" Agrikultura no Fila-rai
! Lei No Orden ……………………….8" Judisiariu" Polisia Sivíl" Grupu Asistensia Polisial" Sistema Penitensiaria
! Direitus Ema Nian ..………………10
! Dame No Seguransa ……………10" Situasaun Seguransa
! Informasau Ikus Kona Ba FunduDepozitariu ….………..……………11
" Fundu Depozitariu UNTAET" Fundu Depozitariu
UNTAETMultilsateral Banku Mundial
! Revizaun kona ba tabela sira…13
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
AAKKRRÓÓNNIIMMUU SSIIRRAA NNEE’’EEBBÉÉ UUZZAA IIHHAAPPUUBBLLIIKKAASSAAUUNN NNEE’’EE
AusAID Australia nia Ajensia baDezenvolvimentu Internasional
ASI Autoridade Saude Interinu
BDA Banku Dezenvolvimentu Azia
CNRT Concelho Nasional Resistensia Timorense
CARE CARE International
CivPol Polisia Sivíl ONU nian
ETWAVE Organizasaun Feto Timor kontraviolensia no kuidadu labarik sira.
FAO Organizasaun Hahán no Agrikultura
FMI Fundu Monetariu Internasional
GAP Grupu Asistensia Polisial
IOM Organizasaun Migrasaun Internasional
ILO Organizasaun Internasional Operarius nian
KKN Konselhu Konsultivu Nasional
NUOM Nasoens Unidas nia Observador Militar
OLG Organizasaun La’ós Governamental
PDKGL Projetu Dezenvolvimentu Komunitariu noGovernasaun Lokal
PFIL Projetu Fó Impaktu Lailais(QIPs)
RESJ Reprezentante Espesial Sekretariu Jeral
UNDP Nasoens Unidas nia ProgramaDezenvolvimentu
UNHCR Nasoens Unidas nia Komisariu Aas baRefujiadu sira.
UNTAET Nasoens Unidas nia AdministrasaunTranzisional iha Timor Lorosa’e
WFP World Food Programme (ProgramaHahán ba Mundu)
WHO Organizasaun Mundial Saude nian.
Informasaun ida ne’e hasai hosiSerbisu Fatin Komunikasaun noInformasaun Publika ho SeksaunKoordenasaun Donor. Informasaunida ne’e hafoun ona iha 15 Marsu2000
1
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
IINNTTRROODDUUSSAAUUNN
Fulan Fevereiru ba Timor Lorosa’e markaho vizita oioin hosi ulun boot sira mundunian hanesan Prezidente Portugál JorgeSampaio no Prezidente IndoneziaAbdulrahman Wahid, ho mós Sekretariu-Jeral Nasoens Unidas Kofi Annan.
Prezidente Sampaio bainhira vizita Dili,Baucau no Aileu, promete atu tulun TimorLorosa’e hodi harii foun fali setor judisial,edifisiu publiku no setores sira selukhanesan saude, edukasaun no projetuseluseluk tan.
Sekretariu-Jeral ONU Kofi Annan, ne’ebéko’alia ba Timoroan sira iha Liquiça noDili, dehan katak tranzisaun ba ukun rasikan (independensia) la’o di’ak loos no“Timor Lorosa’e iha ona dalan ida nakonuho esperansa, buat ne’ebé iha tinan kotukema ida la imajina”.
“Maibé sofrimentu nalekar ba fatin hotuTimor Lorosa’e nian, no difikuldade barakliu tan sei mosu mai. Iha momentu terus sirahanesan ne’e, hau hein katak imi sei hanoinnafatin katak komunidade internasionalsuporta makaas tebetebes imi nia kauza”dehan Annan.
Prezidente Wahid nia vizita istorika la loride’it símbolu ida importante tebes; maibémomentu ida di’ak ne’ebé ReprezentateEspesial Sekretariu-Jeral (RESJ) SergioVieira de Mello no Indonezia nia MinistruNegosiu Estranjeiru, Alwi Shihab asina liutiha komunikadu hamutuk ida atu hametinliu tan kooperasaun entre Timor Lorosa’e hoIndonezia.
Prezidente Wahid, bainhira vizita tihasemiteriu Santa Krús no semiteriu Indonezianian iha Dili, dehan katak nia “hakarak atuhusu deskulpa ba buat hirak ne’ebé mosuiha pasadu ba vitima sira Santa Krús nian noba sira nia familia no mós ba belun sirane’ebé latan iha semiteriu militar”.
“Sira ne’e hotu vitima sirkumstansia ne’ebéita hotu la hakarak”, Wahid dehan.
Iha Fevereiru fulan klaran no Marsu hahú,mai mós vizita Timor Lorosa’e PrimeiruMinistru Irlanda, Bertie Ahern, ExekutiveDiretor World Food Programme (WFP)Catherine Bertini, Reprezentante Sekretariu-Jeral kona ba Internally Displaced Person(ema sira ne’ebé halai soe hela uman),Francis Deng, Fundu MonetariuInternasional (FMI) nia vise ManagingDiretor, Shigemitsu Sugisaki, no PrezidenteBanku Mundial James Wolfensohn ne’ebéasina tiha akordu ida kona badezenvolvimentu komunitariu hamutuk hoReprezentante Espesial Sekretariu-Jeral(RESJ) Sergio Vieira de Mello noPrezidente CNRT Xanana Gusmão.
Molok Marsu remata, milisia sira infiltratama mai rai laran iha parte loromonu, ihane’ebé sira oho ema na’in rua durante sirania atake iha suku izoladu rua. Insidente sirane’e halo Forsa Hametin Dame sira haloreasaun lailais kedas hodi kaer tiha milisiaida ne’ebé oras ne’e SivPol halo helainterogasaun ba nia. Atividade milisia sirane’e nian hahú liu loron ida de’it baPrezidente Indonezia nia vizita mai TimorLorosa’e. Observador balu fiar katak milisiasira nia infiltrasaun ne’e iha objetivu atuhatún esforsu rekonsiliasaun tomak. IhaMarsu, 8, feto Timoroan sira komemoraloron Internasional Feto nian ba dala ulukliu, ne’ebé hala’o la iha ho interferensia kaintimidasaun ruma. Feto sira makareprezenta pursentu 57 (57%) populasaunTimor Lorosa’e. Iha enkontru ida iha salaunenkontru sidade nian atu marka loron ne’e,Reprezentate Espesial Sekretariu-Jeral(RESJ) Sergio Vieira de Mello hato’o hikasfali UNTAET nia hakaran atu fó garantiasba feto sira atu proporsionalmente bele holaparte iha funsionalismu sivíl no forsa polisiaTimor Lorosa’e nian.
UNTAET oras ne’e tulun hela atu hakiaksentru krize ida ba feto sira nu’udár pediduOrganizasaun La’ós Governamental (OLG)
2
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
Timor Lorosa’e nian ETWAVE, hodi hato’oosan ne’ebé Sekretariu-Jeral Kofi Annan fóba sira durante nia vizita iha TimorLorosa’e.
SSIITTUUAASSAAUUNN HHUUMMAANNIITTAARRIIAA
! Lori Fila Refujiadu Sira
To’o fulan Marsu klaran, numeru totalrefujiadu sira ne’ebé fila ona, ne’ebéUNHCR no IOM maka organiza no mós sirane’ebé fila mesamesak ba Timor Lorosa’e(hosi Timor Loromonu no parte sira selukIndonezia nian nune’e mós hosi Macau noAustralia), hamutuk hotu 152.000 liu tan.
Asistente Komisariu ba Refujiadu sira,Soren Jessen Petersen, iha nia vizita maiTimor Lorosa’e iha fulan ne’e hahú, dehankatak maske iha insidente lokal balu ne’ebébaku no insulta refujiadu balu, maibé barakliu maka oras ne’e reintegra ona hamutuk hosira nia komunidade rasik no katak“reintegrasaun oras ne’e la’o di’ak loos,maske iha karik obstakulu no difikuldadeuitoan iha terenu”.
UNHCR kalkula katak hamutuk sei hetanrefujiadu 100.000 resin iha TimorLoromonu no katak 50.000 resin maka seihili fila ba Timor Lorosa’e se karik sira belehetan liberdade atu fihir. Ameasa,intimidasaun no misinformasaun ne’ebémosu nafatin iha akampamentu refujiadusira nian iha Timor Loromonu, maka razaunboot liu ne’ebé halo refujiadu sira la senteseguru atu fila ba sira nia uma rasik.
" Reuniaun familia siraEntretantu programa reuniaun familia hala’onafatin ne’ebé lori hamutuk familia sirane’ebé oras ne’e hela iha Timor Loromonuho Timor Lorosa’e atu bele hasoru malu ihafronteira. Hasoru malu hirak ne’e hola fatiniha Batugade no Oecussi, no bele dehankatak sai tiha nu’udár meius importante idaatu fó aten barani ba refujiadu sira sei iha
Timor Loromonu atu fila hikas ba sira niauma rasik iha Timor Lorosa’e.
Liu tiha insidente ida iha Batugade ihaFevereiru, 19, ne’ebé runguranga ida mosuiha ema besik 1300 nia leet, programareuniaun familia ne’e suspende tiha basumana rua nia laran. Ho susesunegosiasaun entre UNTAET ho TNI hafoinprograma ne’e bele hala’o fali no hahú hikasfali iha Marsu, 4, 2000.
" Programa ‘mai vizita no haree’UNTAET ho konsulta CNRT, Falintil noIgreja, organiza programa ida hanaran “maivizita no haree” ba ulun pro-autonomistasira. Programa ne’e hala’o atu fó barani baulun pro-autonomista sira atu fila hikas maiho informasaun loos nian kona ba TimorLorosa’e atu nune’e sira bele fó sai fali barefujiadu sira iha Indonezia.
Joanico Cesario Belo, uluk milisia BaucauTim Saka nia boot, mai iha Dili iha Marsuhahú no hasoru malu ho RESJ Sergio Vieirade Mello, no mós ho Prezidente CNRTXanana Gusmão. Nia mós hasoru malu hoTimor nia organizasaun direitus ema nianYayasan Hak no ho grupu feto Timoroansira nian ida. Nune’e mós nia tuir enkontruiha Baucau no Lospalos hamutuk ho liderlokal sira, ne’ebé dehan katak “pozitivutebetebes”.
! Distribuisaun Hahán
To’o Marsu fulan klaran, fahe tiha onahahán besik tonelada 16.000 ba Timor larantomak. Distribuisaun ne’ebé World FoodProgramme (WFP) hamutuk hoorganizasaun humanitaria sira seluk hala’o,hahú fulan Setembru tinan kotuk. Atuhamenus dependensia ba hahán hosi liur,distribuisaun jeral hahán muda tiha hahúfulan Janeiru hodi fahe de’it liuliu ba grupu-grupu sira ne’ebé vulneravel, “hahán ba emasira be serbisu” no mós programa hahán balabarik eskola sira.
3
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
! Uma atu Hamahan (shelter)
To’o Marsu fulan klaran, UNHCR fahe tihaona ‘konjuntu material’ hamutuk 3,500 bafamilia sira ne’ebé kuran tebes iha Timorlaran tomak. Konjuntu material ne’e idahetan ai atu halo uma, besi, simentu, preguno buat seluseluk tan atu tulun populasaunharii rasik fali sira nia uma.
Hanesan UNHCR nia shelter programme,iha distritu Covalima CARE hadia ona uma631 no ICCR harii uma provizoriu 1,122 ihadistritu sira hanesan Bobonaro, Ermera,Aileu, Liquiça, no Dili. World Vision ihaprograma atu tulun hadia fali uma besik9.000 molok fulan Junhu remata.
IINNFFRRAAEESSTTRRUUTTUURRAA
! Eletrisidade
Jenerador ho kombustivel maka fonteeletrika elementar iha Timor Lorosa’e. To’ooras ne’e jenerador 21 hosi hamutuk 58maka oras ne’e funsiona di’ak. Eletrisidadeiha Dili funsiona oras 24 loron ida. Maibéiha fatin sira seluk iha eletrisidade entretuku 6 kalan to’o tuku 11 kalan. Jeneradorsira iha Oecussi, Gleno no Ainaro oras ne’ehetan prioridade atu hadia.
! Bee
Abastesimentu bee-hemu nian iha distritu 13Timor Lorosa’e tomak hadia hotu ona.Australia fornese asistensia téknika nofundus ba setor bee-hemu ne’ebé to’o dolaramerikanu tokon (milhaun) $1,6.
UNTAET nia repartisaun ne’ebé hola kontabee no ijiene ho kondisaun sanitaria, hahúona kampanha ida liu hosi radiu UNTAETatu habarani populasaun Dili atu kontaktusira bainhira presiza atu kanaliza bee ba sirania uman hosi bee-kanu boot. Nia objetivuatu ema idaidak labele dada bee tuir sira niahakarak rasik ne’ebé bele kauza bee turuarbiru no estraga de’it.
Bee-matak ne’ebé halai hosi kanu sira ladi’ak atu hemu, ne’e duni husu bakonsumidor sira atu hemu bee tasak.Ekipa ida hosi Japaun oras ne’e estuda helaatu dezenha improvimentu planu kona basistema fornesimentu bee iha sidade 15 ihaTimor laran tomak. Japaun sei implementaprojetu sira ne’ebé lais ho trabalhadorintensivu ho osan dolar amerikanu tokon(milhaun) $0,9 atu kontrola kanu sira ne’ebékuak, kotu ka estraga no mós atu hadi’ak liutan abastesimentu bee no sistema sanitariuiha eskola primaria sira.
Alemanha, sei hahú halo projetu bee-mósiha Viqueque, liu hosi sira nia ajensia bakooperasaun dezenvolvimentu nian naranGTZ.
! Liurón
UNTAET harii tiha ona ekipa rua atu haloinspesaun kona ba kondisaun liurón sira ihaTimor Lorosa’e. Sira halibur informasauntomak no aprezenta iha forma mapa bakomunidade donor sira.
Injineiru Forsa Hametin Dame sira nian halohola mapa kona ba liurón sira no identifikamós liurón sira ne’ebé aat ne’ebé presiza atuhadia lailais. Sira konsentra liu atu hadialiurón sira iha aredores fatin sira ne’ebé siraestasiona ba.
" Kontratu founTrabalhador sira ne’ebé hadia liurón hahúsira nia serbisu simultaneamente iha fatinhaat, tuir UNTAET nia divizaun jeografikaba Timor Lorosa’e. Kontratu halo tiha onaho kontraktor entranjeiru haat ne’ebé sirahotu halo ona parseria ho emprezaTimoroan sira. Sira uza métodu labourintensive work, no sira labele loriekipamentu boboot.
4
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
! Telekomunikasaun
Kódigu ida ba radiu amador sira, 4Westabelese tiha ona ba Timor Lorosa’e.
Portugés sira nia serbisu koreius oras ne’eprovizoriamente hala’o hela serbisu kona bakoreius iha Timor Lorosa’e. Serbisu PostalTimor Lorosa’e nian foun hein atu hahú ihaAbril nia laran no sei emprega ema 18 ihafaze uluk.
UNTAET sei fornese transportasaun bakoreiu domestiku no internasional.Korespondensia sei lori ba Darwin, ne’ebéhafoin sei hatama ba sistema koreiuinternasional. Neneik, serbisutransportasaun ne’e, kontrator komersial idamaka sei hala’o.
Selus uluk iha tiha ona, no hetan onaaprovasaun hosi AdministradorTranzisional.
SSEERRBBIISSUU SSOOSSIIAALL
! Edukasaun
Labarik sira hamutuk 14.000 resin oras ne’eatende eskola primaria iha eskola 660namkari iha distritu 13 Timor laran tomak.
Atu lori labarik sira fila ba eskola primariaho sekundaria bainhira tinan akademikafoun hahú iha fulan Otubru, hahú iha fulanFevereiru hala’o ona programa ida lailais noda’et ba Timor laran tomak ho involvimentuBanku Mundial no ema ka grupu sira ne’ebéinteresadu. Programa ne’e estabelesekurikula, treinu profesor sira, reabilitaeskola ho ekipamentu nesesariu hanesankuadru, meza, karteira, no livru textu balabarik sira.
UNICEF sei kontinua atu fornese insentivahanesan osan no foos ba profesores eskolaprimaria sira to’o fulan Marsu remata to’obainhira UNTAET hahú selu ona sira.
! Saude
" Autoridade Saude InterinuIha setor saude, Autoridade Saude Interinu(ASI) Timor Lorosa’e nian ida oras ne’eharii tiha ona no elementu Timoroan na’in16 no staf internasional na’in lima. Nu’udárxefe organizasaun ne’e nian, UNTAEThatudu Dr. Jim Tulloch, ex-DiretorPrograma Saude Labarik no Adolesente siranian iha Organizasaun Saude Mundial(WHO).
Autoridade Saude nian – konsulta tiha hoONU nia ajensia sira no Organizasaun La’ósGovernamental (OLG) sira ne’ebé serbisuiha setor saude – hakotu tiha ona sira niaprioridade prazu badak hanesan: re-estabelesimentu serbisu sira kona ba saudebazika iha Timor laran tomak, asegurafornesimentu aimoruk sira ne’ebé esensialno imunizasaun; fó treinu no tulun bapersonal saude Timoroan sira; manteinvijilansia no komunikasaun kona ba morasoioin no hadi’ak liu tan prevensaun nokontrolu moras sira nian; re-estabelesimentulaboratoriu saude nian; no aseguratratamentu saude di’ak ba inan no saudelabarik sira nian.
" Edukasaun kona ba Imunizasaun nosaude
UNICEF hamutuk ho Autoridade SaudeInterinu (ASI) no ema ka organizasaun sirane’ebé serbisu iha kampu saude, hala’o liutiha kampanha imunizasaun boot ida ihaloron 1 Marsu. Kampanha ne’e maka ulukliu ne’ebé hala’o iha Timor Lorosa’e desdekonsulta popular iha Agostu, 30 tinan kotuk.Iha kampanha ne’e nia laran, kosokoanbesik 20.000 resin ne’ebé moris hahú hosikampanha imunizasaun iha fulan Julhu tinankotuk, sei hetan vasina kontra sarampu,tuberkuloze (muta raan), polio, tetanu,difteria no pertussis.
UNTAET hamutuk ho Organizasaun La’ósGovernamental (OLG) sira iha kampu saudehala’o mós kampanha edukasaun saude konaba prevensaun no kontrole moras bee doko.
5
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
Kampanha sira ne’e hala’o ho parseria hoeskola sira no mós ho Igreja.
Nune’e mós hala’o liu tiha kursu ida ihaloron ualu nia laran ba ema na’in 13 ne’ebéserbisu iha laboratoriu, ne’ebé OrganizasaunLa’ós Governamental (OLG) ida hosiInglatera naran MERLIN maka hala’o ihaLaboratoriu Sentral iha Dili. Sira sei fahe badistritu sira atu fó liu atensaun ba tesmalaria no mós hala’o test laboratoriu konaba moras oioin.
! Prosperidade Sosial
Autoridade interinu operarius noprosperidade sosial (Labour and SocialWelfare) ida estabelese tiha ona hoasistensia ILO (International LabourOrganization) nian. Funsionariu sivíl sirane’ebé uluk serbisu iha DepartamentuProvinsial Operariu no Prosperidade Sosialiha Indonezia nia tempu, oras ne’e identifikaona no sei hetan treinu atu serbisu baAutoridade Interinu ne’e.
DDEEZZEENNVVOOLLVVIIMMEENNTTUU IINNSSTTIITTUUSSIIOONNAALL
Durante nia vizita mai Timor Lorosa’e,Sekretariu-Jeral ko’alia kona ba nesesidadeatu estabelese objetivu sira ne’ebé hakarakto’o ba, atu determina kualidade tranzisaunTimor Lorosa’e nian ba to’o independensia.
UNTAET oras ne’e hahú daudaun prosesukonsulta informal ho ulun Timoroan sirakona ba faze jeral tranzisaun ne’e nian atuhala’o oinsá.
! Regulamentu
Konselhu Konsultivu Nasional (KKN) ihania enkontru loron Marsu, 13 kotuk markahahú foun ne’ebé Organizasaun La’ósGovernamental (OLG) sira mós partisipanu’udár observador iha Konselhu ne’e nialaran. To’o oras ne’e regulamentu 16 makaadopta tiha ona.
! Kontrolu Fronteira
Serbisu Kontrolu Fronteira foun TimorLorosa’e nian hahú operasional ihaaeroportu internasional Dili no Portu Diliiha Janeiru, 29. Serbisu ne’e hein atuhada’et nia operasaun hodi loke postukontrole fronteira rai nian iha Marsu remataiha Batugade no Salele (iha parte loromonu)no Oecussi. Serbisu Kontrole Fronteira,ne’ebé oras ne’e rekruta staf Timoroan na’in50 iha Marsu fulan klaran, sei hahú kobrataxa ka impostu tuir regulamentu 2000/12loron 20 Marsu.
Ofisial alfandega Australia nian na’in neenno Nova Zelandia na’in lima, oras ne’e fóasistensia ba UNTAET nia serbisu kontrolufronteira no tulun treina staf Timoroan sira.Estadus Unidus Amerika no Portugál móspromete atu haruka sira nia matenek sirakona ba serbisu kontrolu fronteira mai.
Deskobre tiha katak refujiadu sira balu lorikilat bainhira fila ho ró ahi hosi TimorLoromonu iha Marsu 9, Timor Lorosa’e niaSerbisu Kontrolu Fronteira hakotu-lia atuhamutuk ho ajensia humanitaria, SivPol noForsa Hametin Dame sira halo inspesaun babagajen hotuhotu iha ró ahi laran ne’ebé lorihosi Timor Loromonu mai.
DDEEZZEENNVVOOLLVVIIMMEENNTTUU MMEEDDIIAA
Media Timor Lorosa’e nian ne’ebéindependente oras ne’e hahú mosu daudaunona. Oras momentu ne’e hetan onapublikasaun semanal haat no revistakinzenal ida. Sira hotu fotokopi no ihasirkulasaun kiikoan iha Dili.
Estabelesimentu konsorsium ida atu imprimipublikasaun hirak ne’e, oras ne’e preparadaudaun ona. Jornal ho revista sira beleimprimi de’it iha Dili bainhira prontu ona.Organizasaun La’ós Governamental (OLG)Timoroan sira nian mós bele hetan benefisiuhosi fasilidades projetu impresor ne’e nian,ne’ebé oras ne’e UNTAET koordena hela
6
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
ho UNESCO hamutuk ho tan governu nokompanhia privada balu nia tulun.
Lospalos maka sei sai nu’udár fatin uluk baestasaun radiu komunidade nian ida ihaTimor Lorosa’e. Hein katak radiu ne’e seioperasional iha Abril fulan klaran to’oremata. Projetu ne’e harii bainhiraUNESCO haruka nia misaun ida ne’ebéUNTAET nia Repartisaun Komunikasaunno Informasaun Publika organiza hamutukho Administrador Distritu Lospalos, Baucauno Manatutu.
" Esforsu UNTAET nianRadiu UNTAET, ne’ebé tranzmiti iha orasDili nian, momentu ne’e mós tranzmiti hosiMaliana hahú hosi tuku 5:30 dadeer to’o11:30 kalan boot – iha oras ne’ebéeletrisidade iha rejiaun ne’e lakan. RadiuUNTAET nia tranzmisaun iha Baucau noSame hein atu hahú operasional iha Marsuremata. Dezenvolvimentu pozitivu hirakne’e sei la folin buat ida se karik populasaunla iha asesu ba radiu atu bele rona. Tan ne’e,maka iha nesesidade tebetebes atu kontribuiradiu ba populasaun.
Tais Timor, nu’udár UNTAET niapublikasaun kinzinal, hahú publika ba dalauluk iha Fevereiru, 14. Publikasaun be ihapajina haat (surat-tahan A-3) ne’e, fahe baTimor laran tomak ho sirkulasaun kopia50.000 hodi lia Inglés, Tetun, Indonezia noPortugés.
Atu aumenta volume informasaun bapubliku Timoroan hotu, UNTAET oras ne’ediversifika tan nia esforsu kona bakomunikasaun. Inisiativa hirak ne’e idamaka hanesan halibur hamutuk iha sidadenia salaun enkontru. Tanba iha impaktupozitivu, Reprezentante Espesial Sekretariu-Jeral (RESJ) Sergio Vieira de Mello fóbarani ba Administrador Distritu sira noofisial senior UNTAET sira seluk atu hala’oenkontru sira hanesan ne’e dala barak liu tanho audiensia oioin.
Kuadru Avizu sira mós oras ne’e tau ihafatin sira estratejiku iha Timor laran tomak,nu’udár alternativa komunikasaun nian ida.Buat ne’e la’ós de’it hanesan meius baUNTAET atu fó informasaun ba publiku,maibé mós atu komunidade sira bele tau sirania avizu ka notisia sira atu ema hotuhatene. Reasaun publiku pozitivu tebetebes,no Administrador Distritu sira husuinformasaun barak liu tan ba Kuadru Avizuhirak ne’e.
DDEEZZEENNVVOOLLVVIIMMEENNTTUU EEKKOONNOOMMIIKKUU
! Empregu
" Projetu sira be fó impaktu lailaisTo’o Marsu fulan klaran projetu 18 ne’ebéfó impaktu lailais (PFIL) aprova tiha ona ihadistritu ualu ho total valor besik dolaramerikanu $285,000. Projetu sira ne’e sei fóserbisu ba ema barak atu nune’e beleresponde nesesidade urjente komunidadenian. Projetu fó impaktu lailais sira ne’einvolve hadia liurón, hadia bee-dalan,reabilitasaun merkadu no infrastruturaesensial sira seluk tan.
Fundu Depositariu UNTAET prepara onaosan dolar amerikanu tokon (milhaun) idaba projetu sira ne’e, iha ne’ebé idaidak seihetan besik $50,000. Ema besik 600 seihetan empregu liu hosi projetu 18, maibé niabenefisiu hein katak bele da’et ba ema rihunbarak.
Feto sira hetan benefisiu hosi UNTAET nia PFIL
Grupu tolu feto sira nian iha distritu Liquiçahamriik ona atu hamoris fali produsaun arte lokalho subsidiu $33,000. Serbisu arte ne’e nian makahanesan industria tradisional iha eskala kiikoan bafeto sira. Hosi ne’e sira bele hetan rendimentu nomós atu mantein identidade kultural ida makaas ihakomunidade sira nia leet.
Iha Maubara, Bazartete no Liquiça, fundu ba PFILsei tulun feto 100 resin atu homan luhu, biti ka buatseluseluk tan, soru tais no halo seramika. Makinakustura atu suku hena mós sei fahe hamutuk homanu no semente atu kuda hodi tulun produsaunhahán nian.
Rendimentu hosi projetu sira ne’e, sei tulun atuema labele hamlaha iha tinan mai, liuliu ba familiasira barak iha ne’ebé feto ka inan sira maka orasne’e mesamesak tenki halo serbisu no sai nu’udárfornesedor ba sira nia familia.
7
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
USAID, iha Fevereiru, 23 hahú ProjetuEmpregu Tranzisional ho osan dolar tokon(milhaun) tolu ne’ebé fó empregu intensivuno involve foinsa’e sira ne’ebé laiha serbisuiha distritu 13. Iha Liquiça, hanesanezemplu, projetu limpeza ida hein atu fóempregu ba ema 2,000 iha fulan rua oin mainia laran: foinsa’e 550 hosi suku 23 makasei hahú uluk, no to’o tempu sei halorotasaun iha sumana rua-rua nia laran atu fóoportunidade serbisu ba ema barak liu tanne’ebé presiza serbisu.
Japaun sei implementa projetu ho impaktulailais atu hadia liurón no abastesimentu beeno kondisaun sanitaria iha eskola primariasira. Projetu sira ne’e sei simu osan to’odolar tokon (milhaun) $1,8.
Australia nia Ajensia ba DezenvolvimentuInternasional (AusAID) estabelese onaprograma ho atividade kiikoan hanaranEskema Asistensia ba Komunidade sira ihaTimor Lorosa’e atu fó tulun ba aktividadedezenvolvimentu oioin iha komunidade leet.Projetu neen hetan tiha ona aprovasaun,inklui mós projetu ida ne’ebé fó durubasana’in rua ba koordenasaun no OfisiuLigasaun UNTAET ho Organizasaun La’ósGovernamental (OLG). Subsidiu ne’e seiasegura Organizasaun La’ós GovernamentalTimoroan sira nian atu aumenta sira niakapasidade hodi bele partisipa ativamenteiha koordenasaun no enkontru sektoral sira.
! Projetu Dezenvolvimentu Komunitariu
Iha Fevereiru 21, Banku Mundial, UNTAETho CNRT asina liu tiha akordu ida kona basubsidiu inisial ba projetu dezenvolvimentukomunitariu no governasaun local(PDKGL). Projetu sira ne’e liuliu atuestablese estrutura governasaun lokal, hosine’ebé komunidade sira bele fó prioridadeno maneja rasik projetu sira kona bareabilitasaun. Komponente PDKGL siraseluk inklui konservasaun eransa no kultura,no fundu ba dezenvolvimentu sosiedadesivíl atu tulun organizasaun la’ósgovernamental sira iha suku laran iha sira
nia serbisu atu halakon pobreza, protesaunambiente, komunidade nia moris di’ak noinformasaun publika. Subsidiu ne’ehamutuk tokon (milhaun) $7 ba atividadesira iha fulan Agostu no Setembru 2000.
Fundu komplementar seluk tan makahanesan tokon (milhaun) $1,5 hetan uluktiha ona hosi governu Japones liu hosiFundu Depozitariu Banku Mundial ba PostKonflitu, no tokon (milhaun) $1 hosi BankuDezenvolvimentu Azia (BDA). Planuorsamentu ba projetu sira ne’e hotu sei to’omilhaun $21,5 ba tinan rua ho balu.
Iha Marsu, 10 regulamentu 2000/13 kona baestabelesimentu konselhu badezenvolvimentu iha nível suku no postuadministrativu, hahú tama efeitu. Konselhusira ne’e, ne’ebé sei iha responsabilidade atuhalo distribuisaun osan ba dezenvolvimentuno mós atu hola konta kona ba planeamentuno maneja atividade dezenvolvimentu ihasuku laran, maka sei hala’o implementasaunPDKGL.
! Setor Privadu
To’o Marsu laran aplikasaun liu 2,000 aturejista negosiu tama ona ba UNTAET niaseksaun Rejistu Negosiu. Besik 1,650 hosiaplikasaaun sira ne’e mai hosi Timoroansira nia kompanhia no individual; no besik150 hosi kompanhia negosiu estranjeiru(65% aplikasaun sira ne’e mai hosiAustralia nia negosiu sira). To’o Marsufulan klaran, lisensa negosiu temporariu 400maka hatún tiha ona.
Regulamentu 2000/12 estabelese sistemaimpostu provizoriu ba dala uluk nian ihaTimor Lorosa’e nia istoria. Regulamentune’e foka liu ba oinsá atu hetan rendimentuhosi atividade negosiu sira no hosi produtusira ne’ebé bele kobra impostu.Regulamentu ne’e kobre importasaun,exportasaun, no produtu sira ne’ebé halo iharai laran. UNTAET nia Serbisu KontroluFronteira sei hahú kobra taxa iha Marsu, 20.
8
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
Tuir regulamentu ne’e, importador sira seiselu taxa pursentu lima direitu alfandegariutuir folin sasán ne’ebé sira importa.Kategoria sasán sira balu sei la selu taxaimportasaun. Sira ne’e inklui sasán sira bemai hanesan ajuda humanitaria, hahán nosusuben ba kosok oan sira, guardanapuijieniku no artigu sira seluk tan.
Regulamentu ne’e mós determina katakexportasaun kafé, maior exportasaun TimorLorosa’e nian, sei selu taxa prezuntivu 5%hosi folin kafé musan ne’ebé exporta ba liur.
" Investimentu Timor GapIha Fevereiru remata, UNTAET ne’ebéreprezenta Timor Lorosa’e ho governuAustralia fó tiha ona aprovasaun ba fazeuluk projetu petroleu Bayu-Undan iha ZonaTimor Gap.
Projetu ne’e involve konsorsium idakompanhia internasional barak makahamutuk, lori osan investimentu bilhaun$1,4. Projetu ne’e sei lori benefisiu baraktebetebes ba Timor Lorosa’e liuliu kona baempregu no treinu, nune’e mós asegurarendimentu importante ida ba TimorLorosa’e, ne’ebé nia produsaun sei hahú iha2004.
! Agrikultura no fila-rai
To’o Marsu klaran, halo tiha onadistribuisaun batar musan metriku ton 400no legume musan metriku ton 110, iha loostempu kuda nian. Iha distritu sira ne’ebépotensial ba produsaun makaas (Maliana,Baucau, Viqueque, Manatutu, Suai noSame), UNDP, ne’ebé hetan osan hosiNoruega, tulun rekuperasaun imediata noaperfeisoamentu produsaun agrikola hodi fómakina atu fila rai, semente atu kuda noestrumi.
Mota-kultivador no trator sira ne’ebé maiuluk hanesan donor boot hosi governuMacau (225) no hosi Noruega (100) atutulun produsaun haare iha Timor Lorosa’e,to’o tiha ona iha Dili no lakleur sei lori ba
distritu sira. Mota-kultivador 145 mai hosiKorea ne’ebé sei fahe ba distritu sirabainhira montajen iha Dili halo hotu ona.Noruega nia ajuda estrumi urea tonelada1,000 sei fahe ba natar na’in sira ne’ebéhalo segunda plantasaun. UNTAET niamatenek sira kona agrikultura haloestimativa katak estrumi urea kilo atus idaba hectare ida sei aumenta produsaun ba25%.
Espesialista agrikulta nian ida hosi FAOhala’o liu tiha peskiza iha distritu Bobonarono Covalima, hetan katak iha área rua ne’e,produsaun hahán umakain idaidak nian filaba normal ona.
LLEEII NNOO OORRDDEENN
! Judisiariu
Iha Marsu, 7 bainhira hetan tiha aprovasaunhosi Konselhu Konsultivu Nasional (KKN),RESJ Sergio Vieira de Mello asina tiharegulamentu 2000/11 kona ba OrganizasaunTribunal iha Timor Lorosa’e. Tuirregulamentu ida ne’e, tribunal sei harii ihadistritu ualu – iha Dili, Baucau, Lospalos,Viqueque, Same, Maliana, Ermera noOecussi.
Tribunal Distritu Dili sei iha jurisdisaunexkluziva atu halo julgamentu ba ofensakriminal boot sira hanesan jenosidiu, krimifunu nian, krimi hasoru humanidade, ohoema, ofensa seksual no tortura tomak ne’ebéema aat sira halo hosi Janeiru, 1 to’oOtubru, 25 1999.
Tribunal Apelu sei iha jurisdisaun atu ronaapelu desizaun sira ne’ebé hakotu ona ihaTribunal Distritu sira iha Timor larantomak.
Durante periodu tranzisaun, lian sira ne’ebései uza iha Tribunal sira ne’e, maka sirane’ebé apropriadu hanesan Tetun, Portugés,Indonezia no Inglés.
9
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
Juíz Timoroan na’in neen no prokuradorna’in haat sei foti tan iha fulan Marsuremata atu serbisu iha Tribunal DistrituBaucau. Hosi Janeiru, 10 Tribunal DistrituDili hetan ona juíz no prokurador sira hodefensor publiku na’in neen ne’ebéUNTAET kontratu molok sira kompleta tuirprograma treinu judisial ida.
Juíz internasional na’in tolu, hosi Uganda,Burundi no Suesia, oras ne’e serbisudaudaun nu’udár mentor ba juíz noprokurador Timoroan sira ne’ebé sei serbisuiha Tribunal Distritu Dili. Sira serbisuhamutuk ho sira nia kolega Timoroan siraloroloron hodi tulun sira estuda kazu-por-kazu no mós halo preparasaun bajulgamentu. Portugál ho Alemanha, mós seiharuka sira nia juíz no prokurador sira maiatu serbi nu’udár mentor ba TribunalDistritu sira seluk ne’ebé sei harii iha fulanhirak mai nia laran.
! Polisia Sivíl
To’o Marsu klaran hetan Polisia Sivíl ONUnian hamutuk 900 fahe ba Distritu 13 Timorlaran tomak. Numeru Polisia Sivíl ne’einklui mós Grupu Reasaun Rapida (GRR)hosi Polisia Portugál ne’ebé hamutuk 120.
Numeru total Polisia Sivíl ne’ebé hetan onaautorizasaun ba Timor Lorosa’e maka1,640. Apelu halo beibeik ona ba NasoensMembru atu haruka sira nia Polisia mai,liuliu Polisia Feto, tanba persentajen PolisiaSivíl Feto to’o oras ne’e pursentu haat de’it.
! Grupu Asistensia Polisial
Grupu Asistensia Polisial (GAP) ulukhamutuk 50 sei fahe ba Timor laran tomakiha Marsu remata.
GAP nia membru sira sei fó asistensia norekomendasaun ba SivPol kona ba aspetusira hanesan estrutura komunidade nokultura lokal ne’ebé relevante ba re-estabelesimentu lei no orden, maibé sira laiha poder atu prende ema.
GAP nia membru, Timoroan sira ne’ebéuluk serbi nu’udár Polisia Indonezia nian,hetan bagajen hosi CNRT, SivPol noUNTAET nia Divizaun Direitus Ema nian.Sira hetan treinu durante loron tolu kona badireitus ema nian, oinsá atu fó seguransa bakomunidade no kona mós ba mudansa leine’ebé aplika iha Timor Lorosa’e hahúbainhira sira serbi nu’udár polisia. Programane’e tama mós material kona ba primeirussokorus, oinsá atu kaer metin provas (bukti-bukti), protesaun ba fatin ne’ebé krimihala’o (tempat kejadian peristiwa) no oinsáatu hasai nota atu halo reportajen.
! Sistema Penitensiaria
Misaun ida ema matenek sira kona bajestaun sistema prizaun nian hosi NovaZelandia mai vizita Timor Lorosa’e ihafulan ne’e atu fó rekomendasaun baUNTAET kona ba dezenvolvimentu sistemaprizaun ida efetivu. Tuir kedas ba misaunne’e, governu Nova Zelandia promete atuharuka administrador prizaun na’in lima atukaer fasilidade detensaun nian no treinapersonal Timoroan sira. Timoroan hamutuk19 ne’ebé iha ona experiensia no ulukserbisu nu’udár staf iha prizaun sira ne’eidentifika ona nu’udár kandidatu bapozisaun sira ne’e iha futuru. Nune’e mós,
Polisia Timor Lorosa’e
SivPol fahe tiha ona aplikasaun 16.000 iha Timorlaran tomak ba ema sira ne’ebé hakarak atu hetanpozisaun nu’udár Polisia Timor Lorosa’e.Aplikasaun sira besik 12,200, fila mai ona ihaSivPol nia liman, ho 3.000 resin maka kompletaduni detalhu sira ne’ebé husu iha aplikasaun sirane’e nia laran. Pursentu 25 hosi aplikante sira ne’emai hosi feto sira. Kandidatu 150 ne’ebé hetan topscore, liu tiha ona selesaun no oras ne’e tuir helaintrevista. Hosi sira ne’e, 100 tuir ona programafitness no test mediku iha Marsu, 20. Sira be haloparte top 50 sei tuir primeiru turnu treinu PolisiaTimor Lorosa’e, ne’ebé sei hahú iha Marsu, 27.
Treinu ne’ebé sei hala’o iha fulan tolu nia laranne’e, sei tuir tan ho fulan tolu experiensia ihakampu ka on-the-job training. Iha tinan tolu maine’e nia laran, Polisia Timor Lorosa’e sei hetanmembru 3.000.
10
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
membru SivPol UNTAET 40 oras ne’ehala’o daudaun serbisu nu’udáradministrador no guarda prizaun nian.
Tanba infrastrutura prizaun Timor Lorosa’enian rahun hotu iha violensia tinan kotuk nialaran, oras ne’e iha de’it fasilidadedetensaun ida hanaran Sentru SetensaunSivíl iha Dili. Oras ne’e sentru ne’e ihaSivPol nia liman. Tanba ema tama barak babeibeik, renovasaun urjente hala’o tiha onahodi aumenta kapasidade hosi ema 55 to’o75.
Oras ne’e mós hanoin ona atu reabilitafasilidade prizaun iha Gleno no Becora.Governu Inglatera sei tulun renovasaunprizaun Gleno ne’ebé iha kapasidade baprisioneiru 120. Hein katak prizaun ne’e seioperasional iha Abril fulan klaran.
DDIIRREEIITTUUSS EEMMAA NNIIAANN
Ekipa permanente ida matenek sira kona baforenze nian harii tiha ona hamutuk hoUNTAET nia Divizaun Direitus Ema nian.Ekipa ne’e hahú ona fó treinu kona baforenze ba juíz, prokurador no defensorpubliku Timoroan sira. Treinu ne’e foka liuba oinsá atu rekolha provas (bukti-bukti),determina kauza mate ida nian no oinsá atuprova identidade.
Oras ne’e daudaun iha matenek forenzena’in tolu iha ekipa ne’e nia laran, ne’ebései funsiona ho rotasaun ho matenek selukhosi nasaun sira seluk, ne’ebé mós sei serbiiha tempu limitadu.
Tuir dadus Divizaun Investigasaun SivPolUNTAET nian, oras ne’e iha investigasaunba kazu oho-ema hamutuk 277 ne’ebéinvolve vitima total 627 hosi perioduJaneiru to’o Otubru 1999. Fiar katak ne’ela’ós numeru total vitima sira nian ihaperiodu ne’e.
Mate-isin hamutuk 46 maka hetan bainhirahalo prosesu exumasaun iha Passabe,
Oecussi iha fulan Fevereiru. Test forenzene’ebé halo ba mate-isin sira ne’e iha SentruDireitus Humanus nia mortuariu iha Dili, fósai katak maioria vitima sira ne’e mane hositinan 15 to’o 45. Un-tersu vitima sira ne’e,ema tinan 21 mai kraik.
Matenek Forensik sira hosi UNTAET niaDivizaun Direitus Ema nian bá to’o Passabeiha Marsu, 16, atu identifika mate-isin hirakne’e. Sira uza komputador laptop ho figuradijital atu dokumenta ema nia hatais, nobuat seluseluk tan ne’ebé hetan iha sira niaisilolon atu tulun familia sira identifikamate-isin sira ne’e. Investigador sira ne’elaran metin katak sira nia serbisu sei tulunfamilia sira identifika loloos 70% vitima sirane’e.
Exumasaun mós hala’o nafatin iha Baucau,Suai no Liquiça. Mate-isin haat hosimasakre Setembru tinan kotuk iha Lospalos,iha ne’ebé madre na’in rua, seminarista tolu,jornalista ida no ema na’in rua tan milisiasira oho, oras ne’e ke’e hikas fali atu haloidentifikasaun. Mate-isin haat seluk sei haloexumasaun molok Marsu remata.
DDAAMMEE NNOO SSEEGGUURRAANNSSAA
! Situasun Seguransa
Nasoens Unidas nia Observador Militar sira(NUOM) konsidera katak seguransa ihaTimor laran tomak oras ne’e estável. Maskenune’e, iha distritu sira hanesan Bobonaro,Suai no Ermera, nível seguransa to’o Marsu,3, sa’e to’o nível “aas” bainhira milisia sirahalo infiltrasaun dala barak tama liu mai railaran. Tropa Forsa Hametin Dame sira hatúntiha ona prezensa permanente ida iha rejiaunErmera, área ne’ebé uluk Forsa HametinDame sira husik mamuk hela.
Iha Ainaro, nível ameasa sa’e hosi “baixa”to’o “mediu” iha Marsu, 8, no iha Oecussinível seguransa sei “mediu” nafatin. Ihadistritu sira seluk, nível ameasa, bele dehan“baixa”.
11
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
NUOM kalkula katak sei iha nafatin grupuulun-toos ida ho elementu besik 1,000aktivu nafatin iha Timor Loromonu. NUOMfó sai ona katak milisia sira ne’e balu seisimu nafatin treinu militar (liuliu ihaAtambua).
Hanesan resposta ba milisia nia atividadesira ne’e, RESJ despaxa ona Diretor AsuntuPolitika UNTAET nian Peter Galbraith noTenente Jeneral Jaime de los Santos,Komandante Forsa Hametin Dame nian, báJakarta hodi hato’o protestu makaas ida bagovernu Indonezia. Ofisial UNTAET na’inrua ne’e, hateten ba autoridade sira ihaJakarta katak “tuir ami nia piskiza, atake noinfiltrasaun sira ne’e halo hodi kontraPrezidente Wahid nia politika nune’e móshasoru UNTAET no Timor Lorosa’e”.
Iha sira nia halibur iha Jakarta, ofisial na’inrua ne’e buka liuliu atu fronteira bele takametin atu la iha tan infiltrasaun no atakehosi milisia sira no atu milisia sira nia treinuno akampamentu fatin taka tiha; no ema sirane’ebé iha responsabilidade ba atake sirane’e hetan kastigu; no ofisial militar sirane’ebé involve hetan kastigu disiplina.
Durante enkontru sira ne’e, KomandanteTNI Almirante Widodo dehan katakrelatoriu sira kona ba infiltrasaun ne’e tebesduni no katak TNI hakarak duni atu respeitarezultadu konsulta popular no liberdadepovu Timor Lorosa’e nian. Nia dehan móskatak nia hatún ona diretrizes atu para tihaho milisia sira nia infiltrasaun no atake ihafronteira no sira nia atividade iha TimorLoromonu.
Hanesan resposta, autoridade sira prometeona atu aumenta supervizaun noobservasaun iha fronteira, atu hola asaunhasoru milisia sira ne’e, no atu hola medidasmakaas atu hala’o regulamentu ihaakampamentu hodi dezarma milisia sira noprevene treinu militar ba sira. UNTAET tituhela provas katak promesa sira ne’e kumpriduni.
IINNFFOORRMMAASSAAUUNN IIKKUUSS KKOONNAA BBAAFFUUNNDDUU DDEEPPOOZZIITTAARRIIUU
! Fundu Depozitariu UNTAET
Iha Konferensia Tokyo iha Dezembru 1999,nasoens doadores sira promete atu tuluntokon (milhaun) $214 ba Fundu DepozitariuUNTAET no ba Fundu DepozitariuMultilateral Banku Mundial. Liu tokon(milhaun) $31 hosi osan ne’e promete baUNTAET, no to’o oras ne’e, tokon(milhaun) $22 tama tiha ona ba Fundu.
Objetivu Fundu Depozitariu UNTAET nianatu selu salariu funsionariu sivíl Timoroan
Hosi insidente 16 ne’ebé mosu hosi Fevereiru, 21to’o Marsu, 7, haat ne’ebé makaas liu maka:•••• Marsu, 1 2000: Postu observasaun no Forsa
Hametin Dame sira hetan tiru iha fatin toluhosi milisia sira iha setor loromonu. Ihainsidente sira ne’e la iha kanek ruma hosiparte Forsa Hametin Dame sira ka estragukona ba propriedade ruma. ElikopteruNasoens Unidas nian hetan tiru dala hirakedas iha fronteira bainhira halorekonhesimentu área hosi parte lorosa’e mai.Elikopteru ne’e la hetan aat buat ida.
•••• Marsu, 5: Timoroan ida tiru mate ihaAzufuru, kilometru 15 hosi Maliana, bainhiramilisia na’in lima ataka suku ne’e ho kilatautomatiku no granada. Ida hetan kanektodan no ida seluk fali sira kaer, maibé tuirdalan nia halai sees tiha no bá fó relatoriukona ba insidente ne’e ba SivPol iha Maliana.
•••• Marsu, 6: Hosi milisia na’in lima ne’ebé tiruiha Atsabe, distritu Ermera, km 60 hosifronteira ho Indonezia, ida Forsa HametinDame sira kaer tiha. Sira na’in haat selukhalai lakon. Iha operasaun ida ne’e duni,Forsa Hametin Dame sira hadau kilatautomatiku ida, ho kilat musan 350, kamizolametan rua, no farda tropa Indonezia nian parrua.
• Marsu, 7: Elikopteru ONU nian ida ne’ebésemo halo observasaun iha distritu Ermera nialeten lokaliza tiha uma oan tolu ne’ebé foinsunu iha suku ida km 6 hosi Atsabe. Hetanmós katak grupu ida ho ema 15 lori aidona nokilat tradisional husik hela daudaun fatin ne’e.La kleur, iha suku seluk besik mós fatin ne’e,uma oan barak liu tan maka sunu. ForsaHametin Dame sira haree pelumenus emana’in rua halai hosi fatin ne’e. To’o oras ne’e
12
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
sira, reabilita edifisiu sira administrasaunpúblika nian, no atu dezenvolve kapasidadeofisial Timoroan sira nian ihaadministrasaun sivíl no judisial no mós konaba implementasaun lei. Nune’e mós, osantokon (milhaun) $1 resin tau ketak ona baprojetu sira ne’ebé fó impaktu lailais(PFIL).
Total nesesidade ba administrasaun TimorLorosa’e iha tinan 2000 kalkula besik tokon(milhaun) $43,3. To’o Fevereiru remata,total liu $500.000 uza tiha ona atu selusalariu ba funsionariu sivíl hamutuk 2500.Numeru funsionariu sivíl sira sei aumentamakaas iha fulan hirak mai ne’e nia laranbainhira rekrutamentu hahú halo ona. Totalnumeru empregu ne’ebé sei emprega ihatinan ne’e nia laran maka 7000.
Osan atu reabilita edifisiu publiku noinfrastrutura esensial sira hamutuk milhaun$3,8 ba fulan haat uluk tinan ne’e nian.Prioridade sira uluk liu sei inkluireabilitasaun Akademia FunsionalismuSivíl, Tribunal Distritu Dili no fasilidadeprizaun nian.
! Fundu Depozitariu Multilateral BankuMundial
Doadores sira promete milhaun $146,9 baFundu Depozitariu Multilateral BankuMundial, ne’ebé nia jestaun sei hala’o hokooperasaun Banku Dezenvolvimentu Azia(BDA). BDA sei hamriik iha ulun atu hadialiurón, portu, transportasaun, bee-hemu,telekomunikasaun no eletrisidade. BankuMundial sei serbisu hamutuk ho BDA ihaprojetu sira kona ba dezenvolvimentukomunitariu.
Doadores sira ne’ebé kontribui ba FunduDepozitariu ne’e, sei partisipa iha misaunplaneamentu setores barabarak ne’ebéBanku Mundial sei hala’o iha fulan hiraktuir mai nia laran. Misaun sira ne’e, sei haloplanu no dezenvolve orsamentu ba projeturekonstrusaun boot oioin iha TimorLorosa’e.
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
RREEVVIIZZAAUUNN KKOONNAA BBAA TTAABBEELLAA SSIIRRAA
! Ajensia Humanitaria Internasional SiraSerbisu Iha Timor Lorosa’e
! Kontribuisaun Donor Bilateral BaAktividade Humanitaria, Emerjensia NoReabilitasaun
! Serbisu Nasoens Unidas Nia ForsaHametin Dame
! Divizaun Nasoens Unidas Nia ForsaHametin Dame, Observador Militar NoPolisia Sivíl.
! Lista Regulamentu Sira Nian
! Kontribuisaun Nasaun Donor Sira NianBa Fundu Depozitariu UNTAET
! Selus Foun Ba Timor Lorosa’e
OECUSSI
AILEU
AINARO
BAUCAU
BOBONARO
COVALIMA
DILI
ERMERA
LAUTEM
LIQUICA
MANATUTO
MANUFAHI
VIQUEQUE
Fonte: Banku dadus Seksaun Humanitaria UNTAET nian
DISTRICT AILEUShelter GOAL, ICRCFood WV, ICRC
Health OIKOSAgriculture WV, OIKOS
Non-food items GOALWatsan
Education UNICEF
DISTRICT AINAROShelter TA, ICRCFood WFP, ICRC
Health PHM, ICRCAgriculture ICRC, CARE
Non-food items TA - CONCERNWatsan ICRC
Education UNICEF,CONCERN
DISTRICT MANATUTOShelter ACFFood CARE
Health AMI-PAgriculture CARE
Non-food itemsWatsan ACF
Education UNICEF
DISTRICT LIQUICAShelter PWJ, SCF/CCF, ICRCFood WV
Health MSF-HAgriculture WV
Non-food items PWJWatsan OXFAM
Education UNICEF
DISTRICT LAUTEMShelter CONCERN, IRCFood CARE, ICRC
Health MDM-P, AFMET,JRS
Agriculture ICRC, CARENon-food items ICRC -CONCERN
Watsan UNICEFEducation UNICEF,
CONCERN, JRS
DISTRICT ERMERAShelter ACF, SCF, ICRC, CCFFood WV, ICRC, SCF
Health AMI-P – ICRC - SHAREAgriculture ICRC, WV
Non-food items ICRCWatsan ACF
Education UNICEF, CONCERN
DISTRICT DILI (Including ATAURO)Shelter SCF/CCF, IRC, ICRCFood CARE, TA, OIKOS
Health ICRC, AMI-P, MSF, TA, PHM,MDM-P, OIKOS, GOAL,MERLIN, AMI-F, CIC-P
Agriculture CARE, OIKOS,GAANon-food items TA
Watsan OXFAM, UNICEF, CCF, ICRCEducation UNICEF, AMI-F,CCFRefugee
repatriationIOM
DISTRICT COVALIMAShelter TA, CAREFood WFP, CARE
Health MDM-FAgriculture
Non-food items TAWatsan OXFAM,CARE,
ICRCEducation UNICEF,
CONCERNRefugee repat
Dev. assistanceIOM
DISTRICT BOBONAROShelter SCF, WVFood WV
Health MSF-H, WV, TA, JRSAgriculture WV
Non-food itemsWatsan OXFAM, ICRC
Education UNICEF, JRSRefugee repat
Dev. assistanceIOM (Batugade)
DISTRICT BAUCAUShelterFood CRS, WFP, ICRC
Health GDD, MSFAgriculture CARITAS
Non-food items CRS, ICRCWatsan
Education UNICEF
DISTRICT OECUSSIShelter IRC, CARITAS,GAAFood CARITAS, WFP
Health IMCAgriculture CARITAS
Non-food items MSFWatsan OXFAM
Education UNICEF - IRCRoad program ta
DISTRICT VIQUEQUEShelterFood CRS
Health MSFAgriculture MSF
Non-food items MSF - CRSWatsan UNICEF
Education UNICEF
DISTRICT MANUFAHIShelter TA, CCFFood WFP, TA
Health OIKOS, PHMAgriculture CARE, OIKOS
Non-food items TAWatsan
Education UNICEF
ACF Action Contre la Faim
AMI-P Assistencia Medica Internacional
CRS Catholic Relief Services
GDD German Doctors for Development
ICRC International Committee of the Red Cross
IRC International Rescue Committee
MDM-P Medecins du Monde – Portugal
MDM-F Medecins du Monde - France
MSF Medecins Sans Frontieres
PHM Portuguese Humanitarian Mission
PWJ Peace WindS Japan
SCF/CCF Save the Children/Christian Children's Fund
TA Timor Aid
WV World Vision
IMC International Medical Corps
MERLIN Medical Emergency Relief International
AMI-F Aide Medicale internationale FranceCIC-P Cooperation, Interchange, Culture - PortugalIOM International Organisation for Migration
AAJJEENNSSIIAA HHUUMMAANNIITTAARRIIAA IINNTTEERRNNAASSIIOONNAALL SSIIRRAA SSEERRBBIISSUU IIHHAA TTIIMMOORR LLOORROOSSAA’’EE
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
KKOONNTTRRIIBBUUIISSAAUUNN DDOONNOORR BBIILLAATTEERRAALL BBAA AAKKTTIIVVIIDDAADDEE HHUUMMAANNIITTAARRIIAA,,EEMMEERRJJEENNSSIIAA NNOO RREEAABBIILLIITTAASSAAUUNN ((HHOOSSII NNAASSAAUUNN SSIIRRAA IIHHAA MMIILLHHAAUUNN
DDOOLLAARR AAMMEERRIIKKAANNUU))
Fonte : Seksaun Koordenasaun Donor
���������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������
������������������������������������ 65.00
�������������������������������������������������������������������������������������������������������
���������������������������� 8.87
������������������������������
����������������������������������������
1.00
������������������������������
���������������������������������������� 0.65
����������������������������������������������������������������������������������������������������������������
����������������������������������������10.60
�����������������������
���������������������������� 0.20
������������������������������������������������������������������������������������������������
�����������������������������������6.50
������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������
�����������������������������������30.00
���������������������������
������������������������������������
1.23
��������������������������������������
���������������������������������������� 1.70
������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������
�����������������������������������
23.87
0.00 10.00 20.00 30.00 40.00 50.00 60.00 70.00
Australia
Alemanha
Irlanda
Japaun
Noruega
Filipinas
Portugál
Espanha
Suesia
Inglatera
Amerika
Oecussi
Jordánia
Sector W
Baucau
Viqueque
Lautem
Manatuto
Filipinas
Republika KoreiaTailándia
Dili
Aileu
Brazil, Kenya & Portugál
Sector E
Sector CSector E
Sector E
Liquica
Sector C
Sector C
Sector W
Ermera
AinaroManufahi
Brazil, Kenya & Portugál
Sector W
Australia, Brazil, Irlanda, Fiji, Nova Zelandia, Pakistaun
Bobonaro
Cova-Lima
Tasi Timor
Savu Sea
Hosi: U
N P
KF
20 Jan
eiru 2
000
Timor Lorosa’e Informasaun Foun Marsu 2000
Serbisu Nasoens Unidas Nia Forsa Hametin Dame
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
DDIIVVIIZZAAUUNN NNAASSOOEENNSS UUNNIIDDAASS NNIIAA FFOORRSSAAHHAAMMEETTIINN DDAAMMEE,, OOBBSSEERRVVAADDOORR MMIILLIITTAARRNNOO PPOOLLIISSIIAA SSIIVVÍÍLL
Nasaun PKFto’o
Marsu 8
UNMOsto’o
Marsu 11
SivPolto’o
Marsu 21Australia 1650 17 75Austria 0 0 10Arjentina 0 0 15Bangladesh 500 30 42Bolivia 0 2 0Brazil 45 12 11Kanadá 150 0 11Xile 25 0 0Xina 0 0 15Koted’Ivoire
0 0 2
Dinamarka 2 2 2Ijitu 65 10 15Fiji 180 0 0Fransa 3 0 0Gambia 0 0 26Ghana 0 0 101Irelanda 30 3 0Italia 0 0 0Jordania 700 5 65Kenya 200 0 0Malazia 0 20 21Mozambike 0 0 3Nepal 4 0 47NovaZelandia
650 10 10
Nijeria 0 0 21Noruega 4 0 1Pakistaun 100 30 4Portugál 750 0 163Filipinas 600 20 105Rusia 0 2 3Senegal 0 0 19Singapura 20 0 40KoreaTasi Mane
400 0 0
Espanha 0 0 3Sri Lanka 0 0 30Suesia 0 2 10Tailándia 900 12 2Inglatera 0 4 14Uruguai 0 5 0Amerika 0 3 40Zambia 0 0 1Zimbabue 0 0 5Total 6986 200 932
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
LLIISSTTAA RREEGGUULLAAMMEENNTTUU SSIIRRAA NNIIAANN
REGULAMENTU NU. 1999/1KONA BA AUTORIDADE ADMINISTRASAUNTRANZISIONAL IHA TIMOR LOROSA’E
REGULAMENTU NU. 1999/2KONA BA HARII KONSELHU KONSULTIVUNASIONAL
REGULAMENTU NU. 1999/3KONA BA HARII KOMISAUN SERBÍ JUDISIAL(LEI) TRANZISIONAL IDA
REGULAMENTU NU. 1999/4KONA BA HARII BOLETIN OFISIAL TIMORLOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/1KONA BA HARII AUTORIDADE FISKALSENTRAL TIMOR LOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/2KONA BA OSAN NE’EBÉ ATU UZA IHA TIMORLOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/3KONA BA HARII KOMISAUN SERBISUPUBLIKU IDA
REGULAMENTU NU. 2000/4KONA BA REJISTU NEGOSIU SIRA
REGULAMENTU NU. 2000/5KONA BA LISENSA BA FATIN TROKA OSANNIAN
REGULAMENTU NU. 2000/6KONA BA HARII SERBISU FATIN PAGAMENTUSENTRAL TIMOR LOROSA’E NIAN
REGULAMENTU NU. 2000/7KONA BA HARII OSAN LEGAL BA TIMORLOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/8KONA BA LISENSA BANKU NIAN NOSUPERVIZAUN
REGULAMENTU NU. 2000/9KONA BA HARII REJIME FRONTEIRA BATIMOR LOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/10KONA BA AKIZISAUN PÚBLIKA BAADMINISTRASAUN SIVÍL IHA TIMORLOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/11KONA BA ORGANIZASAUN TRIBUNAL IHATIMOR LOROSA’E
REGULAMENTU NU. 2000/12KONA BA IMPOSTU PROVIZORIU NO REJIMEALFANDEGA BA TIMOR LOROSA’E
SSELUSELUS FFOUNOUN BABA TTIMORIMOR LLOROSAOROSA’’EE
Timor Lorosa'e Inform
asaun Foun - Marsu 2000
KONTRIBUISAUN NASAUNDONOR SIRA NIAN BAFUNDU DEPOZITARIUUNTAET
Timor Lorosa’e Inform
asaun Foun Marsu 2000
Fonte : Seksaun Koordenasaun Donor
Spain
31.52Promesa - EnkontruDonor sira nian ihaTokyo
23.22Total
30/12/19996.00Portugál
29/02/20000.0005Palau
16/12/19990.74Noruega
21/12/19990.03Olanda
30/12/19990.40Republika Korea
16/02/20009.31Japaun
05/01/20000.78Finlandia
05/01/20000.28Dinamarka
25/01/20003.30Australia
Loron simuKontribuisaun ihatokon (milhaun)
dolar AmerikanuNasaun
Espanha
Suesia
0.18
1.00
Inglatera 1.20
20/01/2000
21/12/1999
13/03/2000