LIIKIDE HÄVIMINE

MIKS LIIGID VÄLJA SUREVAD? Peamine põhjus on elupaikade otsene

hävitamine. Keskkonna kvaliteedi langus-

keemiline saastamine ja muutunud kliima.

Maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise.

Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju.

KEDA PEETAKSE OHUSTATUD LIIKIDEKS? Ohustatud liikideks peetakse selliseid

liike, mida mingil põhjusel ähvardab väljasuremine.

Paljudel juhtudel on selle ohu tekitanud inimtegevus, näiteks ülemäärane loomade küttimine ja kalapüük ning elupaikade ja kasvukohtade hävitamine.

Kui elupaigad muutuvad või hävivad, ei saa loomad enam normaalselt järglasi, nende suremus on suurem kui sündimus ja pikapeale põhjustab see liigi hävimise.

OHUSTATUD TAIME- JA LOOMALIIGID Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu

ilves, hallhani ja kimalane.

Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad.

LIIKIDE KIIRE VÄLJASUREMINE OHUSTAB INIMKONNA HEAOLU Bioloogilises mitmekesisuses

toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul.

Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid.

Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb.

NELI SUURT HÄVINGUT  540 miljoni aasta eest toimunud nn

kambriumi plahvatuse käigus suurenes loomaliikide arvukus dramaatiliselt.

Kuid 440 miljonit aastat tagasi hävis 75 protsenti loomaliikidest.

Kõige hullem oli 250 miljoni aasta tagune vapustus, mil kadus 90 protsenti kõigist mereloomadest

Viimane häving toimus 65 miljoni aasta eest. Selle käigus pühiti maamuna pealt dinosaurused ja ühes nendega kaks kolmandikku loomaliikidest. 

ELUPAIGAD KAOVAD  Maal arvatakse praegu elavat umbes

30 miljonit elusolendite liiki. Kui areng toimuks loomuliku kiirusega, siis häviks igal aastal kuni kümme liiki.

Praegu toimub liikide hävimine Maal kiirusega 1000 liiki aastas.

Linnuliikidest on hävimisohus üle kümnendiku.

Sama kehtib taimede kohta. Eesti taimedest on 12 protsenti arvatud kadumisohus olevaks.

ASUTATUD ORGANISATSIOONID Viimasel ajal on asutatud

organisatsioone, mis püüavad päästa hävimisohtu sattunud loomi ja taimi.

Tuntuimad neist on Greenpeace ja Maailma Looduse Fond (WWF).

Nende püüdlustest hoolimata on liikide väljasuremine jätkunud ja oletatakse, et iga 15 minuti järel kaob Maa pealt üks taime- või loomaliik.

EESTIS HÄVINUD LIIGID Tarvas Abakala Punakurk-kaur ...

EESTIS OHUSTATUD TAIME-JA LOOMALIIGID Kollane Käoking Kassikakk Merikotkas Sinisammal ...

RANGELT KAITSTAVATE LIIKIDE PUHUL ON KEELATUD: neid tahtlikult püüda või tappa

tahtlikult häirida kasvu-, talvitumis- ja rändeperioodil

tahtlikult hävitada või loodusest korjata nende (madude, sisalike, kilpkonnade) mune

hävitada sigimis- või puhkekohti või halvendada sealset seisundit

pidada loodusest eemaldatud isendeid müügi või vahetamise eesmärgil.

TÄNAME!

KASUTATUD KIRJANDUS www.google.com www.greenpeace.org Google images