majandus - ja sotsiaalkomiteele ning ...h2est.ee/wp-content/uploads/2020/12/eu...et et euroopa...
TRANSCRIPT
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 8.7.2020
COM(2020) 301 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia
1
1. SISSEJUHATUS – MIKS ME VAJAME VESINIKUALAST STRATEEGILIST TEGEVUSKAVA
Vesinikuteema pälvib Euroopas ja kogu maailmas taas üha suuremat tähelepanu. Vesinikku
saab kasutada lähteainena, kütusena ning energiakandja ja -salvestina ning sellel on palju
võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris. Kõige olulisem on, et
see ei erita CO2 ja sellega ei kaasne peaaegu mingit õhusaastet. Seega on vesinik lahenduseks
CO2-heite vähendamisele sellistes tööstusprotsessides ja majandussektorites, kus see on
hädavajalik, ent keeruline. Kõik see muudab vesiniku väga oluliseks, et EL saaks täita
kohustust saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus, ja toetab üleilmseid jõupingutusi Pariisi
kokkuleppe rakendamisel, püüdes samas saavutada nullsaaste-eesmärki.
Praegu on vesinikul siiski tagasihoidlik osa üleilmses ja ELi energiaallikate jaotuses ning
peamiselt toodetakse seda ikkagi suures osas fossiilkütustest,1 eelkõige maagaasist või
kivisöest, mille tagajärjel paisatakse ELis igal aastal õhku 70–100 miljonit tonni CO2. Selleks
et vesinik aitaks kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, peab selle osatähtsus oluliselt
suurenema ja selle tootmine peab muutuma täielikult CO2-heitevabaks.
Varem on huvi vesinikuteema vastu aeg-ajalt üles kerkinud, kuid siis jälle raugenud. Nüüd on
avanemas uued võimalused, sest taastuvenergia maksumus väheneb kiiresti, tehnika areneb ja
kasvuhoonegaaside heidet on hädavajalik vähendada.
Paljud näitajad annavad tunnistust sellest, et murdepunkt on lähedal. Igal nädalal teatatakse
uutest, sageli gigavatt-suurusjärgus investeerimiskavadest. 2019. aasta novembrist kuni 2020.
aasta märtsini suurendasid turuanalüütikud 2030. aastaks kavandatud üleilmseid
investeeringuid 3,2 GW-lt 8,2 GW-le (sellest 57 % Euroopas)2 ning rahvusvahelise
vesinikunõukoguga liitunud ettevõtjate arv on kasvanud 13-lt 2017. aastal nüüd 81-le.
On mitmeid põhjuseid, miks vesinik on Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopas saastevaba
energia kasutamisele ülemineku saavutamise põhiprioriteet. Tänu taastuvallikatest toodetud
elektrienergiale peaks 2050. aastaks vähenema suur osa ELi energiatarbimisega seotud CO2-
heitest, kuid mitte kogu heide. Vesinik võiks suuresti täita osa sellest vajakajäämisest kui
lisaks akudele veel üks taastuvenergia säilitamise ja transportimise võimalus, tagades
energiavaru tootmise hooajalise kõikumise korral ja ühendades tootmiskohad kaugemate
nõudluskeskustega. Kliimaneutraalse ELi strateegilises tegevuskavas, mis avaldati 2018. aasta
novembris,3 prognoositakse, et 2050. aastaks suureneb vesiniku osakaal Euroopa
energiaallikate jaotuses praeguselt vähem kui 2 %-lt4 13–14 %-le
5.
Lisaks võib vesinikuga asendada fossiilkütuseid mõnes CO2-mahukas tööstusprotsessis,
näiteks terase- või keemiatööstuses, vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja veelgi
suurendades nende tööstusharude üleilmset konkurentsivõimet. Lisaks elektrifitseerimisele
ning muude taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamisele võib
1 Praegu on ELis käitatava 300 elektrolüüsiseadme osakaal vesiniku kogutootmises alla 4 % –
Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte, 2019, Euroopa vesinikualane tegevuskava. 2 Wood Mackenzie „Green hydrogen pipeline more than doubles in five months“, aprill 2020.
3 „Puhas planeet kõigi jaoks“. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse,
konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni (COM(2018) 773). 4 FCH ühisettevõte (2019), Euroopa vesinikualane tegevuskava. Selles käsitletakse vesiniku kasutamist
lähteainena. 5 Vaadeldes vesinikutarbimist üksnes energia seisukohast, siis eri stsenaariumide kohaselt kõigub selle osakaal
2050. aastal alla 2 %st kuni üle 23%ni (Moya jt, 2019, JRC116452).
2
vesinik pakkuda lahendusi selliste transpordisüsteemi osade jaoks, kus heidet on keeruline
vähendada. Tänu vesinikulahenduste järkjärgulisele kasutuselevõtule võidakse ka leida uus
kasutusotstarve olemasoleva maagaasitaristu osadele või hakata neid taas kasutama, vältides
niimoodi gaasitorustike väärtusetuks muutumist.
Tulevases lõimitud energiasüsteemis on lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia
kasutamisele ning ressursside tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele tähtis osa ka
vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava
tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks
kasvuhoonegaaside vähemalt 50 % ja kuni 55 %.
Vesinikusektorisse tehtavate investeeringutega soodustatakse kestlikku majanduskasvu ja
töökohtade loomist, mis COVID-19 kriisist taastumisega seoses on äärmiselt tähtis.
Komisjoni esitatud taastekavas6 rõhutatakse vajadust soodustada investeerimist
saastevabadesse tehnoloogialahendustesse ja väärtusahelatesse. Ühe olulise aspektina
rõhutatakse selles saastevaba vesiniku valdkonda, millega tuleb tegelda energiasüsteemi
ümberkujundamisel, ning nimetatakse mitmeid võimalikke viise, kuidas seda toetada.
Peale selle on Euroopa saastevaba vesiniku tehnoloogialahenduste tootmises vägagi
konkurentsivõimeline ning saab lõigata kasu saastevaba vesiniku kui energiakandja
ülemaailmsest arendamisest. Taastuvallikatest vesiniku tootmisse Euroopas tehtavad
investeeringud võiksid 2050. aastaks ulatuda kokku 180–470 miljardi euroni7 ja vähese CO2-
heitega fossiilkütustepõhise vesiniku puhul 3–18 miljardi euroni. Pidades silmas ELi
juhtpositsiooni taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas, võiks tekkiv vesiniku väärtusahel, mis
teenindab arvukaid tööstussektoreid ja muid lõppkasutajaid, anda otse või kaudselt tööd kuni
ühele miljonile inimesele8. Analüütikute hinnangul suudaks saastevaba vesinik 2050. aastaks
rahuldada 24 % energianõudlusest maailmas ning selle aastakäive oleks ligikaudu 630
miljardit eurot9.
Praegu aga ei ole taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku
maksumus fossiilkütustepõhise vesiniku maksumusega võrreldes veel konkurentsivõimeline.
Kõigi vesinikuga seotud võimaluste ärakasutamiseks vajab Euroopa Liit strateegilist
lähenemisviisi. ELi tööstus on hakanud selle teemaga tegelema ja on välja töötanud
ambitsioonika kava saavutada 2030. aastaks eesmärk paigaldada 2 x 40 GW
elektrolüüsiseadmed10
. Peaaegu kõik liikmesriigid on lisanud saastevaba vesinikku käsitleva
kava oma riiklikku energia- ja kliimakavva, 26 liikmesriiki on allkirjastanud
vesinikualgatuse11
ja 14 liikmesriiki on lisanud vesiniku oma alternatiivkütuste taristut
käsitlevasse riiklikku poliitikaraamistikku12
. Mõned liikmesriigid on riikliku strateegia juba
vastu võtnud või seda vastu võtmas.
6 Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks, COM(2020) 456 final. 7 IRENA hinnangul peaks Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks olema vesiniku osakaal üleilmses
energiatarbimises umbes 8 % (IRENA, Global Renewables Outlook, 2020). 8 FCH ühisettevõte (2019), Euroopa vesinikualane tegevuskava. Põhineb kõrge eesmärgiga (vesinikutarbimine
20 MT (665 TWh) stsenaariumil. 9 BNEF (2020), Hydrogen Economy Outlook. Eeldatav käive on 696 miljardit USA dollarit (2019. aasta
vääringus). 10 Euroopas 40 GW ja selle naabruses 40 GW koos vesiniku ekspordiga Euroopasse. 11 Linzi deklaratsioon, 17.–18. september 2018. https://www.eu2018.at/calendar-events/political-
events/BMNT-2018-09-17-Informal-TTE.html. 12
Esitatud direktiivi 2014/94/EL alusel.
3
Vesiniku kasutuselevõtt Euroopas on aga seotud oluliste probleemidega, millega ei saa
tegeleda ei erasektor ega liikmesriigid üksi. Selleks et vesinikutemaatikaga saaks kiiremini
edasi minna ja murdepunkti ületada, on vaja kriitilist massi investeeringuid, toetavat
õigusraamistikku, uusi juhtivaid turge, murrangulistele tehnoloogialahendustele keskenduvat
pidevat teadustegevust ja innovatsiooni, mis pakuvad turule uusi lahendusi, ning laialdast
taristuvõrku, mida saavad pakkuda ainult EL ja ühtne turg, ning koostööd kolmandate riikide
partneritega.
Euroopa dünaamilise vesinikuökosüsteemi loomiseks peavad tegema koostööd kõik Euroopas
riikide ja piirkondade tasandil tegutsevad avaliku ja erasektori osalejad13
kogu väärtusahela
ulatuses.
Selleks et ellu rakendada ambitsioonikat Euroopa rohelist kokkulepet14
ning toetudes Euroopa
uuele tööstusstrateegiale15
ja taastekavale16, mille komisjon on vastu võtnud, esitatakse
käesolevas teatises visioon selle kohta, kuidas EL saab kasutada saastevaba vesinikku
arvestatava lahendusena, mille abil aja jooksul vähendada CO2-heidet eri sektorites,
paigaldades ELi taastuvallikatest vesiniku tootmiseks 2024. aastaks vähemalt 6 GW
elektrolüüsiseadmed ja 2030. aastaks 40 GW elektrolüüsiseadmed. Käesolevas teatises
selgitatakse välja lahendamist vajavad probleemid ning esitatakse ELi kasutuses olevad
võimalikud vahendid ja järgmiste aastate tegevuskava.
Kuna saastevaba energeetika sektoris kestavad investeerimistsüklid umbes 25 aastat, tuleb
tegutseda praegu. See strateegiline tegevuskava on konkreetne poliitikaraamistik, mille kaudu
on avaliku sektori asutuste, tööstussektori ja kodanikuühiskonna koostöös nüüd ametlikult
ellu kutsutud Euroopa saastevaba vesiniku liit, tuginedes Euroopa akuliidu edukale
tegevusele,17
mis töötab välja investeerimiskava ja konkreetsed projektid. Sellega täiendatakse
samal ajal esitatavat energiasüsteemide lõimimise strateegiat,18
milles kirjeldatakse, kuidas
ELi energiapoliitika praeguste töösuundadega, sealhulgas vesinikuteema edasiarendamisega,
hakatakse edendama sellise kliimaneutraalse lõimitud energiasüsteemi loomist, mis tugineb
taastuvallikatest toodetud elektrile, ringmajandusele ning taastuvallikatest toodetud ja vähese
CO2-heitega kütustele. Mõlemad strateegiad aitavad kaasa kestliku arengu ja Pariisi
kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
2. TEGEVUSKAVA VESINIKU ÖKOSÜSTEEMI LOOMISEKS EUROOPAS 2050. AASTAKS
Mitmesugused vesiniku tootmise võimalused, nendega kaasnev kasvuhoonegaaside heide ja
nende suhteline konkurentsivõime
Vesinikku saab toota mitmesuguste eri protsesside abil. Nende protsessidega kaasnev
kasvuhoonegaaside heide võib sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja energiaallikast olla väga
13
Euroopa Regioonide Komitee, „Puhta vesiniku tegevuskava – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus
kliimaneutraalsesse Euroopasse“. 14 COM(2019) 640 final. 15 COM(2020) 102 final. 16 Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks, COM(2020) 456 final. 17
https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/european-battery-alliance_en 18
COM(2020) 299 final.
4
erinev, samuti erinevad kulud ja materjalivajadused. Käesolevas teatises kasutatakse järgmisi
mõisteid:
- „elektripõhine vesinik“ – vesinik, mida toodetakse vee elektrolüüsi meetodil
(elektritoitega elektrolüüsiseadmes), olenemata elektrienergiaallikast. Elektripõhise
vesiniku tootmise täistsükli jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide sõltub
elektritootmisviisist19
;
- „taastuvallikatest toodetud vesinik“ – vesinik, mida toodetakse vee elektrolüüsi
meetodil (elektritoitega elektrolüüsiseadmes) taastuvallikatest toodetud elektrienergia abil.
Taastuvallikatest toodetud vesiniku kogu olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside
heide on nullilähedane20
. Taastuvallikatest võib vesinikku toota ka biogaasi (maagaasi
asemel) reformimise või biomassi biokeemilise muundamise21
teel, kui see on kooskõlas
kestlikkusnõuetega;
- „saastevaba vesinik“ – taastuvallikatest toodetud vesinik;
- „fossiilkütustepõhine vesinik“ – vesinik, mida toodetakse mitmesuguste selliste eri
protsesside abil, kus lähteainena kasutatakse fossiilkütuseid, põhiliselt maagaasi
reformimise või kivisöe gaasistamise teel. See moodustab suurema osa tänapäeval
toodetavast vesinikust. Fossiilkütustepõhise vesiniku kogu olelusringi jooksul tekkiv
kasvuhoonegaaside heide on suur22
.
- „CO2 sidumisega fossiilkütustepõhine vesinik“ – fossiilkütustepõhise vesiniku alarühm,
mille puhul kogutakse kokku vesinikutootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide. CO2
sidumisega fossiilkütustepõhise vesiniku tootmisel või pürolüüsil tekkiv
kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui fossiilkütustepõhise vesiniku puhul, kuid
arvesse tuleb võtta kasvuhoonegaaside sidumise eri tõhusust (maksimaalselt 90 %)23
;
- „vähese CO2-heitega vesinik“ – hõlmab CO2 sidumisega fossiilkütustepõhist vesinikku
ja elektripõhist vesinikku, mille kogu olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide
võrreldes praeguse vesinikutootmisega on märkimisväärselt väiksem;
- „vesinikupõhised sünteetilised kütused“ – mitmesugused vesiniku- ja süsinikupõhised
gaas- ja vedelkütused. Selleks et sünteetilisi kütuseid saaks käsitada taastuvallikatest
toodetuna, peaks sünteesigaasis sisalduv vesinik olema toodetud taastuvallikatest.
Sünteetilised kütused on näiteks lennunduses kasutatav sünteetiline petrool, autode
sünteetiline diislikütus ning mitmesugused kemikaalide ja väetiste tootmisel kasutatavad
ühendid. Sünteetiliste kütuste puhul võib kasvuhoonegaaside heide lähteainest ja
kasutatavast tootmisprotsessist sõltuvalt olla väga erinev. Mis puutub õhusaastesse, siis
sünteetiliste kütuste põletamisel on see samaväärne fossiilkütuste põletamisel tekkiva
õhusaastega.
19 ELi energiaallikate jaotuses on kasvuhoonegaaside heide allikast tarbijani 14 kgCO2eq/kgH2 (EUROSTATi
2018. aasta andmed, 252 t CO2eq/GWh), samal ajal kui maailmas on see keskmiselt 26 kgCO2eq/kgH2 (IEA,
2019). 20 Taastuvallikatest toodetud elektrienergiast vesiniku tootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide allikast
tarbijani on nullilähedane (IEA, 2019). 22 Komisjonis käimasolev hindamine biomassi pakkumise ja nõudluse ning selle kestlikkuse kohta ELis ja
maailmas ning kavandatud uuring, mis kuulutati välja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias
(COM(2020) 380 final), milles käsitletakse metsa biomassist energia tootmise kestlikkust. 22 ELi energiaallikate jaotuses on kasvuhoonegaaside heide allikast tarbijani 9 kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019). 23 Maagaasi aurreformimise algetapist lõppetapini (koos CO2 kogumise ja säilitamisega) tekkiv
kasvuhoonegaaside heide on 90 % sidumismäära puhul 1 kgCO2eq/kgH2 ja 56% sidusmismäära puhul 4
kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019).
5
Praegu ei suuda ei taastuvallikatest toodetud vesiniku ega vähese CO2-heitega vesiniku, eriti
vähese CO2-heitega fossiilkütustepõhise vesiniku hind konkureerida fossiilkütustepõhise
vesinikuga hinnaga. Praegu on ELis fossiilkütustepõhise vesiniku tootmise hinnanguline
maksumus ligikaudu 1,5 eurot/kg, mis suuresti sõltub maagaasihindadest ja mille puhul ei ole
arvesse võetud CO2 seotud kulusid. CO2 kogumise ja säilitamisega fossiilkütustepõhise
vesiniku tootmise kulud on praegu hinnanguliselt ligikaudu 2 eurot/kg ja taastuvallikatest
vesiniku tootmise kulud 2,5–5,5 eurot/kg24
. Selleks et CO2 sidumisega fossiilkütustepõhine
vesinik suudaks praegu konkureerida fossiilkütustepõhise vesinikuga, peaks CO2 tonni hind
olema vahemikus 55–90 eurot25
. Taastuvallikatest vesiniku tootmise kulud vähenevad kiiresti.
Elektrolüüsikulud on viimase kümne aastaga vähenenud juba 60 % ja 2030. aastaks peaksid
need tänu mastaabisäästule praegusega võrreldes eeldatavalt vähenema veel poole võrra26
.
Piirkondades, kus taastuvallikatest toodetud elekter on odav, peaks elektrolüüsimeetodil
toodetud vesinik 2030. aastal eeldatavalt suutma konkureerida fossiilkütustepõhise
vesinikuga27
. Need asjaolud on vesinikutehnoloogia järkjärgulise arengu peamised tõukejõud
kogu ELi majanduses.
ELi tegevuskava
ELi prioriteet on arendada vesiniku tootmist taastuvallikatest, peamiselt tuule- ja
päikeseenergiast. Pikas perspektiivis on taastuvallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi
kliimaneutraalsus- ja nullsaaste-eesmärgi saavutamiseks ja sidusaim võimalus
energiasüsteeme lõimida. Taastuvallikatest toodetud vesiniku kasuks valiku tegemine põhineb
sellel, et Euroopas on tugev elektrolüüsiseadmete tootmise tööstus ning et selle kaudu luuakse
ELis uusi töökohti, tagatakse majanduskasv ja toetatakse kulutõhusat lõimitud
energiasüsteemi. Kuni 2050. aastani tuleks taastuvallikatest toodetud vesinik võtta järk-järgult
laialdaselt kasutusele koos taastuvenergia uue tootmisvõimsuse loomisega, kuna tehnoloogia
areneb edasi ja tootmistehnoloogia kulud vähenevad. Sellega tuleb algust teha nüüd kohe.
Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on siiski vaja muid vähese CO2-heitega
vesinikuliike, seda eelkõige selleks, et kiiresti vähendada praegu vesinikutootmisel tekkivat
heidet ning toetada taastuvallikatest toodetud vesiniku samaaegset ja edasist kasutuselevõttu.
Vesiniku ökosüsteem areneb Euroopas tõenäoliselt järk-järgult – eri sektorites ja võib-olla
ka piirkonniti eri kiirusega ning vajab mitmesuguseid erinevaid poliitilisi lahendusi.
Esimeses etapis, s.o aastatel 2020–2024, on strateegiliseks eesmärgiks paigaldada ELis
vähemalt 6 GW elektrolüüsiseadmed kuni ühe miljoni tonni vesiniku tootmiseks
24
IEA 2019. aasta vesinikuteemaline aruanne (lk 42) ja IEA prognoos – ELi maagaasihinnad 22 eurot/MWh,
elektrihinnad 35–87 eurot/MWh ja võimsuskulud 600 eurot/kW. 25
Praegu saab kulusid siiski üksnes prognoosida, sest ühegi sellise projektiga ei ole ELis algust tehtud ning
ükski selline seade veel ei tööta. 26
Tuginedes IEA, IRENA ja BNEFi kuluhinnangutele. Elektrolüüsikulud vähenevad pärast 2030. aastat 900
eurolt/kW 450 eurole/kW või alla selle ja pärast 2040. aastat 180 eurole/kW. CO2 kogumise ja säilitamise
kulud suurendavad maagaasi aurreformimise kulusid 810 eurolt/kWh2 1512 eurole/kWh2. 2050. aastal on
kulud hinnanguliselt 1152 eurot/kWh2 (IEA, 2019). 27
Praegustest elektri- ja gaasihindadest lähtudes prognoositakse, et 2030. aastal maksab vähese CO2-heitega
fossiilkütustepõhine vesinik ELis 2–2,5 eurot/kg ja taastuvallikatest toodetud vesinik 1,1–2,4 eurot/kg (IEA,
IRENA, BNEF).
6
taastuvallikatest,28
vähendada olemasoleva vesinikutootmise CO2-heidet, näiteks
keemiatööstuses, ja soodustada vesinikutarbimist uute lõppkasutusviiside puhul, näiteks
muudes tööstusprotsessides ja võimaluse korral ka raskeveokitega tehtavatel vedudel.
Selles etapis tuleb laiendada elektrolüüsiseadmete, sealhulgas suurte (kuni 100 MW)
elektrolüüsiseadmete tootmist. Need elektrolüüsiseadmed võiks paigaldada olemasolevate
suuremate rafineerimistehaste, terasetehaste ja keemiakomplekside nõudluskeskuste juurde.
Ideaaljuhul saaksid need elektrienergiat otse kohalikest taastuvallikatest. Lisaks on
vesinikutanklaid vaja vesinikkütuseelemendiga busside ja hiljem ka selliste veoautode
kasutuselevõtuks. Seega on elektrolüüsiseadmeid vaja ka üha arvukamate vesinikutanklate
kohapealseks varustamiseks. Vähese CO2-heitega elektripõhise vesiniku eri liigid, eriti need,
mille tootmisega kaasnev kasvuhoonegaaside heide on peaaegu nullilähedane, aitavad
laiendada tootmist ja vesinikuturgu. Mõne olemasoleva vesinikutootmiskäitise CO2-heidet
tuleks vähendada, varustades need CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiaga.
Taristu vajadused vesiniku transportimise järele jäävad piiratuks, kuna nõudlus rahuldatakse
esialgu tootmiskoha lähedal või kohapeal ning teatavates piirkondades võiks selle ühendada
maagaasitranspordiga, kuid alustada tuleks keskmise ulatusega ja tuumikülekandetaristu
kavandamist. Teatavate vähese CO2-heitega vesiniku liikide soodustamiseks on vaja CO2
kogumise ja kasutamise taristut.
Poliitika keskendub likviidse ja hästi toimiva vesinikuturu õigusraamistiku kehtestamisele
ning pakkumise ja nõudluse stimuleerimisele juhtivatel turgudel, sealhulgas hinnalõhe
kõrvaldamisele asjakohaste riigiabieeskirjadega ühelt poolt tavalahenduste ning teiselt poolt
taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku vahel. Enne 2030. aastat
aitavad soodsad raamtingimused viia ellu konkreetseid kavasid, mille keskmes on suured
tuule- ja päikeseelektrijaamad, mis on ette nähtud gigavatt-suurusjärgus vesinikutootmiseks
taastuvallikatest.
Euroopa saastevaba vesiniku liit aitab tagada usaldusväärse investeeringutevoo. Osana
komisjoni taastekavast suurendavad taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisvahendid,
sealhulgas programmi InvestEU raames ellurakendatava Euroopa strateegiliste
investeeringute poliitikaharu ja heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi raames
eraldatavad vahendid, rahalist toetust ja aitavad ületada COVID-19 kriisist tingitud
vajakajäämist seoses taastuvenergiaallikatesse investeerimisega.
Teises etapis, s.o aastatel 2025–2030, peab vesinikust saama lõimitud energiasüsteemi
lahutamatu osa ning strateegiline eesmärk on võtta 2030. aastaks taastuvallikatest vesiniku
tootmiseks kasutusele vähemalt 40 GW elektrolüüsiseadmed ja toota ELis
taastuvallikatest kuni 10 miljonit tonni vesinikku29
.
Selles etapis peaks taastuvallikatest toodetud vesinik muutuma hinna poolest järk-järgult
konkurentsivõimeliseks muude vesinikutootmisviisidega, kuid selleks, et tööstus, sealhulgas
28
Taastuvallikatest võiks kuni 33 TWh vesinikku toota kas taastuvallikatest toodetud elektrienergia otsese
suunamisega elektrolüüsiseadmetesse või teatavate tingimuste, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektri
täiendavuse tingimuse täitmisel. 29
Taastuvallikatest võiks kuni 333 TWh vesinikku toota kas taastuvallikatest toodetud elektrienergia otsese
suunamisega elektrolüüsiseadmetesse või teatavate tingimustel, sealhulgas taastuvallikatest toodetud
elektrienergia täiendavuse tingimuse täitmisel.
7
terasetootmine, veokid, raudteesektor ning teatavad mere- ning muud transpordiliigid,
hakkaksid järk-järgult nõudma uusi rakendusi, tuleb konkreetselt tegelda
nõudluspoolepoliitikaga. Taastuvallikatest toodetud vesinikul hakkab olema tähtis roll
taastuvenergiapõhise elektrisüsteemi tasakaalustamisel, muundades elektri vesinikuks, kui
taastuvenergiat on piisavalt ja see on odav, ning tagades süsteemi paindlikkuse. Vesinikku
kasutatakse ka igapäevaseks või hooajaliseks säilitamiseks tagavaraks ja puhversüsteemis,30
suurendades sellega keskpika perioodi varustuskindlust.
Lisaks peaks praeguste fosiilkütusepõhiste vesiniku tootmise rajatiste varustamine CO2
sidumise tehnoloogiaga aitama veelgi vähendama kasvuhoonegaaside ja muude
õhusaasteainete heidet, pidades silmas 2030. aastaks seatud kõrgemaid kliimaeesmärke.
Arendatakse välja kohapealsed vesinikuklastrid, näiteks äärealadel ja saartel, või
piirkondlikud ökosüsteemid (nn vesinikuorud), tuginedes kohalikule vesinikutootmisele, mis
põhineb taastuvenergia detsentraliseeritud tootmisel ja kohapealsel nõudlusel ning kus
toodangut transporditakse lühikesi vahemaid. Sel juhul võib vesinikutaristus kasutada
vesinikku mitte ainult tööstus- ja transpordiotstarbel ning elektrienergiavarustuse
tasakaalustamiseks, vaid ka elu- ja ärihoonete kütmiseks.31.
Selles etapis tekib vajadus kogu ELi hõlmava logistikataristu järele ning rakendatakse
abinõusid vesiniku transportimiseks suure taastuvenergiapotentsiaaliga piirkondadest
nõudluskeskustesse, mis võivad asuda teistes liikmesriikides. Tuleb kavandada üleeuroopaline
keskvõrk ja luua vesinikutanklate võrgustik. Olemasoleva gaasivõrgu otstarvet saaks osaliselt
muuta taastuvallikatest toodetud vesiniku transportimiseks kaugemale ja selleks oleks vaja
arendada suuremahulisi vesinikuhoidlaid. Samuti saaks arendada rahvusvahelist kaubandust,
eelkõige ELi naaberriikidega Ida-Euroopas, ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidega.
Mis puudutab poliitilist suunitlust, siis selline tegevuse pidev laiendamine suhteliselt lühikese
aja jooksul vajab ELilt rohkem toetust ja investeeringute ergutamist, et rajada täiemahuline
tööstuslik vesiniku ökosüsteem. ELi eesmärk on kujundada 2030. aastaks välja avatud ja
konkurentsivõimeline ELi vesinikuturg, kus on võimalik takistusteta piiriüleselt kaubelda ja
tõhusalt tarnida vesinikku eri sektorite vahel.
Kolmandas etapis, s.o alates 2030. aastast kuni 2050. aastani, peaks taastuvallikatest
vesiniku tootmise tehnoloogia olema väljaarendatud ja see tuleks laialdaselt kasutusele
võtta, nii et see jõuaks ka sektoritesse, kus CO2-heidet on keeruline vähendada ja kus
muud alternatiivlahendused ei pruugi olla otstarbekad või on kulukamad.
Selles etapis peab taastuvallikatest elektrienergia tootmine oluliselt suurenema, kuna 2050.
aastaks võidakse umbes neljandikku32
taastuvallikatest toodetud elektrienergiast kasutada
selleks, et toota vesinikku taastuvallikatest.
30
Taastuvallikatest toodetud vesiniku säilitamisega nn puhversüsteemis on võimalik säilitada taastuvenergiat
veelgi suuremas koguses. Tänu vesiniku transportimise ja säilitamise rajatistele muudab selline
puhversüsteem energia eri piirkondades kättesaadavaks. Vesinikupuhversüsteem võib omavahel ühendada eri
lõppkasutussektoreid ja energiaturge (erinevalt elektrienergia säilitamisest) ning võimaldaks energiahinda
konkreetsetel vesinikuturgudel korrigeerida. 31 Praegu on käimas katseprojektid, mille raames analüüsitakse võimalust asendada maagaasikatlad
vesinikukuteldega. 32
Eeldades, et kogu taastuvallikatest toodetud vesinik toodetakse taastuvallikatest toodetud elektrienergia abil.
Põhineb pikaajalisel CO2-heite vähendamise stsenaariumil 1.5 TECH (COM(2018) 773 final).
8
Eelkõige võiksid vesinik ja vesinikust saadud sünteetilised kütused, millel CO2-heide puudub,
olla laialdasemalt kasutusel arvukamates majandussektorites, alates lennundusest ja
laevandusest kuni tööstus- ja ärihooneteni, mille puhul on CO2-heidet keerulisem vähendada.
CO2 sidumisega vesinikutootmiskäitises võib maagaasi asendada ka säästva biogaasiga, et
saavutada negatiivne heide, tingimusel et välditakse biometaani heite ülekandumist ning
üksnes kooskõlas biloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ja ELi bioloogilise mitmekesisuse
strateegias aastani 2030 sätestatud põhimõtetega33
.
3. ELI INVESTEERIMISKAVA
Käesolevas strateegilises tegevuskavas vesiniku kasutuselevõtu kohta seatud eesmärkide
saavutamine 2024. ja 2030. aastaks vajab kindlat investeerimiskava, milles kasutatakse ära eri
valdkondade koostoimet ning tagatakse avaliku sektori toetuse sidusus ELi eri fondidega ja
EIP rahastamisega, kasutades ära finantsvõimendust ja vältides ülemäärast toetamist.
Alates praegusest kuni 2030. aastani võiks elektrolüüsiseadmetesse investeerida 24–42
miljardit eurot. Lisaks oleks samal ajal vaja 220–340 miljardit eurot, et vajaliku
elektrienergiamahu saamiseks suurendada päikese- ja tuuleenergia tootmise võimsust ning
suunata sellest 80–120 GW otse elektrolüüsiseadmetesse. Selleks et paigaldada pooltesse
olemasolevatesse elektrijaamadesse CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia, on
hinnanguliselt vaja ligikaudu 11 miljardit eurot. Peale selle on vaja investeerida 65 miljardit
eurot vesiniku transportimise, ülekandmise ja säilitamise rajatistesse ning
vesinikutanklatesse34
. Alates praegusest kuni 2050. aastani tuleb ELis tootmisvõimsustesse
investeerida 180–470 miljardit eurot35
.
Märkimisväärseid investeeringuid nõuab ka lõppkasutussektorite kohandamine
vesinikutarbimise ja vesinikupõhiste kütustega. Näiteks on vaja umbes 160–200 miljonit
eurot, et muuta ELi tüüpiline terasetööstuskäitis, mille olelusring hakkab lõppema, vesiniku
baasil käitatavaks. Maanteetranspordisektorisse oleks vaja investeerida 850–1000 miljonit
eurot, et võtta seal täiendavalt kasutusele 400 väikesemahulist vesinikutanklat (võrreldes
praeguse 100ga)36
.
Nende investeeringute ja kogu vesinikuökosüsteemi tekkimise toetamiseks kutsub komisjon
ellu Euroopa saastevaba vesiniku liidu, mis on välja kuulutatud uues komisjoni
tööstusstrateegias. Liidu tegevusel on oluline roll kõnealuses strateegias esitatud meetmete
soodustamisel ja elluviimisel ning investeeringute toetamisel, et suurendada vesiniku tootmist
taastuvallikatest ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmist ning nõudlust nende järele. Liidu
tegevus on tugevalt seotud vesiniku tööstusliku väärtusahelaga alates vesiniku tootmisest ja
33
COM(2020) 380 final. 34
, Euroopa vesinikualane tegevuskava, põhineb kõrge eesmärgiga (vesinikutarbimine 665 TWh 2030. aastaks)
stsenaariumil (FCH ühisettevõte, 2019) 35
Asseti uuring (2020). Hydrogen generation in Europe: Overview of costs and key benefits (Vesinikutootmine
Euroopas: ülevaade kuludest ja peamistest eelistest). Investeerimisprognooside kohaselt on 2030. aastaks
paigaldatud taastuvallikatest vesiniku tootmiseks 40 GW ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmiseks 5 MT
elektrolüüsiseadmed ning 2050. aastaks taastuvallikatest vesiniku tootmiseks 500 GW elektrolüüsiseadmed. 36
Asseti uuring (2020). Hydrogen generation in Europe: Overview of costs and key benefits (Vesinikutootmine
Euroopas: ülevaade kuludest ja peamistest eelistest). Eeldades, et terasetootmisettevõtte tootmismaht on 400
000 tonni aastas.
9
transportimisest kuni liikuvus-, tööstus- ja energeetikasektorini ning küttesüsteemideni ning
vajaduse korral toetab sellekohaseid oskusi ja tööturu kohandamist. Selle tegevusse on
kaasatud tööstussektor, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi ametiasutused ning
kodanikuühiskond. Korraldades oma tegevust omavahel seotud eri sektorite tegevjuhtide
ümarlaudades ja poliitikakujundajate platvormil, on see liit laialdaseks foorumiks, et
koordineerida kõigi sidusrühmade investeeringuid ja kaasata tegevusse ka kodanikuühiskond.
Liidu põhieesmärk on määratleda ja luua elujõuliste investeerimisprojektide register. See
aitab koordineerida investeeringuid ja otsuste tegemist vesiniku väärtusahelas ning lihtsustab
koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahel kogu ELis, pakkudes vajaduse korral
avaliku sektori toetust ja kaasates erainvesteeringuid. Samuti muudab see need projektid
nähtavaks ja vajaduse korral tagab neile asjakohase toetuse. Praegu on juba ellurakendamisel
või välja kuulutatud uued taastuvallikatest vesiniku tootmise elektrolüüsiseadmete projektid
kogumahus 1,5–2,3 GW ja kavas on käivitada elektrolüüsiseadmete projekte täiendavas
mahus 22 GW,37
mis nõuaksid veel täpsustamist ja kinnitamist.
Komisjon jälgib ka nende soovituste rakendamist, mis on esitatud üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi38
aruandes, et edendada hästi
koordineeritud ning ühisinvesteeringuid ja -meetmeid mitmes liikmesriigis eesmärgiga
toetada vesinikutarneahelat. Vesiniku ökosüsteemi raames strateegilisel foorumil algatatud
koostöö aitab sujuvalt käivitada saastevaba vesiniku liidu tegevust. Liit omakorda hõlbustab
koostööd paljude ulatuslike investeerimisprojektidega, sealhulgas üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektidega kogu vesinikuväärtusahelas. Konkreetne üleeuroopalist
huvi pakkuvate tähtsate projektide vahend võimaldab anda riigiabi, et kõrvaldada turutõrkeid
selliste vesinikku ja vesinikupõhiseid kütuseid hõlmavate suurte piiriüleste lõimitud
projektide puhul, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.
Majandustaaste uue rahastu „NextGenerationEU“ raames rohkem kui kahekordistub ka
programmi InvestEU suutlikkus. Selle programmi nelja algse poliitikaharu ja uue
strateegilise poliitikaharu kaudu jätkatakse vesiniku kasutuselevõtu toetamist, eelkõige
stimuleeritakse suure finantsvõimendusega erainvesteeringuid.
Kestliku rahanduse läbivaadatud strateegias, mis võetakse vastu 2020. aasta lõpuks, ja ELi
kestliku rahanduse taksonoomias39
antakse suuniseid investeerimise kohta vesinikuvaldkonda
kõikides peamistes majandussektorites ning edendatakse meetmeid ja projekte, mis aitavad
märgatavalt kaasa CO2-heite vähendamisele.
Mitu liikmesriiki on oma riikliku energia- ja kliimakava strateegilise aspektina nimetanud
taastuvallikatest toodetud vesinikku ja vähese CO2-heitega vesinikku. Komisjon vahetab
37 Lühiajalised projektid, mille kohta on andmed saadud võrgu kümneaastase arengukava raames
elektripõhivõrgu ettevõtjatelt ja maagaasi ülekandesüsteemi halduritel ning IEA vesinikuprojektide
andmebaasist ja mis on esitatud HKSi innovatsioonifondile. Tulevane projektide register põhineb Hydrogen
Europe’i esitatud tööstusprognoosidel „Post Covid-10 and the Hydrogen Sector“ (2020).
https://hydrogeneurope.eu/sites/default/files/Post%20COVID-
19%20for%20the%20Hydrogen%20Sector%20(2).pdf 38 Strateegiliste väärtusahelate tugevdamine ELi tööstuse tulevikukindluse huvides. Üleeuroopalist huvi
pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi aruanne: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/37824. 39 Määrus, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks.
10
liikmesriikidega teavet nende vesinikukavade kohta vesinikuenergiavõrgu (HyNet)40
kaudu.
Kui liikmesriigid koostavad oma riiklikku taaste- ja vastupidavuskava, lähtudes uuest taaste ja
vastupidavuse rahastamisvahendist, mille eesmärk on toetada liikmesriikide majanduse
jätkusuutlikuks taastamiseks vajalikke investeeringuid ja reforme, peavad nad muu hulgas
tuginema nendele vesinikukavadele ja Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud
prioriteetidele.
Lisaks saavad rohepööret jätkuvalt toetada ka Euroopa Regionaalarengu Fond ja
Ühtekuuluvusfond, millele antakse lisatoetust uue algatuse REACT-EU raames. Järgmisel
rahastamisperioodil (2021–2027) teeb komisjon koostööd liikmesriikide, piirkondade ja
kohaliku tasandi ametiasutuste, tööstussektori esindajate ja muude sidusrühmadega, et need
fondid aitaksid toetada innovatiivseid lahendusi taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese
CO2-heitega vesiniku valdkonnas, kasutades selleks tehnosiiret, avaliku ja erasektori
partnerlusvorme ning uusi katseprojekte lahenduste testimiseks või toodete varaseks
valideerimiseks. Põhjalikult tuleks uurida ka võimalusi, mida pakutakse CO2-mahukatele
piirkondadele õiglase ülemineku mehhanismi raames. Peale selle kasutatakse ära Euroopa
ühendamise rahastu energeetikavaldkonna ja Euroopa ühendamise rahastu
transpordivaldkonna koostoimet, et sihtotstarbeliselt rahastada vesinikutaristut,
gaasivõrkudele uue otstarbe andmist, CO2 kogumise projekte ja vesinikutanklaid.
4. NÕUDLUSE SUURENDAMINE JA TOOTMISE LAIENDAMINE
Euroopa vesinikumajanduse ülesehitamine nõuab tarneahela igakülgset arvessevõtmist.
Vesiniku tootmine taastuvatest või vähese CO2-heitega allikatest, taristu arendamine vesiniku
tarnimiseks lõpptarbijatele ning turunõudluse loomine peavad toimuma ühel ja samal ajal,
käivitades niiviisi vesiniku pakkumise ja nõudluse positiivse mõjuringi. Selleks peavad ka
vähenema tarnekulud – seda tänu saastevaba tootmis- ja ülekandetehnoloogia kulude
vähenemisele ning taskukohastele taastuvenergiasisendi kuludele, tagades nii kulupõhise
konkurentsivõime fossiilkütustega. Veel üks võimalus on toota taastuvallikatest vesinikku
väljaspool võrku.
Lisaks nõuab see suurt toorainekogust41
. Nende toorainetega varustamist tuleks seepärast
käsitleda ka kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskavas, ringmajanduse tegevuskava
rakendamisel ja ELi kaubanduspoliitika lähenemisviisis, et tagada moonutamata ja õiglane
kauplemine nende toorainetega ning investeeringud neisse. Vesinikusektorile avalduva
negatiivsete kliima- ja keskkonnamõju minimeerimiseks on vaja teemat käsitleda ka
olelusringipõhiselt.
Vesiniku nõudluse ja pakkumise suurendamine vajab tõenäoliselt mitmesuguseid
toetusvorme, mida eristatakse vastavalt käesoleva strateegia põhimõttele seada esikohale
taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõtt. Kui üleminekuetapis võibki olla vaja
asjakohaselt toetada vähese CO2-heitega vesiniku valdkonda, ei tohiks seetõttu varad
väärtusetuks muutuda. Riigiabiraamistiku, sealhulgas energiasektorile ja keskkonnakaitseks
40
HyNet on energeetika peadirektoraadi loodud mitteametlik platvorm, mille eesmärk on toetada liikmesriikide
ametiasutusi vesinikuküsimustes: https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-system-integration/hydrogen_en. 41
Euroopa on täielikult sõltuv kütuseelementide ja elektrolüüsiseadmete tehnoloogia jaoks olulisest 29
toorainest 19 tarnetest (nt plaatinarühma metallid) ning mitmesuguste taastuvenergia tootmise tehnoloogia
lahenduste puhul mitme kriitilise tähtsusega tooraine tarnetest.
11
antava riigiabi suuniste läbivaatamine, mis on kavandatud 2021. aastaks, võimaldab luua
tervikliku tugiraamistiku, et paremini saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes seatud
eesmärgid, eelkõige vähendada CO2-heidet, sealhulgas seoses vesinikuvaldkonnaga,
vähendades samal ajal võimalikke konkurentsimoonutusi ja kahjulikku mõju teistele
liikmesriikidele.
Nõudluse suurendamine lõppkasutussektorites
Uute juhtivate turgude teke käib käsikäes vesinikutootmise laiendamisega. Kaht peamist
juhtivat turgu, s.o tööstusrakendusi ja liikuvusvaldkonda, on võimalik järk-järgult suunata
vesiniku potentsiaali kulutõhusale ärakasutamisele kliimaneutraalse majanduse
saavutamiseks.
Kõigepealt on vaja tööstussektoris vähendada CO2-mahuka vesiniku kasutamist
rafineerimistehastes, ammoniaagitootmises ja uute metanoolitootmisviiside puhul ning
asendada see millegi muuga või osaliselt asendada fossiilkütuseid terasetootmises. Teises
etapis võib vesiniku võtta aluseks ELis CO2-vabasse terasetootmisse investeerimisel ja sellise
tootmise ülesehitamisel, nagu on ette nähtud komisjoni uue tööstusstrateegiaga.
Transpordisektoris on vesinik hea lahendus just sellistes valdkondades, kus elektrienergia
kasutamine on keerulisem. Esimeses etapis võib vesiniku võtta varakult kasutusele
kohapeal tarbimiseks, näiteks kohalikes linnaliinibussides, kommertssõidukites (nt taksod)
ja mõnes konkreetses raudteevõrguosas, kus elektrienergiat ei ole otstarbekas kasutada.
Vesinikutanklaid on võimalik vesinikuga hõlpsasti varustada piirkonnas või kohapeal asuvate
elektrolüüsiseadmete abil, kuid nende kasutuselevõtt peab põhinema selgel analüüsil,
missugune on nõudlus sõidukipargi järele ning millised eri nõuded kehtivad kerg- ja
raskeveokite kohta.
Lisaks elektrienergia kasutamisele tuleks raskeveokite, sealhulgas busside, eriotstarbeliste
sõidukite ja pikamaa-kaubavedude puhul arvestades nende suurt CO2-heidet, veelgi rohkem
soodustada ka vesinikkütuseelementide kasutamist. CO2-heitenormide määruse 2025. ja 2030.
aastaks kehtestatud sihttasemed on oluline tõukejõud vesinikulahenduste juhtiva turu
väljaarendamiseks, kui kütuseelementide tehnoloogia on juba piisavalt arenenud ja kulutõhus.
Programmi „Horisont 2020“ raames kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte
(FCH-JU) poolt käivitatud projektide eesmärk on veelgi edendada Euroopa juhtrolli selle
tehnoloogia valdkonnas.
Vesinikkütuseelemendiga ronge võiks kasutada ka muudel olulistel kaubaveomarsruutidel,
kus elektrienergiat on keeruline või kulukas kasutada: umbes 46 % põhivõrgust teenindavad
praegu ikkagi veel diiselrongid. Teatavad vesinikkütuseelemendiga rongid (nt mootorrongid)
suudavad maksumuse poolest diiselrongidega juba praegu konkureerida.
Siseveetranspordis ja lähimerevedudel võib vesinikust saada vähese CO2-heitega
alternatiivkütus, eriti kuna rohelises kokkuleppes rõhutatakse, et merendussektori tekitataval
CO2-heitel peab olema hind. Kaug- ja ookeanivedudeks tuleb suurendada kütuseelementide
12
võimsust ühelt MW-lt42
mitmele MW-le ning sünteetiliste kütuste, metanooli või ammoniaagi
tootmiseks kasutada taastuvallikatest toodetud vesinikku, mille energiatihedus on suurem.
Pikemas perspektiivis võib vesinik olla ka üks võimalus, mille abil vähendada lennundus- ja
merendussektori tekitatavat CO2-heidet ning kasutada seda sünteetilise vedelpetrooli või
muude sünteetiliste kütuste tootmisel. Tegemist on nn tagavarakütustega, mida on võimalik
olemasolevas õhusõidukitehnikas kasutada, kuid mille puhul tuleb arvesse võtta
energiatõhususega seotud mõju. Pikemas perspektiivis võib lennundussektoris olla üks
võimalus ka kasutada vesinikkütuseelemente, mille jaoks tuleb kohandada õhusõiduki
konstruktsiooni või on vaja vesinikul töötavaid reaktiivmootoreid. Nende eesmärkide
saavutamiseks on vaja koostada tegevuskava pikema aja jooksul oluliste jõupingutuste
tegemiseks teadusuuringutes ja innovatsiooni alal,43
eelkõige programmi „Euroopa horisont“,
vesiniku kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte tegevuse ning vesinikuliidu
käivitatavate algatuste raames.
Komisjon käsitleb vesiniku kasutamist transpordisektoris kavandatavas säästva ja aruka
liikuvuse strateegias, mis kuulutati välja Euroopa rohelises kokkuleppes ja esitatakse enne
2020. aasta lõppu.
Sageli on suuremad kulud, sealhulgas vesinikupõhistesse seadmetesse ning säilitamis- ja
punkerdamisseadmetesse tehtavad lisainvesteeringud, just peamine asjaolu, mis piirab
vesiniku kasutamist tööstuses ja transpordis. Lisaks võimendab tarneahelaga seotud riskide ja
turu ebakindluse võimalikku mõju tööstuslike lõpptoodete väike kasumimarginaal, mis
tuleneb rahvusvahelisest konkurentsist.
Seetõttu on vaja nõudluspoole toetamise poliitikat. Komisjon kaalub mitmesuguseid ELi
tasandil stimuleerimise võimalusi, sealhulgas võimalust kehtestada taastuvallikatest
toodetud vesinikule või selle derivaatidele konkreetsetes lõppkasutussektorites kohustuslik miinimumnõue või kvoodid
44 (näiteks keemiatööstuses või transpordirakenduste
puhul), millega võimaldatakse suunata nõudlust soovitud suunas. Sellega seoses võiks uurida
virtuaalse segamise45
kontseptsiooni.
Tootmise laiendamine
Kuigi elektrolüüsiseadmete tootmise ja tarnimise ahelas tegutseb ligikaudu 280 äriühingut46
ja
järge on ootamas üle 1 GW elektrolüüsiseadmete projektid, siis praegu on
elektrolüüsiseadmete tootmise võimsus Euroopas alla 1 GW aastas. Selleks et 2030. aastaks
42
Projekti FLAGSHIP raames arendatakse Prantsusmaal ja Norras välja kaht vesinikkütuseelemendiga
kaubalaeva, mille puhul vesinikku toodetakse kohapeal 1 MW elektrolüüsiseadmega, mis tarbib
taastuvallikatest toodetud elektrienergiat. 43
Hydrogen-powered aviation. A fact-based study of hydrogen technology, economics and climate impact by
2050. Mai 2020.
https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/FCH%20Docs/20200507_Hydrogen%20Powered%20Aviation
%20report_FINAL%20web%20%28ID%208706035%29.pdf. 44
Taastuvenergia direktiiviga on juba ette nähtud toetus taastuvallikatest toodetud vesinikule ja selgelt
sätestatud, et see on üks võimalus, mille abil saavutada transpordivaldkonnale seatud kohustus kasutada
taastuvallikates toodetud energiat. 45
„Virtuaalne segamine“ – vesiniku osakaal gaasiliste energiakandjate (nt metaani) kogumahus, olenemata
sellest, kas neid gaase segatakse füüsiliselt ühes ja samas taristus või selleks ettenähtud eraldi asuvas
taristutes. 46 60 % ELis tegutsevatest ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
13
saavutada strateegiline eesmärk, s.o 40 GW elektrolüüsivõimsus, peavad Euroopa saastevaba
vesiniku liit, liikmesriigid ja selles valdkonnas esirinnas olevad piirkonnad tegutsema
kooskõlastatult ning kehtestada tuleb toetuskavad, enne kui vesinik muutub maksumuse
poolest konkurentsivõimeliseks. Vesinikutootmise suurendamise tehnoloogialahendused,
näiteks päikese- ja tuuleenergia ning CO2 kogumine ja säilitamine, muutuvad tarneahela
arenedes üha konkurentsivõimelisemaks.
Vesinikuvaldkonna arendamise käivitamiseks vajab Euroopa tööstus selgust ja investorid
vajavad vesinikukasutusele üleminekuks kindlust, eelkõige selget arusaama kogu liidus i)
arendamist vajavast vesinikutootmistehnoloogiast ning ii) sellest, mida võib pidada
taastuvallikatest toodetud vesinikuks ja vähese CO2-heitega vesinikuks. ELi lõppeesmärk on
selge: kesksel kohal on taastuvallikatest toodetud vesiniku ja taastuvallikatest toodetud
elektrienergia lõimimine kliimaneutraalsesse energiasüsteemi. Kuna selleks kulub aega, peab
EL sellist pööret hoolikalt kavandama ning võtma arvesse praeguseid lähtekohti ja taristut,
mis võivad liikmesriigiti erineda.
Selleks et toetavat poliitikaraamistikku kohandada vastavalt kasule, mis üleminekuetapis
saadakse vesinikukasutusest tulenevale CO2-heite vähenemisele, ja tarbijaid teavitada, töötab
komisjon selle nimel, et võtta mõjuhinnangute põhjal kiiresti kasutusele kogu ELi hõlmavad
vahendid. See hõlmab vähesele CO2-heitele ühtse künnisväärtuse/normi kehtestamist, et
edendada selliste vesinikutootmiskäitiste tegevust, mille kogu olelusringi jooksul
võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heidet, ning sellise väärtuse/normi
kindlaksmääramisel võiks lähtuda vesinikutootmise suhtes kehtivast HKSi võrdlusalusest47
.
Lisaks sisaldaks see põhjalikku terminoloogiat ning taastuvallikatest toodetud vesiniku ja
vähese CO2-heitega vesiniku sertifitseerimise üleeuroopalisi kriteeriume, tuginedes
võimaluse korral kehtivatele HKSi raames kohaldatavatele seire-, aruandlus- ja
tõendamisnõuetele ning taastuvenergia direktiivi sätetele48
. See raamistik võiks põhineda
kogu olelusringi jooksul tekkival kasvuhoonegaaside heitel,49
võttes arvesse juba
olemasolevaid CertifHy50
meetodeid, mis on välja töötatud tööstusalgatuste raames kooskõlas
ELi kestlike investeeringute taksonoomiaga. Konkreetsed lisafunktsioonid, mis taastuvenergia
direktiiviga on päritolutunnistustele ja säästlikkustõenditele juba antud, võivad hõlbustada
vesiniku kõige kulutõhusamat tootmist ja kauplemist kogu ELis.
Mis puudutab elektripõhist vesinikku, siis tänu taastuvallikate osakaalu suurenemisele
elektrienergiatootmises ja heitkogustega kauplemise süsteemi raames kogu ELis
elektrienergiatootmisele kehtestatud CO2-heite ülemmäärale väheneb CO2-heide aja jooksul
tootmisele eelnevates etappides ning samal ajal asendatakse vesinikuga fossiilkütuseid sellele
järgnevates etappides lõppkasutussektorites. Elektriga seotud CO2-heide on vesinikutootmist
stimuleeriva poliitika puhul jätkuvalt asjakohane, kuna elektrienergiatootmise kui sellise
47
Käib üksnes metaani aurreformimise kohta. 48
Taastuvenergia direktiivi kohaselt võib võrguga ühendatud käitistes toodetud vesinikku (isegi kui
taastuvallikatest toodetud elektrienergia osakaal energiaallikate jaotuses on väike) statistiliselt arvestada 100
% taastuvenergiana, kui on täidetud teatavad tingimused, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektrienergia
täiendavuse nõue. Komisjon esitab tingimusi sätestava delegeeritud õigusakti ettepaneku 2021. aastal. 49
Vt energiasüsteemide lõimise strateegia, COM (2020) 299 final. 50
Nt CertifHy lähtub olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite künnise kehtestamisel olemasolevast
heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusalusest ja taastuvenergia direktiivist tulenevast heitkoguste
vähendamise eesmärgist.
14
kaudset toetamist tuleks vältida; toetada tuleks nõudlust vesinikutootmiseks vajaliku
elektrienergia järele, seda eriti ajal, mil võrgu varustamine taastuvallikatest toodetud elektriga
on piisav. CO2 sidumisega fossiilkütustepõhise vesiniku puhul käsitleb komisjon
metaaniheidet, mis tekib eelnevas etapis maagaasi tootmisel ja transportimisel, ning esildab
leevendusmeetmed, mis on osa tulevasest ELi metaanistrateegiast.
Toetav poliitikaraamistik vesiniku kasutamise suurendamiseks
Stimuleeriv ja toetav poliitikaraamistik peab võimaldama taastuvallikatest toodetud vesinikul
ja üleminekuperioodil ka vähese CO2-heitega vesinikul anda panus CO2-heite vähendamisse
võimalikult väikeste kuludega, võttes samal ajal arvesse muid olulisi aspekte, nagu tööstuse
konkurentsivõime ja selle mõju energiasüsteemi väärtusahelale. Toetava poliitikaraamistiku
alus on ELil on juba olemas, eelkõige taastuvenergia direktiivi ja heitkogustega kauplemise
süsteemi (HKS) näol, samal ajal kui taasterahastu „NextGenerationEU“, 2030. aasta
kliimaeesmärgi kava ja tööstuspoliitika pakuvad vahendeid, sh rahalisi vahendeid majanduse
kestliku taastamise kiirendamiseks.
HKS kui turupõhine vahend pakub CO2-heite maksustamise kaudu juba praegu kogu ELi
hõlmavat tehnoloogianeutraalset stiimulit CO2-heite kulutõhusaks vähendamiseks kõigis
hõlmatud sektorites. HKSi tugevdamine koos selle kohaldamisala võimaliku laiendamisega,
nagu kuulutati välja rohelise kokkuleppe raames, aitab seda poliitikavaldkonda järk-järgult
veelgi tugevdada. Peaaegu kogu praegune fossiilkütusepõhine vesinikutootmine on hõlmatud
HKSiga, kuid asjaomaste sektorite51
puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise
ohtu märkimisväärseks ja seetõttu eraldatakse neile tasuta kvoote 100 % ulatuses
võrdlustasemest. HKSi direktiivi52
kohaselt ajakohastatakse LHÜde tasuta eraldamiseks
kasutatavat võrdlusalust 4. etapis. HKSi eelseisva läbivaatamise käigus võib komisjon
kaaluda, kuidas taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmist
veelgi ergutada, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse riski kasvuhoonegaaside heite
ülekandumise ohuga sektoritele. Kui maailmas säilivad erinevused kliimaeesmärkide
tasemetes, teeb komisjon 2021. aastal ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi
kohta, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu täielikus kooskõlas WTO
eeskirjadega, samuti uurib komisjon ka selle mõju vesinikule.
Kuna taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku kasutamist on vaja
kiirendada enne, kui need muutuvad kulude poolest konkurentsivõimeliseks, on
konkurentsieeskirjadele vastavaid toetuskavasid tõenäoliselt vaja veel mõnda aega. Üks
võimalik poliitikavahend oleks CO2-heite hinnavahe lepingute pakkumise süsteemide
loomine. Avaliku sektoripartneriga sõlmitud sellise pikaajalise lepinguga teeniks investor
vahetult CO2-lepingutäitmishinna ja HKSi kohase tegeliku CO2-hinna vahelt, mis aitaks
lähendada kulusid võrreldes tavapärase vesiniku tootmise kuludega53
. Valdkondades, kus saab
rakendada CO2-heite hinnavahe lepingute katseprojekti, tuleks kiirendada rafineerimis- ja
väetisetehastes praeguse vesinikutootmise asendamist vähese CO2-heitega ja
ringlussevõetava terase ning põhikemikaalide tootmisega ja soodustada vesiniku ja sellest
saadud kütuste, näiteks ammoniaagi kasutuselevõttu merendussektoris ning vähese CO2-
heitega sünteetiliste kütuste kasutamist lennundussektoris. Seda saab rakendada ELi või riigi
51
Eelkõige rafineerimistehased ja väetisetootmine. 52
DIREKTIIV (EL) 2018/410. 53
Leping kataks vahetult CO2-lepingutäitmishinna ja HKSi kohase tegeliku CO2-hinna vahe.
15
tasandil, sealhulgas HKSi innovatsioonifondi toetusel. Selliste meetmete proportsionaalsust ja
turule avalduvat mõju tuleks hoolikalt hinnata, tagades nende kooskõla energeetikasektoris ja
keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega.
Lisaks võiks taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks ette näha otsesed ja läbipaistvad
turupõhised toetuskavad, mille vahendeid eraldatakse võistupakkumiste kaudu. Turuga
kokkusobivat toetust tuleks koordineerida läbipaistval, tõhusal ja konkurentsivõimelisel
vesiniku- ja elektriturul, mis annab hinnasignaale, millega premeeritakse
elektrolüüsiseadmeid energiasüsteemile osutavate teenuste eest (nt paindlikkusteenused,
taastuvenergia tootmise mahu suurendamine, taastuvenergia stiimulitega seotud
halduskoormuse vähendamine).
Üldiselt võimaldab selline lähenemisviis kooskõlas riigiabipoliitikaga diferentseeritult toetada
nõudluse ja pakkumise suurendamist, võttes arvesse vesiniku liiki ja liikmesriikide eri
lähtepositsioone. Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku
tootmiseks kasutatavatesse rajatistesse ja tehnoloogiasse (nt elektrolüüsiseadmed) tehtavate
investeeringute rahastamiseks saab taotleda ELilt rahalisi vahendeid. Lisaks saaks
taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku valdkonna CO2-heite
hinnavahe lepingute raames anda esialgset toetust nende kütuste varajaseks kasutuselevõtuks
eri sektorites, kuni need on piisavalt arenenud ja maksumuse poolest konkurentsivõimelised.
Taastuvallikatest toodetud vesiniku puhul võiks kaaluda ka otseseid turupõhiseid
toetuskavasid ja kvoote. See peaks võimaldama käivitada märkimisväärse ulatusega
vesinikuökosüsteemi kogu ELis järgmisel kümnendil ja liikuda seejärel täieliku kommerts
kasutuse suunas.
5. VESINIKUTARISTU RAAMISTIKU JA TURUEESKIRJADE VÄLJATÖÖTAMINE
Taristu roll
Vesiniku kui energiakandja laialdase kasutamise tingimuseks ELis on energiataristu
olemasolu pakkumise ja nõudluse ühendamiseks. Vesinikku saab transportida torujuhtmete
kaudu, aga saab kasutada ka võrguväliseid transpordivõimalusi, nt veoautod või kohandatud
LNG-terminalides silduvad laevad, kui see on tehniliselt teostatav. Vesinikku võib
transportida puhtas gaasilises või vedelas olekus või ühenditena, mida on lihtsam transportida
(nt ammoniaak või vedelad orgaanilise vesiniku kandjad). Vesinikku on võimalik ka
tsükliliselt või hooajaliselt säilitada, näiteks soolakaevanduses,54
et toota elektrienergiat
tippnõudluse katmiseks, tagada vesinikuvaru ja võimaldada elektrolüüsiseadmetel paindlikult
töötada.
Vesinikutaristu vajadused sõltuvad vesiniku tootmise, nõudluse ja transpordi kulude
struktuurist ning on seotud vesiniku tootmise arendamise eri etappidega, kusjuures tootmine
peaks pärast 2024. aastat oluliselt suurenema. Lisaks võib vähese CO2-heitega vesiniku ja
sünteetiliste kütuste tootmiseks vaja minna taristut, mis toetab süsinikdioksiidi kogumist,
kasutamist ja säilitamist. Eespool kirjeldatud etapiviisilist lähenemisviisi järgides on esialgu
võimalik rahuldada nõudlus vesiniku järele kohapealse tootmisega (kohalikest
taastuvallikatest või maagaasist) tööstusklastrites ja rannikualadel, kasutades olemasolevaid
54 Üks briti ettevõte hoiustab Ühendkuningriigis Yorkshire’is Teesside’is kolmes soolakaevanduses umbes1
miljonit m³ puhast vesinikku (95 % H2 ja 3–4 % CO2) 400 m sügavusel ja 50baarise rõhu all. Euroopa
tehniline potentsiaal vesiniku hoiustamiseks soolakaevandustes on ligikaudu 85 PWh (Caglayan jt, 2020).
16
allikast-tarbijani-ühendusi tootmise ja nõudluse vahel. Olemasolevad eeskirjad, mis käsitlevad
nn suletud jaotusvõrke, otseliine või gaasi- ja elektriturgu erandeid, võivad olla eeskujuks
selle probleemi lahendamisel55
.
Teises etapis luuakse kohalik vesinikuvõrk, mis rahuldaks tööstuse lisanõudlust. Nõudluse
kasvades tuleb tagada vesiniku tootmise, kasutamise ja transportimise optimeerimine ning
kogu süsteemi tõhususe tagamiseks on tõenäoliselt vaja pikamaatransporti; selleks vaadatakse
läbi üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) ja gaasi siseturgu käsitlevad õigusaktid, et
luua konkurentsivõimelised CO2-heitevabad gaasiturud56
. Puhta vesiniku turgude
koostalitluse tagamiseks võib olla vaja ühtseid kvaliteedistandardeid (nt puhtus ja saasteainete
piirmäärad) või piiriüleseid käidueeskirju.
See protsess tuleks ühendada strateegiaga, mille eesmärk on tanklavõrgu kaudu rahuldada
transpordinõudlust ja mis on seotud alternatiivkütuste taristu direktiivi ja üleeuroopalise
transpordivõrgu (TEN-T) poliitika läbivaatamisega.
Madala kütteväärtusega gaasi peatse järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ja
maagaasinõudluse vähenemise tõttu pärast 2030. aastat võiks olemasoleva üleeuroopalise
gaasitaristu otstarvet muuta, et tagada vesiniku ulatuslikuks piiriüleseks transpordiks vajalik
taristu. Otstarbe muutmine annaks võimaluse energiasüsteemi kulutõhusaks
ümberkujundamiseks koos (suhteliselt piiratud) uue vesinikutaristuga57.
Olemasolevad maagaasijuhtmed kuuluvad aga võrguettevõtjatele, kellel sageli ei ole lubatud
vesinikujuhtmeid omada, käitada ega rahastada. Olemasoleva taristu otstarbe muutmiseks
tuleb hinnata selle tehnilist sobivust; konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega gaasituru
õigusraamistiku läbivaatamine peaks võimaldama taristut niimoodi rahastada ja käitada,
pidades silmas energiasüsteemi üldist perspektiivi. Vaja on taristu usaldusväärset
kavandamist, näiteks võttes aluseks kümneaastased võrgu arengukavad, mille põhjal saab teha
investeerimisotsuseid. Selline kavandamine peaks ka andma erainvestoritele teavet ja olema
parimates asukohtades asuvatesse elektrolüüsiseadmetesse tehtavate investeeringute
hoogustamise aluseks. Komisjon tagab seega vesinikutaristu täieliku lõimimise taristu
kavandamisse, sealhulgas üleeuroopaliste energiavõrkude poliitika läbivaatamise ja
kümneaastaste võrgu arengukavadega tehtava töö kaudu, võttes arvesse ka tanklavõrgu
kavandamist.
Vesiniku segamine maagaasivõrgus piiratud protsendimäära ulatuses võib üleminekuetapis
võimaldada toota vesinikku taastuvaallikatest detsentraliseeritult kohalikes võrkudes58
.
Segamine on siiski vähem tõhus ja vähendab vesiniku väärtust. Segamine muudab ka
Euroopas tarbitava gaasi kvaliteeti ning võib mõjutada gaasitaristu kavandamist,
55
Vt direktiivi 2009/73/EÜ (ELT 211/94, 14.08.2009) artiklid 28 ja 38 ning direktiivi (EL) 2019/944 (ELT
158/125, 14.6.2019) artiklid 7 ja 38. 56
Direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) ning määruse (EÜ) 715/2009 (maagaasi
ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta) läbivaatamine. 57 Näiteks eeldatakse, et Saksamaal ja Madalmaades võib vesinikuvõrk koosneda kuni 90 % ulatuses
maagaasitaristust, millele on antud uus otstarve. Torujuhtmed, millele kavatsetakse anda uus otstarve, on
sageli juba suures osas amortiseerunud. 58 See tagaks usaldusväärse varutrassi ja kui seda kombineerida toetuskavadega, tagaks see tootmise
käivitamiseks vajaliku tulu. Eelkõige optimaalsetes tootmiskohtades, kuid mitte nõudluskoha lähedal asuvate
elektrolüüsiseadmete puhul, võib piisava sihtotstarbelise vesinikutaristu puudumine nõuda suuremaid
investeeringuid kohapeal säilitamisse ja/või tootmise piiramisse.
17
lõppkasutajarakendusi ja süsteemi piiriülest koostalitlust. Seega võib segamine siseturgu
killustada, kui naaberliikmesriigid aktsepteerivad teistsugust segamismäära ja piiriülesed vood
on takistatud. Sellise olukorra leevendamiseks tuleb hinnata gaasi kvaliteedi erinevuste ja
käitlemiskulude kohandamise tehnilist teostatavust. Kehtivaid gaasi kvaliteedi standardeid
(riiklikud ja CENi standardid) tuleks ajakohastada. Lisaks võib piiriülese koordineerimise ja
süsteemi koostalitluse tagamiseks olla vaja tugevdada vahendeid, et tagada takistamatu
gaasivoog liikmesriikide vahel. Neid võimalusi tuleb hoolikalt kaaluda, pidades silmas nende
panust energiasüsteemi CO2-heite vähendamisse ning nende majanduslikke ja tehnilisi
tagajärgi.
Likviidsete turgude ja konkurentsi edendamine
Kuna potentsiaal toota taastuvallikatest vesinikku on ELi liikmesriikides erinev, on avatud ja
konkurentsivõimeline ELi turg koos takistusteta piiriülese kaubandusega väga oluline
konkurentsi, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast.
Liikumine likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks
uute tootjate turuletulekut ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste
energiakandjatega. See annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeeringuteks ja
käitamisotsusteks. Tunnistades küll olemuslikke erinevusi, võiks gaasialaste õigusaktide
läbivaatamise raames kaaluda võimalust kohaldada vesinikuturu suhtes juba olemas olevaid
eeskirju, mis võimaldavad elektri- ja gaasiturgude jaoks välja töötatud tõhusat äritegevust,
nagu juurdepääs kauplemispunktidele ja standardsed tootemääratlused, et luua
konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega gaasiturg.
Vesiniku kasutuselevõtu hõlbustamiseks ja sellise turu arendamiseks, kus ka uutel tootjatel on
juurdepääs klientidele,59
peaks kõikidel olema võimalus mittediskrimineerival viisil pääseda
juurde vesinikutaristule . Selleks et mitte moonutada turupõhise tegevuse võrdseid
tingimusi, peaksid võrguettevõtjad jääma neutraalseks. Turulepääsuga seotud põhjendamatu
koormuse vähendamiseks tuleb välja töötada kolmandate isikute juurdepääsueeskirjad, selged
eeskirjad elektrolüüsiseadmete võrku ühendamise ning lubade andmise kohta ja lihtsustada
halduskoormust. Praegu selguse loomine aitab vältida investeeringute kaotamist ja hilisemaid
sekkumiskulusid.
Avatud ja konkurentsivõimeline ELi turg, kus hinnad kajastavad energiakandjate
tootmiskulusid, CO2-kulusid ning väliskulusid ja saadavat tulu, tagaks tõhusalt saastevaba ja
ohutu vesiniku lõppkasutajatele, kes seda kõige rohkem väärtustavad60
. Tuleb tagada vesiniku
võrdne kohtlemine teiste energiakandjatega, et vältida eri energiakandjate suhteliste hindade
moonutamist61
. Kindlad suhtelise hinna signaalid mitte ainult ei võimalda energiatarbijatel
teha teadlikke otsuseid selle kohta, millist energiakandjat kasutada, vaid see tähendab ka seda,
et nad saavad paremini otsustada, kas energiat tarbida või mitte, st teha
energiatõhususmeetmetesse investeerimisel optimaalseid kompromisse.
59
Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga (põhimõte 20), mille kohaselt edendatakse tehnoloogia abil
esmatähtsate teenuste taskukohasust ja kättesaadavust kõigi jaoks. 60
See oleks kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. 61
Näiteks vesiniku tootmisel või muundamisel tekkivaid energiakadusid ei tohiks jätta ühiskonna õlule, kui see
annab põhjendamatu eelise võrreldes teiste energiakandjatega.
18
6. VESINIKUTEHNOLOOGIAALASTE TEADUSUURINGUTE JA SELLEALASE
INNOVATSIOONI EDENDAMINE
EL on juba aastaid toetanud vesinikualaseid teadusuuringuid ja sellealast innovatsiooni;
alguses toetati traditsioonilisi koostööprojekte62
ning seejärel peamiselt Kütuseelementide ja
Vesiniku Valdkonna Ühisettevõtet (FCH ühisettevõte)63
. Need jõupingutused on võimaldanud
mitmel tehnoloogial jõuda väljakujunemisetappi64
koos paljutõotavatele rakendustele65
keskenduvate kõrgetasemeliste projektide arendamisega ning ELil saavutada juhtpositsioon
maailmas tulevikutehnoloogia valdkonnas, eelkõige elektrolüüsiseadmete, vesinikutanklate ja
megavatiste kütuseelementide valdkonnas. ELi rahastatud projektid on võimaldanud ka
paremini mõista kohaldatavat määrust, mille eesmärk on edendada ELis vesiniku tootmist ja
kasutamist.
Selleks et tagada täielik vesinikutarneahel, mis teenib Euroopa majandust, on vaja teha
täiendavaid teadusuuringuid ja innovatsioonialaseid jõupingutusi.
Esiteks hõlmab see tootmise poolel suuremate, tõhusamate ja kulutõhusamate gigavatiste
elektrolüüsiseadmete kasutuselevõttu, mis koos masstootmise suutlikkuse ja uute
materjalidega võimaldab varustada vesinikuga suurtarbijaid. Esimese sammuna kuulutatakse
sel aastal välja projektikonkurss 100 MW elektrolüüsiseadme kasutuselevõtuks. Samuti tuleb
ergutada ja arendada madalama tehnoloogilise valmidusastmega lahendusi, näiteks
vesiniku tootmist merevetikatest, vesiniku tootmist veest päikeseenergia abil või
pürolüüsiprotsessidest, mille kõrvalsaaduseks on tahke süsinik, pöörates nõuetekohast
tähelepanu kestlikkusnõuetele.
Teiseks tuleb edasi arendada taristut, et jaotada, hoiustada ja tarnida vesinikku suurtes
kogustes ja võib-olla ka pikkade vahemaade taha. Olemasoleva gaasitaristu otstarbe
muutmine vesiniku või vesinikupõhiste kütuste transpordiks vajab samuti täiendavat teadus-,
arendus- ja innovatsioonitegevust.
Kolmandaks tuleb edasi arendada suuremahulisi lõppkasutajarakendusi, eelkõige
tööstuses (nt vesiniku kasutamine koksisöe asendamiseks terasetootmises või taastuvallikatest
toodetud vesiniku osakaalu suurendamine keemia- ja naftakeemiatööstuses) ja transpordis
(nt raskeveokid maanteetranspordis, raudtee-, vee- ja lennutransport). Normide kehtestamisele
eelnevaid teadusuuringuid ja sealhulgas ohutusmõõdet tuleks kohandada, et toetada
kasutuselevõtukavasid ja võimaldada täpsemate ühtlustatud standardite loomist.
Lisaks on vaja täiendavaid teadusuuringuid, et toetada poliitika kujundamist mitmes
valdkonnaüleses valdkonnas, eelkõige selleks, et võimaldada täpsemaid ja ühtlustatud
(ohutus-) standardeid ning jälgida ja hinnata ühiskonnale ja tööturule avalduvat mõju. Tuleb
välja töötada usaldusväärsed meetodid, mille alusel hinnata vesinikutehnoloogia ja selle
väärtusahelate mõju keskkonnale, sealhulgas tuleb hinnata kogu olelusringi jooksul
62 Esimesed näited on vesinikubussi tutvustamine CUTE projektide kaudu (algatati 2003. aastal) ja selle
järeltulija HyFLEET: CUTE on teinud suuri edusamme kütuseelementide ja vesinikul töötavate jõuseadmete
tehnoloogia arendamisel. 63 FCH ühisettevõte on avaliku ja erasektori partnerlus, mille raames viiakse Euroopa teadusuuringud ja tööstus
kokku ühises teadusuuringute kavas. Viimase kümne aasta jooksul on EL eraldanud ühisettevõttele umbes
900 miljonit eurot. 64 Nt bussid, sõiduautod, kaubikud, tõstukid ja tanklad. 65 Nt e-kütused lennunduses, vesinik raudtee- ja merendussektoris.
19
tekkivat kasvuhoonegaaside heidet ja kestlikkust. Samuti tuleb põhjalikult hinnata kriitilise
tähtsusega toorainetega varustamise kindlustamist samaaegselt materjalikoguse
vähendamise ning materjali asendamise ja ringlussevõtuga nende eeldatava tulevase
suureneva kasutuselevõtu kontekstis, võttes nõuetekohaselt arvesse varustuskindluse tagamist
ja kestlikkuse kõrget taset Euroopas.
ELi koordineeritud teadus- ja innovatsioonitoetust on vaja ka kogu vesiniku väärtusahelat
hõlmavatele suure mõjuga suuremahulistele projektidele, sealhulgas suuremahulistele
elektrolüüsiseadmetele (nende maht on sadu megavatte), mis on seotud saastevaba elektri
tootmisega ja aitavad tarnida taastuvallikatest toodetud vesinikku näiteks
tööstuspiirkondadesse või keskkonnahoidlikesse lennujaamadesse ja sadamatesse (nagu on
välja pakutud rohelise kokkuleppe alusel korraldatava konkursi kutses), mille käigus
katsetatakse tehnoloogiat tegelikes tingimustes.
Kõigi nende probleemide lahendamiseks võtab komisjon meetmeid, mis keskenduvad
teadusuuringutele, innovatsioonile ja asjakohasele rahvusvahelisele koostööle,66
toetades
energia- ja kliimapoliitika eesmärke.
Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames tehti ettepanek
luua institutsiooniline saastevaba vesiniku partnerlus, mis keskenduks peamiselt vesiniku
tootmisele taastuvallikatest, selle ülekandmisele, jaotamisele ja säilitamisele ning
kütuseelemendi lõppkasutuseks valitud tehnoloogiale67
. Kui saastevaba vesiniku partnerlus
toetab tehnoloogiaalast teadus-, arendus- ja tutvustamistegevust, et viia see turule, siis
saastevaba vesiniku liit koondab ressursse, et saavutada tööstuslikuks kasutuselevõtuks
vajalik mastaapsus ja mõju, mis aitab kulusid veelgi vähendada ja konkurentsivõimet
suurendada. Samuti teeb komisjon ettepaneku suurendada vesiniku lõppkasutuslahenduste
alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks antavat toetust peamistes sektorites, luues
koostoimet programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatavate oluliste
partnerlusprojektidega, eriti transpordi68
- ja tööstusvaldkonnas69
. Tihe koostöö nende
partnerlusprojektide vahel toetaks vesiniku tarneahelate arendamist ja investeeringute ühist
suurendamist.
Lisaks võib ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond, kuhu aastatel
2020–2030 koondatakse vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste toetuseks ligikaudu
kümme miljardit eurot, hõlbustada innovaatiliste vesinikupõhiste tehnoloogialaheduste
esmakordset tutvustamist. Fond aitaks oluliselt vähendada suurte ja keerukate projektidega
seotud riske ning pakub seetõttu ainulaadset võimalust valmistada selline tehnoloogia ette
ulatuslikuks kasutuselevõtuks. Fondi raames korraldatav esimene projektikonkurss kuulutati
välja 3. juulil 2020.
Komisjon annab sihtotstarbelist toetust ka selleks, et tagada vajalik suutlikkus rahaliselt
usaldusväärsete ja elujõuliste vesinikuprojektide ettevalmistamiseks, kui selline suutlikkus on
66
Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna rahvusvaheliste meetmete kohta vt punkt 7. 67 Arvestades, et kütuseelemendi- ja elektrolüüsitehnoloogial on palju sarnasusi. 68 Näiteks transpordile keskenduvate selliste kavandatavate teadus- ja innovatsioonialaste partnerlusprojektide
nagu 2Zero, Zero Emission Waterborne Transport ja programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluva saastevaba
lennunduse partnerluse raames tehakse täiendavaid teadusuuringuid, mis käsitlevad vesinikurakendusi
transpordis. 69 Näiteks saastevaba terase, ringmajanduse ja kliimaneutraalse tööstuse valdkonnas.
20
asjaomastes riiklikes ja piirkondlikes programmides seatud prioriteediks, ning kasutab selleks
sihtotstarbelisi vahendeid (nt InnovFini energiavaldkonna näidisprojektid, InvestEU), mida
võib kombineerida ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Investeerimispanga nõustamiskeskuste või
programmi „Euroopa horisont“ raames antava nõustamis- ja tehnilise abiga. Näiteks projekti
„Hydrogen Valleys Partnership“70
alt juba toetatakse innovaatilisi vesiniku ökosüsteeme.
Järgmisel rahastamisperioodil toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi raames uuenduslike
väärtusahelate arendamist sihtotstarbelise piirkondadevahelise innovatsiooniinvesteeringute
vahendiga, mis hõlmab vesinikutehnoloogia katsemeedet CO2-mahukates piirkondades.
Samuti tagatakse koostöö liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni alaste
jõupingutustega energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) prioriteetide71
raames.
Taotletakse koostoimet muude vahenditega, nagu innovatsioonifond või struktuurifondid, et
ületada nn surmaorg esmakordsete näidisprojektidega, mis kajastavad taastuvallikatest
toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku pakutavate võimaluste mitmekesisust kogu
ELis.
7. RAHVUSVAHELINE MÕÕDE
ELi poliitikat iseloomustab selle rahvusvahelisus. Saastevaba vesinik pakub uusi võimalusi
Euroopa energiapartnerluse ümberkujundamiseks nii naaberriikide ja piirkondadega,
rahvusvaheliste ja piirkondlike partneritega ja kahepoolselt, tarnete mitmekesistamiseks ning
püsivate ja turvaliste tarneahelate loomiseks.
Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtmega on ELil strateegiline huvi seada
vesinik oma energiaalase välispoliitika tegevuskavas tähtsale kohale, jätkates investeerimist
kliima-, kaubandus- ja teadusuuringutealasesse rahvusvahelisse koostöösse ning laiendades
oma tegevuskava ka allpool nimetatud valdkondadele.
Juba aastaid on teadusuuringud olnud aluseks rahvusvahelisele vesinikualasele koostööle. EL
töötas koos USA ja Jaapaniga välja kõige ambitsioonikamad uurimisprogrammid, mis
käsitlevad vesiniku väärtusahela eri segmente, ning sellega seoses loodi esimese vahendina
vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE).
Huvi saastevaba vesiniku vastu kasvab nüüd kogu maailmas. Mitmed riigid töötavad välja
ambitsioonikaid uurimisprogramme riiklik vesinikustrateegia72
raames ning tõenäoliselt
areneb välja rahvusvaheline vesinikuga kauplemise turg. USA ja Hiina teevad suuri
investeeringuid vesinikualastesse teadusuuringutesse ja vesinikutööstuse arendamisse. Mõned
ELi praegused gaasitarnijad ja riigid, kellel on suur taastuvenergia potentsiaal, kaaluvad
võimalusi eksportida taastuvallikatest toodetud elektrit või saastevaba vesinikku ELi. Näiteks
Aafrika on tänu oma rikkalikule taastuvallikate potentsiaalile ja eelkõige Põhja-Aafrika
geograafilise läheduse tõttu potentsiaalne partner ELile,73
kes tarniks kulupõhiselt
konkurentsivõimelist taastuvallikatest toodetud vesinikku; selleks peaks taastuvenergia
tootmine nendes riikides märgatavalt edenema.
70
Seda toetatakse aruka spetsialiseerumise strateegia tööstuse ajakohastamise platvormi raames. 71 Eelkõige vesiniku kasutamist käsitlevad SET-kava meetmed, mis hõlmava näiteks tööstust, kütuseid ja
sektorilepet kliimamuutuste kohta. 72 Nt Austraalia, Kanada, Norra, Lõuna-Korea ja mitu ELi liikmesriiki. 73
See nõuaks taastuvenergia tootmise märkimisväärset kiirendamist nendes riikides.
21
EL peaks saastevaba vesiniku valdkonnas aktiivselt edendama uusi koostöövõimalusi
naaberriikide ja -piirkondadega, et aidata neil üle minna saastevaba energia
kasutamisele ning soodustada kestlikku majanduskasvu ja uute töökohtade loomist.
Võttes arvesse loodusvarasid, füüsilisi ühendusi ja tehnoloogia arengut, peaksid idanaabruses
(eelkõige Ukraina) ja lõunanaabruses asuvad riigid olema prioriteetsed partnerid. Koostöö
peaks ulatuma teadusuuringutest ja innovatsioonist õiguspoliitika, otseinvesteeringute ning
vesiniku, selle derivaatide ning nendega seotud tehnoloogia ja teenuste moonutamata ja
õiglase kaubanduseni. Tööstussektori hinnangul oleks 2030. aastaks võimalik ida- ja
lõunanaabruses paigaldada 40 GW elektrolüüsiseadmeid, et tagada pidev piiriülene
kaubandus ELiga. Ambitsioonide realiseerimist ja ELi varustamist taastuvaallikatest toodetud
vesinikuga märkimisväärses koguses tuleks käsitleda energiaalases koostöös ja diplomaatias.
Selleks et toetada investeeringuid saastevabasse vesinikku Euroopa naabruses, võtab
komisjon kasutusele olemasolevad rahastamisvahendid, sealhulgas naabruspoliitika
investeerimisplatvormi, millest on juba aastaid rahastatud projekte, mis on seotud
üleminekuga saastevaba energia kasutamisele partnerriikides. Komisjon oleks ka valmis
toetama rahvusvaheliste finantseerimisasutuste uusi vesinikuga seotud projektiettepanekuid,
et neid segarahastamisvahendi kaudu kaasrahastada, eelkõige Lääne-Balkani
investeerimisraamistiku74
kontekstis.
Lääne-Balkani riikidega sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud ning
assotsieerimislepingud naaberriikidega moodustavad poliitikaraamistiku nende riikide
osalemiseks ühistes ELi vesinikualastes teadus- ja arendusprogrammides. Energiaühendusel
ja transpordiühendusel kui rahvusvahelistel, piirkondlikel ja valdkondlikel
koostööfoorumitel on otsustav roll ELi eeskirjade, standardite ja saastevaba vesiniku
edendamisel, sealhulgas uue taristu, näiteks tanklavõrkude kasutuselevõtmisel ja vajaduse
korral olemasolevatele maagaasivõrkudele uue otstarbe andmisel. Soodustatakse Lääne-
Balkani riikide ja Ukraina osalemist saastevaba vesiniku liidu tegevuses.
Lõunanaabruse partneritega peetavad energiadialoogid aitavad kindlaks määrata ühise
tegevuskava ja seda edendada ning teha kindlaks projekte ja ühistegevusi. Koostööd
tööstusega tuleks edendada ka selliste piirkondlike koostööfoorumite kaudu nagu
Observatoire Méditerranéen de l’Energie. Komisjon uurib Aafrika-Euroopa
taastuvenergiaalgatuse75
raames, kuidas suurendada avaliku ja erasektori partnerite
teadlikkust saastevaba vesiniku võimalustest, sealhulgas ühistest teadus- ja
innovatsiooniprojektidest. Samuti kaalutakse võimalikke projekte Euroopa Kestliku Arengu
Fondi76 kaudu.
Üldisemalt võiks vesiniku lõimida ELi rahvusvahelistesse, piirkondlikesse ja kahepoolsetesse
energia- ja diplomaatiaalastesse jõupingutustesse, aga ka kliima-, teadus-, kaubandus- ja
rahvusvahelise koostöö alastesse jõupingutustesse. Laiapõhjaline kokkulepe rahvusvaheliste
74
Mida rahastatakse ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ja selles platvormis osalevate rahvusvaheliste
finantseerimisasutuste vahenditest. 75
Aafrika-Euroopa taastuvenergiaalgatus esitati teatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, JOIN(2020) 4
final, 9.3.2020. 76
Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) toetab investeeringuid Aafrikas ja ELi naaberriikides, et aidata
saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärke ja järgida Pariisi kliimakokkulepet.
22
partneritega on oluline, et luua tingimused sellise üleilmse, eeskirjadel põhineva turu tekkeks,
mis aitab kaasa turvalisele ja konkurentsivõimelisele vesinikutarnele ELi turul. Turutõkete ja
kaubandusmoonutuste vältimisel on põhiteguriks varajane tegutsemine. Sellega seoses
hinnatakse ELi kaubanduspoliitika käimasoleva läbivaatamise raames, kuidas käsitleda
võimalikke moonutusi ja tõkkeid vesinikuga kauplemisel ja vesinikusse investeerimisel.
Lisaks võiks soodustada kahepoolseid dialooge, millega edendatakse ELi eeskirju,
standardeid ja tehnoloogiat.
Teiseks peaks EL mitmepoolsetel foorumitel edendama rahvusvaheliste standardite
väljatöötamist ning ühiste määratluste ja meetodite kehtestamist iga toodetud ja lõppkasutusse
viidud vesinikuühiku üldise heite kindlaksmääramiseks, samuti rahvusvahelisi
kestlikkuskriteeriume. EL on juba aktiivselt kaasatud IPHE tegevusse ning aitab juhtida
innovatsioonimissiooni ja saastevaba energia alase ministrite tasandi vesiniku algatuse (CEM
H2I) raames toimuvat uut saastevaba vesiniku missiooni. Rahvusvahelist koostööd võiks
laiendada ka rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ja ÜRO (ÜRO Euroopa
Majanduskomisjon, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) üleilmsete tehniliste normide
kaudu, sealhulgas vesinikkütusega sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu. G20
raames ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ja Rahvusvahelise Taastuvenergia
Agentuuriga (IRENA) tehtav koostöö loob uusi võimalusi kogemuste ja parimate tavade
vahetamiseks.
Selleks et vähendada ELi turuosaliste välisvaluutariske nii impordi kui ka ekspordi puhul, on
oluline hõlbustada struktureeritud rahvusvahelise vesinikuturu arengut eurodes. Kuna
vesinikuturg alles hakkab tekkima, töötab komisjon välja võrdlusaluse eurodes
nomineeritud vesinikutehingute jaoks, aidates seeläbi tugevdada euro rolli säästva
energiaga kauplemisel.
8. JÄRELDUSED
Taastuvallikatest toodetud vesinik ja vähese CO2-heitega vesinik võivad aidata vähendada
kasvuhoonegaaside heidet enne 2030. aastat, elavdada ELi majandust ning on oluliseks
aspektiks kliimaneutraalse ja saastevaba majanduse saavutamisel 2050. aastaks, asendades
fossiilkütused ja lähteained sektorites, kus CO2-heidet on keeruline vähendada. Samuti pakub
see ainulaadset võimalust teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, säilitades ja laiendades
Euroopa juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ning luues majanduskasvu ja töökohti kogu
väärtusahelas ja kogu liidus.
See eeldab ambitsioonikat ja hästi koordineeritud poliitikat riikide tasandil ja kogu Euroopas,
samuti energia- ja kliimadiplomaatiat rahvusvaheliste partneritega. See strateegia ühendab
poliitikameetmete eri harud, hõlmates kogu väärtusahelat, samuti tööstuse, turu ja taristu
vaatenurka, teadusuuringute ja innovatsiooni perspektiivi ning rahvusvahelist mõõdet, et luua
keskkond, mis võimaldab suurendada vesiniku pakkumist ja nõudlust kliimaneutraalse
majanduse jaoks. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, teisi ELi institutsioone ja
kõiki sidusrühmi üles arutama, kuidas võimendada vesiniku potentsiaali meie majanduse
CO2-heite vähendamisel, muutes selle samal ajal konkurentsivõimelisemaks, tuginedes
käesolevas teatises esitatud meetmetele.
PEAMISED MEETMED
23
ELi investeerimiskava
Töötada Euroopa saastevaba vesiniku liidu kaudu välja investeerimiskava vesiniku
tootmise ja kasutamise stimuleerimiseks ning luua konkreetne projektide register (2020.
aasta lõpuks).
Toetada komisjoni taastekava raames strateegilisi investeeringuid saastevabasse
vesinikku, eelkõige projekti „InvestEU“ strateegilise investeerimisvahendi kaudu
(alates 2021. aastast).
Nõudluse suurendamine ja tootmise laiendamine
Pakkuda komisjoni tulevases säästva ja aruka liikuvuse strateegias ning sellega seotud
poliitilistes algatustes välja meetmeid vesiniku ja selle derivaatide kasutamise
hõlbustamiseks transpordisektoris (2020).
Uurida taastuvenergia direktiivi olemasolevatele sätetele tuginedes täiendavaid
toetusmeetmeid, sealhulgas nõudlusega seotud põhimõtteid lõpptarbimissektorites
(2021. aasta juuniks).
Teha tööd, et kehtestada ühine vähese CO2-heite künnis/standard vesinikutootmiskäitiste
edendamiseks, võttes aluseks kasvuhoonegaaside heite näitajad kogu olelusringi jooksul
(2021. aasta juuniks).
Töötada välja põhjalik terminoloogia ja üleeuroopalised kriteeriumid taastuvallikatest
toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku sertifitseerimiseks (2021. aasta
juuniks).
Töötada välja katseprojekt (eelistatavalt ELi tasandil) CO2-heite hinnavahe lepingute
programmi jaoks, eelkõige selleks, et toetada vähese CO2-heitega ja ringlussevõetava
terase ja põhikemikaalide tootmist.
Stimuleerimis- ja tugiraamistiku loomine: toetuskavad, turueeskirjad ja taristu
Hakata kavandama vesinikutaristut, sealhulgas üleeuroopalistes energia- ja
transpordivõrkudes ning kümneaastastes võrgu arengukavades, võttes arvesse ka
tanklavõrgu kavandamist (2021).
Kiirendada eri tankimistaristute kasutuselevõttu alternatiivkütuste taristu direktiivi
läbivaatamisega ja üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse läbivaatamisega
(2021).
Kavandada vesiniku kasutuselevõtmise turueeskirjad, sealhulgas kõrvaldada
vesinikutaristu tõhusat arendamist takistavad asjaolud (nt taristu otstarbe muutmise abil)
ning tagada vesinikutootjatele ja -tarbijatele pääs likviidsetele turgudele ja gaasi siseturu
terviklikkus õigusaktide eelseisva läbivaatamiste kaudu (nt gaasialaste õigusaktide
läbivaatamine konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega gaasituru jaoks (2021).
24
Vesinikutehnoloogiaalaste teadusuuringute ja sellealase innovatsiooni edendamine
Käivitada programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa rohelise kokkuleppe osana 100
MW elektrolüüsiseadmete ning keskkonnahoidlike lennujaamade ja sadamate
projektikonkurss (2020. aasta kolmas kvartal).
Luua kavandatav saastevaba vesiniku partnerlus, mis keskendub vesiniku tootmisele
taastuvallikatest, selle säilitamisele, transportimisele ja jaotamisele ning
konkurentsivõimelise hinnaga saastevaba vesiniku esmatähtsatele
lõppkasutuskomponentidele (2021).
Juhtida vesiniku väärtusahelaid toetavate peamiste katseprojektide väljatöötamist
kooskõlas SET-kavaga (alates 2020. aastast).
Hõlbustada vesinikupõhiste innovaatiliste tehnoloogialahenduste tutvustamist, milleks
kuulutatakse HKSi innovatsioonifondi raames välja projektikonkursid (esimene konkurss
kuulutati välja 2020. aasta juulis).
Kuulutada ühtekuuluvuspoliitika raames välja piirkondadevahelise innovatsiooni
katsemeetmete projektikonkurss, mis keskendub vesinikutehnoloogiale CO2-mahukates
piirkondades (2020).
Rahvusvaheline mõõde
Tugevdada ELi juhtpositsiooni rahvusvahelistel foorumitel, mille keskmes on
vesinikku käsitlevad tehnilised standardid, eeskirjad ja määratlused.
Arendada vesinikumissiooni innovatsioonimissiooni (MI2) järgmise mandaadi raames.
Edendada koostööd lõuna- ja idanaabruse partnerite ning energiaühenduse riikidega,
eelkõige Ukrainaga, taastuvallikatest toodetud elektri ja vesiniku valdkonnas.
Seada sisse taastuvallikatest toodetud vesiniku alane koostöö Aafrika Liiduga
Aafrika-Euroopa taastuvenergiaalgatuse raames.
Töötada 2021. aastaks välja eurodes nomineeritud tehingute võrdlusalus.