Nr 8 (206)

Hind 0,26 €September 2012

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees.

Mõte meisterdada makrofleksist lumelinn tekkis Eve Maasepal keldris maha valgunud makrofleksikuhilat nähes.

Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Kooliaasta on alanud

Näitus, mis rõõmustab igaüht

KODUKANDIS

Halliste lapsed said ohutu koolitee

Uus õppeaasta on alanud ja õpilastel-õpetajatel töömee-leollu sisseelamiseks kulunud esimesed koolinädalad juba seljataga.

HALLISTE PÕHIKOOL alustas õppeaastat traditsiooni-lise jumalateenistusega Halliste kirikus. Kooliperet õnnistas hooldajaõpetaja Viljandimaa praost Marko Tiitus. Tänavu ka oma tütre kooliteele saatnud vai-mulik soovis kõigile tahet hoida igapäevatoimingute keskel oma lähedasi, väärtustada tervist ja haridust.

Järgnenud õppeaasta avaak-tusel kooli aulas said koti aabitsa ja koolitarvetega kümme esime-se klassi mudilast, kelle õpetaja on Vilja Vister. Direktor Merle Hüva tõdes, et vastamisest on koolis tähtsamgi küsimine. Ta soovis kooliperele tegusat ja loovat kooliaastat ning üksteise erinevusi austavat sõbralikku läbisaamist.

Kooli logoga sinise saunalina said tänuks õpetajad ja kooli-töötajad, kellel täitus tänavu seal viisteist, kümme või viis aastat tööstaaži. Aulas helistatud esimene koolikell kutsus lapsed klassijuhatajatundi.

Tänavu sügisel on koolis kokku 99 õpilast ehk kolme võrra vähem kui mullu. Uusi õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö-vihikud jõudsid direktor Merle Hüva ütlemist mööda õpilasteni traditsiooniliselt hilinemise-ga. Uue õppekava järgi õppiv II klass pidi lausa kasutusele võtma vana õppekava õpikud, uued ilmselt sel aastal nendeni ei jõuagi.

„Õnneks ei õpeta õpetaja õpikut, vaid õppeainet ning, läh-tudes uue õppekava märksõnast „loovus“, peabki õpetaja oma töösse ja õpilased õppimisse loo-valt suhtuma,“ sõnas Hüva.

Koolis tegutseb pikapäeva-rühm õpetajate Vilja Visteri ja Inga Tiiratsi juhendamisel.

Tasuta koolitoitu söövad kõik õpilased. Toit valmistatakse kooli sööklas. Menüü on direkto-ri hinnangul väga mitmekesine ja sellega saab tutvuda kooli kodulehel.

Koolibuss, mille roolis on Jaan Saarm, väljub hommikul Rimmust kell 7.10. Kojusõidu täpne graafik selgub, kui saavad paika huviringid ja laste osale-mine neis.

Suvel tehti koolimajas ka remonti: värviti I ja II korruse fuajeed ning kunstiklass, kuhu

paigutati ka uus mööbel. Lisaks vahetati neli tuletõkkeust.

Kütteperiood on juba alanud ja külmamuret koolis ei ole.

MÕISAKÜLA KOOL pidas

avaaktuse 3. septembril. Üheksa I klassi mudilast, kellest seitse on tüdrukud, viisid käekõrval koolipere ja vanemate ette sea-tud tooliritta istuma IX klassi noormehed ja neiud. Direktor Pirje Usin tõdes järjepidevusest rõõmu tundes, et koguni kahek-sa I klassi lapse ema või isa on ka ise Mõisaküla kooli vilistlane.

Lisaks aabitsale kooli poolt sai iga kooliastuja aktusel mulgi-murdelise raamatu „Mede ilves“ ja värviraamatu. Need andis üle Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg, kes soovis kõigile päi-keselist kooliaastat.

Sel aastal alustas õppetööd kokku 54 õpilast. Uus arvuti-õpetaja on Lily Laidvee ja tööd alustab ka logopeed Ann Oder. Õpetaja Eha Ermits lõpetas Tartu ülikooli ja on nüüd hari-dusteaduste magister. Kehalise kasvatuse õpetaja Enn Raieste omandas ümberõppe raames täiendavalt inimeseõpetuse õpetaja eriala.

Enamus töövihikuid ja õpi-kuid oli kooli alguseks olemas.

Küll on aga uue õppekavaga lisandunud 8. klassi inimese-õpetuse õpikut oodata alles septembri lõpuks.

Juuli- ja augustikuu jooksul renoveeris AS Pärlin koolimaja fuajee. Raha remondiks tuli riigilt ja Mõisaküla linnalt.

Kuna koolibussi ei käi, saa-vad maalapsed kooli kas lap-sevanema transpordiga või kell 7.50 Viljandi-Abja-Paluoja-Mõisaküla-Pärnu liinibussiga ja tagasi koju peale lõunat kell 15.05 väljuva liinibussiga. Ko-haliku omavalitsuse eelarves on summa õpilastele bussipiletite esitamisel nende eest tasutud raha tagastamiseks.

Koolis on olemas pikapäeva-rühm, mis alustab tööd kell 10.40 ja lõpetab kell 15.00. Pikapäeva-rühma õpetaja on Anne Saar.

Kõik õpilased saavad kooli kokkade valmistatud sooja koo-lilõunat. Ühel nädalal on kolm supi- ja kaks praepäeva ning teisel nädalal vastupidi.

Koolimaja kütmine algab direktor Pirje Usina sõnade ko-haselt kohe, kui kool katlamajja teada annab, et maja on külm.

MEELIS SÕErd

Oktoobri alguseni saab Karksi valla kultuurikeskuses näha Halliste lasteaia õpetaja Eve Maasepa teatrirekvisiiti-de näitust, mis pakub rõõmu nii noortele kui eakatele.

Näitusel on välja pandud Halliste lasteaias paarikümne viimase aasta jooksul lavas-tatud kõigi lastenäidendite rekvisiidid: käpiknukud, pea-katted jm. Tema valmistatud kolm põrsakest aga rändavad

Gustavsonide projektnäituse-ga „Teeme ise tuhat nukku“ ringi mööda Eestit.

„Kui on porolooni, Mo-ment-liimi ja aerosoolvärvi, siis saab kõike teha,“ teab Eve Maasepp oma kogemustest. Kõige vahvama saamislooga on kunstniku enda arvates valge makrofleksist lumelinn. „Mõte tekkis kohe eksprompt sellest, kui kodus keldris mak-rofleksipurk ümber läks,“ mee-nutab naine lõbusalt. Endale

meeldib talle oma loomingust aga kõige enam hundi pea-kate.

„Ma poleks neid asju tege-ma hakanud, kui mul poleks lasteaias läbi aegade nii palju häid näitlejaid olnud,“ tõdeb Eve Maasepp, olles ühtlasi tänulik neile paljudele inimes-tele, kes tema näituse avamisel viibisid.

Tekst ja fotoMEELIS SÕErd

Kevadest alates Mõisaküla rahvale mõnusat meelelahutust pakkunud suveaias olid hooaja ühed viimastest esinejatest Saaremaa taidlejad.

Bussitäis saarlasi Kihelkonna ja Lümanda vallast külastas Halliste valda ja Mõisaküla linna 9. septembril. Tutvunud Hal-listes sealse rahvamaja, hooldekodu, kiriku ja kauni kooliümb-rusega, suunduti edasi juba Mõisakülla. Mõisaküla muuseumis pajatas lõbusaid lugusid juhataja Anu Laarmann. Endises piiri-punktis pandi jalg maha ka Lätimaa pinnal. Pärastlõunal algas külalistaidlejate kontsert Mõisaküla suveaias. Vaatamata tuulisele ja jahedale ilmale oli kontserti tulnud nautima meeldivalt palju publikut. Esinesid eakate segarahvatantsurühm “Mõnusad”, memmede rühm”Rukkilill” ja laulumees Jaan Teär. Kauni kont-serti lõpus tänas külalisi Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg, kinkides neile linnasümboolikaga tassid ja pastapliiatsid.

Mõisaküla taidlejad võtsid rõõmuga vastu saarlaste kutse vastukülaskäigule.

LAInE PEdAjA

Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla-ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal-dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia.

Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid ja lapsevanemaid vankriga.

Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv oli ohtlik. Kõige hullem oli asi talvel, kui tee äärde lükati suured lumevallid, mis ahendasid niigi kitsast teed oluliselt.

Halliste-Kulla kergliiklustee tööprojekt valmis juba 2009. aastal. Esialgselt oli tee planeeritud ringteena Halliste alevikust kirikuni ja kirikust maantee äärt mööda alevikku tagasi. 2,8 mil-jonit krooni maksnud projekt osutus vallale paraku rahaliselt ülejõukäivaks ja sellest loobuti.

Veebruaris 2011 kehtestati riiklik kergliiklusteede toetus-skeem, mille eesmärk on aidata kaasa liiklusohutuse suurendami-sele. Märtsis esitas vald taotluse Halliste kooli ühendamiseks 1170 meetri pikkuse kergliiklusteega ja juba aprillis algasid tööd.

Kergliiklustee ehitas riigihankel edukaks pakkujaks tunnista-tud OÜ Sakala Teed. Projektijuht oli Heino Tikker ja objektijuht Taavi Umal. Tee kogumaksumuseks koos tänavavalgustusega kujunes 195 239,90 eurot. Tee alune maa kuulub Halliste vallale – osa sellest munitsipaliseeriti ja teine osa osteti EELK Halliste Püha Anna koguduselt.

Tööde tulemusena osutus kasutuks üks osa maanteeäärsest tänavavalgustusest ja see plaanitakse demonteerida järgmisel aastal. Halliste koolilastel on nüüd ohutu koolitee, mida mööda võib turvaliselt liigelda ka rula ja jalgrattaga. Head kooliteed!

KAdrI rEIMAnn,Halliste valla majandusnõunik

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Suveaias esinesid saarlased

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

HALLISTE VALLAVOLIKOGU• (15. VIII) kehtestas Päidre külas Rool 4 ja Rool 5 maaüksuste detailpla-neeringu;• tegi muudatusi Halliste kalmistu kasutamise eeskirjades;• kehtestas määrustena uues redaktsioonis: Halliste raamatukogu põhimää-ruse, Halliste valla kaevetööde eeskirja, Halliste valla avaliku korra eeskirja, koolieelsete lasteasutuste vanemate poolt kulude katmise korra, korrupt-sioonivastase seaduse rakendamise korra ja valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra. HALLISTE VALLAVALITSUS• (16. VIII) võõrandas avalikul enampakkumisel Kosksilla kooli kinnistu (va Mulgi muuseumi hoone pindalaga 20 m²) Mulgi külas Priit Kartaule hinnaga 15 100 €;• kinnitas augustikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 498,42 €;• eraldas valla eelarve reservfondist 300 € Jaak Kärneri ausamba püstitamiseks;• (30. VIII) kinnitas augustikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 1309,85 €;• kuulas ära Abja muusikakooli direktori Heiki Vungi ettekande;• tunnistas lihtmenetlusega riigihankel “Tarkuse-Reino ja Kõrgenõmme teede rekonstrueerimine edukaks Sakala Teed OÜ tehtud madalaima maksumusega pakkumuse hinnaga 25 589,40 €;• tunnistas Halliste vallamaja katuse vahetuse riigihankel edukaks AS-i Pärlin tehtud madalaima maksumusega pakkumuse hinnaga 9752,46 €;• kehtestas määrustena uues redaktsioonis: Õisu lasteaia hoolekogu moodustamise ja töökorra, Õisu avaliku internetipunkti kasutamise eeskirja, Halliste vallavalitsuse infosüsteemi kasutamise eeskirja ning Halliste valla koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra. MõISAKüLA LInnAVALITSUS• (23. VII) määras ja maksis välja juulikuu toimetulekutoetused kahek-sale taotlejale summas 1027,58 €;• andis ehitise kasutusloa Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R. MTÜ-le Pärnu tn 39 asuva viilhalli laiendamiseks; • eraldas linna eelarvest tegevustoetust 1600 € Annor Group OÜ-lelin-nasauna majanduskulude katteks;• kinnitas linna 2012. aasta heakorrakonkursi tulemused;• eraldas reservfondist 100 € Accordion Music Group MTÜ-le orkestri Baltic Tremolo suviseks kontserdiks Mõisaküla kirik-kontserdisaalis.

OMAVALITSUSKrOOnIKAT

rimmu külaseltsi rimmo ja Õisu rahvaseltsi liikmed käisid juuli lõpul osa saamas Pilistvere kirikuküla ja Tuha-laane küla tegemistest.

Pilistveres oli kõigil juba saabumise järel võimalik haka-ta suvekohviku Ingel terrassil õppima tarnapunutiste valmis-tamist. Kui veidi ringi vaadatud ja külasupp söödud, viis koha-liku koguduse pastor Hermann Kalmus giidina meid huvitavale

tutvumiskäigule läbi kirikuküla. Seejuures külastasime kom-munistliku genotsiidi ohvrite memoriaali. Selle keskmes on murekivide kangur, kuhu on toodud kive igast Eesti paigast ja paljude väliseestlaste poolt. Käisime ka Pilistvere Andrease kirikus, kus üle pika aja oli toi-munud jälle laulatus.

Kingiks jätsime lahketele võõrustajatele raamitud seina-foto, mille peal külaseltsi Rim-mo rahvariietes liikmed.

Kauni loodusega Tuhalaa-nde saabudes käis külaplatsil juba elav tegevus. Ka aktiivse-matel meie seast oli võimalik osaleda töötubades ja laadal.

Tuhalaane külamaja ju-hataja Anneli Anijärv tutvus-tas kohalikku seltsitegevust ja rääkis külamajas väljapandud ajaloolisest näitusest. Käisime vaatamas sealset õigeusukiri-kut, mis ootab taastamist. Lõkke ääres simmanil astusid üles nii praegused kui endised Tuhalaa-

ne muusikud ja külalised.Tuhalaanes reisist kokku-

võtet tehes tõdesime, et see oli õpetlik, kasulik ja küllap ka nii rimmulasi kui ka õisulasi uuteks ettevõtmisteks innustav.

Ringsõit sai teoks liikumise Kodukant üleriigilise külaelu tutvustava projekti „Avatud külaväravad“ raames.

AnnELI PäLSIng,MTÜ Külaselts Rimmo

Ülemõisa kooli kokkutu-lekul 18. augustil avati endise koolimaja otsaseinal mäles-tustahvel.

Mustast kivist mälestus-tahvlil on tekst „Siin majas töö-tas aastatel 1925–2000 Ülemõisa kool“. Katte mälestustahvlilt eemaldas kooli vilistlasnõuko-gu esimees Rein Tarkus. Tahvli valmimisele said annetuse näol kaasa aidata kõik endised õpi-lased ja õpetajad.

Tahvli avamisel tervitas oma endisi õpilasi ja kolleege kauaaegne kooli juhataja Sil-vi Saar. Laulis vilistlane Hilja Sikka. Avatud tahvli õnnistas kooli vilistlane pastor Astrid Linnas, kelle vanaisa Peeter Lõo koos Johan Pärnaga olid kooli rajajad. Viimase pojatütar Pille seisis lipuvalves koos Elvi Lin-nase tütre Elleni ja Rein Tarkuse poja Jannoga, kes kõik on kooli vilistlased.

Silvi Saar kõneles, et alates Ülemõisa kooli likvideerimi-sest oli kooli lipp tosin aastat

ununenuna seisnud Halliste uue koolimaja keldris, kuhu selle viis varjule toonane Hal-liste vallavanem Väino Kangur. Nüüd, kui jutud lipu pingsatest otsingutest lõpuks juhuslikult temani jõudsid, tõi ta kaotsiläi-nuks peetud lipu sealt rõõmsa

üllatusena taas välja. Pärast kokkutulekut anti lipp hoiule Tarkuste perre Paala tallu.

Kokkutulnute esindus käis lilli viimas ja küünalt süütamas Tarvastu kalmistul kooli esimese juhataja Liisa Kuusi haual, mida Rein Tarkus juba aastaküm-

neid on vabatahtlikult korras hoidnud.

Peolauas õhtul Kaarli rahva-majas tõdes rahvast tervitanud Halliste vallavanem Andres Rõigas, et endine koolimaja on väga heades kätes. Silvi Saar meenutas oma kevadel valmi-nud raamatu „Külakogukond läbi kooli silmade“ saamislugu ja tänas kõiki häid abilisi. Tore-daid mälestusi kooliajast elusta-sid endised õpetajad ja õpilased. Ligi üheksakümne kuulaja rõõmuks laulsid-etlesid kaunilt vilistlased õed Sikkad – Milvi ja Hilja. Vilistlase Ahto Orle alga-tusel sai rahvamaja ülakorrusel vaadata Õisu meistrite kootud mulgimustriliste kinnaste-sok-kide väljapanekut.

Ülemõisa kooli järgmine kokkutulek on kavas korraldada 2015. aastal. Selleks ajaks peaks kaante vahele saama ka pildi-rohke almanahh seekordsest kokkutulekust.

MEELIS SÕErd

11. augustil kogunes Õisu mõisa parki üle 500 endise Õisu ametikooli õpilase, et koos meenutada kooliaega.

Kokkutuleku avas Olust-vere TMK direktor Arnold Pastak, kelle juhtimisel jätkub toiduainete tehnoloogia õpe. Vilistlased Tiit Kõukhna ja Arno Kannike tervitasid kokkutul-nuid ja meenutasid kooliaega, vilistlane Valev Vanker tegi sügava kummarduse endisaeg-setele õpetajatele, keda meie

hulgas enam ei ole. Kokkutu-lekust osavõtjaid tervitas ka Halliste vallavanem ja viimane koolinõukogu esimees Andres Rõigas. Kooli viimane direktor ja praegugi mõisas ametis olev Valdur Mets andis ülevaate mõi-sa pargis ja hoonetes tehtust.

Meelt lahutasid Kaarli rah-vamaja naisansambel Rosin Ruth Mõttuse juhendamisel ja Halliste rahvamaja tantsutrupp Mamma-Miia Laine Pedaja juhendamisel. Avatud mõisa peahoones sai tutvuda Piiman-

dusmuuseumi väljapanekuga. Vaheldust pakkus jalutuskäik renoveeritud Põrguoru mat-karajal. Õhtul keerutati jalga ansambli C-Duur saatel.

Kokkutuleku õnnestumi-sele aitasid kaasa vilistlased Tiit Kõuhkna ja Arno Kannike, Olustvere TMK, Saku Õllete-hase AS, AS E-Piim, AS Karme, Maag Grupp AS ja SIO Invest-ments.

Kokkutuleku lõppedes jäid kõlama sõnad:“Kohtume viie aasta pärast! Ja ikka Õisus!“

Õisu mõisas alustati piiman-dushariduse andmist 90 aastat tagasi. Lisaks õpetati aastate jooksul veel liha- ja pagaritoo-dete ning jookide tehnoloogia spetsialiste. Lõputunnistuse on siit saanud 4533 õppurit. Viis aastat tagasi viidi õpe Õisust üle Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Õisu mõi-sakompleksi uus omanik on SIO Investments.

TIInA LOHU

Avati Ülemõisa kooli mälestustahvel

Külas Pilistveres ja Tuhalaanes

Endise Ülemõisa kooli kokkutulekul sai kauaaegne juhataja Silvi Saar (keskel) paluda kunagisi kolleege ja õpilasi ühispiltidele üles leitud kooli lipu ja vastavatud mälestustahvli taustal.

Uue-Kariste – rimmu nais-seltsi ja rimmu külaseltsi rim-mo algatusel tähistati rimmus 31. augustil rahvarohkelt sealse külaelu kauaaegse eestvedaja Aino nugise 85. sünniaasta-päeva.

Ligikaudu poolsada inimest ligemalt ja kaugemalt võtsid istet perenaiste kaetud kohvilau-dades Rimmu jõe kaldal asuva kena klaasseintega suvelava katuse all. Selle hoone, mida kohalik rahvas nimetab rahva-tareks, rajamise üks algatajaid ja arendajaid oligi elupõline Rimmu raamatukogu juhataja Aino Nugis.

„Ainoga oli nii raske kui

kerge – ta oli tugeva iseloo-muga. Ka kõva luuletaja oli ta – nagu Runnel,“ kõneles Leili Tšernõšova ja luges ette Aino toredaid kodukohateemalisi värsse. Tänavu juulikuus meie seast lahkunud kauaaegset Rim-mu külaelu hinge meenutasid

tunnustavalt veel Ivi Alp, Anneli Pälsing, Hilve Koidla, Aimur Talu jt. Uue-Kariste – Rimmu näitering esitas katkendeid oma kauase juhendaja Aino Nugise lavastatud näidenditest.

Oma südamliku ja meeleolu-ka kontserdi pühendasid Aino

Nugisele laulja Marek Sadam ja klahvpillidel teda saatnud Tõnu Laikre. Muusikud haarasid pub-likugi kaasa laulma, liigutama ja esitatud filmimuusika pala-sid ära arvama. Aplausi kõige julgemale kaasalauljale teenis kuueaastane Annaloore.

Rimmust suundus muu-sikutepaar edasi Aino Nugise sünnilinna Mõisakülla, kus nende esinemisest sai osa enam kui sada inimest. Suvelõpu kont-serdiks oli suveaed kaunistatud põlevate tõrvikute ja küünal-dega. Ei puudunud ka kaunis ilutulestik.

MEELIS SÕErd

Rimmus meenutati Aino Nugist

Aino Nugise 85. sünniaastapäeva tähistati rahvarohkelt tema eestvedamisel rajatud Rimmu rahvatares.

Foto: Meelis Sõerd.

Kohtusid Õisu kooli vilistlasedMõisaküla linnavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsiSELMA VARBLANE 99LINDA LEPPIK 88ALICE LAKS 86AINO VIIDIK 83PRISCILLA REMMEL 81MILVI KOIK 80PEETER MURRIK 75IGORS CERNISOVIS 70REIN TARKUS 70

HELMUT KULL 86 JAAN TAMSON 82 ENDEL RIIET 80 ANTS PIKKOR 75 ELISABETH-EHA KOLLIST 95 LEILI-PAULINE KUSLAP 90 JEKATERINA DONDUKOVA 89 LAINE SEPA 88

Halliste vallavalitsus

MEETA PUKK 85 LEIDA RUBIN 83LEHTE PALU 83 RUTH NUGIS 82 LEIDA VARBLANE 80 VIRVE-VILVE VEINIKIVI 75 NIINA JEGOROVA 70LEO SULTS 70 ALICE SOE 87LAINE KATTAI 80SALOMIA MADISSON 94LIIDIA HEINASAAR 91ULVI LUIGE 86IRLANDA KARU 85ASTA PÄRNIS 83LAINE KOHJUS 81MAIMU KAMALE 80MAIMU LAIN 80

ÕNNITLEME!ANNE JAKOBI ja KAIDO KALA –

3. VIII sündis perre

tütar KRISTIIN.Halliste vallavalitsus

Foto: Meelis Sõerd.

3Abja lehekülg

Õnnitleme eakaid hällilapsi

AINO-MARGOT VÕIME 87LUULE OTS 86HELJU-ELISE KÜNNAPUU 85LEIDA PÄRNA 85SALME NIRK 84ELLI AASA 83VALVE RIIS 83OLEV AASNA 82

HELMI TARASOVA 82VALLI RULL 82EETEL KODASMA 80JÜRI KIIVIT 75AINI HIRT 75TÕNU LÕHMUS 70JAAN ANNAST 70

Õnnitleme!Liina Puusaar, Raido Liivak

17.08.2012 sündis tütar MIRJAM Eveli Allik ja Tauri Õigus

19.08.2012 sündis poeg REMO

Tegevus alustavad huviringid

Auväärne juubilar Sal-me Voitka võttis oma sa-jandal sünnipäeval 31. au-gustil.2012 erksa ja rõõmsa meelega vastu õnnitlusi lähedastelt ja tuttavatelt.

Sünnipäeva ennelõunal käisid Abja vallavanem Pee-ter Rahnel ja Abja päevakes-kuse juhataja-sotsiaaltöötaja Mari Saarela vallavalitsuse ja volikogu poolt auväär-sesse ikka jõudnud Salme Voitkale tugevat tervist ja jätkuvat rõõmsat meelt soo-vimas ning roosikimpu üle andmas. Proua Voitkale oli juba eelmisel päeval käinud õnne soovimas poeg koos lä-hedastega. Siiras heameel oli Salme Voitkal EV president Toomas Hendrik Ilvese poolt saadetud kirjaliku õnnesoovi üle. Ta leidis, et presidendil on palju tegemist ja ta ei saagi ise jõuda igale sajaaastasele õnnitlusi tooma.

Proua Voitka tuletas val-lavanemale meelde seda, kuidas nad olid esimest kor-da kohtunud siis, kui Salme

Voitka oli tulnud Abja valla-majja võõrsil oldud aastate järel taas kodukanti sissekir-jutust tegema. Salme Voitka rääkis õnnitlejatele enda koo-liajast Abjas ja tööaastatest rasket tööd tehes erinevates ametites.

Naerusui meenutas ta, et poisid sikutasid koolis ikka ka teda patsidest, kuigi ta oli tõsine tüdruk. Samas tunnis-tas ta, et see ikka meeldis ka talle. Proua Voitka rääkis, et alles hiljuti kudus ta ikka ühe paari sokke nädalas-sokid olid päris nõutud ja siis läks nädal eriti ruttu. SA Abja Haigla töötajad ja juhataja Maimu Paumere, kes seisa-vad kogu südamest oma pat-sientide ja hoolealuste tervise ning heaolu eest, korraldasid proua Salme Voitkale sünni-päeva pärastlõunal südamli-ku peo, milles osalesid kõik töötajad ning hoolealused. Proua Voitka kutsus kõiki oma järgmisele juubelile, mil ta saab 105-aastaseks.

PEETEr rAHnEL

Juubilar Salme Voitka 100 Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojal

AbjA VALLAVOLIKOgU23.08.2012 toimunud istungil:1. Kinnitati Abja Gümnaasiumi põhimäärus.2. Kinnitati Abja Gümnaasiumi hoolekogu moodustamise kord ja töökord.3. Kinnitati Abja Muusikakooli põhimäärus.4. Kinnitati Abja Raamatukogu põhimäärus ja kasutamise eeskiri5. Kinnitati Kamara Raamatukogu põhimäärus ja kasutamise eeskiri.6. Määrati vee-ettevõtja ja kehtestati selle tegevuspiirkond. Vee-ettevõtjaks määrati OÜ Abja Elamu.7. Muudeti Abja Vallavolikogu 21.06.2007 määrust nr 54 „Jäätmeval-dajate registri asutamine ja pidamise kord“ 8. Otsustati taotleda munitsipaalomandisse Abja-Paluoja linnas asuva parkla tänavarajatise alune ja seda teenindav maa pindalaga ca 572 m2 ning Abja-Paluoja linnas asuva turu rajatise alune ja seda teenindav maa pindalaga ca 527 m2.9. Otsustati otsustuskorras võõrandada Abja vallale kuuluv Rängeli kinnistu 700 euroga;10. Otsustati nõustuda Vabriku kinnistu kasutusse andmiseks Silver Real-Estate OÜ-le.

AbjA VALLAVALITSUS14.08. 2012 toimunud istungil:1. anti välja korraldus “ Lihthanke „Viraku ja Mäekse prügilate korrastustöödel omanikujärelevalve teostamise hange“ (134685) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine”;2. anti välja korraldus „Avatud hankemenetlusega riigihanke „Viraku ja Mäekse prügilate sulgemise ja korrastamise ehitustööde hange“ (135240) pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnis-tamine, pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine“;3. anti kasutusluba Elektrilevi OÜ-le Olme alajaama F-5 toiteliinile ehitatud Kamara kapptelefonijaama liitumisühenduse kasutamiseks ja Tanaka OÜ-le rekonstrueeritud töökoja kasutamiseks aadressil Kogra Laatre küla Abja vald.4. muudeti jäätmevaldaja avalduse alusel korraldatud jäätmeveo tingimusi.

28.05.2012 toimunud istungil1. Määrati lähiaadress Abja vallas Veskimäe külas asuva prügila aluse ja selle teenindamiseks vajaliku Viraku maaüksusele. Lä-hiaadressiks määrati Viljandi maakond Abja vald Veskimäe küla Viraku prügila.2. Muudeti jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud jäätmeveo

tingimusi.3. Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le.4. Anti välja korraldus toimetulekutoetuste maksmiseks. Toimetule-kutoetust makstakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele maikuu eest kokku 1475 eurot (11 taotlejat).5. Anti välja korraldus täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule: raske- ja sügavapuudega inimestele kokku 114.50 eurot (4 taotlejat), puudega lapsele toetust kokku 110 eurot (2 taotlejat) ja lastele ja peredele toetust 20 eurot (1 taotleja); küttepuude toetust kokku 810 eurot (6 taotlejat). 6. Võeti peremehetu ehitisena arvele Abja vallas Abja-Vanamõisa külas asuv endise Linavabriku Pumpla hoone ning määrati hool-dajaks Abja Vallavalitsus.7. Kehtestati Abja Muusikakooli õppetasu suurused ja Abja Lasteaias vanemate poolt kaetava õppekulu suurus;8. Muudeti vallavalitsuse 28.06.2006 määrust nr 11 „Isikliku sõidu-auto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamine“.9. Accordion Music Group MTÜ-le eraldati sihtotstarbeliselt valla eelarvelistest vahenditest 640 eurot, Abja Vanamõisa Külaseltsile 60 eurot ja valla 3-le sportlasele sporditegevuse toetuseks kokku 870 eurot.10. Anti luba Mulgi maratoni korraldajatele Mulgi maratoni läbivii-miseks Abja vallas.11. Kehtestati Abja Gümnaasiumi spordikompleksi kasutustasud.

30.08.2012 toimunud istungil: 1. otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule: raske – ja sügavapuudega ini-mestele kokku 277 eurot (6 taotlejat), puudega lapsetoetust kokku 191.50 eurot (1 taotleja) ja lastele ja peredele toetust 120 eurot (3 taotlejat).2. anti välja korraldus „Toiduabi jagamise kohta puudustkannata-vatele abivajajatele Abja vallas;3. anti välja ehitusload:3.1 Kissa Vara OÜ-le 4-korteriga elamu täielikuks lammutamiseks aadressil Saare Abja-Vanamõisa Abja vald ja elamu täielikuks lam-mutamiseks aadressil Tümpsi, Abja-Vanamõisa küla Abja vald;3.2 Abja Tarbijate Ühistule kuuri, laohoone täielikuks lammutamiseks aadressil Pärnu mnt 13 Abja-Paluoja. Kauplusele ja Abja Konsumile aadressil Pärnu mnt 13 Abja-Paluoja linn, väljastada ehitusluba täielikuks lammutamiseks mitte enne, kui uus kaupluse hoone on püstitatud.3.3 AS-le EcoPro Mäekse prügila täielikuks likvideerimiseks aadres-sil Räägu küla Abja vald ja Viraku prügimäe rekonstrueerimiseks aadressil Veskimäe küla Abja vald.

OMAVALITSUSKrOOnIKAT

Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

Peeter Mõttus 50Esimese tõsise juubelini on jõudnud Abja vallavolikogu aseesimees ja OÜ Abja Ela-mu juhataja Peeter Mõttus. Peeter Mõttus on Abja vallas ja ka mitmes naaberoma-valitsuses kommunaalteenuseid pakkuva firma juht, kes ei karda ka ise vajaduse korral tööle käsi külge lüüa. Abivalmis ja alati heatahtliku, tasakaaluka ning rõõmsameelse inimese-na on ta ka rasketes majandusoludes suutnud kolleegidele olla eeskujuks oma optimistliku ellusuhtumisega. Peeter on korraliku pereisana koos abikaasa Külliga kasvatanud üles kaks tütart ja ehitanud kauni kodu. Tervist ja jätkuvat energiat!

Soovivad Abja vallavolikogu, Abja vallavalitsus, kolleegid ning juhatuse liikmed Abja Elamu OÜ-st ning Henno Evert ja Jaanus Ermits

17.09 alustas kell 16.30 võimlemine, iga esmaspäev, 1 kord 1,50.18.09 alustas hooaega moe ja -tantsukool Face. Noorem aste teisipäeval, kell 18.15 Abja gümnaasiumis reedel, kell 16.00 Abja kultuurimajas. Vanem aste teisipäeval, kell 17.15 Abja gümnaasiumis reedel, kell 17.20 Abja kultuurimajas.25.09 kell 18 .00 alustab Abja laulukoor. Oodatud kõik hoolimata vanusest ja soost. 27.09 kell 11.00 alustab nunnuklubi uut hooaega.02.09 kell 13.30 alustab memmede tantsurühm. Oktoobris alustavad ka naisrühm Wallatud, kapell, täiskasvanute näitering, laste näitering, naisansambel Viisivakk.Ootame kõikidesse ringidesse vanu ja uusi liikmeid !

Tere tulemast!

Abja kultuurimaja tegemised septembris-oktoobris

27.09 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu. Õhtut sisustab MuusikMees Põlvast.Üllatused.04.10 kell 11.00 laste- ja noorteteatri Reky etendus „Sookoll ja sisalik” Pääse 3.80 €.13.10 kell 12.00 M.Männiste IX mälestusturniir kabes17.10 kell 19.00 Eesti Kontserdi Klaverigala. Pääse 3 €.25.10 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu.

Jooksev info kultuurimaja kodulehelt www.abjakultuuri-maja.ee ja tel 436 0055 või 5698 3806.

MÄLESTAMELINDA ARAK

14.09.1917-22.08.2012ÕILME JAKS

10.04.1926-25.08.2012

Foto: Mari Saarela.Juubilar Salme Voitka.

4 Abja lehekülg

Abja kultuurimaja ja raamatukogu kut-susid neljapäevaks, 6. septembriks külla kaks huvitavat maailmarändurit, kelle moodi elaksid mõnedki, kuid see nõuab julgust, õnne ja pealehakkamist. Kunagine Vennas-konna kitarrist ja praegune kirjamees Roy Strider, kes eelistab oma pärisnime avalda-mata jätta, rääkis kuulajatele oma käikudest Mongooliasse, Tiibetisse ja mujale. Peamiselt keskendus ta oma teekonnale Mongoolia illegaalsete kullakaevurite jälil, kelle tegevu-sest peaks lähema aasta jooksul valmima do-kumentaalfilm. Teadagi pole sellise materjali hankimine just riskivaba tegevus ja seetõttu oli ta sinna võtnud muuhulgas kaasa kaks turvameest või õieti –naist, sest tegemist oli meie võhikliku pilgu jaoks ülisümpaatsete koeraneiudega (nad olid peremehega ka Abjas kaasas). Üldiselt oma elu ja tervise huvides pai teha ei soovitatud). Ulan- Batori tänavatel igatahes olid inimesed suhtunud sellisesse saatjaskonda väga suure aukartu-sega, mis tähendanud tegelikult kiireloomu-list vastassuunas eemaldumist.

Raamatute “Minu Mongoolia”, “Punane ja must” ja “Mongoolia memuaarid” autor on elanud pikemat aega päris mitmes maail-

ma nurgas nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kuid Mongoolia ja Tiibet tunduvad teda eriti tõmbavat, kuna sealne kultuur on ai-nulaadne ja paljuski tavalisele eurooplasele tundmatu.

Samas on tema unistuseks ökoloogili-selt majandav, olmekeemiast ja mõttetust ületarbimisest risustamata Eesti. Ta on sellel teemal kirjutanud mitmeid arvamuslugu-sid Eesti ajalehtedele ja teeb koostööd ka poliitikutega. Ise elab ta talus Põlvamaal, Taevaskoja lähedal ja peab paari kitse, kelle piima järele pidi nõudlus juba ammu pak-kumist ületama, nii, et tulevikus oleks vaja karja laiendada. Muusikukarjäärist arvas ta põhjalikult tüdinenud olevat. Kuid tema kaasesinejal Taavi Petersonil, keda mõned ehk mäletavad superstaarisaatest, tundub selliseks karjääriks olevat suurepärased väljavaated. Strideri laheda ja humoorika jutuvestmise ja Hiina tee joomise saateks laulis Taavi mitu laulu, mis on olemas ka tema äsjaavaldatud heliplaadil. Lisaks sellele soovitan Youtube otsingusse lüüa pealkirja “Tibet Ocean”, mis jäi ürituse lõpulooks ja haakus hästi eelnevate teemadega.

Soovisime meestele edu edasisteks

rännakuteks ja maailma paremaks paigaks muutmiseks, sest meie meelest on nad õigel, kuigi mitte kergel rajal.

MArjE KAArEMAA

MTÜ Abja Koolituskeskus on korraldanud koostöös Eesti Fotokunsti Ühinguga alates 2008. aastast igal aastal augustis Penuja külas ühel nädalavahe-tusel fotolaagreid, igal aastal on olnud väljas ka mõni Abja koolituskeskuse näitus vanadest fotodest, kohalike noorte ja har-rastusfotograafide töödest või ka eelmistel aastatel Mulgimaal üles võetud kaadritest. Penuja laager on fotoringkondades saanud tuntuks üle Eesti, seda enam et fotograafid on kõik arvuti- ja facebooki kasutajad. Penuja laagrit kiidetakse.

2012. a on Eesti Fotokunsti Ühingul tegus 25. juubeliaasta. Seekord otsustas EFKÜ oma suvise fotolaagri, mis igal aastal erinevas Eesti paigas toimub, ühildada Penuja laagriga, 10.–12. augustil toimus MTÜ Abja Koolituskeskuse ja EFKÜ koos-töös FotoKunstiLaager. Selle tulemusena saabus laagrisse pal-ju Eesti tuntud ja tunnustatud fotograafe ja 11. augusti laupäe-vane päev möödus suures osas Abja kultuurimajas, kus esinesid fotograafidest lektorid. Viljandi fotograaf ja firmajuht Mati Roo-salu esines teemal “Fotopan-deemia – ausalt ja avameelselt Facebookist ja Instagramist”, Kaupo Kikkas sisustas oma fototunni enda paljude foto-dega, millega ta on osalenud

mainekal USA fotokonkursil, nende portreefotode lugudega ning muidugi ka konkursitule-mustega. Värvikamaks tegid Kaupo Kikkase niigi huvitava esinemise sõrmkindad, millega ta oma kindlate reeglite järgi vormistatud fotosid paspartuu-dest üleval hoidis, et neid saali-täiele vaatajatele näidata.

Tiina Gill, kes on osalenud konkurssidel ka slaidiprogram-midega, näitas meile oma kolme sügavmõtteliste luuleliste mo-tiividega slaidiprogrammi, kus fotodel oli muusikaline taust ja ühel ka mõtted-luuleread. See pooltund oli emotsionaalne ja pakkus esteetilist naudingut. Päeva viimane esineja Peeter Sirge oli kõigilt osalejatelt lae-nanud statiive, et üles panna paarkümmend omatehtud foto-kaamerat. Sellest loengust kuju-nes omamoodi matk fototehnika ajalukku, aga oli näha ka palju meistri leidlikkust ja kannat-likkust, millega kaameraid on aastakümneid valmistatud. Üks neist oli valmistatud väljakutse peale – kas ta ka linnumajatao-lise kaamera valmistab. Tegi ära küll. Peeter Sirge näitas iga kaamera demonstreerimise ja tema saamise loo jutustamise juures ka selle aparaadiga teh-tud fotosid.

Abja kultuurimaja seintel ja ka jalutussaalis laudadel olid

laagris osalejate fotod, millega iga osaleja osales konkursil. Esindatud olid erinevate maa-kondade fotoklubid, kauge-malt tulijad olid Narvast. Žürii esimees oli Kaupo Kikkas, kes kõndis läbi kõik fotokomplektid, igaühe juures asjatundlikke kommentaare jagades. Era-pooletuid sõnu (mis ongi ju hindamise eesmärk) said kuulda ka EFKÜ juhatuse liikmed. Alla-kirjutanu nautis seda ringkäiku, kus sellekski, et Kaupo Kikkas foto kohta pikemalt hinnangut annaks, pidi juba fotodel kõrge tase olema. Abja kultuurimajja, kus allkorrusel on sel suvel valminud valgustusega näitu-seruum jäi üritusest kuuks ajaks üles tuntud fotograafi Väino Valdmanni näitus “Vee mälu”.

Samal päeval toimus Abja-

Paluojal ka fotosessioon teemal Mulgimaa pealinn. Selle korral-damiseks sai MTÜ Abja Kooli-tuskeskus toetuse Eesti Kultuur-kapitali Viljandi ekspergigrupilt. EFKÜ kutsel on fotograafid oma paremaid ja huvitavamaid töid üles laadinud www.snäp.ee EFKÜ kasutajakontole ja CD nende fotodega on Abja koolituskeskuse projektijuhile üle antud. 20. septembril kell 17.00 näitame neid fotosid Abja kultuurimaja jalutussaalis ekraa-nile, septembri lõpuks aga saab kõige huvitavamatest u.18-st fotost vormistatud ka näitus Abja kultuurimajas. Jälgige reklaami!

SIrjE rISTMTÜ Abja Koolituskeskuse

poolne ürituse korraldaja

Põnev pärastlõuna koos Roy ja Taaviga

Fotopäev oli tegus ja osalejaterohke

KODUKANDIS

Tagasi kooli

Koolielu Abja gümnaasiumis

Meisterdetektiiv sõi sõbraga Mulgi kõrtsis

Kevadel kõrgkooli lõpetades ei osanud ma arvata, et naasen tagasi kooli. Oma peas mõtlesin, et 1. september ei mängi minu jaoks enam nii suurt rolli, ma ei pea alustama taas pikka kooliaastat, kuid tegin ennatlikke järeldusi.

Esimest koolipäeva ootasin põnevuse ja ootusärevusega, sest ees oli ootamas uus algus, teises koolis ja mitte õpilasena, vaid Abja gümnaasiumi huvijuhina. Tallinna pedagoogilist seminari lõpetades ei teadnud ma täpselt, mida tulevik mulle toob. Ees ootas teadmatus, mis oli minu jaoks hirmuäratav, sest 15 aastat järjest olin käinud koo-lis, kuid ühel hetkel sai see periood läbi. Nagu öeldakse, et iga uus algus on raske, kuid olles enesekindel ja tahtevõimeline inimene, siis suudab igaüks ületada raskused ning pea püsti edasi minna. Huvijuhi töö on minu jaoks esmakordne, olen olnud praktikal, kuid lähemalt ei ole sellega kokku puutunud. Aga ma leian, et kõik on võimelised õppima, sest terve elu ongi üks õppimine ja elukool.

ELIISE VAInUrMAbja gümnaasiumi

huvijuht

Abja päevakeskus korraldab hoidiste näituse, mille eksponaadid leiavad kasutust heategevuslikul

eesmärgil. Hoidiseid näituse tarbeks ootame Abja päevakeskusesse 22. oktoobriks.

Head perenaised! Tulge ja tutvustage oma sahvris olevaid hoidiseid.

Vahetame ja jagame kogemusi 29. ja 30. oktoobril.

9. oktoobril kell 12 Abja päevakeskuses Lõuna-Mulgimaa Puuetega Inimeste Ühingu koosolek.

Abja raamatukogu suvisel detektiivi-mängul oli seekord kaks võitjat, sest tegu oli erinevas vanuses lastega. Noorema vanuseastme võitjaks osutus Johanna Järve, kes valiti kolme õigesti vastanu seast välja loosiga. Õiged vastused olid veel Kaisa Raagmetsal ja Helina Priil. Vanema astme auhind läks Elisabeth Rõigasele. Mõlema võitja auhinnaks oli tasuta lõuna kahele Mulgi kõrtsis. Kõik osalejad said tänukirja.

Selle aastane otsimismäng eeldas roh-kem raamatute lugemist, kui eelmise aasta mäng. See vist heidutas mõnegi osaleja ära, eriti poisid. Seepärast küsisime laste endi arvamust. Johanna Järve arvaski, et

tänavune mäng oli ka tore, aga talle meel-dis rohkem eelmisel aastal hiiri otsida. Elisabeth jälle leidis, et päris huvitav oli lahendada, aga enamasti ei võeta osa see-pärast, et ei viitsita suvel lugeda. Tegelikult ei nõudnudki see lahendamine nii hullu lugemist, kui just nutikust õigete vastuste leidmiseks.

Kui ikka huvilisi jagub tuleb raamatu-kogu suvedetektiiv ka järgmisel suvel ja mingi uuendus selle juures kindlasti ka. Proovida tasub alati!

IngrIT POrKAnEn

Üks tänapäeva ilmaelu iseloomustav näitaja on see, et elutempo ja areng järjest kiirenevad. Olgu siis tegemist muutustega Euroopa riikide majandustes, (info)tehnoloogia arenguga või juba toimuvate ja ka plaanitavate muutustega Eesti hariduselus. Meie koolides juu-rutatakse uusi õppekavu, gümnaasiumides luuakse õppesuundi, la-hutatakse gümnaasiume põhikoolidest ning luuakse uusi riigigüm-naasiume. Kõik Viljandimaa inimesed jälgivad suure huviga, kuidas käivitub õppetöö Viljandi uues riigigümnaasiumis. Viimane peab esimese õppeaasta küll läbi ajama ilma oma koolimajata. Alates 2013. aastast planeerib haridus- ja teadusministeerium olulisi muudatusi õpetajate palgasüsteemis ja edaspidi ka uuendusi õpetaja kutse mää-ratluses. Kõik see esitab uusi väljakutseid koolile, sest toime peab tulema nii pidevate muutuste kui ka igapäevase, rahuliku õppetöö korraldamisega. Õnneks kulgeb aga aeg omasoodu ja rahulikult, sõltumatult uutmistest, muutmistest ja poliitilistest tõmbetuultest. Nii jõudiski jälle kätte 1. september – teadmiste päev.

Mis siis iseloomustab möödunud suve ja alanud õppeaastat Abja gümnaasiumis? Siiani on meil kõigil hea meel möödunud kevadel valminud suurepärase spordisaali üle. Vanas koolimajas said täiesti uue näo kaks klassiruumi, kus õpivad meie kõige väiksemad õpila-sed (1. ja 3. klass) ning põhjaliku uuenduskuuri ühe klassi lauad.

Meie koolis on sellest sügisest ka kaks uut töötajat. Poiste ke-halise kasvatuse õpetajaks on Kristjan Saluvee, kes varem töötas treenerina Rakvere spordikoolis ning uueks huvijuhiks on Eliise Vainurm, kes lõpetas äsja kõrgkooli noorsootöö erialal ja kellele meie kool on esimeseks töökohaks.

Möödunud kevadel lõpetas meil gümnaasiumi 33 ja põhikooli 23 õpilast. Rõõmu tegi see, et mitte kellelgi lõpuklasside õpilastest ei jäänud kool ebaõnnestunud eksamite tõttu lõpetamata. Kuid need ilusad numbrid tähendavad teiselt poolt seda, et kevadel tuli 56 õpilast kooli nimekirjast kustutada. Kahjuks ei olnud sama palju neid, kes meie kooli 1. ja 10. klassi astusid. Esimeses klassis alustas meil ainult 13 õpilast ja kümnendasse saime vastu võtta 18 noort. Kui arvestada veel neid lapsi, kes lahkusid meie koolist vanemate (ära)liikumise tõttu, siis vähenes meil õpilaste arv eelmise aastaga võrreldes 30 võrra. Kooliaasta alguseks oli Abja gümnaasiumi ni-mekirjas 212 õppurit.

Soovin kõigile õpilastele, nende vanematele ja kooli töötajatele jõudu ja jaksu uueks õppeaastaks ning loodan, et Eesti Vabariigis on maa(kooli)elu võimalik veel väga paljude aastate jooksul.

jÜrI OjAMAAAbja gümnaasiumi direktor

Kunagine Vennaskonna kitarrist ja praegu-ne kirjamees Roy Strider.

FotoKunstiLaagrist osavõtjad Penujal.

Detektiivimängu võitjad Johanna Järve ja Elisabeth Rõigas.

Foto: Abja raamatukogu.

Foto: Abja raamatukogu.

Foto: Heidi Tooming.

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla lasteaialapsed käisid avatud uste päeval 6. septembril külas Abja-Palu-oja päästekomandol.

Komandopealik Aimar Sikka viis mudilased esmalt alla depoosse, kus seisid päästeauto ja ATV, mille rooli põnevil ja rõõmsad lapsed ka istuma lubati. Igaüks sai pähe proovida ka uhket päästja-kiivrit. Käidi ära ka üleval tornis.

Õppeklassis vaatasid lap-sed tuleohutuse teemalisi multifilme. Komandopealik kostitas neid kommidega ja kinkis kõigile päästeteema-lise värviraamatu ja meene. Tunnise külaskäigu järel tä-nasid lapsed koos õpetajate Tiina Raba ja Gea Rebasega

pealik Sikkat lahke vastuvõtu eest.

Seekordse käigu muutis mudilastele eriliselt meel-dejäävaks tõik, et nii Apja

minnes kui sealt naastes pidid nad mööduma samal päeval Mõisaküla kesklinnas puhkenud suurest kuuripõ-lengust, mida olid oma uu-

sima masinaga kustutamas ka Abja-Paluoja komando päästjad.

MEELIS SÕErd

Mudilased külastasid päästekomandot

Õisu sepapere korraldas sisuka pärandkultuuripäeva

Tänuks koostööaltile ümbruskonna rahvale, kor-raldas mõisaajaloo uurija ning mõisaaegse Õisu sepi-koja omanik Urmas Tuule-veski oma perega tänavugi augustis pärandkultuuri populariseeriva eneseksole-mise päeva.

Vihmasel pärastlõunal ja päikesesäras õhtupoolikul tutvustati eesti toitu ja toi-dutraditsioone, süvendati kodukeskset ja säästlikku elulaadi ning õpiti esiemade kombel laulugi helletama.

„Tänane üritus on väär-tuslik just seetõttu, et ees-märgiks pole mitte äri, vaid rahvuslike toidu- ja muude traditsioonide tutvustami-ne,“ ütles Everti talu perenai-ne Kadri Vollmann. Vihma eest kaitsva kuurikatuse all tutvustas ta võrgustiku Otse tootjalt tarbijale tooteid. Toi-dutraditsioonid jäid Vollmani sõnul Eesti Vabariigi taasta-misel tahaplaanile, nüüd on ülim aeg neid järele aidata. Tema kõrval laual pakkusid ema-tütar Krista ja Sandra Vungi Abja vallast tervis-likke taimetoite, soovitades tõsisematel huvilistel uurida lähemalt veebilehte taime-toit.ee.

Õisust pärit õed Kati ja Kaja Kivja kutsusid mekkima omaküpsetatud sooja karas-kit keedisega ja mõnusalt krõmpsuvaid hapukurke, mis alles eelmisel ööl koos mustsõstralehtede ja muu maitserohelisega hermeeti-liselt kilekotti hapnema olid pandud. Lahkesti jagasid nad ka õpetust nende tege-miseks.

Kahest potitäiest maits-vast angerjasupist sai oma osa ligemale sada kolmküm-mend külalist. Selle keetsid külalised Võrtsjärve äärest. Väga hea minek oli mulgi-pudrul, mille Kersti Tuu-leveski sepikoja köögis oli valmistanud. Maitsta sai ka mulgipäraseid kama, korpi ja sõira ning kohvi kõrvale mõisakooke.

Esiemade kombel seebi-keetmist demonstreeris järve kaldal vihmast läbimärjaks saades Lemmi Paul Kalvre külast. Tänavu lisas ta seebi-kivile kaerahelbeid ja, nagu ikka, ka keedusoola. Nelja tunniga oli seep keedetud ja pärast jahtumist pajast väljavõtmiseks ning lahtilõi-kamiseks valmis.

Teine kohalik käsitöö-meister Piret Koppelmann näitas katuseall huvilistele, kuidas käib algusest lõpuni vanade tugitoolide restau-reerimine. Selle töö sai ta ise selgeks Vana-Võidu ameti-koolist. Abja mailt Halliste valda elama asunud noor korvimeister Priit Retsep punus sepikojavõlvide all huvilistest ümbritsetuna valgeid toomingavitstest korve. Sepikoja hoovil näitas Kristjan Tuuleveski, kuidas käib sepatöö, mida põnevil põnnidki pisut proovida jaksasid.

Huvitavat aedade ajaloost Villandryst Mulgi taluaiani kõneles sepikojas Urmas Tuuleveski. Lisaks jagas ta praktilisi näpunäiteid eesti-keelsetest koduhoiu- ja koka-raamatutest. Virumaa toidut-raditsioone tutvustas Maidla vallavanem Hardi Murula. Nii õues kui varjualustes oli vaadata ja mõistatada hulk vanaaegseid esemeid, alates ihupesust nööril ja ülerõi-

vastest seinal kuni erinevate puust ja rauast seadeldisteni välja.

Mitu last ja mõni täiskas-vanu said õpitoas savimajas selgeks lihtsa lookese viisi-kandlel. Pillimängu õpetasid neile Vaido Petser ja June Kaaver Tartumaalt. Kand-lemeister Petser pajatas ka, kuidas neid populaarsust koguvaid pille tehakse.

Pärimuskultuurist rikka päeva lõpetas kuulajaid täis avaras ääsiruumis imeilu-sa kontserdiga „Mõisnik ja lambrine“ rahvamuusikaduo

Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend. Paari tuntuma laulu refrääni said ka kuulajad kaasa laulda. Astridi ja Eike eestlaulmisel helletas rahvas lõpuks üht vana karjaselaulu ääsiruumis koguni kaano-nina.

Vahvat pärimuskultuuri-päeva Õisu sepikojas toetasid põllumajandusministeerium ja Halliste vallavalitsus. Abiks oli Eesti Mõisakoolide Ühen-dus.

MEELIS SÕErd

sport

MÕISAKÜLA KULTUUrI-MAjAS• 23. IX kl 12 tervisepäev • 9. X kl 10 kirbuturg “Sulle-mulle”. Info tel 5256 049.

KAArLI rAHVAMAjAS• 30. IX kl 17 tähistame ea-katepäeva. Meeleolu loovad Rõõmu koor ja Sulev Helin. Buss peole väljub Rimmust kl 16.00, Uue-Karistest kl 16.10, Metsamõisast kl 16.20, Vana-Karistest kl 16.30, Hallistest kl 16.45 ja Õisust kl 16.55. Osavõ-tust teatada tel 5347 1393. • 1. X kl 19.00 alustab hooaega segarahvatantsurühm Turel. Juhendab Kristiina Vilipõld.

Teretulnud on nii vanad kui uued tantsusõbrad. • 6. X kl 17.30 alustab lau-luring rosin ruth Mõttuse juhendamisel. Oodatud on kõik senised ja uued laulu-huvilised.HALLISTE rAHVAMAjAS • alustavad 3. X kl 13 uut hoo-aega tantsijad. Tule julgesti! Info tel 5256 049.UUE-KArISTE rAHVAMAjAS• 27. IX kl 12 kauaaegse Uue-Kariste käsitööringi juhendaja Valve Alamaa juubelinäituse „Tikitud tekid“ avamine. Näi-tus jääb avatuks kuni 18. X tööpäeviti kl 11-17. Info tel 5344 8905.

Kuhu minna

Suvel toimusid Kariste järve ääres põnevad võrkpallilahingud. 1. juulil võisteldi sööduvõrkpallis, milles ründelöök pole lubatud. Koos võisid mängida erineva tasemega võistlejad. Turniiril osales neli võistkonda, esikoha saavutas võistkond ”Noorelt jõuad” kooseisus: Tavo Taim, Timo Teearu, Kätti, Reiko, Krete ja Katriin Allik.

Rannavõrkpalli turniir toimus 12.augustil, võistkond võis olla ka kolmeliikmeline. Osales seitse võistkonda. Turniiri võitjateks tulid võistkond ”Enzo” kooseisus Tanel Roht, Timo Roht ja Jaanika Valmsen.

Võistlused organiseeris spordiklubi Halliste, toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Halliste vald.

Toredat uut hooaega kõigile! Jälgige infot spordiklubi facebook´ilehelt.

MArI KAHU

Mõisaküla noored sportisid Ipikus

MotosportLõppenud 2012. aasta Eesti meistrivõistluste sarjas mootorra-

taste mäkketõusus lõi nagu eelnevail aastailgi tulemuslikult kaasa ka Mulgimaa mootorrattur Jaanus Hugo Ermits.

Mõisaküla koolis õppiva Abja valla noormehe hooaega, mis algas küll väikeste vigastustega, võib kokkuvõttes pidada kordaläi-nuks: juunioride arvestuses saavutas Jaanus Hugo teise koha.

Kõige suuremaid elamusi pakkusid sportlasele endale Kiviõli ja Rannu mäkketõusuetapid.

Hooaeg on küll läbi, kuid pöialt tasub Väikesele Mulgile hoida veel enne sügist meistrivõistluste väliselt peetavateks Kukemetsa ja Võru mäkketõusuvõistlusteks.

MEELIS SÕErd

Kuidas sai teoks Mõisaküla noorte suvine sõpruskoh-tumine eakaaslastega Ipikus ja kuidas neil Lätimaal läks, Mõisaküla linna noortejuht Kaja Õigus?

Jaanipäeval külastas mind mõisakülalane Ilga Suurmets koos Ipiku noortejuhiga, kelle ideeks oli viia kokku Eesti ja Läti noored. Leppisime kokku, et kui puhkuselt naasen, teeme asja teoks. Seega algatus tuli lätlaste poolt.

Augusti lõpunädalal sõitsidki Ipikusse kümme Mõisaküla noort koos linnavolikogu esimehe Jorma Õiguse, volikogu liikme Viktor Siiguri, minu ja Uno Tisleriga. Viimase olid lätlased kaasa kutsunud, et jäädvustada põnevad võistlused Ipiku vana koolimaja lähedal videolindile. Bussi laenas meile lahkelt tasuta ettevõtja Juri Kotšetov.

Kuigi meie tüdrukutirtsud olid läti tüdrukutest peajagu lühemad, õnnetus neil võita rahvastepall. Poiste rahvastepall lõppes kiirelt meie võiduga ja ka jalgpalli võitsime 7:0. Võist-lesime veel lõbusas veepommi-võrkpallis, köieveos libedal kilel, teatevõistluses jpm.

Pärast võistlusi pakuti meile seljankat, mida kohapeal suures pajas valmistati. Lätlased kostitasid meie noori lisaks hulga maistuste ja suure arbuusiga. Rikkaliku söögikorvi näol toetas meid ka Mõisaküla linnavalitsus.

Õhtul korraldati Ipiku keskuses pidu, kus meie noorme-hed käisid ja olid sellest igati vaimustuses. Noored kahelt poolt riigipiiri suhtlevad nüüd omavahel ka facebook’i va-hendusel.

Loodame, et see sõpruskohtumine Mõisaküla ja Ipiku noorte vahel ei jää viimaseks. Juba ongi käsil projekti kirju-tamine, et kohtuda taas tuleva aasta augustis.

KüsitlenudMEELIS SÕErd

Bussijaama minnes kodulinnas tõelisest tulekahjust möödunud lasteaialapsed vaatasid päästeko-mando õppeklassis neile näidatud tuleohutuse teemalisi joonisfilme eriti tähelepanelikult.

Rahvamuusikud Eike Vellend (vasakult) ja Astrid Böning-Nõlvak panid pärimuskultuuripäeval Õisus sepikojatäie rahvast iidset karjaselaulu kaasa helletama.

Üheks elamuslikuks võistlusalaks Mõisaküla ja Ipiku noorte tradit-siooniks saaval sõpruskohtumisel oli köievedu libedal kilel.

Võrkpall

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

KÜSIMUS-VASTUS

Foto: Kaja õigus.

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Mehed liikuma!

Projekti Mehed l i ikuma ja Vil jandi maaval itsuse koostöös toimub 21. septembril II Viljandimaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Viljandimaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele.Foorum algab kell 14.00 Viljandi maavalitsuse suures konverentsisaalis ja sellest võtavad esinejatena osa meestearst dr. Kristo Ausmees, ortopeed dr. Peeter Laasik, uroloog dr. Martin Kivi jt. Alates kell 17.45 on foorumist osavõtjatel võimalus osaleda sportlikus tegevuses Viljandi linnastaadioni ümbruses.Foorumi päevakava on leitav aadressilt http://www.mehedliikuma.ee/foorumid/viljandimaa-2109.html. Samas on võimalik ka registreerida!Lisainfo: Siim Ausmees (tel 503 2748, e-post mehedliikuma@mehedliikuma.ee ), Elo Paap (tel 433 0512, e-post elo.paap@viljandimaa.ee ).

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe Lõuna-Mulgimaa tellimusi

2012. ja 2013. aastaks võtavad jätkuvalt vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab oma kodusesse postkasti tellida

korraga aasta lõpuni või soovitud kuudeks, sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani.

Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), so 11 numbrit aastas. Leheek-semplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot.

Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samu-ti veebilehekülgedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkond koos Karksi vallaga tähistasid 20. augustil Karksi-Nuia keskväljakul taas-iseseisvumispäeva.

Pidupäeva puhul õnnitles kohaletulnuid Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu. Pooletunnise meeleoluka kont-serdi andis rahvusvaheline noorte puhk-pilliorkester Wersalinka. Orkestri liikmed tulid Mulgimaale Suure-Jaanist, Pärnust, Poolast (Lomžast) ja Valgevenest. Atrak-tiivsust lisasid orkestri esinemisele kaunid tantsutüdrukud mažoretid.

KL Karksi malevkond koostöös Sakala malevaga olid platsile toonud tehnika- ja relvanäituse. Oma tehnikat demonstreerisid ka päästeamet ja politsei.

Seejärel marssisid keskväljakule kaitse-liitlased malevkonnapealiku kapral Ervin Tambergi juhtimisel. Piduliku jalutuskäigu võtsid vastu KL Sakala maleva instruktor-koolitaja ja ajalehe „Oma Maa“ toimetaja major Rein Kikas ning KL Sakala maleva juhatuse liige leitnant Valdur Kilk. Päe-vakohaste sõnavõttudega esinesid Karksi vallavanem Arvo Maling ja leitnant Kilk.

Soovijatele jagati kokku ligi pool tuhat portsu maitsvat sõdurisuppi, mille olid keet-nud Naiskodukaitse kanged naised. Loteriil võitis iga loos ja ühe euro eest võis saada nii KL meeneid kui ka, tänu lahketele annetaja-tele Mõisakülast, kauneid käsitöid.

Pärastlõunal sai kultuurikeskuses vaa-data Seasaare Näitemängu Seltsi ja Naisko-dukaitse liikmete huvitavat ühisetendust „Mari Raamoti lugu“. Mälestustel põhineva eluloonäidendi on kirjutanud Liis Lukk ja lavastanud Siim Maaten. Nimiosas on Terje Pennie. Mari Raamot (1872-1966) oli Nais-kodukaitse ülesehitaja, õpetaja ja Sahkapuu kodumajanduskooli asutaja.

Õhtul KL ja Karksi valla korraldatud ümarlauakohtumise teemaks oli Sakala maleva ja Karksi malevkonna tänapäev ja tulevik. Arutelu juhtis malevkonnapealik Mõisaküla linnapea kapral Ervin Tamberg. Ülevaate KL Sakala malevast tegi maleva-pealik major Kalle Köhler. Lisaks arutati noorsoo-organisatsioonidega seonduvat ja KL rolli valdades. Kaasa rääkimas olid vallajuhid Peeter Rahnel Abjast, Ene Saar Paistust, Alar Karu Tarvastust, Arvo Maling Karksist jt.

AnTS KALAMKL Karksi malevkond

Arenduskeskus kutsub osalema • 27. IX noorte ettevõtlikkuse päeval „Unistused ellu“ Sakala Keskuses. Tule kuula häid esinejad ja võta osa ENTRUM programmi Viljandimaa avaüritusest! (Ettevõtlikkuse arendamise programmis ENTRUM, mis kestab oktoobrist 2012 maini 2013 ootame osalema noori vanuses 14-18 aastat.) • 28. IX Viljandimaa ettevõtluspäeval TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Kui Sul on mõttes oma ettevõtte loomine või otsid selleks väärt ideed, siis on see päev just Sulle mõeldud! • Viljandimaa kodanikeühenduste ümarlaual Viljandimaa arengustrateegia täiendamiseks - 27. IX teemal Keskkond, turism, majandustegevus, infrastruktuurid ja turvalisus; - 11. X teemal Väärtused ja põhimõtted. Kõik üritused on osalejatele tasuta. Lisainfo www.viljandimaa.ee/arenduskeskus, e-postil save@viljandimaa.ee või tel 433 0592.

„Mia küsü, sia vasta“Kõik kilvasõbrad on oodatud osalema Mulgimaa omavalitsuste vahelises mälumängus „Mia küsü, sia vasta“. Uudse mälumängu eesmärgiks on väärtustada ja tutvustada Mulgimaa elulaadi, tavasid, kombeid ja tänapäeva. Kilb toimub 5-etapilisena – iga etapp erinevas kihelkonnas kord kuus teisel kolmapäeval kell 19.00:• 17. X Karksi valla kultuurikeskuses • 21. XI Mustla rahvamajas • 16. I 2013 Abja kultuurimajas • 20. II Tõrva kultuurimajas • 20. III Paistu rahvamajas. Igas etapis küsitakse 2x12 küsimust.Igast Mulgimaa omavalitsusest on oodatud kuni 3 võistkonda, kus on 5 liiget. Omavalitsustel palutakse tagada mälumängurite (vähemalt ühe võistkonna) osalemine ja transport.Oodatud on ka publik ja kaasaelajad – nendegi teadmised Mulgimaast täienevad. Võistkondadel palutakse registreeruda hiljemalt 15. X aadressile: kai.kannistu@karksi.ee Täiendav info: tel 5198 1363 (Kai Kannistu) ja kultuurikeskus.karksi.ee

KOP ootab taotlusi 1. oktoobriniViljandi maavalitsus ootab taotlusi Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober. KOP eesmärk on toetada kohalikku arengut ja piirkondade konkurentsivõime kasvu läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Taotlejad võivad olla nii maa- kui ka linnapiirkonna MTÜ-d, SA-d ja seltsingud (va linnapiirkond), mille asutajaks või liikmeks ei ole riik ega kohalik omavalitsus.Toetuse suurus ühele projektile on kuni 1600 eurot. Toetuse taotlemise kord ja taotlusvormid on saadaval Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel www.eas.ee ning Viljandi Maavalitsuse kodulehel http://viljandi.maavalitsus.ee/et/projektid-ja-programmid .Lähem info: Jane Lumiste, tel 4330 431, e-post jane.lumiste@viljandimaa.ee

Fond võtab vastu rahataotlusi

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi 2013. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Stipendiume ja toetusi jagatakse 143-st SA ERKF allfondist. Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume ja toetusi viiest allfondist.Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate SA ERKF koduleheküljel www.erkf.ee .Taotluste (ka posti teel saadetud) vastuvõtt lõpeb E 15. oktoobril 2012 kell 16.00.

Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150 Tallinn, tel 601 3428.Vastuvõtt tööpäeviti kl 10.00-16.00.

• Doonoripäev Mõisaküla ambulatooriumis toimub 20. IX.2012 kl 9–10.30.• Ametlik korstnapühkimise teenus. Tuhk&Tahm OÜ. Tel 5668 6312. Guldar Järve.• Tulge Õisu sügislaadale 7. X kl 11-14 mõisa õuel. Oodatud kõik ostjad, müüjad, vahetajad. Osavõtust teatada 436 5148 või 5656 2023 (Tiina). Kohatasu asemel saab toetada Õisu Rahvaseltsi. • 7. X toimub OTT taluturg kl 11-15 Viljandis Jaani lihapoe juures. Täpsem info blogis http://viljandiott.blogspot.com/. • Ostame ja viime ära vanametalli! Vajadusel võtame raskesti äraveetavad kättesaadavad konstruktsioonid osadeks. Samuti ostame autoromusid. (Transport tasuta.) Info tel 5612 5006. • Pakun kvalifitseeritud korstnapühkija teenust. Tel 5101 548.

Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkond tähistas Karksi-Nuias pidulikult taasiseseisvu-mispäeva. Pildil esiplaanil (vasakult) major Rein Kikas, leitnant Valdur Kilk ja kapral Ervin Tamberg. Foto: Ants Kalam.

ESMASPÄEV13.10-14.30 VÕRKPALL I-II klassi POISID JA TÜDRUKUD14.00-15.30 VÕRKPALL III-VII klassi TÜDRUKUD17.30-19.00 SULGPALL KÕIGILE 19.00-21.00 MEESTE KORVPALL TEISIPÄEV14.00-15.30 VÕRKPALL III-VII klassi TÜDRUKUD19.00-21.00 NAISTE VÕRKPALL NELJAPÄEV19.00-21.00 VÕRKPALL KÕIGILE HUVILISTELE VAHETUSJALANÕUD KOHUSTUSLIKUD!OSAVÕTT HALLISTE VALLA ELANIKELE 0,70 EURTEISTE OMAVALITSUSTE ELANIKELE 1.30 EURÕPILASTELE TASUTA

TULE SPORTIMA HALLISTE PÕHIKOOLI VÕIMLASSE!

Tähistati taasiseseisvumispäeva

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 12.00–14.00

III ja IV kvartalis10. ja 24. september8. ja 22. oktoober12. ja 26. november10. ja 21. detsember

Pangabuss peatub:

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

KUULUTUSED