Liina Adov TÜ üliõpilane

Mina-pilt kui kompleksne nägemus endast (Bong, 2003).

Enesehinnang viitab eneseväärikusele või sellele,

millisel määral inimene hindab, väärtustab ja meeldib iseendale (Rosenberg, 1995).

Nt : “Suhtun endasse hästi.”

Akadeemiline enesehinnang viitab inimese väärtuse tundele tulenevalt akadeemilisest valdkonnast (Pullmann, 2008).

Nt: “Ma tean kuidas õppida, et häid tulemusi saada.”

Enesetõhusus kui inimese hinnang enda võimekusele toime tulla ja sooritada teatud ülesandeid (Bandura, 1977).

Nt: “Olen kindel, et suudan ootamatutest olukordadest võitjana väljuda”

Akadeemilist enesetõhusust peetakse akadeemilise

keskkonna spetsiifiliseks hinnanguks(Chen, 2004). Nt: “Ma saan hakkama kõigi kooli ainetetega.”

Miks on oluline?

Enesehinnangut on seostatud vaimse ja füüsilise tervisega, kriminaalsusega, depressiooniga, eluga rahuloluga jne.

(Orth, 2011; Erol, 2011)

Miks on oluline?

Enesetõhusust on seostatud üldise tulemuslikkusega, subjektiivse heaoluga, huviga, eesmärkide püstitamisega ja kirjutamise, lugemise, matemaatika ning loodusteaduste tulemuslikkusega.

(Lane, 2004; Strobel, 2011; Usher, 2006)

Enesehinnang

Enesetõhusus

Mina-pilt

.......

Akadeemiline

sooritus

Tiigi efekt Kõrgema võimekusega koolides on sama

võimekuse tasemel olevatel õpilastel madalam hinnang oma mina-pildile kui sega-võimekusega koolides (Marsh & Paker, 1984).

Tiigi efekt ja andekus

Uuringud on näidanud tiigi efekti esinemist ka andekatele õpilastele mõeldud klassides (Preckel, 2008).

Mina-pildi seos akadeemiliste saavutuste ja valikutega, motivatsiooniliste hinnangutega, akadeemilise ja elukutselise püüdlikkusega ning akadeemiliste emotsioonidega muudab efekti mõju õpilase psühholoogilisele heaolule murettekitavaks (Preckel, 2010).

Miks ?

L. Festingeri (1953) sotsiaalse võrdluse teooria

Enda erinevaid omadusi hinnates kasutab inimene oma hinnangute kujundamisel informatsiooni, mida ta saab end oma kaaslastega võrreldes.

Minu uurimus

Teaduskooli õpilased

• Akadeemiline enesehinnang • Üldine enesehinnang • Akadeemiline enesetõhusus • Üldine enesetõhusus

Akadeemiliselt selektiivsete koolide

õpilased(ASKÕ)

“Tavakoolide” õpilased

Valim 389 gümnaasiumi õpilast, 115 meest ning 274 naist 88 õppisid akadeemiliselt selektiivses koolis, 188

tavakoolis ja 113 osalevad teaduskoolis.

Keskmine vanus 18 aastat.

Tulemused Akadeemiline enesehinnang ja ensetõhusus * p˂,000

ASKÕ M = 1,9 M = 2,4

Teaduskooli õpilased M = 2,5 M = 3,8

“Tavakooli” õpilased M = 2,0 M = 2,5

Üldine enesetõhusus * p˂,05

“Tavakooli” õpilased

M = 2,8

Teaduskooli õpilased

M = 3,8

ASKÕ M = 2,6

Üldine enesehinnang * p˂,000

Teaduskooli õpilased

M = 2,8

“Tavakooli” õpilased

M = 2,8

ASKÕ M = 2,5

Mida sellest järeldada?

Viited

Bandura, A. (1977) Self-efficacy: Toward a Unifying Theory of Behavioral Change. Psychological Review, Vol. 84, No. 2, 191-215.

Chen, G, Gully, S. M.; Eden, D. (2004) General self-efficacy and self-esteem: toward theoretical and empirical distinction between correlated self-evaluations. Journal of Organizational Behavior, Vol. 25, 375-395.

Erol, R. Y.; Orth, U. (2011). Self-esteem development from age 14 to 30 years: a longitudinal study. Journal of Personality and Social Psychology, Vol. 101, No. 3, 607–619.

Lane, J.; Lane A. M.; Kyprianou, A. (2004) Self-efficacy, self-esteem and their impact on academic performance. Social Behavior and Personality, 32(3), 247-256.

Marsh, H., & Parker, J. (1984). Determinants of student self-concept: Is it better to be a relatively large fish in a small pond even if you don’t learn to swim as well? Journal of Personality and Social Psychology, 47, 213- 231.

Orth, U.; Robins, R.W.; Widaman, K. F. (2011). Life-span development of self-esteem and it’s effects on important life outcomes. Journal of Personality and Social Psychology. Advance online publication. doi: 10.1037/a0025558.

Pullmann, H.; Allik, J. (2008). Relations of academic and general self-esteem to school achievement. Personality and Individual Differences 45, 559–564.

Preckel , F.; Zeidner, M.; Goetz , T.; Schleyer, E. J. (2008). Female ‘big fish’ swimming against the tide: The ‘big-Fish-little-pond efect’ and gender-ratio in special gifted classes. Contemporary Educational Psychology, 33, 78–96.

Preckel, F., Götz, T., Frenzel, A. (2010) Ability grouping of gifted students: Effects on academic self-concept and boredom. British Journal of Educational Psychology , 80, 451-472.

Rosenberg, M., Schooler, C., Schoenbach, C., & Rosenberg, F. (1995). Global selfesteem and specific self-esteem: Different concepts, different outcomes. American Sociological Review, 60, 141–156.

Strobel, M.; Tumasjan, A.; Spörrle, M. (2011). Be yourself, believe in yourself, and be happy: self-efficacy as a mediator between personality factors and subjective well-being. Scandinavian Journal of Psychology, Vol. 52, 43-48.

Usher, E.; Pajares, F. (2006). Sources of academic and self-regulatory efficacy beliefs of entering middle school students. Contemporary Educational Psychology, Vol. 31, 125–141.

Tänan kuulamast!