MAAILMAKIRJANDUSE LÜHIÜLEVAADE

ANTIIKKIRJANDUSVana-kreeka ja Vana-Rooma. U 1000 eKr kuni 500 pkr. Mõiste ld k antiquos – vana. Kogu antiikkirjandus epuhul rõhutada seda, et kõigil perioodidel seotud tegeliku eluga. See mis meie jaoks mütoloogia, nende jaoks osa igapevasest elust. Rooma ajal kaob see side paljuski poliitilistel põhjustel. Mütoloogia ja religion kirjandusega hästi tugevalt seotud. Nii eepos, lüürika kui ka ajalooline ja filosoofiline proosa. Renessansiaegsele Euroopa kirjandusele antiikkirjandusel suur mõju. Võeti üle žanrid, praktiliselt kõik stiilivõtted, esteetika.Renessansi ajal alles avastati. Vara-Uusajal muutusid eriti oluliseks antoloogiad. 18. saj hakkas vähenema antiigi osakaal. 19-20 saj-l oli hulk autoreid, kes antiigist mõjutatud olid. KreekaVanim iseseisev kreeka kirjandus. Ei tugine mitte ühelegi teisele varasemale kirjandusele. Hästi tugevalt on seda mõjutanud kreeka mütoloogia, folkloor. Hästi olulised laulud: töölaulud, pulmalaulud… Nii sisu kui vormi poolest suur mõju hilisemale kirjandusele. Säilimise koha pealt oluline Bütsants. Seal tegeldi kreeka kirjanduse uurimisega. Ka kloostries.Bütsantsi ajal avastati uuesti kreeka keel. Tõlgiti palu ladina keelde. Periodiseerimine

1. Arhailine ajajärk 1000-5. Saj eKr2. Klassikaline period 5.-4. Saj eKr3. Hellenismi ajajärk 4. Saj lõpp-1. Saj lõpp eKr4. Rooma ajajärk (Rooma keisririigi aegne) – 5.-6- saj pKr

1. Esimesed kirjalikud märkmed on pärit kreeka keeles 2. Aastatuhandest pKr. Kreeta saarelt. Majandusdokumendid. Kirjanduse algus u 8 saj eKr.Olulisim žanr on EEPOS. Algselt kanti ette suuliselt aoidide ja rapsoodide poolt. Kirja pandud märksa hiljem. Varaseimad u 5. Saj. Homeros “Ilias”, “Odüsseia” – www.ut.ee/klassik/ilias 12. Laul Peeter VolkonskiKujunesid välja 8.-7. Sajandil eKr. Nendes kajastuvad 14.-7. Sajandi ajaloolised sündmused ja olud. Homerose autorsus tänapäeval kaheldav. Eeposeid loodi toona tsüklites. Homerose eeposed Trooja tsüklis. Varakult hakati eeposeid parodeerima. “Hiirte ja konnade sõda”HesiodosDidaktilise eepose esindaja. Temalt “Tööd ja päevad”, “Feogoonia…or sth”

Eepika kõrvale 7.-6. Sajandil lüürika. Isiklik, lihtne vs pidulikum ja mõjukam lüürika. Eleegia, jamb. Lüürika esindajad: Archilochos – terav, pilkeline, kohati poliitiline pilge; Solon – Soloni seadused!Alkaios -Sappho – Esimene teadaolev naisluuletaja.Mõlemad 7.-6- saj vahel. Väga olulised Rooma jaoks.Koorilüürika – Pindaros – 6.-5. Saj. Võidulaulud. Väga tugevalt mõjutanud Kristjan Jaak Petersoni.2. Attika. Kõige isel žanriks drama. Arvatakse, et on seotud Dionysuse kultusega. Kõige varasem oli tragöödia. Süžeed olid seotud Dionysuse kultusega (esialgu), hiljem kõik teemad. Kaasaegsus ei esinenud teemadena, ridade vahelteatrietendused olid väga populaarsed. Meeletult suured teatrid. Tuhanded inimesed. Etendused toimusid kevadistel ja sügisestel pööripäevadel. Suured draamafestivalid suurte dionüüsiate ajal. Iga kirjanik pidi esitama 3 tragöödiat ja ühe .. draama.

Antiigis oli kogu etenduse korraldus ühes inimeses. Algul koorid, siis tekkis 1 näitleja – siis 3 näitlejat.AischylosSophoklesEuripidesAristophanes – Vana AttikaKuna teatrid olid suured, kasutati maske. Komöödias olid eriti grotesksed. Liikumistel oli suur tähtsus. Kõiki rolle esitasid mehed!Draama kõrval oli Klassikalisel Attika perioodil oluline žanr proosa. Luule tähtsus oli võrdlemisi väike. Filosoofiline/ajalooline proosa /kõned – kõned isegi poliitilised.Herodotos – 5.-4. Saj ajalooline proosa. Ajaloo isa! “Historia” – mütoloogia ja fantastika. Thukrydides – Peloponnesose sõjad! Xenophon – “Kyrose kasvatus”Kõnekunst oli Attikas tähtis. Iga inimene pidi ennast ise kohtus kaitsma. Professionaalsed kõnekirjutajad. Avalikud kõnekoosolekud! Kuulsad kõnemehed ka poliitikud. Lysias – 5.-4. Saj.Demosthenes – Hilisem mõju Cicerole. Isokrates – Asutas Ateenasse üh ekõige kuulsamatest retoorika koolidest. Töötas välja programmi, mis püsis sajandeid ka Rooma ajal ja oli eeskujuks Rooma kõnekunsit õpetamisel ja seda kaudu on mõjutanud hilisemat. Sel ajal tekkis ka lugemiseks mõeldud kõne.

Aristoteles – filosoofiline proosa. Analüütiline, entsüklopeediline. Käsitle erinevaid teemasid. Platon – Sokratese õpilane. Enamus dialoogid. Mulliajaja. Mõlemad on mõjutanud Euroopa kultuuri, filosoofiat…

3. Attika omast väga erinev. Proosa tähtsus väheneb tugevalt. Kaob tragöödia. Komöödia hästi oluline. Side olustikuga muutub järjest tugevamaks. Menandros – mõjutas Rooma komöödiakirjandust. Aleksandria luule – viljeledi Aleksandrias sealsete õpetlaste ja haritlaste poolt. Raskesti mõistetav, sest keeruliselt kirjutatud. Vorm hästi oluline. Oluliseks lühivormid. Lühieeposed. Epigrammid. Kallimachos – 3. Saj eKr. Kirjutas lühieeposeid ja eleegiaid. Tema luule mõjutas tugevalt 1. Saj eKr Rooma uuendusmeelseid poeete. Theokritos – kirjutas idülle. Karjaselood. Mõjutas Vergiliust 1. Saj ekr – 1 saj pKr.

4. Rooma period 1 saj lõpp eKr – 5.-6. Saj pKr. Nimetatud ka languse perioodiks. Iseloomustab vanade kuulsate aegade ihalus. Sarnaselt kuldse perioodige kerkib siin esile kõne. Nii avalik kui ka lugemiseks mõeldud. Luule ja draama tagaplaanil. Plutarchos .Kreeka roman – Juured hellenismiaegses. Palju armastusromaane. Longos “Daphnis ja Chloe”

RoomaTihedalt seotud kreeka kirjandusega. Esimesed ld keelsed inskriptsioonid 6. Saj eKr. Kirjandus kui selline alates 3. Saj eKr. Sarnaselt Kreekaga kirjanduseelsel ajal rahvalaul. Hümnid, töölaulud, sõjalaulud jne. Kogu ladina kirjandus 4 perioodi:

1. Arhailine period – 240-70 eKr. Draama väga oluline. Peamiselt säilinud komöödiad. Peamiselt kreekaainelised. Livius Andronicus – kreeka ori. Mees, kes õppeeesmärgil tõlkis ladina keelde “Odüsseia”. Õppevahend koolides. Gnaeus Naerus – kohalik

rooma temaatika kirjandusse. Eepos roomlaste sõdadest kartaagolaste vastu. Hulgaliselt komöödiaid ja tragöödiaid. Ennius – 3.-2 saj eKr. Võttis kasutusele ladina keele heksameetri. Selles värsimõõdus kirjutas kogu rooma ajaloo. See oli väga populaarne. Kooliõpik palju sajandeid. Kirjutas komöödiaid ja tragöödiaid.Plautus - peetakse kuulsaimaks rooma komöödiakirjanikuks. Omistati 130 komöödiat. Renessansis ja varauusajal oli ta väga populaarne. Parim kõnekeele õpetaja. Tõi muusikalised vahepalad teatrietendusse, mida varem seal polnud. Terentius – temalt teada 6 komöödiat. Kõik säilinud, eeskujuks Menandros nagu Plautusele. Peenemad naljad. Antiikajal ja ka keskajal oli väga hinnatud. 1529 etendati Eestis esimene etendus. “Andria”

2. Kuldne ajajärk – 70 ekr – 14 pKr. Proosa ja luule! Ajalookirjutised – Caesar “Märkmed Gallia sõjast” “kodusõjast”. Caesar püüdis olla teadlikult objektiivne. Ajalooproosa – Livius – “Ab urbe condita” Kokku 142 raamatut, säilinud 35. Nendest vaja õppida nii inimestel kui riikidel. Kohalike rahvaste olustik polnud tähtis. Oluline edasi anda Rooma kollektiivset identiteeti. Sallustius – säilinud 2 ajalooteost “Catilina vandenõu”Cicero – kõned, filosoofiline proosa, kirjad. Nii poliitilised kõned – kõik järeltöödeldud. Kirjad hästi isiklikud. Tema elust palju teada. Luule esindajad: Catullus – neoteerikud! – iseloomustas neid: kasutasid müüdiversioone. Väga lihvitud värsivorm, keele- ja sõnakasutus. Igasugust luulet – armastusluulest muu luuleni. Lucretius – filosoofiline luuleVergilius – Kõige olulisem eepik. “Aeneis”. Kirjutas idülle, mis mõjutasid tugevalt Euroopa luulet. GeorgikaHoratius – lüüriline luule! Elu lõpuni Augustuse õukonnapoeet. Kõige olulisemaks tema oodid. 4 raamatutäit!“Ars Poetica” – mõjutas renessansis ja varauusajal kogu luuleteooriat, õpetust gümnaasiumites ja ülikoolide juures. Ovidius – eleegik. Kirjutas väga palju, erinevatel teemadel. Lembeluule. Paroodilis-didaktilised teosed. Heroiinie kirjad oma armastatutele. Mütoloogiline õpetatud luule – “Metamorphoses”. Rooma pidupäevade kalendrid! Pagendusaegne luule – kurb, tõsine. Tragöödia “Medea” – pole säilinud. Tibullus - Propertius – raskepärane

3. Hõbedane ajajärk – Augustuse surmast kuni keiser Traianuse surmani – 14 – 130 pKr.Domineerib proosa. Stiil muutub retoorilisemaks ja kujundiliselt täpsemaks. Tuleb tagasi draama. Varem oli etendamiseks aga nüüd tehti lugemisdraama – kirjeldatakse üsna võikaid asju.Seneca – kirjutas filosoofilise teoseid – praktiline moraal, draamasid. Elas Nero ajal. Sisemise vabaduse saavutamine. Proosastiililt vastandub Cicerole. Cicerol pikad laused. Senecal lühike, hakitud stiil. Palju teravmeelt. Loodusteaduslikud küsimused. “Octavia” – peeti Seneca omaks. Tacitus – koos Senecaga mõjutas keelekasutust. Eelkõige 17. Saj-l. Martialis -

4. Vaskne ajajärkOli tekkinudkristlus, siis kirjutasid paljud kirikuisad. Eristus kõneldav ja kirjapandud ladina keel. Boethius, Augustinus – “Jumala riigist” – ajaloolised ja filosoofilised küsimused, isiklikud Jumala otsingud. Apuleius – “Kuldne easel” – mõjutas tugevalt Bocaccio “Dekameroni”

HIINA KIRJANDUSHiina ajalugu põhineb dünastiatele. Hiinas ei saa tuua välja teoseid, mis oleks esimesed. Mütoloogilised jne. Puudub hiina eepos. Hiina puhul eepilise ja ajaloolise kirjanduse vahel võrdusmärk. Tekkeajaks 1500 eKr. Sellest ajast pärit esimesed kirjalikud tekstid. Kilpkonna kilbi peale kantud dialoogid. Küsimused surnud esivanemate hingedele. Praktilised küsimused, mis puudutasid kõige tähtsamaid teemasid. Vastuse luges välja oraakel. 500 eKr – kirjanduse algus. Siis elas Konfutsius – konfutsianism! Hiina traditsioon jaotab kirjanduslikud teosed 4 kategooriasse.

1. Wujing – viisikkaanon – “Muutuste raamat” – Yijing – iidsed ennustamiskunstid. Raamat koosneb märkidest – heksagrammid – Iga heksagramm kirjeldab teatud olukorda, neid saab tõlgendada tervikuna kui erinevate joontena ning lisada tõlgendusi üksteisele juurde. Raamatu selleks, et inimene saaks kohaneda muutustega. Shijing – laulude raamat. Rahvalaulud, rituaalsed hümnid, töölaulud, armastuslaulud. Koostajaks Konfutsius! Shujing – dokumentide raamat. Valitsejate kõned, üleskirjutised. Samuti Konfutsiuse poolt koostatud. Liji – riituste raamat. Riituste üleskirjutised. Kirjeldab etiketireegleid. (Zhou dünastia?)Chungiu – kevade ja sügise annaalid. Konfutsiuse eluajal ja pärast seda, tema õpetuste kokkuvõte. Konfutsius oma eluajal ühtegi raamatut ise ei kirjutanud. Ta ei loonud vaid vahendas!

2. Sishu – nelikkaanonLunyu – vesteid ja vestlusi. Konfutsiuse ja tema õpilaste dialoogid kokku pandud üheks kogumikuks. Tema õpilaste poolt kogutud ja toimetatud vestlused. Küsimused-vastused. Zhongyong – “Keskmine/tavaline” Konfutsiuse petuse keskse teooria de . Seletatakse lahti, kuidas saab rakendada. Inimese sisemine karisma, kuidas saab olla moraalne inimene. Daxue – Eelkõige haridusest, enesetäiendusest, Hiinas tähtsamaid isiklikke tegevusi. (dao) – Hiina filosoofia üks tähtsamaid mõisteid. Kulg! Universumi toimimise kord. Erinevatel tasanditel: Ühiskond, üksikisik..Mengzi – Nimetatud autori järgi. Ei olnud Konfutsiuse õpilane, aga samameelne, arendas Konfutsiuse õpetust. Tänu Mengzile jõuab Konfutsiuse õpetus massidesse, muudab selle populaarseks.

Kuna keskvõimu polnud, polnud ka tsensuuri. Hiina riigis arvamuste pluralism. Palju rändõpetlasi, kes liikusid ühest riigist teise, ühe valitseja juurest teise. Jagasid oma õpetusi. Poliitilis-filosoofilised õpetused. Tekstid mida tol ajal loodi – tähtsaimad: Mozi – nimetatud autori järgi. Õpetaja Mo oli selel traktaadi looja. Inimeste võrdsusest ja üldisest armastusest. Daodejing – väidetavalt Lao Zi kirjutatud teos. Dao! Üldiline kosmoloogiline kord. Zhungzi – Taoistlik jällegi. Räägib kõikide asjade suhtelisest iseloomust. Räägib, kuidas pidevalt muutuvate olukordade tingimustes kõige paremini hakkama saada. Bingfa – (Sunzi/Sunbin – autorid) – Seadused. Sõjastrateegia käsiraamat. Võidu garanteerimine. Väikse armeega tagasilöögi andmine suurele armeele. Ajaloo kroonikad! Pseudoajalugu. Päriselt sündinud lood olid läbi põimunud väljamõelduga.

Shiji – Autorid olid Sima Tan (145-90 eKr) ja Sima Qian. Esimene süsteemne kroonika. Eesmärk – tostada, et valitseva klanni võimuletulek on fiktiivne. Koosneb mitmest osast:

o Kõikide valitsejate biograafiad. o Kronoloogilised tabelid, mis sisaldasid tähtsamaid sündmusio Olustiku kirjeldused, erinevate aegade ja riikide olud

o Erinevate tähtsate isikute elujoon. Eelkõige aristokraatideo Oluliste ajalooliste isikute elulood.

Klassikaline luulePõhja-Hiina ja Lõuna-Hiina erinevad palju. Shujingi luule traditsioon Põhja kultuuri. Lihtne, konkreetne..Lõuna traditsioonis luule elegantsem vormi ja sisu poolt. Lõunas arenes chuci –chu riigi värsid. Qu Yuan – tuntud ühiskonna tegelena 4.-3. Saj eKr. Luuletaja, elas Lõunas Chu riigis. Oli ebaõiglaselt süüdi mõistetud oma valitseja reetmises. Sooritas enesetapu, uputades end jõkke. Kirjutas poeemi “Lisao” – lahkumise kurbus. Riigiametnikust, keda on ebaõiglaselt süüdistatud, kes protestiks lahkub. Zongzi. Aastal 202 eKr kuulutati välja Chin dünastia? HIINA KEISRIRIIK!Hani dünastia ajal oli kirjanduses toimunud päris palju. Oluline žanr – pianwen – proosa ja luule lõimumine. Teine žanr – yuefu – keisriõukonna juures hakkas tegutsema muusikabüroo, mis tegeles rahvalaulude kogumisega.. Eelkõige õukonnaluule. Rapsoodia žanr – fu – ood. Selles žanris kirjutajatest oli kuulsaim Sima Xiangru. Oli eluajal tuntud naistemees ja joodik. Rändas ringi, murdis kaunite daamide südameid. Armus ühte peretütresse, kus viibis. 3.-6. Sajand! – produktiivne aeg kirjanduses. Väga palju uusi žanre ja uusi stiile. Tekib kirjanduskriitika, kirjandusteadus. Poliitiliselt väga segane aeg ja inimestel oli suhteliselt ebakindel elu, oli kirjanduses väga produktiivne. Taoismi ja budismi poolne kirjandus. Moraliseeriv element jäi tahaplaanile. Tegeleti hingeliste asjadega. CaoCao (pojad – cao pi ja cao zhi) – väejuht. Sõjateemalised luuletused sellest, kuidas riik kannatab ja inimene kannatab. Poeg cao pi kirjutas sotsiaalsetel teemadel. Ta vend oli kõigist kolmest parem luuletaja. Pidi elama eksiilis. Vanem poeg saatis õukonnast eemale. Chini dünastia. Pambusesalu 7 ..? – luuletajad. Xi Kang – ülistab tekstides lihtsat maaelu, hukati; Ruan Ji – Xi Kangi sõber. Sotsiaalne luule, mis tegelikult inimese hingeelule suunatud – mõlemad elasid 3. Sajandil. Lõuna ja Põhja dünastiad – Xie Lingyun, Tao Qiam – taoistlikud väärtused. Lihtsad väärtused, maaelu ülistamine. Tangi dünastia – 7.-10 sajand – kõige viljakam aeg luule ajaloos Hiinas. Wang Wei – budistliku taustaga, tuntud maalikunstnik omal ajal. Luuled maalilised ja maalid luulelised. Li BoDu Fu – Li Bo isiklik sober. Kohtusid ja suhtlesid monad aega. Tšainistliku taustaga. Valutab südant riigi ja rahva pärast. Läbivaks teemaks koduigatsus. Kirjutab oma sõbrale tihti. Elasid 8. Sajandil.Shi – luulemõõt. Sellest arenes välja hishi. 10.-11. Sajandil – ci vorm – laulusõnad koos viisidegaSu Shi - intellektuaalWang Anshi - riigi juhtiv minister, alustas reformidegaMõlemad poliitikud. Väga head luuletajad aga läbi omavahel ei saanud.ProosaKirjanduslikult peetakse madalamaks kui luulet. Ilukirjanduslik proosa Hiinas hilisem nähtus. Kõige varasem Hani dünastia ajal lühijutud. Qiguai xiaoshue – jutud ennekuulmatutest asjadest. – chuanqi – muutub sisult keerulisemaks ja huvitavamaks. Pu Songling!

Yuani dünastia? Mongolite võõrvõim Hiinas. Väga raske aeg Hiina kultuuri jaoks. Mongolid ei pidanud kaunitest kunstidest lugu. Pidasid lugu praktilistest asjadest – neile meeldis teater. Hiina draamateater areneb. Mongolite tulekuga tekkis nõudlus draamateaduse järgi. Üks kuulsamaid näidendeid – Mudan ting – kahe noore inimese armastus, üliõpilane ja ametniku perekonnast tütar. Noored näevad und ja armuvad teineteisesse unes, enne kui kohtuvad.

Mingide dünastia – 14.-17. Sajandil. Suurte narratiivide aeg. Välja kasvanujutuvestmistest. Hua benShi Nai’anLua GuanzhongLääne retk – Wu Cheng’enCao XueginWen yan – raamatukeelBai hua – tavakeel. Mitte kõnekeel, aga lähedasem, kui raamatukeel.20. saj alguses realistlik proosa. Kirjutatud tavakeeles. Kõige tähtsamad autorid – LuXun – “kassi…saatus” – ulmeromaan; Lao She – 20. Saj alguses tegutses, suri 66.Aastal enne kultuurirevolutsiooni. Näidend “Teemaja”.

Tänapäeva hiina kirjandus – luulekogumik - Kultuurirevolutsiooni järgne põlvkond.Ähmane luule – menglong shi. Kirjanduse kõrvale, mis pidi ülistama komparteid.Bei Dao – “Lumearmee”

KESKAJA JA RENESSANSI KIRJANDUSAeg ja ruum paganlikus teaduses ja kristlikus teaduses. Realistlik ja mütoloogiline.Mütopoeetilisus. Poolmütoloogiline kirjandus. Müüti ei püüda välistada. Millesavaldub?Ruumi juures võime ka inimese teadvust mõista ruumilisena, kus on 1 osa, mis tegeleb konkreetsete asjadega ja teine osa, mis tegeleb nendega, mis konkreetsest teadvusest välja jääb. Jumalate sfäär. Tulebki öelda, et kui hakkame eristama keskaja paganlikku ja kristlikku ruumi – paganlikus ruumis jumalad looduses; kristlikus Jumal ja ta inglid jäävad loodusest välja. Paganlikkus keskajas nii nagu ka antiikmaailmas – vormid asuvad samas maailmas või vähemalt maailmad on paralleelsed. Mitte hierarhiseeritud. Titaanlus. Muinas-Skandinaavia lood nd Vanem Edda – kahe jumalate soo võitlused. Aasid. Nende võitlus hiidudega. Jumalate vahepealsed. Eddas jumalad ise sünnivad hiidudest. Vanemas Eddas jumalate ja hiidude vahelised maailmad ühendatud. Vanemas Eddas jumalate asupaik Asgardr – Mitgardr. Dante “Jumalik komöödia” – Jumala asupaik kummaline – igal pool maailmas. Loodust jääb välja. Pole inimese asupaigaga sarnane. Valguse riik. Eelkõige valgus. Tugevalt geomeetriliselt esitatud. Anglosaksi ja Iiri kangelased. Iiri – Ulsteri saaga. Kujunemis aeg 2-7 sajand. Pandi kirja kunstilises proosas 7 sajandil. Vanad kangelased sündinud kas otse jumalast või ... Kangelane kukulain? On ühe variandi järgi sündinud neitsist ja valgusjumalast lukist. Titaanlikud jumalad veel teisteski paganlikes.Beowulf – 11-12 saj? Teada, et oli tõesti ajalooline isik, võitles frankidega, teine germaani hõim. Ajal lood on segunenud müütilise isikuga. Tugev looduslik poeetiline värving juures. Päikese, kevade, suve ja sügise võitlus talve hiiu vastu. Vanem Edda – sepa loos – titaanlus ja inimlikkus. Sepp maagilise ja inimliku vahepealne tegelane. Niflungite? Saaga – paralleelne Niebelungide saagaga (13. Saj). Vanema Edda variandis Brunhildr pole inimene vaid valküür; jumala Odini kaaskonda kuuluv neitsi, sõdalane kes juhib langenud kangelasi Valhallasse. Kangelased pooleldi müütilised ja pooleldi inimlikud. Tugevas mütoloogilises ruumis esitatud. Teiselt poolt jumalaid kujutatakse kui inimesi. Sama ka Kreeka mütoloogias. Olümpose jumalatel inimlikud küljed. Inimese vorm. Paganlikkus keskaegses ruumis on kõrvuti titaanliku, jumalikuga. Inimese keha pole lõpetatud. Inimese keha asub looduslikus ruumis sees groteskne keha. Säilib rahvalikus kultuuris ka edaspidi. Jumalad, hiiud, kääbused ja inimesed on seotud. Olendite paralleelsus ja teatud ühetasandilisus. Paganlik ruum kristlikuga võrreldes hierarhiseerimata. Kogu loodus suur maailmapuu.

Paganlik ruumitaju – inimene on seotud looduse ja ilmaruumiga. Teatavates sümboliseerimites ikkagi. Orgaaniline. Inimese keha on osa maailmakehast. Inimese keha sümboliseerib maailma. Pea on taevas, õhk, maa, vesi, tuli. Maailmaring, mis on maise ringi kujund. Heimskringla – maine ring taeva kupli all. Ulsteri saaga, Beowulf, Eddad – paganlikud.Kristlikus ruumis – hierarhiseerimine! Jumal ja tema inglid taevastes sfäärides. Aquino Thomas! Aristoteles! Algul jumal loob ürgmateeria – Aristoteles. Ürgvormid. Vahepealsed liitvormid. Empüürium – inglid ja õilsate hinged. Hierarhiseeritud. 3ainu jumal. Puhas mateeria on ürgaine. Beda venerabilis. Mõnedel tegelastel kuni 55 taevalikku sfääri. Tähis see, et päris kodu on väga selgelt maa pealt väljas. Kristlikes kangelaslauludes on inimene liialt loodusest väljatõmmatud ja kõrgemate vormide poole tõmmatud. Rüütli ideaalide au ja truudus oma kuningale. Kuningas on alati typus Christi. Kristus on kuningas. Kogu teenimine ja vasalli truudus on seotud Kristuse kultusega. Daamide kultus – Jumalaema kultus.Rolandi laul – ei ole loodusel iseseisvat osa. Trafarentne. Muu funktsioon. Jumal peatab päikese kulgemise. Looduse allutatus teistele motiividele on omane kristliku keskaja teostes. Ka trubaduuride luules. Sekundaarne armastusele. Kõige tähtsam teenimine. Suunatud rüütliväärtuste ja vasalliväärtuste teenindamiseks. Antiigi ja paganlik aeg on pigem tsükliline. Aastaaegade vaheldumine, agraartsükkel, öö/päev, põlvkonnad. Müütiline aeg – kordumatu, muutuv, taastulev. Kauge möödaniku aeg. Islandi saagas – põlvkondade vahetumine.Kristlik – lineaarne ajakonseptsioon. Algus ja lõpp. Ainult 1 tähtis sündmus JK sündimine – inimeseks saamine – maailma lunastamine – ristisurm – päästmise tegevus. Kristlikus keskajas kaks ajamõõded – tsükliline nii talupojakultuuris kui kloostris NING lineaarne – sakraalne.Ajalooline aeg ja sakraalne aeg eksisteerivad kristlikus ruumis koos.KIRJANDUSEepostes aeg ei muutu. Beowulf saab valitsejaks täiskasvanuga aga 50 aasta pärast sama tugev ja võimas. Niebelungid –Burgundia printsess peakangelase Siegfriedi naine kaunis ka 40 aasta möödudes. Kangelaste iseloom ei muudu Vanemas Eddas. Eri aegade tegelased koos. Nieb loos erinevad koos. “Parceval”, “Parsifal” – teatud arengulugu. Rüütliromaanis tegelased ei muutu, ei vanane. Korraga eri ajastute tegelased. Aja käsitlus kristlikul hiliskeskajal teiseneb. Muutumise motiiv. Omane juba renessansi elutunnetusele. Muutus 13 sajandil kui sakraalse aja vahetab välja kaupmeeste aeg. Kaupmeeste aeg - Arvud võrdsed, ajahetked võrdsed, ruumi osad võrdsed. “Jumalik komöödia” – aeg on huvitavalt kujutatud. Ruumiline aeg – kui Dante teeb oma käiku peatatud ajas. Ajalooliste lugude hämmastav konkreetsus. Igal tegelasel oma lugu. 4 tasandit – sõna-sõnaline, allegooriline, moraalne/õpetav, ülendav. Sõnaline allegooria – perifraas. Beatrice ja Vergilius Jumalikus komöödias.13 saj Roosi romaan! Voorused ja pahed, noorus ja armastus, iseseisvad tegelased. Jäävad väga abstraktseteks. Rebase romaan – satiiriline looma eepos. Kodanlane rebane jne. Ruum muutub puht materiaalselt. Geograafilised avastused, uus kartograafia. Paradiis varem kaartide peal. Ruum oli sakraalne. Uue maailmamudeliga hierarhiline mudel asendub homogeensega. Boccaccio ruum – Inimliku komöödia “Dekameron” ruum täiesti reaalne. Pole juttu allegooriast. Oluline on muutus aega. Eelkõige ajalookirjanduses muutub. 14 saj algul Firenze kroonika - Giovanni Morani. Saab alguse oluline suund renessansi kirjanduses mütopoeetiliselt vormilt üleminek isikulugude ja autobiograafiate kirjutamiseni. Ja esseedeni. Kui Dante vabandab seda, et endast kirjutab, siis teeb seda oivaliselt.

Petrarca – pihtimuseraamat “Secretum” - näeme, et Petrarca räägib endast ja ainult endast. Pole päris biograafia aga küll väga eluloolised seigad, mida Dante kunagi ei mainiks. Petrarcal olemas. Teistsuguse aja ja ruumi kirjutamisžanr. Aja kiire möödumine nii “Secretumis” kui kogu renessansi teostes. 15 saj Firenze valitseja Demedici “Bacchose—laul” – oluline näiteks “morosel on kaunis jume...”Roosi puhkemine, üürike õitsemine ja närtsimine. “nopi see roos nümf nii kaua kuni on selleks aeg”Renessansi kultuuriruumis uus suhe loodusega. Petrarca – kirjade raamatu 4. Osa esimene kiri – tõus Provence’is tuulte mäele, kus vaatab Itaalia poole ja kohkub ilust. Konsulteerib püha Augustiniuse raamatuga Pihtimused. Augustiniuse tsitaat “lähevad inimesed vaatama merede ja jõgede liikumist.....unustavad ära iseenda” Petrarca ehmatus väga ilmekalt peegeldab seda, et inimesed on loodusesse hoopis teisiti suhtumas. Kui Petrarca kirjeldab oma armastatud Laurat. Väga sümboolne. Petrarca laulud konkreetsed kujundid. Pole ainult allegooriline. Tugev looduse tunnetus. Kui võtame renessansi rüütliromaanid (Itaalia) – leiame selle, et rüütlid ei karda seigelda looduses, Dantel patumets – tihnik. Paganlik looduse taju, pole allutatud muudele ruumi kujutustele. 16 saj loodus murrab välja end kirjanduse suureks teemaks. Suured looduse raamatud. Arkaadia!!Shakespeare’il loodus mõnevõrra teisenenud – maagia küsimus. Looduse alistamine.

Kollektiivsus – Muinas-germaani ja muinas-Skandinaavia ruumis väga oluline. Juba keeles on lingvistiline väljendus olemas. Boccaccio tegelased juba individuaalsed. Kunstnik emantsipeerub. Hiljem kui luuletaja. Tähtis see, mida kujutab. Keskajal tähtis see, kes tellib. Dante ütleb enda kohta – “kui armastus minus kõneleb, nii panen kirja”. Keskaegne autor - Endast ei saa muidu rääkida, kui et teeb endast märgi. Vahendaja, instrument. Aga Boccacciol üks tegelane käitub nagu kunstnik, kunstnikud väga erinevad. Märgilisus renessansis kaob. Inimene teeb end läbi loomingu ja õppimise (studia humanitatis) maailma keskpunktiks. Kristliku kontseptsiooni kõrvale teised. Renessansil sünkretistlik maailmapilt. Naer ja paroodia. On olnud ka keskajal. Rüütliväärtuste parodiseerimine nt. Cervantes. Teatav järjepidavus – ainuke küsimus: Keskajal narr ja koomik on rahva kultuuri osa. Nad saavad koha linnaväljakul. Algselt keskaja teater sünnib kirikus liturgiatega. Seoses ülestõusmispühade ajal Jeesuse ülestõusmisega. Etendatakse tema vaatama minemist hauas. Sinna juurde igasugused grotesksed elemendid. Renessansi ajal naer jõuab tsentrisse. Põhiline muidugi naeru fenomen, mis on samas väga tõsine. Rabelais’ “Gargantua ja ..” – äraspidine utoopia. Janunemine uute maailma tunnetamise vormide järele. Rabelais tõukab ümber vana hierarhiseeritud maailmakorra. Ei loo asemele uut, aga näitab, et naer ja paroodia mitte ianult ei lõhu, vaid avavad võimalusi teistsuguseks meeleliseks aga ka intelletuaalseks tunnetamiseks. Oluline veel Rotterdami Erasmuse suurteos “Narruse kiituseks”. Inimesed teevad kõik oma tegudega narrusele monumendi. Inimese tegudes vajalik. Kui inimesed poleks narrid, ei püsiks miski (abielu, sõprus jne).

Renessansi kriis – renessansi ideed ei suuda tuua seda, mida taheti. Inimene asetudes väljapoole õppimise kaudu loodusest, miks ei saa loobuda sõdadest jne. Shakespeare “Tempest” – Inimene ei suuda toime tulla sellega, mis jääb temast väljapoole. Prospero võib Kalibani panna ahelatesse. Kaliban – allumatud elemendid. Prospero – maag kes tahab allutada.

JAAPANI KIRJANDUSJaapani klassikalise kirjanduse perioodid

Yamato ja Nara (645 – 793) – Esimesed tekstide üleskirjutised. Vana suulise pärandi mõjuline.

Heian (794 – 1186) – õukonnakeskne kõrgkultuur

Kamakura (1186-1336) – segunevad sõdalaste ja teiste klasside metsikumad hoiakud. Nambokucho, Muromachi ja Azuchi-Momoyama (1336 – 1603) Edo (1603-1868) – klassikaline kirjandus. Selle lõpust leidis aset restauratsioon.

Modernsus. Kirjandus liigub meile tuttavasse žanritesse. Pealinnade järgi periodiseeritud. Kõigi perioodide juures iseloomulikku. Kojiki – esimene Jaapani kirjalik tekst. 712 a. “Üleskirjutusi vanadest sündmustest”. Tekst, mis sisaldab Jaapani loomislugu ja vanemat mütoloogiat, legende ja muud säärast, mida hakati Hiina eeskujul üles kirjutama. Probleem kirjasüsteemiga – ainus kirjasüsteem oli hiina oma. Hiina keel teatavasti selline, kus kõik sõnad 1silbilised. Monoliitsed. Jaapani keeles on käände ja pöördelõpud, sõnad muutuvad. Jaapani keelel oli vaja hiina märke hoida alles et tunda end osana sellest alast. Kasutati märke aga lisati liiteid. Kojikis oli vaja jumalate nimed üles kirjutada. Usuti sõna maagiasse. Et igal sõnal oma hing. Kuna Jaapani vana maailmapilt animistlik – iga häälik seoses asjaga, millega seda seostatakse. Tekib kummaline keel, kus hiina märgid on kasutusel silbimärkidena, et kirjutada üles nimed. Hiinlasele ei tähenda suurt midagi. Mitusada aastat mitte keegi ei suutnud Kojiki kirja lugeda korralikult. Hiljem rekonstrueeriti. O no Yasumaro kirjutas selle teksti üles Hieda no Are – jutustused. Kogu suuline kultuur oli edasi antud laulu vormis, mis oli sajandeid põhiline viis tekstidega ümber käimseks. 8 sajandil, kui Jaapanis Yamato hõim hakkas tekste üles kirjutama paljuski Hiina eeskujul, siis peamine eesmärk oli nende keskvõimu kehtestamiseks riigis. Õppides ära kirja – keisrisuguvõsa ajalugu. Yamato hõimu esivanematega seotud lood. LoomisluguIzanagi ja Izanami – vend ja õde. Seisid taeva sillal (vikerkaare laadne sild). All suur kallerdise sarnane mass, mille sees pilliroo idud. Energeetiline mass, milles elu pulbitseb. Lasevad oma taevase odaotsa sinna ainesse ja segavad nagu keedaksid suppi. Hakkab kallerduma, tekib tihedam mass, mis moodustab esimese saare, kuhu astuvad ja panevad püsti ilmasamba ja hakkavad selle ümber ringi käima. Küll on kena mees, küll on kena naine – sünnitavad uued saared. Esimesed saared ei meeldi. Teiste jumalatega nõu pidama – Põhiline probleem selles, et rituaal oli õige aga naine rääkis esimesena. Kukub kõik hästi välja ja sünnitavad Jaapani saarestiku. Lähevad saarte peale. Väga viljakad, nende kehad pakatavad loovast väest. Izanami sureb tulejumalat sünnitades, põletab oma suguelundid. Izanagi leiab, et töö jääb pooleli ja läheb allilma järele. Põrgus aetakse teda taga. Kivi – eraldab surnute ilma elavate ilmast. Allilma ja ülailma selge piir,mida ei tohi lihtsurelik niisama lihtsalt ületada. Izanagi puhastab end vees – silmade pesemisest sünnivad päikesejumal Amaterasu – taevast särama panev; naissoost- ja kuujumal. Nina pesemisest Susano-o – mere ja tormi jumal; Amaterasu vend. Susano-o ja Amaterasu vahel tüli. Susano-o läheb õe elupaika, nülib ühe hobuse tagurpidi ja viskab selle läbi korstna ruumi, kus Amaterasu teistele jumalustele riideid õmbleb. Loobib seal ruumis enda väljaheited, lõhub põldude piirdeid. Rikub kõiki tavasid! Pahandab Amaterasut. Ilmub hiljem korraliku pereisana, oma naisele ehitanud kena tare. Susano-o pidi algselt olema Izumo hõimu peajumal. Amaterasu Yamato hõimu peajumal. Kojiki poliitiline ambitsioon, miks Susano-o ei saanuks olla peajumal. Astus traditsioonidest üle. Waka – Yamato laul – põhiline vorm on tanka ehk lühikene laul, 5-7-5-7-7, Susano-o tee.Ka - laulPikk laul Choka – 5-7-5-7-5-7-5-7....7-7. Kirjutati ka keskajal, kuid erandlikut. 8-9 saj ikkagi Waka põhiline.19 saj kirjutatud lühiluule – Tanka.

Man’yoshu – 10 000 sõnalehe kogu (“Süda on ainuke lill” 1992)Esimene luule antoloogia. Luuletused 4 erinevast perioodist. Isegi väga vanasid. Tekstide toimetamise protsess väga mahukas töö. Väga mahukas tekstikogumik. Väga suures koguses Chokasid (pikad laulud). Harjuldased vormid nt sedoka (5-7-7-5-7-7). Enamasti esitati igat üksikut silpi venitades. Budistlikud, taoistlikud, konfutsianistlikud tekstid. Alles otsivad kohta. Pole ühtset normi

Otomo no Tabito – taoistlikud. Yamanoue no Okura – konfutsianistlik, arvatavasit Koreast. Kakinomoto no Hitomari – pikad laulud. Yamabe no AkahitoTago lahest kui välja jõuad ja vaatadläigatavvalgelFuji mäe kõrgel harjalKumab langenud lumi

Luuletustes ei väljendatud abstraktset vaid püüti luua luuletusesisene ruum. Heioni periood – otseseid emotsioone ei tahetud enam väljendada, distantsilt kirjeldada. Selles perioodis teatav naiselikkus.

Ariwara no Narihira – KokinshuTsuki ya aranuHaru ya mukashi noHaru naranuWa ga mi hitotsuMoto no mi ni shite

Kuu pole ehk kuuVõi pole kevad enamEndine kevadMina üksi olen seeKes olen ikka olnud

Tekitanud sajandite jooksul peavalu. Seda luuletust saab lugeda ka teistpidi. Kumb muutub kas kevad ja kuu või mees? Sügavam tähendus selles ambivalentsis peitubki.

Ono no Komachi

Lillede värv onPleekinud kaduvikkuTühisel pilgulVaatasin kui läbi ilmaSadas ainitist vihma (R.Raud)

Õite kirevusKoltunud ja kadunudKui ma pidevaltEnda näil pilgusadu Elust läbi langesin (U. Masing)

Nagame – naga-pikk, ame-vihm. Mujo – kõik asjad on püsimatud, kõik muutub. Taoism.

Proosa žanrid klassikalisel ajastul kaheks: nikki-bunkaku ja monogatari-jutustus: mis oma korda uta-monogatari ja tsukuri-monogatari.Uta – Jaapani proosa vanemaid vorme. Eessõnadest, mida luuletustele kirjutati. Taketori monogatari – vana mees käib iga päev babmust raiumias, ühel päeval leiab ühe bambuseridva, mille sees helendav pöidlasuurune tütarlaps. Levinud motiiv. Tuleb välja, et tüdruk sirgub v’ga kiiresti. Jaapani kaunitar. Kaguya-hime – särav printsess. Erinevad kosilased hakkavad käima. Mehi tuppa ei lastud ja naisi hoiti sirmi taga peidus. Konkreetselt ei olnud võimalik naist näha. Abielluti pimesi. Arenes praktika kaimami – mi-vaatama,

kaima-vahelt. Kosilased proovisid seina või sirmi sisse auke teha. Kosjas käimist nimetataksegi jaapanis neljakäpukil roomamiseks. Antakse 5 tähtsamale kosilasele võimatuna näivad ülesanded. Nt tuua ära tuleroti nahk (ei põle), minna surematute saarele ja tuua sealt kalliskivi... Ülesannete puhul on näha, et autor oli väga hästi kursis Hiina pärimuslugudega. Lugu koosneb 5 kosilase(ministri) loost. Püüavad printsessi ninapidi vedada. Igal 5 tegelasel prototüüp poliitilises elus. Teatav poliitiline satiir. Näiliselt lihtsa struktuuriga loo taga on tugev mõttetöö. Selgub, et oligi ebamaine olend. Varsti kuupealsest linnast tulevad vanemad. Kuu peal oli korda saatnud mingi asja, mille eest teda karistati. Lendav objekt tuleb taevast alla. Kõik paraliseeritakse. Surutakse jõuvälja poolt maadligi. Teleporditakse sõidukisse.

Genji monogatari – 11. Saj kandis kirutatud lugu. Jaapani proosa kõige ehedam näide. (Tyleri tõlge! Aga mitte lühendatud!!!)Särav prints Genji, kellele kuulutatakse ette sündimisel suurt tulevikku.Mees keda kõik Heiani naised armastavad. Hea filosoof, luuletaja jne. Stiil – võrreldud Joyce’ ja teistega, kes kasutavad pikki ja voolavaid lauseid. Kõrgstiili jaapani keel. Voolav ja hea rütmiga. Tohutu suhtevõrgustik. Panid oma tütreid mehele keisritele – kui sündis laps, siis kontrolliti last. Naisi kasutati ära, et saada keisri äiaks. Tema pojad osutuvad ka südamemurdjateks ja suhtevõrgustik hiljem keerleb nende ümber pealinnast eemal. Oletatakse, et lõppu kirjutas, mitte Murasaki Shikibu – õuedaam, kelle ülesandeks oli vaid Genji kirjutamine, kujunes väga populaarseks järjejutuks- vaid keegi teine.Rivaal õukonnas Sei Shonagon – teine naiskirjanik. Padjaraamat/märkmeid padja alt. Tema stiil erinev. Kirjeldab mitte elu kaduvust ja nukrust nii palju vaid stiilseid asju. Tema teksti isel nimekirjad nt ilusad/koledad asjad.

KAMAKURA PERIOOD 12-13 SAJVõimule sõdalased. Suurem lahing, mis lõppeb sellega et Minamotode klann pääseb võimule. Sõdalastele meeldib maalähedasem ja konkreetsem lähenemine. Mehelik võti. Luuletustes järjest enam hindama seda, mil moel loodus vahendab Buddha enese õpetust. Kõik looduse vormid on Buddha dharma keha erinevad kujud. Erakukirjandus kõige eelistumaks kirjanduse liigiks! Kenko “Jõudeaja võrsed” – pole mitte ainult erakmunk, vaid ka esteet. Tema jaoks Buddha dharma polegi kõige tähtsam, vaid et budistliku esteetika mõttes stiilne. Sei Shonagoni tahe kirjeldada stiilseid asju kumab läbi.

RENGA lõpuks lihtsalt 5-7-5 osa kirjutatakse - Hokku. Edo perioodil nimetatakse Haikai-Renga – koomiline renga. Hokku iseseisvub ->Haiku

“Mäetipp järve põhjas”

SaigyoLilli vaadeldesHakkab ju lõpuks valusKui harjun äraJätavad nad mu mahaPudenevad laiali

Nishiyama Soin (1605-1682)Terve päeva vaatasin lilli, Kuni tuli meelde üks Saigyo luuletus

Lilli vaadeldesHakkab mul õhtuks valusKui kael on kange

TIINA KIRSS Romaani kirjandus Rumpelstiltskin – abistaja ja diil. Diile on 2 - miks tütarlaps heinaküünis istub, lubama esimese lapse. Esimesest diilist midagi ei tea.Voolulooline käsitlus - klassitsism, romantism, kirjanduslik impressionisn, realism, naturalism, Modernism! - >postmodernism-> post-postmodernismTaksonoomia – klassifitseerimine.Ajaleht, kalendrisaba. Rahvakirjandus. Kuidas aitab meil ratsutada läbi kirjandusloos voolulooline käsitlus. Selle plussid ja miinused? Materiaalne lugeja ja materiaalne kirjandus?Biografism/positivismKirjandus võis tekitada väga palju avalikku poleemikat. Teatud aegadel rohkem või vähem. Vraisemblance – tõenäosusVerisimilitudeKas see, mis selles tekstis toimub on usutav, tõenäoline? Prantsuse kirjanduses 17? sajandil. Sobivus teatud teostega oli väga avalik ja teatud. Queurelle des Anciens et Denis Hollier des ModernesMatsil lasti kõneleda nagu matsil. Modernes – tähistab 17 saj protsessides, midagi, mis meil on raske ette kujutada kui moodne. Racine, Corneille – umbes samasugune vastandus nagu Tammsaare ja Tuglas. Suhtusid dramaturgiasse erinevalt. Racine antiikklassikast võetud puhta ühtsuse printsiibile. Corneille’ dramaturgia väärikuse mõistel ja puhtusel. Corneille Le Cid – romantiline kangelane surmab oma armastatu isa, tahab saada tüdruku endale, lõppeb õnneliku abieluga. Sobivuse ümber avalik debatt u 1632. Mitte vaid õukondades ja salongides aga ka ajakirjades. Academie Francais – peamine fn kuninga seisukohalt hoida keele puhtust. Marir-Madeleine de LaFayette – La princesse de Cleves – armastuskolmnurk. VAATA JÄRGI SELLE RAAMATU RAAMINDUS1638 ilmus. Õukonna daam, tema mees ja üks kolmas mees. Otsustab, et otsib oma mees hingeabi, pihib oma armastuse oma abikaasale. Jätab ta vabaks abiellumaks mehega, keda armastab. Hertsoginna ei pea väärikaks. – tõmbus tagasi kloostrisse. Kas on tõenäoline, et selline asi ka päriselt oleks ära pihitud?

Kirjanduse avalikkus, tema osalemine avalikus ruumis, arutelus, tema üle arutlemine avalikkuses ja tegelikkuses, teda võidakse seetõttu just väga agaralt lugeda

Kirjanik mõni kord muudab oma teostEuroopa traditsiooni esimene romaan – DON QUIXOTE. 1615. Romance=novelDon Quixote luges pikki rüütliromaane. See siin ei ole novella – lühike jutustus. Ei ole ka ajalugu. Mis on romaan ja millal, kus ta sündis? Kas kirjandusteos representeerib sõnades ja teistes jutustuslikes struktuurides tegelikkust, eriti sotsiaalset tegelikkust? Kas lähtub sellest soovist kujutada tegelikkust sellisena nagu ta on?

MARTTI KALDAVANA-INDIA SANSKRITI KEELNE KIRJANDUS (veedade ajastu)1500 eKr – 500 eKrI FAASŠruti – otse kuuldud vahetu ilmutusena jumalatelt. Hindude jaoks pole kahtlust, et tegu on püha või mittemaise informatsiooniga, mis see kirjandus sisaldab. Veedade kirjandus on selline, et võiks võrrelda korviga, kus on sees munad. Munades munakollaseks on veedad ise (4 tükki). Rigveeda, adharma, yajur, sama – lauluraamatu versioon rigveedast, sees rigveeda värsid teistmoodi ümberpaigutatult rituaali jaoks. Kõik teised koonduvad nende ümber. Tekstid asuvad üksteise sees. Tekstid pole teineteisest sõltuvad, vaid neid paigutatakse üksteise sisse. Tuumikut kommentaari seest vaja hoolikalt otsida. Indiasse tunginud aarialastele polnud tuttav kirjakunst. Keegi ei osanud kirjutada, sest kirja polnud olemas.Kogu

kirjandust säilitati ajus. Spetsiaalsed peastmäletajad. Tänaseni olemas. Esimesed kirjutatud pärinevad 11 saj pKr.Olid spetsiaalsed preestrite koolkonnad, kes mäletasid peast. Kui teksti pole välja häldatud siis teksti pole olemas. Rigveeda – 10461 värssi. Laulud jumalatele. Kõige pikemas hümnis 58 värssi, kige lühemas 1. Jaotatud 10 mandalasse. Arvukaid tekstiversioone. Hümnid erinevatele jumalatele.Esikolmik: Indra – tormi ja sõjajumal, keda aarialased uskusid, et aitab pärismaalasi tappa. Üle 300 hümni; tulejuma Agni üle 250 hümni; kurjategeva joogi ja kuuga seostatud jumala Soma, kellele u 200 hümni. Selle järgi, kui tähtis üks või teine on, saabki järeldada hümnide arvust. Tihti mandalate sees paigutatud hümne pikkuse järjekorras. Pikemast lühemaks. Hilisemates osades tekkimas arutlus surma üle, kuhu surnud, miks, taevas, maa all, üles? Arutletakse ka maailmatekke ja ülemjumala üle. Adharma – loitsud, mis loodud lihtrahva poolt. Värsse kui ka proosatekste. 735 loitsu. Valge kui ka must maagia. Positiivne enda kaitsmiseks kui ka kellegi needmiseks mõeldud. Adharma veeda tekste klassifitseeritakse tüüpide järgi. Pikk iga, eksortsism, vandenõud, sünnitus, abielu, armukadedusAjurveda- riituste läbiviimine. 11 erinevat ohvrit. Valdavalt proosas. Säilinud 5 erinevat teksti koolkonda. Tekstide õmberjaotus/toimetus erinev. Kokku umbes 40/41 peatükki. Kokku 1975 lõiku, kus kirjutatakse ohvripaiga ettevalmistust kuni ohvrini välja. Veedad valdavalt valmis aastaks 1000 eKr.

BRAHMANATE FAASKuni 800 eKr. Raamatud, millel on informatsiooni absoluudist. Rahman. Katse seletada seda, millest preestrid ise veedades aru ei saanud. Ei seletata lahti lihtsalt ega primitiivsel kombel, vaid müstikat juurde lisades. Kõlaliselt sarnased sõnad seletusteks. Rudra – rud- punaseks tegema – veri. Keelelised seletused. Kõige olulisem – preestrite kirjutistena – kui preestrid on korralikult rituaali läbi viinud, siis jumalad peavad tegema seda, mida preestrid on soovinud. Ohvri tellija tõi ohvri looma. Jumalad polnud enam olulised vaid preestrid.Aranyakad – metsas elavate preestrite loodud tekstid. Askeesi ja müstika osa veedades. Iga aranyaka on ühe või teise koolkonna juurde khistunud.Upanišadid – kommentaarkirjanduse kihistus. Hakati otsiam teisi filosoofilisi võimalusi religiooni muutmiseks. Paljud liikumised mis seda tegid: budism, džainism. Mõtteliselt veedadest hästi kaugel. Otsitakse kuidas brahmanini jõuda. Palju arutlusi, vestlusi selle kohta, kuidas teha. Õpetaja võib vastata vaikusega. Neti-neti – ei seda ei teist. Athman on sinu sees. Esitatakse upanišadides selgelt idee sansaarast – sündide ja surmade ringkäigust. Ühiskonna puhastumisest. Erinevate suutrate kaudu käis edasi kommenteerimine keskajanu. 14 saj elanud Sayana kommentaarid.

EEPILINE KIRJANDUS (klassikaline kirjandus)(4. saj eKr – 4. Saj pKr)2 indiak irjanduse põhilist eepilist teost. Mahabharata ja Ramayana. Mahabharata maailma pikim teos. Eepiline kirjandus Indias balanseerib pühaduse ja mitte nii pühade tekstide piiri. Eepilisest kirjandusest saab alguse smrti – mäletatu. Sellest kirjandusest lähtub hul järgnevat. Kavya – kavi – tark. Tark, kes paneb silmad kinni ja näeb ikka. Visioonide ja nägemustega. Prohvet, meedium. Kirjandusena pole ilus, lugu on küll huvitav. Ramayana puhul räägitakse kui näidisteosest. Esimene ilukirjandus. Mudel! Ramayana looja – Valniki – esimene ürgpoeet. Ülejäänud ilukirjandus lähtub sellest, et see peab valdavalt olema luule või vähemalt värssides (rütmistatud proosa). Mahabharata – põhisündmusee 50%. Hulgaliselt kõrvallugusid, eel-järellugusid, mis otseselt põhiliiniga ei lähe kokkugi.

Enamus eeposest kujutab lahingut 6-12 raamatuni, mis toimus k väljal. Eepilisel ja pikal moel. Rüütlikultuuri ülistus. Seal sees Issanda laul – kui üks pandava vendadest Aryuna ei taha eriti lahingusse minna, sest vastased tema sugulased, suhtleb oma kaarikujuhiga (Krsna) – aitab lahingu võita salakavalalt. Palju filosoofilisi ideid – peab eidma endale meeldiva jumaluse ja siis kummardama ja pühendumuse kaudu jõuab vabaduseni. 16374 värssi lisas. Suhteliselt segamini ja vähetoimetatud kogum. Luule enamus väga tinglikult. Ramayana – kuningapojast Ramast, kes peab enne võimulepääsemist eksiili minema. Oma sõbraga. Palju seiklusi, põhiline see, kus deemon elab saarel, kes röövib ta naise. Leiab abi ahvide kuning ajuures, kes annab tema käsutusse armee. MArsib Rama sinna. Vallutab pealinna, saab naise tagais. Jõuab koju ja troonitakse kuningaks. Nukrus, kurbus, lein. – sellest sünnib ilukirjandus.

GUPTA 4-6 sajIndia kultuuri õitseng. Jutukirjandus. Luule. Jutukirjandus Indias väg apopulaarne. Osaliselt kavya proosas. Sisu pehmelt öeldes rahvalik. Kohati nilbed ja erootilised. Loomamuinasjutud. Loll saab alait peksa. Pancatantra – 5 raamatutBrhatkatra – suur lugu. Mõnedel olemas ka autorid. TUnduvalt mahukam. Algsel kujul pole säilinud. Erinevad teksti redaktsioonid. Kõigil tekstidel olemas raamjutustus.

Mahakavya –Kalidasa - kirjanik. Erinevat sorti luulet ja ka näidendeid. Värssdraama. Luule jagatakse 2 ossa. 2 luuleteost on eepilised, lugu eepostest, vorm eepiline – kumarasambhava – printsi sünd, mis räägib meile, kuidas šiva oma abikaasaga lapsi teeb ja kuidas sünnib poeg, hilisem jumal ja deemonite tapja. Sisult erootiline poeem. Raghuvamsa – Rama suguvõsa moraalne allakäik. Vihjates sellele, et kangelasteod.Rtusambhara – aastaaegade vaheldumine. Aastaaegade vaheldumist vaadeldes. Meghaduta – pilvesaadik. Amaru – armastusluule. Teatud nukruse alatooniga. Bilhana – 11 saj mees. Seikles Indias. Ise pärit Kašmiiris. Kirjutanud ka ühe eepilise teose. Tähtsaim “Varga 50 värssi”. Poeet oli varas

Kama – armastusDharma – seadusNiti/artha – raha, poliitilised eemsärgidMoksa – vabanemineManusriti – preestrite arvates õige ühiskonnaseadus. ArthasastraKamasutra –

Paali keel – enne 1. Saj eKr. Hakati Sri Lankal kirja panema budistlikke tekste. Tipitaka. Sanskriti vaste – tri. Kõige olulisem säilinud osa – Mahavastu avadana Buddha elulugu ja tema elu seigad. Asvagosa – hobuse hääl. 1-2 saj pKr. Mahajäänud budismi alusepanija. Tema olulisim tekst budistlik eepos Buddhšarita. Mahayana hakkas looma oma teksti kogumikke. Mahayansutra.Lootossutra – kõige mahukam Mahayana tekst. Kõige kuulsam budistlik filosoof, kes sanskriti keeles kirjutas Nagarjuna, kelle teos Madhyamikakarika – keskmise tee .. – kõige kuulsaim sanskriti keelne tekst budismist rääkides.

TIINA KIRSS“La nuit est longue et j’ai lu tous les livres” – öö on pikk ja ma olen lugenud kõiki raamatuid. S. Mallarmé. Selle lause kurbus on põhjus, miks eksamisse tuleb. MILLAL LÕPPES 19. SAJAND KIRJANDUSLIKUST SEISUKOHAST? Millal Lääne ja Idamaiste kirjandustraditsioonide mõistes.

FlaubertBalzacZola

1) diagonaalis lugemine – leiame üles teatud strateegilised, olulised kohad. Süžeega seoses. Võivad olla ka olulised iseloomustused. Kirjeldused – mida jätame vahele.

2) 5 passust3) 1 peatükk – keskelt! -

19. saj romaanis on väga oluline osa olustikukirjeldusel! Romaanis mängivad kaasa mitmed vaatepunktid. George Eliot – Mary Ann Evans

Kuidas tekkis roman? See mudel?Mimesis – mimika – matkimine, järelaimamine. Le pére Goriot

positivism – inimese ümbrus kujundab teda kuni viimase detailini välja. füsiognoomia

Balzaci ajal pseudoteadused! Frenoloogia – mille järgi võeti inimese kolp, uuriti muhkusid. Selle järgi otsutatu kas on vaimuhaiguse eelnähtus nt. Füüsiline kuju inimese kolbal näitab midagi tema vaimsetest võimetest.Madame Bovary – kaunid passused, daami iseloomustamiseks. Zola “Söekaevurid” /”Germinal” – naturalism, ebamoraalsus – liiga palju seksi, paljast ihu..Teised ühiskonnakihid. Teda huvitab väga, kuidas kujundab välismiljöö inimest füüsiliselt. Teda huvitab töötervishoid. On talle ette heidetud, et kasutab kirjanikuna ära romaani, et kirjutada ajakirjanduse arvamuslugusid või poliitilist traktaati. Flauber’is peaaegu mitte kunagi pole ükski tegelane vaene. Kõik on majanduslikult kindlustatud.Balzac kasutab. 10 küünega üritavad end vaesusest üles upitada. Probleem pole vaesus vaid ühiskondlik positsioon. Peamine vastuolu prantsuse kultuuris ja kirjanduses –province vs Paris. Privintse palju aga ühise nimetaja all – Provence. Pariis on kultuur ja tsivilisatsioon. Parvenu – tõusik. Nüanss pr keeles – edukas aga ikka “kusagilt” tulnud. Tõenäolisus – ebakindel, ambivalentne pinnas.

Daniel Defoe “Robinson Crusoe” (1719)o Mimesis – elust maha kirjutatud tegelane

Walter Scott “Waverley” Jane Austen “Mansefield Park”, “Uhkus ja eelarvamus” George Eliot “Middlemarch” Thomas Hardy “Tagasitulek kodupaika”, “Casterbridge’i linnapea elu ja surm”

HELEN GERŠMANAraabia kirjandus

Araabia keelne kirjanduso Põhja-Araabia araabia keelele. Araabia poolsaare põhjaosas paiknevate

beduiinide keel. – rändkarjakasvataja Millises kirjas on araabia kirjadus – Lõuna-Araabia tsivilisatsioon oli kõrgtasemel

tsivilisatsioon. Neil olio ma kiri. Kirjandus aga mitte selles kirjas. U 4 saj tekkima hakanud kiri. Hakkasid tekkima lühikesed tekstid. Raidkirjad. Suure hoo sai kirja areng sisse pärast islami teket ja koraani kirjapanekut.

Kogu araabia kirjandusele on aluse pannud või kaanonid tekitanud kõik see mis toimus enne islamit. U a 500-622. Sellest säilinud luule, luulekatked, mis hilisemale kirjandusele on aluse pannud. Sellel ajajärgul suuline kirjandus. Sellest ajajärgust araabia ood – qasida. Üks peamisi luulevorme, mis edaspidi luulekaanoniks edaspidisele luulele.

1) Araabia kirjas kirjutame paremalt vasakule2) A______ a _____

A______ b______A______c_______1 rida on bayt. Iga bayt on eraldi tervikmõte.

3) Luuleridu on 200. Peab olema 100 bayti.4) Luule kannab endas kogu beduiinide tarkust ja ajalugu ja nende eluga setout. Tarkuse

varamuProosa oli paralleeleselt kasutusel ka islamieelsel ajajärgul. See vorm sag/saj’. Proosa oli ka riimiga, et oleks kergem meelde jätta. Qasidad omavad ka meetrumit ehk rütmimustreid. Islamieelsest ajast säilinud kogumik 7 luuletaja qasidast. Suurimateks mõjutajateks islami teke ja koraan. Koraan peaks olema natukene ühest ja teisest ja mitte kumbki. Seoses Koraani kirjapanemisega aastatel 651-656 lükkas käima hoopis teistsugused protsessid. Aja möödudes saadi üha vähem aru, mida koraan tähendas. Oli vaja tunda seda momenti, millal koraan loodi. Selle järgi võime öelda, et Koraanis on 3 liiki erinevat teksti:

1) Tekstid, millest võimalik aru saada, kui tunned araabia keelt. Sellele vastavalt tekib teadusharu filoloogia.

2) Tekstid, mida võimalik mõista, kui on teada kontekst. Areneb välja SUNNA ehk traditsioonide kogumik, mis koosneb eraldivõetavatest lühijutukestest, selle kohta kuidas Muhammad käitus mingis konkreetses olukorras. Hadit – üksik pisikene lugu. Arenes välja õigusteadus, teoloogia ja ka ajalugu. Kõikvõimalikud tekstid.

3) Tekstid, mida oma mõistusega ei mõista, ega saa aru. Küll aga on neid võimeline mõista teatud meeleseisundis. Sufism

Kõik need 3 suunda hakkasid arenema omasoodu ja seega kujunesid välja erinevad suunad. Filosoofia – juba antiikkirjandusega tutvumise käigus tekkinud kirjandus, mida hakati pidama paralleelvormiks koraanile. Eesmärk peaks olema sama: vastata küsimusele, kuidas maailm on? Milline?

8. saj ja edasi – pole enma rändrahvas. Juba linnades elavad inimesed. Beduiinide järeltulijad – araablased; pärslaste järeltulijad, turkide järeltulijad.Uuendusperioodil kujunes välja 2 vormi, luulesuunda: Veiniluule ja askeetide luule. Mõlemad veidi vastuolus islamiga. Vein keelatud, askeetlust M ei kiitnud heaks sellisel kujul nagu see kristluses väljendus. Veiniluules – Abu Nuwas – naasmine mõistuse juurde, sarnaselt ajaloolisele protsessile. Kõige olulisem luule kogumine ja antoloogiate moodustamine.Veel üks luulevorm – qazal – (gaseel) armastusluule. Lühem kui qasida. Layla ja Magnun (Majnun). Täiuslikkuseni arendatakse pärsia kirjanduses. Armastusteema läheb edasi sufismi kirjandusse. Armastus, mis ei täitunud maisel tasandil, sai millekski kõrgemaks jumalikul tasandil.

Teine oluline liikumine samal ajal. Šu’biyya liikumine – mitte araablased, peamised Iraani päritolu, kes nõudsid kultuurilist võrdsust või isegi üleolekut araabia kultuurist. Sellest kasvabki välja uus pärsia kirjandus.

Paralleelselt lingvistiliste uuringutega jõuti ka tõlkimiseni. Filosoofia tõlkimiseni. Hakati rajama araabia keelt. Tulemuseks tähelepanuväärsed filosoofid araabia kirjanduses – ibn Sina – Iraani päritolu, filosoof, samal ajal ka arst, ibn Rušd – (Averroes)pärit hispaania aladelt Andaluusialt, kommentaarid Aristotelese kohta avasid hellenistliku maailma Euroopale. Al-bazali.

Rahvakirjandus oli kõnekeeles, kõrgkultuuris olev kanti üle rahvakirjandusse vähemkeerulisel moel, peamiseks žanriks lühijutud, naljandid, reisid kaugetesse maadesse, elu suurlinnades, selle juurde kuuluvad juhtumised. Tippteos – 1001 ööd.

19. sajandil – uuendusprotsess – Nahda. Ärkamisperiood. Selleks ajaks kõik siiani nimetatud luule ja proosa kaanonid ja vormid olid viivud viimse piirini professionaalseks. Uut oli väga raske leida. Pigem tegeldi vanema produktsiooni kirjapaneku lahtiseletamise ja uuesti ülerääkimisega. Nahda period kuulutab välja uue suhtumise – elu on nii palju edasi läinud, et vanad kaanonid enam ei sobi. Suunati pilk Euroopa poole. Qasidasid luuakse Inglismaa kuningannale, piduliku sündmuse panga avamise puhul. Teatud moderniseerumine teemades.

20. sajand – vabastatakse luule kaanonitest. Vabavärss.

Iraani kirjandusVaieldamatult araabia kirjandusega põimunud. Sellest hetkest kui Pärsia alad satuvad islami mõjusfääri. 8-9 saj. Iraani kirjandus enne ja pärast islamiseerumist. Avesta – zoroastrismi püha raamat. Anti edasi preestrilt preestrile suulises vormis. Palju säilinud pole. Muinasaeg islamieelne period – ei ole kirjandus tänapäevases mõttes. Olulised tekstid olid usulised. Ajalookroonikad, rakenduslikud tekstid, seadused, majandus, õigusteadus, poliitika. Neljandal kohal seletavad tekstid, mis peaksid olema abiks iidsete tekstide lugemisel. Filoloogia üks vanimad teadusi.Müüt – kõikehõlmav tekst, kus kõik need 4 sees. Usuline, ajalugu, sõnastatud seadused, poliitilised küsimused jm. Usulised tekstid ja müüdid sõnastasid – kuidas maailm on ja kuidas inimene peab eksisteerima? Oluline teksti sisu. Aastasadude pikkune kirjandustekstide tekkimine: algtekst - >kommentaarid kommentaarid jne. Suur hulk tekste algteksti umber. Algtekst vahetatakse välja – see mis varem oli kese läheb perifeeriasse.

Iraani rahvaste eepos pandi kirja islami ajal. Meelelahutuslikuks muutunud. Islami tulles kõik vana kukub. Kõik surutud perifeeriasse. Tegemist keelelise katastroofiga. Kesk Pärsia keel kadus. Asendus araabia keelega. U 2 sajandi jooksul pärsiakeelseid tekste enam ei kirjutata. Ibn al-Muqaffa teos “Kalila ja Dimna”. Tegemist osaliselt tõlke ja mugandatud versiooniga panja tantrast. Tegemist araabia teosega ja esimene proosateos araabia keeles. Kuna tegemist Iraani päritolu ja islami vastuvõtliku autoriga. Peetakse ka Iraani kirjanduse hulka kuuluvas. Hakkas tekkima uus pärsia kel ja uus pärsia keelne kirjandus. Küll aga 8-10 sajand kui hakati sellega rohkem tegelema, võttis uuesti sündima hakkav pärsia kirjandus araabia kirjanduse vormilised võtted: qasida, masnawi – eepiline vorn, selles kirjutatud ka Iraani eepos “Šahh-name” – kuningate raamat, ka see arendati oma täiusesse Iraani kirjanduses; gazeel.Kui luuletaja oli piisavalt tuntud Uus-Pärsia keelses keskkonnas. Pandi kokku luulekogu ehk diivan. Tavaliselt algab qasidadega, siis gayd, siis ruba’i. Umbes 8000 autorit, kellel on oma divan. Autorid, kes tuntud mitte vaid oma regioonis vaid saavutanud tuntuse kogu uus-pärsia

keelt kõneleval alal. Kokku nim suureks klassikaks. V’hemtuntuid väikseks klassikaks. V’ga palju autoreid, kes tuntud vaid oma elukohas. Iraani luule vanim klassik – Rudaki.Ibn Sina – kirjutas nelikvärsse uus pärsia keeles. Firdansi – 10-11 sajand. “Sahh-name” Masnawi vormis. Meetrum mutagarib.Sufismiõpetuspoeem – tekkis soovist minna tagasi müüdi mõiste juurde. Olulised on loomismüüdid. Islami kontekstis. Keskne teema – Jumal on kehtestanud religiooni, mida vahendanud prohvet. Üks component on seadus, mida inimene on kohustatud järgima. Rituaalne tähendus. Kogu inimese seadus on vaid religiooni valdkonda kuuluv. Kogu elu on ritual, mida läbime. Kõik motiivid on seotud naasmisega või tagasiminekuga Jumala juurde, paradiisi, loomiseelsesse seisundisse. Koraan võetud mudeliks. Seda tuleb osata lugeda. Täiuslik. Käskude jagamine tuleb täita. 5-astmeline. Peab või ei pea või ei tohi. Tuumik islami seadusele šariaat . Lai või kitsas tee. Pärsia klassikalise kirjanduse teema. Sellel teel psimiseks vaja õpetajat ja õpetust, kes toimib justkui teejuhina algse tõe juurde. Õpetus peaks olema suulises vormis.

MÄRT VÄLJATAGASAKSA JA VENE KIRJANDUS 19. SAJ LÕPUNIKuni aastani 1914 tinglikult. Alates 18. Saj.Franz Schiller – “Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu” 1941Mõlemad nii saksa kui vene kirjandus on mõnes mõttes hilja tulijate või järelejõudjate kirjandus. Romaan – olulised arengud inglise ja prantsuse mõjudega. Saksamaa erandiks: kuni 1870. Aastani oli kirjanduslik mõiste. Saksa riiki enne Bismarcki ühendamist polnud. Killustunud hertsogiriigid. Kui kõik saksa keeles kirjutatu võtta vaatluse alla, siis valgub laiali kirjeldus. Laias laastus ka Austria ja Šveitsi kirjandus. 19. saj saksa kirjandus –lüürika, luule tähtsus on olulisim! Lisaks luulekogudele – poeetilise draama tähtsus!! Värssnäidendid, proosanäidendid. Vene kirjanduses realistlik romaanikirjandus! Lev Tolstoi ja Fjodor Dostojevski looming!!Vastandlikud kirjandused. Lüürika ja draama vs romaan. Saksa kultuuris kirjandus väga tähtsal kohal aga pigem seotud filosoofiaga. 19 saj saksa kultuur – tervikuna – olulisem aspect filosoofia ja muusika, arengud humanitaarteadustes. Püha Saksa-Rooma keisririik – peamiselt luterlike riikide kirjandus. Martin Lutheri algatatud reformatsioon – trükikunsti levik- keelelised muutused – standardsem saksa kirjakeel. Aeglasemalt kui inglismaal või prantsusmaal. Saksa kultuuri identiteet. Oluliseks institutsiooniks ÜLIKOOLID. Lisaks teoloogiale rõhk ka majanduslikele distsipliinidele. Ülikoole väga palju – kultuurielus tähtsad institutsioonid. Kirikuõpetajate roll – rohkem kui lihtsalt usuline. 18ks sajandiks saksa riikides välja kujunenud seiskunud/lämbunud ühiskond. Saksa kodanlus linnade piires. Riigiametnikke oli palju. Keskklass jagunes kaheks: riigiametnikud/bürokraadid ja kodanlus. Nende omavahelised pinged üks oluline joon saksa kultuuris kuni Saksamaa ühendamiseni. 18 sajandil vaadati imetlusega Inglismaa poole. Jutustuste tõlkimine saksa keelde. Kirjutamisega tegelevate inimeste hulk suur. Saksamaal oli 1 kirjank 5000 inimese kohta. Saksa kirjastajad olid esimesed suurettevõtjad. Mõistuspärast ajaloolist usudogmade arvustamist … Valgustusele iseloomulik ka absolutistlikud püüded riigi elu võtta mõistuspärase ja ühetaolise juhtimise alla. Religioonikriitika – usukriis. Usu kaotanud teoloogidel polnud kusagile mujale tõmbuda kui kirjandusliku eneseväljenduse juurde. Südametunnistuse kriis mille põhjustas valgustuslik religioonikriitika – eksistentsikriis. Kultuuriplahvatus – ülikool oli üks väljapääs. Saksamaal arenes välja uusaegne humanitaarteadus – filoloogia, idealistlik filosoofia. Nendel aladel 18-19 sajandil Saksamaa juhtival kohal. Raamatuturg – et raamatutega teenida, pidi raamatutele olema levik keskklassi seas – ameti ja ärimeeste seas. Lugejaskonnast suurema osa moodustasid naised. Triviaalsus, võltsimine.

Pühendumine tähtsatele metafüüsilistele teemadele. Poeesia ja luule. Esoteerilist laadi ilma laia lugejamenuta. Saksa kirjanduses üldse kuni 19 saj lõpuni kirjanduse jaoks üldnimetus sagedamini …?Teatrid õukonna poolt subsideeritud.

Laias laastus võib ajavahemiku jagada u 3 perioodi. .. -1721 1721 - 1832 1832-1914 – materialism period

18 saj eels aja tähtsaim kirjandusteos – 1668 a-l ilmunud “Saksa Simplicissimuse seiklused” GrimmelshausenKlassitsitlik mõtteviis – stiilitasandid peavad olema selgelt lahutatud – kõrgstiilis (tragöödiad) ainult klassikalised või mütoloogilised ained või aristokraatilike elu. Lihtrahva elu ainult koomilistes žanrides, äärmisel juhul idüllilistes karjaseromaanidesKaasaegsed tegelased, sündmused. Paigutas välismaale (keegi). TORM JA TUNG! Johann Gottfried Herde..?Oma esimesel loomeperioodil ka J Goethe. Seostusid veel ka Jakob M R Wentz?Sentimentalismi saksa versioon. Seoses protestantismiga oma pind olemas. Siseelu tähtsustamine. Tormi ja tungi aastatel hakkas Goethe kirjutama ka Fausti, mis küll ilmus 19. Saj algul. Põhineb keskaegsel legendil (Christopher Marlowe oli juba käsitlenud). Goethe käib sellega omamoodi ümber. Armulugu Margarethega – puudub ajalooline taust. Noore Wertheri kannatused – kirjade aadress määratlemataOluline sündmus vaimsete hinnangute määrajana – USA iseseisvussõda. Osalt õõnestas Inglismaa prestiiži Euroopas. Kui seni inglismaa liberaalsete väärtuste kantsi. Effi Briest.Thomas Mann – Stefan George – dekadentlik luuletajaChristian Morgenstern – 1905 võllalaulud – absurdiluule.

Vene kirjandusIseloomulikud tunnused: saavutused 19 saj ja 20 saj esimestel kümnenditel märksa lugemisväärsemad. Osalt seletatav ühiskondlik-poliitiliste-ajalooliste põhjendustega. Patrimoniaalne riik. Aadlikud ja vahekiht vaimulikud, kelle seisus oli madalam kui saksamaal. Avaliku sfääri puudumise tõttu pidi kirjandus võtma enda kanda funktsioone, mis mujal ajakirjandus täitis ja saksamaal vaba ülikooliteadus. Venemaal jäid kirjanduse täita. Cambridge History of Russian literature.Naturalismi period, realism ajastu, realismist modernism ülemineku aeg – dostojevski ja tolstoi, 80-95. Seal ka Tšehhov . 1895-1925 modernism.

Tunnused: raskesti määratlev vaimsus/vaimulikkus (duhhovnost) – mitmesugused kristlikud ja teistpoolsused/utopistlikud suunad läbivad ka kõige ralistlikumat vene kirjandust. Maadlemine igaveste küsimustega. Õnne võimalikkus, elu mõte, elu pärast surma. Maksimalism – rahuldamatus puhtalt kompromisside või poolikute lahendustegaArusaamine kirjanikust kui ilmalikust pühakust/märtrist. Vene kirjanduse eriline kesksus vene kultuuris tinginud ka arusaamise kirjanikust kui ühiskonna südametunnistusest. Ulatus Solženitsõnini välja. Ebatraditsiooniliste või hübriitsete kirjandusvormide rohkus. Läänes žanre ei tunta. Teravad ajalised ja geograafilised vastandused. Nt peterburi ja moskva.

Pärsia kirjandus

Sufismi õpetusluule. Rajajaks peetakse Sana'i (suri aastal 1130) luuletusega "Tõe peidetud aed". Õpetusluule - õpetaja jutustab õpilasele lugusid või õpetussõnu. Raamjutustus - raamiks õpilane ja õpetaja - läbi lugude õpetatakse erinevaid tõdesid. Illustreerivad jutud on sufi teel olemisel abiks.

Sana'id peetakse esimeseks, kes võttis kasutusel gasida vormi (gasal / ghazal /gaseel <eestikeeli).

Masnavi. Riimiskeemiks aa bb cc, kaks rida märgivad ühte tervikut (a----- a----). "Tõe peidetud aed" ja järgnevad luuletused on masnavi vormis.

Pärsia kirjanduses tekib nähtus nimega nazira. Paljud autorid hakkasid kirjutama vastuseid Sana'i teosele (justkui Sana'i teos oleks õhku paisanud küsimuse).Farid ad-Din 'Attar (1119-1220), kuulsaim teos "Lindude keel". Linnud vaenukäo õhutusel veendusid, et kõigil on kuningas peale lindude ning nad asuvad kuningat otsima. Räägitakse, et see lindude kuningas asub müütilisel Kafi mäel ja otsitavani jõudmiseks (tegemist on teekonnaga) tuleb läbida 7 orgu (7-astmeline tee) kuni teekonnast tulevad eluga välja 30 lindu. Otsiti lindude kuningat Simurgi (Si - 30; murg - lindu), kohale jõudes vaatas neile vastu peegel ehk nad leidsid iseennast.Nizami (1141-1209) kirjutas samuti nazira Sana'ile ja Farid ad-Din 'Attarile viisikpoeemina ('Hamsa - see muutub traditsiooniks, uueks kaanoniks).

Esimene peab olema vastus Sana'i "Tõe peidetud aiale" - Saladuste varamu. Õpetuspoeem. Teemadeks inimese ja maailma loomine, kuninga haridus, kuninga tähtsus, kõik õiglust puudutav, vanadust, maailma korda, asjade hülgamist puudutav, moraaliõpetus jne ja seda kõike valitud raamjutustuse vormis.

Teine teema oli Husrav ja Širin. Tegelased pärit islamieelsest ajast. Husrav oli sassaniide valitseja (6.-7.saj maj), Širin oli Armeenia printsess. Husrav armub Širini, ent abiellub hoopis Bütsantsi printsessiga, nad saavad poja. Bütsantsi printsess sureb ja Husrav on endiselt Širini armunud. Poeg ajab Husravi minema, sest too on ikka veel armunud. Selles armastusloos on veel üks tegelane - Farhat - kes on ka salaja armunud Širini, ent on selles osas väga delikaatne, kehastab endast loobuvat ja kõrgemaks muutuvat armastust. Armukadedushoos Husrav tapab ta. Kogu selle loo käigus räägitakse veel hulk õpetlikke lugusid.

Kolmas teema oli Layla ja Majnun. Layla pannakse teisele mehele, Layla hoiab end süütunud kuni ta mees sureb. Pärast mehe surma läheb Layla Majnuni juurde uut võimalust paluma, ent M on juba hulluks läinud ja Layla sureb kurvastusse blablabla :D

Neljas teema - Seitse iludust. Iraani algupära islamieelsest ajast. Jutustab loo Bahram Gurist. Ühest lukustatud toast leiab 7 kaunitari pilti. Armub neisse kõigisse ja võtab kõik naiseks (naiste leidmine - omaette teekond). Ehitab 7 lossi, mis on 7 erinevat värvi. Kõik iludused vastavalt nende lossile jutustavad oma lossidest.

Viies teema - Aleksandri raamat (Iskender-Name). Aleksander Suure teema on väga armastatud pärsia ja araabia kirjanduses. Raamat koosneb kahest osast (I sõjaretked, vallutused, kõik maine, millega A S tegeles; II osa A S-ist kui valitsejast ja püüdlustest selle poole vaimsuse valdkonnas)

Sufismi õpetusluule viis äärmuseni Jalal ad-Din Rumi (1207-1273). Mevlana ehk meie isana > mevleviyya sufiorg?. Sündis Balkhi linnas, nooruses olevat lugenud "Lindude keelt" ja läinud sellest nii sügavasse transsi, et vanemad pidid teose talt ära võtma. Oma sufi teel üritas ta avastada inimesi, kes on Jumala poolt välja valitud (olid sufid ehk dervišid, kes käitusid

äärmiselt ebameeldivalt). Šams ad-Din (usu päike) - peamine inspiratsiooniallikas Jalal ad-Din Rumile. Valitseja (jumala sümbol)- ori ehk usuküsimsute järgimine küsimusi esitamineValitseja - võitleja ehk valitseja annab jätkuvalt käsu.Armastatav (jumala sümbol) - armastaja (inimene) - inimese ja jumala suhe on muutunud nii lähedaseks, et inimene leiab jumala iseenda sees ja muutub armastatuks.

Divan Šamsad-Din - ???

Masnavi - kirjutatud masnavi vormis. Jutustamine jääb alati pooleli kõige põnevamas kohas, et õpilased saaksid küsimusi esitada kuni õpilased saavad lõpuks niisamagi loo lõpust aru (õpetussõnade mõistmine loo kestel) EHK kannatamutest tuleb lahti saada. Nazira.

Uuendusliku vormi sellesse jutustusse toob Saadi (suri 1292). Põhiline osa loomingust gaseelid ja kaks õpetuslikku lugu ("Roosiaed" - proosavormis õpetuslugu, suunatud laiemale auditooriumile. "Viljapuu aed" on sama teos luulevormis.)

Hafiz (suri 1389). Peaaegu andetu inimene, oskas koraani algusest lõpuni peast. Elas äärmises vaesuses. Läks pühaku hauale magama ja nälginuna surema, järgmisel hommikul ärkas luuleandega. Temast on säilinud ainult gaseelid (400-500). Goethe promos teda läänes. lisan al-Gaib (keel, mis kõneleb nähtamatust).

Suure klassika pärsia kirjanduses lõpetab autor nimega Jami (suri 1492). Nazira vormis vastus Saadi "Roosiaiale" - "Kevadine aed". Märkimisväärseim see, et kirjutas vastuseks seitse poeemi, mitte viis. Koondnimetus Haft Avrang.

***

20. saj traditsiooniline kultuur asendub rahvuskeskse kultuuriga. Oluliseks saab proosa (Iraanis). Sadig Hidayat (1903-1951). Püüab end teadlikult seada väljaspool islami kultuuri, vaadata lääne poole ja katsetada kõikvõimalikke lääne žanre.

***

Turgi kirjandus

5.-6. saj "turk" on lingvistiline, mitte etniline termin. Esimesed turgi kirjanduse mälestised päris 8. saj-st, neid nim Orhooni raidkirjadeks/mälestisteks (ruunikirjas, avastati 1889, dešifreeriti 1893. aastaks). Kolm mälestist: Kül Tegin (732), Bilge kagaan (735), Tonyukuk (725). Annavad teada turkide ideoloogiast, geograafiast, ajaloo mõistmisest.Uiguurid - 8.-9. saj eksisteeris uiguuride riik. Kõigepealt oli ruunikiri, siis (8.-13.saj) uiguuri kirjaviis, hiljem mindi üle araabia kirjale (al 11.saj)Enne islami vastuvõtmist (e araabia kirjale üleminemist) on säilinud maniistlikud (?) tekstid, nt "Suur hümn Manile". Samuti tõlgiti budistlikke tekste ja luuletusi ja neid on säilinud uiguuri kirjaviisis.Turgid olid peamiselt rändkarjakasvatajad, mistõttu ei pandud rõhku kultuuri materiaalsele säilitamisele. Oguuside eepos "Dede Korkuti raamat". Juba on tuntav islami mõju, samas räägitakse ka islamieelsetest aegadest. Lugusid ühendavaks on hall vanamees, kes on elanud jumal teab mis ajast saadik. 12 jutustust (laulu), igal laulul oma süžee. Kõigis neis ütleb vanamees (õpetaja) tarku sõnu, on samal ajal rändlaulik (ašuug - see, kes on armunud - vt sufismi teemat)Aserite eepos "Köroglu". [Süžeed ei jõudnud üles kirjutada. WIKI!]

UsbekidUsbekkide kirjakeel algas Ališer Navoii (1441-1501) Hamsaga (viisikpoeem).

Turgi poeesia algus - Yusuf Has Hacib teosega "Kutadgu bilig" (teadus, kuidas olla õnnelik). Kujutab ideaalse valitseja elu, palju viiteid matemaatikale ja astroloogiale. Kui riiki valitsetakse hästi, on valitseja õnnelik.Mahmud Kašgari. Rändas palju. Kõikjal, kus rändas, kirjutas üles turgikeelseid sõnu. 11. saj lõpus valmis turgi keele diivan - "Divanu Luga t-Türk". Pmst turgi-araabia sõnastik. Käsikiri taasavastati tänapäeva Türgi aladelt 19. saj lõpus. 1915-1917 anti Türgi aladel välja.

Jakuutidel on "Olonho", poeem Indigest ja tema järeltulijatest

Osmanite riik. Oguusi hõimu turgid rajasid 12. saj Seldžukkide riigi, 14. saj juba Osmani impeerium (õitseng 16.-17. saj).

Oguzname - mingi eepos? - lugu turkide müütilisest põlvnemisest, vanim käsikiri 13.-14. saj-st, uguuri variant.

diivani kirjandus? i have no idea.Jaguneb eepiliseks ja lüüriliseks.Rahvaluule vs õukonnaluule. Õukonnaluulel tugevad sufismi mõjud. Eeskujuks Jalal ad-Din Rimi (ei kirjutanud ühtki sõna türgi keeles). Rahvaluule eeskujuks Yunus Emre.

Osmani impeeriumi ajal kirjutati peamisel roosi lõhnast ja kirglikust armastusest.