metsamees 123 (juuni 2015)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES JUUNI 2015 NR 2 (123) 16. AASTAKÄIK

lk 7

Matkatee teine haru täies pikkuses valmis

Marko Pomerants avab kaartelk 23

Elistveres tehakse emmegraafikutlk 27

Murrame müüte metsaselektsioonistlk 11

Eestlaste lemmikmetsadlk 33

Sisukord

MetsameesAjakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a maisNr 2 (123)Juuni 2015Ilmub 4 korda aastas

3 Juhtkiri Müüte murdes

4 Uudised 7 Peateemad 7 Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis 11 Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks 14 Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne 17 KOMMENTAAR Mida Eesti inimene RMK-st ja metsamajandamisest arvab? 19 PARTNER Krisvalde abiga pannakse Virumaal kasvama uus metsapõlv 23 PERSOON Marko Pomerants: elurikkust kui väärtust ei mõisteta Eestis absoluutselt

27 RMK üle Eesti 27 ÜKSUS Elistvere loomapargis tehakse vajadusel ka „emmegraafikut” 31 AMET Praakeri öiseks õuduseks on paduvihm akna taga

33 Teadusuuringud Metsamaastike meeldivuse hindamisest

37 Puhkepäev 37 Maailma metsad Teravate mäetippudega saarestik 44 Pärandkultuur Valgamaa – põline Maarjamaa 46 Sündmused Seiklus metsas Moodsad kodud lindudele 48 Ürituste kalender Suvi jõuab Sagadisse 50 Õnnitlused Juubilarid: mai–august 52 Spordiklubi 54 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Paul Reimi metsatööriistade töökoda – isemoodi lehekülg Eesti metsandusloos 56 Metsik disain Männiokkapaneelid parandavad ruumi akustikat 57 Metsamees soovitab: raamat 58 Ristsõna

VÄLJAANDJA: RMKTOIMETUSE AADRESS:Metsamees Toompuiestee 24 10149 TallinnTelefon 676 [email protected] www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:Katre RatasseppTOIMETAJA:Kristiina HangaKEELETOIMETAJA:Tuuli KaalepDISAINITIIM:DFIdentity Matters & Visual Affairs™TRÜKK: AktaprintTIRAAŽ:3300KAANEFOTO: Siim Lõvi (esikaas)Rando Kall (tagakaas)LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID: [email protected]

Ajakiri Metsamees on trükitud paberile CyclusOffset (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES JUUNI 2015 NR 2 (123) 16. AASTAKÄIK

lk 7

Matkatee teine haru täies pikkuses valmis

Marko Pomerants avab kaartelk 23

Elistveres tehakse emmegraafikutlk 27

Murrame müüte metsaselektsioonistlk 11

Eestlaste lemmikmetsadlk 33

2

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 2 (123) juuni 2015

Juhtkiri

Värske uuringu kohaselt arvab üle poole Eesti elanikest, et viimase 50 aastaga on Eestis metsa vähemaks jäänud ning et metsa raiutakse rohkem kui seda juurde kasvab. Kumbki väide ei vasta tõele. Eestimaa pole viimase saja aasta jooksul olnud nii roheline kui praegu ning puidu juurdekasv ületab raiutava puidu mahu. See on tark metsamajandamine – kasutada meie „rohelist rikkust” nii, et see ei toimuks tulevaste põlvede arvelt. Umbes sama meelt on tegelikult ka enamik eestimaalastest – uuringu järgi, millest saab pikemalt lugeda lk 17, arvab 58% vastanuist, et kui metsa raiutakse lubatud mahus ja kohas, on see normaalne osa metsa eluringist. 37% meelest tuleks Eesti ainsat taastuvat loodus-vara veelgi enam ja targemini kasutada – lubatud raiemaht ära kasutada, võsa küttematerjaliks teha jne. Elanikkonnast 5% arvates on mets püha ja seda ei tohiks üldse puutuda. Kui viimase väite esimese poolega võib nõustuda, siis kuidas tuleneb sellest loogiliselt lause teine pool? Aga eks igaühel ole õigus oma veendumustele. Väljakujunenud hinnangud ja arvamused maailma asjade kohta on konstruktsioonid, mida me ise loome ja toidame ning mida me ise ka lõhkuda saame. Piiride ja lahterdustega, mis meie peades metsale mõeldes tekivad, tegeleb ka seekordne Metsamees. Katsume pilti n-ö laiemaks venitada.

Ühelt poolt kutsume häid lugejaid päevi kestvale rännakule RMK pikal matkateel ning tutvustame, millised on eestlaste lemmik metsa-maastikud, teisalt teeme tutvust juurepessi ja kooreüraskiga, sest eks ole neilgi looduses täita oma roll. Tutvustame Elistvere loomapargi „emmegraafikut”, aga toome sisse ka akadeemilisemaid noote ja esitleme RMK rahastuse saanud uusi teadusprojekte. Kutsume kõiki kaardistama loodus- ja pärandkultuuriväärtusi ning võtame sealsamas maha hirmu, et paremate kasvuomadustega metsapuude valimine on ohuks meie metsade mitmekesisusele. Ajakirja

küsimustele vastab värske kesk-konnaminister Marko Pomerants ning oma retkest Teravmägedesse, kus muuhulgas hoitakse tallel ka maailma kultuurtaimede seemne-

varu, kirjutab rännumees Timo Palo. Tema oma-korda on RMK Võrumaa metsaülema Agu Palo poeg, mis ei oma küll antud hetkel muud tähtsust kui kinnitab seda, et kõik teemad on otsapidi seo-tud ning kõik mõjutab kõike. Tähtis on tasakaal. Tasakaalus olekule aitab alati kaasa käik loo-dusesse. Ja kui metsas olles ei suuda siiski nuti-seadmest loobuda, tõmmake sinna RMK äpp või vaadake veebilehte www.rmk.ee/eluring. Saate kiirelt ülevaate, mis töid metsas tehakse ning miks. Ilusat suve ja hoidke ikka metsa poole!

Katre RatasseppRMK kommunikatsioonijuht

Müüte murdes

Suvel hoidke ikka metsa poole.

3


Uudised

RMK teadusnõukogu valis välja uued teadusprojektid, mida rahastatakse kolme aasta jooksul kokku enam kui 600 000 euroga.

Tartu Ülikooli teaduri Lauri Varese juhtimisel hakatakse uurima lehtpuidu konverteeri-mist kõrge väärtusega kemikaa-lideks, mis leiaksid kasutamist materjali-, keemia- ja farmaatsia-tööstuses, näiteks rinnavähi ravis, taimekaitsevahendina

männikärsaka tõrjes või kosmeetikas. Eesti Maaülikooli dotsendi Veiko Uri eestvedamisel võe-takse vaatluse alla harvendus-raie ja lageraie mõju metsade süsinikuringele, keskendudes kaasikutele ja männikutele. Projekti tulemusena antakse soovitusi metsade majanda-miseks nii, et see tagaks puistute suurema süsinikusidumise. Kolmandana sai toetust Tartu Ülikooli professori Meelis Pärteli

juhitav projekt, mis keskendub nutikale elurikkuse kaitsele Eesti loodus- ja majandusmetsades. Projekti käigus töötatakse välja elurikkuse mõõdikute süsteem, mille abil on võimalik hinnata kaitse- ja majandusmetsade võrgustikku ning pakkuda eks-pertidele tuge metsa majanda-mist ja elurikkuse kaitset ühen-davate tegevuste planeerimisel. Kokku esitati RMK teadus-nõukogule 18 rakendusuuringu rahastamistaotlust. (MM)

Uued metsandusuuringud tegelevad tööstuse, süsinikuringe ja elurikkusega

MägrakaamerajälgijadpisipereootusesRMK looduskaamera Saare-maal on taas vaatluse alla võtnud mägrapaari ja erine-valt eelmise aasta vaikelust lubavad praegused märgid loota ka perelisa.

Mullu polnud mäkrade uru ees näha just palju sagimist – mägra-emand Kadi poegi ei toonud ja

seetõttu luusis nii tema kui ka tema nimetu kaaslane rohkem kodust eemal. Sellel kevadel paistavad lood olevat aga teist-moodi. „Mägramaja on juurde saanud ühe ümmarguse uruava, Kadi tassib pessa kuivanud puulehti, kulu ja sammalt ning mägrapaar on oma tähtsate toimingute kõrval leidnud aega

ka üksteiselt kirpe otsida ja oma kõhtu sügada,” loetles zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt märke mäkrade hoogustunud pereelust. Mägrapojad sünnivad tavali-selt märtsis-aprillis ja tulevad urust välja umbes kahekuusena. Seetõttu peab Tiit Hunt küllalt tõenäoliseks, et pojad on pesas juba sündinud ja varsti saab neid näha ka RMK looduskaameras. Sealjuures on mäkradele iseloo-mulik loote arengus mitmeid kuid kestev seisak ehk latentsus-periood. See tähendab, et täna-vused pojad võivad olla olnud ema kõhus ootel üsna pikalt – ehk isegi eelmise aasta 9. juu-nist, mil paaritumist ka RMK looduskaameras näha sai. Kadi raadio ettepanekul sai looduskaamera ees toimetav emasmäger endale nimeks Kadi, isasmägra nimeks on RMK Facebooki lehel pakutud Aksel, Margus, Tõnis, Vladislav või Kadislav. (MM)

KOOS:Selaastalnäitabmägrapaarendlooduskaamerajälgijatele oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Suurem tõenäosus loomakesi kohata on kella 18 ja 21 vahel.

Foto

: TIIT

HU

NT

4


Uudised

Oandul avati pärandkultuuriradaLääne-Virumaal Oandul avati mai keskel 3,4 km pikkune pärandkultuurirada.

Looduskeskuse õuel algaval ja lõppeval rajal on 28 vaatamist väärivat objekti koos infotahv-litega eesti ja inglise keeles. RMK Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul külvati raja „seeme” tegelikult juba 2007. aastal, kui RMK pärandkultuuri spetsialist Triin Kusmin looduskeskuse ümbru-ses inventuuri käigus üle 100 pärandkultuuri objekti kirja pani ning osa neist ka tähistatud sai. „Meie metsades leidub üllatavalt palju eelmiste põlvkondade elu

ja töö jälgi – kiviaedu, verstakive, piirikive,” räägib Tiina Neljandik. „Sinna on istutatud ka võõrpuu-liike ja rajatud kvartalisihte.

Metsa istutatakse aina rohkem külmikutes hoitud taimiSel kevadel pani RMK riigi-metsa kasvama 18,5 miljonit taime ehk 14 puud iga Eesti elaniku kohta. Suure taime-vajaduse rahuldamiseks ja töö paremaks korraldamiseks kasutatakse aina rohkem külmutatud potitaimi.

„Mulda paneme taime nagu taime ikka, aga selleks, et kevadisel kiirel istutusajal oleks metsa saata piisavalt taimi, oleme haka-nud potitaimi sügisel suurtesse külmikutesse „ootele” panema,” selgitas RMK taime- ja seemne-majanduse valdkonna juht Esko Krinal. Taimi hoitakse üle talve miinus kahe kuni miinus nelja kraadises külmas. „Nii saame kevadel, kui on kiiresti palju taimi vaja, need külmikust

Nüüd on neist kokku saanud terviklik tähistatud rada, kus huvilised saavad ise esivanemate pärandust avastada.” (MM)

21. SAJAND: Juba teist aastat kasutas RMK taimede veoks raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse kopterit.

sobival ajal välja võtta, üles su-latada ja metsa kasvama panna,” sõnas Krinal. Taoline töökorral-dus võimaldab pakkuda sügisel taimlates tööd rohkematele ini-mestele ja keskenduda kevadel

taimede pakkimise asemel uutele külvidele. 2015. aasta 10 miljonist män-nist, mis riigimetsa kasvama pandi, olid 9 miljonit potitaimed ja 1 miljon avajuursed taimed, potitaimedest 4,3 miljonit olid sügisest kevadeni külmikutes ootel. Kuuske istutati metsa 6,5 miljonit, külmas olid kõik potitaimed, mida oli 400 000. Kuus nädalat kestnud metsa-uuenduse hooajal pakkus RMK oma taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimesele. Kokku uuendab RMK tänavu metsa 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse loodusli-kule uuenemisele. Valdav osa istutusest tehti ära kevadel, ent umbes pool miljonit kuuske jäetakse ka sügiseks. (MM)

HEINALISED: Oandu looduskeskuse juurde on juba mitmendat aastat suveks heinalised palgatud. Juuli ja Maali, August ja Oskar on heinamaal ametis sügiseni – kui hein tehtud, näitavad nad külalistele vanu heinatööriistu.

Foto

: JAA

K N

ELJA

ND

IK

Foto

: ALA

R S

ÜD

A

5


Loodusfoto konkursil sai RMK eriauhinna Külli Kolina

AITA KAARDISTADA loodus ja pärandkultuuriväärtusi

Looduse Omnibussi kor-raldatud suure loodusfoto-konkursi võitis sel aastal Remo Savisaar fotoga tiibu puhastavast jäälin-nust. RMK eriauhinna sai Külli Kolina foto hommi-kusest metsast, ära märgiti ka RMK töötaja Jaak Nel-jandiku foto kaunitest Eesti käpalistest ehk öö-viiulitest. (MM)

Sellel aastal inventeerivad RMK metsakorraldajad 1617 katastri-üksust ligi 38 000 hektaril. RMK kodulehel on ära toodud inventee-ritavate maatükkide katastritunnus, suurus ja asukoht maakonna ja valla tasemel. „Kõik, kellel on infot seni kaitsmata väärtuste kohta nendel maatükkidel, saavad sellest RMK-le teada anda,” sõnas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Oodatud on info I ja II kaitsekategooria liikide ning kaitset väärivate koosluste, näiteks vääriselupaikade kohta.” RMK edastab saadud info Keskkonnaametile, kes seda kontrollib ja sobivusel keskkonnaregistrisse kandmiseks kinnitab. Maatükkide täpset asukohta saab nimekirjas toodud katastriüksuse tunnuse järgi vaadata Maa-ameti geoportaalist. Maa-ameti loodus-kaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses ja pärandkultuuri kaardi-rakenduses on võimalik vaadata ka teadaolevat avalikku infot maa-tüki kohta. RMK tuletab meelde, et selleks, et tagada liikide kaitse, ei näita keskkonnaregister ega Maa-ameti geoportaal tavakasutajale I ja II kaitsekategooria liikide täpseid leiukohti. Vajalikud vormid oma leidudest teadaandmiseks on üleval RMK kodulehel keskkonna rubriigis.

Alates aprilli lõpust saavadkõiksoovijadanda oma panuse loodus ja pärandkultuuri väärtuste kaardistamisse RMK hoole alla lisandunud maatükkidel.

Foto

: KÜ

LLI K

OLI

NA

VALGESOO: Võrratu kevadhommik linnulaulust kajavas metsas Valgesoo maastikukaitsealal Põlvamaal.

6


Uudised

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Jarek Jõepera

Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

Matkajate jalad saavad sel suvel täies pikkuses mõõta RMK pika matkatee teist haru ehk teekonda Peraküla, Aegviidu ja Ähijärve vahel. Peraküla-Aegviidu lõigu avamisega on matkatee võrgustikuga liidetud ka Lääne-Eesti.

LOOKLEB: Matkatee teine haru – kui startida Läänemaalt – algab Perakülast, kulgeb läbi ilusate rannamännikute ja kadastike ning põikab mere äärdegi välja.

7


Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis Peateemad

„Tasapisi, aga kindlalt oleme täitmas oma plaani luua Eestit läbivate matkaradade võrgustik,” märgib RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo. Uue haru valmimisega uuendab RMK ka pika matkatee kaarti, kuhu teine haru on täies mahus peale kantud. Netis saab RMK matkatee aga täiesti eraldi kodulehekülje, mis pakub senisest kiiremat võimalust infot hankida ja ka oma postitusi üles laadida.

Nagu varemgi, on ka nüüd matkateeks seotud seniseid radu ja olemasolevaid puhkeobjekte, kuid rajatud ka täiesti uusi puhkekohti ning otsitud ja tehtud uusi teid. Eelkõige puudutab viimatimärgitu matkatee seda osa, mis suundub Vihterpalust edasi Aegviidu poole, sest Nõva kandis kulgeb matkatee suuresti mööda olemas-olevaid radu ja objekte. „Haru iseloomustamiseks võiks öelda seda, et kohati on tegemist üsna tehnilise lõiguga. See tähendab, et maastik on mitmel pool päris niiske – Harjumaa on ju tasane maa – ja seetõttu ei ole mitmed lõigud jalgrattaga läbitavad,” viitab RMK loodusradade spetsialist Andre Kaur sellele, et ennekõike on matkatee mõeldud jalgsimatkajatele.

Mets, meri, küla, rabaMatkatee teine haru – kui startida Läänemaalt – algab Perakülast, kulgeb läbi ilusate ranna-männikute ning põikab vahepeal ka mere äärde. Nõva ümbrusest edasi läbib rada Keibu, Alliklepa ja Vihterpalu küla, viies sealgi mereni välja, ainult et hele liivarand on asendunud ARHITEKTUURIMÄLESTIS: Padise kloostri varemed.

Foto

: JAR

EK J

ÕEP

ERA

8


Peateemad Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

nüüd kiviklibuse pinnaga. „Edasi läheb tee ikka läbi männimetsa, kuni jõuab Harju-Ristile, kus asub omapärane kirik, mille tornist on säilinud üksnes pool, ja kus on ka Eesti vanim kirikukell, mis on pärit Padise kloostrist,”

kirjeldab Andre Kaur. Padise klooster on sel teel samuti uudistamist vääriv objekt. Väga põnev koht on Rummu karjäär, mis jääb matkatee äärde ning millest kindlasti niisama mööda kõndida ei maksa. Pärast Rummut läheb tee läbi Vasalemma alevi ja raudteejaama ning jõuab kasutusel oleva paekivikarjääri juurde, edasi aga Ohtu külla. Andre soovitab matkatee-listel kindlasti sisse astuda ka Keila linna servas asuvasse Harjumaa muuseumisse. Kuna kant on tihedalt asustatud, tähendab see, et edasi kulgeb matkatee küllalt pikalt kultuurmaastikul – mööda külavaheteid ja põlluservi.

Kummikud kottiJõgisoo külas saavad matkateelised kõndida lausa tee all – rada läheb Pärnu maantee alt läbi ning jõuab välja Metsanurme. „Edasi tuleb taas külamaastikku, kuni teisel pool Viljandi maan-teed jõuab rada jälle metsa, ja kohe päris süga-vasse metsa, ning tiirutab seal seni, kuni jõuab Paekna ja Nabala külasse,” iseloomustab RMK loodusradade spetsialist. Kandi eripäraks on rohked allikad ja neelukohad. Pärast Nabalat viib tee Saarte rabasse, Tuhala külla ja seejärel uuesti metsa, mis asub Pirita jõe ääres Kämbla loodus-kaitsealal. „See on huvitav mets,” räägib Andre Kaur. „Põlismetsailmeline haava-kuuse-männi segamets, meenutab Alutaguse laasi. Need rajalõigud võivad olla üsna mudased ja niisked, nii et matkajal võiks kummikud varuks olla.”

NAGU FILMIS: Matkatee läheb läbi ka Rummu karjäärist, mis on tõeliselt omanäoline koht.

Foto

: JAR

EK J

ÕEP

ERA

SADU KILOMEETREID PIKAD RAJAD

Oandu-Aegviidu-Ikla – 375 kilomeetrit

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve – 820 kilomeetrit

9


Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis Peateemad

Saula külas viib tee Tartu maantee alt läbi ja kulgeb mööda Pirita jõe kallast Kose-Uuemõisani, kust edasi kuni Alavereni saavad matkalised sammuda mööda vanu kruusa- ja metsavaheteid. „Pärast Alaveret on taas külad ja põllumaa, kuid Jägala jõe ääres jõuab tee metsa tagasi, kulgeb seal jõe kallast mööda, ületab jõe Vetla külas ja pöördubki Aegviidu poole,” räägib Andre Kaur. Nüüd on tegemist jällegi hõredalt asustatud pai-gaga – kuuse-männimetsaga, kuniks tee jõuabki Aegviitu välja. Rada on looduses tähistatud matkatee teisele harule omase sümboolikaga – valget-rohelist-valget värvi märkidega, samuti kilomeetriposti-dega, millel on kirjas haru nimi ja kui palju kilomeetreid on haru otspunktidesse.

Uued lõkkekohadAndre Kauri sõnul rajati uuele harulõigule ka kuus uut peatuskohta: Vihterpalu lõkkekoht, mis asub Vihterpalu mõisast lõunas maantee-äärses jõekäärus, samuti Padise lõkkekoht, mille asu-kohta sobib hästi iseloomustama ütlus „kloostri taga metsas”. Uus peatuskoht tehti ka Ohtu külla, sealse mõisa lähedusse ning uuteks peatuskohta-deks võib nimetada ka Metsanurme külas teine-teisest 500 meetri kaugusel asuvaid lõkkekohti. Sealse õpperaja osana olid need ka varem olemas. Järgmised lõkkekohad leiab Saarte rabast Kiili vallast ning Kose vallast (Saula lõkkekoht). Uus lõkkekoht on tehtud ka Alavere küla lähis-tele. 192 kilomeetri pikkusele RMK matkatee haru teisele osale jääb kokku 13 peatuskohta, mis asuvad üksteisest päevateekonna ehk 10–25 kilomeetri kaugusel.

Matkateelise päev ja passUue teelõigu ametlikuks avamispäevaks on plaa-nitud 13. juuni, mil RMK korraldab Perakülas perepäeva laadis matkateelise päeva. Sinna on oodatud nii senised kui ka tulevased matkateeli-sed kogemusi vahetama ja infot hankima. Sellel üritusel on kõigil soovijail võimalik esimestena maailmas saada endale ka RMK matkateelise pass. „Matkateelise passi mõte on väärtustada neid ini-mesi, kes on võtnud ette RMK matkatee läbimise,” selgitab Marge Rammo. Matkajad saavad passi koguda templeid, mis võimaldavad neile RMK looduskeskustes erinevaid matkal tarvilikke hüve-

sid. Matkapäevale tulijatele on pass tasuta, hiljem tuleb selle omandamiseks maksta väikest tasu. Marge Rammo märgib, et RMK loodushoiu osa-konna eesmärk rajada läbi Eesti kolmest harust koosnev matkatee võrgustik on kahe haru valmis-saamisega kahe kolmandiku osas täitunud. Tööde järgmine etapp saab olema kolmanda haru rajamine Kirde-Eestist Lääne-Eestisse. Matkatee kõikide harude sõlmpunktiks on ja saab olema Aegviidu.

Start ka pealinnastMarge Rammo sõnul peavad osakonna töötajad praegu plaani, kuidas ühendada Aegviiduga Toompuiestee ja Viimsi teabepunkt, et ka välismaalt saabuvad matkasellid saaksid pikka matkateed avastama minna. „Oleme kogenud, et ka mujalt tulnud matkasõprade hulgas muutub matkatee üha popu laarsemaks,” põhjendab ta. Aga et eelkõige saabuvad nad esmalt just pea-linna, ongi tarvis stardiplatsi, kust saada infot matkatee kohta ning pikemat retke alustada. Matkatee esimese haru Oandu-Aegviidu-Ikla avas RMK kolm aastat tagasi, aasta hiljem sai valmis teise haru esimene osa Aegviidu-Ähijärve ja nüüd siis ka selle teine osa. Ehkki matkatee on pigem mõeldud jalgsimatka-jatele, on see osutunud menukaks ka jalgratturite seas. Et ka neile võimalus anda, on RMK mitmes kohas jalgratturitele eraldi marsruudid loonud, et rattaga laudteed mööda ei sõidetaks. RMK soovib matkatee kõik kolm haru valmis saada 2018. aastaks, mil Eesti Vabariik tähistab oma sajandat sünnipäeva. „Siis korraldame ka suure matkaürituse, kus Aegviidus antakse start matkatee erinevatesse suundadesse,” avab Marge Rammo tulevikuplaane.

PULBITSEB: Saula siniallikad.

Foto

: JAR

EK J

ÕEP

ERA

10


Peateemad Matkatee teine haru sai täies pikkuses valmis

MÜÜT: Metsaselektsioon vähendab metsade geneetilist mitmekesisust. Geneetilist varieeruvust on kõige enam võimalik mõjutada kloonide arvuga seemlates, mis raja-takse puistutest väljavalitud plusspuudelt varu-tud pookeokstega või järglaskatsekultuuridest valitud paremate omadustega plusspuude järg-lastelt varutud pookeokste ehk poogenditega. Ühe plusspuu või valitud järglaspuu vegetatiivne järglane (identsete geenidega kloon) on seemlas, sõltuvalt selle suurusest, esindatud ühe kuni mõnekümne vegetatiivse järglasega. Seemlaid rajatakse nii, et kui parimate oma-dustega puud (täpsemalt nende vegetatiivsed järglased) pannakse üksteise kõrvale kasvama, peaksid nad ristudes andma metsamajanduse mõttes paremate omadustega järglasi (seemet) kui seda saaks tavapuistust. Eestisse rajatud ja rajatavad kuuse- ja männiseemlad on vabatolm-lemisega ning hoolimata sellest, et idee kohaselt võiksid poogendid vaid üksteisega ristuda, satub seemlatesse, sõltuvalt aastast ja asukohast, keskmiselt pool õietolmust väljastpoolt seemlat. Kõige suurema tõenäosusega on õietolm pärit läheduses kasvavatelt sama liigi puudelt. See tõstab geneetilist varieeruvust. Ka väljastpoolt tuleva tolmuta ei ole seemla-test varutud seemnete ja seega ka neist kasvanud taimede varieeruvuse tase looduslike puistutega võrreldes madalam, kui seemlas on kasvamas vähemalt 20 klooni poogendid. Seemlatest varutav seeme ei saa ka sel põhju-sel madala varieeruvusega olla, et plusspuud on valitud küllaltki suurelt alalt, Eesti puhul peaaegu

kõigist piirkondadest. Seega – RMK ja Eesti Maaülikooli metsaselektsiooniprogramm on loodud metoodikaga, mis ei too ohvriks metsa-taimede geneetilist varieeruvust.

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Tiit Maaten, Jüri Pere

Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseksEesti Maaülikooli metsabioloogia spetsialist ja metsaselektsiooni programmi projektijuht Tiit Maaten lükkab ümber metsaselektsiooniga seotud müüdid ja kinnitab, et parimatest parimate omadustega puude järglaste metsa istutamine ei ohusta meie metsade mitmekesisust.

PLUSSPUU: Selline ta on – parimatest parimate omadustega mänd Pikasillas.

Foto

: TIIT

MAA

TEN

11


Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks Peateemad

MÜÜT: Metsaselektsioonil on tugevad ühised jooned näiteks tõu- või sordiaretusega: mõned loomatõud on teatud haigustele vägagi vastuvõtlikud, sama on täheldatud paljude sorditasemeni aretatud taimede puhul. Kui metsakultiveerimismaterjali tootmiseks kasu-tatakse piisava kloonide arvuga vabatolmlemisega seemlaid, siis sellist ohtu ei ole. Erandina tuleb siinkohal välja tuua hübriidhaab, mis on kunstlik ristand ja mida kasvatatakse istandikes kloonidena.

MÜÜT: Metsaselektsiooni valik ei ole looduslik ja muudab metsad ühetüübiliseks. Mida tähendab looduslik valik? Esmalt seda, et tuultolmlemise puhul valib loodus selle tolmu ja õie, mis kokku saavad. Sama leiab aset ka kuuse- ja männiseemlas. Teine oluline valik toimub siis, kui seemned on valmis ja maapinnale jõuavad. Kõige oluli-sem valikukriteerium on konkreetne koht, kuhu seeme langeb – kas seal on võimalik idanema ja kasvama hakata või mitte. Kui võrrelda seemne-aastal puul valmivat seemnehulka sellega, kui paljudel neist on võimalus kasvama hakata, siis on see väga väike, sest seemned ei satu kasva-miseks sobivasse kohta. Sel valikul ei ole erilist seost geneetikaga. Kui loodusliku uuenduse teel tekkinud uuen-dus jõuab sellisesse ikka, kus puudel tekib oma-vaheline konkurents, siis suurem tõenäosus ellu jääda on neil puudel, millel on konkurentidega

KAS RMK TÕESTI RAJAB PUUPÕLDE?

Andrus Karnau „Riigimetsa puupõllud” Postimees, 5. detsember 2014: „Puude kiiremini kasvama paneku meetodid on üsna ehmatavad. Esiteks tahab RMK hakata puutaimi kasvatama vaid geneetiliselt valitud materjalist. Mis tähendab seda, et 60–70 aasta pärast kasvavadki riigi-metsas vaid valitud geneetilise materjaliga puud. Sirge ja veatu puu, mis trotsib kõiki haigusi”. Tiit Maaten: Kui esitatud väiteid kasvõi hüpotee-tiliselt püüda ette kujutada, siis tuleks vähemasti riigimetsas järgmise 70 aasta jooksul eranditult kõik puud, ka kaitsealadelt, raiuda ja asendada seemlatest varutud seemnete külvamisega või nimetatud materjalist kasvatatud taimedega. Eestis on kehtimas piisav hulk õigusakte, et sellise müüdi realiseerumine tõeks ei saaks. Samuti on ebaõige väide, et metsaselektsiooni teel suude-takse tagada vastupidavus kõikidele haigustele ja vigadele. Seemlatesse paljundatakse välimuse järgi valitud, heade omadustega puud, millel ei ole valimise hetkel täheldatud haigusi, see aga ei tähenda, et sellise puu järglased on kohe kõikidele haigustele resistentsed.

MÄNNID: Värskelt istutatud katsekultuur Nohipalos.

võrreldes rohkem toitaineid ja vett ning parem geenikomplekt. Kui metsakultiveerimise eesmärgil varutakse seemet kas puistust või seemlast, siis antakse

Foto

: TIIT

MAA

TEN

12


Peateemad Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks

palju enamatele seemnetele taimlas võimalus kasvama hakata. Loodusliku protsessiga võrreldes on erinevus selles, et seemnete kasvama hakkamiseks sobivate kohtade valiku etapp jääb vahele, hilisem omavaheline konku-reerimine on samaväärne. Kuna puistutest ja seemlatest varutud seemne-test kasvavad samaväärsed metsakultuurid, ei saa metsaselektsiooni süüdistada selles, et see muudab metsad ühetüübiliseks. Nii geneetilise varieeruvuse kui ka metsade ühetüübiliseks muutumise seisukohast on oluline märkida sedagi, kui suurtel aladel Eestis metsa-selektsiooni teel parendatud metsakultiveerimis-materjali kasutatakse. Teatavasti tehakse kultivee-rimistöid üldjuhul lageraiealadel. Hetkel kehtivas Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 on seatud eesmärgiks, et metsauuendustöid tehtaks vähemalt poolel uuendusraie aladest. Viimaste aastate keskmine, riigi- ja erametsade peale kokku, on suurusjärgus üks kolmandik. Seega jääb mär-kimisväärne osa uuendusraie aladest looduslikule uuenemisele ning mure metsade ühetüübiliseks muutumise ning metsaressursi geneetilise variee-ruvuse vähenemise pärast ei ole tõsiseltvõetav.

MÜÜT: Puude omadusi mõjutatakse geneetiliselt soovitud suunas. Nii ongi! Konteksti õigeks mõistmiseks on vaja-lik selgitada, miks seda tehakse. Läbi aegade, mil inimene on metsa majandanud, on kõige ihaldusväärsemateks olnud sirged ja hea kasvuga puud. Need on kõige sobivamad ehitusmaterja-liks, samuti on neist saadavat sortiment lihtsam transportida kui näiteks erakordselt kõveraid

MÄNNI KATSEKULTUURIDE RAJAMINE LÕPUSIRGEL

RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna juha-taja Esko Krinali sõnul on männi katsekultuuri rajamine jõudnud lõppjärku, kolme aasta jooksul on katsesse istutatud 236 puu järglased. Sel keva-del istutatakse katsesse 110 parimatest parimate omadustega männi järglased ning külvatud on ka viimased 144 puu järglased, mis istutatakse järgmise aasta kevadel. „Seega pannakse kokku männikatsesse kasvama 495 puu järglased, mis on pärit 167-lt uuelt plusspuult ja 328-lt seemla-kloonilt,” räägib Krinal. Männi katsealad asuvad Pärnumaal Pärnassaares, Saaremaal Mändjalas, Ida-Virumaal Tarumaal ja Põlvamaal Nohipalos. Samuti on RMK algust teinud kuuse katsealade rajamisega. Hetkel on olemas 252 katsepuu seem-ned 144-lt uuelt plusspuult ja 108-lt seemla puult. „Selle aasta juunis teeme esimeste 138 kuusepuu järglaste külvid saamaks taimi, mida plaanime katsesse istutada 2017. aastal,” selgitab Krinal. „Järgmisel aastal külvame ülejäänud 114 kuuse-puu seemned.” Uue kuuse-seemneaasta saabu-des on kavas varuda veel puudu olevad seemned. Millal see juhtub, on võimatu paika panna, sest kuusk kannab käbisid väga ebaühtlaselt. Viimati oli üsna hea käbiaasta kaks aastat tagasi. Kuuse katsealad asuvad samuti Pärnassaares ja Tarumaal, aga ka Lääne-Virumaal Kullengal, Viljandimaal Päril ja Räpinas.

SIRGUVAD: Parimatest parimate omadustega mändide järglased. Esialgu veel istutuskastis.

mände saartel või rannikualadel. Sirgest notist lõigatud pakku on kirvega lihtsam lõhkuda kui mõnest jändrikust saetud pakku. Seega on ka kõige algelisem metsamajandus olnud tege-likkuses metsapuude geneetiline mõjutamine, aga pigem teadmatus või ebasobivas suunas. Näiteks tüve sirgus on hästi päritav omadus, aga kui populatsioonist pidevalt sirgemaid puid välja raiuda, suureneb kõveramate osatähtsus. Just neile jääb looduslikult tekkiva uuenduse puhul võimalus järglasi anda ja kõvera tüve kuju-nemisele kaasaaitavaid geene edasi pärandada. Samalaadset tendentsi näeb ka tänapäeval. Raiestikele jäetakse nii seemne- kui ka säilik-puude nime all kõveraid ja halvakasvulisi puid, mis oma geene uuele metsapõlvele pärandavad. Metsapuude geneetilise mõjutamisena tuleb mõista ka harvendusraiet.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

13


Murrame müüte – metsaselektsioon ei muuda metsi ühetüübiliseks Peateemad

eelkõige seda, et suur hulk väärtuslikku puitu – tüve alumisest osast saab kõige hinnalisemat materjali – läheb raisku. Kahjustuse likvideeri-misel on esmaseks abinõuks muidugi raie ning see võib vajalikuks osutuda enne küpsusvanuse saavutamist. Üldse on kuuse raievanus RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul viljakates kasvukohtades liiga kõrge. „On päris selge, et kuuse raievanuse korral on metsaseadusse sattunud viga, mis vajaks parandamist. Leida mõni kuusik viljakal kasvu-kohal, mille vanus on üle 80 aasta ja kus ei ole juurepessu või mõnda muud kahjustust, on keeruline,” tõdeb Väät.

Kui ulukite puude kallal toime pandud „töö” on inimsilmale selgelt näha, siis seenhaigus juurepess põhjustab puutüve südamemädanikku, mis levib juurekaelast ülespoole. Puu juurdekasv peatub, puu muutub nõrgaks ja tormihellaks. Juurepessu kahjustus võibki tormimurrus või raiega ilmsiks tulla, kui paljastub pruuniks mädanenud puit. Eelkõige ründab seen – tungib puusse juurte kaudu – kuusepuid ning tegemist on kuuse-juure-pessuga, mis on viljakates kasvukohtades suur probleem. Mände ründab tavaliselt männi-juure-pess. Palja silmaga ei pruugi pessu avastadagi, kuid puu nakatumisele viitavad vaigujooks juure-kaelalt ja alt laienenud tüvi – kuusk läheb nn pasunasse, ja võra kahvatu värvus. Puud võivad ka grupiti ära kuivada. Männikutes on entomo-loog Heino Õunapi andmetel heaks juurepessu kahjustuse indikaatoriks kadakate kuivamine. Metsamajandajale tähendab pessukahjustus

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Enn Pilt, Jüri Pere

Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne Ulukite ja aeg-ajalt Eestimaad räsivate tormide kõrval kahjustavad meie metsi suuremal määral ka juurepess ja kooreürask. Saaremaal on end aga sisse seadnud nõmme-võrgendivaablane, kes on võimeline männipuud raagu sööma. Kahjurid nõrgestavad puistuid, nii et mets võib lõpuks hukkuda, ent nagu kõigel looduses, on ka neil oma roll täita. Saame kolme kahjuriga lähemalt tuttavaks.

KOLM ÜHES: Tormis murdunud puu paljastab oma juurepessu tõttu pruuniks mädanenud südamiku. Seda puud on lisaks kahjustanud veel ka külmaseen.

Seda, kui suur probleem on kuuse-juurepessu ja sellega seonduvalt ka üraski kahjustus Lääne-Virumaal, näitab hästi kahjustatud kuusikute osa kuuse kolme aasta arvestuslangi hulgas. Metsa-ülem Eerik Väärtnõu sõnul on kolme aasta jooksul plaanis lageraiesse võtta 540 hektarit kuusikuid, millest 487 hektarit on rohkem või vähem kahjustatud. Ka Väärtnõu märgib, et lahenduse tooks kuusikute raievanuse alandamine viljakates kasvukohatüüpides.

Foto

: EN

N P

ILT

14


Peateemad Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne

Möödunud aastal tegi RMK lageraiet umbes 500 hektari ulatuses metsakaitseekspertiiside alusel (põhjuseks mitte üksnes juurepessust põhjustatud kahju, vaid ka muu) puistutes, mis ei olnud saavutanud raiet lubavat vanust või diameetrit, sest eesmärk on kahjustatud metsad uuendada ning metsamaa potentsiaal ära kasutada. Pessust laastatud puude maharaiumisel tekib oht ka uue metsapõlve nakatumiseks, sest juure-pess levib peamiselt kändude kaudu. Abinõuna uuendatakse võimalusel juurepessust nakatunud puistu teise puuliigiga ja soodustatakse sega-puistute teket. Samuti on nakatumisohus hooldus-raietel kasvama jäävad puud, mistõttu RMK pritsib kändusid raie käigus loodusliku prepa-raadiga Rotstop, mis põhineb teisel seeneliigil – juurepessu konkurendil, samuti puitu lagundaval suurel korbikul. Korbiku eosed hõivavad kännu ja takistavad nii pessu levimist. Pritsimist saab teha siis, kui ööpäevane temperatuur on soojem kui viis kraadi. Mullu kasutati Rotstopi Väädi andmetel riigimetsas 1157 hektaril. Kuid nii nagu igal asjal on kaks otsa, nii ei puudu ka juurepessul oma kasulik roll looduses, sest ta aitab kaasa puidu kiiremale lagunemisele. „Orgaanilise aine lagundamine on looduses üle-üldse üks väga tähtis protsess,” viitab Eesti Maa-ülikooli dotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma.

KuusekooreüraskKuuse-juurepessu kahjustused on üsna tihedalt seotud teise olulise metsakahjustaja – kuuse-kooreüraskiga, sest ürask asustab nõrgenenud puid, sh tormimurdu, kui see koristamata jääb. Tavaliselt järgnebki tormidele üraskipuhang ja kui tormi murtud või heidetud kuused metsa vedelema jäävad, on see hea kasvulava üraski-tele. Sealt lendavad nad uutele aladele toituma, kahjustades ka tormist puutumata metsa. Üraskid elutsevad koore all niinekihis, toitudes sellest ja jättes maha kõverad käigud. Üraski-rüüste tagajärjel puu kuivab. Üraskitõrje seisu-kohast on oluline äsja asustatud (kevadel) ja nõrgestatud puud maha raiuda ja välja vedada. Kui üraskitel on kaks põlvkonda, siis võivad nad asustada puud ka suve teises pooles. Külmal ajal ei ole üraskipuid mõtet raiuda, sest ürask ei asu puus, vaid talvitub pinnases. Varem kasutati üraskite püüdmiseks riigimetsas ka feromoon-

püüniseid, kuid nüüd enam mitte, sest sellel pole siiski piisavalt suurt kasutegurit. Mullu tegi RMK metsakahjustuste likvideeri-miseks sanitaarraiet 7300 hektaril, raiudes kokku 150 000 kuupmeetrit. Aastate lõikes oli mullune sanitaarraiete maht Toomas Väädi sõnul üks suuremaid. Kaljo Voolma näeb kasulikku rolli ka üraskites – need aitavad vana metsa kiiremini eemaldada ja luua sellega võimaluse uue metsapõlve tekkeks. „Üraskeid ja nende tõuke söövad muidugi linnud, eriti rähnid,” sõnab Voolma. Üraskitel on ka palju teisi looduslikke vaenlasi, sh röövtoidulisi putukaid ja parasitoide. Heino Õunapi andmetel on näiteks kuuse-kooreüraski käikudest leitud 50 liiki röövputukaid ja 13 liiki parasitoide. Inimene on üraskite mustriliseks uuristatud puidu oma kasuks pööranud nii, et kasutanud seda näiteks mööbli valmistamisel. Üraskid on jõudnud ka näitusesaali – viimati jäädvustas

NAGU PILTKIRI: Kuusekooreüraskite näritud muster.

Foto

: JÜ

RI P

ERE

15


Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne Peateemad

nende loodud mustreid kunstilistele fotodele tunnustatud fotograaf Peeter Laurits, kes nime-tas üraskite käigumustreid näituse avamisel lausa üraskite sugupuuks.

NõmmevõrgendivaablaneKui juurepess ja kuuse-kooreürask on Eesti metsades teada-tuntud kahjustajad, siis esialgu vaid Saaremaal avastatud nõmme-võrgendivaab-lane on siinmail uustulnuk, kes registreeriti esmakordselt 2008. aasta juulis. Kahjuri avastas Keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna metsa-kaitse peaspetsialist Enn Pilt, kes metsaseiretükile minnes nägi, et umbes saja-aastased männid on raagu söödud. Hiljem tuli kahjustusi veelgi välja ning 2013. aastaks oli nõmme-võrgendivaablane laiendanud oma haaret 820 hektarile ehk neli korda suuremale alale kui putuka avastamis-aastal. Mullu kahjustusala ei suurenenud, sest vastsed püsisid maa sees peidus ja ootasid oma söömalaua – männiokaste taastumist. Kaljo Voolma sõnul on sel aastal oodata nõmme-võrgendivaablase väljalendu, kuigi siiani on kevad olnud väga jahe ja seega putukatele ebasoodne. „Möödunud sügisel

tehtud kontrollkaevete järgi oli võrgendivaablase kahjustusala raiestikel 44% võrgendivaablase vastsetest arenenud pronümfi staadiumisse ja valmis kevadel nukkumiseks ja valmikute välja-lennuks. Metsa all jääb ilmselt umbes kaks kol-mandikku vastseid veel aastaks diapausi ehk puhkeseisundisse,” selgitab Voolma. Mänd ei pruugi ühekordsel raagu söömisel küll hukkuda, kuid tema juurdekasv väheneb oluliselt, märgib Enn Pilt. Kahjustuste likvideerimiseks ei ole ka nõmme-võrgendivaablase rüüste korral teist abinõud kui lageraie. Mullu tehti Saaremaal seetõttu 120 hektaril lageraieid kahjustuse likvideerimiseks, millest 18 hektarit oli riigimets. Üldiselt on see putukas riigimetsi säästnud – mullu tuli ilmsiks kahju 2,2 hektaril, 2013. aastal 14 hektaril. Kaljo Voolma ütlust mööda on nõmme-võrgendi-vaablasel terve rida looduslikke vaenlasi, nii munaparasiite kui ka vastsetel ja nukkudel para-siteerivaid käguvamplasi, vastsekiinlasi ja teisi. „Mullas talvituvaid ja ka suveks sinna puhke-seisundisse jäänud vastseid söövad metssead. Samuti elavad võrgendivaablaste ja teiste mullas elavate putukate arvel mõningad ümarussid (nematoodid). Neid on kasutatud näiteks Soomes ka võrgendivaablase tõrjel, viitab Voolma. Linnud nõmme-võrgendivaablase vastsetest (ebaröövikutest) üldiselt eriti ei hooli.

Möödunud aastast tänavu 15. maini on RMK registreerinud olulisi kahjustusi kokku 11 210 hektaril. Tervete puude rinnaspindala on sellisel juhul alla minimaalse lubatud harvendusraie raiejärgse alamäära.

Olulised kahjustused RMK metsades perioodil jaanuar, 2014 – mai, 2015

ha probleemseim metskond

põder 8563 Järvamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa

juurepess 1519 Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa

kooreürask 857 Järvamaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa

kobras 242 Viljandimaa, Valgamaa, Raplamaa

hirv 26 Hiiumaa, Saaremaa

metskits 10,5 Järvamaa, Tartumaa

männivaablane 2,2 Saaremaa

RAAGUS: Nõmmevõrgendivaablase okastest paljaks söödud männid Saaremaal.

Foto

: EN

N P

ILT

16


Peateemad Metsakahjurite välimääraja: kaks tavapärast ja üks erakordne

KOMMENTAAR

Mida Eesti inimene RMKst ja metsamajandamisest arvab?Uuringufirma Faktum & Ariko tehtud uuringust selgus, et RMK tuntus on kõrge ja kuvand looduspuhkuse- ja -kaitsekeskne. Üllatavaid tulemusi näitasid arvamused Eesti metsarohkuse kohta.

RMK tellitud uuringu eesmärgiks oli hinnata RMK tuntust ja kuvandit ning saada parem ülevaade sellest, mida inimesed Eesti metsade olukorra ning metsatööde kohta teavad ja arvavad. Küsitlus toimus märtsis 2015 ning selles osales 1000 inimest vastavalt elanikkonna üleriigilisele proportsio-naalsele jaotusele soo, vanuse, suhtluskeele ja elukoha lõikes. RMK-d kui organisatsiooni teab või on sellest kuulnud 92% küsitletutest. 2013. aasta sügisel oli vastav näitaja 86%, nii et tulemus on kõrge ja mõne-võrra ka paranenud. Keskmisest veidi madalam on tuntus vanemate inimeste (65+) ja venekeelse elanikkonna seas, kuid ka viimases rühmas on tuntus aastatega kasvanud. Vastajatel paluti RMK tegevust hinnati esmalt spontaanselt (millega RMK tegeleb?), seejärel aga ette antud tegevuste loetelu põhjal. Spontaanselt seostusid RMK-ga metsa kaitsmine ja

kontroll ning metsahooldus, suhteliselt palju nimetati ka vaba aja veetmise korraldamist ja metsa istutamist. Etteantud tegevuste loetelust seostati RMK-d enim uue metsa rajamise (95% vastanuist teadsid, et RMK sellega tegeleb) ning puhkekohtade ja matka-radade rajamisega (93%), neile järgne-sid metsataimede kasvatamine (84%), metsaraie ja puidu müük (80%) ning looduskaitsetööd (79%). Kahe aastaga on mõnevõrra langenud RMK seosta-mine metsataimede kasvatamise, loodushariduse jagamise (75%) ja pärandkultuuri kaardistamisega (30%). RMK-ga seostuvate tegevuste kõrval uuriti ka RMK kuvandit ehk seda, mil-lised emotsioonid ja mõtted vastajatel RMK-le mõeldes tekivad. Levinuimaks spontaanseks mõtteks/emotsiooniks seoses RMK-ga on metsapuhkus ja turism, seejuures isegi enam kui 2013. aastal. Järgnevad sellised üldmõisted nagu mets, loodus, kaitse ning

Kalev PettiFaktum ja Ariko uuringutejuht

17


Kommentaar Peateemad

säilitamine/hoolitsemine ehk kokku-võttes võib öelda, et RMK spontaanse kuvandi põhikomponentideks on metsapuhkus ning metsa kaitse kõige laiemas tähenduses. Etteantud märksõnadest on tugevai-maks RMK-le omistatavaks omaduseks loodusega arvestav ning vajaliku töö tegija. Mõlemaga oli kindlaid nõustu-jaid 69%. Järgnevad märksõnad aktiiv-selt tegutsev (64%), hooliv (55%) ja avatud (46%). Kõige vähem seostati RMK-d olulise tööandja rolliga (28%), mis on samal tasemel 2013. aastaga. Tänase metsanduse kaheks pea-miseks probleemiks peavad Eesti inimesed liiga suurt raiemahtu ning röövraiet. Esimest nimetab suurima probleemina 30% ja tähtsuselt teiseks 10% küsitletutest. Röövraiet nimetas suurimaks probleemiks 28% ja teiseks probleemiks 15%. Mõlemad olid peamised probleemid ka 2013. aasta uuringus ning kui liiga suure raiemahu märkimine on jäänud endisele tasemele, siis röövraiet nimetatakse seekord veidi vähem. Oluliseks probleemiks peetakse ka metsade ebapiisavat uuendamist pärast raiet (peamise probleemina nimetab seda 21% ja teise probleemina 35%), kusjuures võrreldes 2013. aastaga on selle probleemi nimetamise sagedus veidi kasvanud. Suurt erinevust era- ja riigimetsade majandamisel nimetab peamise probleemina 10% ja teise probleemina 21%, mis on samuti märkimisväärne. Uuringus testiti ka vastanute tead-misi metsandusest laiemalt. Selgus, et

61% elanikkonnast arvab, et viimase 50 aasta jooksul on Eestis metsa kogu aeg vähemaks jäänud, metsade pindala suurenemist (ehk õiget vastust) märkis ära vaid 9%. Kõrvutades mõttes met-sade juurdekasvu ja raiet, arvab 56% elanikkonnast, et metsa raiutakse roh-kem kui seda juurde kasvab (vt info-kasti). Paludes inimestel kirjeldada oma suhtumist raiesse, arvas 58% vastanuist, et kui raiutakse lubatud kohas ja mahus, on see normaalne osa metsa eluringist. 37% vastanuist arvas, et Eesti ainsat taastuvat loodus-vara tuleks veelgi enam ja targemini kasutada – lubatud raiemaht ära kasu-tada, võsa küttematerjaliks teha jne. Vastanuist 5% arvas, et mets on püha ja seda ei tohiks puutuda. Keskmisest enam on neid noorimas rühmas (10%) ja venelaste seas (12%).

Eesti kaetus metsaga on praegu oluli-selt suurem kui see oli 70 aastat tagasi, kust pärinevad esimesed tänasega võrreldavad andmed. Aastaraamat „Mets 2013” andmeil oli 1942. aastal metsamaad 1 473 000 ha, 2012. aas-tal oli vastav näitaja 2 234 000 ha.

Tõele ei vasta ka inimeste kartus, et metsa raiutakse Eestis rohkem kui seda juurde kasvab. Keskkonna-agentuuri välja antud „Mets 2013” kohaselt oli Eesti metsade tegelik raie-maht 2013. aastal era- ja riigimetsas kokku alla 10 mln m³, metsa juurde-kasv aga 11 mln m³.

RAIE KÜLL, AGA MILLINE: Etteantud piltide ja raieliikide põhjal tundsid 72% vastanuist ära pildi, kus kujutati uuendusraiet (vasakul). Valgustusraie (keskmine) tundsid ära 48% ja harvendusraie (paremal) 51% vastanuist.

Foto

d: R

AND

O K

ALL

18


Peateemad Kommentaar

PARTNER

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

Krisvalde abiga pannakse Virumaal kasvama uus metsapõlv

OÜ Krisvalde omanik Lii Amer ja tema töötajad panevad igal kevadel Ida-Virumaa metsa kasvama tuhandeid puid. Istutus-hooaja lõppedes haarab Lii aga võsasae ning asub RMK-le metsa uuendust hooldama.

JÕUKOHANE: Lii Amer metsaistutust ega kultuurihooldust raskeks tööks ei pea.

19


Partner Peateemad

„See töö ei ole raske,” ruttab Lii ennetavalt kinnitama. „Käisin linnas postitantsu trennis, vaat see oli raske. Nagu oleks kaheksa tundi jutti võsasaega töötanud,” võrdleb ta muigamisi, ise samal ajal kätel ja labidal nobedalt käia lastes. „Teises trennis ronisime posti otsa. Õpetaja ütles: „Sa ronid nagu Tarzan, tule alla ja roni nagu naine. See naiseks olemine oli palju raskem,” muheleb Lii. Aprilli viimasel päeval, kui Metsamees metsaistutajatega kohtub, on Liil ja veel kuuel kamraadil Kaukvere lähistel käsil üsna vesine lank, nii et istutajail tuleb kraavide vahel lavee-rides otsida kõrgemat kohta, kuhu taim kasvama panna. Naise ütlust mööda pole niisugune lank

aga midagi eriskummalist ja hoolimata vesisest jalgealusest sujub istutamine üsna lobedalt. Ikka labidaga avaus maasse, kuusk sisse ja taime ümbrus jalgadega kinni. Kuuske ladvast siku-tades proovib istutaja, kas taim sai kindlalt maasse. Liiga lõdvalt isutatud taim võib ära kuivada, niisamuti ei pruugi kasvama minna liiga tugevasti kinni trambitud puu. Liil ja tema kaaslastel algas töö kell 7 ning plaanis on maha istutada kõik 6000 taime, mis metsakasvataja Silver Sellik neile valmis pannud ja kohale toonud on. Ööseks taimi lankidele ei jäeta – võidakse ära varastada, ütleb Lii – ja see-tõttu toob metsakasvataja taimed varahommikul langile. Kirjeldatud vesisele alale läheb 2200

LANGILE: Labidas ja taimed ämbriga pihku ning otsi kohta, kus sa saad taime mulda pista.

20


Peateemad Partner

kuuske ning seitsmel inimesel kulub selleks paar-kolm tundi. Rohkem aega kulub aladel, mis on vesised või kus oksad on langile jäetud. „Kõige kiiremini saab istutada potimändi liiva-sele maale,” kinnitab Lii, tõdedes, et istutus-kiirus sõltub muidugi ka istutaja vilumusest.

Varajane kevadTänavu algas istutushooaeg varakult, juba 8. aprillil. Sellest päevast alates on Lii töötanud ilma puhkepäevadeta. Nagu igal aastal, alustati ka tänavu kasest, seejärel tulid potimännid ja siis paljasjuursed kuused. Kui potimändi istutatakse toruga ja istutaja

võtab taimi keha külge kinnitatud kastist, siis kuuski tassitakse 20-liitrise plastämbriga, mil-lesse mahub korraga 150 taime. „25 taime võtan korraga kätte,” selgitab Lii. Võttes korraga langile kaasa vähe taimi, jäädki edasi-tagasi saalima, aga istutamise eest tasutakse tükikaupa ning langi oludest hind ei sõltu. Aastatepikkusest metsatööst on Liil pajatada mitmeid lugusid. Näiteks ühel aastal uppus Viru-nurmes 700 meetrit enne lanki ära ATV, millega taimi kohale toimetati, ning taimekotid tuli üle kraavide hüpates kohale viia. „Vettekukkumist tuleb ka ette,” nendib naine, meenutades, kuidas mullu sügisel metsahooldus-töödelt naastes ja kraave ületades selgus keset purret, et see ei peagi. Õnneks polnud vesi kraavis väga sügav. Metsloomi näeb metsatöödel samuti. Juba käis äsja istutatud langil põder ja ühel päeval kõndis karu üle tee. Päevad metsas võivad kujuneda väga pikaks. Näiteks siis, kui ilmad on soojad, ei anna tööga venitada ja kogu istutustöö peab lühikese ajaga

MÄRG: Sel langil ükski istutaja küll vette ei sulpsatanud, kuid aastate jooksul on sedagi ette tulnud.

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

21


Partner Peateemad

tehtud saama. „On olnud tööpäevi, mis kestnud varavalgest hilisõhtuni,” meenutab Lii. Näiteks oli plaanitud istutada kindel arv puid, langile tuli ligi sada kilomeetrit maha sõita, aga üks inimene oli töölt ära jäänud. Niisuguse vahemaa tagant ei hakka ju enne tagasi ka minema, kui kogu töö on tehtud.

Tugev meeskondKõik need, kes koos Liiga sel päeval metsa istu-tavad, on Krisvaldes tööl olnud mitmeid aastaid. Peamiselt uuendavad Krisvalde töötajad Ida-Virumaa riigi- ja erametsi, kuid tuleb ette ka Lääne-Virumaa lanke. Kokku istutavad ettevõtte töötajad igal kevadel metsa umbes 50 hektaril. Oma töötajaid naine kiidab. Nende seas on ka näiteks 75-aastane Maire Pluumer, kelle peale võib Lii sõnul sada protsenti kindel olla ning kes askeldab metsas nooremate inimestega sama nobedalt. „Olen eluaeg tööd teinud, 25 aastat sigu talitanud, ei taha üksi päevad läbi kodus olla,” põhjendab tragi naine, miks ta ikka ja jälle igal kevadel metsa istutama läheb. Allan Koljal käib istutamas kaheksandat aastat, kiites seda heaks tööks looduses. Koos abilistega teeb Lii ka hooldustöid. „Üksi ei tasuks kaugetele lankidele sõitagi,” märgib ta.

Tehtud muudkiHommikune töölesõit algab Kiviõlist, kus Lii töötajad auto peale võtab. Endel tuleb Kiviõlisse autoga, teised väntavad jalgrattal. Töötajaid on Lii otsinud Kiviõlisse ja Maidlasse üles pandud kuulutuste abil, aga väikses kohas levib sõna kiiresti ja nii on mõnigi jõudnud metsa istutama ka sedakaudu. Töötajaid leida pole lihtne, nen-dib Lii. Mõni alustab suure hurraaga, aga kaob siis äkitselt silmapiirilt. Tänavugi tuli üks noor naine kuuski istutama, aga ei pidanud vastu rohkem kui kolm päeva. Kuigi osaühingu peamiseks tööks riigimetsas on istutamine ja hooldus, siis aastate jooksul on tehtud muidki töid: ehitatud pesakaste, pritsitud puid repellentidega, et ulukid neid nahka ei paneks, paigaldatud kahjuritele feromoonpüüni-seid, laasitud mände ja külvatud. „Need metsad ka juba kasvavad,” viitab Lii külvamistöö kohta. Enda istutatud langid tunneb istutaja ikka ära ja satub ka nii, et Lii läheb hooldama neidsamu lanke. Siis saab ühtlasi oma silmaga hinnata, kuidas puud on kasvama läinud. Puude kasvama-minekut kontrollivad siiski ka RMK metsakasva-tajad. Lii „brigaadil” on hea maine ja tööd paku-takse sagedasti. Lii kiidab omakorda ka RMK-d, kus töö on tema sõnul väga hästi organiseeritud.

VALMIS: Kõik 2200 taime on istutatud ning sõit läheb edasi järgmisele langile.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

22


22 Peateemad Partner

Marko Pomerants: elurikkust kui väärtust ei mõisteta Eestis absoluutselt

Värske keskkonnaminister Marko Pomerants räägib intervjuus Metsamehele, milliseid muudatusi kesk-konna- ja metsandusvald-konnas oodata on, kuidas tagada mõistlikku kesk-konnakasutust ning liht-sustada erametsaomanike elu. Aga milline on üks õige pikkusega matk ning miks ta enam pomeriime ei kirjuta?

Küsis: Mari-Liis Kitter Fotod: Kaupo Kikkas

MOTO: Asja tuleb võtta tõsiselt, aga rõõmsa meelega, kõlab Marko Pomerantsi moto.

PERSOON

23


Persoon Peateemad

et alad peaksid jääma inimtegevusest puutuma-tuks. Alade tegeliku väärtuse välja selgitamiseks tellis Keskkonnaamet inventuuri, mille tulemuste kohaselt otsustatakse, millised alad väärivad rangemat looduskaitset ning millised võiksid vajada inimese sekkumist. Inventuur Soomaal on põhjendatud, kuna sealsed loodusväärtuste andmed on 15–20 aastat vanad. Värskete and-mete olemasolul võetakse need reeglina sarnaste olukordade üle otsustamisel aluseks ning täien-davaid välitöid ette ei võeta. Mulle ei meeldi meeldib/ei meeldi kategoorias otsustamine, sest see pole ratsionaalne ega kesk-konnakaitseline lähenemine. Kui kaitserežiim on kinnitatud, siis oleks normaalne, et sellest ka oma tegevustes lähtutakse. Kui kaitse-eeskirjade koostamise protsessi üldisemalt vaadata, siis inimesed ei pea millekski antud võimalusi ja revisjoni käigus tehtud lee-vendusi võrreldes seni kehtinud kaitserežiimiga. Ikka takerdutakse piirangutesse. Elurikkust kui väärtust ei mõisteta Eestis absoluutselt (abso-luutselt tuleb hääldada nagu laulab Hannaliisa Uusma oma laulus „Absoluutselt”). Või kui aktsepteeritakse, siis naabri metsas.

Kui metsamajandaja soovib kaitsealal metsa uuendada, et ka 100 aasta pärast oleks seal mets, ent kohalik kogukond ei ole raiega nõus, siis kuidas ikkagi kokkuleppele saada? Kui metsamajandamisega juba nii palju probleeme on, siis kuidas üleüldse mingi muu

Ministriamet ei ole Teile uus, samuti mitte keskkonnavaldkond. Kuidas keskkonna-ministeerium teid vastu võttis?Ma ei tea, kas mulle meeldib nii mõelda või oligi see nii, aga inimeste silmis oli rõõm ja mulle tun-dub, et see emotsioon püsib. Mu tegutsemismoto ongi: asja tuleb võtta tõsiselt, aga rõõmsa meelega. Eks iga minister ole oma käekirjaga ja seetõttu võivad ka mõned senised rutiinid rikutud saada. Ja võta sa kinni, kas see on kellegi vaatevinklist halb või hea. Püüan olla ratsionaalne, tagumiku-tunde mitte teha ja õhtu ning öö olgu eraelu jaoks.

Millised teemad esimesena tähelepanu on nõudnud?Peamine on saada kiiresti valitsemisala problee-midest pilt ette. Ministeeriumimajaga on asi klaar, asutustega olen alustanud. Minister osaleb Euroopa Liidu ministrite nõukogu töös. Ava-üritused Riias ja Luxembourgis on toimunud. Looduskaitsekuu on algamas. (Intervjuu tehti mai alguses – toim.) Lisaks üldisele tutvumisringile võtan ka teemapõhiselt asju ette. Olgu stiili-näiteks kogu see paisude ja kala pääsude maailm. Metsameeste kurvastuseks pean ütlema, et tänavu jääb minu poolt mets istutamata. Peate selle ise ära tegema, sest toredate asjadega ei ole mul hetkel mahti tegeleda. Nii jäid üle tee aita-mata konnad ja vette laskmata lõhemaimud. Loodan, et järgmine kevad tuleb teisiti.

RMK sattus hiljuti avalikkuse tähelepanu alla seoses Soomaal tehtud raietega, millele kohalik kogukond vastu oli. Uues koalitsiooni-lepingus on kirjas, et kaitsealade kaitse-režiimid ja nende otstarbekus tuleb koostöös kohaliku kogukonnaga üle vaadata, et või-maldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat mõistlikku majandus-tegevust. Kas Teie arvates on looduskaitseliste piirangute panemine praegu liiga uljas ja mil-lised võiksid olla need leevendavad meetmed, millele leppes viidatakse?Looduskaitseseadus annab igale kodanikule võimaluse looduskaitset vajavatest väärtustest teavitada. Kuigi Soomaal on metsa kaitse ja kasutamise põhimõtted juba mõnda aega kokku lepitud, siis vajadusel vaadatakse need ikka üle. Selline vajadus tekkis ka nüüd, kui RMK oli lähtuvalt kaitserežiimist kavandanud teatud ala-dele hooldusraie tegemise, kuid kohalik kogu-kond ei pidanud seda mõistlikuks, kuna eeldati,

KESKKONNAMINISTER MARKO POMERANTS Sündinud 24. septembril 1964 Tamsalus. Õppinud Tamsalu keskkoolis. Lõpetanud Tartu Ülikooli geoloogina ning saanud samast magistrikraadi avalikus halduses.

1989–1990 – Rakvere Looduskaitse Valitsuse juhataja asetäitja.

1990–1994 – Lääne-Viru Maavalitsuse looduskaitse talituse juhataja.

1994–1995 – Lääne-Viru maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja.

1995–2003 – Lääne-Viru maavanem. 2003–2005 – sotsiaalminister. 2009–2011 – siseminister. Kuulunud Riigikogu X, XI ja XII koosseisu. SA Virumaa Muuseumid nõukogu esimees ja Eesti Võrkpalliliidu juhatuse liige.

Marko Pomerants on IRL-i liige.


24 Peateemad Persoon

keskkonnakasutus võimalik on. Riigi kallal on ikka hea hambaid teritada. Kui riik eraomandi kasutamist peab piirama, on lärmi palju. Kompenseerimised ja muud asjad. Tarvis oleks ikka oma tagahoovist kaugemale näha.

Praegu on turul metsataimede defitsiit, era-taimlad ei suuda piisavalt kasvatada ja RMK kasvatab ainult riigimetsa tarbeks. Kas RMK võiks ka erametsaomanike jaoks kasvatama hakata või kui ei, siis kuidas tagada, et taimi ikka turule tuleks?RMK ikka võiks kasvatada, kui jõuaks ja teised taimede kasvatajad ka. Niipalju kui mina asjast aru saan, siis on siin erinevus Soomega. Seal ollakse põhilised potitaimede kasvatajad ja vähe on paljasjuursete taimede vajadust. Meil on samuti potitaimede pakkumine, aga turg pigem nõuab paljasjuurseid ja muidugi on alati hinna-küsimus, mis piirangutega kaasneb. Vaatame, kuidas on võimalik olukorda normaliseerida.

Palun tooge mõni konkreetne näide, kuidas erametsaomanike elu lihtsamaks läheb?Regulatsioone on pidevalt lihtsustatud. Seni on kaotatud metsauuendamisest ja valgus-tusraietest teavitamise kohustus ja lihtsustunud metsa teatise esitamise protseduurid.

Sama põhimõtte kohaselt vaatame üle ka muid protseduure. Näiteks vajab üle vaatamist metsa-kaitselise ekspertiisi tegemine, et metsakahjustuse avastamisest likvideerimiseni kuluks vähem aega. Samuti tahame ühtlustada kaitseala piirangu-vööndite raietegevuse praktikat Keskkonnaameti regioonides. Maaomanike varajane kaasamine on eriti oluline looduskaitseliste piirangute seadmisel, mistõttu vajab üle vaatamist kaitse-eeskirjade koostamise protsess.

Kas kehtivas metsaseaduses on valdkondi, mis vajaks uuendamist?Metsaseaduse metsakorralduse osa on vaja viia vastavusse tegeliku olukorraga – tänaseks on muutunud nõuded metsamajandamiskavale, metsateatisel esitatavate andmete loetelu, samuti minimaalne inventeeritav majandamisüksus ja palju muud. Kiired muutused on vajalikud seoses metsaregistri viimisega uuele töökindlale platvormile. Aegunud õigusruum ei tohi pidur-dada innovaatiliste rakenduste väljaarendamist. Teine muudatuste pakett käsitleb metsakaitse-liste tegevuste lihtsustatud lubamist tingimusel, et metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed sisaldavad ka infot olulise kahjustuse kohta. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega oleme

KÄIMINE: Pool päeva matkarajal pole matk, vaid värskes õhus käimine, arvab keskkonnaminister. Tema pikemad matkad – vähemalt kaks nädalat mägedes või maastikul – jäävad 1980ndatesse.

Foto

: KAU

PO K

IKKA

S

25


Persoon Peateemad

alustanud metsaseaduses sätestatud raieliikide ja neile seatud tingimuste, sh raievanuste, analüüsi. Esialgsed tulemused viitavad vajadusele teha seaduse muudatusi ka nendes punktides. Täpsem vajadus selgub käesoleva aasta jooksul. Oleme välja töötamas regulatsiooni, mis vaja-dusel lubaks ka kaitsealustel aladel likvideerida olulisi kahjustusi lageraiega. Loomulikult on selleks eelnevalt vaja metsakaitseekspertiisi ja kindlasti ei tohi ohtu seada kaitse eesmärke.

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et eest-lastele teeb muret meie metsade olukord. Kuidas kommenteerite, millises seisus on Teie arvates meie metsad ja mille pärast peaks muretsema?Veerand meie metsadest on looduskaitse all ning veel vähemalt sama palju on kasutusest väljas olnud rohkem kui 50 aastat. Majandusmetsad, mis ei tooda ühiskonnale väärtuslikku puitu, tuleb saada kasutusse. Seejuures peavad loomulikult säilima vajalikud elutingimused kõigile meie metsaliiki-dele ja mõnus elukeskkond meie kodanikele.

RMK on eestimaalaste teadvuses kindlalt ja positiivselt kinnistunud kui tasuta puhke-võimaluste ja matkaradade pakkuja. Üsna hästi, aga samas mitte nii positiivselt, teatakse ka meie metsamajandajate tegevust. Mis Teie ’rohi’ oleks, kuidas inimestele selgitada metsa-majandamise vajalikkust ja kasulikkust? Võib olla siin on mõtlemiskoht loodusharidus-inimestele. Ma võin olla oma vähese informeeri-tuse tõttu ülekohtune ja nii see ongi, aga võib-olla peaks kena rabamatkaraja kõrval mõni teeots ka majandatava metsani viima, kus metsamajandamisest esmane arusaam antakse.

Eestis pakuvad koolidele loodusharidus-programme RMK, Keskkonnaamet, kohaliku omavalitsuse loodusharidusmajad. Kas siin oleks ruumi koondamisele või on igal ühel siiski oma roll?Euroopa maksumaksja kaasamine meie loodus-hariduse taristu uuendamisse on toonud meile palju toredaid objekte loodushariduskeskuste, teemaparkide ja loodusradade näol. Selge on see, et peagi me peame otsa vaatama keskkonnakaitses nii loomulikule printsiibile kui kestlikkus ja seda just rahalises mõttes, et kogu seda masinavärki (kole sõna iseloomustamaks loodusharidussüs-teemi) töös hoida. Võib olla peab vaatama ka seda, kus tasulisi teenuseid arendada ja kus peale maksta.

Milline oli ja kuhu viis Teie viimane meeldejääv matk?Minu matkad, mida saab matkadeks nimetada (vähemasti kaks nädalat mägedes või maastikul), jäävad eelmise sajandi kaheksakümnendatesse. Ja igasuguseid ekstreemsusi on kogetud. Maga-tud Altais enda ehitatud iglus ja lõõskava kõrbe-päikese käes. Sügisel peaks esilinastuma Eesti uus mängufilm „Must alpinist”, kus ma ka väidetavalt ühe tegelase prototüüp olen. Kõik ülikooli ajast hilisem minu terminoloogia järgi matkamise mõiste alla ei mahu. Ega siis pool päeva RMK matkarajal pole mingi matk, lihtsalt värskes õhus käimine.

Film, muusika, raamat, teater või… Mis neist teie vaba aega kõige meelsamini sisustab?Intensiivsuse mõttes on järjekord: raamat, tervise-sport ja teater. Seda viimast liiga harva. Kuigi elan Rakvere teatriga praktiliselt samal tänaval. Viimane teatriskäik läks lörri, sest samal ajal kui abikaasa vaatas Rakveres „Kolme õde”, olin mina ametisse astuva valitsusega presidendi juures. Abikaasa arvab, et mulle meeldib metsas tegut-seda. See võib nii olla, aga seal on ikka suur osa igapäevast tegemisvajadust, mitte ajaviitmist.

Kahjuks pole enam ammu Teie pomeriime lugenud, kas kirjutate sahtlisse, tellimuse peale või enam üldse mitte? Metsamees aval-daks hea meelega ühe metsandusteemalise!See periood on jäädavalt läbi. Kõik pomeriimi soovijad olen Contra juurde suunanud. Tema peab luuletamisega peret toitma. Minu peret toidab maksumaksja, mind ministri või Riigi-kogu liikmena ja abikaasat riigiametnikuna. Oleme ettevõtjatele selle eest tänulikud.

METSAMEESTELE: Metsakahjustuste avastamisest nende likvideerimiseni peaks kuluma vähem aega, kinnitab Marko Pomerants ja lubab metsakaitselise ekspertiisi teemaga ka tegeleda.

Foto

: KAU

PO K

IKKA

S


26 Peateemad Persoon

Elistvere loomapargis tehakse vajadusel ka„emmegraafikut”Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

„Mulle meeldib öelda, et meid on sada,” vastab Elistvere loomapargi majandusjuht Sirje Saul muigelsui küsimusele, kui palju asukaid loomapargis elutseb. Nimetatud sajast viiskümmend moodus-tavad imetajad ja teise viiskümmend närilised. Viimatimainitute arv on aga väga muutuv – äsja näiteks sündisid rotil pojad ehk kummikommid, nagu üks laps neid tabavalt võrdles.

LEMMIKUD: Elistvere loomapargi juht Sirje Saul ütleb, et kõik kasvandikud on ühtlasi ka tema lemmikud.

27


Üksus RMK üle Eesti

„Lastele meeldivad väikesed loomad,” nendib Sirje ja räägib, et lapsed näitavadki iseäranis suurt huvi üles loomapargi pisemate asukate: deegude, merisigade, rottide ja teiste näriliste vastu. Pole ka harv juhus, kui lapsed tahavad teada, kus konn on. Ja kuigi konnad nii-öelda ametlikult Elistvere kasvandike hulka ei kuulu, leidub neid seal siiski.

Sest „kui on tiik, siis on ka konn,” muheleb Sirje. Suurematest loomadest – kokku 14 liigist – elab Elistveres näiteks Euroopa piison, karu, ilves, metssiga, metskits, põder, põhjapõder, kabehirv, rebane, nugis, orav, jänes. Suurem osa neist elutseb ka meie metsades ning omamaiste loomade eksponeerimisele Elistveres suund võetud ongi, ehkki mõned „võõramaalased” on ka hulka sattunud. Sel aastal oma 18. sünnipäeva tähistava looma-pargi rajas Kaupo Ilmeti eestvedamisel sihtasutus Vooremaa Looduskeskus ning selle esimesteks asukateks said Tallinna loomaaiast toodud euroopa piisonid Villu ja Vilja, keda praegugi Elistveres näha saab. Villu, keda Sirje iseloo-mustab sõnadega „soliidne vanahärra”, sai sügisel taas kord papaks – sündis lehmvasikas, kes oma ema Pauliine järgi sai nimeks Paula.

Igal oma luguPealinna loomaaiast saabus loomaparki teisigi asukaid, näiteks kabehirved ja rebased, kuid on ka selliseid hoolealuseid, kes on siia toodud päris pisikesena vabast loodusest. Kas nende vanemad nad alati ka päriselt hüljanud on, nagu toojad arvavad, mine võta kinni, aga kui loom on juba metsast ära toodud, siis on ta ka võima-lusel vastu võetud. Propageerida loomapark seda ei taha, aga arvata võib, et mõni kasvandik tuleb tänavugi. Pisikeste „ülesputitamistega” seotud lood on väga emotsionaalsed ja Sirjel on neid varuks omajagu. Näiteks põdrad Tuule ja Erik on

MITU PÕHJUST TULLA: Looma pargiga samal territooriumil asub ka Elistvere looduskeskus, mille ruumid paikevad loomapargi väravamaja teisel korrusel.

STAAŽIKASELANIK:KaruKaroliinaonloomapargi üks esimesi asukaid.

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

28


RMK üle Eesti Üksus

mõlemad inimeste üles kasvatatud. Nüüdseks kaheaastaseks saanud Tuule tõi loomapargile üks talunik, kes oli põdravasika metsast leidnud ja arvas, et loom võiks tema majapidamisse hästi sobida. „Aga tont, ta jõi nii palju piima,” vahendab Sirje Saul Tuule loomaparki sattu-mise lugu. Eelmisel kevadel Elistvere kasvandikuks saanud Eriku aga hülgas tema leidja jutu järgi ema. Tegemist oli kaksikute vasikatega ja ema oli Eriku maha jätnud.

EmmedegraafikLäbi aegade on loomapargi töötajatel tulnud po-putada kitsetallesid, rebase- ja kährikukutsikaid ning kurgesidki, kellest üks oli tuues nii tilluke, et Sirje sõnul polnud nad päris kindlad, kas temast kasvab kurg või midagi muud. Kasvas siiski kurg, kes kippus naiste punaseks värvitud varbaküüsi nokkima ning kõndis õue peal julgelt ringi, mängides inimestega nagu kutsikas. Suu-reks saades on linnud siiski minema lennanud, lutipudeliga üles kasvatatud metsloomadest saavad aga loomapargi asukad. Loomapargi tali-tajatel on tulnud elule putitada ka pargis ilmale tulnud loomi. Näiteks põhjapõder Maare oli vaid nädalane, kui tema ema suri. Algul polnud pargi

töötajatel suurt usku, et Maare pääseb, kuid läks teisiti. Ka ter-vele pesakonnale rebasekutsi-katele on tulnud loomapargi töötajatel asendusemaks hakata. Loomade hooldaja Villem Lõhmus sõitis siis lausa igal õhtul rebaesekutsikatega koju,

sest nende eest tuli hoolt kanda ka öösiti. Suuremate loomade lutitamiseks tehakse Sirje sõnul „emmede” graafik. „Kas annab koristaja

„Tont, ta jõi nii palju piima,” vahendab Sirje

Saul põder Tuule looma-parki sattumise lugu.

LOOTUSRIKAS: Põder Tuule vaatab ootusärevalt, kas talle ehk midagi suupärast ei anta.

HOOLEALUSED: Loomade hooldaja Villem Lõhmus ja piisonid.

Foto

d: R

ASM

US

JUR

KATA

M

29


Üksus RMK üle Eesti

loomale viimase pudelitäie kätte ja talitaja tuleb hommikul varem, nii kuidas paika pandud on,” selgitab Sirje. Oma kunagise toitja tunneb põder Erik igatahes kohe ära – kui Villem teda aia servalt hõikab, kappab ta koos Tuulega õhinaga kohale. „Tuleb veel nüüdki ja paneb pea kaenla alla – kus pudel on,” kirjeldab Villem, täpsusta-des, et pudelitoidult on Erik muidugi ammugi maas. Kirjeldatu ei tähenda aga sugugi, nagu astuks talitajad iga Elistvere kasvandiku juurde aedikusse julgelt sisse. Pigem vastupidi ning aedikuid puhastatakse ikka siis, kui loom(ad) on kaugemas servas või kuudis.

Kaks lihavaba päevaKui enne 2008. aastat, mil Elistvere loomapark RMK koosseisu arvati, käis majandamine pro-jektipõhiselt, mis tähendas ka ebastabiilsust, siis nüüd on loomapargil kindel eelarve. See lubab Sirje sõnul muuhulgas loomadele hea toidulaua katta. „Kevadel kuulutame, kes tahaks meile heina teha ning porgandit-peeti kasvatada,” rää-gib Sirje, kuidas loomadele ninaesise hankimine käib. Sügisel tuuakse Elistverre köögivilju alati ka annetustena, niisamuti kevadel, kui selgub, mis keldrites üle jäänud. Liha ostetakse erine-vatest paikadest, sh ka näiteks Maagist. Lisaks lihale kuulub kiskjate toidulauale kindlasti ka kala. Kaks päeva nädalas on kiskjate jaoks lihavabad. „Ega looduses ka loom iga päev

liha söö,” põhjendab Sirje. Loomade toiduratsioon on paika pandud Tallinna loomaaia baasil ja kui arvestada, et Elistvere loomad saavad ka järglasi, mis vangis-tuses on pigem haruldane, saab öelda, et loomad tunnevad end Elistveres hästi.

Ilvesepoegi oodatesPikisilmi ootavad Elistvere töötajad ilvesekutsi-kaid – eelmisel suvel toodi Tallinna loomaaiast isasilvestele seltsiks emasloom. „Kui on neli poissi ja üks tüdruk ja jooksuaeg toimus, siis lootust on,” täheldab Sirje. Ilves on selline loom, keda loomapargis alati meeleldi näha tahetakse, kuna ta on looduses varjatud eluviisiga. Niisamuti köidab külastajaid karu Karoliina, kes on samuti üks loomapargi esimesi asukaid. Karoliina ei ole enda eksponee-rimisega sugugi kitsi ja poseerib hea meelega aia äärde kogunenud seltskonnale. Metssigade tegemised jäävad tänavu aga külastaja pilgule kättesaamatuks – see on veteri-naar- ja toiduameti nõue seakatkuohu pärast. Peaaegu kõikidele suurematele loomadele on loomapargi töötajad nimed pannud, aga avalikult neid aedikutel ei eksponeerita, sest võib vaid kujutada ette, mis saaks siis, kui üks lasterühm karu juures Karoliinat hõigub ja teine samal ajal näiteks Maare tähelepanu köita üritab. Nüüd, mil kooliaeg on läbi saamas, ongi Elistveres kõige kiiremad päevad algamas, sest loomapark on menukas klassiekskursioonide koht. Mullu suvel käis loomapargis ühes kuus lausa 10 000 külastajat, kogu aasta peale tuli külastajaid 55 400.

ELISTVERE LOOMAPARK

Elistvere loomapark kuulub RMK loodushoiu-osakonna Lõuna-Eesti piirkonna koosseisu. Loomapargiga samal territooriumil asub ka Elistvere looduskeskus, mille ruumid paikevad loomapargi väravamaja teisel korrusel.

Loomapargis on ligi 100 elanikku, 50 imetajat ja umbes 50 närilist.

Töötajad: loomapargi majandusjuht Sirje Saul loomade hooldaja Villem Lõhmus klienditeenindaja-giid Asta Tõsjak aednik Merike Mõõk koristaja Maarika Ertmann loomade hooldaja-veterinaari kohale on asumas uus töötaja

NÄITA END: Ilvest tahetakse loomapargis alati näha, sest looduses on ta varjatud eluviisiga.

Foto

: RAS

MU

S JU

RKA

TAM

30


RMK üle Eesti Üksus

Praakeri öiseks õuduseks on paduvihm akna tagaKüsis: Katre Ratassepp Foto: Aivo Kask

METSA: Asjaajamine käib väga palju arvuti kaudu, ent metsas peab praaker ikka tihti käima. Pildil kontrollib Sander palkide pikkust, kuna suvisel lõikusel on koor lahti ja palgi pikkustes võib esineda vigu.

Praakeri ebatavalisest töögraafikust ning lemmik ilmast pajatab RMK Kirde regiooni praaker Sander Heinla.

Kui tihti pead seletama, mis tööd praaker teeb?Kord kuus vast ikka. Tavaliselt ütlen lühidalt, et praaker on ametikoht RMK-s, kes tegeleb puidu varumisega, organiseerib raiete tegemist.

Olid eelmisel aastal üle 110 000 tihumeetriga kolme suurima mahuga RMK praakeri seas. Millest kõrge koht sõltub?Praakerile antakse ette, mitu hektarit mingit puuliiki ta peab aastas raiuma. Metskond paneb paika võimalike raie-kohtade loetelu kolmeks aas-taks, nende seast valin mina välja talvised, suvised, sügise-sed langid. Täpsem prognoos on ees umbes kuu aega, aga vajadusel tuleb seda operatiiv-selt muuta.

31


Amet RMK üle Eesti

räägib telefoniga! Mulle paind-lik tööaeg meeldib. Pigem teen osa tööd õhtul ette ära. Lau päeval ei tee küll midagi, aga pühapäeva õhtul võtan nädalavahetuse tihud arvele, sest logistik peab selle alusel oma plaanid tegema.

Kas sind vabal päeval ka veel metsa tõmbab?Metsas matkamas ei käi, aga olen jahimees, käisin isaga kaa-sas juba 4–5-aastasena. Põdra-jahi hooajal katsun iga nädal käia, talvisel seajahil nii tihti kui võimalik. Meil vennaga on ka kaks laikat ja saksa jahiterjer, nemad tahavad ka liikuda.

Ja kuuldavasti oled ka kalamees. Millise jahi- või kalamehejutuga üllatad?Kalamees olen tagasihoidlikum, aga suurulukitest olen küttinud kõiki, välja arvatud hirve, keda meie jahialal pole. Karunahk on seinal, haavatud ja ründava sea olen ohutuks teinud umbes meetri kauguselt. Ja teiste lastud karusid olen ka otsinud öises metsas – see on päris adrena-liinirohke, sest ei tea ju täpselt, kus loom on ja millises seisus.

Mille alusel sa raiekohad välja valid?Oluline on raiete kontsentreeri-mine, et ühes piirkonnas saaks teha korraga võimalikult palju tööd ja traktorite kolimist oleks vähe. Ülikriitiline faktor on ilm, ilmateate vaatamine on põhiasi. Sel aastal oli kaks nädalat külma, palju tuli lund ise füüsi-liselt traktoritega kinni tallata, et masin üldse peale saaks minna.

On sinu jaoks vahet ka, kas korraldad lage- või harvendusraiet?Üldiselt mitte, aga eks harven-duse puhul ole ikka ilus töö tulemust silmaga vaadata. Lageraie tulemusel jääb maha suur auk, aga see on ka loomu-lik. Kui puidust asju saada tahetakse, siis tuleb küps mets maha võtta. Peagi seal ju ilus uuendus ja noorendik.

Kirjelda palun oma tavalist tööpäeva.Äratus tavaliselt kell 7, tööle kell 8. Harvesteridest tuleb mulle värske info raiutud puidu sorti-mendi ja mahu kohta kaks korda päevas, kell 8 ja kell 20. Forvar-deritest tuleb info jooksvalt kogu aeg, nii et hommikul võtan öised tihud arvele ning teen metsa-ringi, õhtul võtan jälle tihud arvele ja teen valmis uued aktid, et uued langid saaksid raiesse minna. Kogu infovahetus masi-natega käib neti teel. Praakeri tööülesannete hulka kuulub ka raiesse minevate lankide ülevaatamine ja kooskõlastuste võtmine töödeks ning kokku-lepped valdade ja eramaaoma-nikega. Üks olulisemaid asju on ka raies olevate harvendus-raiete kontrollimine, et töö

oleks tehtud vastavalt nõuetele. Kui seal on tehtud vigu, on need metsas näha aastakümneid.

Mis töös kõige raskem on?Raienimekirjade tegemine, sest selle järgi peab ju pärast elama! Õnneks ma tunnen piirkonda,

tean, mis on suvine, mis talvine piirkond, kus märg, kus kuiv kasvukoht. Ja mul on pildimälu – kui olen varem kohas käinud, siis on järg-

misel korral teada, kuidas leida optimaalseim ligipääs langile.

Unes metsa ei näe?Ei, aga kui öösel läbi une kuu-led, et õues sajab paduvihma, siis see paneb küll pea valutama. Kõige rohkem tekitabki stressi sügisene vihm – kujutad juba ette, kuidas traktor poris on, kuidas kõik plaanid vaja ümber teha. Praakeri unistus on külm talv ja kuiv suvi.

Praegu kestab kevadsuvine raierahu, kas saad kergemalt hingata?Sel ajal tuleb paika panna teise poolaasta tööplaan ja võimali-kud langid läbi käia. Kevad ongi kõige ilusam aeg metsas liikumiseks, pole sääski. Tavaliselt katsun juunist või poolest maist puhkama minna.

On see ikka muul ajal ka võimalik?Nüüd isegi on. Kui tööplaan on hea ja varem üle vaadatud, mis metsas toimub ning kuhu tulevad laoplatsid, siis igapäevast tihude sisestamist saab ju teha mistahes kohast, kus on internetiühendus.

Kuidas perele selline töökorraldus istub?On juba harjunud, teavad, et õhtul kell kaheksa see jälle

Kui puidust asja saada tahetakse, tuleb küps mets

maha võtta.

MASINAD EI SEISA

RMK-s töötab 38 praakerit. Nende korraldada on 100 harvesteri ehk langetus-masina ja 125 forvarderi ehk kokkuveomasina töö. Näiteks Sanderi „meeskonda” kuulub üks harvesteri ja forvarderi komplekt lageraie ning teine harvendusraie jaoks. Nelja masina peal on vahetustega tööl kümme meest. Töö metsas käib 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas, 10 kuud aastas.

32


RMK üle Eesti Amet

Metsamaastike meeldivuse hindamisest

Maastikuarhitektina huvitab mind, milline keskkond inimesi paelub, mil-line mitte. See on oluline algteadmine keskkonna kujundamisel. Magistritöös, mille pealkirjaks sai „Eesti looduslike metsavaadete eelistatuse analüüs” (juhendajad Mart Külvik ja Kadri Maikov) uurisin, millised on meeldiva metsamaastiku omadused. Koostasime keskkonnapsühholoogia teooriale tugi-nedes 27 metsavaatest koosneva foto-jada, mida lasime meeldivuse ning keskkonna karakteristikute alusel hinnata 97-l Eesti Maaülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli tudengil.

Teoreetiline taustNii mõnigi uurimus on leidnud, et vastandades looduskeskkonda

tehiskeskkonnale, eelistab inimene just esimest. On tõestatud, et loodusel on tänapäeva linnainimesele positiivne psühholoogiline mõju. Kuid loodus ei ole pelgalt abstraktne nähtus, vaid koosneb konkreetsetest detailidest ning nende ruumilisest paigutusest, mida on võimalik kirjeldada. On teada, et positiivseid emotsioone loovad loodus-maastikel esinevad veesilmad, künkad, orud, lagendikel laiutavad üksikud suured puud, inimesele ohutud loomad, linnud, aga ka inimloodud teerajad, laudteed, vaatetornid jmt, mis lihtsusta-vad looduse nautimist. Selliste maastiku-elementide käsitlemise, mis on juba teada-tuntud meeldivad, jätsime me sellest tööst kõrvale. Keskendusime n-ö tavalisele Eesti metsamaastikule, kus puudub selgelt tajutav inimmõju.

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat või muidu huvitavat teaduslikku rakendusuuringut.

Kas on võimalik leida objektiivset, teaduslikult põhjendatud seletust subjektiivsena näivale küsimusele, milline metsamaastik inimesele rohkem, milline vähem meeldib? Allpool annan ülevaate oma magistri-töö tulemustest, kust selgub, et paljuski on see küsimus seletatav inimese psühholoogiliste iseärasustega ning evolutsiooniliste teguritega.

Karl HanssonMaastikuarhitekt firmas Artes Terrae OÜ ning doktorant Eesti Maaülikoolis

33


Metsamaastike meeldivuse hindamisest Teadusuuringud

Tunnustatud keskkonnapsühholoogid Rachel ja Stephen Kaplan on lahti mõtestanud inimese peamised ruumi-psühholoogilised vajadused. Nendeks on ümbritseva mõtestatus ja kaasa-haaravus. Esimene neist annab inime-sele võimaluse rahuldada asjadest arusaamise vajadust, teine omakorda uurida, õppida ja avastada. Mõtestatust ja kaasahaaravust kirjeldatakse läbi keskkonna nelja informatsioonilise karakteristiku – ühtsuse, keerukuse, salapärasuse ja loetavuse. Nende karakteristikute sobiv kombinatsioon loob eeldused keskkonna meeldimiseks. Ühtne on keskkond, mille elemente on lihtne eristada ja rühmitada. Keerukus näitab, kas leidub piisavalt elemente, mis äratavad ja köidavad tähelepanu. Seejuures parajalt ühtseks ja keerukaks peetakse sellist vaadet, kus on esinda-tud 3–5 selgelt eristatavat elementi või nende gruppi. Salapärane kesk-kond pakub võimalust edasi liikuda ning midagi uut avastada. Hästi loetav on keskkond, kus võib ulatuslikult ilma eksimata ringi liikuda. Uuringus kasutatud metsavaated valiti töö autori ning juhendajate eksperthinnangu

alusel selliselt, et ühtsuse, keerukuse ja salapärasuse karakteristikud oleksid fotode reas kajastatud erinevates kom-binatsioonides vähesel, keskmisel ja suurel määral. Loetavust ei käsitletud, kuna selle tuvastamine eeldab ruumis liikumist. Küsitluseks esitati tudengitele ankeet, kus 5-punkti skaalal hinnati vaate meeldivust ning eeldatavalt meeldivust mõjutavaid karakteristi-kuid. Lisandusid küsimused kõige enam ja kõige vähem meeldivast objektist. Saadud tulemusi analüüsiti statistiliselt, leidmaks seoseid meeldi-vuse ning karakteristikute vahel.

Hinnangud metsamaastikeleVaatleme lähemalt kolme meeldivuselt kõrgemalt ning kahte madalamalt hin-natud metsavaadet, nende karakteristi-kuid ning karakteristikute hindamist eksperdi seisukohast. Need annavad hea ettekujutuse eelistatumatest ja vähem meeldivatest metsakeskkondadest. Kõige meeldivamaks hinnatud vaade sai keskmiseks hindeks 4,85. Pildi valiku karakteristikute järgi on see

LEMMIK: Sellist metsa pidasid vastanud kõige meeldivamaks – väga ühtne, väga salapärane ja keskmiselt keerukas, kui akadeemilisemas keeles väljenduda.

Foto

: AN

NEL

I PAL

O

34


Teadusuuringud Metsamaastike meeldivuse hindamisest

vaade väga ühtne ja väga salapärane ning keskmiselt keerukas. Kuidas need hinnangud kujunesid? Pildil on erista-tavad neli peamist objekti (tähistatud fotol numbritega) – kaks suuremate mändide gruppi esiplaanil, noorem mets tagaplaanil ning ühtlane alus-taimestik. Objektide grupid on selgelt eristatavad ja sarnased, neid on para-jalt palju ning need on huvitava paigu-tusega. Seetõttu saame väita, et vaade on hästi ühtne ning keskmiselt keeru-kas, mis köidab vaatleja tähelepanu ilma liigset vaimset pingutust nõud-mata. Salapärasus on selles vaates suur, kuna see ärgitab edasi liikuma ning uurima, suunates pilgu esiplaanil olevate puude vahelt taamal paistvasse eriilmelisse metsa (vt oranžiga tähis-tatud punktid). Tekib tunne, et edasi liikudes on võimalik avastada midagi uut. Kõige meeldivamad elemendid olid hindajate arvates huvitav, kõver kaheharuline suur mänd, suured jäme-dad männid, madal pehme alustaimes-tik, ning ebameeldivad kuivanud ja mahakukkunud oksad. Meeldivuselt kolmas vaade sai hin-deks 4,46 ja sarnaneb põhiolemuselt esimesega. Pildivaliku karakteristikute järgi on see vaade vähe keerukas, kesk-miselt ühtne ning suure salapärasusega. Ülesehituselt on vaade eelmisega võrreldes lihtsam, peamiselt on vaates nähtav kuusemets, mille keskel on väiksem grupp laasunud tüvedega mände. Olulisim meeldivuse kergitaja on siin jällegi vaate salapärasus, vaat-leja uudishimu on suunatud puude vahelt avanevale teekonna jätkamise ja uue avastamise võimalusele. Meeldivatest objektidest nimetati üle-kaalukalt kõige enam marjataimedega alustaimestikku ja sammalt ning suuri kuuski. Marjataimede nimetamine näitab, et korilus on paljudele oluline ning selle võimalikkus on metsa meel-dimisel tähtsal kohal. Kõige vähem meeldivatena mainiti pikka jämedat puutüve ning räbalaid kuuseoksi. Meeldivuselt teine vaade sai kesk-

miseks hindeks 4,49. Pildivaliku ka-rakteristikute järgi on see vaade väga ühtne, väga vähe keerukas ja keskmiselt salapärane. Vaate ülesehitus on väga lihtne ja kergesti arusaadav, eristatavad on vaid kaks peamist elementi – üht-lane männipuistu ning alustaimestik. Vaate salapärasus on keskmine, kuna ei ole konkreetselt liikumist suunavat struktuuri ega tõmbavat objekti, kuid vaade on poolavatud ning taamal paistev valguskuma innustab siiski edasi liikuma. Kõige meeldivamad elemendid olid hindajate arvates kõrged, sirged männid ning alustaimes-tik ja sammal, üldmuljena nimetati ka hoolitsetust, korrapära ja avarust. Eba-meeldivad olid maas olevad oksad,

KOLMAS KOHT: Meeldivust kergitas vaate salapärasus – vaatleja uudishimu on suunatud puude vahelt avanevale teekonna jätkamise ja uue avastamise võimalusele.

TÄITSA HEA: Teiseks hinnatud metsavaates meeldisid vastajatele kõrged, sirged männid, alustaimestik ja sammal.

Foto

d: A

NN

ELI P

ALO

35


Metsamaastike meeldivuse hindamisest Teadusuuringud

sirge tüvi esiplaanil, puude liigne korrapärasus. Selles vaate analüüsist ilmneb, et korrapära ning liikumis-vabadus ning jällegi alustaimestikus olevad marjataimed omavad kesk-konna meeldivusele positiivset mõju. Kaks kõige vähem meeldivat vaadet keskmiste hinnetega 2,41 ning 2,62 on esmapilgul küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid jooni, mis selgita-vad mittemeeldimist. Suurim erinevus on keerukuses. Esimesel on see väga väike – eristuvad vaid kuivanud puistu ning sellele vastanduv roheline alus-taimestik. Teisel vaatel on keerukus väga suur – erineva kuju, värvi ja vormiga objekte on loendamatult. Järeldub, et meeldiv ei ole väga lihtne vaade, kus leiduvad omavahel vastan-duvad objektid ega ka väga keeruline

vaade, kus objektid ei ole hoomatavad. Kumbki vaade ei ole kuigi salapärane. Esimese puhul on see veidi kõrgem, kuna edasiliikumise võimalus on ole-mas, teise puhul on edasipääs ning nähtavus täielikult suletud ning sala-pärasus seetõttu väga madal. Esimesel vaatel nähakse meeldivamate objekti-dena suuremaid puid ja rohelist, ela-vat alustaimestikku ning teisel noori kuuski, aga üllatavalt ka puukändu, mida samavõrra on nimetatud ka eba-meeldiva objektina. Ootuspäraselt on ebameeldivate objektidena nimetatud kuivanud puid, läbitungimatut võsa ning mahakukkunud puid ja kände.

JäreldusedOn selge, et metsakeskkonna meeldi-misel on olulised mitmed aspektid. Oma töös uurisin peamiselt keskkonna ruumilise ülesehituse ja objektide paigutuse mõju keskkonnaeelistusele. Tõestust sai, et salapärase ning ühtse miljööga metsavaated on eelistatumad. Võime järeldada, et inimese ootus metsale on rahuldada oma uudishimu, ent mitte ennast seejuures vaimselt liigselt koormata. Nimetatud meeldi-vate objektide puhul on ootuspärane suurte ja elujõuliste, aga ka huvitava kujuga ja kõverate puude nimetamine. Tähtsaks peetakse ligipääsetavust ning madalat ja marjataimedega alustaimes-tikku, mis näitab, et paljude metsa-külastuse eesmärgiks võib olla korilus või jalutamine ning selle eesmärgi võimaldamine on samuti meeldivuse seisukohalt oluline. Asjaolu, et eba-meeldivatena nimetati looduslikele protsessidele omaseid lagunevaid objekte – kuivanud, murdunud, maas lebavaid oksi ja puid – on ehk ootus-pärane, kuid näitab, et vastanute tead-likkus ökosüsteemide toimimisest ning looduslikest protsessidest võib olla puudulik. Eelnevatel loodustea-duslikel teadmistel või veel laiemalt võttes erialal on samuti oma roll metsamaastike hindamisel.

OH EI: Pole ei salapära ega keerukust, eristuvad vaid kuivanud puistu ja sellele vastanduv roheline alustaimestik. Selline vaade meeldis vastajatele kõige vähem.

LIIGA KEERUKAS: Tagantpoolt teisele vaatele heideti ette liigset keerukust – erineva kuju, värvi ja vormiga objekte on loendamatult. Suletud nähtavus ei aita tekitada ka salapära, mis inimestele meeldib.

Foto

d: A

NN

ELI P

ALO

36


Teadusuuringud Metsamaastike meeldivuse hindamisest

Tekst ja fotod: Timo Palo

Teravate mäetippudega saarestikLigikaudu poolel teel Mandri-Euroopa põhjaosa ja põhjapooluse vahel ehk seal, kus Atlandi ookeani soojemad veed kohtuvad Põhja-Jäämere jäiste voogudega, asub arktiline saarestik nimega Teravmäed. Palju muu huvitava kõrval asub sealses igikeltsas ka viimsepäeva aidaks kutsutud maailma kultuurtaimede seemnepank.

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

JÄÄSEINAD: Hansi liustikule ehk Hansbreenile (breen on norra keeles liustik) sarnaseid merre langevaid jääseinu leidub Teravmägedel rohkesti.

37


Maailma metsad Puhkepäev

PESITSUSPAIK: Miljonid linnud leiavad endile suvised pesitsuspaigad Teravmägede kaljudel. Põhjatirgud (Uria lomvia) pesitsemas.

Foto

: TIM

O P

ALO


Arhipelaag, mis oma kogupindalalt (61 022 km²) on umbes poolteist Eestit, paikneb suuresti 76 ja 81 põhjalaiuskraadi vahel. See on kõige kauge-mal põhjas asuv arktiline piirkond, kuhu on võimalik lennata regulaarlennuga. Ühelt poolt just ligipääsetavuse, kuid teiselt poolt ka asukoha tõttu Põhja-Jäämere serval kutsutakse saares-tikku ka Arktika väravaks. Teadaolevalt nägi Teravmägesid esimesena hollandlasest meresõitja Willem Barents 1596. aastal. Levinud on siiski kahtlused, et viikingid või ka pomoorid Valge mere rannikult võisid saartele sattuda juba tunduvalt varem, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Varsti pärast Barentsi avastust kinnitasid saartel kanda vaala- ja karusnahakütid. Neile järgnesid 19. sajandi lõpul kivisöekaevurid. Kivisütt kaevandatakse mõnes kohas veel tänapäevalgi, kuid valdav tegevus on siiski turism ja teadus.

65% kaitse all19. sajandil sai Teravmägedest ka lähtepunkt paljudele Arktika ekspeditsioonidele, millest suur osa püüdles ihaldatud põhjapooluse suunas. Seda eelposti staatust pole Teravmäed minetanud ja endiselt saavad just siit alguse mitmed Põhja-Jäämere ekspeditsioonid. Väga pikka aega olid Teravmäed n-ö eikellegi-maa, kus ükski riik ei omanud ainuõigust. Alles 1920. aastal sõlmiti Pariisi rahukonverentsil Teravmägede leping, mille kohaselt läksid saared Norra kuningriigi koosseisu. Leping sätestab siiski, et kõigil allakirjutanud 40 riigil (nende hulgas ka Eestil) on võrdsed õigused loodus-ressurssidele ja kommertstegevusele saarestikus

ja selle territoriaalvetes. 65% saarestiku pindalast on aga rohkem või vähem kaitstud: siia on loodud rahvusparke ja looduskaitsealasid. Teravmägede maastik on äärmiselt liigendatud fjordide, liustike, mägede ja nendevaheliste orgudega. Valdavalt on tegemist arktilise külma-kõrbega, kus domineerivad jää ja lumi. Saares-tiku pindalast koguni üle 60% katavad liustikud. Kuigi siinsete mägede absoluutkõrgused pole märkimisväärselt suured (kõrgeimad ulatuvad üle 1700 m), on nad ometi üsna muljetavaldavad oma suhtelise kõrguse poolest, sest sageli asub mäe jalam just merepinnal. Hoolimata ulatuslikest jää- ja lumeväljadest, leidub ka arktilist tundramaastikku, peamiselt soojemal läänerannikul ja mägedevahelistes orgudes. Nii kaugel põhjas tähendavad jäävabad alad igikeltsa olemasolu. Selle pealmine umbes meetri paksune aktiivkiht aga sulab suve jooksul ja annab võimaluse taimkatte tekkeks: taim-kattega on ühtekokku kaetud 6–7% Teravmägede

KARASTUNUD: Teravmägede põhjapõder (Rangifer tarandus platyrhynchus) on alamliik, kellel on teatavad iseäralikud kohastumused nii karmides oludes hakkama saamiseks.

TIPUD: Teravad mäetipud, mida Willem Barentsz märkas, on iseloomulikud just suurima saare lääne rannikule. Kolm Krooni kõrgumas Kuningate fjordi kohal.

Foto

: TIM

O P

ALO

40


Puhkepäev Maailma metsad

jat: polaarrebane ja jääkaru. Jääkarude populat-sioon on ühine kogu Barentsi mere regioonis ja selle suuruseks hinnatakse ligikaudu 3000 isen-dit. Juba aastakümneid on jääkaru olnud rangelt looduskaitse all. Peale metsikute loomade on suurimal Lääne-Teravmägede saarel inimese

maismaast. Karmist kliimast hoolimata on taimestik 164 liigiga siiski suhteliselt liigirikas, kuid taimed ei kasva kõrgemaks kui 20–30 cm. Metsapiir jääb Teravmägedest kaugele lõunasse. Meile tuttavaid puid ja põõsaid siin ei leia, ent mõnda puittaimeliiki nende tõeliselt miniatuur-ses puhmavormis võib siiski kohata. Levinud on kaks liiki: polaarpaju (Salix polaris) ja meiegi rabades leiduv vaevakask (Betula nana).

Toidulaud merestKuna maismaa katab kesise toidulaua, siis on Teravmägede loomastik paljuski seotud merega, kus toitu leidub rikkalikult. Saarestik on pesitsus-paigaks miljonitele lindudele umbes 36 liigist. Fjordid ja arhipelaagi ümbritsev rannikumeri pakub toitu nii kaladele ja vaaladele kui ka morskadele ja hüljestele. Maismaa kidurast taimestikust saab aga söönuks siinne põhjapõdra alamliik. Toiduahela tipus kroonivad kaks kisk-

ÕITEILU: Olgugi, et nii kaugel põhjas, pakub Teravmägede lühike suvi siiski tundramaastikul rohkelt õisi. Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) õitsemas.

Foto

d: T

IMO

PAL

O

41



teenistuses ka üle 600 koera. Mõned loomaliigid on Teravmägedele jõudnud inimese kaasabil, olgu siis tahtlikult või mitte. 1929. aastal toodi saarele Gröönimaalt 17 noort muskusveist, kel esialgu näis hästi minevat. Kuid aastate pärast oli selge, et see keskkond on nende jaoks siiski sobimatu ning viimast isendit nähti 1985. aastal. Sama saatus tabas 30 Gröönimaalt toodud valgejänest. Inimestega kaasa tulnud hiirtest on siiani vastu pidanud kuhja-uruhiir. Teravmägedel pole põlisasukaid ja kõik inime-sed on sisserändajad. Aastaringi elab Tervamägede suurimal saarel Lääne-Tervamägedel üle 2600 inimese. Kui see suhteliselt väike number jaotada terve saarestiku peale, siis saab tulemuseks ühe hõredaimalt asustatud piirkonna meie planeedil (0,04 in/km²). Inimesed ei ela siiski hajusalt, vaid on koondunud üksikutesse asulatesse läänerannikul, kus kliima on pehmem ja meri enamasti aastaringi jäävaba. Suurimale asulale Longyearbyenile (üle 2000 püsielaniku) järgne-vad kaevanduslinnad Barentsburg ja Sveagruva. Neist esimene Venemaa ja teine Norra oma, mõlemas elanikke umbes paarisaja ringis. Kõige kaugemal põhjas asub paljude riikide polaar-uurimisjaamu koondav n-ö linnak Ny-Ålesund, kus elab korraga umbes 30–40 inimest, kes rotatsiooni korras vahetuvad. Hooajaliselt külas-tab seda paika aga väga kirju ja arvukas teadlas-kond. Peale selle asub lõunapool Hornsundis veel Poolale kuuluv aastaringselt mehitatud uurimisjaam. Pika polaaröö ja -päeva tõttu on siinsete inimeste elurütm mõnevõrra erinev harjumuspärasest öö ja päeva vaheldumisest mõõdukamatel laiuskraadidel. Viimastel aastatel on jõudsalt edenenud suvine kruiisiturism ja seetõttu suurenenud saarestikku

külastavate inimeste arv. See sunnib kohalikku omavalitsust tõsisemalt analüüsima siinse loodus-keskkonna ja hapra ökosüsteemi koormustalu-vust ning vajadusel seadma uusi piiranguid. Teravmägedest on saanud ka omamoodi areen paljudele rahvusvahelistele koostööprojektidele. Näiteks katsetati Kirdemaa saarel hiljem Marsile lennutatud NASA kulgurit Curiosity, sest leiti, et just siinne maastik sarnaneb üsna palju Punase planeedi omaga. Longyearbyeni lähistele on raja-tud ka maailma suurim polaarorbiidil tiirlevaid satelliite teenindav maapealne tugikeskus, kust on võimalik satelliite juhtida ja andmeid maha laadida.

Viimsepäeva aitVahest kõige erilisem ja oma suletuse tõttu ka salapäraseim on 125 meetri sügavusel mäe sees asuv maailma seemnepanga hoidla, mida ajakir-jandus on nimetanud ka meie viimsepäeva aidaks. Norra riigi toel rajatud ja 2008. aastal avatud

VAATEMÄNG: Talvist polaarpimedust mahendab virmaliste valgus. Virmaliste mäng Hornsundis.

KONFLIKT: Vahel juhtub, et inimese ja jääkaru teed ristuvad ningtekibkonflikt.Jääkarueemalepeletamine NyAlesundi asulas.

Foto

d: T

IMO

PAL

O

42


Puhkepäev Maailma metsad

hoidla siht on tagada maailma kultuurtaimede mitmekesisus tuleviku tarvis juhuks, kui inim-konda tabab mõni katastroof. See on nn kolmas lüli geenipankade võrgustikus: kaks esimest hõlmavad vastavalt rahvuslikku ja mitut riiki koondavat rahvusvahelist geenipanka. Seemnehoidla asukoht ei ole valitud juhuslikult. Seda tehti usus, et paik elab üle ka globaalse katastroofi, olgu selleks siis tuumasõda või väga ekstreemne kliimamuutus. Arktikas asuv hoidla

on piisavalt kaugel tiheasustusega piirkondadest ja seega ka potentsiaalsetest konfliktikolletest. Igikelts võimaldab stabiilse sisekliima, ja vaja-like külmakraadide (-18 °C) hoidmiseks on vaja kulutada vähe lisaenergiat. Isegi kõige halvema globaalse soojenemise stsenaariumi kohaselt peaks igikeltsas asuv seemnevaru vastu pidama vähemalt 200 aastat. Teravmägede seemnepanga kolmes hoidlas on võimalik mahutada 4,5 miljonit erisuguse seemne näidist. Projekti veab rahvusvaheline sõltumatu organisatsioon Global Crop Trust ning selle ees-märk on koguda seemneid enam kui 100 riigist. Eesti pole veel oma seemnevaru Teravmägede hoidlasse tallele pannud, küll aga on sinna jõud-nud Eesti päritolu seemneid mitmest teisest riigist. Arvestades planeedi aina kiiremini kasvavat elanikkonda ja selle taustal omakorda muutuvat kliimat, on ilmselge, et seemnepanga olulisus üha suureneb. See projekt lisab kindlustunnet, et inim-kond suudab ehk kohaneda eesseisvate muutus-tega ka siis, kui mõned olulised põllumajandus-kultuurid loodusressursside pärast tekkivate konfliktide või kliima muutumise tõttu hävivad.

VIIMSEPÄEVA AIT: Lennuvälja kohal on mäe nõlva rajatud betoonist sissepääs, kus rauduks viib Maailma Seemnepanga rangelt valvatud hoidlatesse.

VIDEVIKUSÄRA: Saarestiku suurim asula Longyearbyen polaarkevade videvikus.

Foto

d: T

IMO

PAL

O

43



Minu tänane tegevus on võib-olla pärandiks järeltulevatele põlve-dele, mida hinnatakse 100 aasta pärast. Mets kasvab suureks ja mingil ajal kõduneb – kas see on pärandkultuur? Inimene sünnib, elab vanaks ja sureb – kas see on pärandkultuur? Hinnangu küsimustele annavad meie järeltulijad, aga minule on pärandkultuur koht, tegevus ja inimene, kes või mis väärib esile-toomist. Kindlasti pole pärand jahipukk metsas, mis varsti ära mädaneb. Pärandkultuuri objekt on tulemus, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, mille mõju kestab pikka aega ja on oluline. Mõju peaks puudutama võimalikult suurt hulka inimesi. Inimesed pärandkultuuris on selle loojad ja kandjad. Mõningad metsas ja metsaga seotud nähtused tooksin välja: olulisemad sõjajäljed, näiteks kaevikuliinid Väike-Emajõe ääres

kaduvad talukohad või rajatised metsade keskel, näiteks talu-kohad Karula rahvuspargis

erilised inimestega seotud puud metsas, näiteks ristipuud maakonna piiril

huvitavate nimede ja lugudega kohad, näiteks Koorküla Valgjärv või Türäjärv

lood inimestest, kes on mõju-tanud metsa arengut ja jätnud jälje, näiteks Heino Teder.

Risto SeppValgamaa metsaülem

Valgamaa – põline Maarjamaa

Kuutsemäe Kuutsemägi (kõrgus 217 m) on Otepää kõrgustiku kõrgeimaks punktiks. Selle võimsa ja massiivse kupli harjal, praeguse Porikraavi slaalominõlva lähe-dal, oli omal ajal puidust trian-gulatsioonimast, mida kasutati maa mõõdistamise juures. Torn oli ca 20 m kõrge. Endise torni aluse ase 10×10 m on veel loo-duses nähtav, ning selle aseme keskel on looditud kõrgusmärgi maakivist tähis. Kuutsemäel asuvale mobiil-sidemastile on tehtud vaateplat-vorm, millelt avanevad suure-pärased vaated ümberkaudsetele aladele. Kuutsemägi on aastaid olnud Eesti enimkülastatud mäesuusakeskus. Mäe jalamil olevas Mäe-Kuutse talus sündis 30. novembril 1936 kirjanik Mats Traat. Luuletaja sünni-maja on hävinud tulekahjus,

ent 1939 ehitati selle asemele väheldane, köögi ja kahe kamb-riga külamaja, milles möödus Mats Traadi lapsepõlv kuni aas-tani 1946. Praegu on selles majas Kuutsemäe suusa- ja puhke-keskuse suusavarustuse laenu-tuspunkt. (Kaardistaja Kaido Reiman)

Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK

Risto Sepp, Mats Traat, Herta Laipaik, Jaan Lattik, Heino Teder. Ei ole just miljoniküsimus, et teada – kõigi nende elukäik on erineval moel seotud Valgamaa ja selle loodusega. Pärandkultuur ongi inimtegevuse jäljed looduses ja sel korral tutvustame nende inimestega leitud seoseid.

Kaugemas ajaloos on Valgamaa olnud Liivimaa kubermangu osa, paiknenud valdavalt Läti aladel ja olnud lätikeelne. Ühine ajalugu andis hea põhjuse laieneda pärandkultuuri projektiga 2009. aastal Lätimaale ja kaasata kaardistamisse ka naabrid. Eesti-Läti programmi tegevuse kuludest 85% kattis Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisaks kaardistamisele arenes projekti toel koostöö nii Eesti ja Läti metsaomanike kui ka -ametnike vahel. Selle värvikaks näiteks on meie metsaülemate koolitusreis Lätti või siis metsa-seltsi liikmete osalemine traditsioonilisel, nüüdseks kahjuks ka vaid pärandkultuuriks muutunud Balti metsanduse konverentsil. Kestliku koostöö tulemusena jääb Valgamaale ka piiriülene Koiva-Gauja pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis Eesti poolel on loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna hoolel.

Foto

: RAN

DO

KAL

L

44


Puhkepäev Pärandkultuur

Kaprani talu

Hummuli kandis, nagu kogu ajaloolisel Mulgimaal, on olnud suured ja tugevad talud. Palju-dest ei ole küll praeguseks säilinud muud kui mälestus seal elanud inimestest ning mõned kivivundamendid. Peale Liivi-maa talurahvaseaduse väljakuu-lutamist 1849. aastal viidi läbi talude kruntiajamine. Enamik Hummuli talusid on kaardistatud 1855. aastal, seal-hulgas ka Kaprani talu. Kaprani talus sündis kirjanik Herta Laipaik (1921–2008). Lisaks paljudele romaanidele on tema sulest ilmunud mulgi-aineliste kunstmuistendite kogud „Maarjakask” ja „Kurja-sadu”. Need on kirjutatud omamoodi olemisega kohaliku vanatüdruku Roiu Minni (Minni Nepp 1892–1949) poolt kirjani-kule pajatatud juttude põhjal. Kaprani talu hooned hävisid 1944. aastal. Endisele taluõuele on istutatud mets. Alles on veel vanad lehised ja mõned kivi-vundamendid. Märkimisväärne on elumaja vundament maja-aluse keldriga, selle kiviseinad ja uksevõlv. (Kaardistaja Joel Kuusk)

Jaan Lattiku sünnitaluKirjanik, usu- ja poliitikatege-lane Jaan Lattik, kes on olnud Viljandis Maakoguduse õpetaja, Kristliku Rahvaerakonna juhte,

Asutava Kogu ja Riigikogu liige, sündis 22. oktoobril 1878 Mäkiste renditalus. Jaan Lattik on kirjutanud jutukogusid, romaane, mälestusi („Meie noo-red”, „Minu kodust”, „Mets”). Kirjaniku isa, Mäkiste rendi-talupidaja Davet Lattik, rajas Lüllemäe-Hargla kruusatee viiendalt kilomeetrilt talu sisse-sõiduteele tammeallee. Ema Marta Lattik ei soovinud luter-lasena vene usku üle minna, hoidus vene preestritest ning kutsus poja ristiisaks sulase Jaan Juuli, kelle järgi pandi tulevasele kirjanikule eesnimi. Davet Lattikul ei õnnestunudki armsakssaanud renditalu päriseks osta, vaatamata sellele, et ta oli vallavanem ja peakohtu-mees. Tema „sõda” taluostu-teemal kestis mõisnik Grotede kolme põlvkonnaga. Pärast mõisnikupoolset rendilepingu tühistamist õnnestus tal osta sugulaselt 1914. aastal Vana-Mendo talu.

Kirjanik suri 27. juunil 1967 Stockholmis. Talu sissesõidutee äärde on paigutatud mälestuskivi. Praegu elab seal ja renoveerib talu noorpere, koha nimi on Mägiste. (Kaardistaja Ekaterina Tammemäe)

Kaara taluKitsastel põllusiiludel kasvas kaar ehk kaer – sellest tuli talu nimi. Talu pärineb aastast 1867. Metsamehed kutsusid oma

eestvedajat, 26 aastat metsa-majanduse ja looduskaitse ministeeriumi juhtinud Heino Tederit, Papa Tedreks. Ta nägi ilmavalgust 21. juulil 1926 Tõlliste vallas Kaara põlistalu peremehe Oskari ja perenaise Neonilla kolmanda pojana. Minister Heino Teder suurendas metsamajandustööde mahtu, tema eestvõttel arendati puidu-töötlemist, tõhustati metskon-dade tööd, rajati uusi metsa-kultuure. Looduskaitse edendamiseks koostati Tederi ministriks oleku ajal mitmeid keskkonnakaitselisi seadusi ning normatiivakte, laiendati kaitstavaid maa-alasid, loodi Lahemaa rahvuspark. Talu koosneb rehielamust, saunast, keldrist ja aidast. Kaara talu maadel asub ka oma rahula. Selle hauaplatsi on sisse õnnis-tanud soomepoiste kaplan. Talukompleksi kuulub hoone rehepeksugarnituuriga. Selle korsten sai II maailmasõja ajal tabamuse. Üleval korstna otsas istus Vene luuraja, kes vaatles taamal olevaid Saksa üksusi. Ühel hetkel sai mees tabamuse ja kukkus koos jupi korstnaga alla. Kaara talu lähedal asus 1944. a sakslaste lennuvälja pommiladu. Arvatavalt toodi pommid sinna Valga-Tartu raudteed mööda rongiga. Kuna talu lähedal asusid suured põllumassiivid, kasutati põlde lennuväljana. (Kaardistaja Koit Gross)

Foto

d: R

MK

45


Pärandkultuur Puhkepäev

Seiklus metsasTekst: Katre Ratassepp Fotod: Arvo Laanemets, Rando Kall, Aivar Pihelgas, Tiit Hunt

17. mail peeti kuues kohas üle Eesti esimest RMK rogainipäeva. Kolmetunnise võist-kondliku seiklusmatka käigus otsiti metsa paigutatud kontrollpunkte ja tutvuti seda tehes metsatarkustega. Rogainipäevast võttis osa 377 võistkonda 1145 inimese ning umbes poolesaja lemmikloomaga.

Pekid täiega leekides:Võistkonna komplekteerimise algab teadagi nimepanekust. Kui see välja mõeldud, tasub seda uhkelt ka ülejäänud maailmale kuulutada!

Täisvarustuses:Kiidjärvel sööstsid esmalt rajale tõsisema varustusega sportijad,nendejäreltulidrahulikumaloomugakulgejadning lapsed kolmerattalistel.

Kaks on võistkond:Rogainima olid oodatud 2–5liikmelised võistkonnad, liikmete vanusele piiranguid polnud. Kontrollpunkti infotahvlil olevat QRkoodi kõik õnneks eraldi lugema ei pidanud.

Nähtamatu ratas:Leia pildilt nähtamatu ratas ehk hetk enne tugevamat kontakti maapinnaga.

Oandu võlud:Oandul võttis rogainipäevast osa paarsada inimest, seiklusmatk viis neid lisaks metsale ka mere äärde.

Foto

: AIV

AR P

IHEL

GAS

Foto

: ARV

O L

AAN

EMET

S

Foto

: ARV

O L

AAN

EMET

S

Foto

: RAN

DO

KAL

L

Foto

: RAN

DO

KAL

L

46


Puhkepäev Sündmused

Tekst: Katre RatasseppFotod: Kristian Kruuser, Henno Luts

Tihasele:Teele Tomsoni pesakast peaks sobima nii tihasele, väänkaelale kui ka puukoristajale. Pesakasti valmistamiseskeemisaiigasoovijaka koju kaasa võtta.

Esimene:11 tulevast sisearhitekti tegid linnumajad valmis oma esimese praktilise kursusetööna. Enamikule oli see ka esimene näitus, kus nende looming üleval.

Valikuvabadus:Traditsioonilise saematerjali kõrval võeti kasutusele ka betoon ja painutatud vineer. Seda, et pesakast peab seest kare olema, käis tudengitele rääkimas Fred Jüssi.

Superanu:Kõigis kuues rogainikohas selgitati välja ka parim meeskond, Aegviidu võistluse pani kinni võistkond Superanu koosseisus Anu Teppo ja Raio Piiroja.

Koerad kaasa:Vabas õhus liikumine oli topeltkasulik koeraomanikele, viimaseid kogunes eriti palju Oandule (pildil) ja Pärnusse.

Moodsad kodud lindudele

Eesti Kunstiakadeemia sise-arhitektuuri üliõpilased tegid koolitunnis lindudele nägusaid pesakaste ja esitlesid neid kevad-kuudel RMK Tallinna kontori aatriumis näitusel „13 tihast”.

Foto

: AIV

AR P

IHEL

GAS Fo

to: T

IIT H

UN

T

Foto

: KR

ISTI

AN K

RU

USE

R

Foto

: KR

ISTI

AN K

RU

USE

R

Foto

: KR

ISTI

AN K

RU

USE

RFo

to: H

ENN

O L

UTS

47


Sündmused Puhkepäev

Suvi jõuab SagadisseTekst: Krista KeedusFoto: Toomas Tuul

Sagadi metsakeskus jätkab suvel traditsiooniliste üritustega, kuid lisandub ka üht-teist uut. Juuli-kuised öömuuseumid on pühendatud Sagadile nii omasele filmiteemale, kuulata saab loenguid ja nautida muusikat. Öömuuseumi kolmapäeva-õhtule järgnevad juulis neljapäeviti looduskooli perepäevad, mil iga päev keskendub konkreet-sele teemale. Kohe saavad meie putukahotell ja dendropark uued sten-did ning kui putukate ja puude maailma avas-tamine üksi keeruline tundub, siis looduskooli juhendajad teevad kõik lihtsaks ja põnevaks! Juuli lõpetame kolme mõisa öömatkaga ja siis järgnevad juba tradit-sioonilised puupäevad. Metsamuuseumi näitus „Mets toidab” on saanud lisaks vahva vaba aja programmi, mille käigus on võimalik avastada erinevaid metsa-maitseid. Degusteerimiseks toome välja nii traditsioonilisi metsaande kui ka modernsemaid snäkke. Kui ulukilihade äraarvamine ja erinevad seened eestlast ei üllata, siis meie juurde sattunud välisajakirjanikud ja reisikorraldajad peavad juba sedagi eksootiliseks, rääkimata siis käbimoosist,

samblikušokolaadist ja kopranõretinktuurist. Programmi saab tellida väiksematele rühmadele. Meie erivärvilised lillepeenrad näitavad juba õiteilu, roosideni on veel veidi aega. Igatahes võiks Sagadis varuda aega parkides, aias ja talveaias ringi kõndimiseks. Sel suvel võib küll sattuda ka ehitustandrile – renoveeritakse mõisa jääkeldrit. Kelder on äärmiselt ainulaadse ja

huvitava planeeringuga, ent aeg on müürid väga kehvaks kulutanud. Remont lõpeb sügisel ning siis peaks nii müürid kui ka katus järgmised

aastasajad tugevana seisma. Oleme plaaninud ka hoone kasutusvõimalusi laiendada. Programmi-dele lisaks leiab siin koha ainulaadne keldrisaun ning seda ootame proovima juba oktoobris. Algamas on imeilus suvi. Kuna Lahemaal toimub suve jooksul palju põnevat, siis Sagadi võib olla ka hea baas ümbruskonna avastamiseks. RMK töötaja saab siin nii majutust kui ka süüa sõbraliku püsikliendihinnaga, muuseumikülastus on täitsa tasuta. Ootame külla! Ja alati tasub vaadata meie kodulehte, et põnevatel suve-sündmustel pilk peal hoida.

Metsamuuseumi lisaprogrammis saab maitsta käbimoosi, sambliku-

šokolaadi ja kopranõretinktuuri.

48


Puhkepäev Ürituste kalender

Ürituste kalenderKUUPÄEV NIMI ASUKOHT PUHKEALA / KAITSEALA LISAINFO

13.06.2015 AEGVIIDU LOODUSKESKUSE AVATUD USTE PÄEV AEGVIIDU LOODUSKESKUS AEGVIIDU-KÕRVEMAA

PUHKEALA5344 0549 või 604 7212

13.06.2015 MATKASÕPRADE PÄEV NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA13.06.2015 METSALILLEMATK ELISTVERE LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 525 339513.06.2015 METSALILLEDE PÄEV NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 718014.06.2015 MATKA-JAKULTUURIPÄRANDIPÄEV SOOMAA LOODUSKESKUS SOOMAA RAHVUSPARK14.06.2015 METSALILLEMATK NELJATEERISTI ÕPPERADA HIIUMAA PUHKEALA 5322 949919.06.2015 TAIMETARKUSE PÄEV „NÕIAKÖÖK” RISTNA LOODUSKESKUS HIIUMAA PUHKEALA 5322 9499

20.06.2015 PÕHJA-EESTIMETSALILLEDEPÄEVNÕMMEVESKI TELKIMISALA, RMK OANDU-IKLA MATKATEE NÕMMEVESKI LÕIK

LAHEMAA RAHVUSPARK 676 7010, 509 9397

26.–28.06.2015 SETO FOLGI MATKAD VÄRSKA LAULULAVA RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA 511 9233, 5300 879926.06.2015 ORHIDEERETKLÄÄNE-SAAREMAAL VILSANDI RAHVUSPARGI TEABEPUNKT SAAREMAA 454 6880, 5301 2771

28.06.2015 LASKEVÄLJA RATTARETK SETO FOLGI RAAMES VÄRSKA LÕKKEKOHT RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA 511 9233, 5300 8799

28.06.2015 LÕUNALAAGRI MATK LÕUNALAAGRI MATKARADA RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA 511 9233, 5300 879904.–06.07.2015 SUVEÖÖ LOOMAPARGIS ELISTVERE LOOMAPARK-LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 5346 5030

04.07.2015 SUVI MAALIDES MEREMÕISA TELKIMISALA TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 7513

04.07.2015 TAIMED MEIE ÜMBER NEDREMA PUISNIIT MATSALU RAHVUSPARK 472 4236

05.07.2015 PEREPÄEV „TAIMEDE LUMMUSES” KAUKSI LOODUSKESKUS PEIPSI PÕHJARANNIKU PUHKEALA 5681 5722, 5620 0080

11.07.2015 KÄSITÖÖPÄEV KARULA RAHVUSPARGI KÜLASTUSKESKUS KARULA RAHVUSPARK 5304 3504

11.07.2015 LASTEPÄEV: „KES ELAB METSA SEES?” NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 7180

17.07.2015 MATKAHOMMIK HIIU FOLGILISTELE „AJA JÄLJED METSAS” REBASTEMÄE ÕPPERADA HIIUMAA PUHKEALA 5322 9499

01.08.2015 MINAJALOOM,LOOMJAMINA–LOOM MUS ... LOOMUS MATSI RANNA RANNAS (VARBLA) MATSALU RAHVUSPARK 507 7369

01.08.2015 MUSTIKAPÄEV NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 7180

02.08.2015 KOBRAS EMAJÕE-SUURSOO LOODUSKESKUS EMAJÕE-SUURSOO LOODUSKAITSEALA 5305 0999

15.08.2015 VILSANDI RAHVUSPARGI AASTAPÄEV VILSANDI RAHVUSPARGI TEABEPUNKT SAAREMAA 454 6880, 5301 277216.08.2015 MATKAPÄEV SOOMAA LOODUSKESKUS SOOMAA RAHVUSPARK

23.08.2015 LAMBAPÄEV LAUGU METSAVAHIMAJAS LAUGU METSAVAHIMAJA SAAREMAA 527 7421, 457 9737

25.08.2015 LOODUSÕHTU VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 7513

27.08.2015 LOOMAPARGI SÜNNIPÄEV ELISTVERE LOOMAPARK-LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 5346 5030

29.08.2015 SUVELÕPUMATK MUINASTULEDE SÜTTIMISE EEL

MUSTOJA TELKIMISALA, RAND JA PARKLAD LAHEMAA RAHVUSPARK 676 7010, 509 9397

04.09.2015 VABAÕHUKINO ÕHTU VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 7513

05.09.2015 RAVIMTAIMEPÄEV „METSAST POTTI JA SAHVRISSE” AEGVIIDU LOODUSKESKUS AEGVIIDU-KÕRVEMAA

PUHKEALA5344 0549 või 604 7212

07.–11.09.2015 SEENENÄITUS ELISTVERE LOOMAPARK-LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 525 3395

08.09.2015 LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE

PUHKEALA 5340 7513

09.09.2015 TEA JA TUNNE! LIHULA MATSALU RAHVUSPARK 507 736912.09.2015 SEENEPÄEV PÄIKESELOOJANGU METSAMAJA RÄPINA-VÄRSKA PUHKEALA 676 712213.09.2015 SEENEPÄEV MUSTJALA LOODUSKESKUS SAAREMAA 527 7421, 457 973715.09.2015 SÜGIS ÕUES TARTU PUUKOOL (RÕÕMU TEE 1, TARTU) TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 5305 099916.–18.09.2015 SÜGIS JA SEENED / SEENENÄITUS KABLI LOODUSKESKUS PÄRNUMAA PUHKEALA 5302 083319.09.2015 NAISED SÜGISES PÄHNI LOODUSKESKUS HAANJA-KARULA PUHKEALA 5300 218119.09.2015 SEENEPÄEV NÕVA LOODUSKESKUS NÕVA PUHKEALA 5302 1650, 676 7180

19.09.2015 TÕRVAAUGUMETSA-,MATKA-JASEENEPÄEV VANAPAGANA ÕPPERAJAL SAKALA PUHKEALA 513 2995

19.09.2015 SEENEPÄEV KARULA RAHVUSPARGI KÜLASTUSKESKUS KARULA RAHVUSPARK 5304 3504

20.09.2015 SEENEPEREPÄEV KAUKSI LOODUSKESKUS PEIPSI PÕHJARANNIKU PUHKEALA 5681 5722, 5620 0080

24.09.2015 SÜGISRETK VILSANDI RAHVUSPARGI TEABEPUNKT SAAREMAA 454 6880, 5301 277226.09.2015 SEENEPÄEV VARBLAS RMK VARBLA KONTOR JA METS MATSALU RAHVUSPARK 507 736926.09.2015 PÕHJA-EESTISÜGISENEMATKAPÄEV VIITNA ÕPPERADA PÕHJA-EESTI PUHKEALA 676 7010, 509 939727.09.2015 RATTARETK „KAUNIS VOOREMAA” ELISTVERE LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA 516 9845

29.09.2015 LOODUSÕHTU VIIMSI LOODUSKESKUS TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA 5340 7513

Uuri lisa: loodusegakoos.ee

49


Ürituste kalender Puhkepäev

Riigimets mühiseb juunikuu juubilaridele!Maarika MändlaKinnisvaraosakond, koristaja

2.06 50

Aime RandesFinantsosakond, raamatupidaja

5.06 60

Maido TornKagu regioon metsa- kasvatus, raietööline

21.06 45

Romet RiimanMetsaparandustalitus, metsaparandaja

3.06 35

Rein MänniEdela regioon tootmine, harvesterioperaator

15.06 45

Arno VonkEdela regioon metsa- kasvatus, metsatööline

28.06 60

Jüri KoortMetsaparandusosakond, metsaparandusspetsialist

3.06 50

Jüri RuteKirde regioon metsa- kasvatus, raietööline

8.06 45

Anne UlmFinantsosakond, vanemraamatupidaja

26.06 55

Hillar TapuKirde regioon metsa- kasvatus, metsur

4.06 50

Ülo KõreKagu regioon tootmine, metsaveotraktorist

18.06 50

Margus LambingMetsamajandusosakond, harvester-mõõtmise spetsialist

28.06 40

Puhkepäev Õnnitlused50


Riigimets mühiseb maikuu juubilaridele!Aavo UrbelKinnisvaraosakond, haldusjuht

7.05 55

Reven SulevKagu regioon logistika, logistik

6.05 35

Andres AkkusKagu regioon metsa- kasvatus, raietööline

8.05 40

Jaan SchultsIT-osakond, juhataja

18.05 50

Jaan MalmKirde regioon metsa- kasvatus, raietööline

23.05 60

Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema.

Napoleon I Bonaparte

Tavaline jutt. Lihtsalt. Eesti inimene armastab looduses puhata, sportida, seenel-marjul käia. 2014. aastal külastati RMK kaitse- ja puhkealasid rekordilised 1,9 miljo-nit korda. Arvestades praegu RMK hoole all olevat kaitse- ja puhke-alade võrgustikku ning väljaehitatud taristu seisukorda, on see optimaalne näitaja – külastajate rahulolu on kõrge ning looduse koormustaluvust pole riivatud. Tundsite ära? Jah, see on pisut ajakohastatud lõiguke RMK

arengukavast, leheküljelt 12. Miks üldse arengukavasid tehakse? Aga seepärast, et nii endal kui ka teistel sihid selged oleksid. Et kava lugejad saaks sihiseadjate kallal õiendada. Et sihiseadjat ikka töös hoida ja loorberitele puhkama jäämist takis-tada. Ja üldse selleks, et kindlustada teadmiste, oskuste ja vilumuste ning erinevate ressursside sihi-teadlik rakendamine. Kas keegi juba taipas, millest jutt käib? Selline jutt ümmarguste sünni-päevade leheküljel... Ei-ei, siin tuleb teisiti pidulik olla, siin ei maksa arengukavajuttu küll ajada... Aga miks ometi? Kui järele mõelda, siis enamik meist pole oma sündimise heaks sõrmeotsagi liigutanud. Miks seda päeva siis niiväga esile tõsta? Seda enam, et laialt levinud arusaama kohaselt algab teadlik elu sünnihetkest märksa hiljem. Ja

lõppude lõpuks hinnatakse inimest ikka selle järgi, mida ta teeb ja oskab. Seega, Napoleoni abiga, kui Sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. Siin tulebki mängu arengukavajutt lookese algu-sest – organisatsioonid koondavad seatud sihid arengukavadesse. Kuid ega inimene isegi ilma plaani tegemata läbi saa. Eriti oma tööelus. Ja plaani teha tuleb osata ning ellu viia samuti. Kõrvalt vaadates tundub see igapäevane asjade läbimõtle-mine, mõtete kasutuskõlblikuks vormimine, pidev korraldamine ning kokkuvõttes plaanide elluviimise õnnestumine nii igapäevane ja tava-line, et sellega kaasaskäiv sõbralik sihiteadlikkus ning kindlakäelisus veelgi tavalisem tundub. Tavaline jutt. Lihtsalt. Palju õnne, Tiina!

Kolleegid loodushoiuosakonnast

Tiina SelartLääne-Eesti piirkond, piirkonna juhataja

4.06 60


Õnnitlused Puhkepäev 51

Riigimets mühiseb augustikuu juubilaridele!Aivar LeekKagu regioon tootmine, harvesterioperaator

1.08 40

Tarmo TammsaarKirde regioon logistika, logistik

10.08 45

Alar NurmikRaplamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

25.08 50

Väino RoogerKirde regioon logistika, logistik

2.08 60

Kristjan LäntsSagadi metsakeskus, kokk

13.08 35

Alar HermakülaSiseaudititalitus, siseaudiitor

8.08 50

Aivar SaarKagu regioon metsa- kasvatus, raietööline

20.08 55

Jürgen KusminLäänemaa metskond, spetsialist

10.08 35

Aadu KäärmannEdela regioon metsa- kasvatus, metsur

25.08 60

Riigimets mühisebjuulikuu juubilaridele!Ahti UmbsarVändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

7.07 55

Rain SalkKirde regioon metsa- kasvatus, raietööline

8.07 45

Toomas KivistoMetsaparandusosakond, metsa-paranduse peaspetsialist

10.07 50

Toomas SaikKagu regioon tootmine, harvesterioperaator

12.07 45

Vello KuldrannaKagu regioon tootmine, tööline

27.07 55

Riho PerlovKagu regioon metsa- kasvatus, raietööline

7.07 55

Arli AruVändra metskond, metsnik-metsakorraldaja

9.07 40

Piret LantinSiseaudititalitus, juhataja

12.07 45

Tiit KüllaKagu regioon tootmine, praaker

24.07 45

Toomas HaasTartumaa metskond, metsaülem

30.07 55

Astra on hea kolleeg. Metsataimede kasvata-misega on ta tegelenud juba üle 30 aasta. Tõrva metskonna taimeaed, Aakre metskonna taime-aed, Ühendpuukooli ja taimlamajanduse osakonna Rulli taimla… Tegelikult on see kogu aeg üks ja sama taime-aed olnud, mille eest ta on vastutanud. Tema käe alt on läbi käinud miljonid männi- ja kuusetaimed, mis tänaseks on juba kor-ralikuks metsaks sirgunud. Kui paarkümmend aas-tat tagasi oli metskonna taimeaia kasvatusmaht 150 000 taime, siis

praeguseks on tootmis-maht tõusnud neli korda ja Astra saab ikka hästi hakkama. Tema jaoks ei ole lahendamatuid prob-leeme, ikka leiab ta õige tee ja viib asjad lõpuni. Kui midagi teed, tee hästi, on tema stiil. Ta on üks nendest inimestest, kes hoiab oma mured enda teada, aga rõõmu jagab teistega. Astra on kena, sihikindel ja töökas inimene, kes temale omasel moel meile vaid rõõmu valmistab. Täname Sind tehtu eest! Soovime saabuvaks juu-beliks õnne! Head tervist ja jätkuvat särtsu palju-deks aastateks! Kanna ikka endaga kaasas seda rõõmu ja soojust, millega meidki nakatad!

Kolleegid taimla-majandusosakonnast

Astra ViljasteTaimla- ja seemne-majandusosakond, tööjuht

17.07 60

KUUPÄEV ÜRITUS

13.06 Narva Energiajooks, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 4 €.

05.07 SK Metsasõbrad lahtised meistrivõistlused jahipraktilises laskmises Laekveres, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 5 €, teistele 20 €.

18.07 RMK Kõrvemaa Triatlon, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

01.–02.08 ACE Xdream III etapp (öine) Pannjärvel, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

14.08 SK Metsasõbrad triatlon Nohipalus, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 5 €, teistele 10 €.

21.–23.08 SK Metsasõbrad tenniselaager Viljandis.

23.08 SEB 9. Tartu Rulluisumaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

29.08 SK Metsasõbrad lahtised meistrivõistlused haavlilaskmises Pärnumaal, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 5 €, teistele 20 €.

05.09 ACE Xdream IV etapp Paldiskis, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam.

13.09 SEB Tallinna Maraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 4 €.

20.09 SEB 18. Tartu Rattamaraton, osavõtt SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam.

26.09 RMK Kõrvemaa Rattamaraton, osavõtt SK Metsa-sõbrad liikmetele ja RMK töötajatele tasuta.

RMK Kõrvemaa kevadjooks möödus meeldivas seenevihmas

Traditsiooniks saanud kevadisel jooksuüritusel 26. aprillil Kõrvemaa kaunil maastikul läks võitjakarikas 16 km võistlusdistantsil esma-kordselt Keenia esindajale Ibrahim Mukunga Wachirale ajaga 50 minutit ja 45 sekundit. Meeste üldarvestuses ületas finišijoone teisena mullune võitja Roman Fosti (00:52:06) Stamina spordiklubist ning kolmandana lõpetas Sparta spordiklubi esindaja Kaupo Sasmin (00:52:46).

Roman Fosti jäi jooksu analüüsides positiivseks: „Kehas oli pinge sees, tõusudel ei suutnud jalgu piisavalt kiiresti tööle panna. Samas on tänane

jooks hea väetis järgmisteks jooksudeks ja paremad tulemused on kindlasti veel ees.” Nüüd tagantjärele võib öelda, et mees teadis, mida räägib, sest nädal hiljem võttiski Roman ümber Viljandi järve jooksul revanši. Naiste arvestuses võidutses teist aastat järjest Kaisa Kukk ajaga 1:04:47. Teise koha saavutas

Võta meiega ühendust:[email protected] www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Tekst: Ulvar Kaubi Fotod: Sportfoto.com

Puhkepäev Spordiklubi

START:Enamkui1500osalejatjooksistänavuüleKõrvemaakevadjooksustardijoone.

52


Spordiklubi Puhkepäev

Maie Kuusik (1:06:41) ning kolmandale poodiumikohale jõudis Merlyn Lükki (1:07:57). Kaisa Kukk tundis jooksmisest rõõmu: „Teise ja kolmanda kohaga oli vahe sees ning sain rahulikult jooksu nautida.” RMK sportlikest töötajatest oli parim Erkki Etverk, kes saavutas pikal distantsil ajaga 1:07:10 üldarvestuses 72. koha. Teine oli Jaak Väärsi (122., 1:10:38) ja kolmas Indrek Karolin (140., 1:11:43). Alati tublilt osalenud RMK Tiinadest oli 6 km rajal parem Metsmaa Reintali ees ja nende järel Malle Viiburg. Lisaks 16 km ja 6 km pikkusele rajale osales arvukalt lapsi

lastejooksudel ja retkedel kevadisse metsa. RMK Kõrvemaa kevadjooksust võttis osa ligi 2000 suurt ja väikest jooksusõpra. Kõigile finišeerijatele laulis Erich Krieger. RMK Kõrvemaa Nelikürituse arvestuses on kahe ala (suusatamine ja jooks) järel meestest tulemuse kirja saanud Jaak Väärsi, Ulvar Kaubi ja Tavo Uuetalu, naistest Tiina Metsmaa ja Malle Viiburg. RMK Kõrvemaa nelikürituse järgmiseks osavõistluseks on 18. juulil toimuv RMK Kõrvemaa triatlon, millele saavad RMK tööta-jad tasuta registreeruda, saates oma andmed e-postile [email protected].

VÄLE: RMK töötaja ja spordiklubi Metsasõbrad jooksja Erkki Etverk, kes saavutas 16 km distantsil üldarvestuses kõrge 72. koha.

ALATI RAJAL: RMK töötaja ja spordiklubi Metsasõbrad jooksja Tiina Reintal, kes osales 6 km distantsil.

KEENIAST: RMK Kõrvemaa Kevadjooksu 2015. a võitja Ibrahim Mukunga Wachira.

Foto

d: S

PORT

FOTO

.CO

M

53


Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Paul Reimi metsatööriistade töökoda – isemoodi lehekülg Eesti metsandusloosTekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Paul Reimi jõudmine metsatööriistade töökoja loomiseni oli üksjagu juhus. Aastatel 1929–1934 töötas ta Voltveti metsaülemana ja kohaliku metsakooli õpetajana. Ühiskondlikult aktiivse mehena oli Paul Reim kui Vabadussõja veteran liitunud vabadussõjalaste ehk vapside liikumi-sega ning valitud ka kohaliku vapside osakonna juhiks. Pärast vapside tasalülitamist 1934. aasta märtsis sattus peagi löögi alla ka Paul Reim, kes oma sõnavõttudes oli valitsust aktiivselt kritisee-rinud. 1. aprillil 1934 lasti ta kõigist riigiameti-test päevapealt lahti. Võimatuks muutus ka tegutsemine metsatead-lasena. Paul Reim kolis koos perega Pärnusse ning pärast mõningast kaalumist otsustas õnne proovida eraettevõtluses. Juba varem oli ta täius-tanud ja arendanud olemasolevaid metsatöö-vahendeid, hea insenertehniline taip võimaldas vaadata aga kaugemale. Nii avaski Paul Reim 1935. aasta kevadel Pärnus aadressil Poska tn 21 ettevõtte, mis sai nimeks „Dr. Paul Reim. Metsatööriistade Tööstus”.

Omanäolised lahendusedEhkki nimi oli uhke, oli loodud ettevõtet kohe tööstuseks nimetada ilmne liialdus. Tegemist oli põlve otsas rajatud pisikese töökojaga, mis kuni oma eksistentsi lõpuni meie mõistes tööstuse mõõtmeid ei saavutanudki. Peamine põhjus oli raha, mida oli väga napilt ning mida vajalikul määral juurde voolama ei hakanudki. Teine põh-jus oli teadmatus, sest polnud vähimatki aimu, kui palju õnnestub toodangule üldse turgu leida. Siiski oli toodang juba algselt üsna mitme-külgne. Eelnevalt kogunenud ideed ja mõtted said reaalselt suuremalt jaolt läbi katsetatud juba enne töökoja ametlikku avamist. Toodangu alg-perioodi rõhk tundub olevat taimeaedades kasu-tatavatel tööriistadel. Erinevad rehad, külviliis-tud, maapinna ettevalmistamise abivahendid, külvikarbid ja künad ning koolitamise lauad olid esimesed pääsukesed laiast sortimendist. Peagi lisandusid kirved, langetuskiilud ja labidad, istutuspuurid ja muu.

Külvikiil – töökoja lipulaevAasta hiljem suunati pilk ka talupidajate suunas ning tootmisse jõudsid juurviljakülvimasinad, vikatid, aiakõplad, aga ka näiteks meevurrid. Tasub mainida, et enamik toodangust oli origi-naalne ja kohapeal välja mõeldud. Paul Reimi töökoja tuntuimaks, aga ka kalleimaks tooteks kujunes enda konstrueeritud külvikiil.

Värvikireva ja traagilise saatusega metsateadlane Paul Reim oli mees, kelle tegemisi saatis tihti sõna „esimene”. Nii oman-das ta esimesena Tartu Ülikooli metsateadlase diplomi ja ka doktorikraadi, kujundas Voltveti riigimetsanduse esimeseks katsemetskonnaks ning saatuse tahtel pani aluse kodu-maisele metsatööriistade konstrueerimisele ja tootmisele.

DR PAUL REIM: endanimelise metsatööriistade tööstuse omanik.

ISIKLIKULT KOHAL: Paul Reim (vasakult teine) oma toodanguga näitusel Pärnus 1936. aastal. Töökoja omanik püüdis toodangu tutvustamisel alati ise kohal olla.

54


Foto

d: R

MK

SAG

ADI M

ETSA

MU

USE

UM

I AR

HIIV

TASUTA HINNAKIRI: Paul Reimi töökoja reklaam ajakirjas Eesti Mets 1936. a. Ajakirjandus mängis toodete tutvustamisel väga olulist rolli.

PIKK KASUTUSIGA: Tänu heale kvaliteedile ja funktsionaalsusele olid Paul Reimi loodud tööriistad metskondades kasutusel veel aastakümneid pärast töökoja sulgemist.

Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Puhkepäev

Ideed konstrueerida automaatne metsaseemne külimise kiil oli Paul Reim haudunud juba pikalt. 1929 tutvustati Eestis lätlase Kristian Meldersi konstrueeritud külvikiilu, mis kohapeal palju elevust tekitas. Reim, kes ka ise seadet Voltvetis katsetas, hindas mõtte heaks, kuid teostuse vilet-saks. Lätlase külvikiilu täiustamisest kasvas välja täiesti uus ja omanäoline seade, mis oli omas ajas tõeline tippsaavutus. Reimi külvikiil oli lihtsalt käsitsetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tööriist, millest kujunes töökoja vaieldamatu lipulaev. 1935. aastal õnnestus Reimil saada uudsele külvikiilule ka 15-aastane patent.

Nutikas reklaamÜsna pea taipas Reim, et lihtsalt tootmisest ei piisa, tooteid oli vaja ka reklaamida. Esmalt pöö-rati pilgud ajakirjanduse suunas. Kuna tavapärase reklaami ostmiseks nappis raha, avaldas Reim pikki ja üksikasjalikke kirjutisi oma toodangu kohta. Üheks tähtsamaks väljundiks sai siin aja-kiri Eesti Mets, kus alatasa tooteid tutvustavaid kirjutisi ilmus. Oluline oli ka otsesuhtlus endiste kolleegidega, kes võtsid Reimi toodetu kiirelt omaks ja ostsid neid hea meelega. Sellele aitas kaasa toodete kõrge kvaliteet ja taskukohane hind. Alatasa oldi toodanguga väljas ka laatadel ja metsandusega seotud üritustel. Näiteks metsa-teadlaste päevadel demonstreeris Paul Reim oma uusimat toodangut alati isiklikult.

Läbi raskuste austuse pooleLoodetud majanduslik edu jäi aga tulemata. Vaa-tamata toodete populaarsusele, kippus kasum-likkus ikka miinusmärgiga olema. Vajaka jäi ka tööstuse jõudlusest, toodangu suurendamine nõudis suuri investeeringuid, mida polnud aga kuskilt võtta. Unustada ei tasu sedagi, et toodang oli suunatud üsna kitsale ringile ja Eesti väiksust arvestades oligi väga raske end vee peal hoida. Seega on igati mõistetav, et kui aastal 1936 tekkis Paul Reimil ootamatult võimalus naasta metsaülema ametisse, võttis ta pakutud Audru metsaülema koha kõhklemata vastu. Paralleelselt jäi Reim siiski ka oma tööstust pidama. Visa hing ja missioonitunne ei lubanud asja katki jätta. Paul Reimi metsatööriistade töökoda tegutses kuni 1940. aastani, mil nõukogude võim tööstuse likvideeris. Küll aga ei suutnud uus võim teha olematuks juba tehtut. Eestis oli väga vähe metskondi, kus Paul Reimi toodangut ei kasutatud. Tipptasemel kvaliteet ja funktsionaalsus tegid tööriistadest sellised, mida hinnati kõrgelt ka aastakümned hiljem. Veel 1980. aastatel oli Paul Reimi toodang mõnes metskonnas kasutusel. Osalt tänapäevasegi mõõdupuu järgi arvestatava tasemega omanäo-lised tööriistad, mille üks visa, töökas ja nutikas Eesti mees ühes väikeses isemoodi konstrueeri-misbüroo-laadses ettevõttes luua suutis, kuuluvad kahtluseta Eesti metsandusajaloo kullafondi.

55


Puhkepäev Metsik disain

Männiokkapaneelid parandavad ruumi akustikatTekst: Mari-Liis Kitter Foto: Okkastyle

Okkastyle OÜ on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte, mis on loonud männiokastega kaetud akustiliste omadustega lae- ja seina-paneeli OKKA. Akustiliste paneelide esialgsed mõõtmised on tehtud ning tulemused kuuluvad kõrgeimasse A-klassi. OKKA akustilised paneelid on välja arendatud koostöös Eesti tippakustiku Linda Madalikuga. OKKA looja Margus Siiliku sõnul kasutatakse toote valmimisel puhast ja looduslikku lamba-viltmatti. „Kõrgeimasse hinnaklassi kuuluvad akustilised paneelid lähevad põhiliselt ekspor-diks, sest analoogseid looduslikke tooteid on maailmas vähe,” selgitab Siilik. „Tavatarbijale on mõeldud dekoratiivsed männiokkapaneelid,

Uues rubriigis tutvustame Eesti disainerite uudistooteid, mis on tehtud puidust või teistest metsasaadustest.

Tänavusel ettevõtluskonkursil Ajujaht oli finalistide seas akustiliste omadustega dekoratiivseid männiokastest paneele valmistav OÜ Okkastyle.

mida saab paigaldada lakke, seina, köögi-mööblisse ja mujale meeleolu looma. Ruumi on võimalik luua kontrasti, kasutades vastavalt vajadusele värvitud okkaid.” OKKA paneelides kasutatakse looduslikke koostisaineid ning kodumaist toorainet. „Okkaid kogume käsitsi koos Maarja küla intellekti-puudega noortega Põlvamaalt RMK lankidelt,” sõnab Siilik. „Metsa järelsaadustele saab lisandväärtust luua kasuliku loodusliku tootega, mis on omapärase disainiga,” ütleb Margus Siilik. „Tootearendu-sega alustasin kaks aastat tagasi ja sellest aastast on läinud väga kiireks, inimeste huvi on suur.”

KONTRAST: Lakke, seina või köögimööblisse paigutatavaid männiokkapaneele tehakse tellijalesobivastoonis.

56


„Mis on koobas? Eimiski, lihtsalt ruumi-täis õhku – ka nii võiks vastata. Koobas on asi, mida pole, asi, mille olemus seis-nebki tühjuses. Ometi on koopad oma „eimillegagi” erilised. Kas on mõnda teist ruumitäit õhku, mille kohta on nii palju muistendeid ja legende? Maa-alune ruum on otsekui erilisem, väärtuslikum, põnevam – ja maa peal polegi vist kohti, mis inimeste tähelepanu koobastega võrdselt köidaks.” Nii kõnelevad Ain Vellak ja Andres Tõnisson raamatu „Eesti koopad” sissejuhatuses. Raamatus antakse ülevaade ligi seitsmekümnest väiksemast ja suuremast koopast, lisaks ka kümme-konnast tänaseks hävinenud koopast. Koobaste seas leidub loodusliku

tekkega koopaid: liivakivikoopaid, karstikoopaid, murrutuskoopaid ja tehiskoopaid. Sellesse rühma kuuluvad kaevanduskäikudega koos uuristatud maa-alused katakombid, militaarrajati-sed, arvukad kartuli- ja muud keldrid, geoloogilise uuringu strekid ja šahtid, mõisaparkides esinevad grotid jm. Kuigi koopaid võiks autorite sõnul jaotada ka tekkeviisi järgi, on selles raamatus aluseks võetud koobaste asukoht – kas Põhja- või Lõuna-Eesti. Põhja-Eesti koobastest on kajastust leidnud näiteks Gabrieli koobas, Tiskre Röövlikoobas ning Viimsi Kuradi-koobas. Lõuna-Eesti koobastest leiab Härma kelderkoopa, Juudatare, Koodi-oru põrgu, Mägiste põrguhaua jt. Kõik koopad on illustreeritud fotoga ja suuremate juures on ka koopa skeem. Miks mitte sõita sel suvel Eestimaa koopaid avastama?

See rohkete fotode, jooniste ja graafi-kutega raamat annab põhjaliku ülevaate pilvedest ja taevast, eesmärgiga laien-dada lugejate silmaringi ja tekitada huvi, mida kõike võib pakkuda paras-vöötme igapäevane taevalaotus. Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud oluline osa meie igapäevaelust. Need määra-vad meie elu alates sellest, mida õue minnes selga panna, kuni selleni välja, milliseks on kujunenud ühe või teise riigi või rahva ajalugu. Raamatust saab teada, millest pilved tekivad ja koosnevad, miks pilved oluli-sed on, kuidas pilvi määratleda, kuidas pilvede järgi ilma ennustada jne. Kui küsida – mis on pilv?, siis annab raamat vastuseks kaks definitsiooni. Esimene ütleb, et pilv on kolloidne süsteem, mille moodustavad õhus hõl-juvad veepiisakesed, jääkristallid või

nende segu. Teine vastus kõlab, et pilv on ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et oleks silmaga nähtav või mõne instru-mendiga kindlaks määratav. „Eesti pilveatlas” räägib pilvedest esimese definitsiooni tähenduses. Autor nendib, et kui Eestis on pilved igapäevased kaaslased, siis kõikjal maa-ilmas pole see sugugi nii. Üks Lähis-Idas elanud eestlane on kõnelenud, et kui ta oli mitu kuud pilvedeta elatud, tekkis tal neist tugev puudus ja ta ootas nii väga, millal ometi tekib mõni pilv. Viimaks osutuski pilvede puudu-mine ajendiks, miks ta tuli Eestisse tagasi. Nii et kodumaale tagasipöördu-mise põhjus võib olla ka seesugune. Koosöös ajakirjaga Horisont valmis ka mobiilirakendus pilvede määramiseks. 11 pilveliigi ja nende 34 alamliigi kõrval aitab „Horisondi pilveaabits” lähemalt tuttavaks saada ka teiste atmosfääri-nähtustega, näiteks sademete, viker-kaare ja halo vormidega.

EESTI KOOPAD

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 224 ISBN: 9789985334102

EESTI PILVEATLAS

Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 359 ISBN: 9789985333471

Eesti pilveatlas

Eesti koopadAin Vellak, Andres Tõnisson

Jüri Kamenik

Metsamees soovitab: raamat Puhkepäev 57


Met

sam

ees

nr 1

22 ri

stsõ

na la

hend

us: T

ARK

EI T

ORM

A

Puhkepäev Ristsõna

Foto

: JÜ

RI P

ERE

58


RMK · Riigimetsa Majandamise KeskusToompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estoniatel +372 676 7500, faks +372 676 [email protected] · www.rmk.ee

Järgmine MetsameesJärgmises Metsamehes uurime, kuidas on uuenenud metsad, mis said räsida ränkades tormituultes, mis laastasid Virumaad 14 aastat tagasi. Samuti kirjutame, milleks RMK maad metsatööde ja loodus puhkuse kõrval veel kasutatakse. Seniks ilusat suve kaunil Eestimaal!

metsamees 123 (juuni 2015)

Documents