lisad - eestipank.ee filepensioni rakendamise kord. 24. märts krediidiasutustel ja nendega samasse...

114

EESTI PANGA 1999. a ARUANNE

115

1. jaanuar

Algas Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) kol-mas etapp. Üheteistkümnes riigis võeti arveldusra-hana käibele euro. ELi liikmesriikide keskpangadhakkasid noteerima kõigi liitumiskõnelusi alustanud rii-kide rahvusvaluutade, sh ka Eesti krooni kurssi.

4. jaanuar

Eesti Panga Pangainspektsiooni juhatajana ja pangajuhatuse liikmena asus tööle Andres Trink.

15. jaanuar

Taastati Eesti Panga direktori ametikoht. Direktoriks kin-nitati Valdur Laid .

21. jaanuar

Nõukogu kinnitas Eesti Panga strateegilise arengu-kava , milles on määratletud panga missioon ja peaees-märgid, samuti tegevuse põhisuunad aastaiks1999-2001.

2. veebruar

Muudeti Eesti pankadevahelise laenuintressi (TALIBOR)ja hoiuseintressi (TALIBID) fikseerimise reegleid.

5. veebruar

Tallinna Linnakohus kuulutas välja EVEA Panga pank-roti.

9. veebruar

Riigikogu võttis vastu krediidiasutuste seaduse uueredaktsiooni ning hoiu-laenuühistu seaduse .

18. veebruar

Riigikogu täiendas reklaamiseadust . Eesti Panga pooltkäibele lastud pangatähtede ja müntide kujundust võibreklaamis kasutada üksnes panga eelneval nõusolekul.

19. veebruar

Reitinguagentuur Moody’s Investors Service andis Eestiriigi kroonivõlakirjadele reitingu A1.

1999. AASTA KROONIKA1

24. veebruar

Möödus 80 aastat Eesti Panga asutamisest. 22. veeb-ruaril algasid 3. maini kestnud juubeliüritused. Esitletifaksiimiletrükiseid “Eesti Pank 1919-1929” ning “Eestimajandus 1938. a. Eesti Panga aastaraamat”. Pangamuuseumis avati müügipunkt, kus huvilistele hakatimüüma Eesti meenemünte, mündivoldikuid ning pangatrükiseid.

4. märts

Nõukogu võttis vastu otsuse finantssektori järeleval-ve institutsionaalse reformi kohta .

5. märts

Pangas loodi aasta 2000 infotehnoloogiliste probleemi-de lahendamist koordineeriv ajutine komisjon.

12. märts

Kehtestati panga töötajate ja nõukogu liikmete osalus-pensioni rakendamise kord.

24. märts

Krediidiasutustel ja nendega samasse konsolideerimis-gruppi kuuluvail äriühinguil keelati 1999. a lõpuni andakohalikele omavalitsustele laenu ja omandada nendeväärtpabereid (sh võlakirju teiseselt turult) ilma laenu-taotleja maksevõimet ja tagatiste olemasolu kontrolli-mata.

26. märts

Lasti käibele Eesti Panga 80. aastapäevale ja Euroopaühisraha euro kasutuselevõtule pühendatud kullast mee-nemünt. Selle nimiväärtus on 15,65 krooni e 1 euro.

6. aprill

Nõukogu lõpetas ASi ERA Pank moratooriumi ning al-gatas pankrotimenetluse. ERA Panga tegevuslitsentstühistati alates 7. aprillist.

* * * * *

Reaalajalise suurmaksete arveldussüsteemi ja tähtaja-lise jaemaksete arveldussüsteemi loomiseks moodus-tati projekti komisjon, juhatus ja töörühm.

1 Üksikasjalikumalt vt 1999. aasta rahakalender, Eesti Panga Bülletään, 1999, nr-d 1-7. Tähtsamad Eesti Panga nõukogu otsused ning panga presidendimäärused koos lisadega on avaldatud Riigi Teataja Lisas.

1999. AASTA KROONIKA

116


12. aprill

Kinnitati Eesti Panga välisvaluutareservide juhtimi-se täiendatud üldpõhimõtted.

22. aprill

Nõukogu kiitis heaks panga 1998. a finantsaruande jaesitas selle Riigikogule kinnitamiseks. Kasumist eral-dati panga reservkapitali 136 000 000 krooni ja erire-servi 406 023 000 krooni.

* * * * *

Riigikogu kiitis heaks Eesti Vabariigi osaluse suurenda-mise Rahvusvahelises Valuutafondis 18,7 miljoni SDRivõrra. Varem oli Eesti kvoot IMFis 46,5 miljonit SDRi.

30. aprill

Täiendavalt lasti käibele uue kujunduse ja täiustatud tur-vaelementidega 100kroonised pangatähed.

1. mai

Pangas toimus esimene lahtiste uste päev lastele.

3. mai

Möödus 80 aastat Eesti Panga tegevuse algusest.“Estonia” kontserdisaalis toimus juubelile pühendatudrahvusvaheline teaduskonverents “Keskpanga roll ma-janduses”. Eesti Post lasi käibele panga aastapäevalepühendatud postmargi.

4. mai

Ilmus panga siseajalehe esimene number.

7. mai

Tühistati ASile Latvijas Unibanka Tallinnas esinduse ava-

miseks antud luba.

14. mai

Kinnitati krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri

ning krediidiasutuse likvideerijate aruannetele esitatavad

nõuded ning aruannete esitamise kord.

20. mai

Nõukogu võttis vastu otsuse hakata tasustama krediidi-

asutuste poolt Eesti Panga arvelduskontol hoitavaid va-

hendeid. Vastavad panga presidendi määrused anti välja

15. juunil ning jõustusid 1. juulist.

* * * * *

Eesti maksebilansi jaoks andmete kogumiseks kinnitatiresidentidest kindlustusseltsidele kvartaalne välistehin-gute aruande vorm.

27. mai

Saariseljäl algas traditsiooniline Eesti Panga ja Soo-me Panga ühisseminar .

* * * * *

Riigikogu moodustas uurimiskomisjoni Eesti Maapan-ga pankroti asjaolude väljaselgitamiseks ja pankrotiprot-sessi erapooletuse tagamiseks.

2. juuni

Vilniuses algas traditsiooniline Balti riikide keskpan-kade seminar , mille keskne teema oli Euroopa integ-ratsioon.

7. juuni

Tartu Linnakohus kuulutas välja ERA Panga pankroti.

8. juuni

Riigikogu kinnitas Eesti Panga nõukogu asendusliik-meks Kalle Jürgensoni , sest nõukogu senine liige Mih-kel Pärnoja sai majandusministriks.

15. juuni

Riigikogu kinnitas Eesti Panga 1998. aasta finantsaru-ande .

16. juuni

Eesti Pank, Eesti Pangaliit ja kommertspangad korral-dasid ümarlauakohtumise “Aasta 2000 probleem Eestipanganduses”.

18. juuni

Maardu mõisas toimus Eesti krooni kasutuselevõtu seits-mendale aastapäevale pühendatud Eesti Panga presi-dendi vastuvõtt. Avati mälestuskivi eestikeelsetäismahus piibli esmatrükki (1739) rahastanud Maardumõisnikule Hermann Jensen von Bohnile.

22. juuni

Nõukogu nimetas panga juhatuse liikmeks keskpanga-poliitika osakonna juhataja Märten Rossi .

* * * * *

Nõukogu otsusega viidi krediidiasutusele tegevusloataotlemise ja andmise kord kooskõlla uue krediidiasu-tuste seaduse sätetega.

117

* * * * *

Vastavalt uuele krediidiasutuste seadusele muudeti kre-diidiasutuste aruandlust käsitleva määruse lisasid.

28. juuni

Riigikogu võttis vastu seaduse Eesti 1999. a negatiiv-se lisaeelarve kohta .

1. juuli

Lasti käibele 1kroonine meenemünt märkimaks 130 aas-ta möödumist Eesti esimesest üldlaulupeost.

6. juuli

Kinnitati krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide ar-vutamise uued juhendid ja aruandluse uus kord.

* * * * *

Kinnitati Eesti Panga Toimetiste ja Tõlkeseeria artiklitevaliku ja toimetamise kord ning toimetusnõukogu koos-seis.

* * * * *

Kinnitati krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutusefiliaali tegevusloa taotlemise ja selle väljaandmisekord ning krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel esi-tatavate dokumentide loetelu .

9. juuli

Kinnitati krediidiasutustes rahapesu tõkestamiseksturvameetmete rakendamise kord ning kahtlaste jaebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu.

6. august

Eesti Pangas algas rahvusvaheline majanduse model-leerimise seminar.

31. august

Euroopa Keskpank avalikustas ülevaate “Maksesüstee-mid Euroopa Liidu kandidaatriikides”. Nn Sinine Raa-mat valmis koostöös Bulgaaria, Eesti, Küprose, Leedu,Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi jaUngari keskpangaga.

10. september

Kinnitati uus Eesti krooni päevakursside fikseerimi-se eeskiri.

* * * * *

Rahvusvahelised eksperdid tunnistasid Eesti, Leedu jaTšehhi keskpanga tegevuse kõige läbipaistvamaksKesk- ja Ida-Euroopas.

15. september

Eesti Panga muuseumis korraldati panga omaaegse pre-sidendi Juhan Vaabeli 100. sünniaastapäevale pühen-datud koosolek ja näitus.

16. september

Kuressaares avati Eesti Panga koolitus- ja juhtimiskes-kus. 17.-18. septembril toimus seal panga kümnes plaa-nimisseminar.

23. september

Nõukogu andis tegevusloa ASile Preatoni Pank ningvõttis vastu otsuse Eesti Panga kasumijaotuse stra-teegia kohta.

28. september

Washingtonis toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi jaMaailmapanga aastakoosolekul osalesid Eesti Pangapresident Vahur Kraft , asepresidendid Peter Lõhmusja Helo Meigas ning osakonnajuhatajad Märten ja TanelRoss .

30. september

Seoses aasta 2000 veaprobleemi käsitleva rahvusva-helise konverentsiga tegi panga president Vahur Kraftavalduse, et kõik aastaks 2000 valmisoleku tagamiseksplaanitud infotehnoloogilised tööd Eesti panganduseson lõpetatud ning kriitiliste süsteemide valmidus saavu-tati 1999. a keskpaigas.

12. oktoober

Riigikogu kinnitas Eesti Panga 1999. a majandustege-vuse audiitoriteks Urmas Kaarlepi ja Gordon Latimiri.

15. oktoober

Kinnitati pangas olulise osaluse omandamise loataotlemise kord ning esitatavate andmete ja doku-mentide loetelu , samuti krediidiasutuse juhtide so-bivust kinnitavate dokumentide esitamise ningjuhtide majanduslike huvide ja majanduslike huvi-de konfliktide deklareerimise kord.

19. oktoober

Kinnitati krediidiasutuste “Avaliku aruande” koosta-mise kord.

1999. AASTA KROONIKA

118


* * * * *

19.-22. oktoobrini külastas Sloveenia keskpanka EestiPanga nõukogu delegatsioon eesotsas esimehe MartSõrgiga.

28. oktoober

Nõukogu otsustas, et seoses aasta 2000 võimaliku vea-probleemiga võib ajavahemikus 30.-31. detsembrini 1999täitmiseks vastu võetud maksejuhiste järgi raha erand-korras maksjalt saajale laekuda kolme pangapäeva jook-sul. Vastav presidendi määrus anti välja 15. detsembril.

9. november

Helsingis algas esimene Euroopa Keskpanga ningEuroopa Liiduga ühineda soovivate maade keskpan-kade ühisseminar. Sellel esines ka Eesti Panga presi-dent Vahur Kraft .

25. november

Brüsselis toimus Euroopa Komisjoni korraldusel seminar“Valuutakomiteed ELiga ühinemise kontekstis” , milleavaettekande pidas Eesti Panga asepresident Peter Lõh-mus .

* * * * *

Nõukogu kinnitas Eesti Panga Pangainspektsiooni uuepõhikirja .

8. detsember

Pangas loodi ajutine aasta 2000 koordineerimiskeskus.

* * * * *

Riigikogu muutis erastamisest laekuva raha kasutami-se seadust , eesmärgiga rahastada pensionireformi läbi-viimist.

10. detsember

Eesti Pank kiitis heaks kõigi Eestis tegutsevate krediidiasu-tuste aruanded aastaks 2000 valmisoleku kohta.

15. detsember

Kinnitati lähtealused ja reeglid külalisuurijate uurimistöölerakendamiseks Eesti Pangas.

* * * * *

Riigikogu võttis vastu seaduse Eesti 2000. aasta riigi-eelarve kohta . Võeti vastu ka uus tulumaksu seadus .

* * * * *

Riskiluure konsultantfirma Merchant International Grouphindas 1999. a IV kvartalis otseinvesteeringute jaoks kõi-ge riskivabamateks riikideks Eesti, Hongkongi, Jaapani,Singapuri ja Sloveenia.

16. detsember

Nõukogu kiitis heaks Eesti Panga strateegilise arengu-kava (sh põhisuunad aastaiks 2000-2002) ja kinnitas pan-ga eelarve kulud aastaks 2000 .

* * * * *

Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberibörs kiitsid heaks kolmeriigi börsidel noteeritud atraktiivsemate ettevõtete aktsiaistkoosneva Balti nimekirja, kuhu Eestist kuuluvad EestiTelekom, Eesti Ühispank, Hansapank, Norma ja OptivaPank.

17. detsember

Kinnitati krediidiasutuste uus bilansiaruande vorm , bi-lansi koostamise juhend ja kirjekoodid .

29. detsember

Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu otsustas tõsta alates 1.jaanuarist 2000 tagatud hoiuste hüvitamise piirmäära se-niselt 20 000 kroonilt 40 000 kroonini.

30. detsember

Moodustati töögrupp, kes analüüsib krediidiasutuste sea-duse vastavust Euroopa Liidu pangandusdirektiividele ningseaduse kohaldamise praktikat ja valmistab 1. aprilliks 2000ette seaduse muutmise ja täiendamise eelnõu projekti.

* * * * *

Eesti Pank müüs täielikult oma osaluse Hansapangas, tee-nides 88 miljonit krooni erakorralist tulu.

31. detsember

Kehtestati kord, kuidas tuleb krediidiasutusel informeeri-da Eesti Panga Pangainspektsiooni enne oma esinduseavamist välisriigis.

119

Eesti Panga missioon

Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tu-

gevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsu-se ning terviklikkuse vastu.

Eesti Panga peaeesmärgid

1. Eesti krooni väärtuse säilitamine ja täisväärtuslikkuse kindlustamine raha funktsioonidetäitmisel.2. Eesti pangandussüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine.3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ja arengu toetamine eelkõige makse- ja arveldussüs-teemide osas.4. Ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine.

Eesti Panga tegevuse põhisuunad aastaiks 20002002

Lähtudes Eesti Panga missioonist ja tegevuse peaeesmärkidest ning Eesti soovist ühinedaEuroopa Majandus- ja Rahaliiduga,

võttes arvesse üleminekumajandustele omast makromajanduslikku ebastabiilsust ja vastuvõt-likkust välisšokkidele ning sellest tulenevat institutsionaalse arengu olulisust,

pidades põhjendatuks seadusega fikseeritud vahetuskursil ja valuutakomitee raamistikul tugi-neva rahapoliitika jätkuvust Eestis,

arvestades eelmistel aastatel saadud kogemusi arenevate turgude mõjust Eesti rahasüsteemi-le ning selle edukat vastupanuvõimet,

järgib Eesti Pank oma tegevuses alljärgnevaid põhisuundi:

I Rahapoliitika

1. Eesti krooni usaldusväärsus ja stabiilsus kindlustatakse fikseeritud vahetuskursi ja va-luutakomitee põhimõtetel tugineva rahapoliitika abil.

2. Valuutakomiteel tugineva rahapoliitika toimimise efektiivsus sõltub märgatavalt selle toi-memehhanismide ülesehitusest. Eesti Panga eesmärk on jätkuvalt arendada rahapoliitilist ope-

EESTI PANGA STRATEEGILINEARENGUKAVA1

1 Eesti Panga nõukogu kiitis strateegilise arengukava heaks 16. detsembril 1999.

EESTI PANGA STRATEEGILINE ARENGUKAVA

120


ratsioonilist raamistikku suunas, mis tagaks valuutakomitee usaldusväärse toimimise väikeseja avatud majandusega riigi tingimustes ja vähendaks turuhälbeid finantssektoris.

3. Tulenevalt Eesti Panga seadusest nõustab Eesti Pank Vabariigi Valitsust raha- ja pan-ganduspoliitilistes küsimustes ning teeb aktiivset koostööd eurointegratsiooni alal. Eesti Pankpeab oma kohustuseks osaleda avalikes diskussioonides sellistes majanduspoliitilistes küsi-

mustes, mis võivad avaldada mõju Eesti Panga põhiseaduslike eesmärkide saavutamisele.

II Euroopa Liit ja rahaliit

4. Eesti Pank jätkab rahapoliitiliste stsenaariumide väljatöötamist ühinemiseks Euroopa Liiduning eurosüsteemiga.

5. Eesti Pank asetab rõhu ühisturu toimimispõhimõtete ellurakendamisele, seaduslikkusejärelevalvele ja selleks vajaliku administratiivse suutlikkuse tõstmisele.

6. Eesti Pank seab eesmärgiks tagada raha- ja panganduspoliitika kujundamisel ja teosta-misel kooskõlalisust Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega. Ajutised kõrvalekalded acquis’tvõivad esineda valdkondades, kus Eesti ja Euroopa Liidu ühinemisläbirääkimistel on peetud

vajalikuks taotleda ametlikku üleminekuperioodi. Nimetatud kõrvalekallete korral töötatakse väljaaja- ja tegevuskava õigusaktide täielikuks harmoniseerimiseks.

7. Põhiseadusliku institutsioonina toetab Eesti Pank kavandatavat põhiseaduse muuda-tuste väljatöötamist Maastrichti lepingu ja Euroopa Keskpanga põhikirja sätete alusel ning peabvajalikuks fikseerida keskpanga institutsionaalse iseseisvuse ja sõltumatuse garantiid põhisea-

duses.

8. Eesti Pank pöörab panganduspoliitika kujundamisel suuremat tähelepanu konkurentsilepangandussektoris. Selle eesmärgiks on finantssektori avatuse, sisemaise konkurentsi tõhus-tamise ning normatiivse baasi abil tagada pangandussektori efektiivsuse kasv ning luua eeldu-sed selle rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Erilise tähelepanu all on finantssektori valmisolek

tulevaseks ühinemiseks Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga.

9. Vastastikuse kasuliku rahvusvahelise koostöö nimel laiendab Eesti Pank osalemist rahvus-vaheliste finantsorganisatsioonide tegevuses. Erilist tähelepanu osutatakse koostööle Euroopa Kesk-pankade Süsteemiga ning Euroopa Keskpangaga, seades eesmärgiks Eesti ning Euroopa Majandus-ja Rahaliidu rahapoliitika kooskõlalisuse.

III Finantssektor ja järelevalve

10. Eesti Pank peab vajalikuks ühendatud finantsjärelevalve loomist, lugedes finantssektorijärelevalve töö spetsiifikale sobivaimaks institutsionaalseks vormiks avalik-õiguslikku juriidilistisikut. Finantsjärelevalvete ühendamise käivitamine on hädavajalik, vältimaks järelevalve ma-dala suutlikkuse ärakasutamist mõnes finantssektori osas. Osaledes ühendatud finantsjärele-

valve loomisel, pöörab Eesti Pank tähelepanu vajadusele hoida ühendamise käigus ärajärelevalve, sealhulgas ka krediidiasutuste järelevalve kvaliteedi lühiajaline langus.

11. Eesti Pank lähtub järelevalvelises tegevuses rahvusvahelistest standarditest ning prak-

tikast. Arvestades vastuvõtlikkust mikro- ja makroriskidele, peab Eesti Pank vajalikuks säilitadarahvusvahelistest tavadest rangemaid usaldatavusnormatiive ja muid regulatsioone. Erilist tä-

121

helepanu pööratakse finantsturgude pidevale monitooringule, eesmärgiga reageerida opera-tiivselt keskkonna muutustele.

12. Finantssektori stabiilsuse kindlustamisel ning vastutuse jagamisel era- ja avaliku sektorivahel tähtsustab Eesti Pank enam turudistsipliini tõhustamist läbi tegevuse läbipaistvuse ningvõetud riskide avalikustamise. Heade pangandustavade järgimiseks rõhutab Eesti Pank vaja-dust tugevdada turuosaliste enesekontrolli ja üldjuhtimist.

13. Kindlustamaks finantssüsteemi sidusust ja usaldusväärsust, peab Eesti Pank vajalikuksmääratleda finantssektori turvavõrk, mille põhieesmärk on kindlustada läbipaistev ja ühiskon-nale odavaim lahendus võimalike süsteemsete probleemide korral ning minimeerida läbi oma-

nike vastutuse moraalse riski teket.

14. Arvestades Eesti finantsturgude üha süvenevat integreerumist välisturgudega krediidi-asutuste tegevusulatuse suurenemise ja omanikeringi rahvusvahelistumise kaudu, tugevdabEesti Pank koostööd teiste riikide järelevalveasutuste ja keskpankadega. Omavahelisel järele-valveliste funktsioonide jaotamisel ja koostöö korraldamisel seab keskpank eesmärgiks saavu-tada järelevalve maksimaalne tulemuslikkus.

15. Tagamaks rahapoliitika tõhusust ja finantsstabiilsust, peab Eesti Pank peale pangan-duspoliitika kujundamise oluliseks aktiivselt osaleda ka muude finantsvahendajate tegevustkujundavate põhimõtete väljatöötamisel. Vajaliku statistika tagamiseks jätkab Eesti Pank lisaks

pangandusstatistikale kogu finantsvahenduse statistilise baasi laiendamist ning andmete kogu-mist nii otse turuosalistelt kui ka kompetentsetelt institutsioonidelt. Andmete hankimisel peetak-se silmas kuluefektiivsust.

IV Teised põhitegevusvaldkonnad

16. Statistiliste andmete kogumisel, kokkuvõtete tegemisel, analüüsil ja levitamisel taotlebEesti Pank nii kodumaiste kui rahvusvaheliste majandusagentide informeerituse paranemist,eelkõige lühiajaliste kapitalivoogude ja majanduse välisvõla osas. Eesti Pank järgib statistikakogumisel ja avaldamisel muutuvaid rahvusvahelisi standardeid, sh Rahvusvahelise Valuuta-fondi andmeesitusstandardi (SDDS) nõudeid.

17. Raharingluse korraldamisel on Eesti Panga eesmärgiks vähimaid kulutusi nõudev, rah-vusvahelistele nõuetele vastav ning Eesti ühiskonna vajadusi kõige paremini rahuldav raha-ringlussüsteem. Sularaha ringluse korraldamisel lähtub Eesti Pank rahvusvahelistest turva- jakvaliteedinõuetest. Raharingluse efektiivistamiseks sularaha kui maksevahendi osatähtsuse vä-hendamise teel, pöörab Eesti Pank eelkõige tähelepanu sularahata maksevahendite kasutami-seks vajaliku infrastruktuuri ja õigusliku keskkonna loomisele.

18. Seoses vajadusega muuta Eesti krooni ülekandesüsteemid turvalisemaks, kiiremaks jasäästlikumaks ning eesmärgiga täita Euroopa Liidu nõudeid ja regulatsioone, loob Eesti Pankreaalajalise brutoarveldussüsteemi suurmaksete arveldamiseks ning tähtajalise netoarveldus-süsteemi jaemaksete arveldamiseks. Finantsturgude infrastruktuuri arengus toetab Eesti Pankeelkõige eraalgatust, kasutades proaktiivset lähenemist.

19. Eesti Panga välisvaluutareservide investeerimisel lähtub Eesti Pank Eesti krooni katte-varale kohastest konservatiivsetest riskipiirangutest, mis seavad investeerimistulu teenimisel

prioriteetideks vahendite säilivuse ja likviidsuse.

EESTI PANGA STRATEEGILINE ARENGUKAVA

122


V Eesti Panga organisatsioon

20. Eesti Pank lähtub oma tegevuses avatuse ja läbipaistvuse põhimõttest ning kasutabkõiki enda käsutuses olevaid võimalusi oma peaeesmärkide ja tegevuse tulemuslikkuse selgi-tamiseks.

21. Oma organisatsiooni tegevuse tõhustamisel ja tööprotsesside juhtimisel lähtub Eesti Pank

kaasaegsetest avaliku sektori organisatsioonidele sobivatest riskide juhtimise põhimõtetest.

22. Eesti Pank arendab õppivale organisatsioonile omast organisatsiooni kultuuri ja raken-dab personalipoliitikat, mis toetab töötajate initsiatiivi, innovaatilisust, soodustab järjepidevatiseõppimist ning läbimõeldud täienduskoolitust.

23. Eesti Pank täiustab organisatsioonisiseseid tööprotsesse ning strateegilise planeerimi-se ja juhtimisarvestuse metoodikaid, muutmaks ressursikasutust ökonoomsemaks ja ratsio-naalsemaks. Oma tegevuse väljundite mõõtmisel rakendab Eesti Pank kvantitatiivseid meetodeidning teenuse omahinna määramist, kõrvutades enda kulusid teiste keskpankade ja muude or-ganisatsioonide kuludega.

123

Eesti majanduse makromudeli (MMOM) ehitamisel (autorid Urmas Sepp, Rasmus Pikkani,Mari Rell, Andres Vesilind) oli eesmärgiks luua vahend makronäitajate ning majanduse põhi-mõtteliste arengutrajektooride prognoosimiseks.

Struktuurse makromudeli jaoks tüüpiliselt üritati MMOMi alusena kasutada teoreetilist mudelit.

Algselt kavandati MMOM spetsifitseerida siirdemajanduse teoreetilise mudeli järgi. Paraku sel-

gus, et seni puuduvad siirdemajanduse mudelid, mis annaksid endise plaanimajanduse aren-

gule kompleksse (ja üldtunnustatult adekvaatse) selgituse. Erialakirjanduses on küll tutvustatud

mudeleid, mis kirjeldavad teoreetilises mõttes veenvalt siirdeprotsessi mõnda aspekti (SKP

kollaps, galopeeriv või hüperinflatsioon jne), aga nende kasutusala piirdub seni teoreetiliste

käsitlustega, sest puudub mudelite empiirilise kehtivuse analüüs ja interpretatsioon.

Empiiriliseks tööks kohase siirdemajanduse mudeli puudumise tõttu valiti MMOMi aluseks (are-

nenud) turumajandust kirjeldav makromudel. Kuigi väikese struktuurse mudeli sisuks on keyneslik

nõudluspool koos neoklassikalise pakkumispoolega, ei õnnestunud lähteinfo halva kvaliteedi,

aga ka puuduvate teoreetiliste ja empiiriliste uurimuste tõttu niisugust konstruktsiooni praktikas

teostada. Nii kujunes MMOM lühiajaliseks ilma pakkumispooleta mudeliks.

Kõnealuse uurimistöö lõpetamisel koosnes MMOM 27st käitumisvõrrandist. Kuus neist moo-

dustavad tuum-mudeli, ülejäänud aga on seda detailiseerivad satelliitmudelid. Nagu märgitud,

on MMOM prognoosimiseks mõeldud mudel. Paraku ei piisa üksnes mudelprognoosi arvutami-

sest. Vältimatult tuleb seda korrigeerida eksperthinnangutega, sest Eesti majanduses jätkuvad

struktuursed muutused. Eksperthinnangu tähtsust silmas pidades koostati MMOMi abil prog-

noosimiseks rida vahendeid, millega saab nii mudelit teisendada kui ka konkreetseid muutujaid

parandada. Programmeeriti imitatsioonialgoritmid elastsuste ning multiplikaatorite hindamiseks

ning impulssreaktsiooni analüüsiks. Tarbijasõbralikkuse tõstmiseks koostati programm prog-

noosivariantide genereerimiseks ning võrdluseks, samuti programmeeriti ülevaatlike tabelite ja

joonistena rakendused imitatsiooniväljundite moodustamiseks.

Majanduse makromodelleerimise jätkülesandeks oli Eesti inflatsiooni mudeli koostamine (auto-rid Urmas Sepp, Andres Vesilind, Ülo Kaasik). Taotluseks oli luua mudel, mis sobib nii prognoo-

simiseks kui ka majanduspoliitiliste ja arengustsenaariumide imitatsiooniks.

Inflatsioonimudeli teoreetiline taust on määratud majanduse põhijoontega, kuivõrd Eestis on:

1) siirdemajandus; 2) väike ja avatud majandus; 3) valuutakomitee; 4) turumajandus. Kõigil

nimetatud tahkudel on inflatsiooniga konkreetne seos, mida kajastavad spetsiifilised mudelid.

Eesti inflatsiooni baasmudel on vastavate mudelite kombinatsioon.

Mudeli hindamise ideoloogia seisnes inflatsiooni kahe komponendi eristamises: alusinflatsioon

väljendab pikaajalist tasakaaluprotsessi, mis seisneb hinnatasemete ja suhteliste hindade ühildu-

LÜHIÜLEVAADE 1999. AASTALEESTI PANGAS VALMINUDUURIMUSTEST1

1 Vt ka Teadustöö otsuste alusena, lk 45-46.

EESTI PANGAS VALMINUD UURIMUSED

124


mises, inflatsiooni hälve tasakaalust aga peegeldab lühiajalist dünaamikat. Viimane sõltub kol-

mest peamisest tegurist – nõudluse ja pakkumise vahekorrast, Ameerika dollari kursist ning

administratiivsetest aktsioonidest reguleeritavate hindade korrigeerimiseks. Niisuguse käsitlu-

se kohaselt koosnes mudeli hindamine kahest sammust: kõigepealt selgitati alusinflatsioon ja

seejärel hinnati tegeliku inflatsiooni hälve alusinflatsioonist ning vastavad käitumisvõrrandid.

Inflatsioonimudel on oma ehituselt lihtne. Näitajate-nähtuste vaheliste seoste puhul on tegu

ülekandeprotsessiga, millele on iseloomulikud kaks momenti. Esiteks tootjahindade roll mõju-

tuste genereerimisel, mis on kooskõlas pakkumispoolse hinnakujundusega, ja teiseks, SKP

deflaatori keskne roll ülekandemehhanismis:

Sealjuures on eriline roll tootjahindadel. Tootjad määravad hinna sõltuvalt kas

a) (imporditud) sisendite hinnast (nende hinnamuutust peegeldab dollari kursi muutus) või

b) tulenevalt nõudlusest (seda peegeldab SKP võimaliku ja tegeliku näitaja lahknevus).

Tootjahind on aluseks ekspordihinnale ning SKP kaudu toimuva transmissiooni kaudu ka sise-

turu hindadele.

Mudeli adekvaatsust hinnati ex post ja ex ante prognooside järgi ning stabiilsust ekso- ja endo-

geensete muutujate šokkidele reageerimise järgi. Saadud tulemustest võib järeldada, et mudel

on stabiilne ja kirjeldab inflatsiooni adekvaatselt.

Eesti Pangas koostatakse iga kuu maksebilansi peamiste näitajate kiirhinnang. Kuna mõnedselle hinnangu meetodid ei olnud seni andnud häid tulemusi, oli üheks uurimisülesandeks mak-sebilansi kiirhinnangu metoodika täiustamine (autorid Mari Rell, Teet Rajasalu).

Uurimuses esitati uus, senisest täpsem metoodika maksebilansi tulude bilansi hindamiseks

ning täiustati teenuste ja ülekannete bilansi hindamise meetodeid. Probleemsemaks jäid hin-

nangud finantskonto tehingutele kaudse informatsiooni alusel. Töös leiti, et esitatud hindamis-

mudelid võimaldavad koostada vaid maksebilansi ligikaudseid kiirhinnanguid. Samuti jõuti

järeldusele, et usaldusväärsemate tulemuste saamiseks tuleks, eriti finantskonto tehingute osas,

parandada olemasoleva igakuise info kvaliteeti ning koostada kiirhinnanguid majanduskesk-

konda kirjeldavate oluliste tegurite (nt SKP) kohta.

Viimase tõdemusega on vahetult seotud uurimistöö “Majanduskasvu kiirhinnangutesüsteem” (autorid Andres Vesilind, Rasmus Pikkani, Urmas Sepp). Selle süsteemi väljatööta-mine tuleneb vajadusest hinnata objektiivselt ja kuise intervalliga lähimineviku ja -tuleviku ma-janduskasvu. Sellist hinnangut saab kasutada mitmeti. Nagu märgitud, on majanduskasvukiirhinnang Eesti Pangale vajalik panga poolt koostatava kuise maksebilansi kiirhinnangu si-sendina. Teiseks annab objektiivne kiirhinnang selge pildi majanduses toimuvast ning võimal-

dab kohe ja õigesti reageerida majandusliku aktiivsuse muutustele. Kolmandaks võimaldabjuhtindikaatorite indeksi baasil koostatav majanduskasvu lähituleviku prognoos suurendada lü-hiajaliste majandusprognooside täpsust.

Eeltoodust lähtuvalt uuriti 1999. aastal põhjalikult majanduskasvu kiirhindamise erinevaid mee-

todeid ning teiste riikide kogemusi nende rakendamisel. Jõuti järeldusele, et Eesti tingimustes

on kõige otstarbekam üritada majanduskasvu kiiresti hinnata SKP nõudlus- ja pakkumispool-

sete komponentide baasil. Olulist lisainformatsiooni võib anda ka majanduse tsüklilistel muu-

tustel baseeruv majanduskasvu juhtindikaatorite indeks.

125

Eesti Panga missioonist tulenevalt on uuringute keskseks probleemiks hinnadünaamika küsi-mus . Lisaks ülalnimetatud inflatsioonimudelile puudutas seda valdkonda mitu uurimistööd.

Et varade hinna muutused võivad avaldada olulist mõju nii hinnatasemele kui ka finantssektori-le, tuleb rahapoliitika kujundamisel neid arvesse võtta. Sellest tulenevalt oli uurimuse “Varadehindade kujunemine Eestis” (autorid Martti Randveer, Mari Rell) peamine eesmärk selgitadavälja Eesti kinnisvara- ja aktsiaturu hinnataset mõjutavad tegurid ja hinnata nende mõju.

Uurimuses käsitleti varade hindamisega seonduvaid teoreetilisi ja majanduspoliitilisi aspekte,

kirjeldati Eesti varaturgude hinnataseme dünaamikat ajavahemikul 1994-1999. a III kvartal ning

hinnati kinnisvara- ja aktsiaturu hinnataset mõjutavate tegurite suunda ja ulatust. Samuti uuriti

kinnisvara- ja tarbijahindade ning aktsia- ja tarbijahindade põhjuslikku seost.

Jõuti järeldusele, et kinnisvarahinnad sõltusid käsitletud ajavahemikul positiivselt nominaalsest

SKPst ja Eesti kommertspankade poolt erasektorile väljastatud laenudest ning aktsiahinnad posi-

tiivselt majanduskasvu ootustest ja kodumaiste kommertspankade poolt erasektorile antud laenu-

dest. Eelpool nimetatud seosed osutusid statistiliselt oluliseks. Tõdeti, et kinnisvara- ja tarbijahindade

ning aktsia- ja tarbijahindade vahel Eestis põhjuslik seos puudub. Varade hindade järsud muutused

mõjutavad eeskätt finantssektorit ja selle kaudu majandust tervikuna.

Uuring “Palga ja tootluse seosed erinevates majandussektorites ja nende mõju inflatsioo-nile” (autorid Mari Rell, Andres Vesilind) oli tingitud vajadusest hinnata Venemaa majanduskrii-si mõjusid Eesti tööjõuturule. Otsiti vastust küsimusele, kuivõrd paindlikud olid palgad majandusepöördumisel tõusufaasist langusfaasi. Samuti püüti selgitada seda, kuivõrd mõjutasid toimunudmuutused palgas ja tootluses Eesti kaupade konkurentsivõimet.

Jõuti järeldusele, et väliskonkurentsile avatud erasektoris on palgad paindlikud – tootluse kas-

vu pidurdudes aeglustus ka palgakasv. Seevastu teenuste sektoris on palgad jäigad – majan-

duslanguse tingimustes palgakasv oluliselt ei pidurdunud. Ka riigisektoris ei sõltunud palgakasv

majanduslikust olukorrast.

Kuna teenuste sektoris vähenes tootlus majanduslanguse tõttu suhteliselt vähe ning avatud

sektoris osutusid palgad tootluse langedes elastseks, siis Venemaa majanduskriisi otsest ja

olulist mõju Eesti kaupade konkurentsivõimele ei olnud võimalik määratleda.

Hindu ja konkurentsivõimet, mis on oluline ekspordi suure rolli tõttu Eesti majanduse arengus,käsitleti ka uuringus “Ekspordihindade kujunemine” (autorid: Martti Randveer, Mari Rell).Eesmärk oli hinnata Eesti ekspordihindu kujundavate faktorite mõju, samuti ekspordipakkumist

ja -nõudlust mõjutavaid tegureid.

Empiirilise hinnangu kohaselt sõltusid ajavahemikul 1994-1998. a III kvartal eksportkaupade

hinnad positiivselt nii kodumaisest hinnatasemest kui ka peamiste väliskaubanduspartnerite

nominaaltulust. Seejuures olid hinnatud majandusseosed statistiliselt olulised ning võrrandi

parameetrid stabiilsed.

Ekspordinõudluse ja -pakkumise mudeli hindamisel õnnestus küll pakkumist kujundavad tegu-

rid selgitada (nendeks osutusid ekspordihind ja väliskaubanduspartnerite nominaalsissetulek),

ekspordinõudlust kujundavad tegurid osutusid aga paraku statistiliselt ebaoluliseks.

EESTI PANGAS VALMINUD UURIMUSED

126


Tulenevalt sellest, et euro kasutuselevõtmine arveldusvaluutana 1999. a 1. jaanuarist avaldas tun-

tavat mõju eurotsooni riikide finantsturgudele, kujunes vajalikuks hinnata ka euro kasutuselevõ-tu esialgset mõju Eestile. Uurimuse “Euro kasutuselevõtu mõju Eesti finantsturgudele”(autorid Teet Rajasalu, Martti Randveer, Tiina Soosalu) eesmärk oli selgitada euro käibelevõtupeamised mõjukanalid ning hinnata nende olulisust.

Töös käsitleti eurotehingute osa Eesti maksebilansi jooksevkonto tehingutes, pankade valuu-

tavahetust arveldusteks eurodes, euro kasutamist hoiu- ja laenulepingutes ning euro tuleku

mõju tuletistehingute mahule. Samuti vaadeldi euro mõju Eesti finantsturgudele väliskapitali-

voogude kaudu.

Jõuti järeldusele, et 1999. aastal jäi euro mõju Eesti finantssektorile veel suhteliselt tagasihoid-

likuks. Teatud sfäärides avaldus euro kasutuselevõtt aga üsna selgelt. Nimelt hakati 1999.

aastal eurot kasutama Eesti maksebilansitehingutes, mis tingis vajaduse eurot kui arveldusva-

luutat osta ja müüa. Eesti kommertspankade arveldusvaluuta ostu-müügitehingutes tõusis euro

teisele kohale. Samuti suurenes 1999. aastal euro kasutamine hoiu- ja laenulepingutes. Pan-

kade välisaktivate ja -passivate struktuuris kasvas märgatavalt ka eurodes nomineeritud nõue-

te ja kohustuste osakaal.

Kaks uurimust käsitles Eesti ettevõtluse rahastamist ning finantsnäitajaid. Kõnealune temaatikaon oluline seepärast, et ettevõtlussektori rahastamine ja finantsseis mõjutab üha enam ka pan-gasektori arengutendentse, mis omakorda on Eesti Pangale otsuste tegemisel oluline.

Uurimuses “Kapitali liikumine ja ettevõtluse rahastamine” (autorid Teet Rajasalu, Martti Randveer,Alar Kangur) hinnati ettevõtluse rahastamist kajastava info usaldatavust ja kooskõlalisust ning analüüsiti

Eesti ettevõtluse rahastamise dünaamikat ajavahemikul 1994-1998. Uurimuses kirjeldati ettevõtluse ra-hastamist peamiste finantsinstrumentide lõikes, tutvustati sektori nõuete ja kohustuste struktuuri tähtajajärgi ning vaadeldi ettevõtete välisrahastamise ja investeerimistegevuse vahelisi seoseid. Eraldi käsitletiväliskapitalivoogude muutlikkust.

Töös leiti, et ajavahemikul 1994-1998 moodustas ettevõtluse väline rahastamine ligi poole ette-

võtlussektori kogu kapitalimahutusest. Seejuures on väline rahastamine laenude abil toimunud

valdavalt kodumaise finantssektori vahendusel. Seevastu väline rahastamine ettevõtete oma-

kapitali suurendamise kaudu on aset leidnud välissektorist kaasatud kapitaliga. Jõuti ka järel-

dusele, et ettevõtete sisemiste vahendite piiratuse tõttu on investeeringute ja välise rahastamise

vahel tugev seos ja Eesti ettevõtetesse tehtud välisinvesteeringud on käsitletaval ajavahemikul

olnud võrdlemisi ebastabiilsed.

Uurimuse “Eesti ettevõtlussektori võlakoormus ja makse- ning tasuvuse näitajad” (autor MarttiRandveer) peamine eesmärk oli analüüsida ettevõtete finantsseisundit ning fikseerida võlakoormu-se, maksevõime ja tasuvusega seotud probleemid. Töös võrreldi Eesti ettevõtluse finantsnäitajaid javõlakoormust teiste riikide omaga.

Seejärel käsitleti Eesti ettevõtete võlakoormuse, makse- ja tasuvuse suhtarvude dünaamikat

ajavahemikul 1996-1999. a I pa. Samuti analüüsiti finantsnäitajaid majandusharude, ettevõtete

suuruse ja omandivormi järgi.

Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et rahvusvahelises plaanis on Eesti ettevõtlussektori võlakoor-

mus ja varade tootlikkus keskmise lähedal. Küll aga on pikaajaliste kohustuste osakaal tüüpili-

sest oluliselt väiksem. Uurimuses tõdeti, et vaadeldud ajavahemikul iseloomustas Eesti

ettevõtteid tervikuna võlakoormuse kasv ja maksevõime väike alanemine. Tõsiseid probleeme

ettevõtete tasuvuses, võlakoormuses ja maksevõimes siiski ei leitud.

127

STATISTIKA

128


129

Tabel 1. Eesti majandusnäitajaid aastate lõikes 1

1 Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevate perioodide andmeid.2 1993. ja 1994. a tööstustoodanguindeks.3 Aasta lõpu seisuga.… andmed puuduvad või pole kättesaadavad.* II kvartali näitaja** hinnang

kihütõõM 3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991

tkudorpugokesudnajamesiS.1

sedadnihveskooj.1.1 rknlm 90612 00692 50704 64425 42346 52337

sedadnihisüpsutuum.2.1 % … 0,2- 3,4 9,3 6,01 7,4

küümugnadootsutsööT.2 2 % 7,81- 0,3- 0,2 5,3 2,51 3,2 9,3-

döötsutihE.3 )sedadnihveskoojsutuum( % … 3,08 8,84 7,13 0,23 3,64 2,52-

küümeajetetõvettesudnabuakeaJ.4 )001=5991( % 27 88 001 601 911 621 231

danniH.5

skedniannihajibraT.1.5 % 8,98 7,74 0,92 1,32 2,11 2,8 3,3

skedniannihajtooT.2.5 % 2,57 3,63 6,52 8,41 8,8 2,4 2,1-

skedniannihidropskE.3.5 % … … 2,51 4,11 5,7 1,2 4,0-

)REER(isruksutehavesviitkefeeslaaerinoorkitseE.4.5skedni % 9,01 0,81 7,9 3,3 4,01 3,7

klapajgrutööT.6

)demdnaetugniruu-uõjööt(räämeviõhööT.1.6 % 6,56 8,46 8,16 3,16 8,85 1,85 *8,55

)demdnaetugniruu-uõjööt(räämesutööT.2.6 % 5,6 6,7 7,9 0,01 7,9 9,9 *7,11

)suuktlesimksek(dutöötdutireertsigeR.3.6 ni … 89551 88151 14581 05291 90881 16182

suukklapoturbenimkseK.4.6 rk 6601 4371 5732 5892 3753 5214 **8144

vsakaglaplaaeR.5.6 % 3,2 1,01 2,6 1,2 6,7 7,6 **0,7

evraleeirotkessustilaV.7

duluT.1.7 rknlm … … … 23302 09952 08972 03172

duluK.2.7 rknlm … … … 44312 08542 91282 07603

kääjuduup/kääjelÜ.3.7 rknlm … … … 1101- 0141 042- 0453-

)sethusPKS%(kääjuduup/kääjelÜ.4.7 % 9,1- 2,2 3,0- **8,4-

sudnoeV.8

udevetajisieR.1.8 tajisiernlm 734 792 072 562 272 452

udevabuaK.2.8 tnlm 06 85 45 06 46 17

)sudnabuakihõp(sudnabuaksiläV.9

tropskE.1.9 rknlm … 82651 90091 74212 70613 54573 31853

tropmI.2.9 rknlm … 20102 52472 76643 96884 61255 77405

odlaS.3.9 rknlm … 4744- 6148- 02431- 26271- 17671- 46641-

ssnalibeskaM.01

odlasotnokveskooJ.1.01 rknlm 972 6412- 1181- 7084- 3187- 2576- 7364-

essPKSehusodlasotnokveskooJ.2.01 % 3,1 2,7- 4,4- 2,9- 1,21- 2,9- 3,6-

loovessisetugnireetsevniestO.3.01 rknlm 3512 9182 3132 4181 7963 1708 8644

loovajlävetugnireetsevniestO.4.01 rknlm 28- 03- 92- 584- 3191- 28- 8011-

nooistisopsimireetsevnienilehavsuvhaR.11 3

nooistisopsimireetsevniotenenilehavsuvhaR.1.11 rknlm … … … … 74542- 25882- 71724-

essPKSanethuS.2.11 % 2,83- 4,93- 1,85-

)sethusPKS%(essitseEdugnireetsevniestO.3.11 % … … … … 6,52 4,33 7,15

)sethusPKS%(glõvsilävugoK.4.11 % … … … … 1,75 1,35 6,95

)sethusPKS%(rotkessustilavhs.5.11 % … … … … 3,4 3,4 0,5

ssruksutehavenimksekinoorkitseE.21sethusirallodakireemA rk 432,31 079,21 464,11 130,21 188,31 560,41 596,41

vraavharenimksekatsaA.31 nihut 7,6151 3,9941 9,3841 2,9641 0,8541 0,0541 5,2441

STATISTIKA

130


Tabel 2. Eesti sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil jooksevhindades (mln kr)

Tabel 3. Eesti sisemajanduse koguprodukti struktuur tegevusalati jooksevhindades (%)

4991 5991 6991 7991 8991a.9991duuk9

sudnihaj,sudnajamullõP 2,8 1,6 8,5 9,4 3,4 4,3

sudnajamasteM 3,1 3,1 3,1 5,1 6,1 7,1

sudnalaK 6,0 5,0 4,0 5,0 4,0 3,0

sutsööteäM 8,1 6,1 6,1 5,1 2,1 1,1

sutsöötveltööT 0,91 5,71 6,61 5,61 4,61 3,41

sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE 3,3 0,4 0,4 5,3 7,3 6,3

sutihE 4,6 9,5 8,5 8,5 4,6 2,5

küümeajaj-igluH 4,51 5,61 1,71 1,71 5,61 4,61

dinarotserajdilletoH 2,1 1,1 3,1 2,1 2,1 5,1

edis,sudnoal,sudnoeV 6,11 5,01 8,01 2,21 8,31 1,51

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 4,8 5,9 6,9 8,9 1,11 3,21

sudnehavstnaniF 2,3 6,3 7,4 9,4 9,3 1,4

enimestilavigiiR 5,4 9,4 7,4 6,4 4,4 7,4

sudiraH 7,5 1,6 6,5 4,5 4,5 7,5

öötlaaistosajdiohsivreT 6,3 1,4 2,4 8,3 6,3 8,3

digiilesudnineetduuM 9,5 8,6 6,6 8,6 1,6 9,6

ukkoK 0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,001

4991 5991 6991 7991 8991 a.9991duuk9

a.8991sedlerrõvsutuuM)%(aguuk9

-veskoojlisaabedadnih

edadnihisüplisaab

enimibratppõL

desutuluksimibratarE 09081 25732 29413 68573 47134 95513 5,1- 9,3-

desutuluksimibratppõlirotkessimestilaV 0976 05301 23621 91241 79951 60821 2,7 8,3

edinooistutitsniatesultoatimusaKdesutuluksimibratppõl 751 702 353 404 964 60821 6,5 4,2

essaravihõpsutuhamugokilatipaK 4008 67501 51041 26971 16712 08831 2,21- 1,41-

eviioaL 181 503 465 3242 981- 728- 6,471- 8,222-

sulduõnesudnajamesiS 22233 09154 65095 59527 21218 10875 6,5- 4,8-

)b.o.f(tropskE 68422 15492 68153 83205 09585 52424 4,3- 4,2-

dabuak 92851 82491 33812 17813 68773 72262 0,6- 0,5-

desuneet 7566 32001 35331 76381 40802 99161 2,1 4,3

)b.o.f(tropmI 93752 63723 92214 16675 06266 35244 8,01- 5,01-

dabuak 44402 44072 22143 62574 50535 38543 5,41- 4,31-

desuneet 4925 3965 8017 53101 55721 0769 7,5 8,4

ehavenilitsitatS 963- 0021- 765- 848- 712- 5301- 1,54 9,39

ukkoK 00692 50704 64425 42346 52337 83945 2,0 6,2-

)%(satsaavsaklaaerPKS 0,2- 3,4 9,3 6,01 7,4

131

Tabel 4. Hinnaindeksid võrreldes eelmise perioodiga (%)

Tabel 5. Eesti maksebilanss (mln kr) 1

1 Vastavalt täiendava informatsiooni laekumisele on korrigeeritud eelnevate perioodide andmeid.

4991 5991 6991 7991 8991 9991

skedniannihajibraT 7,74 0,92 1,32 2,11 2,8 3,3

sirotkesdutava 8,33 4,71 6,81 8,7 0,6 3,0

sirotkesdutajrav 1,98 9,74 6,82 8,51 6,31 1,01

dannihdutireelugerhs 9,89 7,94 2,62 3,41 4,31 6,01

dannihdutireelugerettim 1,34 5,83 5,83 2,12 7,31 4,8

isruksutehavesviitkefeeslaaerinoorkitseEskedni)REER( 9,01 0,81 7,9 3,3 4,01 3,7

sethusedatuulavedikiirsutsööths 2,04 3,52 4,91 0,8 3,8 2,2

sethusedatuulavedikiirsudnajamedriis 6,03- 1,5 3,9- 3,6- 0,71 6,81

sethusalbureneVhs 0,73- 1,4 0,31- 0,5- 4,92 4,43

sethusitalitäL 2,8- 4,01 1,4 6,6- 6,3 4,3-

sethusitiludeeL 9,42- 1,5 1,6- 5,11- 6,1 6,1-

skedniannihajtooT 3,63 6,52 8,41 8,8 2,4 2,1-

sesutsöötsaveltööths 9,63 9,81 7,41 4,7 0,3 6,2-

sesutsööteämajsakiteegrene 5,53 6,65 8,51 6,41 0,8 4,2

skedniannihidropskE - 2,51 4,11 5,7 1,2 4,0-

skedniannihidropmI - - - - - 4,0

skedniannihsutihE - 0,63 7,81 1,01 7,7 0,2

3991 4991 5991 6991 7991 8991 9991

otnokveskooJ 972 6412- 1181- 7084- 3187- 2576- 7364-

ssnalibsudnabuaK 5291- 6164- 6167- 88221- 55651- 81751- 93921-

b.o.ftropskeedapuaK 36701 92851 82491 33812 17813 68773 63063

b.o.ftropmiedapuaK 88621- 44402- 44072- 22143- 62574- 50535- 57984-

ssnalibetsuneeT 799 3631 0334 5426 2328 9408 3468

tideerk:desuneeT 4344 7566 32001 35331 76381 40802 80912

tebeed:desuneeT 7343- 4925- 3965- 8017- 53101- 55721- 56231-

ssnalibeduluT 581- 873- 82 62 1102- 4611- 3871-

tideerk:duluT 653 384 827 3531 4951 2781 0791

tebeed:duluT 145- 168- 007- 6231- 5063- 6303- 3573-

ssnalibetennakelÜ 2931 6841 6441 0121 0261 1802 2441

dednakelüsustilaV 8931 1141 4511 5001 3331 4551 5021

dednakelüarE 6- 57 392 502 782 725 732

otnokstnanifaj-ilatipaK 9092 1222 6382 6936 35901 0786 5117

otnokilatipaK 8- 9- 8- 2- 52 71

otnokstnaniF 9092 0322 5482 4046 55901 5486 8907

dugnireetsevniestO 1702 9872 4822 0331 1871 0997 1633

laamsiläV 28- 03- 92- 584- 3191- 28- 8011-

sitseE 3512 9182 3132 4181 4963 4708 8644

dugnireetsevniilleftroP 3- 381- 552- 4871 5563 32- 771

deduõN 5- 882- 283- 826- 9132- 821- 0391-

desutsuthoK 2 501 721 3142 4795 501 7012

dugnireetsevniduuM 148 773- 718 0923 9155 2211- 0653

latipakenilajaakiP 8761 67 428 6671 2453 274 2762

dinooistutitsnisudnahaR 914 3 041 081- 092- 792- 805

rotkessustilaV 4101 852 407 473 15- 36 041

dagnaP 49 951 808 1361 311- 858

dirotkesduuM 442 972- 081- 467 2522 028 7611

latipakenilajaihüL 738- 354- 8- 4251 7791 4951- 888

dinooistutitsnisudnahaR 352 48 141- 14- 21- 3- 391-

rotkessustilaV 122- 5 5- 04- 643- 688- 097-

dagnaP 105- 398- 323 9251 4652 186 5331

dirotkesduuM 863- 253 481- 77 922- 5831- 635

desutsuspätajdaeV 216- 023 571 163- 963- 9 792-

ssnalibdlÜ 6752 693 0021 8221 1772 621 1812

divreseR 6752- 693- 0021- 8221- 1772- 621- 1812-

STATISTIKA

132


Tabel 6. Eestisse tehtud otseinvesteeringud tegevusalati (mln kr)

Tabel 7. Eestisse tehtud otseinvesteeringud riigiti (mln kr)

Tabel 8. Põhiekspordi ja -impordi maht kaubagrupiti (mln kr)

1 esialgsed andmed

5991 6991 7991 8991 9991

sutsööT 839 694 8321 5451 9311

sutsuravisevaj-isaag,akiteegrenE 81 71- 18 621 552

sutihE 6 93 36 161 8

sudnabuakeajaj-igluH 328 598 355 249 183

edisajsudnoal,sudnoeV 123 522 168 003 5901

sudnahaR 641 62 426 9034 719

sudnineetiräaj-simirüü,-aravsinniK 35 721 861 424 633

duuM 8 42 701 862 733

ukkoK 3132 4181 4963 4708 8644

5991 6991 7991 8991 9991

emooS 391 926 9211 1471 9461

istooR 1411 081 663 0874 8641

digiirdnehÜakireemA 102 954 931 541 673

arroN 75 67 847 232 751

inaaT 08 861 312 964 192

ainnatirbruuS 381 24 881 783 521

aamaskaS 65 08 381 522 88

digiirduuM 204 181 927 69 413

ukkoK 3132 4181 4963 4708 8644

tropskE tropmI odlaS

7991 8991 9991 1 7991 8991 9991 1 7991 8991 9991 1

dabuakudioT 1215 9694 6713 6026 0626 4545 5801- 2921- 8722-

detootdeslaareniM 3931 779 088 7583 8913 9203 4642- 2222- 8412-

dabuakaimeeK 4762 0672 0932 0895 2836 8346 7033- 1263- 7404-

dabuakibooredraG 8315 8106 6495 8535 0706 6665 022- 25- 082

tsednendetootajrebap,tiuP 2225 4246 5607 1032 9272 2462 1292 5963 3244

detootillatemajdillateM 0612 2203 9172 7314 4115 4314 8791- 2902- 5141-

demdaesajdanisaM 5275 5338 8748 94321 26261 52551 4266- 7297- 7407-

didnehavidropsnarT 6211 8421 2401 3715 5035 0383 7404- 7504- 8872-

,dajsaugnäm,lebööMdebratidrops 2681 2932 6572 9721 0441 9821 485 159 7641

duuM 7811 0041 1631 8222 4542 1742 2401- 4501- 0111-

ukkoK 70613 54573 31853 96884 51255 77405 26271- 07671- 46641-

133

Tabel 9. Põhiekspordi ja -impordi struktuur kaubagrupiti (%)

1 esialgsed andmed

Tabel 10. Põhiekspordi ja -impordi maht riigiti (mln kr)

1 esialgsed andmed2 Vabatsoonid loodi 1999. aastal. Olemasoleva seadusandluse järgi pole võimalik vabatsoonis olevat kaupa määratleda riikide järgi.

tropskE tropmI

7991 8991 9991 1 7991 8991 9991 1

dabuakudioT 2,61 2,31 9,8 7,21 3,11 8,01

detootdeslaareniM 4,4 6,2 5,2 9,7 8,5 0,6

dabuakaimeeK 5,8 4,7 7,6 2,21 6,11 8,21

dabuakibooredraG 3,61 0,61 6,61 0,11 0,11 2,11

tsednendetootajrebap,tiuP 5,61 1,71 7,91 7,4 9,4 2,5

detootillatemajdillateM 8,6 0,8 6,7 5,8 3,9 2,8

demdaesajdanisaM 1,81 2,22 7,32 3,52 5,92 8,03

didnehavidropsnarT 6,3 3,3 9,2 6,01 6,9 6,7

debratidrops,dajsaugnäm,lebööM 9,5 4,6 7,7 6,2 6,2 6,2

duuM 8,3 7,3 8,3 6,4 4,4 9,4

ukkoK 0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,001

tropskE tropmI odlaS

7991 8991 9991 1 7991 8991 9991 1 7991 8991 9991 1

emooS.1 4995 0138 6318 69081 34502 48681 10121- 33221- 84501-

istooR.2 5935 3337 5787 9615 2755 2405 722 1671 3382

aamaskaS.3 4212 4432 8692 9905 1575 5774 5792- 7043- 7081-

itäL.4 2662 5923 3782 9471 4912 4712 319 1011 996

aameneV.5 2554 0493 4881 3514 3714 3393 993 332- 9402-

inaaT.6 5121 0051 0461 6451 0581 1851 133- 943- 95

ainnatirbruuS.7 3831 7071 9951 7021 5731 6201 671 233 375

udeeL.8 9441 4451 4711 289 0611 2501 864 383 221

dnalloH.9 2301 328 998 8881 1491 6361 658- 8111- 737-

ailaatI.01 272 303 493 1021 5941 4341 929- 2911- 0401-

duuM 9255 6446 6485 2877 2619 9319 3522- 6172- 4923-

noostabaV 2 525 525

ukkoK 70613 54573 31853 96884 61255 67405 26271- 14671- 46641-

STATISTIKA

134


Tabel 11. Põhiekspordi ja -impordi struktuur riigiti (%)

1 esialgsed andmed

Tabel 12. Panganduslik ülevaade (mln kr) 1

1 Alates 1998. a detsembrist avaldatakse panganduslikku ülevaadet Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmeesitusstandardi(Special Data Dissemination Standard; SDDS) tingimuste kohaselt (standardi kohta vt http://dsbb.imf.org/overview.htm).2 Teised rahaasutused - krediidiasutused ning Eesti Panga poolt litsentseeritud laenu-hoiuühistud.3 Valitsus - keskvalitsus, eelarvevälised fondid ja kohalikud omavalitsused.

tropskE tropmI

7991 8991 9991 1 7991 8991 9991 1

emooS.1 0,91 1,22 7,22 0,73 2,73 0,73

istooR.2 1,71 5,91 0,22 6,01 1,01 0,01

aamaskaS.3 7,6 2,6 3,8 4,01 4,01 5,9

itäL.4 4,8 8,8 0,8 6,3 0,4 3,4

aameneV.5 4,41 5,01 3,5 5,8 6,7 8,7

inaaT.6 8,3 0,4 6,4 2,3 3,3 1,3

ainnatirbruuS.7 4,4 5,4 5,4 5,2 5,2 0,2

udeeL.8 6,4 1,4 3,3 0,2 1,2 1,2

dnalloH.9 3,3 2,2 5,2 9,3 5,3 2,3

ailaatI.01 9,0 8,0 1,1 5,2 7,2 8,2

duuM 5,71 2,71 3,61 9,51 6,61 1,81

noostabaV 5,1

ukkoK 0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,001

DARAV 49.21.13 59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

)oten(daravsiläV 0,4117 0,4457 7,0717 2,5355 7,3155 5,4328

daravsiläV 4,2049 8,48701 2,90821 9,87891 8,56281 3,61332

knaPitseE 7,1836 0,0847 1,8878 2,10811 9,48711 4,81741

desutusaahardesieT 2 6,0203 8,4033 1,1204 7,7708 9,0846 9,7958

desutsuhoksiläV 4,8822- 9,0423- 5,8365- 7,34341- 1,25721- 7,18051-

knaPitseE 5,4461- 7,6451- 1,4341- 3,3521- 9,988- 8,9931-

desutusaahardesieT 0,446- 2,4961- 4,4024- 4,09031- 2,26811- 0,28631-

deduõndesiamudoK 9,8313 9,4244 6,00301 5,48191 3,22632 0,28062

)oten(elesustilavdeduõN 3 3,8141- 4,1432- 9,1171- 9,1672- 4,9641- 5,536-

elesustilavdeduõnagnaPitseE 0,0 0,3 3,3 6,3 8,2 0,3

sagnaPitseEdesuiohesustilaV 6,0- 3,0- 6,0- 6,553- 4,6- 6,12-

elesustilavdeduõnetsutusaaharetsieT 3,504 7,821 8,028 9,6801 9,549 3,0711

setsutusaaharsetsietdesuiohesustilaV 0,3281- 8,2742- 4,5352- 9,6943- 7,1142- 2,7871-

eletsutusastnanifeletsietdeduõN 2,21 4,695 0,6202 2,0894 7,5236 4,4256

eletetõvetteelekilkiirdeduõN 8,063 7,713 4,714 1,023 8,522 5,273

elirotkesarededuõN 3,4814 3,2585 1,9659 1,64661 2,04581 6,02891

DESUTSUHOK

ahaR 9,9136 4,3028 6,65701 3,32231 3,05721 7,90961

sesudnajamaharaluS 3,1703 6,3083 5,8624 5,8854 6,8354 3,1175

desuiohinesimduõN 6,8423 8,9934 1,8846 9,4368 7,1128 4,89111

ahar-looP 2,9061 7,1412 6,6633 0,6826 5,7408 3,8009

desuiohutsääsajdesilajathäT 3,486 5,4101 3,6381 6,9513 2,1074 1,0915

desuiohatuulavsiläV 0,529 2,7211 3,0351 4,6213 3,6433 2,8183

dajrikalõV 0,04 0,41 5,76 9,863 7,002 7,744

didnofunealesustilaV 1,784 5,918 2,519 7,176 2,555 7,045

)oten(dajatiänduuM 6,6971 2,4691 9,3172 7,9614 3,2857 1,0147

135

Tabel 13. Krediidiasutuste auditeerimata koondbilanss aasta lõpu seisuga (mln kr)

49.21.13

-asosusthätisnalib

suham 59.21.13

-asosusthätisnalib

suham 69.21.13

-asosusthätisnalib

suham 79.21.13

-asosusthätisnalib

suham 89.21.13

-asosusthätisnalib

suham 99.21.13

-asosusthätisnalib

suham

DARAV

aharaluS 2,946 %4,6 7,967 %2,5 6,559 %4,4 4,2121 %1,3 0,5601 %6,2 4,6521 %7,2

elagnapksekdeduõN 7,177 %7,7 1,957 %1,5 0,1021 %5,5 7,8882 %5,7 5,7563 %9,8 5,3584 %3,01

eletsutusaidiiderkdeduõN 2,7852 %7,52 7,4863 %8,42 2,5292 %4,31 2,8543 %9,8 7,0003 %3,7 5,5923 %0,7

edikiirsilävhseletsutusaidiiderk 5,6022 %9,12 4,3652 %3,71 4,3691 %0,9 7,5313 %1,8 5,1892 %3,7 9,8223 %9,6

eleditneilkdeduõN 8,5734 %5,34 9,4376 %3,54 2,79611 %4,35 9,36202 %3,25 7,89832 %3,85 4,76662 %7,65

elesustilavdeduõN 7,14 %4,0 6,811 %8,0 7,071 %8,0 7,372 %7,0 4,772 %7,0 6,205 %1,1

elesustilavksekhs 6,6 %1,0 1,1 %0,0 8,01 %0,0 4,21 %0,0 8,51 %0,0 0,541 %3,0

elekilahokeletsustilavamo 1,53 %3,0 6,711 %8,0 9,951 %7,0 3,852 %7,0 2,952 %6,0 6,553 %8,0

deduõNeletsutusasimireestnanif 8,3 %0,0 8,006 %0,4 5,6671 %1,8 5,2723 %4,8 5,2924 %5,01 5,8995 %7,21

ekilahokajigiirduneaLeletugnihüiräetsustilavamo 2,363 %6,3 9,803 %1,2 5,792 %4,1 6,692 %8,0 3,513 %8,0 1,582 %6,0

eletugnihüiräeleduumduneaL 3,9743 %6,43 0,0794 %5,33 4,4467 %9,43 2,04221 %6,13 9,84741 %0,63 7,88441 %8,03

eletugnihüsudnulutettimduneaL 7,01 %0,0 6,33 %1,0 1,33 %1,0 2,93 %1,0

eletukisiareduneaL 7,784 %8,4 6,637 %0,5 4,7081 %3,8 3,7414 %7,01 5,1324 %3,01 3,3535 %4,11

davukealtlesiloäneõtabEdeduõn 8,451- %5,1- 4,561- %1,1- 1,932- %1,1- 6,714- %1,1- 0,159- %3,2- 3,728- %8,1-

direbapträäV 7,297 %9,7 5,8841 %0,01 4,1423 %8,41 1,0118 %9,02 8,5436 %5,51 6,4767 %3,61

dutireeskifajdajrikalõVdirebapträävagaräämulut 8,346 %4,6 6,5611 %8,7 5,1022 %1,01 2,9435 %8,31 0,9005 %2,21 9,1985 %5,21

dasoajdaistkA 9,841 %5,1 9,223 %2,2 8,9301 %7,4 9,0672 %1,7 8,6331 %3,3 7,2871 %8,3

daistkaetetõvetteratüT 8,44 %4,0 1,421 %8,0 0,863 %7,1 5,298 %3,2 0,079 %4,2 0,0711 %5,2

daistkaetetõvettesudiS 5,73 %4,0 8,06 %4,0 5,68 %4,0 7,43 %1,0 0,74 %1,0 5,13 %1,0

aravihõpenlaairetammI 7,51 %2,0 3,72 %2,0 4,93 %2,0 6,92 %1,0 0,2631 %3,3 4,7711 %5,2

aravihõpenlaairetaM 7,326 %2,6 8,139 %3,6 9,4421 %7,5 8,3731 %5,3 8,4121 %0,3 3,3831 %9,2

aravuuM 2,604 %0,4 5,626 %2,4 1,638 %8,3 9,8481 %8,4 3,1041 %4,3 2,0951 %4,3

ukkokdaraV 2,76001 %0,001 1,75841 %0,001 7,10912 %0,001 9,76783 %0,001 9,49904 %0,001 0,17074 %0,001

AJDESUTSUHOKLATIPAKAMO

eletsutusaidiiderkdesuvenglõVelagnapksekaj 3,508 %0,8 4,2561 %1,11 7,3462 %1,21 2,4426 %1,61 3,5535 %1,31 7,9326 %3,31

edikiirsilävhseletsutusaidiiderk 6,712 %2,2 6,016 %1,4 0,8261 %4,7 8,3775 %9,41 4,8235 %0,31 6,5316 %0,31

eleditneilkdesuvenglõV 7,3496 %0,96 6,3669 %0,56 6,57931 %8,36 2,87212 %9,45 4,07412 %4,25 7,03462 %2,65

desuiohinesimduõnhs 4,6665 %3,65 9,5187 %6,25 0,93301 %2,74 7,99441 %4,73 1,36721 %1,13 2,72661 %3,53

ajdesilajathätdesuiohutsääs 2,6721 %7,21 9,9181 %2,21 5,3933 %5,51 5,3466 %1,71 0,7758 %9,02 1,3559 %3,02

elesustilavdesuvenglõV 0,4171 %0,71 8,0732 %0,61 4,7742 %3,11 1,7343 %9,8 1,2242 %9,5 9,8081 %8,3

elesustilavksekhs 3,163 %6,3 5,208 %4,5 5,199 %5,4 1,8461 %3,4 6,268 %1,2 8,2521 %7,2

elekilahokeletsustilavamo 1,035 %3,5 9,574 %2,3 4,727 %3,3 3,659 %5,2 1,035 %3,1 8,144 %9,0

desuvenglõVeletsutusasimireestnanif 5,95 %6,0 2,051 %0,1 8,005 %3,2 4,606 %6,1 8,1141 %4,3 9,2741 %1,3

ekilahokajigiirdesuvenglõVeletugnihüiräetsustilavamo 6,477 %7,7 1,666 %5,4 9,486 %1,3 6,107 %8,1 6,436 %5,1 6,015 %1,1

eleduumdesuvenglõVeletugnihüirä 6,7972 %8,72 5,1773 %4,52 8,1445 %8,42 5,1968 %4,22 9,2508 %6,91 6,72901 %2,32

desuvenglõVeletugnihüsudnulutettim 6,741 %7,0 2,833 %9,0 7,794 %2,1 5,676 %4,1

eletukisiaredesuvenglõV 1,8951 %9,51 0,5072 %2,81 0,3274 %6,12 4,3057 %4,91 4,1548 %6,02 2,43011 %4,32

ajdidnofunealesustilaVdidnofibasiläv 2,915 %2,5 7,977 %2,5 3,378 %0,4 4,996 %8,1 8,455 %4,1 7,935 %1,1

dajrikalõvdutnaajläV 0,022 %2,2 0,41 %1,0 5,592 %3,1 9,3823 %5,8 2,3293 %6,9 4,3253 %5,7

desutsuhokduuM 1,098 %8,8 2,8721 %6,8 2,0071 %8,7 1,0312 %5,5 1,2571 %3,4 2,7091 %1,4

desutsuhokdutatullA 0,04 %4,0 6,85 %4,0 6,052 %1,1 8,3401 %7,2 4,7511 %8,2 1,7411 %4,2

desidlarE 8,0 %0,0 4,2 %0,0 3,18 %4,0 7,501 %3,0 0,421 %3,0 0,0 %0,0

latipakaistkA 1,895 %9,5 8,1501 %1,7 6,9631 %3,6 8,8142 %2,6 2,2416 %0,51 1,7726 %3,31

divreseR 6,111 %1,1 4,202 %4,1 4,803 %4,1 7,205 %3,1 8,576 %6,1 9,607 %5,1

mujhak/musaK 5,16- %6,0- 1,451 %0,1 4,304 %8,1 1,1601 %7,2 4,061- %4,0- 3,992 %6,0

latipakamoajdesutsuhoKukkok 2,76001 %0,001 1,75841 %0,001 7,10912 %0,001 9,76783 %0,001 9,49904 %0,001 0,17074 %0,001

STATISTIKA

136


Tabel 14. Krediidiasutuste poolt kaasatud hoiuste jääk ja kuukäive aasta lõpu seisuga (mln kr)

1 Muud hoiused hõlmavad tähtajalisi, säästu- ja muid hoiuseid.Alates 1. aprillist 1997 on võimalik eraldada kõiki kliendigruppe (enne jaotus: eraisikud ja juriidilised isikud), laene jahoiuseid välisvaluutade lõikes (enne jaotus: kroon ja välisvaluuta) ning residentsust (vt tabelid 14-19).

59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

ukkokkääjetsuioH 5,4369 5,93831 2,87212 4,07412 6,11462

didnediserettimhs 4,457 3,2461 9,3003 3,1182 6,1544

desuiohinesimduõN 6,4187 8,77301 7,99441 1,36721 2,72661


sustilaV 3,0381 8,5631 8,879

desutusasimireestnaniF 9,572 6,322 5,623

dugnihüirÄ 5,1095 2,1307 6,7637 4,8526 5,5448

dukisiarE 1,3191 6,6433 8,5205 3,5194 5,6786

ukkokkääjetsuioheduuM 1 9,9181 7,1643 5,8776 3,7078 4,4879


sustilaV 8,6061 3,6501 1,038


dugnihüirÄ 1,1301 5,0402 5,5202 1,9242 6,3792

dukisiarE 8,887 2,1241 8,5182 7,3304 3,4384

ukkokeviäkuuketsuioheduuM 8,465 5,8013 6,3646 2,81571 9,0468

didnediserettimhs 4,2501 6,5412 2,8821

sustilaV 9,0871 8,3363 7,1211


dugnihüirÄ 7,724 9,2292 3,9673 0,19201 4,1536

dukisiarE 1,731 5,581 1,156 6,5501 8,829

igräjedatuulavruutkurtsetsuioH

kääjetsuioH

desuiohinoorkinesimduõN 4,4536 9,7018 1,44701 5,5289 3,09421

desuiohatuulavsilävinesimduõN 2,0641 0,0722 6,5573 6,7392 9,6314

MEDhs 0,168 9,467 3,256

RUE 9,54 5,35 3,042

DSU 8,1732 5,2961 1,9962

desuiohinoorkduuM 7,3741 0,6472 1,6584 1,2755 4,3175

desuiohatuulavsilävduuM 2,643 7,517 4,2291 2,5313 0,1704

MEDhs 5,524 3,5861 7,0261

RUE 2,42 6,77 0,191

DSU 8,4431 1,5611 4,9112

eviäkuuK

desuiohinoorK 8,004 1,5211 5,5493 7,57321 5,6024

desuiohatuulavsiläV 9,361 4,3891 2,8152 6,2415 5,4344

MEDhs 5,885 9,3422 9,776

RUE 6,32 5,844 4,767

DSU 4,3261 5,5112 1,7082

137

59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

ukkokkääjetsuiohatuulavsilävaj-inoorK 5,4369 5,93831 2,87212 4,07412 6,11462

inesimduõN 6,4187 8,77301 7,99441 1,36721 2,72661

duuM 9,9181 7,1643 5,8776 3,7078 4,4879

ukkokdesuiohinoorK 1,8287 9,35801 2,00651 6,79351 7,30281

inesimduõN 4,4536 9,7018 1,44701 5,5289 3,09421

duuM 7,3741 0,6472 1,6584 1,2755 4,3175

atajathätajinesimduõN 3,2 0,0 2,7

duuk3inuk 6,964 6,008 0,9971 7,4891 3,0381

duuk6inuk3 8,574 2,026 1,817

duuk21inuk6 6,876 5,8241 6,4081 3,3732 4,3642

atsaa1elü 5,523 9,615 4,477 8,395 4,496

ukkokdesuiohatuulavsiläV 5,6081 7,5892 0,8765 8,2706 9,7028

inesimduõN 2,0641 0,0722 6,5573 6,7392 9,6314

duuM 2,643 7,517 4,2291 2,5313 0,1704

atajathätajinesimduõN 4,0 0,0 –

duuk3inuk 8,761 9,962 2,569 4,8531 6,6661

duuk6inuk3 8,882 4,743 9,614

duuk21inuk6 5,761 8,034 1,505 1,596 1,029

atsaa1elü 9,01 0,51 9,261 3,437 4,7601

etsuiohatuulavsilävaj-inoorkeduuMukkokeviäkuuk 8,465 5,8013 6,3646 2,81571 9,0468

ukkokdesuiohinoorK 8,004 1,5211 5,5493 7,57321 5,6024

atajathätajinesimduõN 1,0 – 1,1

duuk3inuk 1,242 5,859 6,2153 7,43021 9,3673

duuk6inuk3 0,49 5,96 5,541

duuk21inuk6 0,431 7,141 7,362 1,612 9,142

atsaa1elü 7,42 9,42 0,57 5,55 0,45

ukkokdesuiohatuulavsiläV 9,361 4,3891 2,8152 6,2415 5,4344

atajathätajinesimduõN 0,313 – –

duuk3inuk 7,321 5,8881 8,1302 6,8244 8,2024

duuk6inuk3 3,84 0,761 3,96

duuk21inuk6 4,93 3,19 5,201 2,651 4,941

atsaa1elü 8,0 5,3 7,22 8,093 0,31

Tabel 15. Krediidiasutuste poolt kaasatud krooni- ja välisvaluutahoiuste jääk ja kuukäive tähtaja

järgi (mln kr)

STATISTIKA

138


59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

ukkokkääjuneaL 1,3376 8,57411 0,36202 3,89832 5,06662

eleditnediserettimhs 4,472 6,995 2,6251 9,3811 9,0621

elesustilaV 7,372 4,772 6,205

eletsutusasimireestnaniF 5,1723 2,2924 6,1995

eletugnihüirÄ 7,6995 5,8769 8,63521 0,46051 8,37741

eletukisiarE 4,637 3,7971 9,0814 6,4624 5,2935

ukkokeviäkuuK 7,259 8,0532 1,7171 2,5951 9,7443

eleditnediserettimhs 6,021 3,85 4,191

elesustilaV 8,71 3,23 9,441

eletsutusasimireestnaniF 9,435 0,193 8,1811

eletugnihüirÄ 9,078 2,3712 4,2001 4,7501 2,7291

eletukisiarE 9,18 6,771 0,261 4,411 0,491

igräjedatuulavruutkurtseduneaL

kääjuneaL

dunealinoorK 0,9985 4,9877 7,9778 0,5075 1,9536

dunealatuulavsiläV 1,438 4,6863 3,38411 3,39181 5,10302

MEDhs 2,3679 0,06361 1,86551

RUE 0,7 6,53 4,1922

DSU 6,4812

eviäkuuK

dunealinoorK 6,258 3,1511 9,368 5,393 2,416

dunealatuulavsiläV 1,001 6,9911 2,358 7,1021 7,3382

MEDhs 7,807 7,3411 4,0321

RUE – – 5,8121

DSU 7,241 0,73 0,673

Tabel 16. Krediidiasutuste poolt antud laenude jääk ja kuukäive (mln kr)

139

Tabel 17. Krediidiasutuste poolt antud krooni- ja välisvaluutalaenude jääk tähtaja järgi (mln kr)

1 kuni 1998. a lõpuni XEU, alates 1999. aastast EUR.

59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

dunealatuulavsilävaj-inoorKukkok 1,3376 8,57411 0,36202 3,89832 5,06662

desilajaihüL 3,4912 3,8782 1,9864 0,1023 1,9283

desilajaakiP 8,8354 5,7958 4,12451 2,79602 8,82822


ukkokdunealinoorK 0,9985 4,9877 7,9778 0,5075 1,9536


desilajaihüL 0,8781 2,0191 8,5852 0,2811 6,9401

duuk3inuk 2,923 7,214 1,0711 9,715 9,273

duuk6inuk3 2,492 8,962 3,255 4,261 9,702

duuk21inuk6 6,4521 7,7221 5,368 6,105 8,864

desilajaakiP 0,1204 3,9785 6,0116 0,3254 0,9035

tatsaa2inuk1 1,5931 5,6301 8,927

tatsaa3inuk2 1,9502 6,5562 7,469 7,535 8,626

tatsaa5inuk3 0,1021 8,6681 5,1502 2,9231 5,8521

tatsaa01inuk5 9,067 8,6531 1,0021 4,3001 8,6451

atsaa01elü 2,994 2,816 1,7411

ukkokdunealatuulavsiläV 1,438 4,6863 3,38411 3,39181 5,10302


desilajaihüL 3,613 1,869 3,3012 1,9102 5,9772

MEDhs 7,4541 6,8171 0,3081

RUE 1 7,0 0,0 2,372

DSU 6,785 1,822 3,446

duuk3inuk 8,25 8,162 7,183 0,373 5,247

duuk6inuk3 0,74 6,252 6,605 8,014 8,7201

duuk21inuk6 5,612 7,354 0,5121 2,5321 2,9001

desilajaakiP 8,715 2,8172 8,0139 2,47161 8,91571

MEDhs 4,3828 5,14641 9,26731

RUE 1 1,5 1,5 1,3101

DSU 1,877 7,4521 3,0451

tatsaa2inuk1 7,7661 3,4162 4,9542

tatsaa3inuk2 9,502 5,467 4,7611 2,8212 8,8561

tatsaa5inuk3 7,161 9,607 3,1812 5,0404 1,3954

tatsaa01inuk5 1,051 9,6421 6,6423 0,4845 7,0695

atsaa01elü 8,7401 3,7091 8,7482

STATISTIKA

140


Tabel 18. Tähtajaliste krooni- ja välisvaluutahoiuste kaalutud keskmine aastaintress

Tabel 19. Krediidiasutuste poolt kuu jooksul antud krooni- ja välisvaluutalaenude

kaalutud keskmine aastaintress tähtaja järgi

59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

ukkokdesuiohinoorK %12,7 %03,5 %71,21 %50,8 %52,3

duuk3inuk %49,5 %17,4 %91,21 %49,7 %59,2

duuk6inuk3 %78,11 %66,01 %63,4

atsaa1inukduuk6 %22,9 %63,8 %34,21 %39,21 %21,6

atsaa1elü %37,8 %64,01 %87,01 %39,8 %88,8

MED %36,4 %96,4 %39,2

duuk3inuk %73,4 %10,4 %98,2

duuk6inuk3 %67,6 %17,6 %82,3

atsaa1inukduuk6 %17,7 %01,8 %28,3

atsaa1elü %66,7 %38,5 %10,4

RUE %80,4 %75,3 %30,3

duuk3inuk %80,4 %75,3 %20,3

duuk6inuk3 – %02,4 %03,3

atsaa1inukduuk6 – %91,4 %15,3

atsaa1elü – – %77,3

DSU %48,5 %57,4 %11,5

duuk3inuk %46,5 %17,4 %21,5

duuk6inuk3 %28,6 %32,5 %25,5

atsaa1inukduuk6 %31,8 %80,6 %38,4

atsaa1elü %49,9 %23,8 %33,6

59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.21.13

ukkokdunealinoorK %29,51 %67,31 %73,81 %45,61 %26,8

desilajaihüL %59,51 %76,31 %69,91 %76,61 %07,8

duuk3inuk %05,51 %55,31 %57,02 %78,51 %42,8

duuk6inuk3 %03,61 %08,31 %79,31 %26,71 %55,9

atsaa1inukduuk6 %21,61 %57,31 %21,51 %70,71 %32,01

desilajaakiP %48,51 %88,31 %81,11 %03,61 %65,8

tatsaa5inuk1 %01,61 %88,51 %69,11 %55,61 %98,7

tatsaa01inuk5 %99,21 %21,11 %49,01 %37,41 %20,9

atsaa01elü %73,7 %15,41 %06,01

MED %91,11 %50,11 %20,9

desilajaihüL %42,01 %60,41 %48,9

desilajaakiP %31,21 %35,01 %96,8

RUE – – %80,7

desilajaihüL – – %16,4

desilajaakiP – – %68,7

DSU %76,11 %87,21 %60,01

desilajaihüL %18,21 %05,21 %23,01

desilajaakiP %94,9 %02,12 %31,9

141

Tabel 20. Pankadevaheline hoiuseintress TALIBID ja laenuintress TALIBOR (aasta ja kuu

aritmeetilised keskmised) 1

1 1999. a jaanuari lõpuni avaldas Eesti Pank kõik kord nädalas fikseeritud intressimäärad. Et alates 8. veebruarist 1999 toimubTALIBIDi/TALIBORi fikseerimineigal tööpäeval, pole kõigi päevamäärade avaldamine statistika koondandmestus tehniliselt otstarbekas. Noteerivad pangad on Hansapank, Eesti Ühispank,Optiva Pank, Merita Bank Plc ja Svenska Handelsbanken.

Tabel 21. Rahapakkumine (mln kr)

DIBILAT ROBILAT

ladän1 uuk1 duuk2 duuk3 duuk6 duuk9 duuk21 ladän1 uuk1 duuk2 duuk3 duuk6 duuk9 duuk21

6991 %07,3 %38,4 %70,7 %26,4 %97,5 %50,8

7991 %92,5 %44,6 %76,7 %92,6 %44,7 %76,8

8991 %28,7 %23,11 %84,21 %21,61 %28,8 %96,21 %88,31 %81,81

99.10 %25,41 %62,51 %17,51 %04,61 %31,71 %85,71

99.20 %53,9 %16,01 %36,11 %19,01 %61,21 %91,31

99.30 %53,6 %89,6 %84,7 %63,8 %88,8 %64,9 %07,7 %33,8 %38,8 %17,9 %42,01 %58,01

99.40 %65,4 %34,5 %10,6 %79,6 %94,7 %91,8 %96,5 %85,6 %51,7 %31,8 %66,8 %04,9

99.50 %64,4 %82,5 %67,5 %38,6 %13,7 %88,7 %94,5 %33,6 %18,6 %89,7 %84,8 %50,9

99.60 %72,4 %20,5 %25,5 %43,6 %79,6 %34,7 %72,5 %90,6 %46,6 %15,7 %31,8 %95,8

99.70 %72,4 %67,4 %34,5 %02,6 %57,6 %71,7 %72,5 %77,5 %06,6 %73,7 %29,7 %33,8

99.80 %43,4 %97,4 %03,5 %80,6 %05,6 %78,6 %93,5 %48,5 %24,6 %22,7 %76,7 %40,8

99.90 %79,3 %54,4 %39,4 %36,5 %49,5 %22,6 %79,4 %84,5 %79,5 %17,6 %84,8 %83,7

99.01 %08,3 %63,4 %18,4 %35,5 %97,5 %11,6 %08,4 %14,5 %19,5 %26,6 %31,8 %52,7

99.11 %42,3 %67,3 %12,4 %20,5 %92,5 %75,5 %42,4 %87,4 %42,5 %90,6 %44,6 %56,6

99.21 %53,3 %07,3 %90,4 %88,4 %31,5 %83,5 %23,4 %07,4 %90,5 %88,5 %22,6 %74,6

39.21.13 49.21.13 59.21.13 69.21.13 79.21.13 89.21.13 99.30.13 99.60.03 99.90.03 99.21.13

0M 4,9583 1,4134 4,4905 8,4916 5,7748 5,8409 4,6577 9,0929 4,8969 1,30511

aharalusdutsalessulgniR 2,0372 3,2153 1,7334 8,6894 5,8345 7,0935 3,3325 7,7295 0,6585 8,8466

sesulgniraharaluS 9,0832 3,1703 6,3083 5,8624 5,8854 6,8354 3,5944 5,1094 3,4805 3,1175

ajedaknapstremmoKetutsihüuneal-uioh

kääjassak3,943 0,144 5,335 3,817 1,058 1,258 0,837 2,6201 7,177 5,739

aharotnokdutsalessulgniR 2,9211 7,108 3,757 1,8021 9,8303 8,7563 2,3252 2,3633 4,2483 4,4584

1M 8,9116 1,7587 0,26101 0,85321 7,93351 5,07341 9,63341 3,45761 9,65071 9,90281

sesulgniraharaluS 9,0832 3,1703 6,3083 5,8624 5,8854 6,8354 3,5944 5,1094 3,4805 3,1175

inesimduõNdesuiohinoork 9,8373 8,5874 3,8536 5,9808 2,15701 9,1389 6,1489 8,25811 7,27911 6,89421

didnediserettimhs 5,47 9,811 7,531 2,072 1,884 5,873 2,823 4,783 6,283 2,334

sustilav 8,818 2,5141 9,2281 9,2331 6,0861 6,5421 2,547 4,489 8,849 7,098

2M 1,9417 6,81001 9,17431 8,17281 1,79952 8,61062 7,99272 2,39492 4,71103 2,25123

1M 8,9116 1,7587 0,26101 0,85321 7,93351 5,07341 9,63341 3,45761 9,65071 9,90281

ajdesilajathäTsedinoorkdesuiohutsääs 4,976 4,099 5,7841 4,7582 3,2784 5,3755 2,2116 2,8645 5,4775 3,5175


sustilav 0,49 3,292 9,934 1,649 5,7151 5,917 2,8041 3,495 8,965 1,783

desuiohatuulavsiläV 9,943 2,1711 4,2281 5,6503 1,5875 8,2706 6,0586 6,0727 0,6827 0,7228


sustilav 9,3 6,6 0,801 9,381 7,032 6,644 3,307 3,076 9,606 4,905

STATISTIKA

lisad - eestipank.ee filepensioni rakendamise kord. 24. märts krediidiasutustel ja nendega samasse...

Documents