índise timor lorosa e - un. · pdf file9 edukasaun 9 saude ... timor oan rihun haat mak...

12
T T I I M M O O R R L L O O R R O O S S A A E E I I N N F F O O R R M M A A S S A A U U N N F F O O U U N N Abril 2000 Nasoens Unidas nia Administrasaun Tranzisional iha Timor Lorosa'e Eskritoriu Komunikasaun no Informasaun Publiku La’ós dokumentu ofisial ida. Ba informasaun de'it. Índise Introdusaun …………………………1 Situasaun Umanitaria ….………….2 Refujiadu sira fila Distribuisaun Hahán Uma Infrastrutura………………………….3 Serbisu Koreius Transporte Aereu Serbisu Sosial……...…………………3 Edukasaun Saude Dezenvolvimentu Institusional…4 Administrasaun Publika Kontrolu Fronteira Dezenvolvimentu Media ………….5 Dezenvolvimentu Ekonomiku……6 Operariadu Seitor Privadu Agrikultura no halo to’os Lei no Orden.………………………….7 Judisiariu Polisia Sivil Serbisu Polisia Timor Lorosae Grupu Asistensia Polisial Sistema Penitensiaria Direitus Ema Nian……………………9 Dame No Seguransa ……………….9 Situasaun Seguransa Informasau Ikus Kona Ba Fundu Depozitariu …..………..……………10 Fundu Depozitariu UNTAET Fundu Depozitariu Banku Mundial ba Timor Lorosae

Upload: lekhuong

Post on 08-Mar-2018

257 views

Category:

Documents


4 download

TRANSCRIPT

Page 1: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

TTIIMMOORRLLOORROOSSAA’’EE

IINNFFOORRMMAASSAAUUNNFFOOUUNN

AAbbrriill 22000000

Nasoens Unidas nia AdministrasaunTranzisional iha Timor Lorosa'eEskritoriu Komunikasaun no Informasaun PublikuLa’ós dokumentu ofisial ida. Ba informasaun de'it.

ÍÍnnddiissee

Introdusaun …………………………1

Situasaun Umanitaria….………….2 Refujiadu sira fila Distribuisaun Hahán Uma

Infrastrutura………………………….3 Serbisu Koreius Transporte Aereu

Serbisu Sosial……...…………………3 Edukasaun Saude

Dezenvolvimentu Institusional…4 Administrasaun Publika Kontrolu Fronteira

Dezenvolvimentu Media ………….5

Dezenvolvimentu Ekonomiku……6 Operariadu Seitor Privadu Agrikultura no halo to’os

Lei no Orden.………………………….7 Judisiariu Polisia Sivil Serbisu Polisia Timor Lorosae Grupu Asistensia Polisial Sistema Penitensiaria

Direitus Ema Nian……………………9

Dame No Seguransa ……………….9 Situasaun Seguransa

Informasau Ikus Kona Ba FunduDepozitariu …..………..……………10

Fundu Depozitariu UNTAET Fundu Depozitariu Banku Mundial baTimor Lorosae

Page 2: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Abril 2000

AAKKRROONNIIMMUU SSIIRRAA NNEEBBEE UUZZAA IIHHAA

PPUUBBLLIIKKAASSAAUUNN IIDDAA NNEE’’EE

ADB Banku DezenvolvimentuAzia

AusAID Ajensia Australia nian baDezenvolvimentuInternasional

BNU Portugal nia Banku ihaTimor Lorosae

CARE CARE Internasional

CIVPOL Polisia Sivil ONU nian

CNRT Concelho Nacional daResistencia Timorense

RESJ Reprezentante EspesialSekretariu Jeral

FAO Organizasaun ba Hahan noAgrikultura

FKA Forsa Kapaseti Azul

GOAL GOAL Ireland

GPA Governasaun noAdministrasaun Publika

ICRC Kruz VermelyaInternasional

ILO Organizasaun LaboralInternasional

INTERFET Forsa Internasional baTimor Lorosae

IOM Organizasaun MigrasaunInternasional

JICA Ajensia KooperasaunInternasional Japaun

KNK Konselyu NasionalKonsultivu

KKD Konselyu KonsultivuDistrital

OCHA Ofisiu ba KoordenasaunAsistensia Umanitaria

OXFAM Oxfam International

PET Projetu EmpreguTranzisional

TNI Tentara Nasional Indonesia

UNDP Nasoens Unidas nia Ajensiaba Dezenvolvimentu

UNESCO Nasoens Unidas niaOrganizasaun baEdukasaun, Siensia noKultura

NRHCR Nasoens Unidas niaKomisariu aas ba refujiadusira

UNICEF Nasoens Unidas nia Funduba Labarik sira

UNMO Observador Militar ONU nian

UN-PKF Forca hametin dame

UNTAET Nasoens Unidas niaAdministrasaunTranzisional iha TimorLorosae

USAID Estadus Amerika nia Ajensiaba DezenvolvimentuInternasional

WFP Programa Hahan ba Mundu

WHO Organizasaun SaudeMundial

Publikasaun ida ne’e, OfisiuKomunikasaun no Informasaun Publikamak halo ho kooperasaun ho SeksaunKoordenasaun Donor. Konteininformasaun to’o sumana tolu Abril 2000.

Page 3: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

1

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

IINNTTRROODDUUSSAAUUNN

Iha fulan neen nia laran hahu husik loronUNTAET harii iha 25 Outubru 1999,regulamentu sanulu-resin-hitu mak hasaiona; taxa hahu halibur ona; AkademiaPolisia treina ona nia kadete uluk sira;Komisaun Serbisu Sivil Publika hala’omaka’as liu tan sira nia halibur regular;Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudarfunsionariu publiku; rekrutamentu turnuuluk hein atu hala’o iha Maiu ramata; nomate-isin 160 resin mak hala’o onaezumasaun. Autoridade Saude Internu idaharii ona no oras ne’e koordena asistensiasaude iha klinika 40 iha Timor laran tomak.Labarik sira tinan eskola nian porsentu 90oras ne’e fila hikas ona ba eskola.Eletrisidade hadia ona besik 85% iha nasaunlaran tomak; no bee-hemu hadia ona ihadistritu 13 laran tomak.

Prioridade boot ida UNTAET nian iha fulanneen mai nia laran mak atu hametin liu tanmekanismu konsultativu nian nopartisipasaun Timor oan sira nian iha nivelhotu-hotu. Konselyu Konsultivu Distrital(KKD) harii ona iha distritu sira no desizaunmos hola ona atu foti Timor oan sira nudarVise-Administrador no Vise-Xefe ihaDepartamentu sira hotu. UNTAET seiserbisu maka’as atu integra sira nia atividadeho funsionalismu publiku Timor oan siranian. Area prioridade seluk mak iha kampuempregu. UNTAET sei loke SentruAsistensia Empregu iha kapital distritu hotu-hotu. Projetu Banku Mundial nian ida hoobjetivu atu haboot liu tan Timor oan sirania setor privadu hahu tiha ona, no projeturekonstrusaun iha eskala boot hein atu hahuiha fulan hirak mai nia laran. UNTAET seifoka liu mos atu tulun Timor oan sira halolansamentu ba prosesu Konstituisaun TimorLorosae nian. Misaun ne’e mos sei hareemos ba oinsa hamenus Forsa Kapaseti Azulnia membru sira se situasaun seguransamantein nafatin no wainhira polisia sivilhaboot liu tan. Misaun mos sei serbisuhamutuk ho Timor oan sira atu defini pontusestratejikus no kalendariu atu hamenus banafatin UNTAET nia knaar to’o ramata.

Durante periodu relatoriu ne’e nian,situasaun seguransa iha Timor Lorosaeestavel nafatin no iha kontrolu nia laran.

Insidenti sira ne’ebé sei mosu nafatin liu-liutamba problema sosial no ekonomia, la konaba kestaun seguransa nian.

Atu involve liu tan Timor oan sira ihaadministrasaun nasaun nian, ReprezentanteEspesial Sekretariu Jeral (RESJ) SergioVieira de Mello, hatun ona instrusaun atuharii Konselyu Konsultivu Distrital (KKD)sira ho partisipasaun reprezentante partisupolitiku sira, Igreja, grupu feto no foinsa’esira nian.

Paralelu ba ne’e, mos inisiativa atu fotiTimor oan sira nudar Vise-Administrador noVise-Xefe Seksaun iha Departamentu hotu-hotu iha Governu nia AdministrasaunPublika (GPA) nia laran. Nomeasaun emasira ne’e nian, sei sai nudar responsabilidadeKomisaun Funsaun Publika (KFP) ne’ebéfoin inaugura iha 24 Marsu. Komisaun ne’enia serbisu mak atu selesiona no fotifunsionariu sivil sira.

Tim ida ho membru na’in sia ne’ebéreprezenta Organizasaun la’osGovernamental (OLG) sira, UNTAET makfoti, oras ne’e hala’o daudaun evaluasaunkona ba efetividade projetu asistensiaumanitaria tomak ne’ebé ajensia tuluninternasional sira hala’o iha Timor Lorosae.Hodi hola ezemplu iha fatin rua, Manatutuno Suai, evaluasaun ne’e sei fo liu atensaunba projetu sira kona ba uma ka fatin atuhamahan, asistensia saude no distribuisaunhahan. Misaun hakarak atu ezamina no hareeefetividade asistensia sira ne’e nian husiparte ema sira be simu asistensia sira ne’enia hanoin. Evaluasaun ne’e hahu iha Abrilfulan klaran no relatoriu final sei hakerek ihafulan Maiu ramata. UNTAET sei uzarelatoriu ne’e atu hato’o iha konferensia idaiha Lisboa iha fulan Junyu mai.

Nune’e mos atu bele ba to’o fatin hotu-hotuiha nasaun laran, RESJ de Mello ba to’oIndonezia iha Marsu fulan klaran atuhaksesuk kona ba kooperasaun bilateralentre Indonezia ho UNTAET. Topiku sira besira diskuti hahu husi kooperasaun bilateralkona ba problema fronteira nian, edukasaun,pensaun ba funsionariu sira no asuntujudisial. RESJ Sergio de Mello mos koaliaba embaixador nasaun donor sira kona basituasaun ikus Timor Lorosae nian.

Page 4: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

2

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

RESJ mos vizita Japaun, Xina, KualaLumpur iha Abril, ne’ebé nia koalia kona baUNTAET nia estratejia no nesesidade ihafulan hirak mai, atu hato’o mos ihaKonferensia Donor sira nian iha Lisboa ihaJunyu nia laran.

UNTAET nia ofisiu ligasaun ida mos hariiona iha Kupang atu fasilita prosesurekonsiliasaun politika no lori fila hikasrefujiadu sira ne’ebé sei hela iha neba.

Aniversariu masakre iha Igreja Likisa hala’oho misa ida hamutuk ho Bispu Carlos Belo.Iha 6 Abril 1999, membru milisia BesiMerah Putih sira ataka Igreja ne’ebé emaatus ba atus refujia ba, wainhira iha loron idauluk sira oho tiha ema na’in lima iha li’ursidade nian. Familia tomak no ema nobunne’ebé subar iha Igreja laran hetan tiru, sonakanek no mate barak. To’’o oras ne’eseidauk hatene lolos ema mate na’in hira,maski Igreja Katolika hasai ona lista ida hoema na’in 61 nia naran.Testemunya sira fiarkatak ema mate besik atus-rua resin. To’ooras ne’e, mate-isin 23 husi masakre ne’e,hetan ona ezumasaun.

SSIITTUUAASSAAUUNN HHUUMMAANNIITTAARRIIAA

Refujiadu sira fila

Numeru refujiadu sira ne’ebé fila onaaumeta tan iha periodu ne’e nia laran,nune’e mos numeru ex-membru TNI sira nosira nia familia ne’ebé fila mos hamutuk horefujiadu sira ne’e.

Grupu boot liu ex-membru TNI sira nianne’ebé fila ona to’o oras ne’e, ba ona Aileu.Prosesu negosiasaun naruk ida atu aseguraema sira ne’e nia fila hala’o tiha molok sirafila, ne’ebé involve UNHCR, UNTAET,CNRT, Igreja no Falintil. Buat ne’e moshanesan parte programa rekonsiliasaun nian,atu membru milisia sira ne’ebé uluk la halokrimi boot ruma, tenki liu nudar prosesu re-integrasaun atu povu ka komunidade belesimu fali sira. Atividade re-integrasaun sirane’e inklui mos asistensia ba komunidade liuhusi enkontru ho komunidade sira iha knualaran atu sira bele desidi hodi simu hikas falimilisia ne’ebé fila ba sira nia knua.

Iha Abril ramata, ema besik 160.000 makfila hikas ona. Maioria sira be fila ne’e,UNHCR ho IOM mak organiza.

Tuir UNHCR, refujiadu besik 100.000 resinmak sei hela nafatin iha akampamenturefujiadu sira iha Timor Osidental.

Kampanya diisinformasaun hala’o nafatiniha akampamentu sira ne’e, no sai nudarrazaun boot tansa maka refujiadu sira balunseidauk sinti seguru atu fila. UNHCR noorganizasaun sira seluk prepara ona materialinformasaun atu dezmente kampanyadisinformasaun hirak ne’e. Esforsu ida foinlalais halo mak hanesan video ida husiorganizasaun Jezuita nia Asistensia baRefujiadu sira hodi fo sai aspetu pozitivusira iha prosesu repatriasaun no mos kona basituasaun jeral iha Timor Lorosae.

To’o 31 Marsu hanesan loron ikus ne’ebéGovernu Indonezia hakotu ba refujiadu siraatu fihir fila ba Timor Lorosae ka helahanesan sidadaun Indonezia hakbesik,autoridade sira iha Jakarta hateten katak sirasei fo tan fulan tolu ba refujiadu sira ne’e atuhela iha Timor Osidental atu sira bele fihirdidiak atu hela iha Indonezia ka fila hikas baTimor Lorosae. UNHCR mos simu sinalkatak Indonezia sei la ko’a tiha sira nia tulunba refujiadu sira ne’e.

Distribusaun Hahan

Kampanya distribuisaun hahan ne’ebé fotarget liu tan grupu vulneravel sira sei tenkikontinua nafatin to’o tinan 2001, tuir WFPfo sai. Hamutuk ho FAO, sira hala’o tihaavaliasaun kona ba hahan no kolyeita ihaTimor laran tomak. Tuir rezultadu inisialne’ebé sira hetan fo sai katak kolyeita batarsei uitoan liu kompara ho tinan ulu-uluk niantamba agrikultor sira fila tarde atu kuda sirania rai. Buat ne’e akontese liu-liu iha rejiaunsira ne’ebé todan liu iha loromonu hanesanKovalima, Bobonaro, no enklave Oekusi.

Avaliasaun FAO ho WFP nian ne’e mos fosai katak kazu malnutrisaun entre labariksira tinan lima ba kraik ne’ebé ema ladun fosai ne’e, bele atribui ba pratika dieta la losne’ebé hala’o iha suku-suku sira. Tan ne’emak presiza teb-tebes atu hala’o kampanyaedukasaun kona ba nutrisaun bazika.

Page 5: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

3

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

Uma

Distribuisaun konjuntu material ne’ebéUNHCR hala’o, atu ema sira halo umakontinua nafatin iha Distritu 12 ho Kovalimano Bobonaro mak distritu sira ne’ebékonjuntu material sira ne’e fahe ramata ona.

Iha Abril ramata, numeru total konjuntumaterial ne’ebé to’o iha Timor Lorosaehamutuk 13.000. Husi numeru ne’e, 7.385fahe tiha ona no familia 2.788 ne’ebé simuona material hirak ne’e, hadia kompletu onasira nia uma.

IINNFFRRAASSTTRRUUKKTTUURRAA

Iha 24 Abril Banku Dezenvolvimentu Azia(ADB) fo sai aprovasaun akordu subsidiufolin tokon $30 (lee: dolar tokon tolunulu)iha administrasaun Fundu DepozitariuBanku Mundial nian, ba rekonstrusaunTimor Lorosae nia infrastrutura. Fundu ne’esei fahe iha tinan rua nia laran ba luron,transporte, no reparasaun no manutensaunportu no eletrisidade.

Besik tokon $7,5 sei fo ba projetu sira konaba re-estabelesimentu rede eletrisidade.

Tokon $20 seluk sei uza ba reparasaunemerjensia luron. Serbisu sira ne’e hein atuemprega ema 750 iha fulan 12 nia laran.Kontratu ba reparasaun emerjensia luronuluk sei hatun iha Maiu laran.

Akordu mos tau ketak tiha tokon $2,2 barekonstrusaun no manutensaun fasilidadeportu nian.

Serbisu Koreius

Serbisu Koreius foun Timor Lorosae nianne’ebé inaugura iha 29 Abril, hahu hala’oserbisu koreius nian ba mundu internasionalliu husi Darwin no interese nasional kadomestika entre Dili ho Baukau. Selus sirafolin $0.50 (sentavu limanulu) ba suratinternasional no $0.10 (sentavu sanulu) baselu domestiku. Selus hamutuk rihun atus-rua (100.000 domestiku no 100.000internasional) oras ne’e iha ona no halo ihaPortugal. Governu Portugal tulun mosreabilita edifisiu sira no fornese ekipamentu,

ho ema matenek sira ho osan besik$500.000.

Serbisu Koreius Sentral iha Dili sei loke husisegunda-feira to’o sexta-feira husi tuku waludadersan to’o tuku haat lorokraik no sabadudader husu tuku walu to’o tuku sanulu-resin-rua loron-klaran. Iha domingu no loronferiadu sei taka.

Transporte Aereu

Qantas hahu nia semo komersial entreDarwin ho Dili iha 2 Maiu. Aviaunkomersial ida oras ne’e semo entre Dili noOekusi ho folin $190 ba-mai.

SSEERRBBIISSUU SSOOSSIIAALL

Edukasaun

Labarik sira besik 147.000 resin oras ne’efila hikas ona ba eskola sira iha distritu 13laran tomak.

Problema boot rua ne’ebé oras ne’e eskolaprimaria sira enfrenta daudaun mak faltakurikula standar ida no mos kuran teb-tebestreinu ba profesores sira.

Atu lori labarik sira fila ba eskola primariano sekundaria wainhira eskola hahu ihafulan Outubru, programa kursu lalais idahala’o iha fulan Fevereiru kotuk hoinvolvimentu Banku Mundial nian noorganizasaun ka ema sira seluk ne’ebéinteresadu. Programa ne’e estabelesekurikula, treinu ba profesores sira, reabilitaeskola no aranja ekipamentu hanesankuadru, karteira, meza, kadeira no livru textusira.

Atu hadiak liu tan abilidade teknikaprofesores sira nian, iha distritu hotu-hotuintrevista halo ona ba kandidatu sira atu tuirkursu treinu profesores nian ne’ebé sei hahuiha Maiu. Profesores na’in tolu husi distrituida-idak sei hola parte iha treinu ida sumanarua laran. Molok treinu ramata, UNICEF noOXFAM sei halo avaliasaun kona barezultadu treinu ne’e nian.

Preparasaun oras ne’e hala’o daudaun atuhala’o testing ida ba profesores sira iha fulan

Page 6: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

4

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

Junyu. Sira ne’ebé liu test ne’e sei foti nudarfunsionariu sivil.

Grupu Trabalyu ne’ebé tau matan ba eskolasira hasoru ona ho enjinyeiru Timor oan sirane’ebé prepara aan atu halo lansamenturonda rua kona ba inspesaun no avaliasauneskola sira ne’ebé aat.

Saude

Armazen Farmasia Sentral Timor Lorosaenian ida loke iha Dili iha 6 Abril, nudarrezultadu esforsu hamutuk ida entreAutoridade Saude Interina, UNICEF noGOAL, organizasaun la’os governamental(OLG) internasional ida. Primeira kargaaimoruk ho folin $670.000 mai husi AjensiaTulun Japoneza ida (JICA). Ne’e hanesanfasilidade sentral uluk ba Timor Lorosae niaadministrasaun foun, no sai nudar pontudistribuisaun sentral ba farmasia sira selukiha Timor laran tomak, ne’ebé sei hetan osanba aimoruk ho medikamentu sira seluk besiktokon $2 iha tinan ida. Ne’e primeira vez,depois de konsulta popular mak ema sira beserbisu iha kampu saude bele enkomendatuir sira nia hakarak medisina no aimorukne’ebé sira presiza iha distritu laran,kompara ho konjuntu medisina jeral ne’ebéfahe iha tempu uluk.

Programa nasional saude ida atu hala’o ihatinan tolu laran hetan rekomendasaun husimisaun saude konjunta ne’ebé BankuMundial lidera ne’ebé mos inkluireprezentante husi AusAID, KomisaunEuropeia, Fundasaun Gulbenkian husiPortugal no UNTAET. Programa ne’e ihakomponente tolu: restabelese asesu baasistensia bazika, dezenvolve politika saudenian (regulamentu no lejislasaun), no manejano implementa atividade projetu sira nian,inklui mos hadia no rekonstrusaun fasilidadesira saude nian.

Programa ne’e sei hala’o iha faze tolu no ihatinan tolu nia laran to’o 2002. Estimativafolin programa ne’e nian sei besik tokon $40ne’ebé sei hetan liu-liu husi FunduDepozitariu Banku Mundial ba TimorLorosae no Fundu Depozitariu UNTAETnian.

DDEEZZEENNVVOOLLVVIIMMEENNTTUU IINNSSTTIITTUUSSIIOONNAALL

Administrasaun Publika

Komisaun Funsaun Publika (KFP) ida hariino inaugura iha 24 Marsu. Komisaun ne’eorgaun independente ida ho objetivuprinsipal atu harii funsionalismu publiku idakikoan no efisiente. Komisaun sei tau matanba funsionamentu administrasaun TimorLorosae nian hodi estabelese politika nodiretrizes kona ba rekrutamentu, eskalasalariu, no mos direitu no obrigasaunfunsioraiu publiku sira nian. Komisaun ne’ekomposta ho Timor oan na’in lima nointernasional na’in rua. Xefe Komisaun ne’enian mak Mariano Lopes, ex-diretor radiu notelevizaun iha Timor Lorosae.

Iha sira nia enkontru sira, KomisaunFunsaun Publika (KFP ) rekomenda onakatak funsionariu sivil sira aban-bainrua seiserbisu oras 40 sumana ida laran no ihaloron 12 lisensa ba tinan ida nian.

Atu fornese informasaun kona badezenvolvimentu Funsionalismu Sivil nomos atu familiariza ofisial senior sira konaba nesesidade importante sira iha nivel lokal,departamentu funsionalismu sivil noempregu publiku, Governasaun noAdministrasaun Publika (GPA) UNTAETnian, oras ne’e hala’o namanas vizita badistritu hotu-hotu iha Timor laran tomak.

Akademia Funsaun Publika sei inaugura iha8 Maiu no treinu hahu ona ba treinador siraiha 24 Abril.

Kontrolu Fronteira

Serbisu Kontrolu Fronteira Timor Lorosaesei habelar tan sira nia operasaun husiaeroportu internasional Dili no portu ba to’oBatugade iha 1 Maiu. Tuir fali, operasaunhanoin atu hahu mos iha Salele no Oekusi.Grupu Timor oan ida ho ema na’in 18 hala’oona treinu baziku no oras ne’e hala’o onaserbisu iha estasaun serbisu fronteira ihaBatugade no Salele.

Ofisial alfandega no imigrasaun portugesna’in sanulu oras ne’e hala’o serbisu ihaaeroportu no portu Dili atu tulun serbisu sirakona ba kontrolu fronteira no mos treina staf

Page 7: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

5

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

lokal sira, hamutuk ho tan na’in lima husiZelandia Foun no na’in neen husi Australiane’ebé to’o uluk ona iha Timor Lorosae.Kanada mos tulun ho veikulu all-terrain 11atu Serbisu Kontrolu Fronteira uza hodihala’o serbisu.

To’o Abril ramata, Serbisu KontroluFronteira halibur ona taxa besik $400.000.Sira hahu kobra taxa husi 24 Marsu.

Orientasaun ida kona ba importasaun sasanba Timor Lorosae ba uzu komersial noimportador no exportador privadu sira orasne’e publika ona no oras ne’e fahe ona bapubliku.

DDEEZZEENNVVOOLLVVIIMMEENNTTUU MMEEDDIIAA

Projetu konsorsiu printing nian ida mosu losiha momentu diak. Hasoru malu tiha hooraganizasaun la’os governamental nomedia publikador sira, oras ne’e sira preparaona esbosu ka draft regulamentu ida.Reparasaun kona ba infrastrutura printingnian oras ne’e hadia hotu ona. Nune’e mossurat-tahan, tinta no buat selu-seluk tanhamenon ona, no enjineiru ida mai to’o onaDili atu hadia ho hamoris fali makinaprinting nian. Ema sira ne’ebé uluk serbisunudar operador printing mos identifika ona.

Wainhira hala’o daudaun inisiativa kona batreinu iha kampu media ne’ebé hala’o ihaDili no iha li’ur, UNTAET mos sponsorkonsultante ida husi Southeast Asian PressAlliance (SEAPA) atu fo rekomendasaunkona ba dezenvolvimentu kapasidade medianian ho input tomak husi jornalista Timoroan sira. Nia rekomendasaun sei inklui mossujestaun kona ba dalan efetivu liu atu tulunAsosiasaun Jornalista Timor oan sira nian.

Atu halo tuir UNTAET nia pedidu, no hotulun UNESCO nian, misaun ida husiUniaun Radiudifuzaun Asia-Pasifika ka(ABU) mai vizita Timor Lorosae atu forekomendasaun kona ba projetu futuru radiuno televizaun iha Timor Lorosae. Misaunne’e nia relatoriu hein atu tulun AutoridadeTranzmisaun Independente ida no KonselyuKorporasaun Tranzmisaun Timor Lorosaesira nia serbisu aban-bainrua. KorporasaunTranzmisaun ida hein atu harii wainhiraregulamentu kona ba tranzmisaun media

aprova ona ne’ebé oras ne’e hein atu harukaba Konselyu Nasional Konsultivu (KNK)iha Maiu laran.

Edifisiu radiu Indonezia nian uluk, hametintiha ona atu sai nudar baze ba TimorLorosae nia tranzmisaun publika. Edifisiune’e oras ne’e Forsa Kapaseti Azul sira maksei uza, no hein atu sira hamamuk no entregaiha Junyu wainhira reparasaun sei hahu.

Lospalos ho Maliana mak distritu rua ne’ebései hetan estasaun radiu komunidade nian.Treinu ba staf sira hahu iha Abril no hein atuestasaun rua ne’e hahu operasional iha Maiufulan klaran. UNESCO sei hala’o treinu bastaf no fornese ekipamentu ba estasaun ruane’e, ne’ebé UNTAET nia OfisiuKomunikasaun no Informasaun Publika(OCPI) mak organiza hamutuk hoAdministrador Distritu Lauten ho Bobonaronian. Distritu sira seluk aban-bainrua karikbele tama tan ba projetu ne’e.

Komunikasaun UNTAET nianLiu tiha akontensimentu fatal rua ne’ebé oholabarik lubuk ida wainhira sira hetan nohalimar ho granada ne’ebé seidauk nakfera,Ofisiu Komunikasaun no InformasaunPublika (OCPI) dezenya ona poster balunkona ba artelyaria explozivu sira ne’ebéseidauk nakfera, atu fahe ba eskola sira hotuiha Maiu fulan klaran.

Livrete foun ida kona ba lei no explikafunsaun sistema judisial no knaar polisiasivil nian oras ne’e prontu ona no fahe baema hotu.

Revista video UNTAET nian uluk - pakotevideo oras ida nian ho notisia nodivertimentu - fahe iha 25 Abril ba distrituhotu-hotu. To’o loron ne’ebé TV iha ona,(nune’e mos projetor video boot) revistavideo sei loke ba komunidade ne’ebé OfisiuKomunikasaun no Informasaun Publika(OCPI) sei entrega ba AdministradorDistritu sira. Revista video ne’e sei fahesumana-sumana.

Radiu UNTAET hadiak liu tan ona niaprograma. Oras ne’e hatama tan oras ida baprograma direta iha dadersan no ida selukiha lorokraik, lor-loron segunda to’o sexta-feira; no oras rua seluk ba produsaun orijinal

Page 8: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

6

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

ne’ebé grava uluk ona, lor-loron. Programanotisia iha Ingles no Tetun mos fo saisumana ida dala tolu. Nune’e mos programasumanal hetan husi grupu sosiedade sivilsira kona ba problema jender, lei, operariu,juventude, no saude publika. Programa foun- kona ba media - hein atu hahu iha Maiusumana uluk (atu koinsidi ho Loron MundialLiberdade Press nian) ne’ebé hala’o hokooperasaun Asosiasaun Jornalista sira nian.

Radiu UNTAET agora tranzmiti moris husiDili, ho programas sira hala’o hokomputador husi Baukau no Maliana. Fatinrua ne’e nia kapasidade sei hadiak noaumenta liu tan. Trazmisor FM tolu founfoin to’o husi Nasoens Unidas iha Brindisino fatin sira ne’ebé hetan prioridade atu haloinstalasaun mak Suai, Oekusi no Ermera.

Ho aumentu no haboot liu tan tranzmisorradiu UNTAET Dili nian ne’e, sei oferesevantajen ba estasaun radiu Timor oan ruaseluk (Radiu Falintil no Radiu Kmanek) atubele uza tranzmisor Dili atu tatoli sira niaprograma sira.

DDEEZZEENNVVOOLLVVIIMMEENNTTUU EEKKOONNOOMMIIKKUU

Operariadu Hahu fulan Janeiru, UNTAET, ONU niaAjensia sira, (Organizasaun La’osGovernamental) OLG sira no mos setorprivadu hamutuk hotu oferese ona serbisu kaempregu foun hamutuk 25.000. Atu halokman ba ema sira ne’ebé buka serbisu, nomos ba patraun sira ne’ebé buka ema atuserbisu ba sira, UNTAET sei harii SentruAsistensia Empregu iha distritu 13 hotu.Sentru ida uluk sei inaugura iha Dili iha 1Maiu. Ema sira be buka serbisu tenki ba SentruAsistensia Empregu ne’e no aprezenta sirania experiensia serbisu nian, kualifikasaun,hala’o intrevista ho ofisial empregu nian atunune’e bele fo hatene sai ba patraun sirakona ba sira nia disponibilidade. Nune’emos, sira be buka hatene kona baoportunidade sira empregu nian. SentruAsistensia Empregu ne’e sei emprega duniofisial Timor oan sira. Grupu uluk hamutukema na’in 16 sei ramata sira nia treinu iha 28Abril.

UNTAET, Banku Mundial no UNDP iha 1Abril asina tiha projetu ida folin $499.000atu emprega ema 600 iha Dili. Projetu ne’esei konsentra liu atu hamos fatuk oan sira noruinas sira iha luron sira Dili nian no heinkatak projetu ne’e sei ramata iha fulan neennia laran. Tuir ba, jestaun lixu diak nian idaba sidade Dili sei dezenvolve, nudarkontinuasan projetu ne’e nian.

Projetu Fo Impaktu Lalais sira (PFIL) Iha Abril fulan klaran, projetu sira foimpaktu lalais (PFIL) 44 ho folin $497.000aprova ona no hetan fundu husi FunduDepozitariu UNTAET. Projetu sira ne’e seifornese osan atu selu empregadu ema 1.600resin. OCHA no UNTAET sponsor onaprojetu balun ho folin $88.000. Projetu sirahetan fundu husi OCHA hamutuk 44 ne’e,fo ona serbisu ba ema 995 no UNHCR niaprojetu lima seluk emprega ona ema 130.

Projetu Empregu Tranzisional (PET) Ema hamutuk 15.000 iha Timor laran tomakhein atu hetan empregu prazu-badak liu husiProjetu Empregu Tranzisional (PET) sira.Projetu sira ne’e hetan fundus husi USAID(ho estimasaun besik tokon $5) ne’ebéUNTAET mak implementa. Notaentendimentu ida asina iha 17 Abril entreUNSAID ho UNTAET hodi oferese osan$100.000 ba distritu ida-idak iha TimorLorosae atu uza atu selu salariu, no $94.000seluk ba material no ekipamentu nesesariuatu implementa projetu sira ne’e, no mosekipamentu desportu nian. Projetu Empregu Tranzisional (PET) sirane’e hala’o, liu-liu ba aktividade hamoshanesan hamos pisina iha Dili, pinta-founKatedral, no hamos bee-kanu ka bee-dalansira, no mos hamos fatuk oan ka fo’er ihaluron sira iha Timor laran tomak.

Projetu Dezenvolvimentu Komunidade Osan uluk husi tokon $21,5 ba projetudezenvolvimentu komunitariu iha FunduDepozitariu Banku Mundial ba TimorLorosae entrega tiha ona ba sud-distritu toluiha Distritu Likisa iha Abril fulan klaran. Koselyu ida-idak iha suku laran ne’ebé foinhili, identifika rasik projetu sira ne’ebéhanoin atu halo ho osan ne’e. Projetu sirane’e ida-idak folin besik to’o $5.600 ne’ebé

Page 9: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

7

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

inklui hadia luron ba povoasaun sira beizoladu, rekonstrusaun sentru komunidadesira ne’ebé ema halo aat ka sunu tinan ulukno reparasaun kanu bee nian sira be aat. Wainhira osan sira ne’e hahu fahe ona, sukuida-idak sei hili mane ida no feto ida husiKonselyu suku nian atu reprezenta sira niasuku iha nivel sub-distritu. Ne’e sei tulunsira atu hahu ho faze rua ba projetu bobootsira, ne’ebé sei bazeia ba propozalkompetitiva entre grupu komunidade sira.Konselyu sub-distritu sei simu treinu atuoinsa maneja fundu sira ne’e. Fundu sira n’e hein atu fahe ba distritu 13hotu iha fulan Setembru ramata tinan ne’enian.

Seitor Privadu Projetu Negosiu Kikoan no Mediu sirane’ebé sei hetan fundu husi FunduDepozitariu Banku Mundial aprova ona iha11 Abril ho folin tokon $10 ba tinan rua nialaran. Projetu ne’e sei fo emprestimu banegosiu Timor oan sira atu tulun siraestimula dezenvolvimentu setor privadu ihaTimor laran tomak. Prejetu ne’e sei empresta osan husi $500 to$50.000 ba Timor oan sira ne’ebé aprezentaplanu negosiu ne’ebé bele hala’o. Ideia konaba negosiu iha setor hotu-hotu sei elijivel atuhetan konsiderasaun. Programa emprestimune’e Banku Nasional Ultramarinu (BNU)Portuges nian mak sei fasilita no administra.Formulariu aplikasaun iha onadisponibilidade iha RepartisaunAdministrasaun Distritu hotu-hotu no belehatama iha neba ka haruka ba BNU.Emprestimu sira ne’e hein atu bele halorealizasaun iha Abril ramata. To’o Abril ramata, negosiu na’in rihun idaresin mak rejista ona sira nia negosiu ihaSeksaun Rejistu UNTAET nian. Husinumeru ne’e atus ida resin, ema estranjeirusira nian.

Agrikultura no halo to’os Misaun konjunta ida husi Banku Mundial,USAID, Portugal, AusAID, FAO noUNTAET ezamina ona programa ida kona

ba reabilitasaun agrikultura ba tinan tolu mainia laran. Sira halo estimativa katak projetune’e sei folin besik tokon $25. Programane’e karik sei iha komponente importantetolu. Prioridade sei fo ba reabilitasaun assetsira be produtivu hanesan semente,fertilizante, animal no manu haki’ak sira.Tuir fali, misaun ne’e identifika mosnesesidade atu hadiak sistema irigasaun noreabilitasaun luron ba to’os ka natar fatin,merkadu no bazar iha suku laran, fasilidadearmazen no tanki sira bee nian. Ikus liu,fundu mos sei presiza ba informasaunteknolojika no sentru asistensia atu hala’o baoin dezenvolvimentu agrikola. Tulun ba reabilitasaun agrikola mos maihusi Norwegia ne’ebé kontribui osan$200.000 atu hola fertilizante tonelada 1.000no mos atu selu kustu projetu sira nian.Fertilizante sira ne’e sei to’o iha TimorLorosae iha Maiu hahu no sei fahe badistritu hotu-hotu ho tulun WFP nian. Iha 4 Abril, UNTAET hahu kursu ida ihafulan ida nia laran kona ba saude animalnian no pekuaria ba tekniku animal Timoroan na’in 21. Espesialista sira FAO nian kona ba peskadoreskala kikoan, deskobre katak esforsu atureabilita dalan ba industria peska eskalakikoan, tenki konsentra liu ba provizaunikan kikoan sira tamba ikan sira ne’epeskador eskala kikoan sira sei la taka matanatu tiha sira, iha aban-bainrua. Matenek sirane’e identifika ona areas barak ne’ebépresiza fundu urjenti husi donor sira,hanesan reparasaun bero no kanoa sira nian,estabelese fasilidade ba produsaun jelu,provizaun kaixa jelu nian no ekipamentutiha ikan nian, nune’e mos promosaun masinnudar meius atu prezerva ikan iha area ruralsira.

LLEEII NNOO OORRDDEENN

Judisiariu Juiz no Prokurador Timor oan na’in 12 hetantan pose husi Administrador Tranzisional iha6 Abril iha Tribunal Distritu Dili. Juiz na’inneen, majistradu investigador na’in rua noprokurador na’in haat, foti ona wainhirahetan tiha rekomendasaun husi Komisaun

Page 10: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

8

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

Serbisu Judisial Tranzisional ne’ebé BispoBasilio do Nascimento lidera. Ne’e segundu grupu Juiz no ProkuradorTimor oan sira ne’ebé foti ba Timor Lorosaenia Tribunal sira. Sira na’in 12 uluk foti tihaona iha fulan Janeiru kotuk. Juiz ida noprokurador ida sei ba tuur iha Oekusi, nosira na’in 10 seluk sei ba hala’o serbisu ihaTribunal Distritu Baukau. Oras ne’e, sira seihala’o daudaun serbisu iha Dili hodi heinrenovasaun edifisiu Tribunal Baukau nofasilidade detensaun ramata. UNTAET nia Departamentu Asuntu Judisialoras ne’e kontratu ona ho Juiz internasionalna’in walu atu sai nudar mentor bamajistradu Timor oan sira ne’ebé foin foti. Timor Lorosae nia judisiariu oras ne’e seiuza hela Indonezia nia lei (tama deit lei sirane’ebé la inkonsistente ho konvensauninternasional direitus ema nian no UNTAETnia regulamentu sira) ne’ebé bazeia basistema lei sivil. Juiz sira ne’ebé UNTAETkontratu ne’e mesak matenek husi nasaunsira ne’ebé iha sistema lei sivil ne’ebéhanesan. Nota entendimentu ida kona ba kooperasauniha aspetu legal, judisial no asuntu direitusema nian, asina tiha iha Abril sumana ulukentre UNTAET ho Indonezia (Haree mosseksaun direitus ema nian iha Update idane’e).

Polisia Sivil To’o Abril ramata Polisia Sivil hamutuk1.100 fahe namkari no serbisu ona iha fatinhotu-hotu iha Timor laran tomak. Husi sirane’e, na’in 12 mai husi Bosnia noHerzegovina ne’ebé to’o iha Dili 19 Abril.Foin primeira vez mak Serbia, Kroasia noBosnia nia polisia sira serbisu hamutuk ihaBosnia nia bandeira mahan desde funuramata iha sira nia rain iha Novembru 1995. Polisia Sivil UNTAET harii ona Unidade baEma Vulneravel sira atu hola konta kona bakrimi sira kontra feto, labarik, idozu sira, nomos minoria politika ka relijiaun. Unidadene’e komposta ho ofisial feto na’in rua nomane tolu. To’o oras ne’e sira involve onaiha kazu kona ba asaltu seksual no violensiadomestika. Unidade ne’e serbisu ho parseriagrupu feto sira nian liu-liu atu fo

rekomendasaun ba sira. Inisiativa ida ne’ebéUnidade ne’e hola ona mak hanesan asegurano mantein seguransa iha uma atu labelemosu tan vitima tamba violensia domestika.

Grupu Asistensia Polisial Timor oan hamutuk 37 nudar GrupuAsistensia Polisial hahu fahe ba teritoriutomak iha 17 Abril atu serbisu hamutuk hoofisial Polisia Sivil sira. Ex-polisia Timoroan sira ne’ebé uluk serbii nudar PolisiaIndonezia nian, hein atu tama tan baprograma ne’e iha fulan Maiu. Membru sirane’e la iha poder atu kaer ema, maibe foasistensia no rekomendasaun ba ofisialPolisia Sivil sira kona ba aspetus sirahanesan estrutura komunidade nian nokultura lokal ne’ebé relevante atuimplementa lei no orden, no mos baintelijensia kona ba modelu atitude kriminalsira. Sira hatais xapeu azul ho kamizola azulho lianfuan “UN Police Asistance Group”hakerek iha sira nia kotuk ho emblema ONUnian ho “Police Asistance Group” iha sirania hirus matan sorin karuk.

Serbisu Polisia Timor Lorosa’e Akademia Polisia Timor Lorosae loke ihaDili iha 27 Marsu hodi hahu treina kadete50 ba turnu uluk. Treinu ne’e sei hala’oiha fulan tolu nia laran, tuir tan ho fulantolu experiensia iha kampu. Kandidatusira sei hetan treinu kona ba konseitu sirahanesan direitus ema nian, serbisu polisialba komunidade, baze lei kriminal nian,teknika polisial, regulamentu kona batrafiku, teknika investigasaun noabilidade kondusaun ka kaer kareta. Segundu turnu ba rekrutadu sira sei hahutreinu iha fulan Julyu. Rekrutamentu ba Polisia Timor Lorosaesei kontinua hala’o nafatin iha tinan tolunia laran atu rekruta polisia hamutuk3.000.

Page 11: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

9

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

Sistema Penitensiaria Iha Abril fulan klaran, UNTAET hahu halorenovasaun ba fasilidade prizaun Bekora ihaDili. Forsa Kapaseti Azul sira hamutuk hoUNTAET nia Serbisu Manajemen Edifisiu,hala’o renovasaun iha sesaun sira prizaunne’e nian. Serbisu ne’e sei hotu iha Abrilramata, no prizaun ne’e hahu operasional ihafulan Maiu laran. Renovasaun ba sel-bloktolu no efifisiu ba administrasaun sei fo fatinba prizioneiru hamutuk ema 100. To’oramata, prizaun sei iha fatin ba prizioneiryema 250. Renovasaun fasilidade prizaunGleno mos besik atu ramata ne’ebé hein atuiha kapasidade ba prizioneiru ema 120.Governu Inglatera mak finansia renovasaunhirak ne’e. Nudar kontinuasaun ba misaun matenekprizaun nian na’in rua husi Zelandia Foun(New Zealand) foin lalais, Governu ZelandiaFoun haruka ona guarda na’in sanulu noadministrador prizaun na’in rua atu tulunhala’o operasaun fasilidade prizaun ihaTimor Lorosae no atu treina staf Timor oansira. Rekrutamentu ba staf Timor oan sirane’e hahu ona.

DDIIRREEIITTUUSS EEMMAA NNIIAANN

Nota entendimentu ida kona ba kooperasauniha aspetu legal no asuntu kona ba direitusema nian entre UNTAET ho Indonezia asinaiha 6 Abril. Nota ne’e sei fasilita esforsutomak ONU nian no Indonezia atu investigano halo julgamentu ba ema sira ne’ebéresponsabiliza ba violensia tinan uluk ihaTimor Lorosae. Ho akordu ida ne’e, UNTAET ho Indoneziapromete atu prende ema sira ne’ebé tenki foevidensia ka tulun fo informasaun ihainvestigasaun sira, asegura katak dokumentujudisial sira bele uza, no prende ema, bukano konfiska ema sira be envolve ihaviolensia sira ne’e. Husi sori-sorin konkordaatu fasilita tranferensia ema sira ne’e husijurisdisaun ida ba jurisdisaun seluk, autorizamatenek forensik sira atu hola parte ihaezumasaun, asegura katak reprezentanteautoridade ida-idak bele partisipa ihamedidas legais no fornese ba maluinformasaun, evidensia no dokumenturelevante sira.

Entretantu, ezumasaun ba vitima siraviolensia Setembru tinan kotuk niankontinua ba oin nafatin. Iha Abril fulanklaran, mate-isin atus-tolu resin lokaliza tihaona iha teritoriu laran tomak, iha ne’ebé 160halo tiha ona ezumasaun husi matenekforensik direitus umanus hamutuk hopolisia sivil. Ezumasaun liu tiha, mate-isinsira ne’e lori ba Mortuariu Direitus Emanian iha Dili atu halo autopsia, no seidentifika karik, mate-isin sira ne’e sei fofila ba sira nia familia atu hakohi. Fatin atus-resin mak hein atu ke’e ho halo ezumasaunba mate-isin sira, wainhira tempu udanramata. Iha Pasabe deit, mate-isin 20 seluk halo tihaezumasaun iha Abril hahu, depois de hala’oliu tiha ezumasaun ba mate-isin 46 ihaFevereiru. Iha estimativa katak pelu menusema 75 mate iha buat ne’ebé bolu “MasakrePasabe” iha Setembru tinan kotuk. DDAAMMEE NNOO SSEEGGUURRAANNSSAA

Situasaun Seguransa Timor Lorosae oras ne’e hakmatek noseguru, tuir avaliasaun ida UNTAET niaForsa Kapaseti Azul sira hala’o. Ho prezensa TNI nia batalyaun balun tan ihaTimor Osidental besik fronteira, hein katakbele hametin liu tan seguransa, no bele foimpaktu pozitivu liu tan iha area sirafronteira nian. Iha sumana uluk Abril nian, mosu tiha kazuida ne’ebé TNI nia forsa sira halo patrulyahakat liu fronteira tama mai Timor laran, nokazu haat ne’ebé UNTAET nia helikopteruatravesa espasu aereu Timor Osidental nian.Kokorda tiha ona katak wainhira mosu falikazu sira hanesan ne’e komandu respetivusira tenki rezolve ho nivel tatika entrekomandante setor sira. Brigadeiru DuncanLewis, Komandante Setor Loromonu,ne’ebé halo fronteira ho Timor Osidentaldehan katak “sala barak mosu la’os hointensaun aat, ne’ebé bele mosu bei-beik.Husi sori-sorin hotu, liu-liu komandante TNIho komandante Forsa Kapaseti Azul hatenebuat ne’e, no oras ne’e ami hahu implementarejime kontrolu diak ida atu hamenusposibilidade sira ne’e”.

Page 12: Índise TIMOR LOROSA E - un. · PDF file9 Edukasaun 9 Saude ... Timor oan rihun haat mak sei rekruta nudar funsionariu publiku; rekrutamentu turnu uluk hein atu hala’o iha Maiu ramata;

10

Timor Lorosa’e Inform

asaun Foun Marsu 2000

Labarik na’in neen mate iha sumana ikusMarsu nian iha asidenti boot rua wainhirasira hetan no halimar ho artelyaria ezplozivane’ebé seidauk nakfera. UNTAET nia ForsaKapaseti Azul konsidera katak la iha periguextraordinariu husi artelyaria ezplosivane’ebé seidauk nakfera iha Timor Lorosae.Maibe sira rekomenda atu halo labarik noadolesente sira hatene kona ba riskupotensial sira hanesan ne’e. UNTAET nia Ofisiu Komunikasaun noInformasaun Publika halo ona poster balunatu fo hatene sai ba ema hotu kona baproblema ne’e, no mos fo informasaun baema wainhira sira hetan karik artelyaria sirahanesan ne’e. Poster sira ne’e sei fahe baeskola hotu-hotu iha Timor laran tomak ihaMaiu laran.

Nota Entendimentu kona ba Fronteira Komandante Forsa Kapaseti Azul LetnanJeneral Jaime de los Santos no KomandanteTimor Osidental Major Jeneral KikiSyahnakri, iha 11 Abril asina liu tiha NotaEntendimentu ida kona ba asuntu fronteiranian hanesan problema seguransa, atravesafronteira, refujiadu sira atu ba-mai,asistensia umanitaria no problema selu-seluktan. Dokumentu ne’e bolu Nota Entendimentu baKoordenasaun Tatika iha Area Fronteiraentre Nusatenggara Timur (Timor Osidental)ho Timor Lorosae, entre TNI hoKomponente Militar UNTAET nian.Dokumentu ne’e iha artigu 12, ho objetivuatu fasilita kooperasaun ida maka’as liu tanentre sori-sorin “atu bele maneja insidentisira ne’ebé bele mosu, no atu tulun lori filarefujiadu sira”. Nota ne’e halo definisaun kona ba fronteira,maibe ba deit objetivu koordenasaun tatikamilitar; la’os definisaun fronteira ida ne’ebéhetan rekonyesimentu internasional entreTimor Lorosae ho Timor Osidental. Tuir akordu ne’e, ONU nia observadormilitar sira sei estasiona iha Pontu Konjuntu12 ne’ebé sori-sorin hotu hatan, no seihala’o serbisu nudar ofisial ba ligasaun. Sirasei koordena entre TNI ho UNTAET niaForsa Kapaseti Azul wainhira parte idahakarak atu iha dialogu ho parte ida seluk.

Nota ne’e konfirma fila fali entendimentune’ebé uluk asina iha 12 Janeiru entreINTERFET ho TNI, no inklui mos asuntuseluk tan. Asuntu foun sira ne’e mak hanesan: PontuKonjuntu foun ida iha Memo, distrituMaliana; katak wainhira TNI ka UNTAETnia Forsa Kapaseti Azul sira hakat liufronteira sira labele lori kilat, no mos katakparte ida-idak sei serbisu hamutuk halorelatoriu no investiga kona ba insidenti rumane’ebé mosu iha fronteira. IINNFFOORRMMAASSAAUU IIKKUUSS KKOONNAA BBAA FFUUNNDDUU

DDEEPPOOZZIITTAARRIIUU

Fundu Depozitariu UNTAET Ministru ba Kooperasaun DezenvolvimentuSwedia nian asina akordu ida iha 6 Abril hoRESG Sergio Vieira de Mello iha Dili atuaumenta tan osan tokon $5 ba UNTAET niaFundu Depozitariu. Ne’e lori Swedia niakontribuisaun total ba UNTAET nia FunduDepozitariu ba besik tokon $6 ba tinan tolunia laran husi tokon $1 ne’ebé sira prometeiha Konferensia Tokyo Dezembru 1999. Husi tokon $32 ne’ebé donor sira prometeba UNTAET nia Fundu Depozitariu ihaKonferensia Tokyo, to’o Abril ramata tokon$23 tun ona.

Fundu Depozitariu Banku Mundial baTimor Lorosae

Donor sira promete tokon $146,9 ba FunduDepozitariu ba Timor Lorosae ne’ebé BankuMundial administra.

Donor sira barak mak promete ba Fundu idane’e ba tinan tolu nia laran, no sira seikumpri sira nia promesa. Fundu ne’e iha 15Abril simu tokon $24 inklui mos tokon $11husi Banku Mundial nia fundu rasik notokon $13 husi nasaun donor sira hanesanAustralia, Portugal no Japaun.