liginullenergiamajade nzeb kompetentsikeskuse asutamine

17
Click to edit Master title style Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse, töösuunad ja eesmärgid Teadmistepõhine ehitus 26.04.2012 Jarek Kurnitski Külalisprofessor, Tallinna Tehnikaülikool Juhtivekspert, Soome Innovatsioonifond SITRA

Upload: others

Post on 24-Nov-2021

3 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Click to edit Master title style

Liginullenergiamajade nZEB kompetentsikeskuse asutamine TTÜ-sse, töösuunad ja eesmärgid Teadmistepõhine ehitus 26.04.2012

Jarek Kurnitski Külalisprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

Juhtivekspert, Soome Innovatsioonifond SITRA

Liginullenergiamajade (nZEB)

uurimisgrupp

• Mobilitase tippteadlase grant, mis tagab 4 doktorandi ja 1-2

juhendaja rahastamise

• Teema: ”Liginullenergiamajad (nZEB) Eestis: tehnilised

lahendused transformatsiooniks ja kuluoptimaalsuse

analüüsid”

• Uuringute kestus 1.4.2012 kuni 31.7.2015

• Töö eesmärgiks on luua Eestisse liginullenergiamajade uurimisgrupp

arendamaks Eesti teaduse kvalitatiivset taset

• Mahuline eesmärk 15 esimese kategooria publikatsiooni

Koosseis

Juhataja: Jarek Kurnitski

Juhendajad:

• Roode Liias

• Targo Kalamees

• Teet Andrus Kõiv

• Hendrik Voll

Doktorandid:

• Mikk Maivel

• Leena Paap

• Martin Thalfeldt

• Aivar Uutar

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

nZEB – murrang ehitussektoris?

• Mõnede riikide kavad

liginullenergiamajade ehitamisele üleminekuks uutes hoonetes

• Pikaajalised tegevuskavad detailsete eesmärkidega lihtsustavad ettevõtete valmistumist ja eesmärkide omaks võtmist

• Direktiiv (EPBD recast 2010/31/EU) nõuab liginullenergiamajasid (uued hooned) alates 2021 ja avaliku sektori uutes hoonetes juba 2019

nZEB tähendus

• Vähendada hoonete energiakasutust

• Toota lokaalselt soojus- ja elektrienergiat taastuvenergiaallikatest

• Joonisel Saksamaa näide kuni 50 GW installeeritud PV mõjust

elektritarbimisele (Hoffmann 2012) PV lõikab suvel tipukoormusi

ja toetab tsentraalset tootmist

lokaalne tootmine/elektrivõrgud ei ole vähemalt esialgu nii kriitilised

kui nZEB ehitus- ja tehnosüsteemide lahendused

Direktiivi definitsioon: EPBD recast –

Nearly zero energy buildings nZEB

• In the directive ‘nearly zero-energy building’ means a building that has a very high energy performance. The nearly zero or very low amount of energy required should be covered to a very significant extent by energy from renewable sources, including energy from renewable sources produced on-site or nearby.

nZEB = very high energy performance + on-site renewables

• Definition of “a very high energy performance“ and “significant extent of renewables” let for Member States

Mis on tehtud ja mis on teoksil?

• REHVA nZEB definitsioon 2011 http://www.rehva.eu/en/technology-and-research-committee

• 4/2012 seisuga loetud 1070 korda ja alla laaditud 409 korda – on mõjutanud

EPBD implementeerimist liikmesriikides

• Eesmärgina abistada ja tagada üheselt mõistetavad tehniliste määratlustega

harmoniseeritud implementeeriminen liikmesriikides

• Netonulleneergiahoone ZEB (Net zero energy building)

aastane primaarenergiakasutus 0 kWh/(m2 a) (aastane bilanss)

• Liginullenergiahoone nZEB (Nearly zero energy building)

tehniliselt mõistlikult saavutatav rahvuslik primaarenergiakasutus > 0 kWh/(m2

a), mis on saavutatud parima ehituspraktika energiatõhususlahenduste ja

taastuvenergiatehnoloogiatega, mis võivad olla või mitte olla kuluoptimaalsed

nZEB energiabilanss

• Energiatõhususe kujundamine – palju energiasimulatsioone et

eristada olulist mitteolulisest

• nZEB energiabilansi näide:

3.8 heating

11.9 cooling

10.0 lighting

BUILDING TECHNICAL SYSTEMS

15.0 PV electricity,from which 6.0 used in the building and 9.0 exported

Fuel 4.2

Electricity 33.8

Solar and internal heat gains/loads

Heat exchange through the building envelope

NET ENERGY NEED (47.2 kWh/(m2 a))

DELIVERED ENERGYBoiler3.8/0.9 = 4.2

Free cooling 4.0/10 = 0.4 Compressor cooling 7.9/3.5 = 2.3

Lighting 10.0

Ventilation 5.6

Appliances 21.5

Primary energy: 4.2*1.0 + (33.8-9.0)*2.5 = 66 kWh/(m2 a)

EXPORTED ENERGY

System boundary of net delivered energy

Net

del

iver

ed e

ner

gy

Electricity 9.0

21.5 appliances

(Sum of electricity 39.8)

21,5

10

3,2

0,61,1

10,8

NET ENERGY NEED (47.2 kWh/(m2 a))

Appliances (users')Lighting

Space

heatingHeating of air in AHUCooling in room unitsCooling of air in AHU

Kuluoptimaalne – madal ja liginull

VVm 258 määruse uuendamine • Eesti väikemaja, 3% intress ja 2% eskalatsioon (Kurnitski et al. Energy and Buildings 43

(2011))

• AWHP – air to water heat pump, GSHP – ground source heat pump, DH – district heating

• Ilma PV-ta, 4 soojustuse taset vasakult paremale: 0,42, 0,58, 0,76 ja 0,96 H/A

• H/A 0,42 ja 0,58 arvutatud päikesekollektoritega

• nZEB +239 €/m2 ehitusmaksumus (ETA=40 ), ilma PV-ta +93 €/m2 (ETA=80)

-50

0

50

100

150

50 100 150 200Glo

bal i

ncre

men

tal c

ost (

NPV

), €

/m2

Primary energy, kWh/(m2 a)

Gas

Pellet

AWHP

GSHP

Electric

Oil

DH

BAUref.

Cost optimals with <2 €/m2 difference

nZEB

Kuluoptimaalne Kehtiv nõue

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

nZEB case studies • nZEB office buildings in France, Netherlands, Switzerland and Finland

• Reported in REHVA Journal (3/2011 and 2/2012)

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

Simulation example: State Real Estate

Twin-Towers building, Tallinn

23,4

8,0 8,4

0

5

10

15

20

25

30

Heating Cooling Lighting

Net

en

ergy

nee

d, k

Wh

/(m

2a) Window to wall ratio 25%

28,9

14,0

6,2

0

5

10

15

20

25

30

Heating Cooling Lighting

Net

en

ergy

nee

d, k

Wh

/(m

2a) Window to wall ratio 50%

• 7 W/m2 installed lighting, occupancy sensors and photocell controlled dimming

• Double facades with blinds in between + external solar shading for single facades

• Net energy needs in the Figs (COPs, syst.efficiencies, energy carriers not considered)

• Primary energy / life cycle cost to be optimized

Window to wall ratio, % 25 50

Uwindow, W/(m2 K) 0.6 0.6

LT, %, single/double facade 71/62 71/62

g, -, single/double facade 0.49/0.42 0.49/0.42

Uwall, W/(m2 K) 0.18 0.18

nZEB components:

Central Europe vs. North Europe

• Large windows for max daylight to save lighting electricity

• Moderate insulation (Uwindow=1.1 , Uwall=0.30)

• More cooling need than heating need

• External solar shading

• “Glass” buildings with external shading possible

• Free cooling combined with compressor cooling or solar cooling

• Water based distribution system for cooling (or VRV)

• Heat recovery ventilation

• Demand controlled ventilation and lighting

• PV panels

• Small windows for lowest acceptable average daylight factor

• Highly insulated envelope (Uwindow =0.6…0.8, Uwall=0,15)

• Slightly less cooling but a lot of heating

• External shading for low solar angle

• Double façade to be used for “glass” buildings

• 100% free cooling possible with borehole water

• Water based distribution systems for heating and cooling (or VRV)

• Heat recovery ventilation

• Demand controlled ventilation and lighting

• PV panels

Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Associations

Key performance specification for nZEB (Virta et al. REHVA GB 16 HVAC in sustainable office buildings)

• Some indicative values for key low and nZEB energy design criteria in cold and temperate climates

Unit Low energy Nearly zero energy

SFP of air handling unit kW/m3/s < 2.0 < 1.5

Heat recovery efficiency % > 60 > 80

Demand controlled ventilation meeting rooms all spaces

Installed lighting power W/m2 < 10 < 5

Lighting control time, daylight time, daylight, occupancy

U-value of window W/K,m2 < 1.2 < 1.0

g-value of window < 0.7 adaptable (seasons)

Solar shading yes automated

Infiltration (q50) m3/h,m2 < 1.5 < 0.6

Share of renewable energy % > 10 >20

Liginullenergiamajade vastupidavus ja

niiskustehniline toimivus • Oluliselt parem soojustus tähendab väiksemat soojuskadu ja niiskuse

väljakuivamist ning raskemaid tingimusi paljudele materjalidele ja sõlmedele

• Liginullenergiamajad nõuavad uusi välispiirete ja sõlmede lahendusi (Vinha 2011)

Soojustuse mõju alt

tuulutatud põranda

niiskusreziimile

U=0,4 U=0,2

40

50

60

70

80

90

100

1.5.99 1.7.99 31.8.99 31.10.99 31.12.99 1.3.00 1.5.00 1.7.00 31.8.00

Su

hte

ellin

en

ko

ste

us

, %

Kevytsorakerros

Kevytsoran pinta

Ilma keskikorkeudelta

KERROSTALO, KEVYTSORA

50

60

70

80

90

100

1.5.99 1.7.99 31.8.99 31.10.99 31.12.99 1.3.00 1.5.00 1.7.00 31.8.00 31.10.00S

uh

tee

llin

en

ko

ste

us

, %

Kevytsorakerros

Kevytsoran pinta

Ilma keskikorkeudelta

KEVYTSORA

Soojustuse lisamine vähendab

soojuskadusid , temperatuur

langeb ja suhteline niiskus tõuseb

– halvemal juhul hallitus (Kurnitski 2000)

Eesmärgid ja valdkonnad

• Peaeesmärk: tehniliste lahenduste väljatöötamine ja uuringud, mis

võimaldavad Eestis võimalikult kuluoptimaalsel viisil üle minna

liginullenergiamajade ehitamisele järgmise 10 aasta perspektiivis

• Põhivaldkonnad: hoonete energiatõhusus, hoonete tehnosüsteemid,

ehitusfüüsika ning ehitusökonoomika ja –juhtimine

Eesmärgid:

• Keskenduda kõige suurema nõudlusega nZEB tehnoloogilistele

lahendustele kasutades selleks muuhulgas ehitatavaid

kliimakambreid ja tehnoloogilist testhoonet

• Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide lahendused nZEB hoonetele

• nZEB hoonete välispiirete lahenduste ehitusfüüsika/pikaealisus

• Büroohoonete fassaadide kujundamine päevavalguse, varjestuse,

kütte- ja jahutuse ning tehisvalguse seisukohalt

• Kuluoptimaalsete ja nZEB lahenduste/hoonete majandusanalüüsid

Esimesed projektid

• Energiatõhususe miinimumnõuete VVm 258 uuendamine (Jarek, Targo ja

Teet Tark)

• RKAS Kaksiktornide energiatõhusus (Targo, Jarek, Martin, Aivar, Hendrik,

Erkki Seinre, Argo Rosin)

• RKAS liginulli ja madalenergia tüüplahendused (Jarek, Targo, Martin, Aivar,

Hendrik)

Artiklite esialgsed teemad:

• nZEB komponendid ja hoonete võrdlus (Jarek)

• Erinevate riikide miinimumnõuete analüüs (Jarek)

• H/A energiatõhususe arvutusmeetod (Jarek, Mikk, Targo)

• Madaltemperatuuri radiaatorküttesüsteemi konfigureerimine

soojuspumnbale ja küttesüsteemi kadude modelleerimine (Mikk)

• Fassaadide kujundamine päevavalguse, varjestuse, kütte- ja jahutuse ning

tehisvalguse seisukohalt (Martin, Hendrik)

• Tehnosüsteemide auditid ja ekspluatatsioon (Aivar)

• Super Aeroc (Leena)