MÕJUSTAMISPSÜHHOLOOGIA

Kõrval jäätakse suhted gruppide vahel(meie;nemad fenomineid), ka jäetakse kõrvale äbirääkimise ja kauplemise protsessid, kõrvale jäätakse ka sotsiaalne taju.

Ajalooline taust

Norman Triplett- oli 19 saj viimase kümnendi psühholooog uurija USA’s. Jalgaratta sõitja. Ta korraldas eksperimendi mida enamiks usa autoreid peab esimeseks sotsiaalpsüh eksperimendiks. Töö ilmus 1898a. ,,Dünamogeensed faktorid tempos ja võistlused’’. Vahest pakutakse ka aastat 1897, aga asi polnud päris selge. Ta oli mees, kes oli tihti uurinud usa rattameeste liiga võistlustulemusi ja täheldas, et kui jalgaratturid võistl üksteisega vahetult siis sõiduajad olid palju kiiremad kui sõitsid üksi kella vastu. Tripplett pakkus dünamogeneesi bioloogia väites, et teise sõitja kehaline kehal oleks on võidusõitjale stiimuliks. Teine vallandab temas närvienergiat mida tai se vallandada ei saa. Teise liigutuste nägemine sisendab suuremat kiirust ja annab inspir suuremaks pingutuseks. Uskus et kui see vastab tõele siis peaks see väljen ka teistes tegevustes lisaks jalgr sõidule. Selle kontrolliks pani ta seltskonna lapsi kerima õngenööri spinningkutast. Laskis kerida kas üksi või võistluses teistega. 40s lapsest 20 keris kettale kiiremini kui nad võistlesid või olid koos. Ainult 10 last keris kiiremini üksi olles. See ekspriment toetas tema teooriat. Dünam geneesi teooria sisaldab 2 erinevat faktorid

Eerutus mis tekib võistulusinsntik vallandumisel Teise isiku liigutuste nägemine sisendab inim et ta peaks teguts kiiremini.

Ideomotoorne teooria- ettekujutus viib välja tegeliku reaktsioonini.

Pärast trippleti eksperim oli sotsi psüh üsna pikk vaikuse periood kus ei tehtud palju eksperimentaalseid uurimusi. Esimesed inglis kle sots psüh õpikud ilmuslid alles 1908a. psühholoogid hakkasid huvi tunda selle vastu kuidas analüütiliselt eristada neid faktoried mis võivad viia parema soorituseni. Eristatakse 3 aspekti

Inimene jälgib kui teine isik sooritab sarnast ül Võistlus moment Keegi jälgib inimese tegevust

Floid Allport- tegi 20ndtel terve rea eksperimente kus võrdles indiviidi edukust üksi ja grupis tegutsedes. Et välistada võistlust siis instrueeris oma katseisikuid et nad ei peaks seda tegema. Oli keelatud isegi tulemust võrdlemine. Isikud tegut gruppides olles kiiremini kui üksi. Allport 1924 ilmunud psüh õpik. Ta mõtles termini sotsiaalne soodustamine selle asja seletuseks. Inimesed näevad ja kuulevad teisi seda sama asja tegemas, väites et heli ja pilt muutuvad tingivateks stiimuliteks.(nii heli mida inim enda tegev kaasa toob kui ka teiste poolt tekit heli ja see et inimene näeb teisi). Võistlus pole kunagi täiesti välistatud. Kehaline reakts nii rivaalitsemisele kui ka muudele vallandab organismis mingeid sisenõresid ja teisi sümpaatilise närvisüst tüüpilisi reaktsioone ja seetõttu annab organ võistluseks rohkem energiat. Mitte kõik grupis tegut mõjud pole soodsad. Filosoofiliste argum ümberlükkamise puhul olid indiviidid üksi tegutsedes edukamad. See tulevalt üleerutusest grupisituatsioonis. Aga uskus et grupis tegut pos

mõjud ületavad tavaluselt negatiiseid. Seetõttu rääkis ta sotsiaalsest soodustamisest. Tema uurimistulemused olid kokku võetud 1924 ilmunud raamatust ,,,sotsiaalne psühholoogia’’ see oli põhiliseks osts süh õpikuks ka sel ajal.

Wittemoore 1924- katseisikud peaksid omavahel võistlema. Nt käskis trükkida ajalehe materjale kummitemplitega. Ühel puhul nad üritavad üksteisega võistelda ja teisel puhul mitte. Leidis et 12 katseisikut tegid rohkem ära võisteldes aga kvaliteet oli vilets. Viletsat kvaliuteeti saab seletada sellega et inimes tähelep tõmmatakse teiste poolt kõrvale ja on üle ärritunud.

Dashiell- omakorda tegi rea eksperimente mille tulemused avaldat 1935 Mourchinsoni poolt kokku pandud sots psüh käsiraamatus omaette peatükis. Dashhielli katseisikud korrutasid midagi (ütlesid mingeid sõna assotsiatsiooni, leidsin analoogiaid jne)Eristas 5 katsetingimust

Publiku tingimus- töötas üks katseisik väikse laua ääres ja 12 jälgisid teda. Kui katseisikul oli selge et teised hindavad teda ja ilmselt sisaldas see ka võistlusmomenti sest need katseisikud vaheldusid , Üks jälgija oli hiljem tegutseja. See andis kõike paremad ja kiiremad tulemused

Võistlussituatsioon- katseisikud tegutsesid koos 15 liik gruppides. See nägigi ette üksteis võistlemist

Koos situatsioon- samasugune, ainult et mitte võistluslik Üksi ja simultaalseslt- katseisikud töötasid eraldi väiksestes ruumides mingi

ajaperioodi jooksul Üksisituatsioon- katseisik üksi mingis ruumis ja teisi polnud läheda. See an dis

kõige aeglasemad tulemused.

Ülejäänd kolm andsid enamvähem sama tulemuse. Teiste juuresolek ei soodusta paremat kvaliteeti . energia on oluline lihtsate ül puhul. Sotsiaalne pärssimine- teised isikud olid häirivateks stiimuliteks kui grupiliikmed üritasid mõelda. Tegelt üsna väha küsimusi sotsi soodustamise kohta leidis tol perioodil vastu. Aga huvi selle vastu tekkis uuesti 30 – 40 a hiljem. Nende aaste puhul oli see et uurijad olid põhiliselt huvitatud grupi tulemusest. Mitte aga protsessist mille käigus see tulemus tekkis. Katseisikutlet ei kusitus midagi subjekt kogemuse kohta. Valdavaks oli huvi ka selle vastu kuidas sotsiaalset soodustamist rakendada . uurjad nägid selles võimaluse nii hariduse ja tööstuse jaoks. Aga hakkas tähelepanu keskenduma just mõistmisele.

Kas gruppide on mingeid omadusi mida indiviididel pole?Mc Dougal- raamat group mind mis ilmus 1920 defineeris teadust ja vaimu kui vaimsete ja psüüilist jõudude organis süsteemi. Kõrgelt organi inimühiskond on vaimsete ja sihipär jõudude süsteem ja on olemas kollektiivne teadvus. Grupivaim on iseloomulik grupile mitte üksikutele indiviididele. Seda ka selletõttu et indiviidid võivad ühisk vahetuda mis ei pruugi muuta jõudude süsteemi mis ühsikonnas toimub. Ja mcdougali järgi oli grupiteaduse eksisteerimiseks 5 kriteeriumi

Olemise ja eksistenti järjepidevus kus indiviid on asendunud Indidviidide teadvuses peab olema mingi ettekujutus grupist

Kokkupuutumine teiste gruppidega ja eriti rivaalitsemine ja konflik arendab grupi enesetunnet ja teadvust

Eksisteerib mingi kogum traditsioone ja kombeid ja need eksisteerivad just grupiliikmetel

Tavaliselt ühiskond spetsialiseerib oma funktsioone ja jaotab tööd ühiskonna sees.

McDougal oli mõjuattaud ka selles et tema instinkt teooriaks nn. vormiline psühholoogia olid saanud omalajal palju kriitikat ja ta oli ettevaatlik oma teooria esitamisel ja arvas et mõni lugeja võib kahelda selles. Ilmselt nii ka oli. Allfort oli tema suurim kriitik, väitis et mis ka olemas poleks on see olemas vaid indiviidide teadvuses ja kui kõik korraga kaoks ei jäeks grupiteadvusest jälgegi. Teised isikud on ainult stiimulid mis tungivadselle indiviidi teavusesse. Grupp millesse indiviid sünnib mõjutab tema harjumusi, mõtteid jne. Ühiskonna liikmeid võimalik asendada aga samas säilitada ühiskonna olemus. Mcdougal tahtis kasutada terminit grupiteavus aga allfort ei tahtnudAllfort- indiviidi motivatsioon- kuidas ta õpib, tajub, organis , oma hoiakuid ja tundeid.

Türgi päritolu Murafer Sherif- 1936 avaldas raamatu ,,sotsiaalsed normid’’. Aasta enne seda oli saanud doktori kraadi. Kasvas üles Türgis, õppis kultuurantropoloogiat ja sotsioloogiat. Oli teadlik kultuurierinevustest. Polnud nõus nendega kelle arvates sots psüh on indiviidi psüh . eriti Allfort. Esimene mitte nõustumine selle allfortiga oli see et allforti arvates grupisituatsioonis vallandub suurem energia. Sherif väitis et indiviid kes on üles kasv mitte võitslus kultuuris võivad sellele situt reageerida teistmoodi. Indiviidide jaoks kes kasvanud üles tugevalt võistl kultuuris on sama asja tegevate teiste nägemine võib olla stiimulik et peavad kiirustama ja jäävad maha ja surevad vaestena. Teistsuguses kultuuris aga sama situat. Võib olla stiimulik et üldse lõpetab selle tegevuse sest võistlus on ebainimlik ja jumalale vastumeelne. Sherif uskus et allfort lõpetas seletuse sellel tasmele kus sots psüh peaks tegelt alustama. Teine lahkarvamus puudutas diskusioon McDougaliga grupiteadvuse küsimuses. Alfort väitis e grupp on indiviidide kogum, sherif oli nõus et kogu rahvus ookeani visata siis rahvust pole enam aga väitis ka et sots situat struktuur loob psühholoogilise atmosfääri mis pole taandatava tema üksikutele osadele. Ta oli veendunud et kui inimes suhtlevad siis kuijunevad välja mingid normid, need on käitumise ja veendumuste oodatud viisid ja variandid. Soodustavad interaktsiooni ja suhtlemist näidates ära milline on oodatav käitumine mingis situatsioonis. Sherifi käsitl võib kirjeldad et uued normid tekivad kui inimesed puut omavahel kokku ähmastes situatsi kus olemas mitmeid käitm aletrnatiive ja normid jäävad püsima ja suunavad indiviidi käitumist ka siis kui indiviid pole enam konkreetse grupi liige millest see norm tekkis. Seliiseks sitat pidas ta nähtust nagu autogineetiline efekt. Tekib situatsioonis kus inimene vaatab mingit valguspunkti kottpimedas ruumis, kusjuures tal pole võimalust valgust lokaliseerida, puudub igasugune referentsüsteem mille suhtes valgust paika panna. Ainus asi on tema enese ninaots, kui seda üles alla liigutada, aga ta ei näe mitte midagi peale valgustäpi. Seeetõttu tundub inimesel et valgustäpp liigub isegi siis et see ei liigu päris kindlasti.

Sherif tegi katseid ükshaaval. Kui ruum on täiesti pime siis valmisolla tähelepanu ja näitab valguspuntki, ja kui näete et liigub siis vajutage nuppu ja mõni sek hiljem valgus kaob ja öelge kui suurel distantsil liikus. 2 sek püsis enne kui vajutati vist.Oma hinnanguid väljendasid nad tollides (2,54 cm). Iga konkr isiku puhul kogus ta 100 erinevat otsust. 13-15 tolli vahel aga need tulemused varieerusid. Võrdlesid iga järgimist liikumist eelmisega ja selle järgi sai hinnang enamvähem paika. Peale seda pani ta 2-3 kaupa gruppidesse ja kusjuures järjekord kuidas hinnanguid ütlesid polnud kindlaks määratud vaid igaüks võis vabalt öelda millal meeldis. Katseisikud koondusid mingi keskm hinnangu suunas. Hinnangute vahemik oli 10 cm ringis. Teises seerias pandi kohe alguses 2-3 gruppidesse ja polnud indiv norme välja kujunenud ja selgus et siis oli koondumine ühise hinnangu suunas veel kiirem.Kolmand sessiooni lõpiks oli vahe ainult 2,5 mm.

Indiviidud kujundavad gruppidest välja ühiseid norme ja need on neile siduvad ka siis kui grupp reaalselt koal pole.

- miks need normid kujunevad- kuidas normi hajutada või muuta

Sherif väidab et normid kujundata selleks et vähendada määramatust. NT kui pisike suguharu kogenud põuda mitu aastat ja vili ävinud ja äkitselt puhkeb äiksetorm mis lööb maha noore neitsi. Ilmselt suguharu liikmed jõudma ühisele asja mis just toimus. Nad võivad otsustada et vihmajumal thab noore neitsi ohverdamist või otsustavad et vaja ehitada tempel et austada neitsid kelle läbi nad vihma said.

Kuidas võimalik norme muuta?Normid muutuvad ajapikku. See mis oli mingi aeg kasulik, hakkab mingil ajal tekitama konflikte. Isikud kelle jaoks pinged kõige suuremad kellduvad lõpuks käitumast nii nagu norm ette näeb. Tagajärjeks võib olla ormi hävitamine ja kadumine. Normid kujunevad kuna nad on vajalikud selguse loomuseks ja indiviidi vabastamiseks, otsustamiseks igal ajahetkel. Normid kestavad seni kuni hakkavad tekit ebaselgust, takistama suhtlemist või muutuvad koormaks enamikule ühiskonnaliikmetele. Sisenemine uude gruppi on raske sest uur grupi normid võivad olla vastuolus nendega mida inimene enne tundis. Raske on ka mingeid norme kaouatad või lahustada. Vähesed kellel nt ei meeldi meie normid kasut äärmuslike meetmeid et teiste inertsusest kuidagi üle saada

Kurt Lawin- saks juur 1890-1947.hitleri eest pages USA’sse. Sai seal tööd ja sea oli ta Curtin Lewin. Teda peetakse üheks ühekäenäppudel üleloetavates psühholoogia gigantiteks kel olulisi panuseid nii arengu,isiksus, õppimis ja taju ja sotsiaalpsühholoogiasse. Suurem hulk tänapäeval tuntud USA sotsi psüholoogid on kas tema õpilased nagu nt S. Schacter, L. Fasinger, R. Barker, kes hiljem muutus keskonnapsüh alustalaks, aga neid oli veel. Teoreetilised lähtekohad millest ta enamuses omatöödes lähtus, muutusid sisuliselt ka uuttüüpi sots psüh aluseks mis 30 ndate a keskpaigas USA ’s arenes.

Tema tööd laiemalt: mõju ja isikutevaheline mõju. Esimene artikkel 1917. Isikutevahelist sot mõjukäsitlev artiikkel , ilmus 1939 (ligi 30 lk).Nimi oli,,agressiivse käit vormid eksperimentaalselt loodud sots kliimades’’ uurimuse laiendatud vorm oli ka tema doktoritöö aluseks. See mees olu juudipäritolu, kes 1933 emigeerus saksamaal. kuna teda õnneks kutsuti külalisrektoriks USA’sse , kuna hitler teda kimbutas otstas ta sinna jäädagi. 1938 a hakkas hitler ainedama saksa eluruumi ja oli loomulik, et teda huvitas mitmesugused juhtimis ja valit vormid ja sots kliimad mis nendega seondus. Otsustas uurida, asutades väiksed klbid 11 a poistele ja eksponeerida neid erinevatele juhtimisstiilidele. Otsustas uurida 3 erinevat juht stiili:

demokraatlik- otused võeti vastu grupidiskussiooni käigus. Liider oli aktiivne ja julgutav roll. Grupp püstitaks pikemaajalise eesmärgi ja kui poisid tema käest nõu. Liider oli sõbbralik. Andis selgitusi miks kiidab või laidab kedagi.

autoritaarne- võeti kõik otsused nende klubide tegev kohta vastu liidri poolt. Need olid täiskasv vanem meesterahvad. Need otsused teatati grupile sel hetkel kui need toime pandi. Liider oli grupist eemal seisev ja jagas kiitusi ja karistusi ilma et eriti oleks selgitanud miks.

laissezfaire (lessefeer hääldus)- minnalaskev juhtimisstiil. Liider oli sõbralik, kuigi üldiselt passiivne. Ei teinud mingeid ettepanekuid, ei andnud hinnanuid, istus vaikselt, andis infot kui küsiti, korraldas et grupil oleks olemas töö ja mängumaa.

Aegajal muudeti niiet kõik grupid kogesid erineva liidri käitumist. Loodi ka mitmesuguseid kontrollsituatsioone. Liider võis jääda hiljaks, või kutsuti klbi tegut ajal ruumist välja ja kolmas kus liider kutsuti välja ja ruumi sisenes keegi võõras ja halvustas kellegi grupiliikme tegevust ja gruppi kui tervikut. Demokraatlikud suudavad ka juhi puudumisel eesmärke ellu viia. Viimase puhul arvati et on häiritud kui liider puudub ja hakatakse lollitama. Autorit puhul arvati et nad on tugevalt fustreeritud survest mida liider avaldab.

Lewini teoreetiline taust:Tema arvates määravad tegevuse taseme ja aktiivuse taseme 2 vastandlikku jõudude kogumi

erutavad ja ajejõud piiravad jõud

need kaks kokku moodustavad jõuvälja. Sellist skeemi kasut ta võimalike tagajärg seletamisel. Noored poisid on niikuinii aressiivsed vahest aga samas ka piirav jõud nagu sõprus. Mingid ajahetkel need kaks jõudu on tasakaalus. Lewin nim sellist asja vaasistatsionaalseks tasakaaluks. Mingid jõud võivad antud situatsiooni lisanduda ja mingid võivad ära kaduda või võtab keegi nad ära ja selletõttu tekib uus agressiivsuse tase. Meil on väli, (demokr ja autor juhtimine) ja mingis osas on agres tegude hulk ja oletab et demokr juht puhul on agres tase kõrgem ja autorit puhul tase madalam kuna autori juht puhul on piiranguid rohkem. Autorit ei saa agressiivust näidata sest liider surub selle alla.

Kui liider ruumist lahkub siis jõud mis pressivad agres suunas jäävad tugevaks aga enamik piiravaid jõude liidri lahkumisega kaob. Jõuväli muutub ja liidri lahkumine toob kaasa agres kasvu just autoritaarses grupis. Demok grupis muutust ei toimu sest liider pole ka enne rangeid piiranguid kehtestanud. Andmes mis koguti olid küllalt vastavuses sellise teooriaga. Põhilised leiud:

kolm juhtimise stiili tõid kaasa 4 erinevat sots atomosfääri tiitlit, (demokraatlik, minnalaskev, agressiivne autokraatia ja apaatne autokraatia)

agresiivne autokraatia- liidri vastu olid agressiivne.See eksperiment tõi kaasa uue metodoloogia sot psüholoogias. See esimene katse luua laboratoorset mingit kindlat sotsiaalset ma eitea mida. Manipulatsioonikontroll- erinevate liidrite käit jälgiti ja kodeeriti 9’sse erinev kategooriasse et välja selgit kas teoreet eristatud liidri käitum variant on ka tegelt efektiivset välja mängitud. Selgus, et autoritaarne liider oli kõige kõrgemal tasemel korraduse andmisel, aga samas ka kiituse ja heakskiidu poolest. Demokrat liider oli kõrgemail tasemel soovituste ja suunituste andmisel samas stimuleerides eneseusaldus ja samuti mingite konkrt asju puudut kommentaaride poolest. See viimane oli kõrge ainult info andmise poolest. Erinevad liidri stiilid olid edukalt loodud ja mille poolest erinevad. Eksperimendi käigus koguti erinev andmeid

kvantitatiivne aruanne- nende omavahelise suhtl kohta detailne grupistruktuuri analüüs- antin infot kujunevate alagruppide kohta, kas

eesmmärgi püstit liider või lapsed ise, info nende üksmeele kohta inteperteeriv kirjeldus- muutused grupi kui tervi atmosfääris demograafilised üleskirjutised- kõigist grupis toim vestluses

intervjueeriti kõiki lapsi peale liidri vahetumist. Intevjueeriti ka lapsevanemaid milliseid vahendeid nad kasutavad kodus distsipliini hoidmiseks. Selles pilootuurimuses selgus et väiksese grupi elu võimalik eksper mõjutada moel mis rahuldab uurimuse kriteeriumi ja parameetreid võimalik adekvat registeerida et kasutada neid kvantitatiivses analüüsis NB see võib valesti ka olla

Enamuse arvamuse mõju: H.T.Moore ja Solomon AschÜks uurimus tehti Moore poolt 1921. pealkiri oli ,,enamuse ja ekspertarvamuse mõju võrdlus’’. Huvitas teda kuivõrd mõjutav enamuse arvamus konkreetseid inimesi. Paarisvalikud 3 erineva valdkonnas-lingvistiline ül- isik pidi 18 väitepaari puhul valima selle mis oli solvava või ebameeldiv.-eetiline-katseisik pidi 18 omadussõnapaari hulgast valima need isikuomadused mis olid vastumeelsed-muusiklaine- katsik pidi välja valima meeldivama lahenduse akordipaarist.

2 päeva hiljem anti samad skaalad ja lasti uuesti hinnata. Vaadata kui palju on erinevust. Anti katseisikutele mingid pab erid mis näitasid neile kuidas olid otsustanud mingid eksperdid või lihtsalt enamus kats isikuid.Pmts kui enamus arvab et on halb siis üksikindiviidi see mõjutab ja ta hakkab ka samamoodi arvama.

10 elukutse järjestamine (ärimees, hambaarst, ajakirjanik jne) viie erineva omaduse põhjal :InteligentsusSost kasulikkusSüdametunnistus/kohusetundlikkusIseloomu stabiilsusIdealism

Eksperim pärineb 1948 aastast ja avaldatud psüh ajakirjas. Sel ajal kui hinnangid andist näitas paberil et 500 oli hinnanud poliitikuid esimeseks kõigis viies aspektist või viimaseks. Selgus et katseisikud olid mõjutatud sellest, et hindasid kas kõrgelt või madalalt. Moor oleks sellist tulem oodanud Kui Asch küsis milliseid poliitikuid nad silmas pidasid siis need kes teadsid et teised üliõpilased olid hinnanud kõrgelt väisid et pidasid silmas selliseid nagu rosewelt jne. need kes teadis et olid hinnanud madaat ütlesid et pidasid silmad viletsaid niiditõmajaid, tavalisi kohalikke poliitikuid.

Enamuse arvamus ei määra mitte objet üle otsutamist vaid otsust selle üle mis on ostsutamise objekt.

Lorge- arvas et auroti prestiiž seotakse autoriga ja tekib sarnane emotsioon nagu autori enese suhtes. Asch seda heaks ei tahtnud kiita. Väite tähendus oli erinev kui seda omistatakse kahele erinevale autorile.

17 november

Roberts Zajonc- poola päritolu ameeriklane, kes 60 a keskel tegeles sotsiaalse soodustamisega. 1965 avaldas ta ajakirjas Sience ülevaate nendest sotsiaalse soodutumuse uurimustest ja pakkus välja teoreetilise formuleeringu selle kohta. See arikkel kandiski seda nime sotsiaalne soodustamine ja ilmus 149’das köites. Postuleeris et teiste inimeste lähedus on meie jaoks füsiloogiliselt keerukas ja pakkus välja valemi( D x H = B) D on aje, H on harjumus ja B on käitumine. Tema arvates erutuse puhul on tegemist ajejõu või motivatsioonijõuga ja üks tuletus valemist on see et kui aje tugevus suureneb siis tugevamad harjumused kasvavad jõust kiiremini kui nõrgemad. Mida tugevam on aje, seda tõenäolisem on et tegelikult toimub tugevama harjumusega seonduv tegemine. Kui teiste juuresolek tõstab erutusseisundit ehk ajet….blabla. Üks töö millele ta viitab ülevaates näitas et spelgate paarid hakkavad pesa ehitama kiiremini kui üksikud sipelgad samasuguses kunstlikus keskkonnas. Konserveeritud naer- kasutatakse see et luuakse ettekujutus teiste kohalolekust ja inim kopeerivad seda reaktsiooni mis on dominantne. Kuulevad et teised selle kohapeal naeravad ja siis hakkavad arvama et juu see asi ongi siis naljakas.

Stanley Milgram- suur klassik selles valdkonnas. Ku katseisikud katsesse ilmusid maksti neile 4,5 dollarit. Öeldi et hakaatske uurima neg kinnituse mõju sõnapaaride õppimisel. Kui paariline kes sõnu pidi õppima oli umb 50 a mees, siis katseisikud ise olid 20-50 a vahel, algul mehed hiljem naised. Katseisikud pidi õppima sõnapaare ja eksperimentaator oli samuti tegelt katseisik. Pidi igakord kui ütleb vale paari seellel ühele sõnale mis talle ette loeti , tuleb õppijale anda elektrilöök ja vajutada selle paneeli pealt lüliti alla .Milgram korraldas katseseeria laohoones. Sel puhul ei väidetud et tegemist on eriülikooliga kes seda korraldas vaid mõeldi välja diktiivne organisatsioon. Ühes variatsioonis prooviti varjanti kui õppija on samas ruumis õpetajaga ja temast ainult 45 cm kaugusel tema ees. See katseisik sai pidevalt näha näitleja valu ja häda, kuulis oigeid ja karjumist, aga ka sel puhul oli 40 % katseisikutest täielikult kuuletunud.

KADI LIIK 24 NOVEMBER

Kuidas keskkond inimese käitumist ja arengut mõjutavad.

Inimese käitumine on seotud keskkonna ehk käitumise kontekstiga

Kuidas erinevad keskkonnad käitumist mõjutavad?

*haigevoodi- inimene ise ei saa midagi teha, keskkonda ei kontrolli. Nt. Lapsed , kodune keskkond mõjutab last.*lõbustuspark- inimene saab valida atraktsiooni, ehk valib stiimuli, aga ise enam keskkonda mõjutada ei saa*ujumisvõistlus- inimesed huppavad koos vette ja hakkavad ujuma, *tennisemäng- interaktiivne suhe keskkona mõjude ja inimese vahel. Inimene mõjta keskkonda, ja keskkond reageerib sellele.

Inimese ja keskkonna vahelised seosed on reeglina retsiprooksed ehk vastastikused, keskkond suunab ja piirab, aga oma käitumisega saab keskkonda ka mõjutada.

Ruumikäitumine:isikuruum ja inimeste vaheline distants

Isikuruum- nähtamatu piiriga ala ümber inimese, millesse teised e tohi ilma loata siseneda. Reguleerib suhtlemise kaugust teiste inimestega. Piiratud ala ei ruugi olla igas suunas ühe suuurusega.

Suhtlemisistantside E.T. Hall

intiimne : (0-0.5) kontakt on intiimne, puudutus, lõhn, kallistamine. Hästi isiklik, lubatakse kõige lähedasemaid.

Isiklik: (0.5-1.2) sõbrad, lähedased. Sisendina oluline ka kõne. On head suhted, kellega igapäevaselt lävime.

Sotsiaalne: (1.2-3.5) tttavad, tööalased kntaktid, sisendina kõne kõige olulisem

Avalik: (3.5- rohkem) formaalsed kontaktid, kõne ja kehakeel.

Nende abil näeme, millised omavahlised suhted on.

Distantisi hoidmist mõjutavad tegurid ( areneb välja 10-12a):

Individuaalsed iseärasused: kultuuri erisused võõramaalased rohkem lähemal. meestel suurem vahe, kui naistel. Füüsiliste haigetega hoitakse suuremat distantsi nad ise hoiavad ka. Inimeste vahelised suhted: väiksem distants on sõbralikega, kui tajud teda sõbralikult. Kui inimeste vahel on midagi sarnast (religioon)

Situativsed tegurid: ameltlike vestluste ajal on distants suurem. Tööülesannetest sõltub ka Füüsilised tegurid: kitsamas ruumis, pimedas ruumis, hoitakse distantsi rohkem. Toas on pisut lähemal kui õues, seisvad inimesed on lähemal kui istuvad

Reaktsioonid isikuruumi piiride rikkumisele

Sissetung-kui keegi tungib meie ruumi niisama, ehk ei kavatse rääkima hakkata. Pressib lihtal külje alla. Raamatukogus mingi tüüp istub kõrvale.

Pealetükkivus- see kes lähneb võtab kontakti, on pealetükkiv aga ta tahab ka kontakti saada, sisetung ohver tahab taastada distantsi ehk nihkub natsa eemale.

Soolised erinevused- meestele ei meeldi kui keegi siseneb nende ruumi otse, naised on rohkem häiritud, kui keegi siseneb kõrvalt. Mehed ehitavad parjääre- otse enda ette, naised enda kõrvale.

Sooritusedukus- teiste liigse lähedusega, või õigemini sellest tulenevast ebaedust. Lihtsamet ül. Toimetulekuga ei ole, küll aga raskete harjutustega on halb, kui keegi tuleb liiga lähedale

Territoriaalsus

_ käitumiste, ja tunnetuste kogum, mida väjendab indiviid või grupp ning mis põhineb tajutud omanikutundel mingi füüsilise ruumi suhtes- see on minu oma, see on minu tuba, se on minu kodu jne. See võib olla püsiv aga ka ajutine ( lähen htul kohvikusse, minu koht onsee laud)

Esmane ter.- kus ta põhiliselt tegutseb- üldiselt teised aksepteervida. Sellel on märgid, kellele see kuulub.Teisesed ter- auditoorium ülikoolis- omandi tunne kujuneb aja jooksul. Avalikuld ter.- tänav, rannad, kõigl on juurdepääs, seal kehtivad eeskirjad, on üldised.Personaliseerinime-

Kontoriruumide personaliseerimine

Identiteedi toetamine- Tööga rahulolu-

Kaitse territoriaalse sissetungi puhul Omavoli- selline loata sisenemine, mingi ala kasutamine, kui tunned, et territoorimul pole omanikku, nt majade treppikoda, et nagu on kellegi oma, aga täpselt kelle oma ei ole Sissetung- Territoorimi piirie ületamine, valdaja häirimine. Reostamine- ala rikkumine, kahjustamine, lõhkumine, sodimine.

Ruumi kaitsminehttp://www.youtube.com/watch?v=9dWYlbSwhRE&feature=related*

Käitumispaigad Käitumispaik – füüsiliselt piiratud ala, milles eksisteeribkorduv käitumise muster või rituaal Füüsilised tunnused-turuletid, kaalud Ajalised tunnused- tsükkel, kas pidev või teatud kindlatel aegasel.

Rollid- optimaalne hulk rolle. Õppeklass- õpetaja ja õpilase rollid. / pood- müüja ja ostja jne. Müük jääb ära kui ostjaid pole. Ülemehitatus- täitjaid on rohkem, kui järkub rolle. Nt. Üks müüüa ja paaaaalju ostjaid. Alamehitatus- nt. Kui õpetaja on aga ühtegi tudengit pole.

Tiheliolek ja tiheasustuses elamine

Inimtihedus (density) vs tiheliolek (näitab, kuidas inimene end tunneb, kas rahvas tekitab temas tiheli oleku, halva tunde. Hetkeline tiheliolek ei ole hullu, pikem juba hakkab segama.) (crowding)Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid- inimkuhja. Staadionil, hullud päevad, jõulud kaubamajas. Rahvajooks. Piketid, rongkäigudTihelioleku loomkatsed- hiired sigivad kiiresti, rahva arv ainult tõusis, järsku enam ei sündinud juurde. Neid sai liiga palju, ema hiired ei olnud enam viljakad. ENESEREGULATRSIOONI mehanism- partnereid raske leida rahva massis, stress oli hiirtel, siis ei siginud. * Rottid-

Tihelioleku loomkatsed (jätkub) Eneseregulatsioon (füsiloogiline)- läksid mujale, kus on rohkem ruumi Võimusuhted ja domineerivus Optimaalne grupi suurus Sotsiaalne stress

Tihelioleku uurimused inimeste puhul Vähem sotsiaalseid kontakte- kui gruppi suurus on liiga suur, siis püütakse vähendada sotsiaalseid kontokate. Eraldatus, isolatsioon. Diskussiooni vähene konsensus- inimesed ei tahagi jõuda kokkuleppele. Madalam enesekindlus- teisi on nii palju, ma ei saa ennast väljendada Võistlustes kergem loobumine- passivsuse suurenemine, allaandmine Abituse kujunemine- ma enam ei võtagi midagi ette Sotsiaalsete kontaktide vältimine- füüsiline eraldumine, suhtlemise vältimine

Ruumilise tiheduse taju ja ootused (ootused mõjutavad, kui ootad, et rannas on palju inimesi, siis see ei ole nii halb) Mõjud tervisele- kes on palju suures seltskonnas, need käivad tihedamalt arsti juures. Nt hong kong kus palju inimesi, seal ka suurem arstide külastus Mõjud sotsiaalsele käitumisele-sõbralikkust vähem, vältimine, üksindus, kuigi inimesi on palju Mõjud sooritusele- Toimetulek tihedusega ja tiheduse vältimine-

Käitumine lühiajalide (rahvamass nt staadion) tihelioleku puhulNakatumine- Anonüümsus- massis olen anonüümne . Deindividualtsioon- olen üks paljudest, kaotab eneseriitika, mõtlemisvõime. Tiheliolek häireolukorras

Privaatsus- Isikutevaheline piirikontrolli protsessFüüsiline- tahame olla füüsiliselt eraldi, kui meid on tihealt, siis on raske ja see väsitabPsühholoogiline- kas arvan end või mitte, teadmine, et ma võin iga hetk ära minna , on parem, kui ei siis on raske. Isik vs grupp.- tahan üksi olla, või tahan seltskonnaga omaette olla, kui keegi siis sekkub, siis tekib tihelioleku tunne.

Keskkonna mõju arengule: väike laps ise kontrollida ei saa, keskkonna mõju jätab talle jälge, jtab kogemusi. Ruum kodus ja keskkondlik stimulatsioon Füüsiline vs sotsiaalne keskkonnas- lapse jaoks ühe aegselt. Vahendatud teiste poolt ( kasvatajad, hoidjad) . sotsjaalne keskkond otsustab, milline on lapsele õige keskkond. * Eneseteadvuse areng ja keskkond- Oluline minapildi kujunemise tegur. Laps teadvustab end selle läbi, mida ta teha saab. (palli veeretada, kõristit kasutada) . kui laps tunneb, et midagi kuulib tema juurde, siis ta tunneb selle üle kontrolli. Oluline identitedi juures.

Lapse uurimiskäitumine- mänguasjas, korteri sisustus, asjade maailm. Laps hakkab seda uurima. Katub, maitseb, lõhnab-> mis ma sellega teha saan. Kui lasta uurida, siis mängu käigus õpib tundma seda keskkonda. Mis vajub vette, mis mitte? Teeb selgeks, mis on asjade omadused. / mida ma suudan teha, mida mitte? Lükkan, tomban, mis siis

juhtus? KUI seda uurimist piirata? Paneme beebi puuri- jäävad teadmised, kogemused saamata. Võib kujuneda passivne suhtumine, jääb pealtvaatajaks. ÕIGE oleks panna mõistlikud piirangud. Et ta saaks siiski kogemused kätte. Tauststimulatsiooni omadused--Variatiivsus- laps saaks erinevat kogemusi. Kokkupuuted erinevat tüüpi stimulatsioonidega. Mitmekesisemad mänguasjad, sündmudmused jne. -Müra- väga ei teta arengut, pigem pärsib seda. Mõned lapsed võivad müra ka karta nt. Tolmuimeja. Laps ei saa müra kontrollida. Halb sest, müra viib tähelepanu kõrvale, ei saa keskenduda. Häirib ülesannete lahendamist. Laps on väsinud, sest koguaeg peab olulist ebaolulisest eristama. Posid on tundlikumad.-Inimtihedus ja tiheliolek- kui on suur tihedus, siis tekib stressi ja ärritust rohkem. Ka täiskasvanud on rohkem pinges, seega nende kasvatusmeetodid on rangemad, seega laste elu on rohkem pinges ehk pinge võrdub pinge. Lapsed otsivad peidupaika, nad ei saa vabalt uurida-Privaatsus- eelkooli ealised eriti ei hooli privaatsusest. Füüsiline privaatsus muutub oluliseks algklassides. Murdeeas tehib vajadus psühholoogilise / sotsiaalse privaatsuse järel. Mehed ja poisid tahavad rohkem privaatsust. Samas tüdrukute privaatsust austatakse rohkem.

TV ja raamatud:TV otsesed ja kaudsed mõjudProgrammi tüüp ja proportsioon kavas ( kui palu laps vaatab) Draama- filmid Kommerts- reklaam Multifilmid Haridussaated mõjutab Lapse sotsiaalne areng Lapse kognitiivne areng

Perekonna suhtlemismudel: TV kättesaadavus- kui palju ta mängib Tegevuspaigad kodus- kas telekas on tegevuspaikade juures. TV vaatamise kontekst- kuidas vaatatakse istutakse nagu kinos. Lapsega ei räägita vaid kommeteeritakse saadet TV vaatamisele kuluv aeg- see kõik mõjutab: Pere suhtlemismudel- Osalemine üritustel- ma ei saa minna sellele üritusele, nt sünnipäev, sest mul on niiii hea saade telekas. Laste mängutavad- päevasel ajal kui pole päevane aeg, siis nad pigem mängivad kui vaatavad telekat. Õhtul kui suured vaatavad telekat, siis lapsed ei taha mägida. Vanemad ei luba õhtul tavaliselt lapsele külalisi, sest neid peab jälgima ja ei saa siis telekat vaadata. Meelelehutuslikud valikud- miks ei võiks lauamängu mängida selle asemel, et telekat vaadata? see kõik mõjutab:

Lapse sotsiaalne areng- matkad nt. Jäävad ära Lapse kognitiivne areng-

TV mõjud: mõned arvud Keskmine laps vaatab päevas 3-4 tundi TV-d-So 21-28 tundi nädalas, 1092-1456 tundi aastas Umbes 70% peredest on rohkem kui 1 TV Keskmine 16 aastane noor on veetnud TV eesrohkem tunde kui koolis- So u 20000 tundi TV ja 8000-8500 tundi koolis Keskmine 16 aastane noor on näinud TV-st 13000tapmist 70% saadetest sisaldab vähemalt 1 vägivallaakti Ühes tunnis on TV-s keskmiselt 7,5 vägivallaakti- Multifilmides 25-19% juhtudest sai vägivallatseja karistada, 15% tasu, 58% tagajärgi eiilmenud-47% juhtudest pole märgata vägivalla kahjustavaid tagajärgi Keskmine laps näeb aastas 25000-40000 TVreklaami

Telesaadete sisu ja lapse areng Vägivald telesaadetes- neid vaatavad pigem need lapsed, keda vägival ise väga huitab- Mõjub virgutavalt: tõstab meie erutust, kui me näeme seda koos vägivallaga, siis me seostame erutust ja vägivalda. - Jäljendatakse : laps ei tee vahet, mis on reaalne ja mis on fantaasia. See võib olla ohtlik.- Pidurdus kaob : meile tundub, et niiimoodi tehakse, et see on lubatud käitumine. Tekib tunne, et elu nii käibki- Teeb tuimaks: jälle üks laip, multikas, filmis , uudistes, oleme järjest vähem sensitiivsed selles suhtes. TV kui sotsiaalsete stereotüüpide allikas- Sooroll – filmides paistab välja kuidas edukad inimesed välja paistavad.*Elukutsed- politsei ( ootused tulevad poltseile nendest saadetest), arstid*Vähemused- puuded, rassilised erinevused. Reklaam- lapsed võtavad nii, et ma pean seda omama, eriti, kui teised seda omama hakkavad. Nad ei suuda reklaami kriitiliselt hinnata. TV kui hariduskanal ja kognitiivse arengumõjutaja- on ka häid saateid, saab hea kujutuse sellest, kuhu ise ei satu, kuidas on maailm vee all, mis toimub afrikas.

Video- ja arvutimängud ning lapse areng Sotsiaalne areng- suhted sõprade ja perega- perega kontakt on õhuke, sest onlines on „head“ sõbrad. Kognitiivne areng- taju, tähelepanu, mälu, keel,loogiline mõtlemine, silm-käe koordinatsioon- silmaring- positiivne kuid ka negatiivne ( kuidas nt. narkot panna)

Agressiivsus ja vägivald – laps saab ise vägivalda kontrollida, ise on aktiivne, ja seega võib argessivsus suureneda- lapse aktiivne kontroll (video vs. TV vs. reaalne elu) Tervis- kehaline aktiivsus on väike, nägemine jms. Väsimus, peavalu, eriline epilepsia Sõltuvus- suur oht. Kui võimalik, siis võiks vanemad piirata.

Raamatud Beebisid arendavad raamatud- väike, kõva, pildid selged, pehmed nurgad Kognitiivselt arendavad raamatud- numbrite õppimiseks näiteks. Värvid, tähed laps raamatut vaadates areneb. Pehkme, karvane, krabiseb, hääled nt. Suurematele lapstele- pildid mida peab nt jutustama. Või isegi võõrkeelseid sõnu. Raamatutegelaste ja –sündmustiku jäljendamine- kuna see mudel pole nii visuaalne, siis jäljendab vähem, kui televiisorist.

Mänguasjad Vastusevõimelised mänguasjad- mängasi , millega saab laps suhelda, et mänguasi reageeriks. Ma pean midagi tegema, et see asi mulle vastaks Motoorselt arendavad mänguasjad- kõik see, mis paneb lapse liikuma, see aitab. Lükkab, veab.

Kognitiivselt arendavad mänguasjad- millegi ära tundmine, kuju, kombineerimine jne.TajuMõtlemineLoovusTeadmised- maakaart, tähed, kell, loomad jneSisutud lelud- arengu mõttes, teeb sisutuks see, et seda saab kasutada väga piiratud viisidel. Nt. Nukul on ainult pulma riided seljas. Siis ei saa teda kasutada nt põlluharimise mängus

Rollimängud ( kuidas midagi teha) Igihaljad mänguasjad-Klotsid- alati olnud, ka vanemad trügivad hiljem mängi eriti kui on keerulisem- Pallid- sport ,jojo-Nukud- osalt rolli mäng. Nuku kujutletav vanus olgu lähedasem lapse vanusega. -Pehmed loomad- usaldusisikud, kaisuloomad-Mängurelvad- kui sind vägivald ei huvita, siis pole hullu. Väga reaalsete relvadega olla ettevaatlik. Kui palju mänguasju laps vajab?- nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik. Peaasi,et esindatud oleks midagi, mis liikuma ajab, mis rolle õpetab jne. Sootüüpilised mänguasjad- poiste ja tüdrukute mängd. Tüdrukutele majapidamisasjad ja poistele autoad jne. Siis on veel neutraalsed- loovust arendavad.

Sotsiaalsed vs isoleeritud mänguasjad- on need mänguasjad, mis on mõeldud mitmele mängjale korraga- kui on üks laps, siis pole seda vaja. On palju asju, mis on mõeldud ühele lapsele korraga.

Lapsed õues Lapse areng ja mäng-Füüsiline- ronida hüpata-Emotsionaalne- tunda empaatiat, kogemusi, tunda usaldust, suhtlema õppimist-Sotsiaalne-Kognitiivne- liivalossid, mis arnendavad

Mänguväljakute põhitüübid Traditsioonile mänguväljak- liivakast, ronimiskoht liumägi, väga fikseeritud Kaasaegne mänguväljak- disaineri töö, skulptuurne, esteetiline suhtelietl fikseeritud Seikluslik mänguväljak- iseloodud, lastevaemate poolt nt. Ei ole nii esteetiline

Mänguväljakute külastamine Erinevate mänguväljakutüüpidekülastajaskond Mänguperioodi pikkus- kuskil tund poolteist Koduõu ja selle piirid ( kas vanemad saavad jälgida; koduõu piiratus on sõltuvuses lapse vanusest))-Teed õues-Erinevad alad-Erinevate vanusegruppideerinevad vajadused väiksemad tahavad suuremate alale minna, eriti, kui neid apsullll ei lubata.

15.dets

KonfliktKehtestamine läbirääkimised Lepitamine

KONFLIKT

*määratlus-ühtne def. Puudub. Paljude arvates pole üldse võimalikKÄIBEMÄRATLUS näide: Rubin ja Pruitt- tajutav huvide erinevus või veendumus, et osapoolte antud eesmärki ei ole võimalik üheaegselt saavutada.

Konfliktid kujunevad välja suhte käigus. 1) Kahjustavale mõjutusele nimetuse andmine2) Süüdistamine 3) Hüvitise nõudmine.

TüpoloogiaOsalejate alusel :

1) Isikusisesed: ajupoolkerade funktsionaalsest assümeetriast tulenevaldId ;ego;superego . sisekonflikt, kuid ka kultuurRollikonflikt –2) isikutevahelised3) grupisisesed- peretüli;loovmeeskond (ettevõte); survegrupp

Teabekonflikt

Suhtekonfliktid- ebapiisav suhtlemine nt.korduv, negativistlik suhtlemine; tugevad emotsioonid.

Väärtuskonfliktid- ideede ja käitumise erinevad hindamisalused; erievad eesmärgid; erinevad elustiilid

Huvikonfliktid- võistuslikkuse tunnetamine; põhihuvide vastandlikkus; protseduuri huvid

Struktuurikonfliktd- Destruktiivne käitumine; ebavõrdus võimu suhtes

LahendusepõhjalDesttruktiivne, ebafunktsionaalne lahendus-

1) vastandlikkuse eeldus2) neil on teineteise suhtes eelarvamused, ja nad ei taju teineteist adekvaatselt poolt

või vastu3) kõrgenadatud emotsionaalsus4) kommunikatsiivsuse vähenemine nt ajakirjanudse kaudu suhtlemine5) hägustunud probleem- üldistamine ja isikute tasemel6) seisukohtade jäikus- ei tee järelandmisi 7) erimeelsuseid suurendadatakse, sarnasusi vähendatakse.Konflikti eskaleerimine

Kontruktiivne, produktiivne lahendus- 1) teadlikkuse kasv endast ja probleemist.

2) Muutuse eeldus3) Suhete süvenemine4) Soodustab arengut 5) Ergutab mõtlema, kogema

Reaktsioon1) põgenemine2) hävitamine3) allumine4) kompromiss5) delegeerimine6) konsensus