majandusaasta aruannemedia.voog.com/0000/0045/1909/files/majandusaasta... · 2019-06-04 ·...

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2017

aruandeaasta lõpp: 31.12.2017

nimi: SOS Lasteküla Eesti Ühing

registrikood: 80088606

tänava nimi, maja ja korteri number: Pärnu mnt 130-30

linn: Tallinn

maakond: Harju maakond

postisihtnumber: 11317

telefon: +372 6566958, +372 5056178

faks: +372 6566600

e-posti aadress: [email protected]

2

SOS Lasteküla Eesti Ühing 2017. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 5

Bilanss 5

Tulemiaruanne 6

Rahavoogude aruanne 7

Netovara muutuste aruanne 8

Raamatupidamise aastaaruande lisad 9

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9

Lisa 2 Raha 11

Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud 12

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 12

Lisa 5 Varud 13

Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13

Lisa 7 Pikaajalised finantsinvesteeringud 13

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 14

Lisa 9 Materiaalsed põhivarad 15

Lisa 10 Immateriaalsed põhivarad 16

Lisa 11 Kasutusrent 17

Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 18

Lisa 13 Eraldised 19

Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20

Lisa 15 Annetused ja toetused 20

Lisa 16 Muud tulud 21

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 21

Lisa 18 Tööjõukulud 21

Lisa 19 Seotud osapooled 22

Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22

Lisa 21 Tulud annetustest ja toetustest rühmade kaupa 22

Aruande allkirjad 23

Vandeaudiitori aruanne 24

3


Tegevusaruanne

Eesti rahvaarv on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 1 318 705 mis kasvas eelmise aasta võrdlusega 3 075 inimese võrra. Eesti sisemajanduse

koguprodukt (SKP) kasvas 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes 4,3%. 2017. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna

enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja

vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Töötuse määr oli 5,8%. Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras

on just tööturule sisenevad noored. See väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises. Keskmine

brutopalk oli 1 221 eurot. Brutokuupalga kasv oli 9,3%. Brutokuupalga kasv tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 7,9%. Inflatsioon 3,4%.

Keskpanga prognoosi järgi kiireneb Eesti inflatsioon 2018 aastal 2,7 %-ni ning olulise panuse sellesse annavad maksutõusud.

2017 aasta lõpuks oli SOS Lasteküla Eesti Ühingul 5 lasteküla, 2 noortekodu, 2 peretugevdusprogrammi ja 1 haridusprogramm. Perepõhisel

hooldusel oli 2017 aastal ühtekokku 235 last, 2017 aasta lõpus elas lastekülades ja noortekodudes kokku 199 last. Lasteküla või noortekodu sai

koduks 44-le uuele lapsele. Aasta jooksul lahkus teenuselt 23 last ja noort, kellest 23 asusid iseseisvasse ellu. 4 last said tagasi oma

bioloogilised vanemad. Aasta lõpus elas Põltsamaa 3 peremajas 17 last, Keila 14 peremajas elas 64 last, Narva-Jõesuu 7 peremajas elas 41

last ning Juuru 5 peremajas elas 31 last. Keila noortekodus elas 14 noort, lisaks 6 noort pooliseseisvas etapis ja Tallinna noortekodus elas 10

noort ning lisaks 7 pooliseseisvat noort. SOS peretugevdusprogrammides oli aasta lõpus 289 ja haridusprogrammis 71 abivajavat last.

2017. aasta oli SOS Lasteküla Eesti Ühingule edukas. Riikliku toetuse suurus asenduskodus elava lapse kohta oli 2017. aastal 1150 või 1450

eurot, olenevalt lapse vanusest ja tervislikust seisundist. SOS Lasteküla kulu lastekülades ja noortekodudes elava lapse kohta kuus oli 2017.

aastal 1 491 eurot. Fundraisingu brutotulu oli 1 400 151 eurot, 12 302 eraisikut annetasid kokku 1 010 015 eurot ja 478 ettevõtet 328 450 eurot.

Ülejäänud 61 686 euro väärtuses annetused olid mitterahalised, anonüümsed või annetuskasti annetused. Kõige rohkem annetusi laekus

detsembris.

2017. aastal oli SOS Lasteküla Eesti Ühingu tulu summas 4 918 916 eurot, millest moodustasid annetused 49% (sh annetused mitteresidentidelt

jooksvateks kuludeks 18%, ehituseks 3% ning kohalikud annetused 28%) ja 51% riiklikud toetused. 2017. aastal oli SOS Lasteküla Eesti Ühingu

kogukulud 4 507 000 eurot, sealhulgas personalikulud koos riiklike maksudega 2 599 156 eurot, mis oli 58% kogukuludest. Majandusaasta

tulemiks oli 413 696 eurot. Tulemi arvelt tehti 2017 investeeringuid 405 349 euro eest. Ühingus töötas aasta lõpuga 140 töötajat, kellest otseselt

laste ja peredega töötavaid töötajaid kokku oli 99.

2020 strateegias on SOS Rahvusvaheline keskorganisatsioon püstitanud Eesti Ühingule eesmärgi saavutada finantsiline ja majanduslik

iseseisvus. Selle saavutamiseks Ühingu koostatud strateegias peab Eesti SOS Lasteküla Ühing vastavalt rahvusvahelise keskorganisatsiooni

juhiste järgi koguma vajaliku jooksvate kulude reservi. SOSi juhendi kohaselt jagunevad reservid likviidsusreserviks, jätkusuutlikkuse reserviks ja

kindla sihtotstarbe reserviks. 2017 aasta lõpuga on SOS Lastekülal likviidususreserve 1/12 2018 eelarve jooksvatest kuludest ja

jätkusuutlikkuse reserve kogusummas 1 267 000 eurot. Reservid on kinnitatud SOS Kinderdorfi poolt. Seniks kuni ühingut toetatakse

rahvusvahelise rahastusega, saab nimetatud vahendid kasutada reservide kogumiseks. Finantsilise iseseisvuse saavutamisel 2020. aastal peab

ühing reservide nõude täitmiseks koguma kohalikke annetusi. Reservid on vajalikud selleks, et tagada SOS Lasteküla erinevatel teenustel

olevatele lastele pikaajaline teenus, mida nad kasvamiseks vajavad ning vältida olukordi, kus kohaliku omavalitsuse poolt makstava toetusega ei

ole võimalik katta kulutusi ning fundraisingu sissetulekud mingil põhjusel langevad. Otsuse reservide kasutamise kohta saab vastavalt põhikirjale

teha Ühingu nõukogu.

22. detsembril 2017 kolisid esimesed pered Kohtla-Järve integreeritud lasteküla korteritesse. Neljas korteris elab kokku 22 last. Lasteküla

ametlik avamine toimus 27. märtsil 2018.a. Korterite renoveerimise protsess osutus oodatust keerulisemaks. Rahaliste vahendite nappuse tõttu

olime sunnitud ühe võimaliku teenusekoha renoveerimise lükkama tulevikku.

Nooretele järelhoolduse pakkumiseks saime Kohtla-Järvel korteri näol annetuse Poola kodanikult. Korteri remondi järgselt asus sinna elama üks

neiu.

Peretugevdamisprogrammide raames avasime uue programmi Sillamäel ja Kohtla Järve linnas. 2018 aastal on avatud peretugevdusprogramm

Põltsamaal ja käivad läbirääkimised peretugevdusprogrammi avamiseks Juurus.

Personalitöö osas oli Ühingu suurimaks saavutuseks Unistuste tööandja konkursil finaali jõudmine ja parima mittetulundusliku organisatsiooni

tiitel. Samas on kõige suurimaks väljakutseks personalitöös perevanemate leidmine traditsioonilistesse lasteküladesse. Uutel alustel käivitasime

uute töötajate orienatsioonipäevad, mida tegime nii Eesti kui vene emakeelt kõnelevatele töötajatele, et neid paremini organisatsiooniga liita.

Tööle asus uus fundraisingu ja kommunikatsiooniosakonna juhataja.

2017.aastal viis uuringufirma Kanter Emor läbi uuringu heategevuslike brändide tuntuse osas. SOS Lasteküla oli erinevate uuringu osades

stabiilselt esikolmikus, mis näitas, et meie organisatsiooni Eestis teatakse ja tuntakse. Vaatamata viimaste aastatel meie poolt arendatud uutele

teenustele on kõige tuntum endiselt Keila SOS lasteküla.

2016 aasta sügisel sai SOS Lasteküla loa lisada rahvusvaheliselt kasutatavale raamatupidamistarkvarale juurde kohalik funktsionaalsus.

Funktsionaalsus sai valmis ja hakkas tööle 2017 aasta sügisel. See andis võimaluse võtta kasutusele e-arved ja elektroonilise ostuarvete

kinnitusringi, mis on muutnud ühingu töö efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Samuti võimaldab kohalik funktsionaalsus tellida ka muid töö

lihtsustamiseks vajalikke funktsionaalsusi.

4


2018 aasta suurimateks väljakutseteks saab teenuste kulumudeli väljatöötamine ja uute teenuselepingute sõlmimine kohalike omavalitsustega.

Samuti fundraisingus annetjatele uute tootegruppide käivitamine ja venekeelses infoväljas meie info kättesaadavuse parandamine.

Margus Oro

Juhatuse liige

5


Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss(eurodes)

31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 1 478 912 1 222 742 2

Finantsinvesteeringud 860 629 860 629 3

Nõuded ja ettemaksed 30 663 20 584 4

Varud 43 599 26 659 5

Kokku käibevarad 2 413 803 2 130 614

Põhivarad

Finantsinvesteeringud 220 007 212 336 7

Kinnisvarainvesteeringud 35 477 86 887 8

Materiaalsed põhivarad 1 260 863 1 107 919 9

Immateriaalsed põhivarad 2 200 3 400 10

Kokku põhivarad 1 518 547 1 410 542

Kokku varad 3 932 350 3 541 156

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 554 774 585 971 12

Eraldised 8 020 8 020 13

Kokku lühiajalised kohustised 562 794 593 991

Pikaajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 237 253 225 878 12

Eraldised 215 868 218 548 13

Kokku pikaajalised kohustised 453 121 444 426

Kokku kohustised 1 015 915 1 038 417

Netovara

Reservid 1 267 000 530 000

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 235 739 1 919 400

Aruandeaasta tulem 413 696 53 339

Kokku netovara 2 916 435 2 502 739

Kokku kohustised ja netovara 3 932 350 3 541 156

6


Tulemiaruanne(eurodes)

2017 2016 Lisa nr

Tulud

Liikmetelt saadud tasud 425 420

Annetused ja toetused 4 904 826 4 059 750 15

Tulu ettevõtlusest 7 717 6 869

Muud tulud 5 948 36 810 16

Kokku tulud 4 918 916 4 103 849

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -1 602 828 -1 408 026 17

Tööjõukulud -2 599 156 -2 359 063 18

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -305 016 -283 770 8,10, 9

Kokku kulud -4 507 000 -4 050 859

Põhitegevuse tulem 411 916 52 990

Muud finantstulud ja -kulud 1 780 349


7


Rahavoogude aruanne(eurodes)

2017 2016 Lisa nr

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem 411 916 52 990

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 305 016 283 770 8,9,10

Kasum (kahjum) põhivarade müügist -5 800 0 16

Muud korrigeerimised -181 193 -55 432

Kokku korrigeerimised 118 023 228 338

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -10 080 -2 351 4

Varude muutus -16 940 -11 659 5

Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 118 535 136 861

Laekunud intressid 1 780 349

Kokku rahavood põhitegevusest 623 234 404 528

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel-372 864 -184 529 9

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

müügist5 800 0 16

Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 0 50 000

Kokku rahavood investeerimistegevusest -367 064 -134 529

Kokku rahavood 256 170 269 999

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 222 742 952 743 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 256 170 269 999

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 478 912 1 222 742 2

8


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kokku netovara

Reservid Akumuleeritud tulem

31.12.2015 530 000 1 919 400 2 449 400


31.12.2016 530 000 1 972 739 2 502 739


Muutused reservides 737 000 -737 000 0

31.12.2017 1 267 000 1 649 435 2 916 435

9


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

SOS Lasteküla Eesti Ühing’u 2017.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis

tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ning rahaekvivalentidena kajastatakse raha kassas, pangas ja kasvuhoiustel.

Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid

kajastatakse otsemeetodil.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas saadud annetused on arvestatud ja kantud arveldusarvele eurodes tehingu toimumise päeval kehtinud Swedbank'i valuutakursiga.

Finantsinvesteeringud

Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse tähtajalisi hoiuseid, mille perioodi pikkus üle 12 kuu. Lühiajaliste

finantsinvesteeringutena kajastatakse tähtajalisi hoiuseid, mille perioodi pikkus on 3-12 kuud.

Pikaajalise finantsinvesteeringuna kajastatakse investeerimiskindlustuse lepingut, mis koosneb Mandatum Life Conservative Strategy

fondiosakutest ja tähtajalistest hoiustest.

Fondi osakute väärtust kajastatakse bilansis müügihinnas. Tulu teenitakse fondiosaku väärtuse muutumisest.

Nõuded ja ettemaksed

Nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis lühiajaliste nõuete ja ettemaksete puhul on võrdne nende

nominaalväärtusega.

Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäolisust

otsesel meetodil, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on

ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Ostjatelt laekumata arved, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või

majanduslikult otstarbeks meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ja kantakse bilansist välja.

Varud

Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude

viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude kuludesse kandmisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel on rakendatud FIFO meetodit.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjektid (maa, hooned), mida ühing omab renditulu teenimise ja/või turuväärtuse kasvu

eesmärgil ja mida ei kasutata ühingu poolt tema enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele ning kajastatakse

soetusmaksumuses.

Kinnisvarainvesteeringute puhul kasutatakse amortisatsioonimäära 5%.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse

langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana varaobjekte, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta

ning soetusmaksumus kõrgem arvelevõtmise alampiirist. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,

mittetagastatavatest maksudest ja muudest põhivara kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekustest. Madalama soetusmaksumusega või

lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

10


Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead,

võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt

komponentide kasulikule elueale.

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud

kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Ühing kasutab materiaalse ja immateriaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale materiaalse ja

immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalse ja immateriaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud

järgmised kasulikud eluead.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 256

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Maa piiramatu kasutusiga

Ehitised ja rajatised 5-20 aastat

Masinad ja seadmed 3-5 aastat

Mootorsõidukid 3,3-6 aastat

Mööbel ja seifid 3-5 aastat

Immateriaalne põhivara 5-7 aastat

Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda

eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood.

Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara

või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.

Rendid

Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed

jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse

rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis analoogiliselt muule ühingu bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi

maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldis kajastatakse juhul, kui ühingul lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus,

kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis

on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Juhul kui eraldis

realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud

väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Tulevased pensioni lisamaksed

Tulevasi pensioni lisamakseid kogutakse SOS-emadele, kes on läinud SOS Lastekülast pensionile enne 01.03.2014 ja kellele makstakse

SOS Lasteküla poolt lisapensioni. Oodatava eluea puhul on aluseks võetud Statistikaameti andmed.

Pensionifondist tehakse pensioniväljamakseid alates 2014 aastast ja praeguse arvestuse kohaselt on viimane väljamakse aastal 2032.

Pensionieraldise diskonteerimisel on kasutatud diskontomäära 4% (intressiarvestus).

Töölt lahkumise hüvitised

Ühekordseid hüvitisi töölt lahkumisel kogutakse SOS-emadele, kes on töötanud SOS Lasteküla lastekülas 10 ja rohkem aastat.

Hüvitist makstakse 10-14 aasta töötamise järel lahkumisel 0,25 kuu tasu ulatuses iga töötatud aasta kohta. 15 ja enam aasta töötamise

järel makstakse hüvitist 0,5 kuu tasu ulatuses iga töötatud aasta kohta. Pensionieraldise diskonteerimisel on kasutatud diskontomäära

4%(intressiarvestus).

Remondieraldis

11


Põltsamaa peremajade remondieraldiseks on eraldatud 0,5% majade kogumaksumusest iga aasta kohta 10 aastast perioodi aluseks võttes.

Eraldise moodustamise kohustus tuleneb Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja SOS Lasteküla Eesti Ühing'u vahel

Põltsamaa peremajade ehitamiseks sõlmitud elluviimislepingust. Ehitust rahastas 85% ulatuses Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism

ja Norra finantsmehhanism.

Eraldist võib kasutada peale garantiiaega majade ehitusliku seisukorra hoidmiseks.

Annetused ja toetused

Ühing on lähtunud annetuste ja toetuste sihtfinantseerimiste kajastamisel üldmeetodist. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel

lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.

Saadud summasid kajastatakse tuluna kui ühing aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise

summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna.

Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Varade sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui

selle laekumine hinnatakse juhtkonna poolt praktiliselt kindlaks ning kui sellega seotud sisulised tingimused on täidetud.

Mitterahalise toetusena saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses.

Tulud

Tulude ja kulude aruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. Tulu kajastamise momendiks on teenuse müügi puhul selle

teenuse osutamise aeg ostjale.

Tulud annetusest on arvele võetud annetuse saamise momendil.

Annetuste ja toetuste sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:

(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja

(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.

Saadud summasid kajastatakse tuluna kui Ühing aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning

finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline.

Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Varade sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis,

kui selle laekumine hinnatakse juhtkonna poolt praktiliselt kindlaks ning kui sellega seotud sisulised tingimused on täidetud.

Seotud osapooled

Ühing loeb osapooli seotuks, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole otsustele. Seotud

osapoolteks on Ühingu juhatus ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju

Ühingu otsustele.

Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.

SOS Lasteküla Eesti Ühing on SOS Kinderdorf International'i liige ning suur osa eelarve tuludest SOS Lasteküla Eesti Ühingule tuleb SOS

Kinderdorf International'i kaudu.

Reservide moodustamine

Vastavalt SOS Kinderdorf International'i reeglitele peab kohalik ühing koguma reserve. SOS Lasteküla Eesti Ühingule ette nähtud reservide

summa 2017 aasta lõpuks on 1 267 000 eurot.

Lisa 2 Raha(eurodes)

31.12.2017 31.12.2016

Sularaha kassas 2 1

Arvelduskontod 1 443 191 1 177 730

Laste kasvuhoiused 35 719 45 011

Kokku raha 1 478 912 1 222 742

12


Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud(eurodes)

Kokku

Muud

31.12.2015 80 629 80 629

Muud 780 000 780 000

31.12.2016 860 629 860 629

31.12.2017 860 629 860 629

Lühiajalised finantsinvesteeringud summas 830 000 eurot moodustavad tähtajalised hoiustest Swedbankis ja Danske pangas. Tähtajalistesse

hoiustesse on paigutatud reserv ning SOS emade pensionieraldis.

Tähtajaliste hoiuste perioodide pikkused on 18 kuud. Bilansipäeval oli tähtajaliste hoiuste lõpuni jäänud 11 kuud.

Tähtajaline hoius summas 30 629 eurot on Põltsamaa peremajade remondieraldis, võib kasutada peale garantiiaega majade

ehitusliku seisukorra hoidmiseks. Tähtajalise hoiuse pikkus on 12 kuud ja seda pikendatakse igal aastal kuni eraldise tähtaja lõpuni.

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 19 696 19 696

Ostjatelt laekumata

arved19 696 19 696

Nõuded seotud osapoolte

vastu6 867 6 867 19

Muud nõuded 4 100 4 100

Kokku nõuded ja

ettemaksed30 663 30 663

31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 5 742 5 742

Ostjatelt laekumata

arved5 742 5 742

Muud nõuded 7 355 7 355

Ettemaksed 7 487 7 487

Tulevaste perioodide

kulud7 487 7 487

Kokku nõuded ja

ettemaksed20 584 20 584

13


Lisa 5 Varud(eurodes)

31.12.2017 31.12.2016

Tooraine ja materjal 36 351 13 942

Kütteõli 36 351 13 942

Valmistoodang 7 248 12 717

Annetusena saadud IT seadmed 7 248 12 717

Kokku varud 43 599 26 659

Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad(eurodes)

31.12.2017 31.12.2016

Maksuvõlg Maksuvõlg

Ettevõtte tulumaks 46 0

Käibemaks 0 644

Üksikisiku tulumaks 67 969 60 923

Sotsiaalmaks 138 820 120 962

Kohustuslik kogumispension 6 776 5 885

Töötuskindlustusmaksed 9 914 8 575

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 223 525 196 989

Lisa 7 Pikaajalised finantsinvesteeringud(eurodes)

Kokku

Muud

31.12.2015 1 037 097 1 037 097

Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest -2 027 -2 027

Muud -822 735 -822 735

31.12.2016 212 335 212 335

Kokku

Muud

31.12.2016 212 335 212 335

Muud 7 672 7 672

31.12.2017 220 007 220 007

Pikaajaliste investeeringutena on kajastatud investeerimiskindlustuse leping Mandatum Lifes, mille saldo on aruandeaasta lõpu seisuga 220 007

eurot. Kindlustusepingusse on investeeritud osa rahast, mis on bilansis kajastatud kohustusena laste ees.

Real "Muud" on kajastatud Mandatum Life investeerimiskindlustuse 2017 aasta tulem summas 7 672 eurot.

14


Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud(eurodes)

Soetusmaksumuse meetod

Kokku

Maa Ehitised

31.12.2015

Soetusmaksumus 1 160 1 028 186 1 029 346

Akumuleeritud kulum -891 049 -891 049

Jääkmaksumus 1 160 137 137 138 297

Amortisatsioonikulu -51 410 -51 410

31.12.2016

Soetusmaksumus 1 160 1 028 186 1 029 346


Jääkmaksumus 1 160 85 727 86 887


31.12.2017

Soetusmaksumus 1 160 1 028 186 1 029 346


Jääkmaksumus 1 160 34 317 35 477

2017 2016

Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 074 5 492

Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud Haigru tn-l asuvad 2 maja ja maa, mida ühing rentis kuni 31.05.2015 välja SOS Kinderdorf

Internationalile. Lepingu järgi kandis SOS Kinderdorf International kõik hoonega seotud kulud.

Hoonele otsitakse uut otstarvet.

Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud ka Keila lasteküla territooriumil asuv endine SOS Lasteküla kooli ja lasteaia hoone, mis on

renditud Keila linnale ja mida Keila linn kasutab lasteaiana.

Keila linn tasub hoone kommunaalkulud ning Keila lastekülale on garanteeritud ilma osalustasu maksmata 10 lasteaiakohta.

15


Lisa 9 Materiaalsed põhivarad(eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksedTranspordi-

vahendid

Arvutid ja

arvutisüsteemidMuud

masinad ja

seadmed

Lõpetamata

projektid

31.12.2015

Soetusmaksumus 22 353 3 392 199 219 163 63 662 110 787 393 612 32 542 3 840 706

Akumuleeritud kulum -2 428 274 -143 150 -37 422 -82 384 -262 956 -27 254 -2 718 484

Jääkmaksumus 22 353 963 925 76 013 26 240 28 403 130 656 5 288 1 122 222

Ostud ja parendused 41 124 51 550 20 063 43 642 115 255 4 788 55 691 55 691 216 858

Maa ja varem kasutusel

olnud ehitiste ost41 124 41 124

Muud ostud ja parendused 51 550 20 063 43 642 115 255 4 788 55 691 55 691 175 734

Amortisatsioonikulu -169 047 -31 852 -12 556 -14 661 -59 069 -3 045 -231 161

31.12.2016

Soetusmaksumus 22 353 3 433 323 270 713 80 715 150 710 502 138 36 608 55 691 55 691 4 050 113


Jääkmaksumus 22 353 836 002 95 711 33 747 57 384 186 842 7 031 55 691 55 691 1 107 919

Ostud ja parendused 315 783 21 500 26 071 13 582 61 153 22 683 5 730 5 730 405 349

Maa ja varem kasutusel

olnud ehitiste ost70 582 70 582

Uute ehitiste ost,

uusehitus, parendused 245 201 5 730 5 730 250 931

Muud ostud ja parendused 21 500 26 071 13 582 61 153 22 683 83 836

Amortisatsioonikulu -174 968 -34 016 -16 637 -22 714 -73 367 -4 070 -252 405

31.12.2017

Soetusmaksumus 22 353 3 747 544 265 515 96 977 159 307 521 799 57 729 61 421 61 421 4 410 846


Jääkmaksumus 22 353 976 817 83 195 43 181 48 252 174 628 25 644 61 421 61 421 1 260 863

16


Lisa 10 Immateriaalsed põhivarad(eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara

31.12.2015

Soetusmaksumus 8 000 8 000


Jääkmaksumus 4 600 4 600


31.12.2016





31.12.2017




17


Lisa 11 Kasutusrent(eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2017 2016

Kasutusrendikulu 18 711 18 239

SOS Lasteküla Eesti Ühing rendib kontorit Tallinnas. Leping on sõlmitud algusega 2009. aastast ja lepingu kehtivusaeg on 10

aastat. Aruandeaasta rendikulu oli 18 711 eurot. 2016. aasta rendikulu oli 18 239 eurot.

Aprillis 2012 allkirjastas SOS Lasteküla Eesti Ühing lepingu Narva-Jõesuu linnavalitsusega, millega Narva-Jõesuu linnavalitsus andis SOS

Lastekülale tasuta kasutusse 6 peremaja soetusmaksumusega 1 454 000 eurot. Leping kehtib kuni 31.12.2036. Lepingu järgi kohustub SOS

Lasteküla majasid kasutama sihipäraselt asenduskoduteenuse osutamiseks.

Aprillis 2015 andis Põltsamaa linnavalitsus kuni 31.03.2017 tasuta kasutusse 16,4 m2 suuruse kontoriruumi. Alates 01.04.2017 maksab SOS

Lasteküla ruumi eest renti. Ruumi kasutaja ruumiga seotud kommunaalkulud. Leping on kehtivusega kuni 31.12.2021.

Detsembris 2014 allkirjastas SOS Lasteküla Eesti Ühing lepingu Juuru vallavalitsusega, millega Juuru vallavalitsus andis alates 1.01.2016 SOS

Lastekülale tasuta kasutusse 5 peremaja. SOS Lasteküla kasutusse antava 5 maja soetusmaksumus koos välisrajatistega on 1 774 404 eurot.

Leping kehtib kuni 31.12.2029. Lepingu järgi kohustub SOS Lasteküla majasid kasutama sihipäraselt

asenduskoduteenuse osutamiseks.

Detsembris 2016 sõlmis SOS Lasteküla Eesti Ühing lepingu Kohtla-Järve linnavalitsusega, millega Kohtla-Järve linnavalitsus andis

alates detsembrist 2016 SOS Lastekülale tasuta kasutusse koretri. Leping kehtib kuni 31.12.2026. SOS Lasteküla kohustub korterit

ostutama asenduskoduteenust või teisi laste hoolekandeteenuseid.

Detsembris 2017 sõlmis SOS Lasteküla Eesti Ühing lepingu Kohtla-Järve linnavalitsusega, millega Kohtla-Järve linnavalitsus andis alates

detsembrist 2017 SOS Lastekülale tasuta kasutusse koretri. Leping kehtib kuni 31.12.2027. SOS Lasteküla kohustub korterit ostutama

asenduskoduteenust või teisi laste hoolekandeteenuseid.

Detsembris 2017 sõlmis SOS Lasteküla Eesti Ühing lepingu Kohtla-Järve linnavalitsusega, millega Kohtla-Järve linnavalitsus andis

alates detsembrist 2017 SOS Lastekülale tasuta kasutusse kontoriruumi aadressli Keskallee 19. Leping kehtib kuni 31.12.2022.

18


Lisa 12 Võlad ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 99 513 99 513

Võlad töövõtjatele 193 512 193 512

Maksuvõlad 223 525 223 525

Muud võlad 3 274 3 274

Kohustused laste ees 272 203 34 950 139 800 97 453

Kokku võlad ja

ettemaksed792 027 554 774 139 800 97 453

31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 40 532 40 532

Võlad töövõtjatele 144 246 144 246

Maksuvõlad 196 989 196 989

Muud võlad 1 371 1 371

Saadud ettemaksed 163 200 163 200

Tulevaste perioodide

tulud163 200 163 200

Kohustused laste ees 265 511 39 633 158 531 67 347

Kokku võlad ja

ettemaksed811 849 585 971 158 531 67 347

Tulevaste perioodide tuludena on kajastatud saadud ettemaks ehituseks.

Rahalised kohustused SOS laste ees moodustuvad kindlustuslepingust, osaliselt kasvuhoiustest, tähtajalistest hoiustest ja arvelduskontol

olevast rahast ning on kokku summas 272 203 eurot. Kindlustusleping kajastatakse pikaajalise finantsinvesteeringuna.

2016. aasta kohustused SOS laste ees olid 265 511 eurot.

19


Lisa 13 Eraldised(eurodes)

31.12.2016 Moodustamine/

korrigeerimine

Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2017

Tulevased pensionimaksed 81 930 21 465 -8 069 -18 358 76 968

Ühekordsed hüvitised töölt

lahkumisel114 009 44 868 -21 615 -20 971 116 291

Põltsamaa peremajade

remondieraldis30 629 30 629

Kokku eraldised 226 568 66 333 -29 684 -39 329 223 888

Sealhulgas:

Lühiajalised 8 020 8 069 -8 069 8 020

Pikaajalised 218 548 58 264 -21 615 -39 329 215 868

31.12.2015 Moodustamine/

korrigeerimine

Kasutamine Intressiarvestus 31.12.2016

Tulevased pensionimaksed 86 772 24 737 -8 163 -21 416 81 930

Ühekordsed hüvitised töölt

lahkumisel94 984 36 958 -17 933 114 009

Põltsamaa peremajade

remondieraldis30 629 30 629

Kokku eraldised 212 385 61 695 -8 163 -39 349 226 568

Sealhulgas:

Lühiajalised 8 396 7 787 -8 163 8 020

Pikaajalised 203 989 53 908 -39 349 218 548

Tulevased pensioni lisamaksed

Tulevasi pensioni lisamakseid kogutakse SOS-emadele, kes on läinud SOS Lastekülast pensionile enne 01.03.2014 ja kellele makstakse

SOS Lasteküla poolt lisapensioni. Oodatava eluea puhul on aluseks võetud Statistikaameti andmed.

Pensionifondist tehakse pensioniväljamakseid alates 2014 aastast ja praeguse arvestuse kohaselt on viimane väljamakse aastal 2032.

Pensionieraldise diskonteerimisel on kasutatud diskontomäära 4% (intressiarvestus). 2016 aastal oli samuti diskontomääraks 4%.

Töölt lahkumise hüvitised

Ühekordseid hüvitisi töölt lahkumisel kogutakse SOS-emadele, kes on töötanud SOS Lasteküla lastekülas 10 ja rohkem aastat.

Hüvitist makstakse 10-14 aasta töötamise järel lahkumisel 0,25 kuu tasu ulatuses iga töötatud aasta kohta. 15 ja enam aasta töötamise

järel makstakse hüvitist 0,5 kuu tasu ulatuses iga töötatud aasta kohta. Pensionieraldise diskonteerimisel on kasutatud diskontomäära

4% (intressiarvestus). 2016 aastal oli samuti diskontomääraks 4%.

Remondieraldis

Põltsamaa peremajade remondieraldiseks on eraldatud 0,5% majade kogumaksumusest iga aasta kohta 10 aastast perioodi aluseks

võttes. Eraldise moodustamise kohustus tuleneb Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja SOS Lasteküla Eesti Ühing'u

vahel Põltsamaa peremajade ehitamiseks sõlmitud

elluviimislepingust. Ehitust rahastas 85% ulatuses Euroopa Majanduspiirkonna

finantsmehhanism ja Norra finantsmehhanism.

Eraldist võib kasutada peale garantiiaega majade ehitusliku seisukorra hoidmiseks.

20


Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused(eurodes)

Varad bruto soetusmaksumuses

31.12.2015 Saadud Tulu

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

Riigipoolne sihtfinatseerimine 2 132 931 -2 132 931

Muu sihtfinantseerimine 1 926 819 -1 926 819

Projektide sihtfinantseerimine 32 047 0 -32 047

Kokku sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks32 047 4 059 750 -4 091 797

Kokku sihtotstarbelised tasud,

annetused ja toetused32 047 4 059 750 -4 091 797

31.12.2016 Saadud Tulu

Sihtfinantseerimine põhivarade

soetamiseks

Põhivarade sihtfinantseerimine 151 783 -151 783


põhivarade soetamiseks151 783 -151 783

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

Riigipoolne sihtfinatseerimine 2 490 598 -2 490 598

Muu sihtfinantseerimine 2 262 445 -2 262 445

Projektide sihtfinantseerimine -3 255 3 255


tegevuskuludeks4 749 788 -4 749 788

Kokku sihtotstarbelised tasud,

annetused ja toetused4 901 571 -4 901 571

Lisa 15 Annetused ja toetused(eurodes)

2017 2016

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4 753 043 4 059 750

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 151 783 0

Kokku annetused ja toetused 4 904 826 4 059 750

sh eraldis riigieelarvest 2 490 598 2 132 931

Rahalised ja mitterahalised annetused

2017 2016

Rahaline annetus 2 394 185 1 847 093

Mitterahaline annetus 20 043 79 726

Kokku annetused ja toetused 2 414 228 1 926 819

21


Lisa 16 Muud tulud(eurodes)

2017 2016

Kasum materiaalsete põhivarade müügist 5 800 0

Muude projektide tulu -3 255 30 456

Muud 3 403 6 354

Kokku muud tulud 5 948 36 810

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2017 2016

Keila SOS lasteküla 461 074 449 328

Põltsamaa SOS lasteküla 129 880 104 177

Narva-Jõesuu SOS lasteküla 240 203 216 828

Juuru SOS lasteküla 162 834 141 706

Kohtla-Järve SOS lasteküla 48 136 3 639

Keila SOS noortekodu 84 039 75 732

Tallinna SOS noortekodu 63 003 65 050

Peretugevdusprogrammid 18 742 23 139

Laste õiguste kaitse 4 736 6 259

Fundraisingu kulud 142 869 104 840

SOS Lasteküla Eesti Ühing 164 835 129 230

Liikmemaks rahvusvahelisele SOS organisatsioonile 82 477 88 098

Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 602 828 1 408 026

Lisa 18 Tööjõukulud(eurodes)

2017 2016

Palgakulu 1 859 027 1 666 175

Sotsiaalmaksud 621 725 560 571

Pensionikulu 45 992 39 017

Muud tööjõukulud 72 412 93 301

Kokku tööjõukulud 2 599 156 2 359 064

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 127 118

Keskmine töötajate arv töötajate liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 67

Perevanema lepingu alusel töötav isik 54

Muu võlaõigusliku lepingu alusel teenust ostutav isik, va FIE 5

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1

22


Lisa 19 Seotud osapooled(eurodes)

Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga

31.12.2017 31.12.2016

Füüsilisest isikust liikmete arv 18 18

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

31.12.2017 31.12.2016

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

SOS Kinderdorf International 6 867 0 0 0

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja

muud olulised soodustused

2017 2016

Arvestatud tasu 54 300 51 500

SOS Lasteküla Eesti Ühing on SOS Kinderdorf International'i liige ning suur osa eelarve tuludest SOS Lasteküla Eesti Ühingule tuleb SOS

Kinderdorf International'i kaudu. 2017 aastal oli SOS Kinderdorf Internationali kaudu saadud toetus 858 594 eurot. See sisaldas toetust

ehituseks summas 151 783 eurot.

Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva

01.01.2018 muutus Sotsiaalhoolekande seadus. Enne 2018 kehtinud riiklikult ühtne lapse kohta makstava kohatasu süsteem muutus ja nüüd on

lapse kohta makstava kohatasu suurus kohaliku omavalitsuse otsustada. Enne 2018 aastat sõlmitud lepingud tuleb ümber sõlmida 2018 aasta

jooksul.

Lisa 21 Tulud annetustest ja toetustest rühmade kaupa

Annetused 2017 2016

Annetused mitteresidentidelt 870 011 713 116

Annetused mitteresidentidelt ehituseks 151 783 0

Kohalikud rahalised annetused 1 372 391 1 133 977

Kohalikud mitterahalised annetused 20 043 79 726

Kokku annetused 2 414 228 1 926 819

Riiklikud toetused ja dotatsioonid 2017 2016

Laste riiklik hoolekanne 2 490 598 2 132 931

Kokku riiklikud toetused ja dotatsioonid 2 490 598 2 132 931

Aruande digitaalallkirjad

Aruande lõpetamise kuupäev on: 14.06.2018

SOS Lasteküla Eesti Ühing (registrikood: 80088606) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on

elektrooniliselt kinnitanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

MARGUS ORO Juhatuse liige 14.06.2018

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

SOS Lasteküla Eesti Ühing üldkoosolekule

Arvamus

Oleme auditeerinud SOS Lasteküla Eesti Ühing (ühing) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja

netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ühingu finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta

finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas

„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ühingust sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)

(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on

piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori

aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb

raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru

anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond

peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ühingu suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse

jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ühingu likvideerida või tegevuse

lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ühingu raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda

välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see

kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse

oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka

järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks

nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on

suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks

ühingu sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb

olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ühingu suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et

eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud

info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ühingu suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab

aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis

tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mart Nõmper

Vandeaudiitori number 499

/digitaalselt allkirjastatud/

Merili Pruuel

Vandeaudiitori number 638

Rödl & Partner Audit Osaühing

Audiitorettevõtja tegevusloa number 2

Tartu mnt 13, Tallinn, Harju maakond, 10145

14.06.2018

Audiitorite digitaalallkirjadSOS Lasteküla Eesti Ühing (registrikood: 80088606) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on

digitaalselt allkirjastanud:

Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg

MART NÕMPER Vandeaudiitor 14.06.2018

MERILI PRUUEL Vandeaudiitor 14.06.2018

TegevusaladTegevusala EMTAK kood Põhitegevusala

Asenduskoduteenust osutavate hoolekandeasutuste

tegevus87901 Jah

SidevahendidLiik Sisu

Telefon +372 6566958

Faks +372 6566600

Mobiiltelefon +372 5056178

E-posti aadress [email protected]

majandusaasta aruannemedia.voog.com/0000/0045/1909/files/majandusaasta... · 2019-06-04 ·...

Documents