narva jÕeÄÄrse promenaadi rekonstrueerimineweb.narva.ee/files/1907.pdf · 2. narvas, joaoru...
TRANSCRIPT
Tellija: Töö täitja:
Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Peetri plats 3-5, 20308 Narva TURU 30, 51013 TARTU
Kontaktisik: Nadežda Petrova, projekti koordinaator Tel. 7303735 Töö nr IB 21/2008 tel. +372 35 99046, [email protected]
NARVA LINN
NARVA JÕEÄÄRSE PROMENAADI REKONSTRUEERIMINE
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE
Juhtekspert: Arvo Järvet (KMH litsents 0057)
TARTU, 2009
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3 1. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEST 6 1.1 Keskkonnamõju hindamise korraldamine 6 1.2 KMH osapooled 8 1.3 Kasutatud materjalid 9 1.4 KMH metoodika kirjeldus 11 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK 12 2.1 Üldlahendus ja maakasutuse sihtotstarve 13 2.2 Kavandatava tegevuse vastavus varasematele
arengudokumentidele 14 3. LOODUSLIKUD JA SOTSIAALSED TINGIMUSED 16 3.1 Geoloogiline ehitus 16 3.2 Narva jõgi 17 3.2.1 Narva jõe hüdroloogiline režiim 18
3.3. Maastik ja maastikulised väärtused 20 3.4 Kultuurimälestised ja looduskaitse 22 3.4.1 Kultuurimälestiste kaitse 22 3.4.2 Kaitstavad loodusobjektid 23 3.4.2.1 Pimeaia park 23
3.4.2.2 Natura 2000 Narva jõe alamjooksu hoiuala 24
3.5 Sotsiaalmajanduslikud tingimused 26 4. KESKKONDA MÕJUTAVAD TEGEVUSED 27 4.1 Kaldakindlustuse rekonstrueerimine 29 4.2 Reoveepumpla ümberehitamine 30
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
5. OHTLIKU KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE ABINÕUD 30 6. AKTERNATIIVVARIANTIDE VÕRDLUS 31 7. KESKKONNALUBADE VAJADUS 32 8. KESKKONNASEIRE VAJADUS 33
KOKKUVÕTE 34
LISAD 36
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
SISSEJUHATUS
Narva linnavalitsus on alustanud Narva jõe vasakkaldal kaldapealse korrastamise ning
promenaadi rajamisega. Selleks on taotletud lisarahastamist Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Projekt “Narva/Eesti ja Ivangorodi/Venemaa kaldapealsete ajaloolise kaitseala integreeritud
arendamine” („Integrated development of the historical riverside protection area in
Narva/Estonia and Ivangorod/Russia”) on heaks kiidetud Euroopa Liidu INTERREG IIIA
programmi Tacis poolt. Narva Linnavalitsuse Arengu ja Ökonoomika Amet on nimetatud
projektis juhtpartner.
Narva jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise projekteerimistingimused kinnitati Narva
Linnavolikogu 6. märtsi 2008.a. otsusega nr 57. Projekti eesmärgiks on promenaadi
väljaehitamine vahemikus Hermanni kindlusest kuni Narva sadamani. Ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamise algatas Narva Linnavolikogu 14. augustil 2008.a. otsusega nr 244
(lisa 1).
Projekti on koostanud Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 21/2008 (juhataja Urmas
Nugin, arhitekt Liisa Prost). Projektala paikneb Narva vanalinnas Narva jõe vasakkaldal,
kusjuures projektala piiriks on jõe veepiir, ehituslikult kaldakindlustus (joonis 1). Lõunasuunas
ulatub projektala Joaoru põhjapoolse punktini ning põhjasuunas sadamasse viiva tee käänakuni.
Projektala hõlmab järgmisi kinnistuid: Jõe tänava lõik 2 (51101:002:0102) pindalaga 7874 m2,
Jõe tänava lõik 1 (51101:001:0050) pindalaga 4270 m2, Jõe tänav 1b (51101:001:0056)
pindalaga 1460 m2, Linnuse tänava lõik 2 (51101:001:0033) pindalaga 3139 m2. Kokku on ala
suuruseks 16 743 m2. KMH algatamise otsuses oli märgitud projektala pindalaks 1 ha, kuid
tegelik ala suurus täpsustati eelprojekti koostamise käigus. Käesolev projekt on ettevalmistav
töö ehitusprojekti koostamiseks.
Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne on eelprojekti juurde kuuluv osa.
Lähtudes tegelikust olukorrast ja eelnenud asjaajamisest, seati käesolevas KMH-s eesmärgiks
arendustegevuse võimaliku mõju hindamine kompleksselt lähtudes Narva linna varasematest
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
arengudokumentidest ning projektala looduslike tingimuste eripärast. Keskkonnatemaatika
analüüsis käsitleti projektlahendusega seotud peamisi küsimusi täpsusastmes, mida võimaldab ja
mis on otstarbekas eelprojektistaadiumis. Keskkonnamõju hindamise aruandes ei ole enamikel
juhtudel esitatud neid materjale, peamiselt ülevaateid, selgitusi ja faktilisi andmeid, mis on
toodud projekti materjalides – seletuskirjas ning graafilises osas.
Projekteeritav jõeäärne promenaad
Joonis 1. Narva jõe vasakkaldale projekteeritava promenaadi asukoha skeem.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
KMH eesmärgiks käesoleva töö raames on konkreetsemalt välja selgitada projekti
rakendamisega kaasnevate keskkonnamõjude ulatus ja olulisus sotsiaalse ning loodusliku
keskkonna mõistes. KMH läbiviimisel käsitleti neid keskkonnamõjusid, mis tulenevad otseselt
projektiga kavandatavast linnaruumi muudatustest ja millega võib kaasneda oluline
keskkonnamõju. Mõjude hindamise käigus analüüsiti negatiivsete mõjude esinemise korral
nende leevendamise, positiivsete mõjude ilmnemisel nende tugevdamise vajadusi ja võimalusi,
mis omakorda võib kaasa tuua vajaduse muuta või täiendada planeeringulahendust.
Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib ületada käsitletaval alal keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
KMH läbiviimisel juhinduti paljuski Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses (KeHJS) sätestatud nõuetest. Vastavalt KeHJS §-le 2 on keskkonnamõju hindamise
eesmärgiks selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale,
analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanekuid sobivaima
lahendusvariandi valikuks. Käesolev KMH peaks andma soovitusi kavandatava
arendustegevuse jaoks, täpsustades nõudeid, mida tuleb arvestada, et oleks tagatud keskkonna
hea seisund. Selle tulemusena on võimalik teavitada Narva Linnavalitsust ja avalikkust
keskkonnaprobleemidest, millede arvestamata jätmisest võivad tuleneda kahjulikud või
ebasoovitavad tagajärjed nii loodusele kui ka elukeskkonnale tervikuna.
1. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEST
1.1. Keskkonnamõju hindamise korraldamine
Narva linna jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamine on
algatatud Narva Linnavolikogu 14. augusti 2008.a. otsusega nr 244 (lisa 1). Keskkonnamõju
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
hindamise vajalikkuse kohta ei küsitud arvamust üheltki asutuselt, kuigi Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) annab selleks võimaluse.
Keskkonnamõju hindamise algatamisest ja KMH programmi avaliku arutelu toimumise kohast
ja ajast teatatati ajalehes Gorod 7. novembril 2008.a. ning väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.
novembril 2008.a. KMH programmi eelnõu saadeti tutvumiseks Ida-Viru maavalitsusele, Ida-
Virumaa Keskkonnateenistusele, Keskkonnainspektsioonile, Muinsuskaitseametile ja Eesti
keskkonnaühenduste kojale. Arvamuse KMH programmi kohta saatsid Ida-Virumaa
Keskkonnateenistus – juhataja asetäitja Tiiu Sižova arvamus KMH programmi eelnõu kohta,
mis anti KMH juhteksperdile vahetult enne programmi avaliku arutelu algust (lisa 2) ja
28.11.2008.a. kiri nr 32-11-4/61030-2 (lisa 3). AS Narva Vesi esitas oma seisukohad
projektijuhi Hilje Õunapuu 20.11.2008.a. e-kirjas KMH juhteksperdile (lisa 4). Samuti saatis H.
Õunapuu KMH juhteksperdile koopia 12. juuni 2008.a. kirjast nr C/1099/, mis esitati OÜ-le
Consumetric reoveepumpla ümberehituse tingimuste asjus (lisa 5). Muinsuskaitse seisukoha
esitas Kultuuriministeerium pärast KMH programmi avalikustamise aega – 9. detsembri 2008.a.
kiri nr 7.17/2476 (lisa 6). Kultuuriministeeriumi kirjas ei käsitletud sisuliselt keskkonnakaitse
küsimusi. Esitatud analüüsimist vajavad teemad on seotud otseselt planeeringu ja eelprojekti
koostamisega, mitte keskkonnamõju hindamisega. Eelprojekti koostamiseks esitati
muinsuskaitse eritingimused, mis koostati OÜ Zoroasteri aruande (töö nr. 28112008/1
„Muinsuskaitse eritingimused Narva jõe äärse promenaadi rekonstrueerimiseks”, juhataja Aivo
Raud, ajaloolane Ermo Reiska) põhjal.
Mõlema asutuse seisukohti on arvestatud programmi täiendamisel, välja arvatud nende
ettepanekute osas, mis ei ole KMH teemaks. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse seisukohti
täpsustas KMH programmi avaliku arutelu koosolekul teenistuse juhataja asetäitja Tiiu Sižova,
kelle küsimustele ja ettepanekutele anti vastused koosolekul. AS Narva Vesi seisukoht käsitles
nende hallata oleva reoveepumpla nr 4 ümberhitamise võimalusi ja tingimusi. Kuna
reoveepumpla ümberehitamise võimalused selguvad kaldapromenaadi projekti koostamise
käigus, siis projekti koostaja peab arvestama AS Narva Vesi ettepanekuid vastavalt nende poolt
väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Avalikustamise ajal ajavahemikus 04.08.2008 kuni 18.08.2008.a. oli programmiga võimalik
tutvuda Narva linnavalitsuses ning linnavalitsuse veebilehel www.narva.ee. KMH aruande
avalikustamise käigus võib lisaks nimetatutele lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest asjasthuvitatud isikute ring laieneda nende inimeste või
asutustega, kellel võib tekkida põhjendatud huvi projektlahenduse vastu.
KMH programmi avaliku arutelu koosolek toimus 25. novembril 2008.a. Narva linnavalitsuses
(lisa 7). Koosolekust võttis osa 12 inimest, sh Narva linnavalitsuse; Ida-Virumaa
Keskkonnateenistuse ja AS Narva Vesi esindajad ning KMH juhtekspert. Keskkonnamõju
hindamise programm koos vajalike lisadega ning selgitustega keskkonnateenistuse esitatud
seisukohtade teemal esitati 23. detsembril 2008.a. heakskiitmiseks Ida-Virumaa
Keskkonnateenistusele (lisa 8). Ida-Virumaa Keskkonnateenistus kiitis programmi (lisa 9) heaks
14. jaanuari 2009.a. kirjaga kirjaga nr 32-11-4/51030-4 (lisa 10).
1.2. KMH osapooled
Korralduslikult on käesoleva KMH-ga seotud järgmised asutused ja isikud:
Arendaja ja KMH korraldaja: Narva Linnavalitsuse Arengu ja Ökonoomika Amet,
postiaadress: Peetri plats 3–5, 20308 NARVA, tel. 35 99 040, e-post: [email protected]; projekti
koordinaator Nadežda Petrova, projektijuht Anna Karina – 35 457 02, e-post:
Otsustaja: Narva Linnavolikogu, postiaadress Peetri plats 1, 20308 NARVA, tel. 35 99 032.
Projekti koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, kontaktisik Urmas Nugin, postiaadress
Turu 30, 51014 TARTU, tel. 73 03 735.
KMH juhtekspert: Arvo Järvet, postiaadress: TÜ geograafia osakond, Vanemuise 46, 51014
TARTU; e-posti aadress: [email protected].
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Järelevalvaja: Keskkonnaameti Viru regioon, postiaadress: Kunderi 18, 44307 Rakvere,
LÄÄNE-VIRUMAA; tel. 325 8401. Kuni 31.01.2009.a. oli järelevalvajaks Ida-Virumaa
Keskkonnateenistus, postiaadress Pargi 15, 41537 Jõhvi, IDA-VIRUMAA.
1.3. Kasutatud materjalid
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti on koostanud Narva
linnavalitsuse tellimisel Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ (juhataja Urmas Nugin, arhitekt Liisa
Prost) – töö nr. IB 21/2008. Eelprojekt ja sellega seotud materjal koosneb järgmistest osadest:
• Seletuskiri (30 lk);
• Joonised kokku 22 lehel.
• Projektlahendust iseloomustavad stiilinäited (31 lisa).
• OÜ AVEK MAA töö nr. IB11/2008-GE geodeetilise mõõdistuse plaan „Tehniliste
uuringute läbiviimine ja Narva kaldapealse promenaadi territooriumi ehitusprojekti
koostamine“ täpsusega M 1:500.
• Turismitoodete „Ajalooline promenaad Narvas/Eesti” ja „Ajalooline promenaad
Ivangorodis/Venemaa” arendamise majanduslik uuring. Vahearuanne, etapp 3
(Turismitoodete arendus): NARVA. Narva, 2008.
• OÜ Zoroasteri aruanne nr. 28112008/1 „Muinsuskaitse eritingimused Narva jõe äärse
promenaadi rekonstrueerimiseks”. Juhataja Aivo Raud, ajaloolane Ermo Reiska. Jõhvi,
2008.
Projekt on vormistatud korrektselt, joonised on selged ja hästi mõistetavad, põhimõtted ja
konkreetsed lahendused on omavahel sisuliselt seotud ning see annab projektlahendusele
tervikliku kontseptsiooni. Kuna tegemist on eelprojektiga, siis lõplikud täpsustused tehakse
ehitusliku projekteerimise staadiumis.
Käesoleva eelprojekti KSH läbiviimisel on kasutatud lisaks projekti materjalidele täiendavalt
järgmisi olulisemaid materjale:
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Arengukavad, strateegiad, kontseptsioonid
1. Narva linna arengukava aastateks 2008–2012. Praegune redaktsioon on kinnitatud Narva
Linnavolikogu 25. septembri 2008.a. määrusega nr 38.
2. Narva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008–2020.
Kinnitatud Narva Linnavolikogu 19. juuni 2008.a. otsusega nr 225.
3. Narva – Ivangorod International Multi-Modal Transport Corridor. Concept Paper. Urban
Mark OÜ, 2003.
4. Narva linna haljastuse arengukava aastateks 2009–2014. Arhitektuuribüroo AKOS OÜ
töö nr 08–422.
5. Ida-Virumaa turismi arengukava aastateks 2007–2013. Koostaja Ida-Viru Maavalitsus.
Jõhvi, 2006.
Planeeringud
1. Narva linna üldplaneering 2000–2012. Koostanud Hendrikson ja Co koostöös Narva
Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ametiga. Kehtestatud Narva Linnavolikogu 28.
novembri 2001. a. määrusega nr 92/49.
2. Vanalinna linnaosa üldplaneering. Koostaja OÜ Arhitektuuribüroo Koot&Koot. 2008.
Kehtestatud Narva Linnavolikogu 30. novembri 2006.a. korraldusega nr
3. Teemaplaneering “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.
Ida-Viru Maavalitsus, 2003.
Muud materjalid
1. Jaani, Ago (koost. ja toim.). Narva jõgi ja veehoidla. Artikleid hüdroloogiast,
keskkonnaseisundist ja veemajandusest. Tartu, 2000.
2. Narvas, Joaoru maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Evox Invest OÜ (kontaktisik Aivar Lääne). Jõgeva, 2008.
Hindamise analüüs tehti järgmiste etappidena:
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
1) taustaandmete (projektiala ja selle lähiümbruse looduslike tingimuste põhijooned, sotsiaal-
majanduslikud tegurid, praegused ehitised ja nende seisund) abil olemasoleva olukorra ja
tingimuste selgitamine;
2) detailplaneeringu lahenduse ja sellega kaasneda võiva keskkonnamõju ning peamiste
mõjutegurite analüüs;
3) soovitused ja selgitused arendustegevuse optimeerimiseks, et leevendada võimalikku
mõju keskkonnale.
1.4 KMH metoodika kirjeldus
Hindamismetoodika põhineb asjakohase kirjanduse läbitöötamisel, erialasel kogemusel,
välivaatluste tulemustel ning erinevate osapoolte ning erialaekspertide vahelisel koostööl.
Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit, kus hinnatakse ja
võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi tegureid ning tuuakse
esile nende omavahelised seosed. Selleks kasutatakse hindamismetoodikat, kus eeldatavaid
mõjusid hinnatakse vastavalt nende suurusele, kestusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid
keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse,
kumulatiivse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna. Lisaks hinnatakse
ka mõjude suurust ning suunda seoses alternatiivide võrdlemisega. Alternatiivide
keskkonnamõju hinnatakse tabelis 1 toodud skaala alusel.
Tabel 1. Keskkonnamõjude hindamise skaala
0 Oluline mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju
-1 nõrk negatiivne mõju 1 nõrk positiivne mõju
-2 mõõdukas negatiivne mõju 2 mõõdukas positiivne mõju
-3 Oluline negatiivne mõju 3 oluline positiivne mõju
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Mõjude suund, miinus “-“ või pluss “+” märk vastava mõju suuruse ees määrab
keskkonnamõju suuna, kas tegemist on positiivse või negatiivse mõjuga. Samas on mõistetav, et
kõik eelpool loetletud tegurid ei oma reaalselt võrdset kaalu ehk mõju olulisust. Näiteks,
ekspertide arvamuse kohaselt peetakse antud konkreetse projekti puhul potentsiaalseid mõjusid
veekeskkonnale olulisemaks kui potentsiaalseid mõjusid võimalikule õhusaastele või mürale.
Seepärast kaasatakse hindamismaatriksisse mõju olulisuse mõõde, mis aitab olulisemaid
tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta hindamismaatriksis esitatud
hindamistulemused sarnasemateks reaalselt toimuvate protsessidega. Mõju olulisuse määramisel
võrreldakse erinevaid komponente omavahel ning hinnatakse skaalas, mille ulatus on
vahemikus 0 kuni 1 ning astmestik on sammuga 0.2.
Alternatiivide võrdlusmaatriksis esitatud hindamistulemused summeeritakse ning määratakse
projekti elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju igale alternatiivile eraldi. Erinevate
alternatiivide võrdlemisel liidetakse saadud negatiivsed ja positiivsed punktid ning saadud
tulemuste põhjal osutub parimaks kõige suurema punktisumma kogunud alternatiiv.
Alternatiivide võrdluse alusel saab esitada ettepanekud projektlahenduse muutmiseks, seire,
rakendusuuringute või järelevalve korraldamiseks.
Hindamisel on arvestatud lähtuvalt projekti eripärast ka sellega, et kui hinnatavat projekti ei
realiseerita täielikult, ei avalda see ebasoodsat mõju keskkonnale. Kuna ka projekt on võimalus
midagi teha, on võimalik ka selle osaline realiseerimine, mistõttu aruandes juhitakse võimalusel
tähelepanu ka projekti osalise realiseerimise mõjudele või võimalustele.
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK
Projekti eesmärgiks on uuringute läbiviibimine ja projekti koostamine Narva linnas vasakkaldal
jõeäärse promenaadi väljaehitamiseks Hermanni kindluse ja Narva sadama vahelisel alal.
Käsitletav projektala on suure turismi ja puhkemajanduse potentsiaaliga, kuna piirneb Narva
linna ajaloolise keskosaga ja külgneb Narva jõega. Ajalooliselt on väga huvipakkuvateks
objektideks Narva Hermanni linnus ja Victoria, Pax ning Justitia bastionid. Ent Victoria
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
bastionist kuni Hahni trepini kasvab müüride all isetekkeline puistu, mis kahjustab bastioni
müürisid ja ala on suures osas korrastamata. Planeeringu üheks konkreetseks ülesandeks on
pakkuda võimalusi ala senisest paremaks puhkemajanduslikuks kasutamiseks ning
turismiteenuste pakkumiseks. Eelkõige tuleb määrata selged ehitamise reeglid ja maakasutuse
tingimused, millest lähtub edasine ehituslik projekteerimine. Lõplik arendustegevus sõltub
projekti edasisest rahastamisvõimalusest, mille suhtes ei ole võimalik ajaliselt ette näha
arendustegevuse peamisi etappe.
2.1 Üldlahendus ja maakasutuse sihtotstarve
Projektala asub Narva Vanalinnas riigimaal Narva jõe vasakul kaldal alates põhjas asuvast
sadamapiirkonnast ja Victoria bastioni nurgast kuni lõunas oleva Narva Hermanni linnuse
kaitsemüüri ning Joaoru puhkealani. Ida-läänesuunaliselt jääb promenaadi ala bastionide
müüridel oleva Pimeaia pargi ja jõe vahele. Narva-Ivangorodi sild jaotab ala põhja-
lõunasuunaliselt kaheks erinevaks lõiguks – põhjapoolne ning lõunapoolne lõik. Sillast
lõunapoolsemal lõigul paikneb domineeriva elemendina Narva Hermanni linnus ning kalda ja
kindlustuse vaheline ala on looduslikult ilma suuremate sopistusteta ning üsna sirgejooneline ja
kitsas. Promenaadi lõunapoolses lõigus on väga ilus vaade Ivangorodi linnusele. Samuti saab
elamuse kiirevoolulist Narva jõge vaadates. Promenaadi põhjapoolne lõik vahemikus Narva-
Ivangorodi sillast kuni sadamasse suunduva tänavani on lõunapoolsest lõigust laiem ning
peamise miljööväärtuse annavad bastionide kõrged ja järsud nõlvad. Kohati on bastionide jalami
ning jõekalda vaheline ala kuni mõnekümne meetri laiune, mis võimaldab rakendada
territooriumi paindlikumat kasutusviisi.
Narva ajaloolise promenaadi projekteerimisel on läbivaks kujundusprintsiibiks juugendstiil, mis
levis 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Kasutades juugendstiilile omast väikevormide
kujundust (tänavalambid, prügiurnid, pingid kui ka kohtvalgustid), luuakse külastajale eriline
atmosfäär, mis saab promenaadi üheks identiteedi tunnuseks. Juugendstiili kasutamine
väikevormide kujundamisel tuleneb asjaolust, et juugend oli ajalooline periood, mil Narva
kujunes turismisihtkohaks tänu Narva-Jõesuu arenemisele populaarseks kuurortlinnaks. Arenes
jõeturism ning elavnes kultuurielu. Samuti täiendab see Hermanni linnuse ning bastionide
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
keskaegset-militaarset iseloomu, samas säilitades samal ajal külastajatele vanema ajaloolise
miljöö. Projekti üldlahendus ning arhitektuurne osa on projekti materjalides detailselt esitatud
ning puudub vajadus seda korrata KMH aruandes.
Projektala hõlmab järgmisi kinnistuid: Jõe tänava lõik 2 (51101:002:0102) pindalaga 7874 m2,
Jõe tänava lõik 1 (51101:001:0050) pindalaga 4270 m2, Jõe tänav 1b (51101:001:0056)
pindalaga 1460 m2, Linnuse tänava lõik 2 (51101:001:0033) pindalaga 3139 m2 ja Jõe tn 1A
(51101:002:0067) pindalaga 3139 m2. Valdava osa projektalast hõlmavad kinnistud, mille
maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa (tabel 2). Kinnistu Jõe tn 1A maakasutuse
sihtotstarve on tootmismaa – tegemist on Narva linna reoveepumpla territooriumiga, kus
ehitistealune maa hõlmab kinnistust 275 m2 ehk 30 %. Käesoleva projekti rakendamisega maa
sihtotstarve muudatusi ei toimu.
Tabel 2. Projektiga hõlmatava ala maa jaotus sihtotstarbe viisi.
Jk. nr. Kinnistu Pindala, ha Sihtotstarve Ehitised krundil
1. Linnuse tänava lõik 2 0.31 100 % T
2. Jõe tänava 1 0.43 100 % T
3. Jõe tänava lõik 2 0.79 100 % T
4. Jõe tänav 1B 0.15 100 % Üe
5. Jõe tn 1A 0.09 100 % To Reoveepumpla
2.2 Kavandatava tegevuse vastavus varasematele arengudokumentidele
Narva linna arengukava.
Linna arengukavas on seatud strateegilised eesmärgid edasise arengu tagamiseks. Strateegiliste
eesmärkide saavutamine võimaldab kohalikul omavalitsusel täita oma missiooni ja realiseerida
linna arenguvisiooni. Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele soodsa,
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob võimalused ettevõtluse arenguks ja selle
konkurentsivõime tõstmiseks. Kehtiva arengukava kohaselt on oluline ettevõtluse areng, mis on
ühtlasi võtmeelemendiks linna arengus üldse. Kohaliku ettevõtluskeskkonna all mõistetakse
kohapeal (omavalitsuses) majandustegevust mõjutavaid tingimusi, kohalikke äritraditsioone,
kasutatavaid ressursse ning looduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Samuti tulevad arvesse
tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri seisund, asukoha kättesaadavus ja logistikateenuste
kvaliteet ning üldine turvalisus.
Narva linna arengukava aastateks 2008–2012 praegune redaktsioon on kinnitatud Narva
Linnavolikogu 25. septembri 2008.a. määrusega nr 38. Arengukava strateegilise eesmärgi 1.2
(elukeskkonna infrastruktuur on parandatud) tegevussuuna 1.2.1 – muuta linna territoorium
heakorrastatuks ja meeldivaks on ülesanneteks järgmised tegevused:
• parkide rajamine ja rekonstrueerimin;
• puhketsoonide ja tänavate korrastamine;
• haljasalade ja lillepeenarde rajamine ning heakorrastamine;
• purskkaevude ehitamine;
• viitade ja infotahvlite paigaldamine;
• arhitektuursete väikevormide arendamine ja .mälestussammaste püstitamine.
Arengukava strateegilise eesmärgi 1.4: turismi arenguks on loodud tingimused tegevussuuna
1.4.1 – luua linna külaliste jaoks meeldiv turismiinfrastruktuur kohaselt on seatud järgmised
eesmärgid:
• ajalooliste objektide väljaarendamine turismitoodeteks;
• vanalinna arendamine;
• turismiobjektide eksponeerimise tagamine ja turismiobjektidele juurdepääsu tagamine;
• turismiobjektide funktsioneerimise tagamine.
Eeltoodust järeldub, et Narva vanalinnaga piirnevat jõe vasakkalda ala saab kõnesoleva projekti
rakendamise järel linna arengueeldusena paremini ära kasutada kui seni on see toimunud.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Narva linna üldplaneering.
Narva linna üldplaneering on koostatud planeerimis ja keskkonnakonsultatsioonifirma
Hendrikson ja Co ning Narva linnavalitsuse koostöös 2000–2001. aastal. Planeering kehtestati
Narva Linnavolikogu 28. novembri 2001. a. määrusega nr 92/49. Üldplaneeringu
maakasutuskaardi järgi on kaldapromenaadi ala määratud valdavalt üldmaaks, välja arvatud
piirisilla ja selle kõrval olev ala, mis on määratud riigikaitsemaaks. Üldplaneeringu kohaselt
käsitletav ala (kaldapromenaad) on määratud Narva jõe puhkekoridori lõiguks. Puhkekoridor on
määratud piki jõe vasakkallast ning selle koosseisu ei ole arvestatud oru veerusid ega pervealal
olevaid haljastuid, ka mitte Pimeaia parki. Seega käesoleva projektiga antakse konkreetne
lahendus Narva linna üldplaneeringuga kavandatud jõeäärse puhkekoridori ühele lõigule.
Vahekokkuvõte: Käesolev projektlahendus jälgib Narva linna üldplaneeringut ja on vastavuses
linna arengukavaga. Projekti elluviimine maakasutuse osas olulise mõjuga keskkonnaprobleeme
ei tekita. Toodud muudatuste põhjal ei teki uusi keskkonnaohtlikke objekte ega halvene
keskkonna praegune seisund ei projektialal ega selle lähiümbruses.
3. LOODUSLIKUD JA SOTSIAALSED TINGIMUSED
Narva linn paikneb suuremas osas Viru lavamaal. Ainult väike osa linna põhjaservast jääb
Soome lahe rannikumadalikule ning linna lõunaserv, samuti Balti Soojuselektrijaama maa-ala
jääb Alutaguse madaliku piiresse. Käesolev promenaadi projektiala jääb tervikuna lavamaa
piiresse paiknedes Narva jõe orus.
3.1 Geoloogiline ehitus Narva linna kohal on aluspõhja kivimid esindatud Vendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi
settekivimitega. Aluspõhja kivimite kogupaksus üldgeoloogilise uuringu andmetel on üle 200
m, mille peal lasub õhuke pinnakatte kiht. Pinnakatet moodustavate kvaternaarisetete kiht on
õhuke, mitte üle 2–3 m. Vendi ja Kambriumi ladestu kivimid Narva linna piires ei paljandu.
Kambriumi kivimid lasuvad sügaval ja ehitusgeoloogilisest seisukohast tähtsust ei oma.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Projekteerimise ja ehituse seisukohast on suurem tähtsus Ordoviitsiumi ladestu kivimeil,
millised paljanduvad Narva oru järskudel veerudel. Kõige laialdasemalt on Narva linna
territooriumil esindatud Kesk-Ordoviitsiumi (O2 Aseri ja Lasnamäe lade) lubjakivid. Nad
moodustavad aluspõhja ülemise kihi ja paljanduvad hästi Narva jõe kaldal ning paljudes
süvendites ja vanades kivimurdudes.
Projektiala aluspõhi jääb alam-ordoviitsiumi avamusalale, kuhu on kujunenud Eesti tingimustes
suurejooneline Narva jõe org. Tegemist on kanjonoruga, mis põhja suunas lõpeb enam-vähem
Narva ja Ivangorodi kindluste (linnuste) kohal. Sillast allavoolu ei ole enam tegemist
kanjonoruga, kuigi vasakkallas on looduslikult kujunenud paelava servale, mida bastionide
rajamisel ümber kujundati.
Kvaternaarsed setted katavad aluspõhja kivimeid kogu linna maa-alal pideva, kuid ebaühtlase
paksuse kihiga. Pinnakatte moodustavad glatsiaalsed ja glatsilimnilised (jääjärvelised) setted.
Alluviaalseid setteid leidub piiratult ainult Narva jõe orus. Tehnogeense lasundi täitepinnas on
levinud peamiselt kesklinnas. Narva linna ja sellega vahetult piirneval alal esineb ka soosetteid.
Kesklinnas, klindi peal on pinnakatte paksus väike. Ta muutub 0,2…2,0 m piires. Linna
põhjaosas, klindi astangust põhja pool suureneb järsult kvaternaarsetete paksus, ulatudes kuni
35 m-ni. Projektiala on pinnamoelt väikese erinevasuunalise kaldega tasane ala, mis paikneb
kaldajärsaku jalamil. Mikroreljeefilt on tegemist tehispinnamoega – kaldaastang on kujundatud
sajandite jooksul ühendusteeks (tänavaks) piki jõe vasakut kallast. Valdavalt jääb maapinna
kõrgus 3–4 meetrit üle merepinna. Geoloogilised tingimused ei põhjusta takistusi projekti
elluviimisel.
3.2 Narva jõgi
Kaldapromenaadi projektialaga on vahetult seotud Narva jõgi, kaudselt ka Narva laht. Narva jõe
alamjooksu hüdroloogiline seotus Narva lahega tuleneb asjaolust, et Narva jõe alamjooksu
veetase on ära määratud mereveetasemest. Eriti märgatav mõju Narva jõe alamjooksu
veetasemele on siis kui püsiv ja tugev loodetuul põhjustab Narva lahe päras ajuvee esinemise,
mis omakorda tõstab veetaset Narva jões ja takistab jõevee voolamist. Seega vaadeldava ala
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
veeoludest on vajalik selgitada veerežiimi põhijooni ning äärmuslikke olukordi ja nende
esinemise sagedust, et neid asjaolusid arvestada projekteeritud rajatiste püstitamisel. Lisaks
Narva jõe alamjooksu veetasemele mõjutab Narva lahe veetase ka pinnaseveerežiimi jõe
kallastel ning nende lähikonnas kohtades, kus on tegemist madala kaldaga. Mõju
pinnaseveetasemele vaaldavas kohas puudub, sest tegemist on järskkaldaga – promenaadi
maapinna kõrgus on valdavalt 3–4 m üle jõe veetaseme.
Narva jõgi saab alguse Peipsi järvest. Jõgi paikneb valdavalt loodusmaastikus, välja arvatud
Narva linna kohal ja sellest allavoolu, kus esineb asustust jõe kallastel. Narva linna piires on
valdavalt tegemist tiheasustusega, välja arvatud käesoleva projektiga hõlmatud lõigus, kus
tiheasustus jääb jõe kaldast eemale. Narva jõgi (riiklik reg. nr 10081), mille pikkus on 77 km
ning jõgikond 56225 km2, suubub Narva lahte. Jõe laius on enamasti 200–300 m, alamjooksul
(allpool Narva silda) valdavalt 300–400 m, kohati kuni 600 m. Kõige väiksem on jõe laius
Hermanni ja Jaanilinna kindluste vahel, kus aga seevastu voolukiirus on suur. Jõe sügavus on 3–
4 m, kohati 6 m, hüdroelektrijaamast allpool aga kuni 11 m, suudme lähedal 15 m. Keskmine
voolukiirus on 1 m/s, kärestikel kuni 3 m/s, alamjooksul on voolukiirus 0,5 m/s piires.
Narva jõe langus on 30 m, kuid langus ei ole piki jõge jaotunud ühtlaselt. Suurem langus on jõel
kahes lõigus: jõe ülemjooksul Omuti kärestikel kuni 5 m ning Narva koskede lõigul ca 20 m.
Pärast veehoidla ülesoaisutamist on paisu ja hüdroelektrijaama äravoolukanali vaheline langus
ligi 25 m. Jõgi on kiire vooluga ka Joaorus, kus suurima languga koht paikneb Narva
maanteesilla kohal. Sealt edasi jõe suudme suunas on lang väike ning vool aeglane.
Kaldapromenaadi projektiala lõunapoolne lõik Joaorust kuni maanteesillani paikneb kärestiku
kohal, allapool silda olev lõik aga aeglase vooluga piirkonnas.
Vaadeldavas lõigus on Narva jõe kallas kõrge ja järsk, kuid maalihke oht praktiliselt puudub.
Karbonaatkivimite paljandusala on geoloogiliselt stabiilne, mis välistab maalihete esinemise.
Kuid bastionide nõlvadel esineb varinguid, mis nõub bastioni seinte kindlustamist. Projektiga ei
ole ette nähtud uusi suuremaid ehitisi, mille rajamisel tuleks kasutada keerukaid geotehnilisi
lahendusi. Olemasoleva kaldakindlustuse rekonstrueerimine ning promenaadi rajamine
eeldatavasti ei nõua geotehniliste erimeetmete rakendamist ning ehitustest vaba kaldapiirkond
võimaldab säilitada pinnase stabiilsuse ka edaspidi.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
3.2.1 Narva jõe hüdroloogiline režiim
Narva jõe kohta on hüdroloogiliste vaatluste andmed olemas alates 1902.a. Esimesed
vaatluspostid paiknesid Vasknarvas ja Kulgus. Pärast Narva HEJ käikuandmist 1956.a. Kulgu
post asendati hüdroelektrijaama mõõtepostiga – mõõtelävend paikneb jaama pealevoolukanalil.
Meid huvitavas lõigus, kaldapromenaadi kohal aga veetaseme vaatlusi ei ole tehtud ning
veetaseme muutusi tuleb hinnata kaudselt. Kuna Narva sillast jõe suudmeni on Narva jõe lang
väga väike, siis võib veetaseme hindamiseks kasutada Narva-Jõesuu vaatlusandmeid. Silla kohal
on tegemist Narva jõe viimase kärestikulise kohaga ning sellest tulenevalt on peetud
põhjendatuks Hermanni kindluse kohal veetaseme hindamisel lisada Narva-Jõesuu
mõõtmisandmetele ca 0,5 m. Käesoleva projektiala N-poolses osas võib praktiliselt aluseks
võtta Narva-Jõesuu veetasemed. Narva jõe arvutuslikud veetasemed kaldapromenaadi kohal on
esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Narva jõe arvutuslikud veetasemed kaldapromenaadi kohal (m ü.m.p.).
Promenaadi lõik Kõrgeim veetase Keskmine veetase Madalaim veetase
S-ots Hermanni kindluse kohal 2,52 1,62 -0,56
N-ots Sadama tn kohal 2,02 1,12 -1,06
Projektis on kaldakindlustuse ning promenaadi rekonstrueerimisel arvestatud veepinna
kõrgusega 2,5 m ning see kõrgus on valitud promenaadi ja vaateplatvormide madalaimaks
kõrgusarvuks. Jõe kaldal on sellest madalamas osas tegemist vertikaalse kaldakindlustusega
ning 2,5 m kõrgemal kujundatakse promenaad vastavalt arhitektuursele lahendusele, mis on
detailselt esitatud projekti joonistel ning seletuskirjas.
KMH programmi avaliku arutelu koosolekul esitati järgmine ettepanek: „Narva jõe tase on
muutuv ning sõltub hüdroelektrijaama tegevusest. Täpsemat infot võiks küsida elektrijaamalt.”
Tegelikult pole vaja selgitada hüdroelektrijaama töörežiimist tulenevat mõju Narva jõe
äravoolule allpool elektrijaama äravoolukanalit. Põhjus selles, et hüdroelektrijaamast
läbilastavad vooluhulgad on oluliselt väiksemad Narva jõe looduslikest suurematest
vooluhulkadest. Elektrijaama turbiinide koguvõimsus on 125 MW ja survekõrgus 25 m. Kui
võtame turbiinide ja generaatorite summaarseks kasuteguriks 0,9, siis hüdroelektrijaamas
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
maksimaalselt kasutatav vooluhulk oleks 570 m3/s. Narva jõe aasta suurimad vooluhulgad
vaadeldavas lävendis on olnud vahemikus 417 kuni 1870 m3/s. Hüdroelektrijaama suurimast
kasutatavast vooluhulgast väiksem vooluhulk on esinenud ainult kahel aastal enne veejõujaama
käikuandmist. Praegusel ajal on Narva jõe äravool allpool veejõujaama suurvee ajal ühtlasem
kui loodusliku režiimi korral, kuid suurimad vooluhulgad on tingitud ikkagi looduslikest
põhjustest. Seega Narva hüdroelektrijaama töörežiim ei saa mõjutada kaldapromenaadi
projektlahendust.
3.3 Maastik ja maastikulised väärtused
Maastike hindamise ja määratlemise aluseks on olulisemad viit tüüpi väärtused: kultuurilis-
ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus) ning
kaitseväärtus.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” on eristatud Narva linna territooriumil Narva väärtuslik maastik (registri
nr 17). Tegemist on kultuurilis-ajaloolise maastikuga (ajaloo kontsentraat), looduskauni jõe
kaldal. Ala tuumikuks on Hermanni kindlus, mis peale arhitektuurilise ja ajaloolise väärtuse
omab piirikindlusena ka teatavat sümboli tähendust. Koos pargi, sisehoovi ja kaitseehitistega
moodustab kindlus maastikulise terviku. Hermanni kindluse müüridelt avaneb kaunis vaade
Narva jõele ning vastaskaldal olevale Jaanilinna kindlusele. Kahjuks on kunagisest baroksest
Narvast säilinud (taastatud) vaid paar maja kesklinnas ning raekoda. Kauniks kohaks on linnas
ka Põhjasõja-aegsete kindlustustel kasvav park – Pimeaed. Kõrgelt kaldarinnatiselt avaneb
vaade Narva jõele, piirisillale ja Jaanilinnale. Narva väärtusliku maastiku ehk linna ilmet
kujundavateks peamisteks looduslikeks elementideks on Narva jõgi ning Tallinna maanteest
põhjapool paiknev linna läbiv klindiastang, mida on osavalt ära kasutatud juba barokiajal
kindlustussüsteemi rajamiseks.
Samas on märgitud, et täpsemad kasutustingimused määratakse väärtuslike maastike
hoolduskavadega. Seniajani Narva väärtusliku maastiku hoolduskava ei ole koostatud ning
järgnevas hinnangus saab arvestada nimetatud teemaplaneeringus esitatud soovitustega. Ida-
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Virumaa teemaplaneeringus toodud asustust ja maakasutust suunavad asjakohased tingimused
Narva väärtuslikule maastikule on järgmised:
• säilitada väärtusliku maastiku omapära;
• säilitada ja avada silmapaistvalt ilusad vaatekohad;
• uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste
säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga;
• likvideerida maastiku üldilmet kahjustavad varemed ja heakorrastamata objektid.
Võrreldes Ida-Virumaa teemaplaneeringus püstitatud soovitusi käesoleva projektlahendusega,
näeme et projekt on täielikus kooskõlas toodud soovitustega Narva väärtusliku maastiku
säilimiseks.
Ida-Virumaa väärtuslike maastike teemaplaneeringus ei ole otseselt märgitud Narva jõe äärse
promenaadi olulisust. Märgitud on vaid seda, et Narva väärtusliku maastiku segavaks faktoriks
on jõe kaldapiirkonna suletus. Nähtavasti on nimetatud töö autorid lähtunud ülalpool Joaoru
puhkeala ning allpool sadamat olevaist lõikudest, kus jõe vasakkallas on ehitustega suletud
avalikuks kasutuseks. Käesoleva projektiga hõlmatud alal aga suletud jõekalda probleemi ei ole.
Narva linna haljastuse arengukavas on öeldud, et aktiivsest kasutusest on väljas Hermanni
kindluse ja silla piirkonnas olev jõe kallas.
Käesoleva projektiala puhul on tegemist väikese territooriumiga, mida tuleb sisuliselt käsitleda
linna haljastuse võrgustiku osana, mitte omaette maastikuna. Narva linna haljastuse arengukava
koostamisele eelnenud etappides viidi läbi linnaelanike küsitlus, koostati haljasalade ajalooline
ülevaade, anti hinnang haljasalade seisundile ja koostati haljasalade hooldusnõuded. Esitatud
tulemusi saab kasutada käesoleva hindamise käigus. Haljastuse arengukavas on märgitud, et 57
% küsitletutest pakkus välja mitmesuguseid võimalusi parkide atraktiivsemaks muutmiseks,
millest enamus on seotud teenuste pakkumise ja ürituste korraldamisega.
Vahekokkuvõte: Jõe vasakkalda promenaadi korrastamine toimub neil eesmärkidel, mida on
rõhutatud Narva linna haljastuse arengukavas ning mis haakub ajaloolise linnamaastiku
aktiivse kasutamisega tänapäevasel moel.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
3.4 Kultuurimälestised ja looduskaitse
Käesolev promenaadi projektiala paikneb kultuurimälestiste ning looduskaitse seisukohalt
olulises piirkonnas. Projektiala jääb tervikuna linna ajaloolise keskuse kaitsetsooni, mis hõlmab
Pimeaia pargi ning sellega külgnevaid kvartaleid. Pimeaia park on kaitstavate loodusobjektide
nimekirjas ning Narva jõgi vaadeldavas lõigus kuulub Natura 2000 võrgustiku nimistusse.
Narva jõe kanjoni maastikukaitseala jääb projektialast ca 2 km kaugusele vastuvoolu ega ole
mõjutatud promenaadi rekonstrueerimistöödest.
3.4.1 Kultuurimälestiste kaitse Narva ajaloolise keskuse kultuurimälestiste kaitsetsooni on arvatud vanalinna osa, mis on
üldjoontes piiritletav hiliskeskaegsete kindlustuste paiknemisalaga. Lisaks on riikliku
kultuurimälestiste registri andmeil sellel alal kaitstavad üksikobjektid: 3 ajaloomälestist, 1
arheoloogiamälestis ning 10 arhitektuurimälestist. Kultuurimälestiste kaitsetsoonid peavad
reguleerima planeerimist ja ehitamist nii, et säiliksid Narva muinsusmälestised ning oleks
võimalik taastada ajaloolist arhitektuurikeskkonda, võimaldades selliselt ajaloolise
miljöökomponendi abil linna kvaliteetruumi laiendada.
Kõige enam on promenaadi projektialaga piirnevad bastionide nõlvad kahjustunud puude
juhusliku kasvamise tõttu. Projekteeritaval promenaadil leidub väga mitmesugust haljastust: nii
istutatud ajaloolisi kultuurpuid, eriti Pimeaia pargipoolsetel nõlvadel ning bastionimüüridel, kui
ka isetekkinud ning müüri nõlvadel kasvama hakanud looduslikke puid ja põõsaid, mis on
hakanud müüri lõhkuma. Nende puude murdumine ohustab müüri püsivust, võttes kaasa suurel
hulgal pinnast ning soodustades pinnase allavalgumist. Lisaks on isetekkelise metsiku haljastuse
tõttu muutunud bastionimüüride ajalooline ilme. Projektiala põhjapoolses küljes, Euroopa allee
osas kasvavad sellised puud nagu harilik vaher, harilik saar, harilik sirel. Victoria bastioni ning
Pax bastioni vahel on olemasolev nõlv eriti täis kasvanud ning võsastunud hariliku vahtra poolt.
Samuti on seal endale soodsa kasvukoha leidnud harilik tamm, harilik künnapuu. Pax bastioni
ning Narva silla vahelisel alal esineb kalda ääres ka halapaju ning hariliku toominga üksikuid
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
eksemplare; lisaks kasvavad seal väikesed hariliku sarapuu. Narva sillast lõunapool esineb taas
kord hariliku saare kõrgekasvulisi vorme ning kaldakindlustuse jalamil esineb halapaju.
Arvestades kirjeldatud olukorda on koos promenaadi korrastamisega ette nähtud ka bastionide
nõlvade ja müüride puhastamine – puude ja põõsaste raie ning müüride kindlustamine.
Nimetatud abinõud on vajalikud bastionimüüride säilimise tagamiseks ning promenaadi
arhitektuurse uuendamise idee rakendamiseks. Projektiga on kavandatud bastioni müüride
valgustamine, mis eeldab müüride konserveerimist, mis omakorda peaks välistama edasised
varingud. Kavandatud abinõud on vaadeldavad bastionide kui arhitektuurimälestiste seisundi
parandamiseks vajalikud ettevõtmised. Seega käesoleva projektiga nähakse ette võimalused
Narva bastionide vahetult jõeäärsel lõigul olevate seinade korrastamiseks, mis ühtib
muinsuskaitse eesmärkidega.
3.4.2 Kaitstavad loodusobjektid
3.4.2.1 Pimeaia park
Riikliku keskkonnaregistri andmeil piirneb promenaadi projektialaga kaitstavate
loodusobjektide nimekirjas olev Pimeaia park (registrikood KLO1200459). Pargi pindala on 2,4
ha ning idapoolseks, st projektiala poolseks piiriks on Narva oru lääneperv. Kuna projektiga
kavandatud tegevused ei hõlma Pimeaia pargi maa-ala, siis ei ole prognoositav pargi väärtustele
olulist mõju.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Joonis 2. Kaitstavad alad ning kaitstavate liikide leiukohad Narva vanalinnas ning selle
lähiümbruses.
3.4.2.2 Natura 2000 võrgustiku Narva jõe alamjooksu hoiuala
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõige 3
punktile 2 hinnatakse kavandatava tegevuse mõju Natura võrgustiku aladele täiendavalt.
Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 .a. määrusega nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru
maakonnas“ on määratud Narva jõe alamjooksu hoiuala piki Narva jõge Eesti Vabariigile
kuuluva veeala osas. Hoiuala on 16 km piki jõge ning selle pindala on 259 ha. Narva jõe
alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase
(Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis),
merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe
(Salmo salar) elupaikade kaitse. Narva jõeäärse promenaadi projektiala piirneb Narva jõe
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
vasakkaldaga, millest tulenevalt KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse võimaliku
mõju hinnang Natura 2000 võrgustiku Narva jõe alamjooksu hoiuala loodusväärtustele.
Hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrusega nr 93 “Hoiualade
kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas”. Hoiuala valitsejaks määrati Ida-Virumaa
Keskkonnateenistus; alates 1. veebruarist 2009.a. on hoiuala valitsejaks Keskkonnaamet.
Kaitse-eesmärkide saavutamine tagatakse Looduskaitseseaduse rakendamisega.
Looduskaitseseaduses § 32 on sätestatud hoiuala kaitsekorralduslikud nõuded: lõige 2 kohaselt
on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Narva jõe alamjooksu
hoiuala kohta ei ole seniajani koostatud kaitsekorralduskava ega kinnitatud täpsustavaid
kaitsenõudeid tulenevalt Natura väärtustest.
Promenaadi rekonstrueerimisprojektiga kavandatavate tegevuste mõju elupaigatüübi seisundile
puudub. Kaldakindlustuse rekonstrueerimisega seoses ei muudeta Narva jõe kaldajoont, millega
on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala pindala vähenemine ega ohustata hoiuala terviklikkust.
Vajalik on arvestada kaldaäärsel alal kaldakindlustuse rekonstrueerimisel ning uue kindlustuse
rajamisel pinnasetööde tegemisel intensiivse vihma või lumesulamise perioodiga, et vältida
pinnaseosakeste sattumist vette hulgal, mis võiks mõjutada jõe heljumisisaldust olulisel määral.
Lisaks Natura väärtustele tuleb arvestada Narva jõe väärtusliku kalastikuga. Keskkonnaministri
15. juuni 2004. a. määruse nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu” kohaselt on jõelõik Narva linna piirisillast kuni suubumiseni Narva lahte
määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus. Määrus
kehtestati «Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel. Määruse kohaselt on vastavalt
«Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele 1 keelatud nimistus olevatel vooluveekogudel uute paisude
rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning
veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Veekvaliteedi nõudeid ei ole
fikseeritud viidatud määruses. Eespool on kirjeldatud ja selgitatud, et kaldapromenaadi
rekonstrueerimisega ei muudeta Narva jõe kaldajoont ega tehta veekogu süvendamist mahus,
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
mis oleks käsitletav olulise keskkonnamõjuna. Samuti ei ole projekteeritud tööd seotud jõe
veerežiimi muutmisega.
Eeltoodust tulenevalt kaldapromenaadi rekonstrueerimistöödega seoses ei ole prognoositav
otsene ega oluline mõju veekeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku Narva jõe alamjooksu
hoiualale. Hinnatava projekti puhul käsitletavad tegevused ei tekita teisi võimalikke mõjusid kui
neid, mis aruandes kirjeldatud või teised mõjud ei ole olulised ja puudub vajadus nende
detailsemaks analüüsimiseks.
3.5 Sotsiaalmajanduslikud tingimused
Käsitletavat projektiala ja sellega piirnevat territooriumi iseloomustab ekstensiivne sotsiaal-
majanduslik kasutusviis. Tegemist on ajaloolise Narva jõe vasakkalda ühendusteega erinevate
linnaosade vahel, kus praegu praktiliselt puuduvad turismi- ja puhkemajanduse rajatised.
Kaldapealse kate ning kaldakindlustus on osaliselt lagunenud või puudub, kahjustades maastiku
visuaalset väärtust. Narva linnavalitsusel praktiliselt puudub majanduslik võimalus tegeleda
kaldapealse rekonstrueerimisega oma vahenditest. Uusi, praeguses majandussituatsioonis
rentaableid ettevõtmisi erakapitali baasil ei ole toimunud. Sellealaseid konkreetseid
rahastamistaotlusi pole erainvestorid koostanud, kuigi piirkond on üks väärtuslikumaid kohti
Narvas, sh vanalinnas.
Sotsiaalmajanduslikud muutused võivad avalikke huvisid kahjustada kõige suuremal määral
seoses uute hoonestusalade rajamisega, kaasa arvatud uute elamupiirkondade arendamine.
Asustus tungib reeglina maastikuliselt kaunitesse paikadesse, kuna need lähevad kõige paremini
kaubaks. Alad, kus varem paiknesid üldkasutatavad puhkepiirkonnad ja metsad, võivad
muutuda kõrgema hinnatasemega maatehingute piirkondadeks. Uute elamualade planeerimine
ja ehitamine viib lisaks looduskeskkonna olulisele vähenemisele ka selleni, et üha laienevatel
elamualadel on järjest raskem leida vaba maad kohalikke elanikke teenindavate objektide ja
muu vajaliku infrastruktuuri rajamiseks.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Narva jõe kaldapromenaadi projektlahenduses nimetatud ohud puuduvad täielikult.
Projektlahendusega seotud sotsiaal-majanduslikud mõjud on pigem positiivsed kui negatiivsed.
Tegemist on alaga, mis vajab ehituslikult ning arhitektuurselt korrastamist. Suuremal või
vähemal määral mõjutatakse sekkega ka kohalikku tööhõivet ja üldist kohapealset
majandusarengut, kuid kõige suuremal määral kohalike elanike elukvaliteeti. Palju olulisem on
nii promenaadi renoveerimisel kui väikeobjektide kasutamisel vajatav teenuste maht.
Ekspluatatsiooniperioodil tuleb lisaks tulusid turismisektorist, sh toitlustusest. Kõik see mõjutab
positiivselt Narva vanalinna üldist arengut ja imagot.
Vahekokkuvõte: Kavandatava tegevusega kaasneb tehnogeense keskkonna säilimine valdavale
osale kaldapromenaadist. Jõekalda korrastamisega ja tänapäevase infrastruktuuri rajamisega
sinna, ala väärtus kindlasti tõuseb juba vastava informatsiooni jõudmisel arendajateni, seda
enam pikemas perspektiivis. Heakorrastatud kaldapromenaadi loomine mõjub pigem soodsalt
kui pärssivalt aktiivsema suhtlemise kujunemisele Ivangorodi linnaga, millega kaasneb
ajaloolise Narva vanalinna säilinud ehitiste väärtustamine ka väljaspool Narvat.
4. KESKKONDA MÕJUTAVAD TEGEVUSED
Käesoleva projektlahenduse hindamisel tuleb arvestada Narva vanalinna turismi ja kohalike
elanike puhkuse arendamise eesmärkidega, mis projektialaga piirnevate Natura 2000 võrgustiku
hoiuala ning Pimeaia pargiga, mis on kaitstavate loodusobjektide nimekirjas, omakorda võib
seada looduskaitselisi nõuded piirkonna looduskasutuse jaoks. Vaadeldava koha looduskasutuse
põhiprintsiibid on järgmised:
• tasakaalustatud ja harmoonilise arengu tagamine, arvestades Narva Vanalinna
funktsiooni Ida-Virumaa puhke- ja turismisihtkohtade võrgustikus;
• piirkonna omapära ja loodusväärtuste säilitamine;
• asendist ja miljööst tulenevate maastikuliste väärtuste säilitamine;
• Narva linna arengust tulenevate probleemide teadvustamine ja tasakaalustamise
võimaluste leidmine.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Kavandatava tegevusega kaasnevateks keskkonnamõjudeks on:
• maastiku visuaalne muutus;
• mikroreljeefi mõningane ümberkujundamine;
• olemasolevate rajatiste rekonstrueerimine ning täiendavate rajatiste juurdeehitamine;
• ala läbiva tänava rekonstrueerimine ja kaldapromenaadi uuendamine;
• jõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimine;
• reoveepumpla maapealse hoone rekonstrueerimine maa-aluseks ehitiseks.
Millised neist mõjudest on oluline ja milline mitte, seda analüüsitakse alljärgnevalt. Ülevaade
peamistest keskkonda mõjutavatest tegevustest on esitatud tabelis 4.
Tabel 4. Ülevaade peamistest keskkonda mõjutavatest tegevustest käsitletaval alal
Rajatiste ehitustööd
Liikluskorraldus Juurdepääs Sadama teelt ja Raja tänavalt. Projektialal kasutatakse olemasolevat tänavat.
Parkimine Parklaid ei rajata.
Veevarustus Lahendatakse AS Narva Vesi olemasoleva veetorustiku baasil.
Reovee kanaliseerimine
Lahendatakse AS Narva Vesi olemasoleva kanalisatsioonitorustiku baasil.
Kaldakindlustuse rekonstrueerimine
Ei muudeta Narva jõe kaldajoont ega tehta süvendustöid. Toimub varisemisohtlike kaldalõikude kindlustamine.
Sadevee ärajuhtimine
Olemasoleva olukorraga võrreldes jääb muutmata; sadevesi juhitakse hajutatult ümbritsevale alale.
Reoveepumpla rekonstrueerimine
Eelprojektiga nähakse ette võimalus rekonstrueerida pumpla hoone.
Jäätmete teke Segaolmejäätmed (prügi), mis kogutakse konteineritesse ja veetakse ära jäätmekäitlusfirma poolt.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
4.1 Kaldakindlustuse rekonstrueerimine
Ehitustööde ülevaade on detailselt esitatud eelprojekti seletuskirjas. Keskkonnamõju hindamise
aspektist võib põhimõtteliselt olulise keskkonnamõjuga olla tegemist Narva jõe
kaldakindlustuse rekonstrueerimisel. Kaldakindlustuse rekonstrueerimisel ja korrastamisel on
tegemist nelja erineva tööliigiga:
A – olemasoleva tugiseina rekonstrueerimine 254 m pikkusel lõigul. Olemasoleva tugiseina
peale valatakse betoonvöö. Valatava betoonvöö kõrgusarv sõltub tee pikiprofiilist.
B – rajatav tugisein 95 m pikkusel lõigul.
C – rajatav kaldakindlustus. Kaldakindlustus rajatakse betoontugivööle, mis toetub
kiilvaiadele. Kaldakindlustus rajatakse murtud graniitkividest betooni vahetäitega.
Kogupikkus 353 m.
D – rekonstrueeritav kaldakindlustus 122 m pikkusel lõigul.
Kaldakindlustuse rekonstrueerimisega ning uue kaldakindlustuse rajamisega saab oluline
keskkonnamõju avalduda juhul kui toimub veekogu süvendamine või veekogusse täiendavalt
pinnase kaadamine hulgal, mis võib põhjustada Narva jõe kaldajoone muutuse. Käesoleval juhul
puudub vajadus süvendada Narva jõe kaldaäärset voolusängi, samuti ei täideta voolusängi.
KeHJS § 6 lg 17 kohaselt on siseveekogu süvendamine olulise keskkonnamõjuga alates pinnase
mahust 500 kuupmeetrit. Järelikult promenaadi projekti puhul olulist keskkonnamõju Narva
jõele seoses kaldakindlustuse rekonstrueerimisega ning uue kaldakindlustuse rajamisega ei saa
avalduda.
Teed ja tänavad.
Projektiala teede- ja tänavatevõrgu aluseks on olemasolevad juurdepääsud. Uusi juurdepääsusid
ning tänavate muutmisi ei ole projektiga ette nähtud. Seega üldkasutatavate teede ja tänavatega
seotud keskkonnaküsimust ei saa tekkida, samuti ei muutu projektiala lähiümbruse
liikluskorraldus.
4.2 Reoveepumpla ümberehitamine
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Eelprojektiga nähakse ette võimalus ümberehitada reoveepumpla hoone – maapealse hoone
asemele ehitada maa-alune hoone. Pumpla ümberehitamisega ei kaasne uue heitvee väljalasu
rajamist Narva jõkke ega muudeta kanalisatsioonisüsteemi tehnilist lahendust. Järelikult
reoveepumpla hoone rekonstrueerimine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning puudub
vajadus muuta AS-le Narva Vesi väljastatud vee erikasutusluba.
KMH programmi avalikustamise käigus esitas AS Narva Vesi oma seisukohad reoveepumpla
ümberehitamise kohta. Põhimõtteliselt Narva Vesi ei olnud vastu pumplahoone
ümberehitamisele, kuid peab täitma rida tingimusi. Neist olulisem on ümberehitamise kulude
katmine. AS Narva Vesi ei saa olla pumpla ümberehituse finantseerijaks, vaid selle peab
lahendama Narva linnavalitsus oma vahenditest. Pumplahoone ümberehitamise finantseerimise
küsimust ei saa lahendada ei kaldapromenaadi projekteerija ega ka KMH läbiviijad. Promenaadi
eelprojekt annab üldlahenduse, millega nähakse ette pumplahoone rekonstrueerimine. Kuigi
kaldapromenaadi väljaehitamine on võimalik ka ilma pumplahoonet rekonstrueerimata, ei ole
see lõpptulemuse poolest parim lahendus. Tõenäoliselt on võimalus reoveepumpla
ümberehitamine lülitada Narva linna veevarustuse ja kanalisatsiooni kaasajastamise järgmise
etapi meetmekavasse, mida rahastatakse EL struktuurifondide vahenditest.
Vahekokkuvõte: Promenaadi eelprojektiga kavandatud tegevuste elluviimisel ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega kaasneb tehnogeense keskkonna säilimine valdavale
osale projektialast, kusjuures on tegemist senisest korrastatuma keskkonnaga, millel on oluline
positiivne sotsiaalne tulemus.
5. OHTLIKU KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE ABINÕUD
KMH aruande koostamise eesmärk lähtuvalt metoodikast ja eesmärkidest on jõuda
keskkonnatingimusteni, mille puhul ühte või teist tegevust võib läbi viia või selge ja arusaadava
motivatsioonini, mille puhul ühte või teist tegevust ei tohi või ei saa läbi viia. Tehtud valikut ja
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
seatud keskkonnatingimusi peab mõistma otsustaja. Puhkemajanduse kui loodussõbraliku
tegevuse puhul ei ole võimalik välja tuua tegevusi, mis nõuaksid ohtliku keskkonnamõju
vältimist või leevendamist. Sama kehtib ka Narva jõe kaldapromenaadi projekti suhtes.
Käesoleva KMH läbiviimisel selgus, et kavandatav tegevus Narva linnas jõe vasakkalda
promenaadi rekonstrueerimisel olulist keskkonnamõju ei põhjusta. Sellele vaatamata on
otstarbekas esitada soovitused ka mitteolulise keskkonnamõju, sh ehitusaegse mõju
leevendamiseks ja need oleksid järgmised:
• säilitada jõe kaldal heas kasvujõus olevad suured puud;
• vertikaalplaneerimisel arvestada, et mesoreljeefilt säiliks alale iseloomulik kaldtasandiku
pinnamood kaldega jõe suunas;
• ehitusplatside ettevalmistamisel, kommunikatsioonide rajamisel ning kaldakindlustuse
rekonstrueerimisel vältida mistahes otsest kahjustavat mõju pinnasele.
6. ALTERNATIIVSETE VARIANTIDE VÕRDLUS
KMH programmi kohaselt tuleb promenaadi projekti alternatiivsete variantidena vaadelda neid
võimalusi, mis on seotud kanalisatsiooniga ning reoveepumplaga. KMH programmis on toodud
kavandatavale tegevusele järgmised alternatiivvariandid:
1) reoveepumpla rekonstrueerimine maa-aluseks rajatiseks;
2) koos promenaadi rekonstrueerimisega uue sajuveekanalisatsiooni ehitamine ning
reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine;
3) 0-alternatiiv, mille korral kavandatud tegevust ei toimu.
Kuna projektlahenduses on arvestatud reoveepumpla ümberehitamisega maa-aluseks ehitiseks,
siis on 1. alternatiivvariant KMH aruandes programmiga võrreldes sõnastatud veidi erinevalt:
„reoveepumpla mitterekonstrueerimine maa-aluseks ehitiseks.” Eelprojekti koostamise käigus
analüüsiti esitatud alternatiive seisukohast, kas reoveepumpla ning kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimine on hädavajalik promenaadi väljaehitamise projekti jaoks või mitte ning
missugune võib olla erinevate alternatiivde lõpptulemus.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
Täiendavaid alternatiivvariante ei lisandunud, sest projekteeritud promenaadi üksikute
elementide (ehitiste) rajamine või mitterajamine ei oma siinjuures tähtsust, sest
keskkonnakaitselisi, maastikulisi ning sotsiaalseid tingimusi arvestades on tegemist tervikliku
lahendusega. Alternatiivvariantide korral (v.a. 0-alternatiiv) looduskaitseline ja rekreaktiivne
positiivne suund on tagatud, kuigi väiksemal määral võrreldes eelprojektis antud lahendusega.
Null-alternatiivi rakendamine tähendab sisuliselt mitte ainult praeguse olukorra jätkumist, vaid
edasist halvenemist, sh ajalooliste ja arhitektuursete väärtuste degradeerumist. Projektlahenduse
ja alternatiivvariantide võrdlustulemused on esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Projektlahenduse ja selle alternatiivvariantide võrdlustulemused
Hinnatav element või väärtus
Olulis-tegur
Projekt-lahendus
1. alter-natiiv
2. alter-natiiv
0-variant
Linnamaastiku miljööväärtus 1,0 3,0 1,0 0 -2,0
Maakasutus 0,4 1,2 1,2 0,8 0
Veekogud 0,8 2,4 0 1,6 0
Natura võrgustiku ala 0,6 0,6 0,6 0 0,6
Elanike sotsiaalsed huvid 1,0 3,0 2,4 2,4 -3,0
Erinevate sektorite koostöö 0,2 0,6 0,4 0,4 -0,6
KOKKU 10,8 5,6 5,2 -5,0
Hindamisskaalal arv 3 tähendab kõige soodsamat, 0 kõige halvemat olukorda.
7. KESKKONNALUBADE VAJADUS
Keskkonnalubade vajalikkust on eelprojekti koostamise raames suhteliselt raske selgitada.
Eelprojekt annab võimaluse arendustegevuseks. Millal ja kuidas arendajad projekteeritud
tegevusi ellu viivad, seda ei saa projekti koostajad ega ka keskkonnamõju hindamise läbiviijad
täpselt prognoosida. Eelprojekti lahendust arvestades keskkonnalubade vajadus puudub.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
8. KESKKONNASEIRE VAJADUS
Kaldapromenaadi eelprojektiga kavandatud ehitiste püstitamisel ning olemasolevate ehitiste
rekonstrueerimisel ning uute ehitiste kasutamisel ei ole ette näha selliseid keskkonnamõjusid,
mis nõuaksid seire rakendamist Keskkonnaseire seaduse tähenduses. Kui osutub vajalikuks
keskkonnalubade väljastamine, siis sätestatakse seirenõuded keskkonnaloaga.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
KOKKUVÕTE
Narva linnas jõe vasakkalda promenaadi projektiga antakse lahendus, mille oluliseks
positiivseks tulemuseks on Narva jõe puhkekoridori tänapäevane kujundamine. Projektlahendus
on kooskõlas loodustingimustega ning avalikku huviga, arvestab koha omapäraga ning Narva
linna arengukava ja üldplaneeringu laiemate eesmärkidega. Narva jõe puhkekoridori
kujundamine avalikes huvides ja väljaarendamine puhkuse eesmärgil on oluline kui mitte
esmane prioriteet paljude linnaelanike jaoks. Eelprojekti kohaselt on arvestatud ainult nende
ehitistega, mida funktsionaalselt mujale ei saa rajada ehk nende ehitamine vaadeldaval alal ja
kohas on ainuvõimalik. Jõe kallaste aktiivne kasutamine on kuulunud ajalooliselt Narva linna
jõemaastiku juurde ning nende rekonstrueerimist tänapäevaste arusaamade kohaselt tuleb lugeda
oluliseks maastikulisi väärtusi toetavaks tegevuseks. Rekreatiivse ja säästliku looduskasutus
põhimõtted on projektis suurel määrel kajastamist leidnud. Projektis täpsustatakse Narva jõe
kaldavööndis ala läbiva puhkekoridori funktsiooni ning antakse võimalus jalakäijate tee ning
kergliiklustee rajamiseks.
Arvestades Narva jõe kaldapromenaadi looduslikult ja linnaehituslikult olulist asukohta, tuleb
kõnesoleva projekti puhul kokkuvõtlikult esile tuua järgmisi keskkonnamõju hindamise
olulisemad tulemused:
• Olemasolev seadusandlus ei sea kavandatava tegevuse realiseerimiseks välistavaid
tingimusi.
• Kavandatav tegevus on kooskõlas Narva linna üldplaneeringu üldiste ruumilise arengu
põhimõtetega ja linna arengukavaga, milledega soositakse jõekallaste ning nende lähikonnas
olevat alade korrastamist.
• Arendustegevuse oluline mõju puudub projektiala piiril olevale Narva jõele; jõe kalda
korrastamine avalikus huvis loob võimaluse jõe ja selle kaldaala paremaks ja mitmekülgsemaks
kasutamiseks.
• Üksikute uute väikeehitiste, kommunikatsioonide, sh jalakäijate ja kergliiklustee
rajamine ei mõjuta Narva jõge ega kaldaid ulatuses ega viisil, mis võiks põhjustada jõe või
ökosüsteemi seisundi halvenemist.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
• Kavandatav tegevus ei mõju negatiivselt Narva jõe kaldavööndi kaitse- ja
kasutuseesmärkidele. Kaldaala korrastamine ei tükelda puhkekoridori ning korrastatakse lõik,
mis on oluliseks kergliikluse ühendusteeks Joaoru piirkonnast sadama piirkonda ilma intensiivse
liiklusega linna keskosa läbimata.
• Projektialal ei ole prognoositav otsene ega oluline mõju veekeskkonnale, sh Natura 2000
võrgustiku Narva jõe alamjooksu hoiualale.
• Narva hüdroelektrijaama töörežiim ei saa mõjutada kaldapromenaadi projektlahendust,
sest elektrijaamast läbilastav suurim vooluhulk on väiksem looduslikest suurimatest
vooluhulkadest.
• Mõju inimese tervisele ei ole otseselt prognoositav, küll aga mõjub projektiala ehituslik
renoveerimine soodsalt Narva vanalinna linnaosa visuaalse ruumi korrastamisel.
• Tekivad täiendavad võimalused turismi edendamiseks seoses Narva jõe vasakkalda
aktiivse kasutamisega avalikes huvides.
• Käesoleva projekti alternatiivvariandid on põhivariandiga võrreldes ebasoodsamad ning
nende rakendamine võib põhjustada keskkonnale ning sotsiaalsetele huvidele suuremaid
kahjusid kui põhivariandi mitteolulised ebasoodsad mõjud.
• Projekti on võrreldud 0-alternatiiviga. Kokkuvõttes on projektlahenduse elluviimine
selgelt positiivsema mõjuga kui 0-alternatiiv ehk projektist loobumine. Null-alternatiivi
eelistamine tähendab sisuliselt mitte ainult praeguse olukorra jätkumist, vaid edasist halvenemist.
• Arendustegevusega seoses ohtlikku keskkonnamõju ei avaldu ning puudub vajadus
vastavate leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaseire ja keskkonnalubade vajadus
puudub.
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
Narva linnas jõeäärse promenaadi rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruanne
The present document is developed within the „Narva and Ivangorod Historical Riverside“ project financed by the European Union
LISAD
1. Narva Linnavolikogu 14. augusti 2008. a. otsus nr 244 Narva jõeäärse promenaadi ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamise kohta.
2. Ida-Virumaa Keskkonnateenistus juhataja asetäitja Tiiu Sižova arvamus KMH programmi eelnõu kohta.
3. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 28.11.2008.a. kiri nr 32-11-4/61030-2.
4. AS Narva Vesi projektijuhi Hilje Õunapuu 20.11.2008.a. e-kiri KMH juhteksperdile – seisukohad KMH programmi kohta.
5. AS Narva Vesi 12. juuni 2008.a. kiri nr C/1099/ OÜ-le Consumetric reoveepumpla ümberehituse tingimuste asjus.
6. Kultuuriministeeriumi 9. detsembri 2008.a. kiri nr 7.17/2476 KMH programmi teemal.
7. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimise leht.
8. KMH juhteksperdi 23. detsembri 2008.a. kiri Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele.
9. KSH programm.
10. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 14.01.2009. a. kiri nr 32-11-4/51030-4 KMH programmi heaks kiitmise kohta.