minu amsterdam

margot roose

normaalne on piisavalt hull

Amsterdam

Osa selle raamatu tekste on varem ilmunud ajalehes Eesti Ekspress, ajakirjas Anne&Stiil ja blogis „Euroopa inimeste silme läbi” (http://euroopa.wordpress.com/).

Autoriõigus: Margot Roose ja Petrone Print OÜ, 2011

Toimetaja: Riina LuikKeel ja korrektuur: Riina TobiasKaanekujundus ja makett: Anna LaukPildialbum: Margot Roose isiklik arhiiv, David Walden, Dara Colwell,

Briggit George, Patrick Kaas, PhotoboothKüljendus: Aive MaasaluTrükk: Greif OÜ

ISBN 978–9949–9076–6–3

www.petroneprint.ee

minu amsterdam

5

sisukord

sisukord

Miks tasub eestlastel Hollandisse reisida? 7Kas amsterdamlased on hullud? 12Milline on tüüpiline amsterdamlane? 24Kuhu kadus naiselikkus? 26Mis on ühist kohvil, pehmetel narkootikumidel ja vastsündinute inkubaatoril? 32Pulm kahe pruudiga? 38Kuidas lesbid lapsi saavad? 44Miks hipid Starbucksi kohvi ei joo? 47Miks vanemad lastele kortereid müüvad? 57Miks tuleb enne õppida jagama ja alles hiljem korrutama? 63Kas hollandi naisega oleks elu kergem? 69Mis toimub punaste laternate valguses? 75Kust tuleb Hollandi rikkus? 84Miks on mittetöötamine suurim patt? 87Kuhu kadus loodus? 96Kuidas võidelda korraarmastuse vastu? 105Kas suhkrusai on piisav kingitus? 109Millal on aeg surra? 115

sisukord

6

Kui tõsine on oht, et Hollandit tabab veeuputus? 120Kus oli hollandlane, kui jumal rahvustoite jagas? 128Imedieet või lihtsalt kasin toitumine? 138Kas igaühel on lubatud kodus restorani mängida? 141Miks kolm musi? 146Elagu Hollandi kommunistlik kuningriik? 150Me koduke on tilluke... 153Kas iga inimese jaoks on kuskil kodu? 160Kui suur on samm vabaduse ja üksinduse vahel? 165Kas rahal on värv? 170Kuidas käib vene rulett hollandi moodi? 173Mida teha, kui hing ihaldab komplimente? 179Miks hollandlased fl irtimiskoolitusel käivad? 185Alasti autostumise vastu? 191Kas tolerantsus või pelgalt ükskõiksus? 198Kas heategevus teeb alati head? 211Kas lapsesaamine on kangelastegu? 220Mida maailma suurimale fetišipeole selga panna? 224Kas tasakaal või kaos? 235Kuidas hoiduda jääprakku kukkumast? 248Milliseid ohte kujutab tulbimaania? 254Miks väikelinnades pühapäeviti pangaautomaadid ei tööta? 266Koduigatsus – moodsa Euroopa levinuim haigus? 272Lisa 1. Mida saab Amsterdami turgudelt ühe euro eest? 275Lisa 2. Kuidas veeta päev Amsterdamis? 281

minu amsterdam

7

miks tasub eestlastel hollandisse reisida?

Kas olete kohanud inimest, kelle unistuste reisisihtkohaks oleks Holland? Millegipärast on Euroopa kuumas esikümnes ikka metropolid Pariis ja London, päikselised Barcelona ja Rooma või eelmise sajandi sõjavõimu kants Berliin. Hollandisse minnakse enamasti siis, kui mujal juba käidud ning tihti lükkub reis pensioniikka – aega, mil aiandus huvi tulbivaatamise piisavalt atraktiivseks muudab.

Mina pole erand ja vaevalt oleks ma sellele tuulisele maalapi-le niipea sattunud. Ma isegi ei mäleta, et oleksin kunagi Hol-landi vastu huvi tundnud. Pole ka ime, arvestades, et siinsed rahvuskired – tulbid, õlu ja jalgpall – jätavad mind totaalselt ükskõikseks ning kenasid pikki mehi ja tuuleveskeid on Eestiski küllaga. Ainus varajane assotsiatsioon Amsterdamiga meenub ühe mu lemmiklasteraamatu kaudu, mille peategelane Viplala inimesi tillu kesteks või kivikujudeks tinistas. Alati, kui möödun

miks tasub eestlastel hollandisse reisida?

8

siinsest kuningapaleest Dami väljakul, heidan pilgu raamatust tuttavale Atlase kujule, kes ilmale vaatamata palee katusel suurt kivist maa ilma seljas kannab. Annie M. G. Schmidt on holland-laste Astrid Lindg ren ja tema lugude kangelaste kuulsus ei jää sugugi alla hetke kuumimatele jalgpalluritele.

Niisiis püsib mu arvamus Hollandist pikalt ükskõiksuse ja piinliku ignorantsuse piirimail. Kõik muutub ööl, mil kohtan printsi, kes ütleb:

„Olen Wouter Hollandist.” Saatuslik kohtumine leiab aset Barcelonas. Meie reisid on

erineva suunitlusega: Wouter on oma vanematega ja venna perega puhkamas, minu kaaskonna moodustavad kolm Eesti päritolu sõbrannat, kellega oleme oma selle hetke kodulinnast Londonist nädalavahetuseks lõbutsema lennanud. Barcelona ööklubis ei jäta põgus vestlus „puukotamaa” noormehega eri-list muljet, parema kontakti leiavad meie huuled. Impulsiivne suudlus viib hetkeks taju ja annab põhjuse visiitkaartide vahe-tamiseks. Järgneb virtuaalne kirjavahetus ja juba kuu aja pärast lendan Amsterdami, et pikk salapärane austaja kindluse mõttes päevavalguses üle vaadata.

Päev enne minekut palun Wouteril endast pilt saata, et ma lennujaamas kogemata vale mehe juurde ei tormaks. Lennukis imestan endamisi, et minusugune ratsionaalne külmalt kalku-leeriv inimene niimoodi võhivõõrale mehele külla läheb. Päris nõrkusehetk tabab mind lennujaamas vahetult enne klaas uksi, mis lahutavad pagasihalli ootesaalist. Istun korraks pingile ja kaalun varianti ümber pöörata. Nojah, aga Amsterdami ta-haks ikka näha – kui ma juba siin olen! Uudishimu saab hir-must võitu ja otsustan, et lähen lihtsalt hotelli, kui mu unelmate

minu amsterdam

9

mees närvidele käima hakkab. Me tunneme üksteist kohe ära ja teine suudlus ei jää esimesele sugugi alla. Minu sel hetkel veel kindel plaan õpingute ja metropolielu nautimise perioodi lõp-pedes Londonist Tallinna tagasi kolida kukub haledalt läbi – pärast aastat Londoni ja Amsterdami vahet pendeldamist kolin aprillis 2005 oma kaks kohvrit Wouteri juurde. Muidugi ei tule selline otsus nii lihtsalt, nagu seda kirjeldav lause aimata laseb. Mul pole mingit tahtmist uuesti võõras riigis nullist alustada, aga ometi ei kujuta ka elu ilma Wouterita enam ette. Nii saabki minust armastuse immigrant.

Lisaks minule moodustab Hollandi eestlaste kogu konna veel mõnisada inimest. Täpsemini naist, sest mehi on vaid mõni üksik. See arv jääb kõvasti alla teistes Euroopa metro-polides elavatele kaasmaalastele. Miks siis ikkagi pole Holland eestlaste hulgas populaarne? Oli ju just Amsterdam üks esi-mesi Estonian Airi sihtkohti. Ratsionaalselt võttes ei ole naab-ritel Londonil ja Pariisil midagi, mida Amsterdamil poleks. Amsterdamis on muuseumide kaupa kõrgkunsti: Rembrandt, van Gogh, Vermeer...; siinsamas lähistel asub maailma suurim lille aed Keukenhof*; põhjamaade Veneetsiaks nime tatud ro-mantiline kanalivõrgustik, Amsterdam Fashion Week; siin on igati konkurentsivõimeline horeca**ja väidetavalt fantastilised

* Keukenhof – Amsterdami lähistel asuv maailmakuulus inglise stiilis parkaed, mis sai oma nime 15. sajandil Baierimaa kuningan-nale Jacobale kuulunud tarbeaia järgi (keukenhof – eesti k köögi-õu). 1949. aastal toimus siin esimene vabaõhu lillefestival ja sellest ajast alates on see riigi üks enimkülastatavaid paiku nii turistide kui ka hollandlaste endi jaoks. (Toim.)** horeca – hotel-restoran-cafe – hotelli-, restorani- ja kohvikuäri. (hollandi k)

miks tasub eestlastel hollandisse reisida?

10

(nii valiku kui soodsa hinna poolest) poodlemis võimalused. Lisaks mitmekesine kultuuriürituste kava, maa ilma paremik-ku kuuluvate artistide kontserdid, võimalus hommikuni pi-dutseda maailma parimateks troonitud DJde Tiesto, Armin van Buureni või Fedde Le Grandi koduklubides. Keda vii-sakuse piiridesse jääv meelelahutus ei köida, see võib vaate-akendel puusi hööritavaid prostituute uudistada või pehme-te narkootikumide abil reisi poole lühemaks unustada. Tege-vust jätkub ka ekstreemsemate elamuste jahtijatele – kellel veel suur paks neegrimammi või üleni tätoveeritud Aasia tüd-ruk proovimata. Võib ka privaatseid pornoetendusi külastada või geiklubis piitsa saada ja kaunitel noormeestel oma varbaid lutsutada lasta.

Kui tõesti ükski eelnimetatud meelelahutustest üldse huvi ei paku, siis seda enam peaks Holland olema atraktiivne äri-reisijate jaoks. Eriti, kui arvestada, et otseinvesteeringute ma-hult on Holland Eestisse investeerinud riikide üldjärjestuses jätkuvalt auhinnalisel kolmandal kohal. Hollandlased tunnista-vad alati ausalt, kui nad midagi ei tea, ja on väga varmad teistelt õppima. Samas pole nad kitsid oma kogemusi edasi jagama, ja õppida on nii mõndagi. Eriti, kuna Eesti majandus ja ärimenta-liteedi põhialused meenutavad vägagi kalvinistlike hollandlaste omi. Paljud protsessid, mis Hollandis kümme aastat tagasi ma-janduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid pakkusid, on Eestis just nüüd päevakorral: võitlus HIV, prostitutsiooni ja narkomaa-niaga, tarbimismentaliteedi tasakaalustamine loodussõbra-likkusega, klassivahede kaotamine, geide/immigrantide ühis-konda sulandamine ja üleüldine tolerantsus kõige elava suh-tes. Lisaks veel väsimatu majandussüsteemide optimeerimine,

minu amsterdam

11

innovatiivne põllumajandus, võitlus liiklusummikutega ning kinnisvarabuumi ja vananeva rahvastiku probleemidega. Seda nimekirja võiks jätkata, sest hollandlased on läbinud pika maa, et saavutada olukord, kus nende riik on esikolmikus nii ühe Euroopa vanima kui ka õnnelikuma rahvana. Eks ole pikk ja õnnelik elu ju meie kõigi eesmärk?! Miks siis ikkagi jääb Schiphol lennu jaama transiiditsoon nii paljudele eestlastele ainsaks kokkupuuteks Hollandiga?

Salamisi loodan, et ehk annab see raamat rohkemate-le kaasmaalastele inspiratsiooni siia elamusi, teadmisi ja äri-kontakte otsima tulla. Ja pakub tulles äratundmisrõõmu.