Lilli Suburgi ajakiri Linda 130

Evelin Tamm9.märtsil 2017 Tallinnas

Evelin Tamm9.märts 2017 Tallinnas

Sündis 1. augustil 1841.a. Rõusa mõisas (pildil)

1855- 1859 õppis Pärnu Kõrgemas Tütarlastekoolis, Lydia Jannseni pinginaaber

Waldburgi suurtalu ja Suburgi “kannatusaastad kodus”, õpetab õdesid ja vendi

Tutvub Pestalozzi, Rousseau, Goethe, Schilleri, Milli, Mallhusi jt teostega

1869 koduõpetaja kutseeksam Pärnus

Lapsepõlv ja õpinguaastad

Waldburgi loodusest ja Suburgi elust inspireerituna

1877 ilmub autobiograafiline romaan “Liina”

“Liina, hüüa omale seltsi! Hüüa, ehk kuuleb veel mõni neist, kes enda oma rahva eest sakslaste sekka ära peitnud!”

1884 raamatu teine trükk ja 1892 tõlgiti teos soome keelde ja avaldati “Uusi Suometari” lisas, kolmas trükk 1927

1881 “Maarja ja Eeva”

1887 “Leeni, ehk igavene käsualune”

Hiljem ilmuvad veel “Linda, rahva tütar” ja “Suburgi perekonna lugu” ja “Minu saatusega võitluskäik”

Ajakirjanduse teedelt tütarlastekooli asutajaks

1878 Perno Postimehe peatoimetaja

1880 teeb esimese katse ajakirja asutada

1881 tahab naistele seltsi asutada

1880/1882 asutab Pärnusse eesti tütarlastekooli

“Esimene Eesti naisterahva lugemise raamat” (1882)

Katsusin jälle korra naisterahvastele ühte lehte asutada, mille läbi ehk vaimukamaid vastuvõtlikumaid vaimu-unest üles raputada oleks saanud. Panin Eesti Kirjameeste Seltsile ette ühe raamatu mitmes andes seltsi kirjastusel välja anda. Ei oldud nõus - vist oli ka proovileht nõrk. - Nii ringuta ja rabele, tihti nagu üle jõu, ei leia kusagilt tuge, ei arusaamist.

(Suburg “Suburgi perekonna elulugu” 2002:432)

Koolijuhist esimese eesti naisteajakirja asutajaks

1885 kolib kooli Viljandisse tegutseb kuni 1898

1887 asutab ajakirja Linda annab Lindat välja kuni 1894

(Allikas EKLA A-165-112)

Kui Lilli Suburg hakkas Lindat välja andma, olid toimetus ja trükikoda koolimaja teises otsas. Trükikoda juhatas luuletaja Andres Rennit. See mees oli tagasihoidliku iseloomuga, korrektne oma elus ja vaimukas sõnas. Linda ilmumine tõi palju elevust koolis ja seltskonnas. Suburgi kooli ümber kogunes haritud eesti seltskond. Lilli Suburg oli väga tark ja haritud naine, kuid suurte eluraskustega võideldes pisut närvilik ja isemeelne. Nooruses oli ta väga ilus olnud.

Mari Raamot “Minu mälestused” 1962:52,53

… nagu ma pikemal, aastaid kestval tutvusel ja kaastöötamisel nägin, oli ta õige energiline, töötahtega ja võimega ning kindla iseloomuga inimene. Nii, et mis ta kord mõtles ja õigeks pidama hakkas, sellest ei loobunud ta iialgi, ega ei lasknud end kellegil sellest pöörata…

Andres Rennit “Kuidas ma kord ühe pedagoogi ja tulevase ajakirjaniku üles leidsin.” käsikiri EKLA Fond 110 M3:2

Foto: EKLA A-80-120

Mõelge ise, preili Lilli Suburg...

… kas võib küll üks naesterahvas omas korralises elus kohuseid oma peale võtta, mis teda igatahes avalikult rahva sekka minema sunnivad!

… just naesterahva õrnus piab naesterahvast maailma avalikult käratsevalt, tolmuselt vainult peletama. Ke senna kipub ja oma “vabaduse” trummiga teisi sinna kutsub, sellel enesel on “naesterahva vaimu loomus” tundmata asi, see on loodusest määratud piirest välja astunud ja sellel ei ole õigust seal oma sõna sekka anda, kus naesterahva “õrnusest” jutt on; sellel ei ole ka õigust meesterahva poolt seda õrna austamist pärida, mida naesterahva vasta üles näidata iga mehe kohus on.

(Tallinna Sõber 12. Detsember 1887)

Tsensorihärra teatab mulle, vihast sinine: ta olevat Peterburis käinud ja seal olevat talle öeldud: “Linda” olevat ainuke pedagoogiline ajaleht Eestis, teda pidavat tõsta aidatama. Ma pidavat nüüd poliitikast kõnelema.

- Ma ei tea ju, kui kaugele mu piirid ulatuvad, Teie riipsutate ju vähema kui sõna maha, mis politikat puudutab.

- Noh, nüüd kirjutage aga julgesti, mis tahate.

- Kuidas võib Linda kosuda, kui Teie kõik vastaste pealekäimised läbi lasete, minu vastused aga oma kriipsutustele võimatuks teete?

- Seda ei saa nüüd enam sündima!

Ja tõesti kadusid kallaletikkumise kirjad ära. - “Saarlane” viimane vapsikas, ilmus valge veeruga, mille pealkirjaks oli “Lindale”.

(Suburg “Suburgi perekonna elulugu” 2002: 453-454)

Tõesti, kõik oleks hästi edeneda võinud, kui vähegi rohkem “ärganud” vaimuga naisterahvaid oleks olnud. Nende 380-nelegi lugejale tellisid lehte enamasti noored mehed, kas vennad või sõbrad. Mõned naisterahvad tulid päris salamahti oma numbreid ära viima. Mõningad jutustasid, kuidas nad “Lindat”, seda meeste poolt naisterahvaste rikkujaks nimetatud lehte, ainult aidas kirstu nurgas hoida ja salaja lugeda tohtivat.

(Suburg “Suburgi perekonna elulugu” 2002:452)

Lindas

- Naiste õiguste olukorrast Eestis ja kogu maailmas

- Kasvatusest

- Karskusest

- Algupärased kirjanduslikud palad

- Kirjanike ja avaliku elu tegelaste elulood

- Kirjanduskriitika

- Nõuandeid ja tarkusi (pere)naistele

1887-1890 kord kuus, 1891-1892 märts 4-5 korda kuus

Vanaduspõlv kasutütre Anna Wiegandi (abielus Lammas) juures Hummulis Egerti talus

1922 omistatakse EV kirjanikupension

Sureb 8. veebruaril 1923.a Valgas

Maetud Vändra surnuaiale

Pildil Suburgi 75. juubeli tähistamine Mari Raamoti juures Sahkapuul 1916.a.

Allikas: Mari Raamoti Mälestused 1962:146

Naisliikumine SuburgistAvaldab oma artikleid ja temast kirjutatakse ajakirjas Naiste Töö ja Elu

1916 Tartu ja Valga Naisseltsi auliige

1917 Esimesel naiskongressil loetakse ette Lilli Suburgi tervitus

Naisliit asutab Lilli Suburgi nimelise stipendiumi

1926 Naisliit püstitab Lilli Suburgile mälestusamba Vändra kalmistule

“Lilli Suburgile - eesti naised”

Lilli Suburg – on seevastu kõige puhtakujulisem feminist. Feminism oli kogu tema tegevuse tõukejõuks, mis avaldus tema esmakordses nais-ajakirja loomises, tütarlaste-koolide asutamises, tema kirjanduslikus toodangus, milles käsitletud naise seisukorda ja hingeelu.

Lilli Suburgi tegevus, - kõige pealt hariduse nõudmine eesti naistele ja ta enese tegevus sel alal, sai esimeseks lähtekohaks meie teadlikule naisliikumisele ja selle püüdeile. Mitmed tema õpilased on meie naistegelaste hulgas tuntud jõud.

Marie Reisik “Naisliikumine Eestis” 1926

AllikadAino Undla-Põldmäe (2002). Lilli Suburg. Kogutud kirjatööd.

Eve Annuk (2010). “Autobiograafia kui “tõe” diskursus: Lilli Suburgi “Minu saatusega võitluskäik” Methis

Andres Rennit “Kuidas ma kord ühe pedagoogi ja tulevase ajakirjaniku üles leidsin” EKLA F:110 M3:2

Mari Raamot (1962). “Minu mälestused”

Ajakirjad “Linda” ja “Naiste Töö ja Elu”

Eesti Kirjandusmuuseum Lilli Suburgi käsikirjad ja kirjavahetus

evelintamm.blogspot.com