lk 10 9. märts 2005 kogemusi võib vahetada kas või...

Konverentsid liiga oletuslikudTele2 Eesti ASi juhatu-se esimees Üllar Jaak-soo reeglina konverent-sidel ei käi, kuna tema arvates ei kajasta need tegelikkuses toimuvat piisaval määral. lk 10

9. märts 2005

Kogemusi võib vahetada kas või Antarktikas Kui ettevõtjal on tahet ja piisavalt raha, võib õppida kõigest ja kõikjal. Kas või osaleda pingviinide ellu-jäämiskursustel. lk 7

2 Äripäev 9. märts 2005

PÄRNU

TALLINN

Samal ajal kui Tallinn on asunud võitlema rahvusvaheliste suur-ürituste eest, on Tartu ja Pärnu jagamas maid konverentsi-turismi siseturul.

Christel Karits [email protected]

Kolme linna ühiseks kit-saskohaks on turismispetsia-listide ja linnajuhtide sõnul

Konverentsiturism areneb suunal Tallinn,

� Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna konverentsi-turismi peaspetsialisti Meeli Jaaksoo hinnangul jääb Tallinn konverentsihotellide vähesuse tõttu turismi kõrghooajal hätta suurürituste delegaatide võõ-rustamisega. “Mitmed rahvus-vahelised konverentsid ongi seepärast liikunud naaberriiki-desse. Lätis ja Leedus on juba olemas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud konverentsi-kohad, mis mahutavad kuni 1200 delegaati. Näitusepin-dade ega toitlustamisega pole mingeid probleeme,” ütleb Jaaksoo ja toob näiteks Riia Kongresu Namsi ja Vilniuse lä-hedal asuva Le Meridien Villon Resorti. “Ka Tallinnas oleks lahenduseks uute konverentsi-hotellide turuletulek. Pida-des silmas konverentsiturismi arengupotentsiaali, on Tallin-nas turgu nii kolme-, nelja- kui viietärni hotellidele.”

Hetkel on pealinnas popu-laarsemateks konverentsipai-kadeks kindlasti hotellid, kus pakutakse kvaliteetset ja ter-viklikku konverentsiteenust.

� Suvepealinnas Pärnus on kokku 56 erinevat konverent-side ja nõupidamiste ruumi. Pärnu viis suurimat saali ma-hutavad teatristiilis 286–573 inimest. “Samas tuleb märkida, et vaid üksikud suurematest saalidest on ehitatud spet-siaalselt konverentsisaalina, valdavalt on tegemist mitme-funktsionaalsete ruumidega,” tõdeb Pärnu abilinnapea Riina Müürsepp. Tema hinnangul on aga Pärnu tugevuseks mitme-kesised majutusvõimalused. Pärnus üheaegselt kasutada olevate voodikohtade arv üle-tab 3500. “Meie rõhk on ka mitmekesisele lisaprogrammile

Tallinna ja Eesti kitsaskohad konverentsiturismi arendamisel

suurte ja atraktiivsete restoranide puudumine (alates 150 istekohast), puuduvad ruumid piduliku õhtusöögi jaoks (gala dinner, 2000 istekohta)omanäoliste ja väiksema mahuga ööklubide vähesusvähene arusaamine konverentsiturismi mõistest ning konverentsi turismi mõjust Eesti majanduselepuuduvad konverentsialased turu-uuringud, statistika on planeerimiseks ebapiisavvähene esindatus rahvusvahelistes erialaorganisatsioo-nides ICCA, SITE, MPI ja UIAtagasihoidlik turundus, piiratud vahendid, pole järjepide-vustregulaarseid uudiseid on vähe või puuduvad üldsepole ingliskeelset konverentsikalenderpuuduvad vastavad koolitused ja treeningudpuudub riiklik katusorganisatsioon – Eesti Konverentsi-büroo (EKB)puudub Eesti konverentsivõimalusi tutvustav ühine trükis

Neis on olemas tehniline per-sonal, tehnika, toitlustamine ja muu vajalik. “Kui rääkida aga 21. sajandi konverentsi-keskusest, siis selle mõiste alla ei kuulu praegu ükski koh-tumispaik Tallinnas,” hindab konverentsiturismi peaspet-sialist. Ta seletab lahti konverentsi-keskuse mõiste, mille all peetakse silmas kompleksi, kus on vähemalt üks suur multi-funktsionaalne au-ditoorium, väikse-mad seminari- ja sekretariaadiruu-mid, messi- ja näi-tusepinnad, kõik elementaarsed teenused, nagu kohvikud, internet, pangaau-tomaadid, turismiinfo, toit-lustus, avarad garderoobid ja vestibüüli ruumid, pakihoidla, ladustus, VIP-ruumid ja au-toparkla. Kindlasti on plus-siks konverentsikeskuse juurde kuuluv neljatärnihotell.

Meeli Jaaksoo visiooni koha-selt võikski Tallinna tulla täna-

päevane multifunktsionaalne konverentsi- ja näitusekeskus, mille suurimas saalis oleks 3500 istekohta ja näitusepinda peaks olema vähemalt 1500 ruutmeetrit. “Tänasel päeval saab Tallinn arvestada ainult väiksemate konverentside kor-

raldamisega, mille osavõtjate arv jääb 100–500 piiresse. Suurtest konverent-sidest, mille osa-võtjate arv küünib kuni 3000 inime-seni, on Tallinna konverentsimaasti-kul veel vara rääki-da, kuigi Eestis on piisavalt valdkondi, mille arengult ol-

lakse juhtpositsioonil või esi-meste hulgas,” nentis Jaaksoo.

Loomisel oleva Eesti Konve-rentsibüroo projektijuhi Tanel Sepa sõnul on pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist Ees-ti rahvusvaheline suhtlemine märgatavalt kasvanud. Esialg-setel andmetel majutus 2004. aastal Eestis 24% välisturiste rohkem kui 2003. aastal, kui

Tallinn jääb turismi kõrghooajal hätta

Pärnu tulevikusuunaks saavad tervisekonverentsidlinnas ja maakonnas nii loo-dusretkede kui kultuuriürituste näol,” lisab abilinnapea.

Esialgu jäävad Pärnu pärus-maaks valdavas osas siiski Eesti-sisesed konverentsid. Pär-nu Konverentsibüroo juhataja Viivika Orula hinnangul oli läinud 2004. aasta Pärnus konverentside korraldamise seisukohalt stabiilne. Toimu-sid traditsioonilised Eesti-si-sesed konverentsid, mis on juba aastaid Pärnut kui konve-rentsilinna ilmestanud. Palju oli ka ettevõtete seminare ja koolitusi. Rahvusvahelisi kon-verentse nappis. “Peame rah-vusvaheliseks vähemalt kaks

päeva kestvaid üritusi, mille osavõtjatest on vähemalt 50% tulnud väljaspoolt Eestit,” täp-sustab Orula. “Kui aga lugeda rahvusvaheliste hulka ka välis-firmade firmasisesed üritused või konverentsid, kus teatav hulk inimesi on välisriigist, siis on pilt palju rõõmustavam.”

Viivika Orula hinnangul on hetkel Pärnus piisavalt ressurssi 200–300 osavõtja-ga konverentside pidamiseks. “Pigem oleme võtnud eesmär-giks tõsta pakutava kvaliteeti ning personaalset lähenemist igale konverentsile ja ideaalis igale konverentsikülalisele,” avab ta. Hiljuti loodud Pär-

nu Konverentsibüroo tahabki koostöös ettevõtjatega teadvus-tada Pärnut kui niinimetatud tervisekonverentside (wellness conferences) toimumise kohta. “Pärnu linna optimaalne suu-rus võimaldab kujundada-müüa linna kui üht kompaktset kon-verentsi toimumise kohta laa-dis “kõik Pärnu 46 000 elanik-ku on teie teenistuses”. Pakume “hea äraolemise konverentse”, “füüsilist ja vaimset tasakaalu tagavaid konverentse” turvali-ses ja meeldivas keskkonnas. Loomulikult seisab meil ees suur töö kõige selle saavutami-seks. Aga me oleme alustanud,” lubab Orula.

“Pärast Eu-roopa Liidu

liikmeks saamist on Eesti rahvus-vaheline suhtle-mine märgatavalt kasvanud.

Tanel Sepp, Eesti Konverentsibüroo projektijuht

siinsetes hotellides ööbis kokku 1,11 miljonit välismaalast.

“Ühelt poolt eeldab suurem konverentsi- ja ärituristide vool riiki nõudlusekohast infrastruk-tuuri (kolme- kuni viietärni-hotellid), teenindusmahtude ja -kvaliteedi valmisolekut, tei-salt on nende olemasolu ning vastavale tarbijale suunatud turundus tegevus rahvusvaheli-se tellija huvi tekkimise eeldu-seks Eesti kui konverentsireisi-de sihtkoha vastu,” ütles Sepp. Tema hinnangul on pakkumise puudumise tulemuseks juba väga lühiajalises perspektiivis nõudluse kasvu aeglustumine. “Ebapiisavad teenindusmahud ja nende ebaühtlane jaotus tee-ninduspiirkonniti on tekitanud olukorra, kus Eestis toimuvad konverentsid ja seminarid on väga väikese osalejate arvuga (vaid 12 protsendil üritustest osaleb üle 100 delegaadi) ja valdavalt ühepäevased (60%),” tõi ta näite.

Konverentsikeskuste ole-masolu koos hästitoimiva infra-struktuuriga loob linnast uue kaubamärgi.

“Kui rääkida aga 21. sajandi konverent-

sikeskusest, siis selle mõiste alla ei kuulu prae-gu ükski kohtumispaik Tallinnas.

Meeli Jaaksoo, konverentsiturismi peaspetsialist

ühelt poolt tänapäeva nõuetele vastavate konverentsikeskuste vähesus ja samas teiselt poolt atraktiivsete turismitoodete nappus.

Tegijate hinnangul aitaks palju kaasa keskse konverentsi-büroo loomine, kuhu koonduks kogu informatsioon toimuva kohta. Samuti puudub ühine eesmärgistatud turundustege-vus, mis aitaks Eestit kui riiki tervikuna müüa ja siia konve-rentsituriste mujalt maailmast tuua.

Konverentsi eesmärgil majutatud välisturistid

jaanuar–november 2004

47 930

2813 välisturisti

Kaasajastatud ja renoveeritud seminarimaja, kus on suur saal (70 m2) ja 2 väiksemat rühmatööruumi (10 m2). Suur saal mahutab teatristiilis 60 kohta, klassiruumistiilis 40 kohta, diplomaadistiilis 35 kohta. Seminaritehnikana pakume kasutada pabertahvlit, grafoprojektorit, televiisorit, video- ja DVD-mängijat, muusikakeskust koos CD-mängijaga, interneti püsiühendust. Dataprojektori ja arvuti kasutamise võimalus lisatasu eest ettetellimisel.Samas pakume majutust 54-le inimesele, avatud on restoran, baar, ettetellimisel huvitavad ekskursioonid Hellenurme vesiveskisse, Tõravere observatooriumisse.

WAIDE MOTELLKäo küla, Rõngu vald, Tartumaa Lisainfot telefonil 730 3606, 53 415 128 (müügijuht Katrin Kollist).e-post: [email protected]

Äripäev 9. märts 2005 3toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected]

TARTU

Tartu ja Pärnu

� Tartu on asunud samuti jõulisemalt konverentsiturgu hõivama. Ülikooli pealinna kui konverentsikeskuse suureks potentsiaaliks on just eelkõi-ge Tartu Ülikool ning teised ülikoolid ja kõrgkoolid, tea-dus- ja uurimisasutused. Kuigi neis toimuvad juba praegugi rahvusvahelised ja sisemaised teadusüritused – konverentsid, kollokviumid, ümarlauad, se-minarid – on linna potentsiaal selles valdkonnas veel suu-resti kasutamata. Ühelt poolt segab müüt, et Tartus polevat piisavalt palju hotellikohti ja konverentsi saale, teisalt ei korralda teadusasutused nii palju üritusi, et auditooriu-

Turistide huvi Eesti vastu on viimastel aastatel märkimis-

väärselt elavnenud, kuid ei saa eeldada, et see kasvutendents jätkub automaatselt. Kasvu säili-tamiseks ja suurendamiseks tuleb rakendada aktiivsemat, eesmärgi-pärasemat ja suuremahulisemat turundustegevust.

Tartus ja Pärnus näen tugevat potentsiaali. Tartu linnal on aka-deemiline taust, mis tähendab võimalusi teaduslikele konve-rentsidele. Pärnu pakub kindlasti palju huvitavat meie endi turule ning samuti on neil suur võimalus panna enda kasuks tööle maail-mas väga kiirelt populaarsust saa-vutanud uus trend – konverentsid koos terviseedendusega.

Tallinnaga näeme eel-kõige koostöövõimalu-

si. Hetkel ei jäta Tallinna võimsus teistele linnadele turuliidri osas suuri lootu-si. Kui me vaatame näiteks transporti, siis nii sadama kui ka lennujaamaga on Tallinnal Pärnu ees võr-reldamatud eelised. Riigi regionaalse arengu aspek-tist oleks lennuliiklus küll selline asi, mis minu ar-vates ei peaks Tallinnale keskenduma.

Pärnu lennujaama aren-damise küsimus tuleb taas ja taas päevakorrale. Kuna konverentsiturismi juures on transport, selle muga-vus, kiirus ja kaasaegsus üks võtmetegureid, siis pea-me tunnistama, et riik on jätkuvalt Tallinna-keskne. Eesti on mitme väga tugeva

mid ja majutuskohad vajalikul määral rakendust leiaks. Välja-pääsuks oleks kõigi asjaosaliste koostöö.

“Et ettevõtjad julgeksid luua juurde rohkem hotellikohti ja konverentsisaale, peavad nad uskuma visiooni: Tartu on Ees-ti konverentsiturismi keskus, Conference City of Estonia,” avaldab arvamust Tartu abi-linnapea Sven Illing. “Et kon-verentsikorraldajad ja ülikoolid hakkaksid rohkem konverentse korraldama, peavad nad veen-duma, et Tartus saab seda teha väga hästi. Esmalt tuleb ühes-koos üle saada müütidest, et Tartus ei ole majutuskohti ja et Tartusse on raske pääseda.”

Tartu pärusmaaks teaduskonverentsid

Regionaalpoliitikas riik jätkuvalt Tallinna-keskne

Riina MüürseppPärnu abilinnapea

konverentsikeskuse jaoks piisavalt väike riik. Suured rahvusvahelised konverent-sid näevad oma sihtkoha-na pigem Eestit kui riiki, mitte niivõrd üht või teist väike linna. Edasine on juba läbirääkimiste ja koostöö küsimus, kes millist rolli täidab.

Tartu potentsiaal on eel-kõige teaduskonverentsid, nt meditsiinikonverentsid. Kui rääkida Eesti-sisesest konkurentsist, siis on Tartul ja Pärnul suhteliselt võrdsed võimalused arenguks konve-rentsiturul.

“Kas Tartu suudaks Tallinna juhtposit-

sioonilt tõrjuda? Tartu eesmärk ei ole kellele-gi ära teha. Vastupidi – vajalik on koostöö. Pärnu on osanud oma potentsiaali konverentsi-turismis väga hästi realiseerida.

Sven Illing, Tartu abilinnapea

Turundus tähtis

Meeli Jaaksoo Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna konverentsiturismi peaspetsialist

Ülikoolilinnas on konverent-siturul parasjagu suurimaks teenusepakkujaks Vanemuise Kontserdisaal, mis mahutab kuni 800 inimest. Vanemuise teatrimaja on umbes 100 koha võrra väiksem. Olulised paigad on samuti Atlantise Konve-rentsikeskus ja Tartu Ülikooli õppehooned. Majutuskohti on Tartu linnas 40, neist kaheksa hotellid.

Sel aastal on kesklinna li-sandumas hotell Athena. “Seal on 300–400 kohaga saal oma ajaloolises keskkonnas ja kaas-aegse tehnikaga. See peaks kujunema ka üheks oluliseks konverentsipaigaks Tartus,” avab Illing.

3298 välisturisti

Sokos Hotel ViruTutvu lähemalt www.viru.ee või pöördu meie müügiteenindusse:

Tel 372 680 9300, E-R 08:00 – 18:00, L 11:00 – 15:00Sokos Hotel Viru, Viru väljak 4, 10111 Tallinn

Sokos Hotel Viru pakub võimalust korraldada oma konverents, seminar, koolitus või pidu Tallinna ühes modernsemas ning mitmekülgseid võimalusi pakkuvas konve-rentsi- ja banketikeskuses.

ET HEAD IDEED ÕNNESTUKSID, PAKUME TEILE:• Eesti suurimat konverentsikeskust (saalid mahutavad kokku kuni 1000 inimest),

restorani ja banketikeskust;• erinevaid konverentsi- ja nõupidamistesaale 10 - 500le inimesele;• kõrgetasemelisi tehnilisi lahendusi;• cateringi vastavalt ürituse iseloomule;• ärilõunaid ja õhtusööke restoranides Merineitsi ja Amarillo;• abi kogu ürituse planeerimisel ja korraldamisel;• äri- ja standardklassi hotellitube konverentsikülastajate majutamiseks;• vaba aja veetmise võimalusi baarides Marco Polo ja Bogart;• öist meelelahutust klubis Amigo; • soodushinnaga parkimist konverentsikülastajatele;• ühendust Viru Keskuse kaubanduskeskusega.

Konverentsid Tallinna südames

konverentsiturismtoimetaja Christel Karits tel 667 0218, e-post [email protected] Äripäev 9. märts 2005

��

��

��

��

��

��

DOMINA ILMARINEPõhja pst 23, 10414 Tallinntel: 614 0900, faks: 614 [email protected]

DOMINA CITYVana-Posti 11/13, 10146 Tallinntel: 681 3900, faks: 681 [email protected]

konverentsiruumid Tallinnas

Domina Hotels & Resorts

Domina Ilmarine hotell asub Ilmarise kvartalis — jalutuskäigu kaugusel vanalinnast ning eemal kesklinna mürast. Pakume teie firmale koolituste ning koosolekute pidamiseks oma konverentsiruume Palermo, Milano ja Roma, mahuta-vusega teatristiilis 40—80 inimest.

Mõlemad hotellid pakuvad lisaks konverentsiruumi rentimisele ka toitlustust, majutust ja auto parkimise võimalust.

Kui soovite posti teel saada meie konverentsiruumide kohta tutvustavat infomaterjali, siis palume saata vastavasisuline teade e-posti aadressile [email protected]

Kui soovite oma koolituse läbi viia otse vanalinna südames, siis saate seda teha Domina City hotelli konverentsiruumis City, mis mahu-tab teatristiilis kuni 40 inimest.

www.dominahotels.com

Rentides meilt konverent-

siruumi terveks päevaks,

saate teile sobival ajal

kasutada sauna 1,5 tundi

TASUTA! Pakkumine kehtib

2005. aasta lõpuni.

Hotellide Domina City ja Domina Ilmarine

TELLIMISKESKUStel 681 8878faks 681 [email protected]

Väikefirmade juhid suhtuvad välismaal kogemuste vaheta-misse erinevalt, üldju-hul peavad nad Eestis toimuvaid seminare teadmiste saamisel piisavaks.Ketlin Priilinn [email protected]

Vastajate hinnangud jagu-nesid kaheks: oli neid, kes suhtusid välismaal kogemuste kogumisse väga hästi ja neid, kes pidasid Eestis toimuvaid seminare ja konverentse tead-miste saamisel piisavaks.

“Meie pole oma töötajaid välismaistele koolitustele ega seminaridele saatnud, kuna meie töö iseloomust sõltuvalt käiks see meile üle jõu,” ütles Troll Balti ASi tegevjuht Moni-ka Morel.

Samas pidas ta välismaiseid koolitusi töötajatele meeldivaks vahelduseks. “Firmades, kes saavad seda endale lubada, on

Suhtumine väliskoolitusse on seinast seinasee töötajatele kahtlemata to-redaks vahelduseks, aga minu arvates saab suurepäraselt hakkama ka nende koolituste ja seminaridega, mis toimuvad meil siin Eestis,” lisas ta. Troll Balti ASis kulutatakse Moreli sõnul konverentsidele ja semi-naridele aastas minimaalselt. “Pigem paneme rõhku täiend-koolitusele ja tõsisematele kur-sustele. Kui pakutakse midagi väga spetsiifilist, siis võtame selle teemaks, muidu aga mit-te,” ütles Morel.

Risti vastupidise hinnangu annab välismaisele koolitu-sele Agrovarustus OÜ tegev-juht Villu Värv. “Erialastesse koolitustesse ja seminaridesse välismaal suhtun väga hästi ja oleme oma ettevõtte inimesi sinna saatnud küll, sest Eestis lihtsalt ei ole vastavat infot piisaval määral, kui see meie jaoks vajalik oleks. Tegeleme põllumajandussfääriga ning Eestis on see valdkond kahjuks ikka veel üsnagi klikiaegsel tasemel,” sõnas Värv.

Erialastele koolitustele, kon-verentsidele ja seminaride-

le kulutab Agrovarustus OÜ aastas keskmiselt 100 000 krooni. Ligikaudu sama sum-ma investeerib oma töötajate silma ringi avardamisse välis-maal ka Reaalsüsteemide AS. “Oleme oma inimesi välismaale saatnud küll, aga need on alati olnud väga spetsiifilised kooli-tused, konkreetselt tarkvara-vahendite edasiarendamise ja õpetamise osas. Need koolitu-sed on kindlasti ennast õigus-tanud, aga üldistest, nt Äripäe-va seminaridest, me osa võtnud pole ja lähiajal ka ei plaani. Ei näe sellel lihtsalt praktilist mõtet,” ütles Reaalsüsteemide ASi tegevjuht Tiit Vapper, kelle hinnangul kulutavad nad oma eelarvest aastas konverentsi-dele ja seminaridele suhteliselt vähe, umbes 5000 eurot.

Serwester OÜ tegevjuht Aare Vilem on oma ütlemises konkreetne: “Meie pole oma et-tevõttest kunagi kedagi ühelegi välismaisele koolitusele ega seminarile saatnud ega plaani seda ka lähiajal teha.” Vilemi hinnangul on kõik neile vaja-likud koolitused ja seminarid

Eestis piisavalt heal tasemel olemas ning seepärast ei näe ta spetsiaalselt selleks välismaa-le sõidul erilist mõtet. “Kon-verentsidele ja seminaridele ei kuluta me aastas midagi, nõupidamistest piisab täiesti,” avab ta.

Ka Uuemõisa Autokeskuse tegevjuht Jaan Melsas pole seni

kuigivõrd vajalikuks pidanud oma töötajaid välismaale koo-litustele või seminaridele saata. “Loeme end üsna väikeseks ettevõtteks ning püüame hak-kama saada nende üritustega, mida korraldatakse Eestis,” tõdes ta. Ainult meie toote-valiku osas käib korra aastas keegi tehnilisest personalist end täiendamas. Üldjuhul ku-lutame oma aastasest eelarvest konverentsidele ja seminaride-le keskmiselt 20 000–30 000 krooni.”

Zone Media OÜ tegevjuht Martti Varik avab, et nende firma on oma inimesi korduvalt välismaal toimuvatele koolitus-tele ja seminaridele saatnud. Põhiliselt on nende teemaks olnud spetsiifilised arvutiasjad, millest Eestis vastavaid kooli-tusi ei leidu.

“Konverentsidele ja semi-naridele kulutatavat summat on väga raske öelda, kuna see oleneb suuresti konkreetsest aastast – vahel rohkem, vahel vähem. Keskmiselt tuleb sel-leks ilmselt ligikaudu 20 000–30 000 krooni,” lisas Varik.

“Oleme oma inimesi välismaale saatnud

küll, aga need on alati olnud väga spetsiifilised koolitused, konkreetselt tarkvaravahendite edasi-arendamise ja õpetamise osas.

Tiit Vapper, Reaalsüsteemide ASi tegevjuht

Raamatupidajate õpe Egiptuses� Konverentsiturismiga te-gelev OÜ Version Koolitus on põhirõhu asetanud raamatupi-dajate ja finantsjuhtide silma-ringi avardamisele. Ses osas pakutakse võimalust viia end kurssi europealinnas Brüsselis toimuvaga või õppida näiteks uue töölepingu seadust Sharm el Sheikhi päikese all.

Firma tegevdirektor Tiiu Hazak selgitab, et Euroopa rii-kides tutvutakse raamatupida-mise aluste ja maksusüsteemi-dega ning antakse nõu, kuidas erinevates maades äri alusta-da. “Egiptuse puhul on tegu puhketuusikutega ja ühtlasi püüame tulijaid raamatupida-ja tööga kurssi viia. Selleks on meil kaasas oma lektor. Sellest oldakse väga huvitatud,” tõdeb Hazak. Tema hinnangul saab nii firmajuht oma töötajaid üheaegselt harida ja premeeri-da. “Enamik meie konkurente tegeleb samaga. Praegu pole seadust vastu võetud, et see läheks erisoodustusmaksu alla. Küll on tehtud ettepanekuid, et kui lektor on endal kaasas, siis tuleks erisoodustuse alla viia,” selgitas Hazak. Äripäev

��

��

��

��

��

�� !��

"## �� $��"��%

Äripäev 9. märts 2005 5konverentsiturism

toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected]

!Detsembris Tai Kuningrii-gis ATP Koolituse mees-konnatreeningul osalenud jõudsid koju vahetult enne looduskatastroofi. Pooled järgmisele reisile regist-reerunutest loobusid, kuid tänaseks on grupid tagasi.


“Tai rühmi on hetkel kolm, kuid tahame jõuda viieni,” ütleb ATP Koo-lituse juht Inno Joonas, kelle sõnul on tänaseks katastroofijärgne mõõn ületatud. “Inimeste meelestatus pole hull. Pigem on nende huvi märksa suurem, “ tõdeb ta.

Joonas ütleb, et pärast suurt loo-dusõnnetust on nende kavas nii palju muutunud, et rohkem pööratakse tähelepanu grupi käitumisele kriisi-olukorras.

“Kui me siiani panime suurt rõhku turvalisusele ja päästevahenditele, siis nüüd on meil päästeametiga kok-kulepe, et meie personal saab neilt baaskoolituse sellest, kuidas inimesed käituvad ohusituatsioonis, mida rüh-majuht peab sellisel juhul arvestama ja teadma.”

ATP Koolitus on koolitus- ja semi-narreise korraldanud juba viis aastat ja nende endi hinnangul selles turu-sfääris neile Eestis praegu konkurente pole. “Alguses tegime seminare ja koolitusi ainult laevades ja lendusid kaugemale oli üks aastas. Esimesel Tais toimunud koolitusel oli vaid seit-se osalejat. Ise ka ei kujutanud ette, kuidas hakkama saame. Nüüd on kuni seitse lendu aastas,” avab Joonas.

Mida peab koolitusreisi valimisel arvestama?• Tutvu põhjalikult programmiga. Selgita endale, palju ja kui suurt osa programmist kasutatakse koolituse läbiviimiseks. Täpsusta koolituse läbiviimise formaati.• Hea seminarreisi korraldaja seob koolituse sihtkoha kultuuri ja olustikuga. Näiteks: Tais on hea korraldad robinsonimäng inimasustuseta saarel.• Koolituse korraldaja tasemest annab hea pildi, kui professionaalselt osatakse tutvustada seminari sisu ja anda lisainformatsiooni toimumiskoha kohta.• Selgita, kas rühmaga sõidab kaasa treener-koolitaja ja rühmajuht, kes hoolitsevad teie heaolu eest. Uuri välja, kui professionaalne on rühmajuht, sest tema aitab sind kohapeal. • Võta eelnevalt rühmajuhiga ühendust.• Valikut tehes uuri, kas koolitusfirma pakub ka võimalust vaba aja täitmiseks: eestikeelseid ekskursioone, sporti, tegelemist huvialadega.• Professionaalne koolitusreisi korraldaja pakub üllatussihtkohti, mida reisibürood ei paku.Programm on omanäoline.• Kui puhkusereisil oled üksi või koos perega, siis seminarirühm teeb enamasti kõike koos ja ka vaba aja sisustamisel ollakse meeskondlikud.• Seminar väljaspool igapäevast tuttavat ja turvalist keskkonda on tulemuslik ning annab võimaluse käsitleda õpitavat teemat põhjalikumalt.• Kontrolli, kas teema sobib sinu ettevõtte koolitusvajadusega.• Hinda, kas sihtkoht on sinu jaoks piisavalt atraktiivne.

Allikas: Inno Joonas, ATP Koolituse juht

Katastroofijärgne Tai Kuningriik taas populaarne

KonverentsipakettE–P 525 krHinnas sisaldub:majutamine kahekohalises toas üheks ööksujula, saunade ja jõusaali kasutamine hommikulhommikusöök rikkalikus Rootsi lauaslõunasöök buffet-lauas2 lõõgastavat protseduuri1 kohvipausseminariruumi kasutamine vabapääse ööklubisse ComebackPakett kehtib 1.03-1.12.2005

ATP koolitusel osalejad Robinsonisaarel vihma nõidumas. Meeskonnaharjutus. Fotod: ATP Koolitus

Meeskonnatreeningu juurde kuu-lub ka tõukude söömine.

Koolitusreis Tai kuningriiki kannab pealkirja “Kuidas päris kaptenid mees-konda loovad?”.

See kursus on valminud ühe uuri-muse tulemusena, kus uuriti laeva- ja lennukimeeskondade kaptenite ko-gemusi meeskondade tekitamisel ja juhtimisel.

Koolitus peaks andma vastuse küsimustele, kuidas toimivad mees-

konnad kriisiolukordades ning kuidas juhitakse meeskondi täieliku koostöö eesmärgil.

Miks peaks meeskonnatööd õppi-ma aga ligi 30 000 krooni eest Tais ja mitte näiteks kodusel Ruhnu saarel või hoopis kusagil koolituskeskuses?

“Mul on enda tuttavate hulgaski palju neid, kes ütlevad, et teame küll, see on maksusoodustus, no mida sa räägid,” naerab Joonas. “Siis tulevad reisile ja teevad suured silmad, et me õpime ka, ohoo.” ATP Koolituse juht ütleb, et praegu ei ole neil võimalik teha lihtsalt reisi koolituse nime all, sest sel juhul inimesed ei tuleks. Väga suurt tähelepanu pööratakse koolituse pealkirjale ja muidugi tõmbab reisi sihtpunkt.

ATP Koolitus on välisseminarideks väljatöötanud oma õppeformaadi. 90% koolitusest on praktiline töö, üle-jäänu on akadeemilises vormis.

Algus on Bangkokis, kus toimuvad loengud sealses konverentsikeskuses. Edasi viib tee Pattayale, kus sooja merevee ja päikese käes jätkatakse õpinguid.

“Näiteks Otepäält on iga hetk võimalik ära tulla, kui meeskond ei meeldi. Taist te tagasi ei saa. Kui oled läinud tülli oma meeskonnaga, pead suutma neid tülisid lahendada,” sel-gitab Joonas.

Meeskonnatreening Tai Kuningrii-gis toimub avatud rühmale, mis tä-hendab, et tavaliselt on ühel reisil üks, vahel kaks-kolm ühe firma töötajat.

Enamuses on tegu ettevõtte osa-konnajuhatajate, allüksuse juhtide või ka väikefirmade omanikega. Valdava osa moodustavadki väikeettevõtete töötajad.

Suurfirmadel on tavaliselt loodud

oma kontsernisisene koolitussüs-teem.

“Kui tööandja leiab, et selline koo-litus on kasulik, siis ta selle ka valib. Saadetakse ka preemiaks seminarile. Tagasi tulles inimene tuleb ja õitseb ja räägib teistele ja teised hakkavad ka selle nimel töötama, et äkki nad saavad ka. Kui tööandja ei saa palka nii kõrgele tõsta, kui töötaja sooviks, on motivatsiooniks koolitus ja selle juurde ka väike puhkus,” avab Joonas. “Meil on ettevõtteid, kust igal aastal saadetakse keegi. 80% meie klienti-dest on püsikliendid.”

Peale videotreeningute ja ekskur-sioonide, näiteks Kwai jõel, on Tai Kuningriigi koolitusreisi tõmbenumb-riks päev inimasustuseta saarel, kus toimub robinsonimäng.

“See on selline lõbu, et inimesed unustavad end täielikult,” on Joonas vaimustunud. “Pärast videost vaadates vangutavad päid ja küsivad, kas nad tõesti on sellised.” Sooja päikese käes liival harjutusi tehes avaneb inimene täiesti. Robinsonimäng aitab avas-tada piire. Kas või seda, kas ennast ületatakse ja kus ennast ületatakse, kas saadakse aru, et tegelikult ollakse suuteline väga paljuks rohkemaks, kui tegelikult tehakse.

“Kas ma suudan süüa putukaid, mis selles kultuuris on täiesti normaalne? Meil on Robinsoni lõuna, kus paku-takse prussakaid ja usse. Suudame küll süüa, kui mõtleme, et meeskon-na ühise tulemuse eesmärgi nimel on seda vaja teha,” kirjeldab Joonas. Ta jutustab loo rühmas olnud vanemast naisest, kes ei osanud ujuda. Treener tahtis näha, mis juhtub, kui paat ran-da ei lähe, kuid ülesande tarvis oli vaja saarele jõuda.

“Ülejäänud meeskonna liikmed la-sid tal käed oma õlgadele panna, talle pandi päästevest ümber ja ta käis seal saarel ära. Meeskond hakkas eesmär-gi nimel tööle,” meenutab Joonas.

Teine lugu tõestab, et meeskonnas toimib tõde: kui oled sees, siis sees ja kui väljas, siis väljas.

“Kord tuli rühma samast ettevõt-test üks armunud paar. Nad tulid koolituse pärast, aga ka lihtsalt selle-pärast, et saaks koos olla. Mida tegi grupp? Pärast seda, kui noored kogu aeg suud pidi koos olid, tegi meeskond otsuse, et nad kas tulevad koolituse-le ja osalevad grupitöös normaalselt isiklikku elu kaasa toomata nagu or-ganisatsioonis või lähevad kõrvale. Ja nad läksidki,” räägib Joonas.

Tema sõnul enamik inimesi soovib ikka rühma töös osaleda ja neilegi, kes algul on eemale hoidnud, on reisi lõpuks üht-teist külge jäänud.

Tänapäeva stressirohkes maailmas kaalub ATP Koolitus lisaks meeskonna-treeningule Taisse viia ka stressiga toimetuleku koolituse.

“Praegu suudame me stressiga veel kuidagi toime tulla, kuid varsti on see suureks probleemiks. Tööstress organisatsioonis kandub koju kaasa,” põhjendab Joonas tulevikuplaane.

Lisaks on 2006. aasta programmi lisandumas uus sihtpunkt Madeira. “Leidsime sealt sellise partneri, kellel on koolituseks vajalik instrumentaa-rium olemas. Saab teha seiklushar-jutusteks ronimisi üle kärestiku ja rafting’ut. Provotseerime kriisiolukor-ra ja vaatame, mida inimene tegema hakkab. Organisatsioonis on ju samuti tõusud ja mõõnad. Vaatame, kas orga-nisatsiooni liige läheb selle mõõnaga kaasa,” avab Joonas tulevikuplaane.


Käesoleval aastal on konverentsiturismi arendamiseks kavas asutada Eesti Konve-rentsibüroo, millest peaks saama Eesti keskne konverentsi-turismi koordinaator.


“Eesti Konverentsibüroo hakkab toetama ja vahendama siinsete konverentsikeskuste, majutusasutuste, konverentsi-korraldusfirmade, samuti res-toranide, transpordifirmade ja meelelahutuskeskuste te-gevust,” avas Eesti Konve-rentsibüroo projektijuht Tanel Sepp. “See peaks kujunema esimeseks instantsiks, kuhu välisriigis asuv konverentsi-korraldaja, ettevõte, assot-siatsioon, reisikorraldaja või üritusturundusfirma pöördub, et siinsete võimalustega objek-tiivselt tutvuda.”

Hetkel on Sepa sõnul konk-reetsetest kuupäevadest ja ko-hast, kus üle-eestiline konve-rentsibüroo tegutsema hakkab, vara rääkida, kuna asi on veel täpselt paika panemata. Igal juhul peaks konverentsibüroo uksed avama veel sel aastal.

Konverentsituru jõulisemaks hõivamiseks luuakse Eesti Konverentsibüroo

Oma konverentsibüroo on senini olemas Tallinnas ja Pär-nus, Tartus on see loomisel.

Tallinna ettevõtlusameti turismiosakonna konverent-siturismi peaspetsialist Meeli Jaaksoo peabki konverent-siturismi valdkonnas läinud aasta üheks olulisemaks tule-museks seda, et Tallinna tu-rismiosakonna ingliskeelsele nimetusele Tallinn City Tou-rist Office lisandus sõnapaar Convention Bureau. “Rahvus-vahelisel konverentsiturul on convention bureau tuntud kui mittetulunduslik ja erapoole-tu one-stop-shop, mis tegutseb avaliku ja konverentsisektori ning sellega seotud teenindus-sektori ühise eesmärgi nimel võita linna rohkem üritusi,” selgitas ta. “Convention Bureau on märk sihtkoha kvaliteedist ja usaldusväärsusest. Sellega anname ürituse korraldajate-le selge signaali Tallinna kui konverentsilinna valmisolekust tugevdada oma positsiooni rah-vusvahelisel turul.”

Pärnu asutas oma konve-rentsibüroo samuti eelmisel aastal. Selles on linna kõrval osalisteks ka ettevõtjad. Ühes-koos tahetakse välja töötada strateegia järgnevateks aas-tateks ja uurida turgu. “Meie kogemused rahvusvahelisel

tasandil Euroopa Konverent-silinnade Liidu liikmena näi-tavad seda, et parem tulemus saavutatakse, kui müüakse kohta kui tervikut, mitte üksi-kuid üritusi või konverentsisaa-le. Pärnu Konverentsibüroost saab esimene partner konve-rentsikorraldajale, kes soovib korraldada üritust Pärnus, aga ka koostööpartner Tallinnale ja Tartule,” ütles Pärnu abilinna-pea Riina Müürsepp. Hetkel on aga raske öelda näiteks sedagi, kui palju konverentsituriste läinud aastal suvepealinna külastas. “Pärnu Konverent-sibüroo üheks ülesandeks on ka konverentsialase statistika kogumine ja analüüsimine,” lisas Pärnu Konverentsibüroo juhataja Viivika Orula.

Tartu linngi on turismi-valdkonnas oma üheks prio-riteediks seadnud just kon-verentsiturismi arendamise. Abilinnapea Sven Illing ütles, et selle aasta esimeses kvartalis luuakse sihtasutuse Tartumaa Turism juurde Tartu Konve-rentsibüroo. “Selleks alustab SA Tartumaa Turism juures märtsis tööd turismikonsul-tant, kelle tööülesandeks ongi konverentsiturismialase koos-töö koordineerimine ja selle-alane turundustegevus Tartus,” selgitas Illing.

Üritused lähevad väiksemaks ja lühemaks� Konverentside korraldajad otsivad terviklikult lahenda-tud keskkonda, mis tähendab integreeritud infrastruktuu-ri kvaliteetse transpordiga, omanäolisi kohtumiskohti, majutust, restorane ja vaa-tamisväärsusi.

Iseloomulikuks suunaks on see, et konverentsid on lühemad, väiksemad ja toi-muvad tihedamini, teemade valik on suurem ja tähelepa-nu keskendub sõnumile. Kon-verentside planeerimine lü-heneb, väheneb personaalne lähenemine ja konverentsid muutuvad paindlikumaks. Muutuvad lennufirmade tee-nused ja hinnad, suureneb turvalisus ja ohutus.

2003. aastal tehtud EIBTM/IMEX uuringust sel-gub, et tuleviku sihtmaadest nähakse esikohal Horvaa-tiat, teisena Lätit ja Eesti on kolmandal kohal, talle järgneb Island. Linnadest on esikohal oleva Peterburi järel märgitud Tallinna ja seejärel Riiat.

Belgia firma Meeting Trend 04 reastab tulevi-kulinnad professionaalsete üritustekorraldajate (PCO) arvamuse põhjal järgmiselt: Varssavi, Budapest, Brüssel, Praha, Ljubljana ja kuuenda-na tuleb Tallinn. Äripäev

Eesti Konverentsibüroo projektijuht Tanel Sepp. Foto: Indrek Susi

õnnestunudüritused.

Veel üks hea põhjus olla Estraveli klient...

Kas teadsid, et Baltimaade suurim reisibüroo Estravel on ühtlasi ka suurim Eesti-siseste ärireisiteenuste pak-kuja firmadele ja riigiasutustele? Estravel korraldab igal aastal sadu õnnestunud väljasõidukoosolekuid, nõupidamisi, konverentse ja firmade siseüritusi eri-nevates Eesti paikades. Eesti on täis toredaid kohti ja võimalusi. Estravel teab neid kõiki. Ja mitte ainult ei tea, vaid on igal pool kokku leppinud soodsad lepin-gulised hulgihinnad, et Sinu firma saaks Estraveli kaudu topeltkasu. Esiteks hoiad kokku oma kallist aega. Teiseks saad organiseerimistöö ja teenused soodushinnaga. Kas poleks tore, kui kõik äriasjad sama lihtsalt käiksid?

Estraveli konverentsiosakond 6 266 384,[email protected] • www.estravel.ee


toimetaja Christel Karits tel 667 0218, e-post [email protected]

Juhid ja ettevõtjad reisivad ning õpivad ühekorragaPingviinide “etendused” on üheks suurimaks elamuseks, mida Antarktikast kaasa tuua. Fotod: Tiit Tammemägi

Pingviinide ainus vaenlane leopardhüljes murrab vaid siis, kui kõht on tühi.

“Juhid, kelle kasuta-da on tihti suured

finantsid, võivad mõtte-tuid asju püsti pannes keskkonnale õige palju halba teha. Üks juht, kes on aga Antarktikas käi-nud ja näinud, kui paljust ollakse valmis loobuma, et loodust hoida, saab sellest ehk õppetunni.

Tiit Tammemägi, EMI EWT juhataja

Hiina – üle ootuste asjalik reis

Kui ettevõtjal on tahe ja piisavalt raha, võib ta õppida kõigest ja kõikjal. Kas või osaleda pingviinide ellujäämiskursustel Antarktikas.


“See on omaette vaatepilt, kuidas tuhanded pingviinid ringi paterdavad ja nagu del-fiinid vee kohal lendavad,” jagab EMI EWT juhataja Tiit Tammemägi muljeid nende firma korraldatud esimeselt Antarktika-reisilt. “Kuidas nad oma kümnepäevasele toidu-retkele asuvad ja esimesena ei taha keegi vette minna. Kõik ootavad kaldal ja kui esimest ei tule, lükatakse keegi ette. Aga lükatakse seepärast, et vees võib varitseda pingvii-nide ainukene sööjavaenla-ne – leopardhüljes.” Tamme-mägi räägib pikalt Antarktika võludest, sealse rikkumata looduse väärtusest ja elu õpet-likkusest. “Näiteks see, kuidas loomaliigid suudavad kenasti üksteise kõrval olla ja et ini-mesele omast agressiivsust pole olemaski. Süüakse siis, kui kõht on tühi, aga mitte lihtsalt see-pärast, et ma tulen sulle nüüd kallale,” räägib ta.

EMI EWT esmapilgul eks-klusiivse meelelahutusena näi-vad reisid kaugetesse maadesse õpetavad palju rohkem, kui alguses tunduda võib. Igale rei-sile eelneb kuid kestev etteval-mistus. Osalejad saavad juba enne sõitu mahuka materjali, milles tutvustatakse sihtmaa loodust, inimesi, majandust ja ettevõtlust. Saadav kasu on seda suurem, mida rohkem on eelnevalt infot talletatud.

Antarktika-retk on 16 aastat turul olnud firma viimane suur saavutus. Alustati aga, nagu taasiseseisvumise algaastatel ikka, lähinaabritest Soomest ja Rootsist. “Tol ajal olid inimesed

nagu liikuma pääsenud keva-dised vasikad. Nad topiti laeva ja loeti natuke loenguid,” mee-nutab Tiit Tammemägi ühek-sakümnendate algusaastaid. “Midagi taolist ei tahtnud me teha. Mõtlesime, et hea küll, võtame konverentsivaguni ja sõidame läbi Skandinaavia. Vaatame seda ilu, peame loen-guid ja arutame, kuidas teised elavad.” Mõningased arvutu-sed tõid aga pilvist maa peale, sest ainuüksi konverentsivagu-ni üürimine maksnuks 80 000 Soome marka, mis oli tol ajal Eesti inimeste jaoks üle mõis-tuse suur summa. “Küll panime käima Põhja-Soome minekud ja seal oleme käinud alates 1994. aasta sügisest kokku 13 kor-da,” märgib ta. Täna korraldab EMI EWT reise peaaegu igale mandrile, sihtkoha kaugusest hoolimata.

Kes käivad? “Me ei saada tõesti igale

poole kutseid. Ring on aasta-aastalt kasvanud ja suunatud ettevõtjatele ja tippjuhtidele,” tõdeb Tammemägi ja lisab, et aastas saab neilt reisipakku-mise umbes 400 inimest. Ta põhjendab kliendivalikut sel-lega, et esiteks on need reisid kallid. Näiteks läks viimane Antarktika-reis osalejale maks-ma 100 000 krooni. Seega tu-leb suur osa EMI EWT kliente Äripäeva TOP 100 ettevõtete juhtide ja tippspetsialistide hulgast, kuid on ka näiteks väi-keettevõtete omanikke. “Teine pool on see, et peame taolist reisi üheks võimaluseks juhi koolitamisel. Juhi koolitus on iselaadne, sest koolipinki on teda raske saada. Küll aga konverentsile või reisile. Kui seal maailmapilti avatakse ja nähtu üle mõtlema pannakse, siis arendatakse osalejat mär-kamatult,” selgitab ta.

Möödunud aastal osales EMI EWT korraldatud reisi-del maailma eri paikadesse ligikaudu 100 inimest. Umbes kolmandik neist olid uustulnu-kad. Enamasti ollakse aga ikka

koos sõitnud ja üksteist juba teatakse. “Meie inimesed on palju reisinud, väga asjalikud, korrektsed ja õpihimulised,” iseloomustab Tammemägi rei-siseltskonda. Tavaliselt moo-dustavad suurema osa sellest mehed, näiteks Antarktikas oli kaasas vaid üks õrnema soo esindaja. “Oma reisidel pane-me rõhku ühiskonna arengu-küsimustele, ettevõtlusele ja loomulikult väliskaubandusele ja samas ka loodushoiule,” avab EMI EWT juht. Loengud on siiski ainult sellistel sõitudel, kus ollakse paigal. Need on igasügisesed Soomes käimi-sed. “Me oleksime kurvad, kui ainult turismipool dominee-rima jääks. Aga oleks hoopis kohatu, kui sõidaksime läbi

looduskauni koha ja tõmbak-sime bussi akendele kardinad ette,” võtab Tiit Tammemägi oma firma korraldatud reiside sisu piltlikult kokku.

Tammemägi toob näiteks unikaalse ja mõtlemapaneva Islandi oma looduse, elu ja rii-gi arenguga. “Islandile oleme seitsmendat korda minemas ja grupis on inimesi, kes tulevad meiega sinna juba kolmandat korda,” räägib ta. “Kui me mõned aastat tagasi seal käi-sime, räägiti meile, et Islandi eesmärk on olla viie esimese maailma riigi hulgas. Veel hil-jaaegu sai seal näha masenda-vat vaesust ja ränka elu, kuid nüüd on riik tõepoolest tippu jõudnud. On end majandusli-kult arendanud ning samas ka rahvast tervikuna.”

Omamoodi uhked on EMI EWT inimesed oma nelja Hii-na-reisi üle. Ka sinna stardi-takse juba seitsmendat kor-da. “Olla tunnistajaks Hiina arengute juures ja selle juu-res, mida ta kogu maailma arengule võib kaasa tuua, on ääretult põnev,” ütleb Tamme-mägi. Hiinas käiakse Pekingis ja Shanghais ning samuti on Kanton oma messiga reisiprog-rammis. Sealt edasi viib tee

Macausse, Hongkongi ja Taiwa-nisse. “See on äärmiselt põnev, kuidas erinevad keskkonnad võivad avaneda. Macaus võime tunda vana hea Euroopa hõn-gu, Hongkong tuletab meelde raginal tegutsevat Ameerikat, Taiwan on veel midagi muud ja Hiina nagu Aasia, kus on väga kitsal territooriumil väga erinevad mentaliteedid koos,” iseloomustab ta. “On ka kohtu-misi ärimeestega, kuid Hiinas hakkavad tegelikud suhted muidugi väga pika vinnaga hargnema. See oleks ime, kui esimeselt kohtumiselt kohe äri-partneri või kontakti leiad.”

Logistiliselt väga põnev reis on Austraaliasse. “Käime läbi kõik olulised kohad kuni nen-de sisemaa punase südameni,” kirjeldab EMI EWT juht. “Ühelt poolt saame selle maa loodu-

sest väga võimsa ettekujutuse, samas ka tema elust ja inimes-test. Omalaadi õpetlik ja põnev on seegi, et suhteliselt väikese arvu inimestega on suudetud tohutu territoorium arendada ja majandama panna.”

Tiit Tammemägi ütleb, et nende firma on püüdnud olla omanäoline ning uute mars-ruutide ja logistikaga välja tulla. Õige pea asutakse teele Galapagose saartele ja Antark-tikasse tahetakse ka kindlasti veel minna.

Tammemägi rõhutab, et nad ei tegele millegi ainulaadsega. Reisimine ja ühtaegu kogemus-te vahetamine ning õppimine on populaarne kogu maail-mas. “Kolleege eri riikidest kohtab sõitudel palju. See pole ainult meie privileeg,” tõdeb ta.

Oli üle ootuste asjalik ja aren-dav reis. Mitte selle pärast,

et ootused oleksid madalad ol-nud, vaid selle pärast, et asjale läheneti õige nurga alt.

Kujutasin ette turismireisi õppereisi nime all, aga sain tõsiselt järele mõtlema paneva ja mitmekülgse pildi neljast Hiinast: Hiina Rahvavabarii-gist, Macaust, Hongkongist ja Taiwanist, s.o maailma lähi-tuleviku arengute tõenäolisest tõmbe- ja tõukekeskusest.

Kui te peaksite kuulama paaritunnilist loengut Hiina ajaloost, võtab võõrapäraste nimede ja daatumite rida lõ-puks haigutama. EMI EWT tegi teistmoodi. Äratas lühike-se eelseisva reisi kirjeldusega kõigepealt huvi külastatavate paikade vastu. Siis jagas osa-listele hästi ette valmistatud materjalid, kust igaüks sai leida vastused ehk rahuldada tekkinud huvi. Sellega loodi algteadmised sihtkohast juba enne reisi.

Mis ei meeldinud – ilmselt mina koos reisisõbraga palju-dele grupist, kuna tahtsime sageli oma radu tallata, mis ajas plaanid vahel natuke sas-si. Kohati oleks võinud tempo natuke kiirem olla.

Mis meeldis – grupp, kus oli piisaval määral nii õpihimu kui ka seiklusjanu. Oli neid, kellega asjalikult “Hiina asja arutada”, kui ka neid, kelle-ga nalja visata. Väga ladusalt organiseeritud. Transport, ho-tellid, grupijuhid – kõik omal kohal.

Huvitav ekstreemspordi-laadne kogemus oli ka jalgsi ja pakikandjate toel Macau-Hiina piiri ületamine, joostes võidu tuhandete pilusilmadega, kes veavad kraami “odavalt kodu-maalt” “kallile kodumaale”.

Igal juhul on niivõrd lü-hikese ajaga raske saada pa-remat ülevaadet veerandist maakerast. Teet Saarepera

Riigi Ressursside Keskuse juhataja

VANAÕUEPUHKEKESKUS

Seminarid, konverentsid koos aktiivse puhkusega

Pakume lisaks seminariruumileATV-sõitu, kanuumatka, forellipüüki, paintball’i,

jalgsimatku

Olemas kaks saalikuni 100-le

Majutus, saunad

[email protected]

52 09 751


Tänavu täitub 10 aas-tat esimese Pärnu juhtimiskonverentsi toimumisest, mis pani aluse konverentside korraldusele Eestis. Ülle Hallik Eesti Raadio

Ühel ilusal päeval 1995. aastal tuli tollane Hoiupan-ga juhatuse liige Aavo Kokk praeguse Eesti konverentside lipulaeva, Balti Juhtimiskon-verentsi juhi Toomas Tamsari juurde ja ütles, et kuule, teeme juhtimiskonverentsi. Sellise foorumi, kus Eesti tippjuhid saaksid koos käia ja arutada isekeskis nende jaoks oluliste asjade üle. Punti tulid ka Tõnis Arro ja Jaanus Pikani ning nii hakati asja mõtlema ja tegema, kuni ilmavalgust nägi esimene Pärnu juhtimiskonverents.

“See oli huvitav ja harulda-ne sündmus, mis sest, et väike, armas ja kodukootud,” mee-nutab Eesti esimest tippjuh-tide kokkusaamist toona ASi Põltsamaa Felix tegevdirektori ja nüüd Felixi Fenno-Balticu divisjoni arendusjuhi ametit pidav Andres Koern.

Tema sõnul oli see suure tähtsusega algus, millest are-nes välja oluline institutsioon Eesti ärimaastikul.

Eriti eredalt on Koernile sel-lest konverentsist meelde jää-nud professor Charles Handy esinemine, mis oli tema hin-nangul üks kümnendi pari-maid, õigel ajal õiges kohas. Kohalikud esinejad võisid küll olla väga tublid, kuid neil ei saanud olla seda kogemuste pa-gasit, mis maailma ühel tuntui-mal äri- ja sotsiaalfilosoofil.

Juhtimisguru professio-naalsuse näitena toob Andres Koern pildi, mis talle avanes ruumis, kus Handy oma ette-kande pidi pidama.

Esimese kuulajana loengu-ruumi jõudnud Koern leidis eest professori, kes abikaasa peal testis ruumi akustikat ning seda, kas pabertahvlile kirjutatu ikka iga osalise silma paistab. Samas jõudsid koha-likud esinejad publiku ette täpselt väljakuulutatud ajaks või veidikene hiljem. “Täna-seks on tase oluliselt tõusnud,” tõdeb ta.

Tippjuhtidele suunatud kon-verentsi ideega välja tulnud Aavo Kokk ütleb, et mõte sün-dis sellest, et ettevõtmine liht-salt meeldis loojatele.

Toomas Tamsar lisab, et kindlasti ei olnud neil mõttes äri rajada. Konverentsifirma sündis praktikute kogunemise loogilise jätkuna, sest oli va-jadus luua meeskond, kes asja organiseeriks.

“Tookord ei teadnud meist keegi, kuidas peaks konverent-

Eesti konverentside lend eilsest homsesse

si tehnilist poolt korraldama,” meenutab Aavo Kokk ja tunnis-tab, et ilma Frensi abita poleks nad suutnud hakkama saada.

Suvepealinna valisid kon-verentsikorraldajad välja ees-märgiga viia tippjuhid Tallin-nast eemale, et pakkuda neile võimalust igapäevarutiinist korraks välja astuda. Samuti selleks, et keegi ei saaks et-tekannete vaheajal kontorisse tormata.

Toomas Tamsar avab, et eks algul olnud rohkem kobamist ja tagasihoidlikumad mõõt-med. Kui esimesel konverent-sil käis veidi üle 200 tippjuhi, siis aastatega kasvas see arv kiiresti, jõudis 600 peale ning on praeguseks jäänud poole tuhande kanti.

Mõne aastaga jõudsid Pärnu Konverentsid selleni, et võisid häbenemata võtta kasutusele slogan’i “Kõik on kohal”. Vähe on Eestis tippjuhte, kes pole Pärnu konverentsidest osa võt-nud.

Eesti Konverentsikeskus oli järgmine, mis turul tühja ruu-mi märgates Pärnu Konverent-side kõrvale astus.

Urmas Kõiv ja Margus Hunt alustasid sellest, et lõid 1997. aastal Turunduskeskuse, mis korraldas arendavaid sündmusi kahes valdkonnas. Turundus-valdkonnas korraldati kon-verentse, seminare, koolitusi ja uuringuid ning anti välja turundus-, müügi- ja reklaami-ajakirja Strateegia. Müügijuh-timise valdkonnas korraldati seminare ja koolitusi ning loodi Müügimeistrite Klubi.

Aastate jooksul toimunud arengus peab Urmas Kõiv tähtsaimaks kasvanud pro-fessionaalsust, mis omakorda on suurendanud välisesinejate usaldust Eestis toimuva vastu, nii et nad ise on huvitatud siia tulemisest; üks esineja viib tih-ti suhete loomiseni järgmisega. Professionaalsust näitab samuti oskus keerukatest olukordadest mängeldes välja tulla.

Kõiv meenutab aastatetagust juhust, kus Londonist kutsutud esineja hakkas viimasel minu-til üsna kummalisi vabandusi ettekäändeks tooma, miks ta kohale tulla ei saa. Korraldajad pakkusid talle seepeale esine-miseks kohe videokonverentsi. Ilmselt üsna üllatava tehnilise lahenduse väljakäimisel ei osanud esineja enam keelduda ning asi saigi paaritunnise or-ganiseerimise ja Elioni abiga teoks. Konverentsil osalejatel oli sellist ettekannet ehk hu-vitavamgi jälgida, too esineja pidi aga Londonis konverent-sipaigale jõudmiseks kindlasti rohkem aega kulutama, kui oleks võtnud lennureis Tallin-na. “Loomulikult kaotas selline inimene meie silmis usalduse,” lisab Kõiv lõpetuseks.

Praeguseks on Eestist saa-nud kõrge konverentsikultuuri-ga maa ning “perifeeriasuhtu-mist” välismaalaste seas enam naljalt ei kohta. Urmas Kõivu sõnul on nad kiitnud nii lau-lupeolikku rahvarohkust kui ka huvitavamaid ettekandeid. Omal maal on konverentsidel kohatud igavaid euroametnik-ke, ühenäolisi hotelle ja ümarat juttu.

Uus aastatuhat tõi uued tegijad.

Esimene Äripäeva konve-rents toimus tegelikult juba 1999. aastal Äripäeva 10. aas-tapäeva tähistamiseks.

“Kuna konverents “Äriplaan 2000” oli edukas, tekkis mõte hakatagi konverentsiturul te-gutsema,” meenutab Äripäeva seminaride ja konverentside

osakonna juht Ingrid Sieberk. Esimene seminar “Kuidas et-tevõtja internetist kasu saab?” toimus järgmise aasta kevadel. 2000. aasta sügisel alustas Äri-päevas juba eraldi seminaride ja konverentside osakond.

Äripäeva seminaride pro-jekti käivitaja, arendusdirektor Mari Kõlli räägib konverentside korralduse ajendist:

“Konverentsil käies sain ja saan ma enamasti häid ideid, mõte hakkab jooksma ja nii näen oma töös äkki võimalu-si, mis mulle kontorilaua taga pähe ei tulnud. Seda head tunnet ja võimalust tahtsin ma jagada ka teistele.”

Nii püstitatigi eesmärk – Äripäeva seminaril või kon-verentsil osaleja peab leidma ürituselt vähemalt kaks head

ideed, mida lähema paari nä-dala jooksul ellu viia või edasi arendada.

Mõtet konverentse ja semi-nare korraldama hakata tõukas tagant ka esimese, tegelikult juhuslikust ideest sündinud juubelikonverentsi õnnestu-mine.

Oma eeliseks konkurentide ees peab Ingrid Sieberk suurt meeskonda.

“Suurte projektide puhul on toimetusest kaasatud 40–50 töötajat,” selgitab ta, lisades, et abiks on inimesi juhtkonnast ja ajakirjanike seast. Ka kõi-ge väiksema koolituse puhul löövad kaasa kujundus- ja te-lefonimüügiosakond, keele- ja fototoimetus.

Tallinna Konverentsid la-sid oma esimese pääsukese

lendu päeval, mis sööbis kogu maailma mällu. Tõsi, hoopis teisel põhjusel – tegemist oli 11. septembriga 2001. Eks ku-lunud kohvipausid Viru hotelli kogunenud personalijuhtidelgi fuajees CNNi jälgimisele.

“Meil polnud mõtet teha Eesti kolmandat juhtimiskon-verentsi,” meenutab turuletu-lekut Tallinna Konverentside direktriss Ülla Mägi.

Algusest peale on Tallinna Konverentsid püüelnud in-tiimsema õhkkonna ja sõbra-liku tunde tekitamise poole. Tallinna Konverentside üks eripära on seegi, et võtmepo-sitsioonidel on ainult naised. “See pole kindlasti taotluslik,” lausub Mägi. Lihtsalt seni on konkursisõelal osutunud tuge-vamateks naised.

Esimesed piloodidEesti konverentsi turule Pärnu Juhtimiskonverentsiga aluse panijad.

Aavo Kokk

Toomas Tamsar

Esimese Pärnu juhtimiskonverentsi vastuvõtt. Kõnet pidamas toonane Pärnu linnapea Väino Linde. Foto: Pärnu Konverentsid


Tõnis Arro

Jaanus Pikani

� Tänased konverentsituru liidrid tõdevad, et siiani on Eestis puudu korralikest konve-rentsikeskustest, kus töötaksid ka vastava väljaõppe saanud inimesed. Samuti on kehvad lood teabe vahetamisega, puu-dub keskne asutus, kuhu kogu informatsioon turul toimuvast koonduks.

Konverentsituru tulevikku vaadates möönab Eesti Konve-rentsikeskuse juht Urmas Kõiv, et Eestis puudub siiani korralik arengukeskus. See võiks sarna-neda 2007. aastal Tartus ava-tava AHHAA keskusega, kuid 50 korda suurem ja 100 korda mitmekülgsem.

“Eesti praeguste konverent-siruumide funktsionaalsus te-kitab külastajatele kaelaradi-kuliidi, pakutav toit maohaa-vad, valgustus lühinägelikkuse ning kogu teenindus jätab tunde, nagu oleksid sattunud lasteaeda – kõik teevad midagi

Konverentsiturul napib korralikke keskusi ja puudub koordinaator

asjaliku näoga, kuigi ei oska eriti hästi,” võtab ta kokku konverentsiruumide hetkeolu-korra Eestis.

Tallinna Konverentside di-rektriss Ülla Mägi leiab, et kindlasti vajaks tulevikus la-hendamist praegu tihti et-tetulev olukord, kus samale sihtgrupile toimuvad samad üritused samal ajal.

Ta tõi näiteks, et kolm suurt raamatupidajatele suunatud konverentsi jäävad ajavahe-mikku 29. märts kuni 14. ap-rill, isegi toimumispaik on sama – Viru konverentsikeskus. “Muidugi võidab sellest klient,” möönab ta. Hinnad lastakse alla ja lõpptulemusena jagatak-se osavõtjad omavahel ära.

Kui sama temaatikaga suur-konverentse korraldada haju-samalt, võib aga sama klient vabalt mitut samateemalist konverentsi külastada.

Tulevikku vaadates paistab

konverentsikorraldajatele, et edasine areng kulgeb kahes suunas.

Üks osa konverentsikorral-dajaid pakub osalejaile eelkõi-ge professionaalse enesetäien-duse võimalust, kuhu juurde kuulub suhtlemine veidi vaba-mas õhkkonnas.

Teine suund panustab aga paljuski erialasele enesetäien-damisele veidi meelelahutusli-kumal viisil. Ülle Hallik

“See oli huvitav ja harul-dane sündmus, mis

sest, et väike, armas ja kodukootud. Andres Koern,ASi Felix Fenno-Balticu divisjoni arendusjuhtmeenutab Eesti esimest tippjuhtide kokkusaamist

Eesti esimesel tippjuhtide kokku-saamisel osalenud toonane ASi Põltsamaa Felix tegevdirektor Andres Koern.

Esimese välisesineja Charles Handy ettekannet peavad kuulajad siiani üheks kümnendi parimaks.

Fotod: Pärnu Konverentsid

“ Eesti praeguste konverentsiruumide

funktsionaalsus tekitab külastajatele kaelaradiku-liidi, pakutav toit maohaa-vad, valgustus lühinägelik-kuse ning kogu teenindus jätab tunde, nagu oleksid sattunud lasteaeda.

Urmas Kõiv, Eesti Konverentsi-keskuse juht

konverentsiturismtoimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] Äripäev 9. märts 2005

��

��

��

��

��

��

� Tele2 Eesti ASi juhatuse esi-mees Üllar Jaaksoo reeglina konverentsidel ei käi, kuna tema arvates on need liialt oletuslikku laadi ja ei kajasta tegelikkuses toimuvat piisaval määral.

Jaaksoo sõnul on tema jaoks üldreegliks, et konverentsidel ta ei käi. “Erandid tagavad siiski mõistliku käimise ja välistavad eituse puudumise korral lauskonverentsturismi,” selgitab Jaaksoo. “Igas osa-konnas oleme paar erandit teinud ja käinud tugeva prak-tilise poolega ja kohaliku tegi-jate esindatusega seminaridel.” Jaaksoo ütleb, et ka välismaal ei ole ta ühelgi konverentsil, näitusel või seminaril käi-nud juba ligemale neli aastat. “Ülevaate saamiseks tegijatest sai osaletud ühel päeva Riia linnas telekommunikatsiooni-seminaril,” räägib Jaaksoo. “Konverentsid on minu arvates väga sageli liialt oletuslikku laadi, pahatihti oletatakse neis tulevikku, samas kui seda saaks tunduvalt paremini ja efektiivsemalt käega katsuda, osaledes klienditeeninduses. Ja kuna kohal pole tarbijaid, on lähiajalugu korduvalt näida-nud neil käsitletud mulle, nagu WAP, m-äri, e-äri ja 3G.”

Jaaksoo ütleb, et arengutega kursis olemiseks eeldab tema ettevõte eelkõige head koos-tööd tehnoloogia tarnijatega, kogemustega uuringufirmade

Alanud on aasta äri tegevuse aktiiv-periood igasugu kliendiürituste, konve-rentside ja vastuvõttu-dega. See on igale ju-hile suurepärane aeg oma tutvuste võrgu värskendamiseks ja laiendamiseks.

Maive [email protected]

Tutvuse pinnalt võrsub usal-dus, tekivad koostöövõima-lused ja kasvab äri. Paljude inimeste jaoks on võõraid täis ruumi siseneminegi juba eba-meeldiv, rääkimata siis veel võ-hivõõrastele ligi astumisest ja tutvuse loomisest. Suhtlemis-vilumus tuleb praktiseerides, alljärgnevalt mõned soovitu-sed, kuidas end ette valmistada ja millele kohapeal tähelepanu pöörata.

Enne minekutKutsetega ürituse puhul teata aegsasti oma osavõtust. Varu endale aega kohalejõudmiseks, et ei peaks näiteks parkimisko-ha otsimise tõttu piinlikult hi-linema. Tee kindlaks, mis tase-mel vastuvõtu või üritusega on tegu ja riietu vastavalt. Kui oled n-ö alariietatud (underdressed), võid mõjuda ebaprofessionaal-selt, kui üleehitud, eneseimet-leja või algajana. Naistel on eraldi teemaks jalanõud – eriti kui televisioon või fotograafid kohal, tasub saapad kingade vastu vahetada.

Et vastuvõtul kulutatud aeg läheks ka professionaalses mõt-tes asja ette, tasub läbi mõelda, kes tõenäoliselt osalevad ja teha endale eelnevalt väike sõja plaan. Kui on kavas tervitus-napsi nautida, tuleks auto koju jätta. Visiitkaardid tasub panna

Tele2 Eesti ASi juhatuse esimees Üllar Jaaksoo käib konverentsidel väga harva. Foto: Andras Kralla

Konverentsid on liialt oletuslikku laadiuuringutega tutvumist ja kind-lasti ka klienditeenindusest tulenevat vahetut kontakti. “Konverentside mõju all on paraku oht sattuda üldvoolu-lahenduste teele,” usub Jaak-soo. “Tele2 tahab kindlalt säilitada oma julgust teha asju teistmoodi kui teised.”

Sotsiaalset suhtlemist ja kohtumisi tippjuhtide tasandil peab Jaaksoo aga siiski äärmi-selt vajalikuks. “Konverentsid on selleks küll üsna hea koht, aga ka erialaliitudes ja erine-vatel kliendi- ning kultuuri-üritustel on seda võimalik teha vägagi edukalt,” leiab ta. “Veelgi lihtsam variant selleks on kohtuda kasvõi näiteks üks-teisel külas käies.”

Jaaksoo sõnul on nende ettevõttes väga oluline osa ka meeskonna ja müügiinimeste treeningul. “Meeskonnakoo-litust oleme üpris sageli kor-raldanud,” räägib ta. “Müügi- ja teeninduskoolitust samuti, kuna pea pooled töötajad on meie enda müügiesinduste inimesed.” Ketlin Priilinn

Vastuvõttudel käimisest hästi ligipääsetavasse kohta, et ei peaks nende leidmiseks tervet ridiküli või taskuid pa-hupidi pöörama.

Vastuvõtule sisenemineKohale jõudes on viisakas võõrustajaid tervitada. Kui te pole varem isiklikult kohtu-nud, tuleks end ka tutvustada. Seejärel on kaval luua endale ruumist ülevaade, et otsusta-da, kust ja mis järjekorras oma sõjaplaani realiseerima hakata. Näiteks ei tasu liikuda koos massiga toidulaua äärde, et siis hulk aega järjekorras seis-ta. Parem kasutada aega ringi-liikumiseks ning võtta suupiste siis, kui järjekord hajunud.

Suhtevõrgu arendamineKui tuttavad tervitatud ja tut-vused värskendatud, tuleks kindlasti uute kontaktide loo-misele mõelda. Parimad relvad inimesele lähenemiseks on tea-dagi naeratus ja pilkkontakt. Tundub küll elementaarne, aga tegelikuks kontakti saamiseks tuleks ikka end ka tutvustada ja teise inimese nimi meelde jätta. Tegelikus elus kipub see etapp teinekord vahele jääma ja siis juhtubki nii, et oled inimesega juba mitmetel kon-verentsidel või vastuvõttudel vestelnud, aga tuttavaks polegi saanud ja siis on juba ebamu-gav küsida.

Hea on kasutada n-ö sõbra süsteemi. Kui oled tulnud üksi, võid mõnel tuttaval inimesel paluda end teistele tutvustada või liikuda esimesi kontakte otsides ringi koos temaga. Kui tahad rääkida kellegagi, kes juba on vestlusringis, siis vaata, kas nad on avatud või suletud poosis. Kui ring on suletud, ei sobi juurde trügida, kui aga kaks inimest seisavad näiteks avatud kolmnurgana, on neile võimalik läheneda.

Veekindlate vestluse alusta-

mise teemadena võib kasuta-da tähelepanekuid ruumi või programmi kohta, positiivse sisuga kommentaare toidu, teeninduse või muusika kohta, asjakohaseid küsimusi vestlus-kaaslase tegevusala ja võõrus-tajatega seotuse kohta, küsi-musi, kuidas üritus või mõni esineja meeldis.

Vestluskaaslasele tuleb kin-kida oma täielik tähelepanu ja kuulata aktiivselt. Vestlus-partner, kel silmad uue suhtlus-objekti otsinguil ringi vilavad, ei jäta endast positiivset muljet. Samas ole ettevaatlik, et mõni vagun sulle end nii külge ei haagi, et teistega suhelda enam ei saagi.

Kui oled niiviisi juba mõne tüütu kodaniku lõksu püütud, siis leia viisakas vabandus vestluse lõpetamiseks ja mine edasi.

Samas tuleks rõhutada, et ka vestlus meeldiva inimesega vajab lõpetamist ehk siis neid viisakusvormeleid, millega on kombeks suhtlusakt sulgeda. Vestluspartner tunneb end ebamugavalt, kui lased poole lause pealt oma tähelepanu mujale vedada. Kindlasti peaks hoiduma maitsetutest nalja-dest, virisemisest ja üleliigsest alkoholist.

Ära minnesVastuvõtult lahkudes tuleks võõrustajaid tänada, kui just pole tegu näiteks konverentsi õhtuse üritusega, kus seda ei oodata. Saadud nimekaardid tasub selekteerida, kõik ei ole ilmselt edaspidises töös väär-tuslikud kontaktid.

Lisan lõpetuseks ühelt vas-tuvõttudel käitumist treeninud seminarilt üles nopitud tarku-setera: “Vastuvõtult lahkudes mäleta, kellega tulid.” Soovi-tuse andis noor meesterahvas ja ütles, et see pidi olema elust enesest.

Repro Bidstrupi karikatuurist.

��

��

��


toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected]

Tel 654 2001, faks 677 9845Sütiste tee 21, ruum 238

[email protected]

Hiina, Hongkong, Macao, TaiwanHiina, Hongkong, Macao, Taiwan6. - 21. oktoober

REISIKAVA 2005:REISIKAVA 2005:

31. märts - 15. aprillLõuna-Ameerika: Ecuador ja GalapagosLõuna-Ameerika: Ecuador ja Galapagos

Island ja GröönimaaIsland ja Gröönimaa14. - 22. juuli

Ukraina Vahemerekruiis Austraalia Antarktikaettevalmistamisel: (sept.),

(okt.), (nov.), (dets.)

Ukraina Vahemerekruiis Austraalia Antarktika

Veel mõni aasta taga-si olid laeval peetavad konverentsid popu-laarsed, sest tegemist oli eestlaste jaoks uudse teenusega. Nüüd tõdevad laeva-firmad, et Eesti ette-võtted ei ole võrreldes teiste Põhjamaade firmadega kuigi aktiiv-sed oma üritusi merel pidama.

Tiina Kolk [email protected]

“Võrreldes Põhjamaade fir-madega ei ole Eesti ettevõtted nii aktiivsed konverentsireise laevadel korraldama,” täheldab Tallink Grupp ASi tootejuht Aarne Pikk.

Leige huvi ühe põhjusena toob ta välja asjaolu, et meie asutuste juhid ei ole lihtsalt selle peale tulnud, et tavapä-raste hotellide, mõisate, SPAde kõrval võib nõupidamisi korral-dada ka merel.

Hermann Reiside turundus-juht Hiie Aru nendib aga, et huvi konverentside ja koolitus-te korraldamise vastu laevadel on hoopis vähenemas.

“Veel viis aastat tagasi oli konverents laeval üsna po-pulaarne, kuna tegemist oli uudse teenusega ja sel ajal oli valikuvariante konverentsi kor-raldamiseks vähem. Täna on lisandunud palju uusi ja huvi-tavaid võimalusi selles vallas,” tõdeb ta.

Aru sõnul korraldavad Her-mann Reiside kliendid laeva-konverentse enamasti sügis- ja kevadperioodil. Seltskonna suurus on keskmiselt 20 ini-mest, esineb ka suuremaid, kuni 40 inimesele korraldata-vaid üritusi.

Kõige sagedamini kasuta-takse päevast Helsingi kruii-si, kus hommikul sõidetakse Tallinnast Helsingisse ja sama laevaga tullakse ka tagasi, kusjuures Helsingis laevast ei väljuta. Osa firmasid kasutab laevakonverentsiteenust tavali-sel ülesõidul Helsingisse, seda enamasti töökoosoleku või se-minari läbiviimiseks.

Hermann Reiside kaudu tellitakse ka konverentsikruiise Stockholmi, mille puhul viiak-se üritusel osalejad Stockholmi linnaga tutvuma.

Enamasti planeeritakse lae-vadel toimuvad koosolekud 1–2 kuud ette. “Mida suurem on üritus, seda varem soovi-tame selle ettevalmistamisega alustada. Vaid niimoodi on võimalik tagada kõik ürituse läbiviimiseks vajalikud teenu-sed kliendi poolt soovitaval ajal ja kvaliteedis,” sedastab Hiie Aru.

Laevadel on sisustatud esin-duslikud ja tipptasemel teh-noloogilise varustusega kon-verentsiruumid (Silja Line’i laevadel on ka sideliinid kogu maailmaga), kus väiksemad ja suuremad grupid saavad väga edukalt ühendada tõsise töö ja meelelahutuse. Pärast ajurün-nakuid võib seltskond lõõgastu-da saunas, pubides, restorani-des, tantsusaalis või maandada oma ostukirge kauplustes.

“Ärireisijate ülitiheda aja-graafikuga arvestades pakume ka võimalust üheks päevaks lahkuda kontori nelja seina va-helt ning pidada aktiivne nõu-pidamine Tallinna ja Helsingi vahet seilaval kruiisilaeval Silja Opera,” märgib Silja Line Eesti ASi äriklientuuri kliendihaldur Katrin Palover.

Silja Line’i rühma- ja konve-rentsireiside kõrget taset kinni-tab ISO 9002 kvaliteediserti-fikaat. Põhjamaades pole teist laevafirmat, kellel oleks sama tunnistus ette näidata. Nii indi-viduaalsetele ärireisijatele, väi-kesele konverentsirühmale kui ka suurt seminari planeerivale firmale tagab kvaliteedisertifi-kaat kliendikesksed ja mitme-külgsed tooted ja teenused.

Paloveri sõnul tegeleb lae-vafirma jätkuvalt konverent-siteenuse arendusega, et taga-da gruppidele senisest veelgi paindlikumaid töö ja lõõgastu-se kombineerimise võimalusi.

Tallinna Tehnikaülikooli personaliarenduse spetsialist Hedvi Valgemäe meenutab hea sõnaga kolmepäevast rahvus-vahelist personalihindamise koolitust, mis algas laeval Fantaasia, jätkus järgmisel päeval Soomes ning kokkuvõt-tev seminar peeti tagasisõidul

Tallinna. Koolituse õhkkond oli asjalik, erinevate asutuste spetsialistid tegid tõsiselt tööd. Tihe päevakava ei võimalda-nud neile meelelahutusi. Merel pakuti vaid lõunat, meenutab Valgemäe.

ATP Koolituse juhi Inno Joo-nase sõnul on nad ostnud mil-joni krooni eest laevapileteid ja firma korraldab seminare koostöös Viking Line’i, Silja Line’i ja Tallinkiga.

ATP Koolitus on teinud laeval konverentsi üle sajale inimesele.

“See on hea kogemus, kui-das peaks funktsioneerima organiseeriv toimkond, kuidas saada hakkama logistikaga kü-lalisi ühest laevast teise viies, kuidas läbida kiiresti passi-

Konverentsid merel – unustatud ja taasavastatud

Kõige sagedamini kasu-tatakse päevast Helsingi kruiisi, kus hommikul sõidetakse Tallinnast Helsingisse ja sama lae-vaga tullakse ka tagasi. Foto: Andras Kralla

kontroll,” sõnab ATP Koolituse juht Inno Joonas.

“Tavaliselt kasutame kogu laevainterjööri. Grupile antak-se tegevusi kuni kaptenisillani välja. Konverentse alustatakse

ja lõpetatakse suuremas ruu-mis, kuhu kõik osalejad kogu-nevad.” Joonase hinnangul on pikkuselt kõige efektiivsemad kolmepäevased koolitused: 16 akadeemilist tundi jagatakse

ära ja nii ei rõhu infokogus osalejaid. Korraldaja hooleks jääb ka kursuslaste vaba aja si-sustamine. Mida huvitavamalt ta seda teha suudab, seda pare-mad on õppetöö tulemused.

Toila Sanatooriumpakub aasta läbi konverentside ja seminaride korraldamise võimalust.

• KONVERENTSISAAL kuni 120 kohta (istekohatde varieerimise võimalus) 126 m2 – 1400 kr päev• VÄIKE SEMINARISAAL VII korrusel kuni 25 kohta 35 m2 – 950 kr päev• VÄIKE SEMINARISAAL VIII korrusel kuni 16 kohta 35 m2 – 950 kr päev Hinna sees grafoprojektor, audiovideo, televiisor, ekraan, pabertahvel koos kirjutusvahenditega, konverentsisaalis interneti püsiühendus• LISATASU EEST paljundustööd, faksi kasutamine, kohvipausid, lõuna- ja õhtusöök Majutus 1- ja 2kohalistes numbrites, ca 200 kohta, kämpingus 70 kohta• MUUD TEENUSED: ekskursioonid, autorent, saun, ujula (25 m), piljard, suvine tenniseväljak, jalgrattalaenutus, autoparkla, ilusalongi

teenused, restoran (elav muusika). Kui konverents või seminar toimub koos majutusega (grupi majutus), siis konverentsiruumid on nullrendiga.

Täpsem info telefonil 336 9591, faks +372 33 25 326 • e-post [email protected] • www.toilasanatoorium.ee


� Äripäeva seminaride ja kon-verentside osakonna juht Ing-rid Sieberk kinnitab, et kõige lihtsam on konverentsi pidami-seks valida konverentsikeskus. Äripäeva seminarid ja kon-verentsid toimuvad põhiliselt Radissoni ja Olümpia hotellis. “Meil on leping mõlema kes-kusega ning broneerime kuu-päevad terveks aastaks ette. Meil toimub umbes 60–70 üritust aastas ning kui hak-kaksime kohavalikule mõtlema 1–2 kuud enne üritust, siis võib see kujuneda lausvõimatuks,” selgitab ta. “Kõik peab sujuma ning saali, tehnika ja toitlus-tuse valik on väga oluline. Sa-muti parkimiskohad – näiteks rahvusraamatukogus on väga

Õnnestumise tagavad kindlad partnerid, koostöö ja lennukad mõttedÕnnestunud konverentsi retsept on lihtne – selleks on vaja valida õige saal, hea toitlustus ja tehnika ning usaldusväärsed koostööpart-nerid.

Ketlin Priilinn [email protected]

� Eesti Konverentsikeskus OÜ juhi Urmas Kõivu sõnul on tehnika ja toitlustamise valiku puhul kõige olulisem, et tehni-ka peab töötama ja toit olema maitsev. Tema hinnangul ei saa aga keerulisemate konverent-side puhul ruumide pakkujaid usaldada, võib-olla ainult Tartu Vanemuise kontserdimaja ja Pärnu kontserdimaja personali. “Hotellide konverentsikeskuste personal paistab silma erilise asjatundmatusega, samuti on hotellide konverentsitehnika väga vilets,” ütleb Kõiv. “Mik-rofonid vilistavad, projektorid pole juhitavad, videomakid on ühes nurgas, tehnik teises nurgas, valgustaja on alati

� Kontakt Konverentsid OÜ tegevjuht Juuli Laanemets üt-leb, et väga tähtsal kohal on koostööpartnerite valik. “Es-makordselt kellegagi koostööd teha on alati väga riskantne, peab olema valmis kõike ise üle kontrollima,” tõdeb ta. “Teh-nika on mõttekas võimalikult varakult ära tellida, vähemalt kuu aega enne üritust, vastasel juhul võib see juba olla kellele-gi teisele välja laenutatud.”

Väga mugav on korraldada konverentse ja seminare kon-verentsikeskustes, leiab Laa-nemets. “Samas mõjuvad need

� Tallinna Konverentsid OÜ direktriss Ülla Mägi tõdeb, et nemad korraldavad üritusi enamasti teada-tuntud kon-verentsikeskustes, mida võib läbinisti usaldada. “Kindlasti peab korraldaja ruumi enne üritust nägema ja seal kõik mõttes läbi mängima – kuhu külalised oma autod pargivad ja riided panevad, kus toimub registreerimine, liikumissuu-nad ja trajektoorid,” usub Mägi. “Ruumide pakkujad hindavad sageli oma ruumide mahuta-vust üle. Tihti vaatan mõnelt kodulehelt, et mahub 100 inimest, kohale minnes aga selgub, et üle 70 pole sinna kuidagi võimalik mahutada. Arvestama peaks sellega, et Eesti inimesed ei taha istuda tihedalt üksteise kõrval, eriti kui üritus kestab terve pika päeva.” Mägi sõnul korralda-vad nad seminare põhiliselt

� Pärnu Konverentside juht Toomas Tamsar ütleb, et nen-de ettevõte hoiab toitlustuse ja tehnika küll heal tasemel, kuid see ei ole väärtus omaette. “Meil pole huvi kulutada suuri summasid tohutu tehnika- ja lava-show peale, kuna meie konverentside väärtus seisneb muus,” sõnab ta. “Inimesed peavad saama kõhu korralikult täis, aga mingeid suuri vigu-reid pole mõtet üritada, sest see viiks osalejate mõtted semina-rilt lihtsalt kõrvale.”

Tehnika valikul on Tamsari arvates oluline, et ürituse sõ-num ja sisu jääksid kõlama. “Vahel juhtub, et ka esinejad püüavad oma etteastet vi-suaalselt võimalikult naudita-vaks teha, see on aga riskant-ne,” ütleb ta. “Näiteks võib võimas pildi-show tõmmata tähelepanu kõrvale sellelt, mida räägitakse, ning osale-jatele jääb meelde pilt, mitte aga esineja sõnum. Sama keh-tib ka võimsate tulevärkide ja muusika kohta – olemise teeb see küll lahedaks, aga meelde jääb vale asi.”

Teine suur oht on Tamsari arvates see, et mida keerulisem on programm või lava-show, seda suurema tõenäosusega võib tehnika alt vedada. “Meie soovitaks esinejatele teha prog-rammid võimalikult lihtsaks,” ütleb ta. “Meil oli kord koge-

kuhugi kadunud, segadus on tohutu.” Urmas Kõivu sõnul on kõige hullem see, et prob-leem kestab juba aastaid ning paranemise märke pole. “Meie üldjuhul läheme sellistesse kohtadesse täiesti oma tehni-ka ja meeskonnaga,” ütleb ta ja lisab, et lihtsamate semina-ride korraldamisel probleeme pole, kuna seal pole tehnikat ja tehnikuid eriti vaja. “Olen veendunud, et Eestis on ainult kolm professionaalset konve-rentsitegijat, kellelt mina tel-liksin teenust – need on Eesti Konverentsikeskus, Äripäeva seminarid ja Pärnu Konverent-sid. Neid ma usaldan ja soovi-tan ka teistele.”

Kindel oma tehnika ja meeskonnaga

“Hotellide konverent-sikeskuste personal

paistab silma erilise asja-tundmatusega, samuti on hotellide konverentsitehni-ka väga vilets.

Urmas Kõiv, Eesti Konverent-sikeskus OÜ juht

ilus saal, aga autot pole seal läheduses kusagile panna.”

Sieberk loetleb, et saalis on olulised õhustik, toolide ja laudade olemasolu. Üritused on väga praktilised ja osalejatel peab olema võimalus märk-meid teha. Eriti talveperioodil on tähtis ka garderoob. “Mis puutub toitlustusse, siis oleme suurürituste korral uurinud mitme juhtiva catering-firma pakkumisi ning teinud siis nende hulgast valiku. Toidu kogus tuleb väga täpselt välja arvestada, et seda poleks liiga palju ega ka liiga vähe. Selles osas tuleks usaldada catering-firmat,” avab Äripäeva semina-ride ja konverentside osakonna juht.

Lihtsam korraldada konverentsikeskuses

väga sarnaselt. Kui aga eelis-tada põnevamaid paiku, siis ei saa tehnilise poole suhtes samaväärselt kindel olla. Näi-teks oleme küll korraldanud üritusi erinevates mõisates, aga oleme siis kogu tehnilise poole võtnud enda peale.” Siiski on see Laanemetsa arvates igati ära tasunud. “Eriti suviti on hea mitmepäevaseid üritusi korraldada kusagil maakohas, kus saab inimestele ka õhtuti pakkuda mingeid võimalu-si lõõgastumiseks,” leiab ta. “Kindlasti annab see üritusele palju juurde.”

mus, kus slaidiprogramm oli kokku pandud reklaamibüroo poolt ning esineja ei saanud seda ise muutagi. Programm jooksis lihtsalt kinni, kuid õnneks oli esineja tubli ja rää-kis oma jutu ilma slaidideta lõpuni.”

Tamsari arvates võib part-nerit usaldada siis, kui oled te-maga piisavalt kaua koostööd teinud. “Vastasel juhul võib juhtuda, et räägite erinevat keelt,” arvab Tamsar. “Kuni koostöö pole selgelt sisse töö-tatud, tuleb kõike kindlasti üle kontrollida. Eestis saab konve-rentside korraldamisel tehni-liste partnerite kompetentsiga arvestada küll – enamik neist tunneb oma tööd. Oluline on näha neis partnereid, mitte lolle tehnikuid või saalikor-raldajaid.”

Tamsar ütleb, et saal, teh-nika ja toitlustamine peavad olema laitmatud. “See on osa meie kaubamärgist,” toonitab ta. “Aga mitte mingil juhul ei ole need asjad meie jaoks kõige olulisemad. Nende asjade mit-tekorrasolek toob kaasa rahul-olematuse, aga korrasolek veel rahulolu ei too.”

Tamsari sõnul on Pärnu Konverentside üritustel tehni-lisest korraldusest väga palju olulisemaid asju – sisu, kesk-kond, osalejate mõttepinge jne.

Suurim väärtus peitub sisus

“Kõik peab sujuma ning saali, tehnika ja toitlus-

tuse valik on väga oluline. Samuti parkimis kohad – näiteks rahvusraamatuko-gus on väga ilus saal, aga autot pole seal läheduses kusagile panna.

Ingrid Sieberk, Äripäeva seminaride ja konve-rentside osakonna juht

klassiruumi stiilis laudadega auditooriumides, kuna need on tõsised õppimise üritused. “Konverentsid toimuvad meil aga enamasti banketi stiilis, inimesed istuvad viie kuni ka-heksakesi suurte ümmarguste laudade taga,” selgitab Mägi. “Nii saavad nad omavahel tuttavaks, laudkondades sõb-runetakse palju kergemini kui lihtsalt kõrvuti istudes.”

Catering-firma puhul on Mägi hinnangul oluline avatus, suhtlemisvalmidus ja soov tee-nindada. “Toit on väga keeruli-ne teema, sest nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid mait-seid,” ütleb Mägi. “Konverentsi-korraldaja peab leidma toidud, mis sobiksid kõigile. Vaatame menüüd alati sellise pilguga, et igaüks midagi enda jaoks leiaks, ning erisoovidega inimesed saa-vad oma valiku ka registreeri-mislehel ära märkida.”

Eelnev ülevaatus on vajalik

“Arvestama peaks sel-lega, et Eesti inimesed

ei taha istuda tihedalt üks-teise kõrval, eriti kui üritus kestab terve pika päeva.

Ülla Mägi, Tallinna Konverentsid OÜ direktriss

Tähtsal kohal on koostööpartnerite valik

“Tehnika on mõttekas võimalikult varakult ära

tellida, vähemalt kuu aega enne üritust, vastasel juhul võib see juba olla kellelegi teisele välja laenutatud.

Juuli Laanemets, KontaktKonverentsid OÜ tegevjuht

“ Inimesed peavad saama kõhu korrali-

kult täis, aga mingeid suuri vigureid pole mõtet üritada, sest see viiks osalejate mõtted seminarilt lihtsalt kõrvale.

Toomas Tamsar, Pärnu Konverentside juht


� Eesti suurimate konverent-sikorraldajate hinnangul pole konverentsiturg küll pilgeni täis, kuid löögile pääsevad siiski vaid originaalset ja uut pakkuvad ettevõtjad.

“Lihtsalt korraldajaks ha-kata ma kellelgi ei soovitaks, võib nälga jääda,” ütleb Eesti Konverentsikeskus OÜ juht Urmas Kõiv, kelle hinnangul on konverentsi- ja seminarikor-raldajate turg üsna täis, kuna konverentse korraldatakse iga päev ja korraldamise teenus on suhteliselt odav. “Tellijad vajavad terviklahendust, ter-viklahenduse pakkumine vajab kogemust, kogemus tuleb aga ajaga. Jälle jõuan nende kol-me konverentsitegija juurde, kellest ennist kirjutasin – nen-del on pikaajaline kogemus, läbielatud õnnestumised ja ebaõnnestumised, nende nõu-andeid võib usaldada.” Üle-jäänud üritajaid võrdleb Kõiv algajate autojuhtidega – metsa vahel aeglaselt sõites saavad hakkama, kui aga tekib kee-rulisem olukord, siis on kohe avariioht.

“Uus tegija peab mõtlema, et korraldamine pole väärtus, väärtus on ... las uued tulijad ise kogevad, mis on väärtus, mis mina “vanem mees” hak-kan nendele seda ette ütle-ma,” sõnab Kõiv. “Igal juhul on mõtet tulla värske ja huvitava ideega, siis on vanadel kaladel

Konverentsiturul on kohta vaid originaalsetele uutele ettevõtjatele

ka põnevam võistelda. Olemas-olevaid tegijaid järele ahvida pole mõtet, ahve konverentsi-turg ei vaja.”

Kontakt Konverentsid OÜ tegevjuhi Juuli Laanemetsa arvates on uustulnukate põhi-probleemiks nende ebarealist-likud soovid. “Tahetakse olla kohe esimene või siis vähe-malt teine,” räägib Laanemets. “Tihtipeale on neil utoopilised ootused ka külastajate või osalejate arvu suhtes. Tuleks endale selgeks teha, et kõike ei saa kohe korraga, vaid arenetakse tasapisi ja läbi pikaajaliste töö-kogemuste.” Tal-linna Konverent-sid OÜ direktrissi Ülla Mägi meelest pole korraldajate turg liiga täis. “Kellel ikka head ideed ja soov neid ellu viia, küllap need turule ära mahuvad,” usub Mägi. “Uusi tuuli vajatakse ikka ja selge, et neid ka tuleb. Konverentsid on ühed kõige lihtsamini tehtavad üritused ning mitte ka kuigi-võrd kapitalimahukad.”

Mägi arvates pole sugugi raske mõelda välja mingi idee ja see ühe korra ka ellu viia. “Esimest korda on väga liht-ne teha, aga tuleks mõelda ka sellele, kas suudad viis või kümme aastat teha seda ühte

konverentsi nii, et see klien-tidele huvi pakuks,” kinnitab Mägi. “Ühekordsete projektide tegijaid on olnud väga palju, aga vähesed neist suudavad pi-kemat aega vastu pidada ning äratada inimestes piisavalt huvi, et korduvalt osaleda.”

Ka Pärnu Konverentside juht Toomas Tamsar arvab, et turg ei ole täis. “Jaekaubanduse ju-hid ütlevad, et nende turg on täis, mobiilioperaatorid samuti – ja uusi tegijaid mahub ikka-gi. Eks ta raske on kindlasti,

kuna Eestis juba on kolm suuremat tegijat olemas, aga kindlasti ei tähen-da see, et uutel po-leks võimalik tulla,” leiab Tamsar. “Vaja on vaid pealehak-kamist, mõistust ja teotahet. Uutele üritajatele ütleksin veel, et kõigepealt

tuleb mõelda, kuidas luua eri-list atmosfääri, mitte aga toi-dule või tehnikale, kuna need on kohustuslikud niikuinii.” Äripäeva seminaride ja konve-rentside osakonna juhi Ingrid Sieberki hinnangul on konve-rentsikorraldajate turg kasvav, palju on üksiküritajaid, kes tee-vad mingi ühekordse projekti ja solgivad turgu päris korra-likult. “Nende ebaõnnestunud üritus heidab halba varju meile kõigile,” tõdeb ta. Ketlin Priilinn

Eesti Konverentsikeskuse korraldatud konverentsid on emotsionaalsed. Foto persona-lijuhtimise konverentsilt 2004. Foto: Eesti Konverentsikeskus OÜ

“ Igal juhul on mõtet tulla

värske ja huvita-va ideega, siis on vanadel kaladel ka põnevam võis-telda.

Urmas Kõiv, Eesti Konverentsikeskus OÜ juht


Toetuse taotlemineVormilised nõuded:

taotlust saavad esitada Eestis regist reeritud äriühingud, kelle pro-jekt vastab programmi ja meetme eesmärkideleriigi või kohaliku omavalitsuse osa-lus ettevõttes ei tohi olla üle 25%ei tohi olla maksevõlgnevusi, pankrotiotsust ega likvideerimis-menetlusttoetust vajava projekti valdkond peab olema turismiteenuse osu-tamine taotleja omanikud, kelle sum-maarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjatel, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumäära-ga territooriumiks taotleja peab garanteerima oma-finantseeringu 50–60% ulatuses olenevalt objekti asukohast, kuhu investeering tehaksejuhul, kui taotleja on varem saanud toetust sihtasutuselt struktuuritoe-tuse seaduses (RT I 2003, 82, 552) sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasi-maksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas

Lisaks peab taotleja esitama vastavalt määruses toodule nõutud lisadokumendid. Seejärel läbib taotlus hindamisetapi, kus kõiki taotlusi hindab kaks eksperti.

Allikas: Tiina Tarma

Turismiprojektide tarvis toetust 52 miljonit krooniKonverentsiturismiga seo-tud ettevõtjatel on võima-lus oma projektidele raha taotleda turismi tootearen-duse programmist, mille 2005. aasta eelarve on 52 miljonit krooni.


“Konkreetselt konverentsiturismi arendamiseks eelarves mahtu mää-ratud ei ole. Projektide rahastamine sõltub kvaliteedist ja projektide ana-lüüsi ning hindamise käigus tekkivast paremusjärjestusest,” ütles Ettevõtlu-se Arendamise Sihtasutuse arendus-konsultant Tiina Tarma.

2004. aastal oli tootearenduse programmi eelarves 45 miljonit kroo-ni, seitsme rahastatud projekti seas oli kaks konverentsiturismi arenda-misega seotud projekti. Rahuldati ASi Strand ja OÜ Tornimäe taotlus kogu-summas 18 895 000 krooni.

EASi turismiettevõtjate tootearen-duse ja turunduse programm toetab majutusettevõtete ehitamist ja reno-veerimist, neile hooaega pikendavate turismitoodete loomist, aktiivse puh-kuse keskuste arendamist ning kon-verentsiturismi edendamist Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

“Eesti kui konverentsiturismi siht-koha arendamist takistab praegu olu-liselt suuri konverentsiruume pakku-vate konverentsikeskuste puudumine. Kui majutusettevõte soovib arendada

konverentsi- ja seminarivõimalusi väl-jaspool Tallinna, Pärnut ja Tartut, siis antud programmi raames käsitletakse seda majutusettevõtetele hooaega pi-kendavate turismitoodete loomisena,” selgitas Tarma.

Programmist on ettevõtjaid Tarma sõnul teavitatud info- ja koolituspäe-vadel, turismivaldkonna erialaliitude ning eelnõustamise kaudu. Esmast in-fot võib saada EASi koduleheküljelt.

“Kuna nõudlus tootearendusetoe-

tuse järele ületab kordi eelarves et-tenähtud vahendeid, siis rahastamise otsus tehakse ekspertide hindamise tulemusena moodustunud paremus-järjestuse alusel,” ütles Tarma.

“Hindamise aluseks on määruses toodud kriteeriumid, millest oluli-sematena võib nimetada projektide rahvusvahelist konkurentsivõimet, sealhulgas unikaalsust, turismihoo-aega pikendavat mõju. Ekspertide hindamise tulemusena moodustub

taotlustest paremusjärjestus, mille alusel teeb hindamiskomisjon EASi juhatusele ettepaneku, mille põhjal teeb EASi juhatus lõpliku otsuse,” selgitas Tarma.

Läinud aastal olid toetuse määrad 0,8 kuni 15,6 miljonit krooni. Toetuse määr sõltub objekti asukohast, kuhu investeering tehakse. Tallinna ja Har-ju maakonna ettevõtetel on võimalik saada 40% toetust. Teisi ettevõtteid toetatakse 50% ulatuses.

Läinud aastal sai toetust ASi Strand konverentsiturismi arendamisega seotud projekt. Foto: Strand

Viljakas pinnas ideede kasvuks.

Scandic Palace

Kui broneerid märtsis 2005 terve päeva* konverentsi Scandic Palaceìs, saad kingiks sauna-voucheri -

2h

just Sulle sobival ajal.

Scandic Rannahotell

Kui broneerid märtsis 2005 Scandic Rannahotelli nõupidamiste või konverentsiruumid*, saad tellimuselt

10% soodustust.

Uuri lähemalt www.scandic-hotels.eeScandic Palaceì tellimused: tel 6 407 200 või [email protected]

* päev ajavahemikus kuni 31.05.2005

Uuri lähemalt www.scandic-hotels.eeScandic Rannahotelli tellimused: tel 44 32 950 või [email protected]

* ajavahemikus kuni 15.05.2005

Scandicusse konverentsile! Tallinna südamesse või Pärnusse mere piirile.

Scandic Palaceì sauna tasuta

GLEHNI LOSSVana-Mustamäe tee 48, 11611 Tallinn

652 5076, 50 28 [email protected], www.glehniloss.ee


toimetaja Christel Karits tel 667 0218, e-post [email protected]

Erilehe toimetaja Christel Karitstelefon: (372) 667 0218, e-post: [email protected]äljaannete toimetaja Ain Alvelatelefon: (372) 667 0148, e-post: [email protected] Külli Kruusanditelefon: (372) 667 0089, e-post: [email protected] Eve Rammo

Äripäeva peatoimetaja Igor RõtovVäljaandja Äripäeva Kirjastuse ASAadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn, telefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.eeToimetus: e-post: [email protected]: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected], Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected]: e-post: [email protected]: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Tellimine ja levi: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine Tellimishind 12 kuuks 2425 kr.Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud.Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

toimetaja kommentaar

Enne otsustamist peaks hoolikalt

kaaluma

Eks see üks ohjeldamatu pidutse-mine ole, kuulen lehte toimetades

ikka ja jälle hinnanguid konverentside ja seminaride kohta. “Õppereis soojale maale, olgem ausad, see on võimalus erisoodustusmaksust pääseda.”

Tõtt öeldes, ega need arvamused väga valed olegi. Kuigi alati võib lei-da erandeid. Ja lõppude lõpuks, kui firmajuhil on mõne konverentsi või seminariga võimalus ja tahtmine oma töötajaid motiveerida, siis mis selles halba on?

Kehvasti läheb siis, kui konverentsi-seminari korraldajate väljapakutu ei vasta sugugi ootustele. Kui klient ta-habki kogeda ja õppida, kuid üritusel, mille ta on valinud, pannakse rõhku vaid välistele efektidele ja meelelahu-tusele. Kokku tullakse seepärast, et kõik teised on ju ka kohal või et uued trendid seda nõuavad.

Iga päev toob ettevõtjatele uusi pakkumisi võtta osa ühest või teisest seminarist. Enne kui otsustada, peaks veenduma, et osalemisest ka tõepoo-lest kasu on. Et esinejad, keda eelne-valt reklaamitakse, ka lõpuks kohale tulevad ning teemasid käsitletakse sügavuti. Et konverentsi-seminari lõppedes räägitakse millestki muust kui sellest, kas cartering-firma oli ikka tasemel ning millist mugavust hotell suutis pakkuda.

Muidugi oleks tark tegu ka uurida, mida veel samas vallas pakutakse ja kes on need teised, kes end osavõtjaks registreerinud, et nii olulisel kohal olev sotsiaalne suhtlemine tooks li-saväärtust.

Igal juhul tuleks enne valikut hoo-likalt kaaluda. Christel Karits

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti kui konverentside pi-

damise sihtmaa populaarsus mõne kuuga ligi neljandiku võrra kasvanud. Läinud aastal tehtud rahvusvahelised uuringud näitavad, et Eesti asub tule-viku sihtkohamaade edetabelis pärast Horvaatiat ja Lätit kolmandal kohal, Tallinna kui konverentsilinna on Pe-terburi järel teisena mainitud.

Paraku võivad edaspidi konverent-situristide vood taanduda ja meist mööda liikuda, sest Tallinnas ega Eestis tervikuna pole ühtki konve-rentsikeskust ega -hotelli, kus oleks võimalik rahvusvahelises mõistes kaalukaid ja suure külaliste arvuga üritusi korraldada. Et see nii on, tõen-dab statistika, mille kohaselt oli suu-rim osa läinud aastal Tallinnas kor-raldatud konverentsidest neid, millest võttis osa vaid 50–299 inimest.

Samas on Eestis piisavalt valdkon-di (näiteks IT, telekommunikatsioon, meditsiin), milles oleme maailmas esimeste hulgas ja kus korraldatakse suure osalejate arvuga kokkusaami-si. Nende konverentside oma maale või linna saamise eest võitlevad korraldajad mujal maailmas väga tõsiselt. Ja nii on konverentside asukohamaa valikul järjest rohkem hakatud arvestama ka konverent-sikeskuste multifunktsionaalsuse ja omanäolisusega. Siinkohal pole Eestil midagi vastu panna Lätile ega Leedulegi, kus suured konverentsi-keskused olemas.

Tegu on nokk lahti, saba kinni seisuga, sest hetkel puudub ka piisa-valt aktiivne ja eesmärgipärane tu-rundustegevus. Kinnisvaraarendajad

seavad kahtluse alla nii mahukate in-vesteeringute otstarbekuse, sest pole piisavalt huvitavaid pakkumisi, mis nende hinnangul kulud tasa teeks. Konverentsikorraldajad omakorda ei võta suurte rahvusvaheliste ürituste organiseerimist ette, sest infrastruk-tuur pole selleks piisav.

Selle kohta, et turgu konverent-siturismile on, pole aga näiteid vaja kaugelt otsida. Finland Convention Bureau andmetel on ainuüksi as-sotsiatsioonide ürituste majanduslik mõju Soome riigile 77–92 miljonit

eurot ehk ligikaudu 1,4 miljardit krooni. Läinud aasta esimese ühek-sa kuuga osales Soomes toimunud konverentsidel 3,3 miljonit delegaati, kelle hulgast 230 200 olid välismaa-lased.

German Convention Bureau kahe aasta tagused andmed ütlevad, et kokku korraldati Saksamaal tol aas-tal 1,3 miljonit üritust, kus osales 69 miljonit delegaati. Seal on kokku 11 000 kohtumispaika, kus konve-rentse pidada, ning selles valdkonnas töötab 970 000 inimest. Saksamaa

konverentsiturismi 2003. aasta käive oli German Convention Bureau and-metel 49,3 miljardit eurot.

Kindlasti aitaks Eestit jõulisemalt turgu haarata ning olemasolevat ümber jagada see, kui meilgi oleks keskne institutsioon nimega Estonian Convention Bureau. Sinna koguneks kogu riigi konverentsiturismialane informatsioon ja statistika, et tegijad saaks turgu analüüsida ning selle põhjal otsuseid langetada. Praegune tegevus on ikka veel suhteliselt ju-huslik.

Konverentsiturul on vaja tõusta uuele tasandile

Kati Lukk, Meriton Grand Hotel Tallinna konverentsijuht

1. 2004. aasta möödus varasemate aastatega võrreldes ikka kasvavas joones, kurta ei ole millegi üle. Käis palju väliskülalisi, milles oli kahtle-mata märkimisväärne osa ka ELiga liitumisel.2. Meie klientideks on väga erinevad inimesed, on nii eestlasi kui ka välis-maalasi. Võib öelda, et see suhe on peaaegu pooleks. 3. Oleme läbi viinud väikseid paran-dustöid ja renoveerinud konverent-siruume ning üritame veelgi värske-mad ja kenamad välja näha. Hetkel käib hulgaliselt taastustöid.4. Eesti suurimaks probleemiks on minu meelest see, et ei ole piisa-valt suuri konverentsiruume, ei ole võimalik majutada ülisuuri gruppe. Meile mahub maksimaalselt 200 inimest, aga kogu Eesti mastaabis ei suudeta üle 500 inimese kusagil ära mahutada.

Hotellidel läheb tõusvas joonesMarko Karotam, Radisson SAS Hotel Tallinna konverentsijuht

1. 2004. aasta oli Radisson SAS Hotell Tallinna jaoks väga hea, eriti 2003. aastaga võrreldes.

Ka käesolev aasta paistab kulge-vat tõusujoones, kuna konverentse on meie juures järgnevatel kuudel väga palju. 2. Meie põhilisteks klientideks on Eesti inimesed, samuti külastavad meid paljud Skandinaavia firmad. Suurima osa moodustavad aga siiski Eesti ärimehed.3. Uuele konverentsihooajale vastu minnes peame eelkõige silmas klien-diteeninduse valdkonna parandamist. Teenindus on küll ka praegu väga heal tasemel, kuid kliendile perso-naalsemalt läheneda annab alati. Mõtleme kliendi eest, kuidas tal pa-rem oleks – klient ütleb idee ja meie realiseerime selle.4. Oskan Eesti konverentse võrrelda Šveitsi ja Brüsseli omadega, kuna töötasin enne Eesti Radissoni tööle-tulekut Brüsseli Radissonis.

Puudusi on Eestis minu arvates minimaalselt, nende riikidega võr-reldes on meie konverentsiteenus väga arenenud – igas ruumis inter-netiühendus ja dataprojektorid jne. Kui, siis klienditeenindus on Eestis pisut arglik, Eesti inimene kardab suhelda, kuna oleme aastaid elanud surutud ühiskonnas. Ei saa öelda, et teenindus oleks halb, aga arenguruu-mi siiski jagub.

Tarmo Bachmann, Strand SPA ja Konverentsihotelli tegevdirektor

1. Konverentsiaasta 2004 läks Strand SPA ja Konverentsihotellil hästi, kon-verentsiteenuse kasv 2003. aastaga võrreldes oli üle 20% ja tõusujoones läheb ka käesolev aasta. 2. Strandi eesmärgiks on pakkuda kliendile väga häid töötegemise tin-gimusi ja lisaks sellele mõnusaid lõõ-gastumisvõimalusi ja seda kõike ühes kohas, ühe katuse all. 3. 2005. aasta talve ja kevade jooksul renoveerime 30 numbrituba, uuenda-me oma restorani ja kogu konverent-sitehnika ja -varustuse.

Strandis on kokku seitse multi-funktsionaalset konverentsi-, semi-nari- ja banketisaali, mis kõik saavad aasta alguse jooksul omale uue sisus-tuse. Lisaks ehitame suurimasse kon-verentsisaali neli statsionaarset tõlke-kabiini, kus rahvusvaheliste ürituste puhul sünkroontõlketeenust pakkuda. Peale heade töötegemise tingimuste on Strandis ka head lõõgastumisvõi-malused: kolme basseini, saunade ja jõusaaliga SPA, populaarne ööklubi Club Strand ja ilusalong.4. Eestis on juba praegu inimesi ja firmasid, kellel olemas tahe ja osku-sed konverentse korraldada väga heal tasemel.

Puudu jääb ennekõike kohast, kus suuri rahvusvahelisi kongresse ja konverentse korraldada. Kehv on transpordiühendus Euroopa suurlin-nadega.

Sirly Kuli, Scandic Rannahotelli tellimuste juht

1. 2004. aasta oli Scandic Rannaho-tellile võrreldes 2003. aastaga parem, lisaks Eesti klientidele korraldasid mitmeid konverentse Pärnus ka lähi-naabrid. Märgatavalt suurenes roots-laste arv. 2. Põhiliseks sihtgrupiks on Eesti ettevõtted, paljud kliendid on meie teenust kasutanud läbi aastate.

Samas on ka rahvusvahelisi firma-sid, kes võtavad meiega otse kontakti, ilma vahendajateta, ning tulevad just Pärnusse oma konverentse pidama. Arvan, et see sihtgrupp on aina kas-vav. 3. Scandicu hotelliketis on selle aas-ta eesmärgiks viia kõigis hotellides käiku uus MEETING-kontseptsioon. Scandicu hotellid pakuvad kõik ühes paketti, et teha konverentsi tellimine kliendile võimalikult lihtsaks. Kuna paljud Scandicu kliendid peavad konverentse erinevates riikides, siis ühtne MEETING-kontseptsioon tagab neile kindluse, et et nad saavad sama kvaliteetset teenust nii Rootsis, Eestis kui Soomes. 4. Eesti probleemiks on suurte konve-rentsikeskuste puudumine ja seetõttu ei suuda me võistelda suurte rahvus-vaheliste konverentside korraldamis-paigana. Suurte konverentside kor-raldamise võimalus Eestis vähendaks meie hooajalisust tunduvalt, seda on osavalt kasutanud ära meie hea naa-ber Helsingi.

1. Kuidas eelmine aasta konve-rentsiteenuste osas läks?

2. Kes on senini olnud teie põhili-ne sihtgrupp?

3. Milliste uudistega lähete vastu uuele konverentsihooajale?

4. Millised puudused vähendavad täna Eesti populaarsust rahvus-vaheliste konverentside korralda-mispaigana?

konverentsiturismtoimetaja Christel karits tel 667 0218, e-post [email protected] Äripäev 9. märts 2005

Ühel sujub ja teisel mitte!Kõigil, kel kokkupuuteid konverentside, seminaride, esitluste ja koolitustega, on tuttavad järgneva situatsiooniga: peale tem-pokat videoklippi peaks ekraanile tulema järgmine slaid, aga sekundid venivad minuteiks ja tempo asendub ootusega, esi-neja püüab projektori pulti kord saali lakke, kord ekraani poole suunata, kuid edutult – arvuti koos oma slaididega oleks nagu kuhugi kadunud. Samas aga mäletame, et mõnel teisel taolisel sündmusel tulid ilusti järjest kõik slaidid ja videoklipid, vahetu-sid esinejad ning kordagi ei rikkunud esitluse rütmi ootepausid ega mittevajalikud arvutiekraanide kuvamised, kust otsiti järg-mist slaidiprogrammi. Kas aeglane arvuti või vanamoodne pro-jektor? Kogenematu esineja, tukkuv tehnik-abiline? Elektroonilised presentatsioonid on efektiivsemaid vahen-deid, mida esitleja võib publiku veenmiseks kasutada. Presen-tatsiooni parendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks on mitmeid võimalusi. Siiski jääb tihedast sisust ja kau-nist kujundusest tihtipeale väheks. Vaja oleks põimi-da slaidide vahele videoklippe, mängida DVDsid või näidata kiiresti kaamerapilti küsimuste esitajast saa-lis. Kuidas saaks sujuvalt? Lisaks projektorile, ekraanile ning arvutile saame kasutada erinevaid lisaseadmeid, kuna tegelik hä-dade põhjus on lihtsalt selles, et arvutist välja antav pildisignaal ja videoseadmest (VHS, DVD, video- ja dokumendikaamera) välja antav pildisignaal on eri-nevad. Seepärast on ka projektoritel arvuti- ja video-sisendid eraldi. Ning üks neist, mille abil saab muuta erinevad esitlusseadmed kergesti hallatavaks, kannab nime ESITLUS-MIKSER. Millised aga on tõenäolised vajadused esitlusmikseri järele ehk teisisõnu: millal sujuvus ära kaob? Algab see näiteks het-

kest, mil on vaja kasutada vaheldumisi arvutit ja DVD-mängi-jat. Tavalisel projektoril kulub selliseks sisendivahetuseks 2–5 sekundit. Eriti igavikuline tundub see aeg siis, kui vaja näidata mitmeid kümmekonna sekundi pikkuseid reklaamklippe. Aastal 1989 alustas firma ANALOG WAY erinevate esitlus-tehnika signaalitöötlusseadmete tootmist. Need olid erinevad muundurid näiteks arvutipildi näitamiseks teleriekraanil (prae-guseks on see pea iga sülearvuti videokaardil olemas) signaali-võimendid pikemate kaablite kasutamiseks jne. Mõne aasta möödudes tulid seadmed, mille külge sai ühendada juba nii arvutit kui ka videomängijaid, kuid need olid kas liiga primitiiv-sed või liiga kõrge hinnaga. Aasta 2003 tõi endaga kaasa põhimõttelise muudatuse – müüki jõudis esitlusmikser OctoPlus. Tema eripära oli 8 si-sendi ja 2 väljundi olemasolu, mille parameetreid sai tarkvara-

liselt määrata, ehk teisisõnu ütles kasutaja mikserile, et milline on iga sisendi ülesanne (näiteks sisend 1 on sülearvuti ja sisend 2 DVD-mängijaga ühenda-tud) ning esitlusmikserist läks välja vaid üks arvuti-kaabel projektorisse. Tähtis oli ka mikseri kaasajas-tamise võimalus – talle oli võimalik installeerida tark-varauuendusi. Pideva tootearenduse tulemusel muutus OctoPlus nn baasmudeliks ja tulid versioonid erine-vate lisavõimalustega. Kuulsaim neist on Octo FX, mis sai näitusel InfoCOMM 2004* auhinna kui parim

toode videosignaali muundamiseks ja edastamiseks (best vi-deo signal processing or distribution product). Lisaks sisendite vahetusele oli võimalik lisada logosid ja neid mällu salvestada, piltide vahetamine läbi erinevate efektide ja ka tiitrite lisamine. Samuti lisandus aastal 2004 juba uus põlvkond. Müügile

tuli CentriX ehk seade, mis lisaks 8-le sisendile omas 2 sõltu-matut väljundit. See tähendab, et ühendades eraldi projektori mõlema väljundiga saame valida, kas näiteks sisend 2 ühen-datud DVD-pildi suuname vasakule ekraanile, paremale ekraa-nile või mõlemale korraga. Ka CentriXi tarkvara on uuendatav. Kasutades vastavat tarkvara saab kõiki neid seadmeid ka ar-vutist juhtida ja seadistada. Eestisse jõudsid need seadmed mõne nädala jooksul pea-le valmimist ja on olnud kasutusel pea kõigil suurematel kon-verentsidel. Eesti Konverentsikeskuse või Pärnu Konverentside korraldatud sündmuste külastaja on oma silmaga näinud esit-lusmiksereid töös.

Tähelepanekud kirja pannudIvo Kõvamees

AVISION ASi juhatuse liige

Konve r e nt s i l t konve r e nt s i le 19 9 3 . a as t as t a l a tes

Octo FX

* InfoCOMM – suurim näitus ja konverents AV-kommunikatsioonitööstuses (Premier Conference and Exhibition for AV Communication Industry) toimus Atlantas USAs 05.–11.06.2004 ning seal oli esindatud 647 firmat ja käis üle 25 000 külastaja.

Tehniline teave lähemalt: www.analogway.com

Hinnad: OctoPlus OCP802 75 340.- Octo FX OFX802 112 340.- CentriX CTX8022 225 380.- (hind sisaldab T-liuguriga varustatud juhtpaneeli)Hinnad sisaldavad käibemaksu.

NB! Kõiki nimetatud seadmeid on võimalik ka rentida!Vaata: www.avision.ee

lk 10 9. märts 2005 kogemusi võib vahetada kas või...

Documents