1) kultuuri- ja väärtuspädevus – oskus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, riigiga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega 13; määratleda ja tõlgendada kultuurikogemust, eristada erinevaid kultuuri väljendusviise; väärtustada ja kujundada ilumeelt; hinnata ja järgida üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste (sh karjääriotsuste) langetamisel;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – oskus ja valmisolek ennast teostada tuginedes adekvaatsele enesehinnangule; toimida aktiivse, teadliku ja vastutustundliku kodanikuna 11 ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada, analüüsida ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme; austada ja järgida erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid 10, ning ühiskondlikku mitmekesisust sh religioonide ja rahvuste mitmekesisust; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; ning valmisolek võtta vastutus oma elu kujundamisel;3) enesemääratluspädevus – oskus kirjeldada, analüüsida, mõista ja hinnata iseennast 8 ning enda erinevaid rolle; oskus analüüsida enda käitumist erinevates valdkondades, oma nõrku ja tugevaid külgi; käituda ohutult ja järgida terveid eluviise; leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele ja vastuseid elutee kujundamisega seotud küsimustele; 4) õpipädevus – oskus õpihuvi hoida, kasutada õpitut erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; eneseanalüüsi põhjal planeerida õppimist ning seda plaani järgida; organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks vajaminevat teavet; leida sobivad juhendajad ja kasutada õppimisel nende abi; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise vajadust ja võimalusi; 5) suhtluspädevus – oskus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui võõrkeeltes, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda, eristada ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppele orienteeritud suhtlemisviise;6) matemaatika-, loodusteaduste- ning tehnoloogiaalane pädevus – oskus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades 6, 12; suutlikkus mõista teaduse ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule ja ühiskonnale, teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ning riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades ja tulevikuga seoses; oskus kasutada ja arendada uusi tehnoloogiaid (sh kasutada infotehnoloogiat) innovaatiliselt, eesmärgipäraselt ja kriitiliselt igapäevaelu, töö- ja õpikeskkonnas.

7) ettevõtlikkuspädevus – oskus ja soov/valmisolek ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ja võtta osa ühistegevusi, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; analüüsida riskiolukordi ning võtta arukaid riske; karjäärialaste sihtide seadmiseks analüüsida neid enda isikuomadusi, mis toetavad ettevõtlikkust

1. Õpilane oskab põhjendada turvavöö vajalikkust; õpilane oskab kirjeldada, mis juhtub sõitjaga autos kokkupõrke korral - 2. Õpilane kinnitab autos ja bussis turvavöö - 3. Õpilane oskab kirjeldada helkuri tööpõhimõtet; õpilane oskab põhjendada, miks on helkuriga liiklemine ohutum - 4. Õpilane kannab pimedas helkurit - 5. Õpilane oskab kiivrit õigesti kasutada - 6. Õpilane kirjeldab jalakäijatega ja jalgratturitega juhtunud õnnetuste peamisi põhjusi; õpilane oskab lugeda liiklusstatistikat joonistelt ja graafikutelt 67. Õpilane oskab märgata ja kirjeldada võimalikke ohtlikke situatsioone jalakäijana, jalgratturina ning autos kaassõitjana - 8. Õpilane oskab analüüsida enda käitumist liikluses 39. Õpilane teab ja järgib nõudeid jalakäijale ja jalgratturile -10. Õpilane järgib liiklusreegleid 211. Õpilane oskab teavitada täiskasvanut või politseid ohtlikest olukordadest liikluses 212. Õpilane kaardistab koolitee ohtlikud kohad kaardil, lisab ohu kirjelduse; õpilane oskab kavandada kooliteed ohutust silmas pidades 613. Õpilane oskab kirjeldada erinevate riikide, sh Eesti liikluskultuuri olemust 1