mulla ja mullastiku teemade õpetamine eesti üldhariduskoolis · mulla ja muldkatte teemade...
TRANSCRIPT
Mulla ja muldkatte teemade õpetamine
Eesti üldhariduskoolis
Vaike RootsmaaRannu Keskkool
Töö eesmärk ja uurimissuunad
Põhieesmärk selgitada, miks mulla teema on õpilastele igav ja raske.Uurimissuunad:
Õpilaste teadmiste analüüs:
12 koolisolümpiaadidel
Õppematerjalide analüüs
Tänan kõiki uuringus osalenud geograafiaõpetajaid !
Mulla teema käsitlemine 20. sajandil
periood IV kl. V kl. VI kl. VII kl. VIII kl. IX kl. X kl. XI kl.1921—1940 Naabrid/E M E/Eu M Eu E1944—1949 E/NL Eu M NL/E NL/E M
(biol.) NL NL1950—1969 Eu/NL E M
NL NL1970—1988 M E M
M M1993—1997 E M M E/L M
1997—k.a. E M M E/Eu M
Kasutatud märkide tähendused: - muld teise teema osa - muld eraldi teemaPiirkond: E - Eesti Eu - Euroopa NL - NSV Liit M - maailm L – Läänemeremaad
Valdkond: Loodusõpetus Loodusgeograafia Loodus- ja.ühiskonna-geograafia
Ühiskonna-geograafia
Erinevatel perioodidel mulla teema õppimisele kulutatud ligikaudne aeg
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
1921-1940
1944-1949
1950-1969
1970-1988
1993-1997
1997-k.a.periood
ligik
audn
e tu
ndid
e ar
v
XI
X
IX
VIII
VII
VI
V
IV
II
Alateemade käsitlemine õpikutes
a- 1921-40; b- 1970-88; c- alates 1997stIV V VI VII VIII IX Gümn
klass
osatäh
tsus
Üldine mullatekkeprotsess Mullatekketegurid Viljakus
Lõimis Mullatüübid Mullaprotsessid
Profiil Maaparandus, agrotehnika Mullakaitse
Mullaelustik Mullad loodusvööndites Eesti mullad
Katsed Välitööd (kaeve) Mullakaardid
a b c a b c a b c a b c a b c a b c a b c
Käsitletavad valdkonnad praegu kooliastmete ja klasside kaupa
Pedosfäär G
Eesti, Euroopa mullastik IX
Loodusvööndite mullad VIII
Põld elukooslusena VI
Inimtegevuse mõju mullale V
Muld elukeskkonnana V
Mulla koostis V
Mõistete arv käibelolevate õpikute mulda käsitlevates peatükkides
Avita Koolibri Loodusfoto
30(39) V kl
21 (8) VIII 11 (7)
75(43)
18 VI 24(16)
16 (19) IX 13
(45) G (51)
1996. (2002.) a. õppekava järgi kirjastatud õpikutes
Õpitavat materjali on valdavalt seostatud otseselt õpiku tekstiga, katseid ja vaatlusi tehakse vaid algkoolis.
22% 49%
27%2%
7%
0255075
tv baasil
õpiku baasil
katse, vaatluskaardiül.
igapäevaelust
algkool
14%
15% 69%
0%16%
0255075
tv baasil
õpiku baasil
katse, vaatluskaardiül.
igapäevaelust
põhikool
Töövihikutes
…olevad ülesanded näitavad teema soovituslikku käsitlust
Ülesannete struktuur töövihikutes Bloomi taksonoomia järgi
0 10 20 30 40 50 60
Koolibri 5;6
Avita 5;6
Avita 5 uus
Koolibri 8;9
Avita 8;9
Koolibri 8 uus
Avita 8,9 uus
tööv
ihik
ülesannete arv (tk)
teadmine
mõistmine
rakendamine
analüüs
süntees
hindamine
Näiteid ülesannetestTeadmine (faktide leidmine, meeldetuletamine) –
Leia õige lause lõpp ja tõmba sellele joon alla. Vihmaussi toiduks on …. ⌧a) mineraalained; b) väikesed sametlestad; ⌧c) kõdunenud taimejäänused; d) ümarussid.
Mõistmine (arusaamine) –Vanasti tehti metsatöid talvel. Kuidas aitas see pinnast kaitsta?
Rakendamine (kasutamine teises olukorras)Umbrohtu kitkudes on oluline eemaldada umbrohutaim koos maa-aluse osaga. Selgita, miks.
Näited (järg)
Analüüs (seoste näitamine) Katse vee liikumisest erineva koostisega muldades. “Millisest mullapotist jooksis vesi kõige kiiremini alusele? Millise mullapoti läbis vesi kõige aeglasemalt? Millise järelduse saad katsest teha?”
Süntees (osade kokkupanek terviku loomiseks) Kui oleksid maailma hea peremees, milliseid korraldusi annaksid, et mulda kaitsta?
Hindamine (otsuste tegemine) (Reasta pinginaabri poolt tehtud maailma hea peremehe korraldused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks sa sellise järjekorra valisid.)
Mulla teema teiste riikide õpikutes
Algkoolis:põhineb praktilistel töödel, teksti on vähe (USA);kasutusel külalise tsenaarium talutöödega tutvumiseks (Saksamaa);
põhikoolis:muldi ei käsitleta (Soome);käsitletakse 3-4 loodusvööndit, ühes mulda (UK);kodumaa muldadest tutvutakse 2-4 tüübiga (Iirimaa);kodumaa muldadele pühendatud mitu peatükki (Leedu);
gümnaasiumis:muldi käsitletakse loodusvööndites (Soome, UK);põhjalikult tutvutakse 3-4 mullatüübiga (Saksamaa);õpitakse keemia kursuses (USA).
Õpilased teavad hästi:organismide osa mullas;orgaanilise aine osa mulla kujunemisel;taimede toitumise põhimõtet;mullaviljakuse taastamise võimalust väetamisega;liiv- ja savimuldade omadusi vee- ja õhusisalduse alusel;
oskavad: eristada paepealseid ja soomuldi;määratleda mullakaeves kõdu- ja huumushorisonti.
Puudulik on teadmiste ja oskuste tase järgnevas:
ei teata mulla tahkeid mineraalseid koostisosi2/3 põhikooli õpilasvalimist (n=550) ja 60% VIII-IX kl maakonna olümpiaadil osalenud õpilaste valimist (n=249) ei tea mulla mineraalseid koostisosi
ei mõisteta savi olemust ja selle osa toitainete sidujana mullas
89% põhikooli õpilastest (n=587) ei seosta savi mullas peeneteralise fraktsiooniga
Ei saada aru mullas toimuvatest protsessidest
leostumise ja leetumise õige selgituse annab 11% IX kl õpilasvalimist (n=227)3% (n=315) IX kl õpilastest oskab nimetada kaks leetmulla kujunemist soodustavat tingimust, 50% annab vale vastuse või jätab vastamata2% (n=315) IX kl õpilastest suudab selgitada, miks kõige viljakamad mullad paiknevad Kesk-Eestis
Paar näidet
Ülesanne V klassi töövihikust: "……… mullas on kahesuguseid ……… . ……… poorid paiknevad mulla ……… vahel. Väikesed ……… on ülipeened ……….""Sõmeralises mullas on kahesuguseid poore. Suured poorid paiknevad mullasõmerate vahel. Väikesed poorid on mullakapillaarid"
Leostumise ja leetumise võrdlus
Leostumine on läbiuhutud ja leetumine on kuiv;leostumisel ületavad sademed aurumise, leetumisel vastupidi;leostumisel puudub huumushorisont, leetumisel on;leetumine on kujunenud rohttaimedest rikkale lähtekivimile...
Ei teata mullatüüpide seost taimekooslustega Eestis
6% (n=278) IX kl õpilasest on suutelised seostama koosluse mullatüübi ja selle profiiliga
mullakaeve kirjeldamisel60% gümnaasiumi ja 68% põhikooli üleriigilisel geograafiaolümpiaadil võistelnutest nimetab väljauhtehorisonti kaeves, kus seda tegelikult poleei pööra tähelepanu mulla lõimisele
Ei teata Eesti muldade lähtekivimeid ja nende seost mullatekkega
85% VII-VIII kl (n=272) õpilastest ei oska kirjeldada esmast mulla teket78% VIII-IX kl olümpiaadil osalenutest (n=249) ei tea mulla mineraalse osa pärinemist lähtekivimist93% üleriigilisel olümpiaadil osalenud gümnasistidest (n=27) peab Lõuna-Eesti muldade valdavaks lähtekivimiks liivakivi
Ei osata seletada vee liikumist mullas
ükski IX kl õpilane (n=315) ja 75% (n=109) maakonna olümpiaadil osalenud gümnaasiumi õpilasest ei osanud selgitada horisontide teket vee liikumisega mullas etteantud vastusevariantide põhjal valis vee liikumise mullas horisontide tekke põhjustajaks 73% IX kl õpilastest (n=278)84% IX kl (n=278) ja 78% VII-VIII kl (n=272) õpilastest arvab, et vesi ei saa mullas liikuda altpoolt ülespoole
0102030405060
raske/igav
raske/huvitav
kerge/igav
kerge/huvitav
praktilisi töid ei tehtud(93 õpilast)praktilisi töid tehti mõnelkorral (126 õpilast)praktilisi töid tehti üsnasageli (21 õpilast)
Mulla teema raskuse ja meeldivuse sõltuvus praktiliste tööde toimumise sagedusest
Küsitluse tulemused teema õppimise seisukohalt
Ettepanekud teema käsitlemiseks
Algkooli loodusõpetuses arendada oskustnähtusi kirjeldada;juhendi põhjal vaatlusi ja praktilisi töid läbi viia;praktiliste tööde ja vaatluste põhjal lihtsamaid järeldusi ja kokkuvõtteid teha;ennast väljendada ja töid korrektselt vormistada.
Õpilaste teadmiste kontrollil vähendada mõistete osakaalu;pöörata tähelepanu etteantud info mõistmise, süstematiseerimise ja kasutamise oskusele
Põhikoolisei ole mullaprotsessid ja mullatüübid eakohane teema
ühe tunni raames ei saa keskenduda rohkem kui 1-2 mullatüübi või protsessi õppimisele;
on vaja rohkem tähelepanu pöörata mullale kui talitluslikult mitmepalgelisele looduslikule moodustisele,
mis on elupaigaks meso- ja mikrofaunale;kus veesisalduse regulatsiooniga tagatakse juurestiku arenguks sobiva niiskusega keskkond;kus seotakse ja vabastatakse toiteelemente;mille väärkasutus viib muldade vaesumisele ja hävimisele
(“Rohkem funktsiooni struktuuri asemel…” R. Kõlli).
Gümnaasiumisanda süsteemne aineloogikast lähtuv lühiülevaade maailmas esinevatest
mullaprotsessidest ja mullatüüpidest loodusvööndite kontekstis;mulla väärkasutusest tingitud globaalprobleemidest;
keskenduda mõne mullatüübi (max 3-4) täpsemale tutvustamisele koos selles mullas toimuvate protsesside iseloomustamisega;õpilaste kontrollimisel anda neile võimalus küsimusele vastata mõne õpitud näite põhjal.
Kokkuvõtteks
algkoolis õpetatav keskendub õpioskuste kujundamisele;
põhikoolis õpetatav lähtub praktilisest ja keskkonnakaitselisest vajadusest ja põhineb konkreetsetel näidetel erinevatest eluvaldkondadest;
gümnaasiumis õpetatav tuleneb aineloogikast ja annab teemast süsteemse ülevaate.
Tänan tähelepanu eest !