Põhiandmed matkast Riik: Vene Föderatsioon

Matkapiirkond: Karjala. Vaata tutvustust

Aeg: 28.04.03-04.05.03

Matkarajoon: Matkarajoon jääb 62° ja 63° laiuskraadi vahele Vene

Föderatsiooni kuuluva Karjala Vabariigi lõunaosas.

Šuja jõgi saab alguse Suojärvest Soome piiri lähedalt ning suubub Onega

järve. Läbib kolme administratiivüksust (Suojärvi, Prjažinski, ja Prionežki

rajoone). Pyhäjoki on Šuja lisajõgi, mis saab alguse Peldoškoje järvest.

Marsruut:

Marsruut Šujal oli järgmine (vaata skeem 1) Nižnaja Salma asula-Vagatjärv-Kindassovo asula.

Marsruut Pyhäjokil (Svjatreka) Prjaža maanteesild-Rigselga-Kindassovo sadovoi utšastok.

Marsruudile saamine:

Vaata kaarti. Grupp kasutas renditud 14-kohalist väikebussi (bussijuhiga). Paadid ja varustus järelhaagisel.

Väljumine: Taevaskojast 28.04.03 kell 04.22

Marsruut: Koidula piiripunkt-Pihkva-Luga-Kirovsk-Petrozavodsk-Hautavaara.

Kohal Hautavaaras: 29.04.03 kell 03.30

Kilometraaž: 1007 km

Marsruudilt lahkumine:

Tagasiteekond samal maršuudil.

Väljumine: Kindassovost 03.05 kell 14.30

Kohal: Taevaskojas 04.05 kell 15.00

Kasutatud kaardid:

1. Skeemid. Šuja matkapäevik 1981. Grupijuht Guido Leibur

2. Šuja kärestike skeemid. Põlva Matkaklubi. A.Plakk; M.Vester

3. Pskovskaja oblast. 1: 500 000. Federalnaja Šlušba Geodezii i Kartografii Rossii. Moskva 1994

4. Leningradskaja oblast. 1:120 000. ZAO “Karta” Ltd. St. Peterburg 2003

5. Respublika Karelia 1: 200 000. Vojenno-Kartografitšeskaja Fabrika nr.444. 2001

Matka raskuskategooria: lühimatk

Matkajuht: Levo Tohva

Kasutatud fotod: Jaanus Sova; Levo Tohva; Heili Zilmer; Kalev Pikaru;

Neeme Koks, Andres Eesik

Grupi koosseis

Jaanus Sova

Andres Eesik

Ene Ints

Haimar Sokk

Ester Klaas

Heili Zilmer

Anneli Mere

Riho Jantsikene (bussijuht)

Neeme Koks

Levo Tohva

Merike Käämer

Einar Veede

Christelle Tohva

Iris Jeletski

Kalev Pikaru

Eelmatk:

Tuletamaks meelde talvel ununenud sõiduoskusi, kontrollimaks varustust ning uute grupiliikmete oskusi, korraldas grupp palmipuude pühal jääretke Piusa jõele. Võrreldes kolmapäevaga, mil käisime jõge puhastamas (tõeline water-hiking e. mööda jõepõhja jalutamine), oli veetase pisut tõusnud. Ilm vihmane, tuuline, u.+ 3° C. Kallastel kohati paksult lund. Testimiseks head tingimused. Eelmiste aastate meteokokkuvõtted lubavad meie Karjalas viibimise ajaks just selliseid tingimusi. Marsruut: Möldri veskilt-Väiko Härma juures asuva maanteesillani.

Sõiduaeg~ 4 tundi. Aega kulus veskikärestike luuramisele, läbimatutest kohtadest ümbertassimisele.

Lõppkokkuvõte järgmine:

2 kaotatud mütsi

2 kergemat ümberminekut

koormaga head tuju

Päev lõppes Setumaa Turismitalu saunas

Põhjusel, et veematkajal on ilmvõimatu kiires voolus sebides pilte teha, pole ka eelmatkast ühtegi pilti. Ülemised fotod pärinevad paar nädalat hiljem toimunud matkalt.

See-eest on meil tänu Toivo Kaskpeidile VHS video

I päev 27.04.2003 (matkaeelne päev)

Kokkulepitud kogunemisaeg 17.00, koht Taevaskoja Puhkemaja. Grupp koguneb vaikselt juba pealelõunast alates. Tehakse lõket, küpsetatakse grillvorsti. 18.30 on kohal buss. Algab varustuse ja paatide pealelaadimine. Lõpetame 23.00 ajal. Bussijuht avaldab kartust, kas "torn" (5 riiuliga

'

Kerkib "torn"

Kus häda näed

laita, seal "Teibimees" aitab

paadihaagis) kurvides ikka püsti jääb. Rahustame. Majutuses algab Ene sünnipäev. Kõik saavad kooki ja jooki ja vähe magada.

Ene sünnipäev

Piiril. Tollideklaratsioonide täitmise kiirkursus

Läbivalgustusele

Stolovaja

U nas fiesta! Maanteesöökla �eltsõs

Koht kus tsaaridki jala käivad. Kuidas teisiti saakski?

Tasuline WC !

II päev 28.04.2003 (bussisõidupäev)

Väljume tähtaegselt (04.22). Suund Koidula piiripunktile (kohal 05.50). Keegi ei maga. Vene piirivalve ka. On algul küll pisut segaduses kuid kogub ruttu ja asub vajalikku valvsust üles näitama. Passikontroll läheb sujuvalt- vibalik, väikeseks jäänud ülikonnas, graatsiliste maneeridega migratsiooniametnik jagab välismaalase migratsioonikaarte.

Toll on peata- nii suurt sõiduauto järelhaagist nähakse esimest korda (ja kõige hullem ametnik on peata ametnik, kel pole ühtegi ülemust, kellelt nõu küsida). Vastukäivad seadused ja hirm vastutuse ees muudab liigagaraks- haagis kästakse tühjaks laadida ja kraam käsitsi läbivalgustusele vedada. Sedaaegu silkame bussijuhiga ühe luugi juurest teise juurde ja sealt kolmanda juurde. Grupi liikmed vihuvad tollideklaratsioone täita.

Ja siis saabub vahtkonnavahetuse aeg...

Ühtekokku kestab üleminek 2,5 tundi

Sündmusteta teekond kestab esimese DPS- ini (ehk GAI punkt). Nagu tulevik näitab, on miilitsad uudishimulikud. Ei pääse me kusagilt peatamata läbi.

Rõõmu- ja nostalgialaine vallandub rahvas Vene maanteesöökla külastamisel �eltsõs. Räpasusest tekkivad tunded tasandab mukitud vene müüjataride vahetu ja siiras käitumine. Kõik söövad vesist seljankat ja praadi.

Teeots, mis pöörab enne Gatšinot Kirovski peale on raskesti leitav (puudub viit). Teeme ringe viaduktide rägastikus, küsitleme kohalikke mutte, bensiinijaamapidajat ja püüame

Meeleolu bussis Riho hoiab pilku peal

peatuses liinibussi.

Leitud “rajal” aimub tõde Vene kõrvalteedest- teehöövliga laialilükatud asfalt, millele rööpad sisse sõidetud, järgneb lõigule kus löökauk vaheldumisi muhuga. Liikumiskiirus 40 km/t. Kohati toimuvad suuremastaabilised teeparandusmanöövrid. Manöövritesse on kaasatud märkimisväärsed elavjõud. Teede ääres lagunenud majad ja prügimäed (maastik meenutab Leningradi blokaadi järgset olukorda).

Sjastroi miilitsapunkti seeru vaatab ahnelt salongi ja kutsub meid bussijuhiga putkasse. Meeleheitlikult liikluseeskirju lapates ja samaaegselt haagise kaalu, teljekoormuse kohta küsimusi esitades, püüab nuputada mille alusel obrokit nõuda. Mehe mõistus ei käi raskest ülesandest üle- nii saame kümniseta edasi sõita.

Peale Laadogaäärsete asulate poodide ja kalalahvkade külastamist loksume edasi.

Laadogaäärne pood väljast...

... ja seest

Pool neli hommikul selgub karm tõde...

...jõgi on JÄÄS!

III päev 29.04.2003

Seltsielu bussis vaibub lühikesteks viivudeks, mis lahutab üht p…peatust teisest p…peatusest.

Vastu varahommikut, (kell 03.30) kusagil Hautavaara läheduses, selgub karm tõde. Jõe ülemjooks on JÄÄS. Hiljem kuuleme kohalikelt, et talvised t°-d langesid Hautavaaras -45°C.

Ilm on soe, sombune ja tuulevaikne. Silla otsas on lagunenud võmmiputka. Samast paistab ka raudteesild Jõgi on kahe Emajõe laiune.

Otsime sobiva koha ja jääme laagrisse. 09.00 on äratus ja 10.00 söök. Edasi hakkame sõitma teid pidi allavoolu ning vaba vett otsima.

Põikame sisse kõikidele jõe äärde viivatele teedele, et leida esmene jäävaba lõik. Suhtleme agaralt kohalikega ja

Esimene laager Hautavaara silla otsas

Hautavaara. Kelgukoerte kuudid kõrvuti elamutega kus

elatakse ka -45° C pakasega

Pilte külatänavalt.

Ignoila HEJ ülesvoolu..

...ja allavoolu

Einar loobib spinnat

II laager. Kokanaat vehib süüa teha

külastame külapoode.

Vaba vee leiame Vagatjärve otsast Ni�naja Salma külast. Maanteesilla all klassnõi kärestik. Kaugelt paistab järv poolest saadik jääs olevat. Ööbima jääme silla kõrvale ning otsustame hommikul järvele minna. Juhul kui vett pidi edasi ei pääse, proovime jääle ronida ja paadid Šuja väljavooluni kelgutada. Tutvume kohaliku Leshozi (metsamajandi) direktoriga, vennastume tema karjalasest isaga. Vahetatakse kontaktandmeid. Millegipärast ei taheta venelasena näida, paljud pursivad soome keelt.

Agaramad paatkonnad teevad jõe peal testsõite. Einar loobib kärestikul spinningut. Kokanaat vehib süüa teha. Sajab peenikest vihma.

Käime bussiga eespool luurel. Vaatame valmis koha, kus buss järgmisel päeval gruppi ootab

Nižnaja Salma kärestik. Järv paistab poolest saadik jääs olevat...

...vennastume tema karjalasest isaga

IV päev 30.04.2003

Hommikul on esimene käik maanteesillale järve seirama. Üllatuseks avastame , et jääpiir on ööga hulk maad silmapiiri poole nihkunud. Ettevalmistustööd veeleminekuks võtavad veel aega ja marsruudile saame kella kaheteistkümne paiku.

Tundmatu Jõgikitse Kamaras jalg

Kärestik Nižnaja Salma all

Chris ja Estu

Puhkepaus

Vagatozero

Püha Andreas

Nagu kokku lepitud, käime enne sillal kärestiku läbimise teed seiramas, kontrollime üle päästevestid ja kiivrid. Seejärel võtame sõidujärjekorda ja mingi intervalli tagant sõidame kärestikku. Püüame seisulainetest ja kividest mööduda, selleks peab mõnda aega sõitma külgvoolus. Jungad saavad kätte oma esimesed veelahmakad. Läbimine õnnestub kõikidel paatkondade hästil. Jõe suubumiskohas hoiame Andresega liialt paremale ja sõidame kivide otsa. Tume soovesi ei näita kivisid välja. Pusime tükk aega, enne kui maha saame. Avajärvel on tugev tuul. Kartus on, et eelmise päeva plaan võib mitte õnnestuda (jää võib olla nii habras , et ei kanna). Seega liigume kalda äärt pidi, madalas vees, et vajadusel maale minna. Jääpiirini jõudmiseks kulub tund. Selgub, et kartus on õigustatud, jää osutub sõmeraks, inimest ei kanna. Õnneks on kalda äär lahti ja nüüd peab ainult lootma, et vaba vesi kestab võimalikult kaua. Sõidame paremat kallast pidi. Kui järve otse ületamisel oleks tulnud läbida 7 km, siis nüüd tuleb vahemaa korrutada 1,5-ga. Orienteerumiseks kasutame Guido Leiburi matkapäevikust saadud skeemi. Õnneks on skeem täpne. Sissevoolavate jõgede suudmete ja neemetipppude järgi saab grupi asukoha teada. Kaldad on kuivad, kaetud kuuse-kase segametsaga, maabuda on hea, rand liivane. Paistab, et põuane suvi on siingi mõju avaldanud, veetase on madal.

Ühe suurema sissevoolu juures on seltskond kohalikke end sisse seadnud. Jõe suue ja ümbritsevad roostikud on tihedalt võrke täis tõmmatud. Selgub ka, miks Karjala kased on ilma tohuta. Tohurulle kasutavad kohalikud võrguujukitena. Mehed kõnnivad kallast pidi kaasa, vilistatavad ja karjuvad midagi. Püssid on seljas, seega lähem tutvus jääb ära.

Ühe kivise neemetipu taga aheneb läbipääs täpselt kanuu laiuseks ning seejärel sulgeb jää edasipääsu. Jaanuse ja Ene paatkond võtab jäämurdja rolli ning tekkinud kanalis liigub rodus ülejäänud karavan. Kella poole nelja paiku jõuame Šuja väljavoolu kohta. Vahepeal tõusnud tuul on õnneks tagant. Jõgi on lai, kuid vool on kiire ja edasi jõuab nobedasti. Poole tunni pärast otsustame teha lõunapeatuse. Grupp tormab

Tule ja saad päästetud!

"Ene-Jaanuse" nim. kanal

Šuja väljavool

Lõuna

Grupi distsipliini tagab Andres

Koguneme "parve".

Laagriplats Kindassovos

nahkasid (loe: kalipsosid) maha ajama ning mõnda aega on üpris ebamugav küttepuid korjata, kuna iga kuuse taga kükitab keegi. Einar loobib spinningut. Hakkame vaikselt arvama, et Karjalas ei ole kala.

Peale sooja suppi asume teele. Kui eelinfo ei peta, peaks meid 7 kilomeetri jagu kärestikke ootama. Klass I ja II. Lepime kokku tegutsemisvariandid võimalikes olukordades.

Pärale jõudes selgub, et nimetatud kärestikke võiks klassifitseerida pigem perekatideks (vene k.) e. ülevooludeks. Vesi ülevooludel on suhteliselt sile, seisulaineid pole, küll on ohtrasti madalikke ja veest väljaulatuvaid kive. Seetöttu liigume tihti traaversiga. Voolukiiruse vale arvestamine lõpeb kivi otsas istumisega.

Ülevoolude lõpus (5-7 km läbimiseks kulus 40 min.) koguneme “parve” (haakume pardaidpidi kokku) ja teeme teepausi. Andres kärestikusõbrana on pahur- läbitu ei vastanud ootustele.

Kaugemalt paistavad Kindassovo majad. Buss ootab kokkulepitud kohas. Maantesilla all on selle päeva viimane ülevool. Takerdume jõepõhjas peituvate vanade sillavaiade otsa.

Laagerdame silla läheduses poollagunenud hiigeltalu taga. Naabruses on külakaev, mis varustab tervet küla .

Tuul on tugev, sooja +6-7°C.

Õhtul on hõimukoosolek. Arutame Petrozavodski külastamist ja edasist maršruuti. Võimalikud jõed on eelmisel päeval luuratud Sjapsja ja Svjatreka (Pyhäjoki). Kuigi järgmisel päeval on oodata II-IV klassi kärestikke, peetakse Šujat kõrge veeseisu ja laiuse tõttu ebahuvitavaks.

Korjame passid kokku ning suundume bussijuhiga Prja�a miilitsasse gruppi Venemaale sisse möllima. Ametiasutuse silt üllatab meid kakskeelsete kirjadega (vene ja karjala). Sissemöllimisest ei tea keegi midagi. Helistatakse kõiksugu ülemustele. Seejärel teatatakse resoluutselt, et kuna on pühadeeelne õhtu jne., jne siis enne viiendat maid meile propiskat ei anta. Väljume jaoskonnast jätkuvalt illegaalidena.

Külamaastikud

Vaade Šujale Kindassovost allavoolu

Nüüd jääb üle ainult loota, et Petrozavodskis pahandusi ei tekiks.

Vaade Kindassovole..

... ja laagrile 1.mai hommikul läbi Kalevi fotoobjektiivi

Petrozavodsk- see on lipud...

...pudipõlledega

miilitsad

...puuslikud

...ja šefid kingad

V päev 01.05.03

Juks mai! Tööraffa pyhä!

Hommik on õhtust targem. Grupp otsustab Petrozavodskis käia ja järgmisel päeval suunduda Pyhäjoki peale. Ilm läheb selgeks.

Laagrit väisab “õukonna” saatel kohaliku intelligentsi esindaja (pensionieelikust Piiteri raamatupidaja kel Kindassovos suvila)

Lubab meile õhtul tsässoni külastuse ja sauna organiseerida. Venelase silmad naeravad kui küsin laagri valveta jätmise kohta. Suitsu süüdates lausutakse õpetlikult, et Venemaal ei tohi midagi hetkekski valveta jätta. Jutt lühike ja selge. Kaks inimest jäävad laagrit valvama.Teised sõidavad Petrozavodskisse.Peale lõunat tõmbab pilve

Linnast saabuv grupp täiendab leiva-saia varusid ning toob väga hea Karjala kaardi.

Õhtul sajab nagu oavarrest. Aga meil on ekskursioon tsässonisse, saun Leonidi juures ( ukrainlasest endine sõjaväelane) ja narodnoe guljanie. Grupi saunaskäik ajab külarahva ärevile...Tants toimub laagri kõrval lagunenud majas

Veetase jões on märgatavalt kerkinud. Näha võib üksikuid jäätükke. Ilmselt on alanud ülemjooksul jääminek.

Saun Leonidi juures

Kindassovo tsässon

80% pakkimist - 20 % matka

Sahamehe töölust lõppes...

Veeleminek Piiteri maanteelt

Jaanus ujub paadiga kalda poole...

Ene kroolib mõladele järele...

Riskikäsitlus...

VI päev 02.05.03

Hommikul saab järjekordselt kinnitust tõik , et matk koosneb 80%-st pakkimisest ja 20%- st matkamisest.

Otsime Pyhäjokile pealemineku kohta. Plaan näeb ette minna veele Peldo�a järvelt ning liikuda Pyhäjoki väljavoolu suunas. Peldo�a asula paikneb u. 2 km kaugusel Peterburgi-Petrozavodski mnt.-st. Seega mitte just ääremaa. Heauskselt keerame maanteelt minema. Lahtilükatud tee jätkub kuni põldudeni. Seal on traktoristi töölust lõppenud, sahk on üles tõstetud ning traktori edasliikumist tähistavad kaks jälge. Jaguneme rühmadeks ja otsime alternatiivteid asulasse. Õnneks on suhtlemiseks kaasas raadiosaatjad. Lõpuks jääbki mõistatuseks, kuidas venelased oma autodega asulasse said (või pole nad terve talve väljas käinudki?). Veele läheme seega Peterburgi maantelt. Jõgi on maaliline, kaldad on kõrged, kaetud kuuse-kase segametsaga, vesi soopruun. Ilm sombune, +5-7°C, tuulevaikne. Kell on 13.10. Esimese kärestikuni 1 km.

Enne kärestiku tuleme luureks kaldale. Ene ja Jaanus viimases paadis tõlgendavad hoiatava �esti lubavaks ja sõidavad kärestikku. Kõik läheb hästi kuni viimaste kivideni. Suure kiiruse tõttu lööb paat kokkupõrkel kividega lengerdama ja läheb ümber. Mõne sekundi jooksul pole paadi alt kedagi näha. Siis ilmuvad peanupud nähtavale. Jaanus ujub paadiga kalda poole, Ene kroolib mõladele järele. Lõpp hea-kõik hea. Varustus-kalipso-päästevest-kiiver käisid asja ette.

Teised pääsevad hästi läbi. Läbitud kärestiku pikkus 300 m, klass II+.

Umbes 300 m pärast uus kärestik. Luurame. Klass kõrgem eelmisest. Voolusängis madalad astangud, palju kive. Traversseerimine tugevas voolus on keeruline ning ähvardab ümberminekuga. Kaldal kõmbib kaks tilkuvat kalameest, kes just vees käinud. Jõgi hargneb kaheks, otsustame minna parempoolset haru pidi.

Siseneme kolinal kärestikku, parimat läbipääsuteed on

võimatu leida, tuleb usaldada vaistu. Jaanuse paat ei jõua enne astangut traaversit lõpetada ja külgvool kallutab kanuu peaaegu ümber. Korraks pudeneb meeskond paadist välja. Paat jääb kividele kinni, Jaanus ronib paati, Ene ujub ülesannet täitma (loe: mõlasid tagasi tooma). Väljaheidetud viskeliinist pole suurt kasu- piripardani vett täis kanuud ei õnnestu kaldale tõmmata. Aitab Haimar kes oma varustuse eeliseid ära kasutades kahlab appi. Mööduvad teised paatkonnad. Anneli ja Kalev saavad oma supluse paarsada meetrit allpool.

Edasi vool rahuneb, voolusäng pisut laiem, kui Võhandul. 15.30 lõuna. Päeva lõpetame 19.45 Krošnoozero harutee silla all. Samas astanguga kärestik (klass II). Meie paatkond hiilib vasaku kalda äärest läbi, enamus tuleb otse üle astangu. Laagri lööme üles vasakule kõrgele kaldale peale silda. Tendist ehitame varjualuse kaitseks pidevalt pähetilkuva vihma eest. Lõke sütib visalt. Õhtu möödub lõkke ääres Neeme kitarri saatel.

Jõgi laieneb väikeseks järveks

Kober..? Kobras!

VII päev 03.05.03

Hommikune ärkamine on nagu muinasjutt- kokanaat (Anneli ja Kalev) toob kohvi telki. Otse magamiskotti! Ka edasist on kokad tõsiselt võtnud, puder on maitsev.

Vesi jões on veelgi tõusnud. Maabumiskoha läheduses asuv saareke pinnasesse torgatud murdunud aerujupiga on peaaegu uppunud.

Kaart näitab ühte kärestikku. Lepime bussijuhiga

Karjala meeste matkasõidukid.

Matk on läbi! Haimar loeb Eeposest mõned pidulikud salmid

kokkusaamise Kindasovo sadovoi utšastoki silla juures 15.00.

Tänane teekond on rahulikum. Kaldal lühipeatust tehes avastatakse seletamatu nähtus - kobras on võtnud ette haava ja selle tüve järjekindlalt u kolmekümnesentimeetrise Ø pallikesteks treinud. Põhjust ei suuda keegi välja nuputada. Pakutakse erinevaid põhjuseid a´la õpetas poegi, ju tal mingi kiiks... jne. Tõeline põhjus jääb leidmata.

Peagi laieneb jõgi väikeseks järveks, mille kaldale on salkkond (u. 10 in.) vene mehi püstitanud kalapüügilaagri. Kaart näitab, et järve kaldale ei tohiks tulla ühtegi teed. Ometigi seisab kaldal UAZ-ik.

Kõik järveääred ja väljavoolava jõe sopid on kalavõrke täis pandud. Einar on spinnaloopimisest loobunud. Viimasel lõigul äratavad tähelepanu kaldale pargitud katamaraanid. Sildume asja uurima ja kohtume Petrozavodski noorteklubi matkajatega. Selle juht Andrei on elukutseline matkajuht. Jagab meile inffi ja oma kontaktandmed. Lubab kõigiti aidata kui juhtume taas Karjalasse juhtuma

Viimane kärestik on tõeliselt mõnus, kuid lõpuni seda nautida ei saa, tuleb poole pealt kaldasse pöörata. Finiš! Jõudsime kohale kokkulepitust mitu tundi varem . Ilm on keeranud päikeseliseks. Tugev tuul. Keedame lõunasööki, loeme Eepost ja püüame raadio teel Rihoga ühendust saada. Eeter kahiseb tühjalt vastu. Ilmselt on buss liiga kaugel. Kasutame aega kunstpildistamiseks ja leiba luusse laskmiseks.

Transport jõuab kokkulepitud ajal. Paadid peale ja järgmine peatus on meeleolukas raudteevagun-poes Piiteri tee ääres.

Nina keerdub kodu poole. Õhtusöök valmib enne Piiterit.

Leib luusse!!

Vagun-pood Petrozavodsk-Piiteri mnt. ääres

VIII päev 04.05.03

Öises tankimispeatuses tekib spontaane tanklareiv. Tanklanaised omavahel:" Idite smotret, tantsujut"

Peale tanklat jääb bussis tasahilju vaiksemaks. Riho muudkui

Tanklareiv

Mökkireiv

sõidab ja sõidab...

Varahommikul Pihkva all, pikal sirgel, vihmast libedal teel sõidab vastutulev Moskvitch eesliikuvale KAMAZ-ile tagarattasse. Õnneks jäävad inimesed terveks, mosse on armetult känkaras.

Piiri ületame kiirelt (loe "suhteliselt kiirelt"). Tõkkepuu ees tutvustab end keegi Bahrom, kes lubab igal ajal-ööl ja päeval vahetada valuutat kõige soodsama kursiga. Mehel on isegi Eesti mobiilinumber. Piiritsoonis saame omal nahal tunda "vana head nõukogude korda". Triibuga autost, millel kiri "Transportnaja šlušba" põrkub välja jupats ja hakkab bussi "rohelises raamatus" olematust lahtrist pitsatit nõudma. Kui me talle kannatlikult seletame, et pitsatit seal pole vaja ja lubame ERAA-sse helistada, ähvardab "ametnik" meie elu kibedaks teha stiilis a la "puistame läbi", " teeme trahvi", "peame piiril kinni" ja "helistamine kuhu vaja". Ja helistabki. Põrkub oma mossesse tagasi ja kimab minema. Ainult piirivalvur kes meid "karistama" peab, ei saa aru, mille eest ja kuidas. Lööb käega ja saadab minema.

Duty-free kauplus neelab grupi viimased rublad

Selle matka viimane kokanaat on Valgejärve ääres. Ei saa siingi läbi puntratantsuta. Kell 15.00 lõpetame matka. Reisiväsimus uhutakse maha Taevaskoja Puhkemaja saunas

Viimane kokanaat

Kõik kes matkal käinud