leuveni katoliiklik Ülikool r . geers
DESCRIPTION
Leuveni Katoliiklik Ülikool R . Geers. Kursus 1: Looma heaolu Teema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides Õppetund 7: Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel. Sisukord. 1. Sissejuhatus 2. Sigade pidamine 2.1. Ruumikasutus - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
Kursus 1: Looma heaolu
Teema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela erinevates faasides
Õppetund 7: Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
Leuveni Katoliiklik Ülikool
R. Geers
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
Sisukord
1. Sissejuhatus2. Sigade pidamine
2.1. Ruumikasutus2.2. Allapanu2.3. Sotsiaalsed tegurid
3. Transport ja tapmine4. Transpordi ja tapa-eelse käitlemise
kontroll
Täiendav materjal: WP1T4L7.pdf
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
1. Sissejuhatus
Kaasaegse seakasvatuse ja seapidamise jätkusuutlikus on lahutamatult seotud heaoluga; sigade heaolu parandamiseks viiakse läbi teadusuuringuid.
Sigade pidamise ja käitlemise üle korraldatakse pidevat järelvalvet mitte ainult sigade heaolu, vaid ka toiduohutuse, keskkonnakaitse ja majandusliku tulemuslikkuse tagamiseks.
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
2. Sigade pidamine
Peamised nõuded sigade pidamisel on seotud:
Ruumiga: selle suuruse ja struktuuriga
Allapanuga: selle hulga ja kvaliteediga
Sotsiaalse keskkonnaga: selle kvaliteediga
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
2.1. Ruumikasutus
Tänapäeval arvestatakse minimaalset põrandapinda sigade lamamiskäitumise alusel, kusjuures peab säilima ka tegevus- ja sõnnikutsoon.
Nõukogu direktiiv 2001/88/EÜ näeb ette põrandapinna limiidid rühmas peetavate tiinete emiste pidamiseks.
Minimaalset põrandapinda saab arvutada valemi A=kW0.67 järgi (Petherick ja Baxter, 1981; Ekkel jt, 2003). W näitab emise kaalu (weight). k on konstantne suurus, mis muutub vastavalt temperatuurile.
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
2.1. Ruumikasutus
* Kohandatud Ekkel et al. 2003
Järgnev tabel näitlikustab Petherick ja Baxter (1981) võrrandi nõudeid põranda pinnale vastavalt sigade lamamis-käitumisele. Ekkel jt jälgisid sigu neutraalsel temperatuuril ning arvutasid välja sigade poolt kasutatava pinna, mis vastas poollamavale asendile.
Kaal (kg) Lamamisasend
Täislamav asend Poollamav asend Rinnakul lamamine
0,047 x W 0.67 0,033 x W 0.67 0,019 x W 0.67
30 0,443 0,311 0,30* 0,179
50 0,621 0,436 0,46* 0,251
80 0,847 0,595 0,64* 0,343
100 0,982 0,689 0,76* 0,397
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
2.2. Allapanu
Peamised heaoluküsimused on seotud põranda kvaliteediga, allapanuga ja keskkonna rikastamisega (tuhnimismaterjaliga), mis on tihedalt seotud sigade söötmisviisidega.
On tõestatud, et keskkonna rikastamine põhu ja teiste tuhnimismaterjalidega ning sobiv põrandakatte materjal vähendavad uudistamis-tegevuse riski, mis võib põhjustada vigastusi ja valu.
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
2.2. Allapanu
Praegu uuritakse all enam kui 70 erinevat tuhnimismaterjali (Van de Weerd jt, 2003), millest õlgi peetakse kõige efektiivsemaks.
Suurimaks probleemiks on see, et perforeeritud põrandaga sulgudes võivad õled põrandaavad ummistada ning sõnniku eemaldamise süsteem võib lakata töötamast. Lisaks võivad märjad ja määrdunud õled osutuda terviseriskiks. Sel põhjusel on põllumajandusinsenerid välja töötanud riiulid või lisasöötjad.
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
2.3. Sotsiaalne keskkond
Sead on väga sotsiaalsed loomad ning selle tõttu on sigade pidamine sotsiaalses isolatsioonis või tingimustes, mis ei võimalda piisavat suhtlemist, enamikes Euroopa maades keelatud.
Tiinete emiste pidamine rühmas on pidev väljakutse. Seetõttu on õigesti valitud pidamistingimused ja söötmine rühmas peetavate emiste heaoluks väga oluline:
1. EES - Elektroonilised Emise Söötjad: Grupis peetavate emiste identifitseerimine ja söötmine vastavalt loomade tervislikule seisukorrale.
2. Sünkroonne söötmine: väikestes gruppides paljude söötjatega või ad libidum madala kalorsusega toiduga.
Heaolu seisukohast on oluline grupi optimaalne suurus ja koosseis.
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
3. Transport ja tapmine
EL Loomade Tervise ja Heaolu Teaduskomitee (SCAHAW) on tõstatanud hulga probleeme, mis on seotud praeguste transpordireeglite ja -praktikaga (Report 2002). Raport sisaldab ka soovitusi, mis saavad tulevikus loomade transpordi osas EL direktiivide aluseks.
Suuremaks probleemiks on see, kuidas inimesed kohtlevad sigu tapamajades. Sellised ajamisseadmed nagu elektrilised piitsad ei ole kahjulikud mitte ainult heaolu seisukohast, vaid kahjustavad ka liha kvaliteeti (Geverink jt, 1998). Schäffer jt (2003) soovitavad kasutada heaolu arvestavaid ajamisseadmeid ning käitlusviise.
Tehnilised väljakutsed sigade pidamisel, transpordil ja tapmisel
4. Transpordi ja tapa-eelse käitluse kontroll
Taani mahesealiha tootjatele on tehtud ettepanek vastata küsimustele, mis käsitlevad sigade heaolu transpordil ja tapamajas (Barton Gade, 2002). Heaolu hindamise alusel on esitatud lisaskeemid sigade tapa-eelseks käitlemiseks, mis teevad ettekirjutusi sigade käitlemiseks farmi ja uimastusala vahel (nt Schäffer ja von Borell, 2002).
CCP Hindamiskriteeriumid Eesmärk
01 Surnud sigade arv? Ei
02 Vigastatud sigade arv? Ei
03 Kas asustustihedus vastab nõuetele (100 - 110 kg / 0.42 – 0.6 m2)? Jah
04 On sead räpased? Ei
05 Kas kõik loomad on märgistatud? Jah