luule lÄÄne-euroopas xix sajandi ii poolel sÜmbolism ii
DESCRIPTION
LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II. Suurkujud TPL 2009, 2010. Paul Verlaine. (1844–1896) Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol, tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi hakkas matkima prantsuse ja Euroopa sümbolistide enamik. Gustave Courbet’ maal. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/1.jpg)
LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL
SÜMBOLISM
II
Suurkujud
TPL 2009, 2010
1
![Page 2: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/2.jpg)
PAUL VERLAINE
(1844–1896)
Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol, tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi hakkas matkima prantsuse ja Euroopa sümbolistide enamik.
Gustave Courbet’ maal
2
![Page 3: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/3.jpg)
PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
Verlaine’i lüürikale on iseloomulik:kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;tundlik ja täpne rütm;melanhoolia, lüürilisus;leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja
kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
jumalik ja saatanlik. 3
![Page 4: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/4.jpg)
VERLAINE’I ELU töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna; sidemed kirjandusringkondadega; kohvikuelu; kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal
deemoneid võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub; idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle
jooma, ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks; töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot, uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.
![Page 5: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/5.jpg)
PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:„Saturnilised luuletused”
(1866): tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et
on sündinud Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine > vihahood
„Galantsed peod” (1869):pisut peenutsev, nostalgiline
„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga
„Muiste ja äsja” (1884): selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus „Luulekunst”)
Proosaraamat „Neetud poeedid” (1884)
5
![Page 6: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/6.jpg)
PAUL VERLAINE Eugène Carrière’ maal, 1891, Orsay’ muuseum
Verlaine’i manifestliku luuletuse „Luulekunst” võttis sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../Tlk J. Semper
Verlaine’i kutsuti Poeetide Kuningaks.
6
![Page 7: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/7.jpg)
Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti (aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)
7
![Page 8: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/8.jpg)
ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
Prantsuse luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15-aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor. 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”:
luuletaja on selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning tajub sealpoolsust.
Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust midagi teada.
8
![Page 9: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/9.jpg)
ARTHUR RIMBAUD’ ELUST Mässumeelsus ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele; õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi; põgenes kolm korda kodust; saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale
Verlaine’ile; Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid; pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad teda;
reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses, organiseeris karavane jm;
1891 avastati ta jalas vähkkasvaja; teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.
9
![Page 10: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/10.jpg)
ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING
„Selgeltnägija kirjad” (kirjutatud 1872, ilmus 1912)
Kuulsaim luuletus „Joobnud laev” (kirjutatud 1871, ilmus 1883)
Proosaluulekogu „Hooaeg põrgus” (trükitud 1873, aga aastani 1900 peaaegu tundmatu)
Luulekogu „Illuminatsioonid” (kirjutatud 1872–73, osaliselt ilmus 1886)
10
![Page 11: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/11.jpg)
ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas vabameelne, sõnade ja väljendite tähendusi segi pillutav.
Nappide vahenditega loodud vaimukirkad ebareaalsed pildid on valatud rütmikasse proosaluulesse.
Tema loomingut on peetud kogu moodsa luule aluseks.
11
![Page 12: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/12.jpg)
ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
Rimbaud’ filosoofia: poeet = nägija, kes tungib tundmatusse, kogeb seal enneolematuid elamusi;
poeesia muutub hallutsinatsiooniks; nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida; narkootikumid on vahend; Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks; luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis vastab tema kui luuletaja taotlustele.
12
![Page 13: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/13.jpg)
PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
13
Henri Fantin-LatourLauanurgas (detail) 1872/73, Orsay muuseum
![Page 14: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/14.jpg)
Henry Fantin-LatourLAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum
14
![Page 15: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/15.jpg)
PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad värsid.
Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.
Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995), eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ
15
![Page 16: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/16.jpg)
STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898) Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik. Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et luuletus pole mitte ainult ideaali-ihalus, vaid ka ränk töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe loomingut.
Mallermé luule peateemaks on luuletamine („Fauni pärastlõuna”, 1876). Sellele on kirjutanud muusika Claude Debussy.
Tema luule on mõjutanud kogu XX saj luulet, tema teisipäevast kirjanduslikku salongi külastasid paljud noorkirjanikud.
16
![Page 17: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/17.jpg)
STÉPHANE MALLARMÉ LUULE Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse järeleaimamine, vaid iseseisev sõltumatu sisu ja vormiga valdkond.
Sõnad ei pea väljendama mitte asjade nimesid, vaid vallandama tundeid ning tekitama sümboleid ja seoseid.
Mallarmé luulekeel oli vaba süntaksiga, sõnavalikut juhtis eelkõige kõlaline sobivus, paljutähenduslikkus oli omaette eesmärk.
17
![Page 18: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/18.jpg)
EDUOARD MANET, STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM
18
![Page 19: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/19.jpg)
VAATA!„FAUNI PÄRASTLÕUNA“
Ballett, Fauni tantsib Rudolf Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Ncz-D1Vf13M
![Page 20: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/20.jpg)
SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt. Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:
Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse; Saksamaal; Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke; Belgias – sümbolistliku draama rajaja
Maeterlinck, luuletaja Emile Verhaeren.
![Page 21: LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX sajandi II poolel SÜMBOLISM II](https://reader038.vdocuments.site/reader038/viewer/2022102617/56813e9a550346895da8e87d/html5/thumbnails/21.jpg)
ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.
Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid
Interneti-avarused
21