lei no justisa iha timòr-leste

68
LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE Peskiza ba Sidadaun nian Konsiensa no Atitude kona-bá Lei no Justisa 2008 THE JUSTICE FACILITY A BILATERAL CO-OPERATION BETWEEN THE GOVERNMENTS OF TIMOR LESTE AND AUSTRALIA

Upload: lykhanh

Post on 21-Jan-2017

293 views

Category:

Documents


4 download

TRANSCRIPT

Page 1: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

LEI NO JUSTISA IHA TIMOR-LESTE

Pesk i za ba S idadaun n ian Kons iensa no At i tude kona-bá Le i no Just isa

2008

THE JUSTICE FACILITY

A BILATERAL CO-OPERATION BETWEEN THE GOVERNMENTS OF TIMOR – LESTE AND AUSTRALIA

Page 2: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Persepsaun kona-bá Lei no Justisa Timor-Leste 2008

1 | P a j i n a

!er$e%$&un)S+,&,&un)n+&n)-on&/b1)2e+)no)3u$t+$&:))!i#or&'este ,--. !rod%s husi: The Asia Foundation Aut3r 4elat3riu nian: 6ilas 78erett 6er8isu Terenu: 9:69;<T Consulting? Dili? TimorBCeste DeDeEu no !uFlikasaun 4elat3riu: The Asia Foundation Direitus Autorais (Copyright) LMMN "ona-'( The Asia Foundation The Asia Foundation nuOudPr organiDasaun la lukrati8u no nQoBgo8ernamentPl neOeFR kometidu Fa deDen8ol8imentu reSiaun TDiaB!asUfiku nian ida neOeFR hakmatek? pr3speru (Furas)? Sustu no nakloke. Fundasaun neOe f3 apoiu Fa !rograma sira iha raiBTDia nian neOeFR aSuda hodi hadiOa go8ernasaun? lei? no sosiedade si8UlX haFiit feto sira? reforma ekon3miku no deDen8ol8imentuX no relasoesn internasionPl. Foti husi esperiRnsia iha raiBTDia durante tinan 5M resin nia laran? Fundasaun neOe kolaFora ho parseiru pri8adu no p%Fliku sira atu apoia lideransa no deDen8ol8imentu instituisionPl nian? kPmFiu? no sur8ey politika nian. <o rede ida neOeFR konsiste husi eskritoriu 17 iha raiBTDia tomak? eskritoriu ida iha \ashington D.C.? no ninia sedeBSerPl iha 6an Francisco? Fundasaun neOe hatPn Fa proFlema siraBneOe iha nU8el nasaun no m3s reSionPl nian. 9ha tinan LMM7? Fundasaun neOe fornese millaun ^_` resin iha apoiu programa nian no fahe ona li8ru no matRria sira edukasaun nian hamutuk N74?MMM neOeFR ho folin millaun ^33 iha raiBTDia tomak. Atu hetan informasaun liutPn? Fele 8iDita ccc.asiafoundation.org 6ur8ey idaBneOe sai posU8el liu husi apoiu neOeFR fornese husi the dustice Facility? ASRnsia 7stadu enidu (7.e) nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl (enited 6tates Agency for 9nternational De8elopmentBe6A9D) no The Asia Foundation. fpiniaun sira neOeFR egpresa iha neOe la repreDenta 8iDaun husi the dustice Facility ka e6A9D.

Page 3: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Persepsaun kona-bá Lei no Justisa Timor-Leste 2008

2 | P a j i n a

S+67&)

Ah! i Aliansa haioria !arlamentPr

ATd i The Asia Foundation nia !rograma Asesu Fa dustisa

AusA9D i ASRnsia Australianu nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl

j9 i jomisaun 9nkRritu :asons enidas nian

6Fd B 6entru Formasaun dudisiPl

F47T9C9: B Frente 4e8olucionPria de TimorBCeste 9ndependente

hd i hinistRriu dustisa

f:; i frganiDasaun :QoB;o8ernamentPl

!:TC i !olUsia :asionPl TimorBCeste

4DTC i 4ep%Flika DemokrPtika TimorBCeste

TAF i The Asia Foundation

:e i :asoens enidas

e:h9T i hisaun 9ntegradu :asons enidas nian iha TimorBCeste

e:!fC i !olUsia :asons enidas

e6A9D i ASRnsia 7stadus enidus nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl

e:TA7T i Autoridade TranDit3riu :asons enidas nian iha TimorBCeste

Page 4: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Persepsaun kona-bá Lei no Justisa Timor-Leste 2008

3 | P a j i n a

8onte9,u) Prefásiu 4

1. Ezekutivu 7

1.1 Kontestu Survey 7

Xave Rezultadu 14

2. Kontestu Justisa 18

3. Responsabilidade ba Lei no Orden 21

4. Koñesimentu Legál 23

4.1 Preferénsia Lian 23

4.2 Fonte Informasaun kona-bá Lei 26

4.3 Koñesimentu Legál nian – Tribunál, Advogadu, ONG sira 27

5. Atitudes kona-bá Justisa 32

5.1 Moda konfidensia 32

5.2 Asisténsia Legál 36

5.3 Moda Konfortu 36

6. Moda Punisaun no Impunidade 39

7. Jéneru, Lei no Justisa 43

7.1 Oportunidade Edukasionál 43

7.2 Prosesu Justisa Lokál 44

8. Dalan ba Justisa 47

8.1 Frekuénsia Krime & Disputa 47

8.2 Rezolusaun ba Krime & Disputa 48

Apéndise 1: Metodolojia Apéndise 2: Demográfiku Apéndise 3: Kestionáriu

Page 5: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

4 | P a j i n a

Pref(siu Cei no orden iha TimorBCeste sei iha nafatin kondisaun tranDit3riu ida nia laran. Desde 4estaurasaun 9ndependRnsia TimorBCeste no m3s promulgasaun Fa jonstituisaun iha tinan LMML? iha ona realiDasaun nota8el FaraBFarak iha sekt3r Sustisa formPl nian: esFosa no adopta ona j3digu !rosesu !enPl no jodigu !rosesu 6i8Ul nianX forma no nomeia ona aut3r sira triFunPl nian Fa poDisaun sira nuOudPr SuUD? prokurad3r? no defens3r p%FlikuX no m3s estaFelese no funsionaliDa ona triFunPl rekursu ida no triFunPl distritPl haat. !rogresu siraBneOe ser8U ona nuOudPr Floku deDen8ol8imentu nian neOeFR krUtiku iha nasaun neOe nia esforsu atu estaFelese lei no orden. 6a tan dalan idaBneOe m3s hasoru ona deDPfiu neOeFR sRriu. 9ha tinan lima nia laran? auDRnsia husi aut3r triFunPl nasionPl neOeFR kualifikadu? hetan ona suFstitutu husi ator triFunal internasionPl sira. 7ntre tinan LMM3 no LMM_? aleinBde iha Dili? triFunPl sira funsiona esporPdikamente iha instaFilidade sosiPl? ekon3miku no polUtika neOeFR nia laran. 9ha fulan AFril LMM_? dist%rFu sosiPl no 8iolRnsia armadu Foot entre forsa seguransa sira perturFa ona moris loroBloron nian no halo ati8idade deDen8ol8imentu nian sai paradu? inklui sira neOeFR iha sekt3r Sustisa nian. jriDe neOe aumenta tan kaDu krime atus resin nuneOe aumenta Fa FeiFeik numeru kaDu neOeFR seidauk reDol8e . 9ha tinan LMM7 nia rohan? ho deOit deflagrasaun men3r husi 8iolRnsia durante eleisaun preDidensiPl no parlamentPr nian? situasaun seguransa SerPlmente hatudu sinPl neOeFe diak nuneOe sekt3r Sustisa Fele hahu hikas nia funsionamentu normal. <afoin? iha loron 11 Fe8ereiru LMM`? !reDidente dosR 4amosB<orta no !rimeiru hinistru kanana ;usmQo hetan atake no Fesik asasinadu? dala ida tan lori nasaun neOe Fa iha instaFilidade neOeFe makaOas. Depois de insidente idaBneOe no iha ona konsolidasaun suFsekuente husi forsa seguransa? TimorBCeste fila hikas Fa perUodu ida neOeFR hakmatek uitoan. ToOo iha fulan DeDemFru LMM`? triFunPl distritPl sira funsiona regularmente ona no kuaDe aut3r triFunPl nasionPl sira halaOo ona sira nia knaar. Atu infrenta senPriu idaBneOe? mekaniDmus Sustisa lokPl kontinua funsiona paralelu ho? maske ketak husi? sistema legal formPl foun neOeFR de-facto sai nudar sistema mistu ida. Atu hetan sidadaun sira nia persepsaun konaBFP sira nia sistema Sustisa iha iluminasaun deDen8ol8imentu durante tinan haat ikus neOe? The Asia Foundation (Fundasaun) iha fulan DeDemFru LMM`? halaOo ona 6ur8ey la DalaB4ua iha raiBlaran tomak konaBFP Cei no dustisa iha TimorBCeste. 6ur8ey neOe Fele halaOo ho apoiu SeneroDu husi ASRnsia Australianu nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPlmFasilidade dustisa no m3s ASRnsia 7stadu enidu (7.e) nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl (e6A9D). :uOudPr akompaEamentu ida Fa iha sur8ey neOeFR halaOo antes iha tinan LMM4? meta husi sur8ey LMM` nian neOe mak atu haliFur opiniaun diretu (primeiraBmQo) husi sample Foot ida husi sidadaun TimorBCeste nian konaBFP asesu oioin Fa iha asuntu sira neOeFR relasionadu ho Sustisa. 4eDultadu sur8ey siraBneOe ser8e atu hakleOan liutPn koEesimentu konaBFP oinsP ema sira Fuka atu reDol8e disputa? atu hatene tuir sidadaun sira nia hanoin konaBFP sekt3r Sustisa informPl no m3s formPl? no m3s atu determina oinsP mak persepsaun sira konaBFP asesu Fa Sustisa nian muda ona durante tinan lima neOe nia laran. 6ur8ey atuPl neOe hanesan sur8ey Fa dalaBrua neOeFR The Asia Foundation halaOo ona iha TimorBCeste. 9ha prinsUpiu tinan LMM4? The Asia Foundation kompleta ona sur8ey pontu referRnsia (landmark) nian? Lei no Justisa iha Timor-Leste: Survey ida kona-b< Sidadaun sira nia =o>esimentu no =ona-b< Lei no Justisa iha Timor-Leste. 6ur8ey tinan LMM4 nian neOe? finansia husi ASRnsia 7.e. nian Fa DeDen8ol8imentu 9nternasionPl (e6A9D)? a8alia sidadaun sira nia koEesimentu no atitude konaBFP asesu Fa Sustisa iha sekt3r formPl no m3s informPl. 6ur8ey tinan LMM4 koFre respondente nain

Page 6: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

5 | P a j i n a

1?114 husi distritu 13 ho sample Farak liu iha laucau? Dili no fecusse. 4ekollamentu dadus Fa dalaBuluk nian hah% iha fulan DeDemFru LMML. <afoin halaOo perUodu estensi8u ida Fa anPliDe no konsultasaun durante tinan LMM3no iha fulan daneiru LMM4 finaliDa relat3riu sur8ey . :eOeBduni perUodu tempu ida neOeFR eDatu liu entre sur8ey rua neOe mak tinan neen: DeDemFru LMML toOo DeDemFru LMM`. Asia Foundation nia sur8ey rua neOe mak dokumentu %niku husi sira nia tipu neOeFR disponU8el Fa komparasaun lonSitudinPl konaBFP estaFelesimentu lei no orden iha TimorBCeste. 6ur8ey tinan LMM` uDa pergunta estandarte sira hodi kompara ho sur8ey tinan LMM4? hamutuk ho pergunta kontemporPriu sira neOeFR rele8ante ho kondisaun sira atuPl nian neOeFR mak sei f3 interese Fa polUtika nain sira? peskiDador siRnsia sosiPl sira? no m3s organiDasaun doad3r sira. !ergunta siraBneOe Farak mak mai husi sira neOeFR koEesidu hanesan nthe 7ast and 6outh Asia larometerso no Asia Foundation nia sur8ey sira seluk konaBFP lei no Sustisa iha langladRD ? jamFoSa? 9ndonRsia? hong3lia? :epPl? Filipina? no 6ri Canka. la tinan LMM`? kestionPrius sur8ey nian neOe deDen8ol8e hamutuk ho Australian Justice Facility. la dalaBuluk siraBneOe sei re8ista iha umaBlaran no hafoin haruka Fa peritu? autoridade no doad3r sira neOeFR selesinadu hodi halo re8iDuan no f3 suSestaun. 4ekoEese foku intensu konaBFP sekt3r reforma Sustisa no seguransa nian? pergunta rele8ante sira konaBFP asuntu sira hanesan impunidade aumenta ona Fa iha kestionPriu neOe. reBfraDe ona pergunta estandarte Falun atu hetan resposta sira neOeFR klaru no importante liuBtPn. 6ur8ey neOe lPOos anPliDe institusionPl ida konaBFP triFunPl no m3s sira nia orgaun regulat3riu sira? no m3s sur8ey neOe la deDeEa atu hetan perspesaun sidadaun sira nian konaBFP aut3r triFunal internasionPl sira nia kontriFuisaun Fa iha sekt3r Sustisa nian. 7sforsu neOeFR halaOo atu asegura katak perguntas neOeFR hatoOo Fa no m3s informasaun neOeFR rekolla ona neOe aplika8el no rele8ante tuir tempu. la sur8ey tinan LMM`? selesiona rand3mika Fa intre8ista husi ema 11LM iha TimorBCeste laran tomak. <alo ona mudansa deDeEu nian Fa iha sample nian hodi aumenta alkanse entre8isa Fa iha Prea ida neOeFe Foot liuBtPn no kontra kaDu ruma husi omoSenidade iha resposta nian tanFa esperimentu neOeFR agrupadu teFes. hedida adisionPl husi kontrolu kualidade nian m3s estaFelesidu atu hadiOak eDatidaun husi rekolla dadus nian: pesoPl 8erifikasaun entre8ista nian m3s kolokadu atu re8R pursentu sanulu husi kestionPriu sira neOeFR ekipa terenu nian halaOo tiha ona. Tau ona RnfaDe atu hetan esperimentu nasionPl ida neOeFR iha kualidade aas nian atu Fuka hatene Farak liutPn konaBFP espesUfiku oinsP trata ho kaDu legPl sira. Caiha esperimentu estra neOeFR foti. <anesan iha tinan hirak neOeFR liu ona? Fundasaun neOe kontinua ninia RnfaDe atu uDa programa sur8ey nian hodi aSuda hadiOak TimorBoan sira nia kapasidade atu halaOo sur8ey ho tipu idaBneOe nian. 9ha tinan rua neOe nia laran? Fundasaun nia parseiru ser8isu iha terenu? 9:69;<T Consulting? Fele ona harii ekipa ida neOeFR ho kapasidade atu halaOo sur8ey sira neOeFR Foot? di8ersu no sensiti8u iha raiBlaran. 9ha tinan LMM`? uDa hamutuk entre8istad3r nain L5 hodi rekolla dadus. Atu hetan apreDentasaun kompletu konaBFa metodoloSia esperimentu neOeFR uDa iha sur8ey neOe? favAr haree ApBndise I DMetodolojia Esperimentu nian. 4epreDentante Fundasaun Asia? 6ilas 78erett? mak maneSa proSetu sur8ey neOe? f3 anPliDa inisiPl? no hakerek relat3riu sur8ey tinan LMM` neOe. den Caakso? jonsult3r Fasilidade dustisa Australianu (Australian dustice Facility)mak re8R kestionPriu sur8ey neOe. The Asia Foundation nia Ases3r 6eni3r duridiku? 9an 7rik densen? Diret3r !rograma Cei nian? DeFra Cadner no jonsult3r hichael CieFerman m3s kontriFui iha formulasaun pergunta no m3s PnaliDa p3sBsur8ey. 7liDaFeth \harton husi Fundasaun mak deDeEa no koordena implementasaun husi metodoloSia rekolla dadus nian. jonsult3r 7sternu? heerim jylychFeko8a? deDeEa taFela sira no hakerek anPliD konaB

Page 7: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

6 | P a j i n a

FP taFela dadus nian. Ciam Chinn? husi Fundasaun? kontriFui ona Fa anPliDa dadus nian no hakerek ona testu Fa taFela sira. Depois de lansamentu husi relat3riu sur8ey idaBneOe? Fundasaun sei halaOo tPn sRrie husi kol3kiu autoridade nian no hakleOan anPliDa neOeFR rele8ante Fa reforma lei no Sustisa iha TimorBCeste. 7sforsu siraBneOe ho intensaun atu aumenta komentPriu peritu nian konaBFP reDultadu sira? inklui diskusaun konaBFP moda komparati8u nian ho nasaun sira seluk iha reSiaun laran no m3s husi fonte dadus sira seluk nian. Fundasaun iha intensaun atu halo konkluDaun Fa konsultasaun sira neOeFR disponU8el Fa p%Fliku ho meta atu fornese rekomendasaun polUtika neOeFR rele8ante Fa polUtiku nain TimorBCeste no m3s lUder go8ernu nian atu konsidera iha sira nia esforsu tuir mai atu hametin lei no orden iha TimorBCeste. 6ilas 78erett 4epreDentante The Asia Foundation Dili? TimorBCeste AFrUl LMMN

Page 8: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

7 | P a j i n a

1. 89e:utivu

1.1 "ontestu Surve= !ersepsaun p%Fliku neOeFe oiBoin konaBFP Sustisa iha TimorBCeste? refleta komplesidade husi oinsa mak harii nasaun ida husi fragmentu domRstiku no orden sosiPl? polUtika? no ekon3miku importadu . Depois de restaurasaun independRnsia iha tinan LMML? TimorBCeste nia rekuperasaun hetan ona melloramentu notP8el iha TimorBoan ordinPria nia moris. Tan nasaun neOe kontinua sofre tamFa karakterUstiku FaraBFarak husi fraSilidade estadu nian: ist3ria konflitu foin dadaun liuX ni8el poFreDa neOeFR aumentaX inseguransa aiBhanX migrasaun signifikante husi area rural Fa area urFanuX deDempregu aas iha area urFanaX n%meru aumenta Fa populasaun hirak neOeFR laiha edukasaun formPlX kresimentu sekt3r pri8adu menus no ser8isu neOeFR kria laduun FarakX infraestrutura estrada no komunikaaun neOeFR ladiOakX teritoriu neOeFR dalas no FeeBsae temporal iha tempu udan FootX ni8el fertilidade neOeFR aasX no prominRsia signifikati8u ida husi So8en sira. Fatin ida husi hirak neOeFR fa8orP8el Fa nasaun neOe? TimorBCeste nia rikuBsoin mina neOeFR foin mak hetan (iha estimati8u millaun e6^4MM iha tinanBtinan)? seidauk trad%D Fa nonBpetroliferu nian? kresimentu sekt3r pri8aduipursentu `M husi populasaun neOeFR dependente Fa agrikultura suFsistente neOeFR largamente seidauk Fook liu husi pagamentu idaBneOe. 9ha konsiderasaun Fa preokupasaun urSente neOe no relat3riu BFarak konaBFP korrupsaun ofisiPl? sidadaun nasaun idaBneOe nian hein nafatin katak sira nia go8ernu neOeFR eleitu hader hodi hasoru deDafiu siraBneOe.

1.1.1 Am'iente Seguransa no @overnasaun <usi tinan LMML toOo LMM7 TimorBCeste realiDa ona eleisaun lima neOeFR mak oFser8ad3r internasionPl sira konsidera katak li8re no Sustu. 9kus liu husi eleisaun siraBneOe nota8elmente hatudu tranDisaun podRr ida neOeFR pasUfiku husi go8ernu ida? neOeFR domina husi partidu F47T9C9:? Fa ida seluk? koligasaun ida neOeFR organiDa husi Ah!. :afatin? ri8aldade pesoPl neOeFR kleur teFes ona no m3s luta Fa podRr entre elUt polUtiku Timor nian sira agra8a ona fraSilidade husi instituisaun estadu nian sira neOeFR foin sae. 9ha fulan AFril LMM_ tensaun neOeFR aOas entre polUsia no forsa defeDa nasionPl nakfera Fa iha tiruBmalu iha nasaun neOe nia japital Dili. jriDe neOe halo ema nain 37 mak mate no kuaDe ema 15M?MMM sai nudar deslokadu. ema 5?MMM resin mak hetan estraga. 9ha fulan haiu LMM_? moFiliDa forsa internasionPl ida no hah% operasaun sira atu restaura fila fali orden. 9ha akordu ho relat3riu husi jomisaun 9nkRritu (j9) f:e nian konaBFP kriDe LMM_? kauDa kontriFuintes inklui sekt3r Sustisa nian i iha partikulPr aumenta sensu p%Fliku nian konaBFP impunidade Fa ofens3r 8iolentu sira tanFa kaDus neOeFR Futuk iha triFunPl no prokuradoria no menus 8ontade polUtika atu reDol8e krimes gra8es neOeFR akontese iha tinan 1NNN liuFP. 9ha loron 11 Fe8ereiru LMM`? grupu armadu ida husi eis soldadu no ofisiPl polUsia nian sira neOeFR hirus? no nuOudPr parte husi kriDe tinan LMM_ nian? simultPneamente ataka !reDidente dosR 4amosB<orta? neOeFR hetan tiru no kanek todan? no m3s !rimeiru hinistru kanana ;usmQo? neOeFR mak ho kuidadu halai sai husi asaltante sira nia tiruteiu. :uOudPr reDultadu? go8ernu halo gamada Fa estadu de sUtiu durante fulan tolu no forma jomandu jonSunta ida neOeFR kompostu husi militar no polUsia hodi kaptura atakante sira. hilitante sira neOe detidu iha fulan AFrUl LMM`. Fulan tuirmai? la kleur deOit depois de fila hikas husi ninia ospitaliDasaun? !reDidente 4amosB<orta f3 indultu ka redusaun sentensa Fa nasaun neOe nia priDioneiru hamutuk nain N4 husi totPl priDioneiru nain 17N neOeFR kondenadu Fa krimes hasoru umanidade neOeFR kometidu durante tinan 1NNN.

Page 9: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

8 | P a j i n a

1.1.A Sistema Bustisa neCe'D EiFuG Hnstituisaun Form(l no "ostumeiru Dala ida tan amFiente tumultu idaBneOe? sistema Sustisa tradisionPl lokPl nian? krUtiku Fa seguransa no estaFilidade lokPl? funsiona ona iha paralelu ida? sistema Sustisa migu de-facto. Autoridade komunitPria sira pratika ona 8ersaun lokPl husi lei kostumeiru desde molok kolonialiDasaun !ortuguRs iha tinan 45M liuFP? maske neOe deDanimadu ka supremidu tiha iha etapa oioin iha ist3ria? foin lalais neOe iha okupasaun 9ndonRDia nian. 9ha perUodu p3s referendu 1NNN? autoridade komunitPria sira aFertamente hamoris fila fali lei kostumeiru nian. haioria husi ema TimorB neOeFe mak uDa deit mekaniDmus Sustisa lokPl nian no dalaBFarak la hatene konaBFP opsaun seluk hodi asesu Fa Sustisa. 9ha akordu ho reDultadu sur8ey tinan LMM4 nian? sistema Sustisa formPl sei largamente iha periferia Fa maiora TimorBoan? tanFa Sustisa lokPl f3 dalan neOeFR lailais? Faratu? no efeti8u atu reDol8e disputa sira. 7stadu? sosiedade si8Ul no doad3r sira kontinua ona atu hasaOe interese katak mekaniDmus Sustisa lokPl nian falla atu mantein padraun sira direitus umanus nian? partikularmente feto sira nia direitu? no impede ona aspetu sira seluk husi kondisaun Sustisa nian. !arte husi proFlema neOe hela iha faktu katak organiDasaun SurisdisionPl entre sistema Sustisa lokPl no formPl seidauk klaru nafatin. !olUsia dalaBFarak atua atu reDol8e disputa sira ka infliSe punisaun maiFR la halo rekursu Fa prosesu formPl sira. DesiDaun triFunPl nian konsidera restaurasaun neOeFR halo antes ona iha nU8el lokPl. hemFru komunidade lokPl nian dalaBFarak Fuka restaurasaun maske proFlema ida trata tiha ona iha triFunPl. Atu reDol8e lakuna rePl entre sistema Sustisa lokPl no formPl nian? hinistRriu dustisa hah% halo ona esFosu ida konaBFa lei kostumeiru nian no m3s leSislasaun Fa mediasaun iha tinan LMM` nia rohan? no hah% ona prosesu planu estratRSiku ida neOeFR re8ol8e konaBFP hadiOak asesu Fa Sustisa nian. haske nuneOe? presiDa tempu no eDaminasaun ho kuidadu atu determina saida mak Fele sai nuOudPr impaktu husi esforsu siraBneOe Fa iha po8u nia persepsaun konaBFP asesu Fa Sustisa no oinsP sistema Sustisa migu neOe sei e8ol8e.

Hnstituisoins Bustisa Jo:(l 9ha sistema Sustisa migu neOeFR iha TimorBCeste? mekaniDmus Sustisa lokPl nian neOe kontinua atu trata kuaDe disputa hotuBhotu neOeFR mosu iha komunidade nia laran? inklui disputa sira konaBFP posse Fa propriedade nian no estragus? naOok? uDu rai? 8iolRnsia domRstika? asaltu fUDiku no seksuPl? paternidade? no di83rsiu. haske iha 8ariasaun konsiderP8el iha kostume no prosesu sira? maiFR iha karakterUstika Falu neOeFR hanesan iha kondisaun Fa Sustisa lokPl? hanesan:

1. Autoridade neCe'D nadalas. jaDu sira? Fainhira la reDol8e? sei pasa husi nU8el autoridade komunitPria nian neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aas liu. TUpikamente disputa ida sei hatoOo uluk Fa iha lUderes famUlia neOeFR respeti8u? neOeFR sei koko atu negosia solusaun ida ho gefe famUlia husi parte seluk husi konflitu neOe. 6e karik la reDol8e? pasu tuir mai maka atu in8ol8e lUder aldeia nian? hafoin gefe Aldeia, hafoin lia nain no ema seluk neOeFR ema respeitu atu Fuka solusaun reDolusaun ida. 6e karik seidauk reDol8e nafatin? kefe Suco sei autoriDa parte sira atu lori sira nia kaDu neOe Fa polUsia ka triFunPl. !olUsia m3s Fele halaOo knaar ida iha prosesu reDolusaun disputa tradisionPl nian? inklui mediasaun Fa 8iolRnsia domRstika? haksesukBmalu rai? no m3s neOeFR relasionadu ho Farlake. :ormalmente sei rekere Fa parte sira atu selu taga ida Fa reDolusaun disputa iha nU8el lokPl nian.

L. Bustisa "oletiva. FamUlia mak dalaBFarak responsP8el atu identifika solusaun Fa disputa ruma dukR indi8iduPl sira. Fornesid3r Sustisa lokPl nian koko atu mantein relasaun pasUfikas

Page 10: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

9 | P a j i n a

no armonia komunidade nian iha SerPl? dukR koko deOit atu estaFelese fallansu. !rosesu reDolusaun nian dalaBFarak hamosu pagamentu Fa indemniDasaun? maiFR m3s inklui Suramentu orPl ka eskrita atu halaOo ser8isu komunitPria nian no m3s sei la repete fali ofensa neOe. 4aDaun Fa indemniDasaun inklui nesesidade atu mantein Falansu iha orden sosiPl FeiOala sira nianiiha neOeFR mak ema neOeFR halo ofensa sei halo oferta Fa familia 8Utima nian no rekonsilia ho 8Utima.

3. Di(logu no Dnfa9e transmisaun or(l. 9ha prosesu Sustisa lokPl nian parte sira f3 sira nia

8ersaun konaBFP e8entu? hafoin lUder komunitPria sira halo arFitraDen ka deside konaBFP remRdiu no halo akordu. jaDu sira? ninia prosedimentu? no akordu siraBneOe la arki8a ho rotina husi fornesed3res Sustisa lokPl nian.

4. Sansaun sosi(l nuCud(r dalan 'a reforsa. 7feti8idade husi akordu ida depende Fa grau

husi presaun sosiPl nian neOeFR eDerse husi ema sira neOeFR halo desiDaun no m3s grau husi konsensus komunidade nian katak akordu neOe nesesPriu duni. Akordu siraBneOe taka ho simF3liku? atuasaun p%Fliku nian konaBFP rekonsiliasaun neOeFR inklui serim3nia hemu ka hPn hamutuk. 9mplementasaun Fa reDolusaun neOe reforsa liuhusi fiar katak FeiOala sira sei f3 punisaun Fainhira la halo tuir akordu neOeFR iha liu husi meiu oioin? hanesan moras? mate ka fallansu iha kolleita. Akordu no sansaun siraBneOe la konsidera ka sempre iha konformidade ho padroins internasionPl direitus umanus nian.

jaDu ohoBema neOe normalmente haruka diretamente Fa iha sistema Sustisa formPl nian i prPtika ida neOeFR hah% ona desde tempu koloniPl !ortuguRs nianilaiha tentati8a ida husi lUder lokPl sira atu halo arFitrasaun. Asaltu fUDiku sRriu ida seluk hasoru ema (neOeFR Fele inklui 8iolasaun seksuPl) neOe dalaruma haruka diretamente Fa iha sistema formPl. haske nuneOe? iha kaDu sira seluk? toOo esforsu lokPl nian falla ona atu hasai reDolusaun ida? parte sira iha disputa neOe sei hetan influRnsia makaOas teFes husi autoridade komunitPria atu halo tuir prosesus Sustisa lokPl nian. lainhira falla atu uDa sistema Sustisa lokPl nian Fele reDulta iha sansaun? hanesan multa ida neOeFR impoin husi kefe Suco nomka kefe Aldeia sira.

Sistema Bustisa Form(l 6istema Sustisa formPl iha TimorBCeste neOe deDeEa husi f:e iha konsultasaun ho elUt sira rai neOe nian. Fonte Cei leSUtimu nian inklui jonstituisaun 4ep%Flika? lei sira neOeFR mak mai husi !arlamentu :asionPl no ;o8ernu 4ep%Flika? no m3s e:TA7T nia regulamentu no instrumentu leSislati8u sira seluk. Cei 9ndonRDia nian sira? Fainhira seidauk re8oga? permitidu atu suplementa fonte lei sira neOeFR mak hateten ona iha leten? no ikus liu mak lei internasionPl no lei kostumeiru sira m3s aplika iha forum partikulPr Falun. Desde Asia Foundation nia 6ur8ey ikus liu konaBFP Cei no dustisa neOeFR halaOo iha tinan LMM4? iha ona mudansa notP8el iha sekt3r Sustisa formPl nian? hanesan aumentu iha funsionamentu triFunPl sira? promulgasaun no ratifikasaun Fa lei orgPniku sira? deDen8ol8imentu Fa sistema oinsa Serre kaDu? formasaun Fa aut3r triFunPl sira? no m3s sira nia nomeasaun ofisiPl nuOudPr SuUD? prokurad3r no defens3r p%Fliku. TriFunPl rekursu? neOeFR estaFelese tuir 4egulamentu e:TA7T? kontinua atu atua hanesan triFunPl rekursu neOeFR aas liu Fa kaDu krime no si8Ul sira (maske jonstituisaun estipula 6upremu TriFunPl dustisa neOeFR seidauk estaFelese hanesan triFunPl neOeFR aas liu iha raiBlaran). TriFunPl

Page 11: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

10 | P a j i n a

distritPl haat iha Distritu Dili? laucau? fecusse? no 6uai neOe estaFelesidu husi e:TA7T iha tinan LMMM no sira kontinua atu ser8U nuOudPr triFunPl iha instPnsia primeiru nian. <usi tinan LMM3 toOo LMM`? triFunPl distritPl hotuBhotu egetu Dili? funsiona ona irregularmente? maske ho melloramentu graduPl. 7nkuantu triFunPl distritPl sira Fele kompleta kaDu L?LM` husi L?N7L (Figura 1) neOeFR reSista durante perUodu neOe? asesu p%Fliku Fa triFunPl no ho estensaun? polUsia iha prosesu akuDasaun Fa krime? limita ona. 9ha raDaun Falun Fa funsionamentu inkonsistente husi triFunPl sira? inklui: (a) desiDaun atu haruka SuUD nasionPl Fa liur durante tinan ida Fa iha !ortugPl? enkuantu laiha SuUD foun ruma neOeFR simu atu troka sira nia fatinX (F) mandatu Fa SuUD nasionPl sira atu atende programa formasaun tinan rua nia laran molok sira Fele ser8U iha triFunPl siraX no (c) SuUD no prokurad3r nasionPl no internasionPl sira nia rekuDa frekuente atu ser8isu iha liur Fa Dili (partikularmente iha fecusse no 6uai) tanFa falta iha akomodasaun no fasilidade atu apoia sira nia ser8isu. :uOudPr reDultadu ida? kaDu triFunPl neOeFR Futuk no pendentes sai Farak liutPn. Figura 1

Kazus Kompleta tuir Tinan

Page 12: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

11 | P a j i n a

<ah% iha fulan duEu LMM_? aut3r SudisiPl TimorBoan nain L7 (SuUD nain 11? prokurad3r nain N no defens3r p%Fliku nain 7) mak formadu? selesionadu? simu posse no prontu atu koloka iha Dili no triFunPl distritPl sira seluk. haske nuneOe? kriDe iha fulan AFrilBhaiu LMM_ nian pro8a ona nuOudPr oFstPkulu seluk ida Fa funsionamentu konsistente husi triFunPl distritPl hotuBhotu no m3s TriFunPl 4ekursu? ho triFunPl distritPl Falun mak komesa hikas funsionamentu iha fulan 6etemFru LMM_ nia rohan. jonsekuentemente? kaDu neOeFR Futuk aumenta ona? partikularmente iha TriFunPl DistritPl Dili? tanFa kaDu krime foun siraBneOe mosu nuOudPr reDultadu ida husi dist%rFiu. 9ha fulan duEu LMM7 klase primeiru husi aut3r SudisiPl sira hah% ser8isu laiha super8iDaun husi om3logu internasionPl nian ida. haske nuneOe? ho n%meru aut3r SudisiPl nasionPl nian sira neOeFR uitoan deOit? sekt3r Sustisa sei dependente nafatin Fa SuUD no prokurad3r internasionPl sira. TriFunPl distritPl sira komFina ona kaDu neOeFR Futuk Fa kaDu 1?MMM resin. <ah% iha meadu tinan LMM7 nian triFunPl distritPl sira la funsiona regularmente no TriFunPl DistritPl Dili iha presaun sRriu nia okos atu rona Fa kaDu foun sira neOeFR mosu tanFa dist%rFiu. ApeDar de oFstPkulu siraBneOe? tinan LMM` hatudu melloramentu sira iha relasaun Fa funsionamentu husi TriFunPl DistritPl sira iha laucau? 6uai no fecusse. !rosesu triFunPl Fa kaDu krime no si8Ul hah% halaOo regularmente liu ona iha distritu no halaOo daudaun ona esforsu atu reDol8e kaDus neOeFR Futuk. haske nuneOe? akomodasaun inadekuadu no fasilidade triFunPl nian Fa aut3r triFunPl sira? nuneOe m3s falta iha n%meru aut3r triFunPl nian sira sei sai proFlemPtiku nafatin. Defens3r !%Fliku sira sei auDente frekuentemente nafatin husi distritu? neOeFR afeta maioria triFunPl sira fecusse no 6uai nian? no dalaruma triFunPl laucau nian. frganiDasoins asistRnsia legPl iha distritu hotuBhotu lPOos Dili kontinua atu trata maioria husi kaDu sira neOeFR iha sira nia Surisdisaun tanFa falta iha n%meru Defens3r !%Fliku no m3s tanFa auDRnsia husi ad8ogadu pri8adu sira seluk. TriFunPl fecusse falta iha Defens3r !%Fliku nain ida durante fulan tomak Agostu LMM`. ToOo iha tinan LMM` nia rohan iha totPl aut3r triFunPl nasionPl nain 37 (duUD nasionPl nain 13? !rokurad3r 13? no Defens3r !%Fliku nain 11) no internasionPl nain sanuluBresinBrua (duUD nain 5? !rokurad3r 3 no Defens3r !%Fliku nain 4). 7ma nain sanulu resin calu atende ona kursu terseiru iha Sentru Formasaun Judisial? 6Fd inklui n%meru kiOik ida husi ad8ogadu pri8adu sira. :%meru husi triFunPl nian sira rotinamente konsideradu katak insufisiente atu hatPn Fa n%meru kaDu atuPl nian.

Impedimentu ba Justisa 2003 –Dekretu lei impoin pursentu 10 husi taxa ne’ebé la reembolsa fali ba indemnizasaun ne’ebé hakarak atu hetan nune’e mós taxa administrativu no taxa $75 ba rejistu kazu nian – ne’e nu’udár kustu ida ne’ebé boot tebetebes tanba metade husi sidadaun nasaun ida-ne’e nia rendimentu menus husi dollar ida iha loron ida. 2003 –Tribunál Rekursu fó orden katak lei Portugués nian sira sei aplika imediatamente nu’udár Timor-Leste nia lei subsidiáriu. Lei ne’e la klaru ba sidadaun ordinária sira no profisionál legál sira sei laiha serteza kona-bá lei ne’ebé loos mak governa. Parlamentu reversa tiha orden ne’e, tuir lei VII/2003 ne’ebé nota iha kraik. 2004 –Tribunál Rekursu hasai diretivu ida atu prioritiza kazu krime sira duké kazu sivíl sira, nune’e limita tipu husi asisténsia legál ne’ebé mak sidadaun sira sei buka. 2005 – Atór Tribunál Nasionál hotu-hotu falla iha ezaminasaun pós-formasaun iha Sentru Formasaun Judisiál nian. Sira-ne’e tenke atende formasaun seluk ba tinan rua nian molok koloka ba iha tribunál sira. 2006 – Uitoan iha númeru, juíz internasionál sira implementa Kódigu Prosesu Penál foun, iha auzénsia husi juíz nasionál sira, ne’ebé rekre paEél ida ho juíz nain tolu atu rona prosesu ruma ne’ebé involve krime grave ho punisaun tinan 5 ba leten iha prizaun .

Page 13: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

12 | P a j i n a

Aut3r triFunal sira reklama konaBFP n%meru kiOik husi Defens3r !%Fliku no ofisial Sustisa atu halaOo prosesu normal triFunPl nian. !rokuradoria derPl hasoru kaDus neOeFR Futuk hamutuk 4?7MM? siraBneOe Farak mak lad%n preparadu didiOak husi polUsia tanFa falta iha koEesimentu legPl ? kapasidade in8estigat3riu nian neOeFR menus? menus iha rekursus Fa tradusaun nian no menus iha orsamentu Fa transporte nian atu Fa halo in8estigasaun.

Servisu AsistDnsia Jeg(l LJMNO frganiDasaun sosiedade si8Ul komunitPria nian f3 ser8isu asistRnsia legPl pro-bono atu hatutan lakuna entre sidadaun sira? mekaniDmus Sustisa lokPl? no sistema Sustisa formPl nian sedu liu iha tinan LMMM. <ah% iha LMM3? iha totPl organiDasoins asistRnsia legPl (Cl<) sanulu mak eDiste. 6ira funsiona ho orsamentu neOeFR kiOik ho limitasaun rekursus umanus neOeFR Foot teFes. frganiDasaun siraBneOe Farak mak f3 komFinasaun ida konaBFP informasaun legPl? konsellu? repreDentasaun iha kaDu selesionadu? no ad8okasia legPl konaBFP asuntu partikulPr. 9ha komunikasaun ka koordenasaun neOeFR uitoan deOit entre organiDasaun sira ser8isu legPl nian. <o egesaun rara? maioria husi fornesid3r ser8isu legPl nian foka sira nia esforsus iha Dili? ho koFertura mUnimu Fa distritu no komunidade rurPl sira. 9ha tinan hirak nia laran alkansa husi ser8isu asistRnsia legPl nian espalla? tanFa organiDasaun sira asistRnsia legPl nian kada 8eD mais halaOo klUnika legPl m38el iha Prea remota sira. 9mportPnsia husi organiDasaun sira asistRnsia legPl neOe hasaOe iha tinan LMM5 durante auDRnsia husi aut3r triFunPl sira neOeFR mak Fandu atu halo prPtika toOo Fainhira kompleta ona sira nia reBformasaunX iha tempu neOe organiDasoins asistRnsia legPl oferese %nika repreDentasaun legPl neOeFR 8iP8el Fa p%Fliku iha raiBlaran. 9ha tinan LMM`? organiDasoins asistRnsia legPl nian kontinua f3 repreDentasaun legPl iha auDRnsia defens3r p%Fliku sira? espesialmente iha triFunPl 6uai no fecusse.

Figura K

fhin loron? kapasidade no efeti8idade husi organiDasoins asistRnsia legPl nian aumenta ona. laDeia Fa estatUsitika neOeFR disponU8el Fa The Asia Foundation liu husi ninia programa Asesu Fa dustisa? kaDu 3?_MM resin mak toma konta ona liu husi kondisaun ser8isu asistRnsia legPl gratuita desde tinan LMM3. Aprogimadamente ad8ogadu pri8adu raiBlaran nian 4M husi totPl NM mak espesialiDadu iha ser8isu asistRnsia legPl. haske nuneOe? aprogimadamente sei iha metade deOit husi nasaun neOe mak koFre ona ho nU8el ser8isu neOeFR adekuadu ho menus husi fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl sanulu mak koFre. frganiDasaun asistRnsia legPl tUpiku neOeFR f3 repreDentasaun legPl iha proFlemas iha triFunPl distritPl sira nuneOe m3s ser8isu ad8okasia no mediasaun Fa ema TimorBoan sira neOeFR lahetan 8antaDen ka 8ulnerP8el hodi koFre deOit reSiaun partikulPr ida. Fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl trata kaDu sira iha espektru kaDu si8Ul no kaDu krime. Alkansa in8ol8imentu kliente nian husi konsultasaun konsulti8u raru Fa iha kondisaun konaBFP asistRnsia no repreDentasaun kontinuadu. frganiDasoins asistRnsia legPl Falun halaOo programas edukasaun komunitPria no paralegal. haske nuneOe? organiDasoins asistRnsia legPl sei menus iha sistema estandardiDadu konaBFP manaSementu kaDu no iha kapasidade neOeFR mUnimu hodi prepara e8idRnsia no halo petisaun Fa triFunPl. Ad8ogadu pri8adu Farak mak iha ona treinamentu informPl uitoanihusik hela formPl i konaBFP j3digu !rosesu !enPl no 6i8Ul 4DTC nian.

Kazus Kompleta husi LBH

Page 14: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

13 | P a j i n a

FormaliDasaun Fa ad8ogadu pri8adu no fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl nia papel laOo paralelu ona atu halo ser8isu sira asistRnsia legPl sai rele8ante liutPn Fa sidadaun sira. 9ha tinan LMML? The Asia Foundation hah% programa Asesu Fa dustisa neOeFR finansia husi e6A9D? neOeFR foka Fa iha hametin prPtika fornesed3r ser8isu asistRnsia legPl no deDen8ol8e konsensus konaBFP dalan Fa fornesid3r ser8isu asistRnsia legPl. frganiDasaun sosiedade si8Ul (f66) neOeFR in8ol8e iha ad8okasia legPl muda husi ser8isu asistRnsia legPl atu hasaOe nU8el espesialiDasaun iha area legPl partikulPr sira? pur eDemplu !rograma honitoriDasaun 6istema dudisiPl (md6h!)? neOeFR ikus mai forma ninia enidade dustisa Fa Feto? 9n8estigasaun CegPl? no m3s 6er8isu AsistRnsia pUtima nian. 9ha tinan LMM3? A6F (Ad8ocates 6an FrontiRres) hah% ser8isu hodi estaFelese rede paralegal ida no kolaFora ho Asosiasaun Ad8ogadu TimorBCeste? AATC). 1.A Surve= nia Pe9ultadu 4eDultadu sur8ey tinan LMM` nian re8ela katak populasaun sira sente seguru liu dukR iha tinan LMM_? ho alkansa di8ersu ida husi opinioins konaBFa asuntus prinsipPis seluk husi Sustisa no lei? hanesan sR mak responsP8el hodi halo regras neOeFR go8erna ema nia moris. CiutPn sira iha konsensu konsiderP8el ida konaBFP t3piku krUtiku sira seluk. 6istema Sustisa tradisionPl sei nafatin dook no seOes nuOudPr moda espesial hodi reDol8e disputa sira iha segmentu maioria husi sidadaun. 9ha tempu hanesan? sistema formPl m3s haree Fa hanesan opsaun atrati8u ida? maske neOe iha teoria deOit. Atitudes konaBFP SRneru? la ho adekuadu? hola ona 8olta ida Fa sai aat liuho TimorBoan uitoan deOit iha SRneru rua neOe mak rekoEese direitus feto nian atu partisipa tomak iha prosesu mediasaun tradisional nian no ema uitoan mak kateg3rikamente la simu 8iolRnsia SRneru. piDoins konaBFP polUsia no seguransa m3s Fele notX apeDarde persepsaun puFliku konaBFP frekuente polisia uDa sala forsa? konfidRnsia iha no efikasia superfisial konaBFP forsa polUsia nian supreDa neOeFR aas. 4eDultadu siraBneOe nuneOe duni maiFR uitoan deOit husi atrati8u iha terenu Farak maka hetan husisur8ey neOe. fFser8asaun Seral neOeFR kompletu liu Fa konkluDaun ga8e maka iha kraik neOe? tuir kedan ho reDultadu kompletu sur8ey nian.

Page 15: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

14 | P a j i n a

Qave Pe9ultadu Sira

1.A.1 "onfidDnsia iha sistema Bustisa Form(l no Jo:(l

• Fakt3r sira neOeFR hatoOo dalaBFarak liu konaBFP menus Fa konfidRnsia iha sistema triFunPl formPl inklui katak nia la efeti8u iha reDol8e proFlemas (31q)? lori tempu kleur liu ka kustu Foot liu (15q)? ka lahetan liaBloos (11q). 9ha fatin seluk? fat3r sira neOeFR sita dalaBFarak liu konaBFP konfidRnsia iha sistema Sustisa formPl siraBneOe mak: triFunPl sira iha kapasidade atu fornese Sustisa (5_q)? hetan liaBloos (L1q)? no aplika desiDoins FaDeia Fa regulamentu lei (11q).

• jonfidRnsia iha Sustisa Fa Sustisa tradisionPl no Sustisa formPl sei aOas nafatin? maiFR tun menus ona iha tinan 5 liu Fa. jonfidRnsia iha mekaniDmu Sustisa lokPl tun husi pursentu N4 iha tinan LMM4 Fa pursentu `5 iha tinan LMM`X jonfidRnsia iha sistema Sustisa formPl tun husi pursentu `1 iha tinan LMM4 Fa pursentu 77 iha tinan LMM`.

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak p%Fliku SerPl konfortP8el atu lori proFlema Fa iha

mekaniDmu Sustisa lokPl nian no sistema triFunPl formPl. Ciu pursentu calu husi respondente sira mak haktuir katak sira konfortP8el liu ho mekaniDmu Sustisa lokPl dukR ho sistema triFunPl formPl (NL.7q kompara Fa `4.4q).

• jompara Fa reDultadu LMM4? respondente sira iha sur8ey tinan LMM` iha atitude neOeFR poDiti8u liu Fa triFunPl formPl sira atu hola papel neOeFR haFelar liu Fa iha nU8el komunidade. !ursentu `5 husi respondente sur8ey tinan LMM` dehan katak sira sei hakarak atu ofisiPl ida husi sistema triFunPl formPl nian atu Fa iha sira nia helaBfatin hodi aSuda reDol8e disputa sira Fainhira kompara ho pursentu 1M neOeFR dehan katak sira sei la halo nuneOe. 9hasur8ey tinan LMM4 nian? iha resposta Fa pergunta hanesan? pursentu 54 husi respondente sira dehan katak sira hakarak no pursentu 41 dehan lae.

• 6ur8ey tinan LMM` suSere 8iDaun neOeFR migu konaBFP fonte prinsipPl Fa lei iha raiBlaran? ho

inklinasaun ida Fa iha lUder tradisionPl sira. lainhira husu pergunta konaBFP? nSB mak respons<vel hodi halo regra sira neLebB governa ema sira nia morisro? respondente sira hatan katak gefe aldeia (L1q) no gefe suco (L1q) sira mak responsP8el liu hodi halo regra sira neOeFR go8erna ema sira nia moris? tuir mak parlamentu (14q) no go8ernu(13q).

• Fakt3r sira neOeFR dalaBFarak liu sita konaBFP iha konfidRnsia Fa mekaniDmu Sustisa lokPl

nian mak katak disputa siraBneOe reDol8idu tuir kostume no tradisaun (45q) no dalan reDol8e proFlema nian neOeFR efeti8u (34q). Fat3r neOeFR hatoOo dalaBFarak Fa menus konfidRnsia Fa iha Sustisa lokPl nian mak menus iha neutralidade no (ema) la fiar Fa neOe (53q).

1.A.A Atitude :ona-'( BDneru

• 6ira neOeFR admite 8iolRnsia domRstika sai aat liu tPn iha tinan lima neOe nia laran. 9ha sur8ey tinan LMM4 nian pursentu 75 husi respondente sira hatete katak mane ida neOeFR

Page 16: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

15 | P a j i n a

Faku nia feen neOe kateg3rikamente sala. 9ha sur8ey tinan LMM` nian? pursentu 34 deOit mak sente hanesan neOe.

• Atitude Fa feto asesu Fa Sustisa sai lad%n aseitP8el iha tinan lima liu Fa. 9ha sur8ey LMM`

pursentu 5` husi TimorBoan reSeita feto sira koOalia hodi sira nia naran iha prosesus disputa lokPlmadat nian Fainhira kompara ho pursentu L5 iha sur8ey tinan LMM4 nian. 9nteresante teFes? kuaDe n%meru neOeFR hanesan husi feto no mane sira mak reSeita konaBFP feto sira koOalia hodi sira nia naran rasik iha prosesu Sustisa lokPlmadat nian iha sur8ei rua neOe.

1.A.3 "oSesimentu Buridi:u no "ompriensaun

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian hatudu katak persistente menus Fa koEesimentu konaBFP sistema Sustisa formPl nian. !ursentu 3N husi p%Fliku nasionPl neOeFR iha idade 8otasaun nian hateten katak sira seidauk rona konaBFP triFunPl ida. !ursentu 5` husi respondente sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP prokurad3r ida. !ursentu 54 husi respondente sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP ad8ogadu ida. !ursentu 31 husi respondentes sente katak sira laFele hetan informasaun nat3n konaBFP lei Fainhira presiDa.

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak sira neOeFR mak menus iha edukasaun formPl iha

nU8el neOeFR kiOik liu Fa koEesimentu legPl no katak lakuna SRneru nian sai Felar liutPn. !ursentu `4 husi ema sira neOeFR kompleta ona edukasaun sekundPria mak rona ona konaBFP triFunPl sira kompara ho pursentu 4M husi ema sira neOeFR laiha edukasaun formPl. 9ha sur8ey LMM4 nian pursentu L4 husi feto sira neOeFR laiha edukasaun formPl Fainhira kompara ho pursentu L` husi mane sira. 9ha sur8ey LMM` nian lakuna idaBneOe iha ona progresu signifikamente B pursentu 51 husi feto sira dehan katak laiha edukasaun formPl Fainhira kompara ho pursentu 3_ husi mane sira.

• joEesimentu FPDiku konaBFP sistema formPl nian sei kiOik nafatin? no maske feto nian m3s

sei kiOik nafatin. 9ha sur8ey LMM` nian? pursentu 4_ husi feto sira dehan katak sira seidauk rona konaBFP triFunPl ida Fainhira kompara ho pursentu 31 husi mane sira. !ursentu 5` husi feto sira mak dehan katak sira seidauk rona konaBFP ad8ogadu ida Fainhira kompara ho pursentu 5M husi mane sira. !ursentu _1 husi feto sira mak dehan katak sira seidauk rona konaBFP prokurad3r ida Fainhira kompara ho pursentu 54 husi mane sira.

• CUder komunitPria sira kontinua halaOo knaar men3r ida hodi f3 informasaun konaBFP lei

kompara ho mRdia difuDaun nian. 9ha tinan LMM`? pursentu 3` husi respondente sira dehan katak rPdiu mak sai nuOudPr sira nia fonte primeiru Fa informasaun konaBFP lei? tuir mak tele8iDaun (L4q) no gefe aldeia (11q). 9ha tinan LMM4? pursentu 4M dehan katak rPdiu mak nuOudPr fonte primeiru Fa informasaun konaBFP lei? tui mak tele8iDaun (1_q)? gefe suco (Nq).

1.A.4 Jia Dadale:

• Ciu husi marSen signifikante ida? Tetum mak nuOudPr lia dadalek preferidu Fa komunikasaun orPl (_Lq) no materiPl eskritas (5Lq). !ursentu 34 seluk identifika tipu Falun husi dialetu lokPl nuOudPr lian preferidu neOeFR sira hakarak koOalia. 7ma uitoan deOit mak hili !ortuguRs (1q) ka lahasa 9ndonRsia (Lq) nuOudPr sira nia lian preferidu Fa

Page 17: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

16 | P a j i n a

komunikasaun orPl. :3 Fa komunikasaun eskritas? Tetum mak nuOudPr lia dadalek preferida (5L.4q). Tetum mak nuOudPr lian neOeFR uDa largamente husi respondente hotuBhotu? maiFR idaBneOe espesialmente populPr Fa sira neOeFR iha tinan L5 Fa kraik (_`q).

• <usi respondente sira neOeFR dehan katak sira Fa ona iha triFunPl? pursentu 31 mak dehan

ninia prosesu sira la halaOo iha lia dadalek neOeFR sira prefere. Tuir fali mai? pursentu LN husi respondente sira dehan sira la komprende prosesu legPl nian Fainhira sira iha triFunPl. 4espondentes dala tolu pro8a8el liu atu hateten katak sira komprende konaBFP prosesu sira iha triFunal se karik Fainhira prosesu ida iha triFunPl neOe halaOo iha lian neOeFR sira prefere.

1.A.5 Asesi'ilidade 'a Sistema Form(l

• DisponiFilidade husi triFunPl no ad8ogadu sira sei limitadu nafatin. !ursentu 11 ida husi reposndente hotuBhotu iha sur8ey tinan LMM` nian mak hatudu katak sira ka sira nia familia uDa ona triFunPl iha tinan neOen neOe nia laran Fainhira kompara ho pursentu N iha tinan LMM4.1 9ha sur8ey LMM` nian pursentu 5` husi respondente sira dehan katak sira rona ona konaBFP triFunPl? tan husi grupu idaBneOe? pursentu _M husi respondente sira dehan katak sira laiha uma triFunPl ida neOeFR Fesik Fa sira nia helaBfatin hodi nuneOe Fele uDa Fainhira presiDa. <usi pursentu 41 neOeFR rona ona ad8ogadu ida? pursentu `M dehan katak sira laiha ad8ogadu neOeFR disponU8el iha sira nia helaBfatin.

• !ursentu7` husi respondente hotuBhotu dehan katak sira hanoin sistema Sustisa formPl

estaFelese atu aSuda po8u hanesan siraBneOe? maske sira m3s fiar katak idaBneOe hamosu husi inadekuasaun neOeFR sRriu. jala metade deOit husi respondente sira (51q) mak hanoin katak lei formPl siraBneOe adekuadu atu reDol8e disputa no proFlema sira seluk neOeFR mak po8u hasoru iha sira nia moris loronBloron nian. 7ma nain rua husi respondente nain tolu fiar katak konstituisaun 4DTC nia promesa katak sCaFele nega Sustisa Fa ema ida? tanFa deOit nia laiha kFiit osan niano neOe 679DAej mantein.

1.A.6 Hmpunidade no Pegulamentu Jei

• hekaniDmu Sustisa lokPl perseFidu largamente nuOudPr responsP8el primeiru Fa manutensaun lei no orden i 8iDaun ida neOeFR aumenta ona ho popularidade iha tinan lima liu Fa. 9ha tinan LMM4 Fainhira husu konaBFP nsB mak respons<vel ba lei no orden iha ita nia komunidade laran?n? pursentu `1 husi respondente sira nia eskolla primeiru mak nCUder jomunitPria sira? jatuas sira no m3s kefe Suco sirao kompara ho pursentu `N neOeFR mak f3 resposta hanesan iha sur8ey tinan LMM` nian.

• !ursentu 54 husi respondente sira dehan katak ema iha sira nia fatin halaOo Sustisa tuir sira

nia hakarak rasik Fainhira proFlema sRriu ka disputa Foot ida la reDol8e. lesik pursentu `M husi tempu neOe respondente sira dehan katak sira FakuBmalu? ameasa? estraga sasPn? sunu uma? naOok ka difama. lakuBmalu (3Mq)? difama (31.3q) no ameasa (1Mq) mak husi dook sai nuOudPr meiu rekursu kom%n nian neOeFR populasaun sira uDa. 7straga ka foti ema seluk nia sasan (_.3q)? sunBuma (M.5q) no naOok (1.N q) mak resposta sira seluk neOeFR hanesan. jala pursentu 14 husi tempu neOe mak sira reDol8e liu husi diPlogu familiPr. <akfodak

1 Pursentu 1` husi repondente sira neOeFR dehan katak sira rona ona konaBFP triFunPl ida hateten kata sira uDa duni ona triFunPl

Page 18: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

17 | P a j i n a

teFes? respondente sur8ey hatoOo katak menus husi pursentu 1 husi kaDu siraBneOe mak f3 kompensasaun liu husi adat.

4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere katak TimorBoan Farak teFes la apoia impunidade ka indultu Fa krime gra8e. !ursentu NM husi respondente sira dehan katak sira la hanoin katak iha tempu Fainhira ema ida neOeFR komete krime gra8e hanesan ohoBema tenke Fele atu se8ita punisaunO ka sai li8re ho sf3 kompensasaunO Fa 8Utima.

• 4eDultadu sur8ey LMM` nian suSere ni8el apro8al polisia aOas iha mantein seguransa. !ursentu siaBnuluBresinBhaat husi respondente sira dehan katak polUsia nian efeti8u teFes ka efeti8u uitoan (73q dehan nefeti8u teFeso no L1q dehan nefeti8u uitoano). 9ha tempu hanesan? enkuantu pursentu N_ husi respondente sira dehan katak sira rasik seidauk hetan (esperiRnsia) polUsia aFuDa sira nia podRr (pur eDemplu? ofisiPl polUsia ida ameasa ka Faku ita ka foti ita nia propriedade iha tinan rua liuFP? pursentu haatBnuluBresinBhitu dehan katak lei neOeFR proteSe akuDadu kriminoDu ida atu laFele hetan Faku husi polUsia neOe 679DAej halo tuir iha sira nia area.

Page 19: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

18 | P a j i n a

A. "ontestu Bustisa <usi akontesimentu 8iolRnsia neOeFR mosu iha inisiu tinan LMM_ husik Dili no parte seluk husi nasaun laran sai motuk? hodi kauDa estragu makaas Fa amFiente seguransa. :uOudPr nota? kriDi neOe reDulta ema mate luFun ida no Fesik ema nain 15M?MMM sai deDlokadu. 9ha fulan hPiu LMM_? forsa internasional nain 1?54L deDloka mai hodi restaura fali orden. 6eguransa internu ikusBmai fo fali Fa !olisia :asoins enidas nian (e:!fC)X no Forsa 7staFiliDasaun 9nternasional nia tropa hamutuk ema nain NLM husi Australia no :o8a telandia neOeFR mak assume knaar hodi kontrola seguransa. 4eDultadu husi sira nia operasaun no orden hodi kaptura? kaDu krimi atusBFaBatus aumenta tan Fa kaDu neOeFR eDiste ona iha lista triFunal no prokuradoria? emFora? triFunal iha momentu idaBneOe kuaDe la funsiona. haske eleisaun preDidensial no parlamentar iha tinan LMM7 mosu akontesimentu 8iolRnsia lokPliDadu Falun? maiFe akontesimentu siraBneOe konsege atua lalais no situasaun seguransa hahu diak neneik. :ota katak iha aumentu makaas husi tinan LMM7? e:h9T nia arki8u krimi LMM` kontein insidenti hamutuk 3MN4 (e:h9T fiar katak ni8el krimi real tun enkuantu numeru relatoriu krimi aumenta)? ho asaltu? perturFasaun orden puFliku ho disputas domestika halo lista sai aOas. hodu poDiti8u idaBneOe kontinua diak ho egesaun Fa e8entu Foot iha loron 11 Fe8ereru LMM` Fainhira !reDidente 4epuFlika no !rimRiru hinistru kuaDe hetan asasina. Atakes idaBneOe sai hanesan FaDe Fa go8ernu hodi konsolida forsa seguransa atu oFriga militante forsa armadu hodi rende? neOeFR ikus mai responde Fa fator prinsipal ida neOeFR hamosu instaFilidade iha tinan LMM_. 9ha tinan LMM` nia rohan? triFunal iha distritu haat neOe funsiona hikas fali hanesan FainFain. 9ha kontestu idaBneOe? respondente sira husu atu kompara situasaun seguransa iha sira nia helaBfatin durante sur8ey neOe halaOo (:o8emFruBDeDemFru LMM`) ho situasaun tinan rua molok neOe? hafoin mosu 8iolensia. deralmente? hanesan hatudu iha Figura 3? maioria (`7q) ema Timor sente seguru liu iha sira nia komunidade laran oras neOe daudaun kompara ho tinan rua kotuk Fa. 9ha Dili? TimorBoan sira (N5q) sent seguru liu kompara ho tinan rua kotuk liu Fa. !ersepsaun poDiti8u ida neOeFR hatudu iha mudansa diak seguru idaBneOe Fele kontriFui Fa attitude poDiti8u hasoru sekt3r Sustisa iha SerPl? maske iha deDafius Farak hodi atinSi oFSeti8u sira tuir neOeFR eDamina iha relat3riu sur8ey idaBneOe nia laran.

:!u11LM

Ita boot senti seguru tebes, seguru oituan, ka ladun seguru iha ita nia komunidade laran oras ne’e dadaun

Kompara ho tinan 2 kotuk liu ba?

87%

7% 5% 1%0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Seguru tebesHanesan deit ho tinan 2 kotuk liu baLa dun seguruLa hatene

Page 20: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

19 | P a j i n a

Figura N haske iha ona konsensu ida luan konaBFP amFiente seguransa nian? maiFe ladun iha akordu konaBFP pergunta se mak responsaFiliDa hodi harii hikas regra FaDiku sosiedade nian. 9ha neOe? resposta sira inklui instituisaun lokPl no nasional luFun ida nomos indi8idual Falun. Figura 4 hatudu katak respondente pursentu L5 fo responsaFilidade Fa gefe suco sira no pursentu 15 Fa gefi aldeia sira? enkuantu pursentu 15 hatudu Fa go8ernu no pursentu 1_ Fa parlamentu. 9ha deOit pursentu 5 mak konsidera lian nainmlideransa lokPl sira mak responsaFiliDa? neOeFR surpreDa tanFa sira nia papel tradisional nuOudPr autoridade konaBFP pratika lei kustume. !roporsaun ema neOeFR fiar Fa polisia halo regra neOeFR go8erna sira nia moris sai tuun teFes (3q). 9ha adisaun? nota katak sidadaun pursentu 14 hateten katak sira la hatene se mak responsaFiliDa konaBFP halo regras sira.

:!u11LM Figura O

Atendimentu edukasional sai nuOudPr fator signifikante ida neOeFR determina resposta Fa pergunta idaBneOe. 6ira neOeFR ho edukasaun ni8el aOas? liuBliu eskola p3sBsekundaria? fiar liu katak? estadu (go8ernu no parlamentu) dukR lideransa komuntPriu sira? mak responsaFiliDa. 7n kontrariu? repondenti sira neOeFR ho edukasaun kiik ka laiha edukasaun haree katak? lideransa komunitPriu sira hanesan gefe suco no aldeia mak responsaFiliDa. <anesan eDemplu: iha deOit respondente pursentu 7 neOeFR laiha edukasaun formal konsidera katak parlamentu mak tomaBkonta konaBFP halo lei kompara ho respondente pursentu 3L neOeFR ho edukasaun p3sBsekundaria neOeFR fiar katak gefe suco sira mak responsaFiliDa 8ersus respondente pursentu L4 neOeFR laiha edukasaun formal. 6ira neOeFR ho edukasaun primPria ka sekundPria di8idi sira nia hanoin katak lideransa estadu no komunidade sira mak responsaFiliDa.

Se mak responsabiliza liu hodi halo regulamentu ne’ebé governa ema nia moris iha nee?

25% 15% 15%

16%

5% 3%

2% 1% 1%

14%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Xefe Suku Xefe Aldeia Governu

Parlamentu Lia nain

PNTL Katuas sira

Membru Komunidade Seluk

Lahatene

Page 21: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

20 | P a j i n a

:!u11LM Figura P

La iha edukasaun formal

Governu

Se mak responsabiliza liu hodi halo regulamentu ne’ebé governa ema nia moris iha ne’e?

Tuir Nivel Edukasaunl

24%

20% 19%

8%

23%20% 19%

17%

8%

16% 17%

21%

7%

14%

19%

32%

1% 2%4%

8%

12%

8%6%

4%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Primaria Sekundaria Post-Sekundaria

Xefi Aldeia Parlamentu Membru Komunidade Lia nain "efi &uco

Page 22: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

21 | P a j i n a

3. Pesponsa'ilidade 'a Jei no Orden 4eDultadu husi sur8ey (Figura _) indika katak TimorBoan sira kontinua identifika lideransa komunitPriu sira dukR polisia (!:TC) nuOudPr makaer papel prinsipal hodi mantein lei no orden. 9ha tinan LMM`? iha pursentu `_ komFinadu husi puFliku Seral identifika tipu lideransa komunidade nian Falun (i.e gefe suco? gefe aldeia no liaBnain) mak responsaFiliDa Fa mantein lei no orden. Dadus detalla tinan LMM` iha akordu ho lider komunidade sita husi sidadaun sira neOeFR responsaFiliDa hodi mantein lei no orden re8ela katak? TimorBoan Farak haree katak gefe aldeia sira (4Mq) mak responsaFiliDa? tuir mai gefe suco (LNq) no liaBnain sira (13q). 4eDultadu idaBneOe interesante tanFa konsidera persepsaun neOeFR luan ho kondisaun seguransa neOeFR diak Fa FeFeik no laiha konsensu konaBFP se mak atu responsaFiliDa Fa halo regulamentu hirak neOeFR atu regula ema nia moris. 9ta haree katak? iha deDligasaun entre responsaFilidade Fa mak halo lei sira no 4esponsaFilidade Fa Cei no frden. 9ha deOit pursentu 5 ema Timor fiar katak polisia mak responsaFiliDa liu. Tuir komparasaun ho dadus iha tinan LMM4? figura idaBneOe hatudu mosu identifikasaun ida forte liutan husi lideransa lokPl sira katak sira mak responsaFiliDa Fa manutensaun seguransa? muda husi pursentu `1 Fa pursentu `_? enkuantu identifikasaun polisia nian tun husi pursentu 14 Fa !ursentu 5. Dadus hirak neOe mosu m3s suSestaun diDilusaun Foot ida ho deDempeEu !:TC nomforsa polisia internasional sira? maiDumenus relati8u ho funsaun lideransa komunidade lokPl sira nian. sira m3s Fele indika predominansia papel lei kostume 8ersus haFeran lei nuOudPr meius ida hodi atende proFlema no deDafius komunidade sira nian.

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114 Figura Q

7n Seral? reDultadu sur8ey iha Figura _ refleta tipu krime neOeFR Farak liu akontese iha TimorBCeste? no prosedimentu Fuka Sustisa neOeFR sira presiDa. CiuBliu iha area rural sira? numeru krime gra8e sei kiik no forma ofensa sira seluk hanesan naOok? hadau rai no 8iolRnsia SRneru? gefe aldeia sira mak sei sai nafatin sentral hodi reDol8e disputas komunPl no mediasaun Fa konflitu lokPl sira. Dadus neOe m3s suSere katak sidadaun sira sei perse8e !:TC? neOeFR foin halaOo ninia operasaun iha tinan N nia laran? sei iha limitasaun Farak hodi mantein lei no orden husi loron Fa loron iha sira nia hela fatin.

Se mak responsabiliza liu ba LEI no ORDEN iha ita boot nia area?

86%

5%

81%

14%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

2008 2004

Xefe Aldeia, Xefe Suco no lider komunitariu seluk Pollisia

Page 23: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

22 | P a j i n a

7dukasaun la sai hanesan fator signifikante Fa determinasaun sidadaun sira nia 8iDaun konaBFP manutensaun lei no orden? ho maioria komunidade husi ni8el edukasaun hotu identifika lideransa komunitPriu sira mak responsaFiliDa. !roporsaun identifikasaun lideransa komunitPriu neOe 8aria8el ho ni8el edukasaun? maiFe iha deklina uitoan? neOeFR produD iha SerPl pursentu 15 deOit? detalladu hanesan tuir mai neOe: laiha edukasaun formal (`_q identifika lideransa komunitPriu mak responsaFiliDa Fa lei no orden)? edukasaun primPria (`4q)? edukasaun sekundPria (7Nq) no p3sBsekundPria (71q). 9ha relasaun Fa neOe? proporsaun neOeFR identifika polisia mak responsaFiliDa aumenta neneik tanFa ni8el edukasaun m3s hahu aumenta? husi pursentu 5 entre ema hirak neOeFR ho edukasaun primPria no pursentu 1` respondente hirak neOeFR ho edukasaun p3sBsekundaria. DeskoFerta idaBneOe suSere katak ema sidadaun sira neOeFR iha edukasaun aOas sira iha konsiRnsia diak konaBFP papel no mandatu polisia nian sei iha nafatin sentimentu ida makaOas katak lideransa komunitPriu sira mak iha kFiit makaOas liu hodi mantein lei no orden.

:!u11LM Figura 7

Se mak responsabiliza liu ba LEI no ORDEN iha ita boot nia area? Tuir nivel Edukasaun

86% 84% 79% 71%

5% 6% 10%18%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

La iah edukasaun formal Primaria Secondaria Post-sekondaria

Xefe Aldeia, Xefe Suco & lideransa komunitariu seluk Polisia

Page 24: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

23 | P a j i n a

4. "oSesimentu Jeg(l haske joEesimentu CegPl nian iha TimorBCeste sei menus? iha tinan lima ikus neOe iha ona esforsu Falun husi parte go8ernu nian hodi hasaOe konsiRnsia no Fuka feedback konaBFP leSislasaun foun. 7Demplu sira inklui hanesan konsultasaun konaBFP Cei Di8orsiu no Cei Fundu !etrolifRru. hinistRriu dustisa (hd) nia estrateSUa hodi hasaOe konsiRnsia puFliku konaBFP informasaun legPl foka liuFa iha area rural liu husi sorumutu massa. 9ha tinan LMM4? hanesan esforsu dahuluk husi ;o8ernu? hd fornese ona orientasaun konaBFP j3digu !rosesu !enal foun no j3digu !rosesu 6i8Ul foun Fa ad8ogadu pri8adu sira no sira seluk. jampaEa diseminasaun informasaun legal tinan LMM4BLMM5 atinSi ona liu ema nain 1M?MMM liu husi kontaktu direita iha forum puFliku iha distritu sira nomos _M?MMM liu husi radio. 9ha tinan LMM_? hd halo fali esforsu seluk hodi disemina informasaun liu husi !rokuradorUa derPl no TriFunal 4ekursu. 9ha SerPl? sur8ey neOe deskoFre katak konsiRnsia ema nian konaBFP sira nia direitu no lei foBsai liu husi Tp no radio. 78idRnsia husi grupu fokus suSere atu halo mak programa media hodi kontein mensaSen kreati8u legal neOeFR dramatiDadu liu husi istoria sei halo ema hanoin diak liu dukR ho kampaEa konaBFP kestaun partikular Falun ka topiku edukasaun si8ika neOeFR FaDeadu Fa nsurat lei nian.o !arte husi proFlema promosaun konsiRnsia puFliku mak faktu konaBFP Cian !ortuguRs? lian de faktu Cian duridika TimorBCeste? neOeFR tuir estimasaun iha deOit pursentu hitu mak koalia iha puFliku nasional. haske lian Tetum iha pursentu liu `M mak Fele koalia? maiFe iha go8ernu nomos fatin sira seluk haree katak lian neOe hanesan lian nnegosiuo deOit tanFa falta terminoloSUa Suridika nian. :inia reDultadu mak? lei sira? Sulgamentu nomos orden triFunal nian hakerek ho lian !ortugRs? liuliu husi Suis internasional sira. Ator triFunais nian Farak? inkluindu Suis nasional sira? ad8ogadu pri8adu sira nomos memFru !arlamentu sira neOeFR enfrenta difikuldade atu kumpriende no limita diskusaun lei nian. 6orte tanFa atetude hahu muda ona. Cei prinsipal sira tradus ona ho susesu Fa lian Tetum? hanesan j3digu !rosesu 6i8Ul no jriminal no utiliDasaun Tetum iha triFunal sira hahu aumenta tanFa ator triFunais nasional sira hah% simu ona knar husi ator triFunal internasional sira. DisionPriu duridiku TetumB!ortugues Asia Foundation nian konaBFP lei oras neOe daudaun deDen8ol8e hela? hein katak ikus mai Fele fasilita prosesu neOe.

4.1 PreferDnsia Jia-Dadale: <anesan ita haree tuir mai iha Figura `? Tetum mak hanesan liaBdadakek neOeFR puFliku SerPl (_Lq) iha TimorBCeste prefere hodi simu informasaun 8erFal. CiaBdadalek preferidu tuir mai mak hamFaOe? neOeFR sita signifikamente sidadaun kiik liu (Nq) kompara ho Tetum? tuir tan hakasaOe (_q). 6ei iha tan lian luFun ida tuir dialetu reSional ema Timor prefere liu hodi simu informasaun 8erFal? kada dialetu hirak neOe sita tuir numero marSinal Timor nian (laikeno 4q? lunak 3q entre sira seluk). 7ntertantu? iha pursentu ida deOit mak prefere simu informasaun 8erFal ho lian !ortugues. haske lian idaBneOe sai nuOudPr lian ofisial nasional. 6imilarmente? iha pursentu L puFliku Seral mak prefere lahasa 9ndonesia? neOeFR deDignadu nuOudPr lian ofisial durante dekade L liuFa iha 9ndoneDia nia ukun neOeFR ramata iha tinan 1NNN.

Page 25: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

24 | P a j i n a

:!u11LM Figura 8

lainhira husu konaBFP nita Foot koalia lian saidaro iha sur8ey tinan LMM4? respondente Fesik nain N husi sanulu fo resposta katak Tetum no nain haat husi sanulu hateten lahasa 9ndonesia (TaFela 1). 7mFora? preferRnsia koalia lian ida diferensa ho preferRnsia atu simu informasaun oral? reDultadu husi perguntas hirak neOeFR husu iha sur8ey tinan LMM4 no LMM` kompara8el katak sur8ey rua neOe konfirma Tetum sai nuOudPr lian neOeFR koEesidu liu iha puFliku Timor laran. 9ha adisaun? lahasa m3s sita iha sur8ey LMM4 katak? iha pursentu 4M husi TimorBoan mak bele koalia, dadus iha tinan LMM` klarifika liutan katak iha ema Timor uitoan deOit (Lq) prefere simu informasaun 8erFal ho lian idaBneOe.

:!u1114 Tabela 1

2004 Tetum 88% Bahasa Indonesia 40% Mamba'e 17% Makasa’e 10%

Portugésuese 7% Baikeno 5% Kemak 5% Fata luko 3% Tetumterik 3% Tokodede 2% Nau-eti 2% Galolen 2% Tokodede 2% Seluk 5%

Tabela 1. Lian saida mak ita boot bele koalia (resposta multiplu)?

Lian saida mak ita boot prefere atu simu informasaun oral? Survey 2008

62%

9%

6%

4%

3%

3%

2%

2%

1%

8%

!etu%

Ma%ba)e

Ma*asa)e

,ai*eno

,una*

Ke%a*

,a1asa 3ndonesia

!o*odede

Portuguese

8elu*

Page 26: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

25 | P a j i n a

4espondente sira iha sur8ey LMM` m3s husu konaBFP lian saida mak sira prefere liu Fa material eskrita. 9ha akordu ho Figura 1M? iha pursentu 53 indika Tetum? tuir tan lahasa 9ndonesia neOeFR sita signifikamente iha sidadaun uitoan deOit (1_q). 9ha pursentu 3 deOit mak sita !ortuguRs? no iha pursentu aOas 13 mak hateten katak sira la hatene lian neOeFR mak sira prefere liu? neOeFR refleta situasaun analfaFetiDmu iha TimorBCeste. DalaBidaBtan? preferRnsia lian selukBseluk sira neOeFR sita iha dialetu reSional? iha numeru marSinal ida (entre husi 1q toOo 3q). Tenke nota m3s katak emFora lahasa 9ndonesia iha deOit pursentu 1_ ema Timor neOeFR prefere nuOudPr lian eskrita? persentaSen idaBneOe nota aOas liu kompara ho sira neOeFR identifika prefere atu hetan informasaun oralmente (Lq). 9ha raDaun posi8el ida Fa diferRnsia idaBneOe katak iha 9ndoneDia nia ukun? sistema edukasaun formal nomos sistema go8ernasaun utiliDa lian lahasa 9ndonesia hodi halo ema Farak la kompriende lee ho diak ho lian Tetum.

:!u11LM Figura 10

9ha tinan LMM4? respondente sira m3s husu konaBFP lian saida mak sira bele lee. Fo ho resposta multiplu? dadus neOe hatudu katak iha pursentu _1 ema Timor Fele lee Tetum? pursentu 4` lahasa 9ndonesia? pursentu 1M !ortugRs. 6imillante ho dadus neOeFR apreDenta iha leten konaBFP aFilidade koalia lian ida 8ersus aFilidade atu simu informasaun 8erFal ho lian ida? sur8ey LMM` klarifika liutan konaBFP lian saida mak ema Timor sira prefere liu en termu material eskrita nian. hanesan eDemplu? haske pursentu 4` TimorBoan reklama katak sira Fele lee lahasa 9ndonesia? maiFe iha pursentu 1_ deOit hateten katak sira prefere simu material eskrita ho lahasa 9ndonesia. 7nkuantu? liu metade (53q) husi TimorBoan hateten sira prefere simu material eskrita ho lian Tetum? proporsaun idaBneOe sei dook liu kompara ho lian sira seluk. 9ha tempu hanesan? falta iha lingua ida neOeFR maioria prefere iha puFliku suSere katak TimorBCeste sei iha hela prosesu tranDisaun linguistika ida? neOeFR seidauk liu tinan sanulu deDde sistema edukasaun hahu utiliDa lian Tetum nuOudPr lian primeiru hodi lee no hakerek.

Lian saida mak ita prefere liu atu simu informasaun liu husi material eskrita sira? Survey 2008

53%

16%

2%

2%

2%

3%

2%

7%

13%

Tetum

Bahasa Indonesia

Baikeno Kemak

Mamba'e Portuguese

Tokodede Seluk

La hatene

Page 27: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

26 | P a j i n a

:!u1114 Tabela K

4.A Fonte Hnformasaun :ona-'( Jei 7n Seral? radio kontinua sai nuOudPr meius asesi8el liu no komunikasaun neOeFR luan liu iha TimorBCeste? ho popularidade sidadaunipursentu 3` iha tinan LMM` no pursentu 4M iha tinan LMM4 i indika katak radio mak sai hanesan sira nia fonte prinsipal konaBFP informasaun lei nian (Figura 1L). haiFe? modus seluk hodi pasa informasaun legal nian hahu aumenta durante tinan 5 ikus neOe. !roporsaun ema neOeFR hateten katak sira nia gefe aldeia sira mak nuOudPr fontes informasaun legal nian aumenta ona husi pursentu N toOo pursentu 1_? enkuantu proporsaun simu informasaun liuhusi tele8iDaun aumenta husi pursentu 1_ toOo pursentu L4. 7n kontrariu? numeru ema Timor neOeFR simu informasaun husi Sornal tun liu metade? husi pursentu 5 tun Fa pursentu L. 6istema familiamFelunmno komunidade sai hanesan fonte ida tun signifikamente husi pursentu 1M Fa pursentu 5. 9kus mai? dadus neOe suSere katak iha diminuisaun iha persentaSen sidadaun nian (husi 1Lq toOo 1_q) neOeFR indika katak sira la simu informasaun ruma konaBFP lei? sinal posi8eis ida konaBFP progresu husi esforsu atu hasae koEesimentu legPl nian.

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114

Figura 1K

2004 Tetum 61% Bahasa Indonesia 48% Portuguese 10% Mamba'e 6% Makasa’e 4% Baikeno 2% Fata luko 2% Kemak 1% Tetumterik 1% Nau-eti 1% English 1% Seluk 5% Laiha 9% La hatene 12%

Tabela 2. Lian saida mak ita boot bele lee?

2%

Famiia/kolega/Komunidade/system komunikasaun

Saida mak nu’udar ita boot nia fonte principal kona ba LEI?

38%

16%

5%

6%

9%

40%

10%

5%

12%

24%

6%

9%

16%

Radiu

Televisaun

Xefe Suco

Jornal/Magazine

La iha/la hetan informasaun

Seluk/la hatene

Survey 2008 Survey 2004

Page 28: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

27 | P a j i n a

<aree Fa idade mak sai hanesan fat3r signifikante ida hodi determina husi neOeFR mak respondente sira hetan informasaun konaBFP lei. TanFa idade TimorBoan nian? sira lad%un pro8P8el atu simu informasaun husi rPdiu. juaDe FarakBliu dala rua husi respondente sira ho idade 17BL4 mak hatoOo katak rPdiu mak sira nia fonte prinsipPl kompara ho hirak neOeFR mak iha idade 55 Fa leten(5Mq 8s. L7q). 9ha adisaun? tele8iDaun mak sai nuOudPr fonte kom%n informasaun nian entre sidadaun sira neOeFR iha idade 44 Fa kraik. !ur eDemplu? enkuantu rPdiu mak sai nuOudPr fonte prinsipPl Fa informasaun legal nian Fa pursentu LN husi sidadaun sira neOeFR iha idade L5B34? iha pursentu 14 deOit husi sidadaun sira ho idade 45B54 mak simu informasaun liuhusi modu idaBneOe. 9dade m3s nuOudPr fat3r ida neOeFR determina proFaFilidade husi lUder lokPl sira hanesan gefe aldeia no gefe suco atu ser8e hanesan fontes informasaun konaBFP lei nian. Dadus neOe re8ela katak dependRnsia Fa iha gefe aldeia no suco neOe aOas liu entre sira neOeFR iha idade 45 Fa leten. !ur eDemplu? enkuantu pursentu 1` husi sidadaun sira neOeFR iha idade 55 Fa leten primeiramente simu informasaun legPl husi sira nia gefe aldeia? maiFR pursentu 7 deOit husi sidadaun sira ho idade 17BL4 mak halo idaBneOe.

nuLN7 nuL7L nuLL1 nu1_M nu171 Figura 1N

4.3 "oSesimentu Jeg(l nian Y Tri'un(l, Advogadu, O[@ sira !eskiDa neOe m3s Fuka atu sukat koEesimentu legPl FPDiku nian konaBFP sistema Sustisa formPl nian? hodi husu Fa respondente sira se karik sira rona ona konaBFP instituisaun legPl formPl oiBoin. Dadus iha Figura 14 hatudu katak liu metade (5Nq) husi TimorBoan sira mak hatoOo katak sira rona ona konaBFP triFunPl ida? enkuantu pursentu 41 mak rona ona konaBFP ad8ogadu ida. juaDe sidadaun ida deOit husi tolu neOeFR mak rona ona konaBFP prokurad3r. AtR uitoan deOit (L7q) mak rona ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 asistRnsia legal nian. 4eDultadu siraBneOe suSere katak

Saida mak ita nia fonte prinssipál informasaun kona-bá LEI?

Tuir Idade

50%

37% 32%

27%

7% 8%

17,

3% 3% 3%

35%

17% 14

%

29% 29% 25%

18%

10% 6% 11%

0%

1-,

.-%

3-%

4-,

5-,

2-%

17-24 25-34 35-44 45-54 55>

Rádiu Televizaun Xefe Aldeia Xefe suco

Page 29: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

28 | P a j i n a

maske proporsaun modestu ida husi p%Fliku nian hatene konaBFP triFunPl sira? maiFR sira lad%n hatene konaBFP esistRnsia ka knaar husi aut3r oiBoin neOeFR in8ol8e iha sistema neOe nia laran. 9ha SerPl? proporsaun neOeFR relati8amente kiOik husi sidadaun sira neOeFR hatene konaBFP komponente FPDiku sira husi sistema legPl formPl nian suSere katak TimorBoan Farak mak la komprende konaBFP natureDa husi sistema formPl husi go8ernasaun SudisiPl nian ka iha asesu prPtika Fa iha sistema legal nian.

:!u11LM Figura 1O

CokPl? idade? edukasaun no m3s SRneru mak nuOudPr fat3r sira neOeFR determina proFaFilidade husi respondente ida atu hatene konaBFP instituisaun sira Sustisa formPl nian neOeFR a8alia iha sur8ey idaBneOe. 4espondente sira pro8a8el liu atu hatene Fainhira sira iha idade kiOik liu (idade 35 Fa kraik)? hela iha Dili no hetan edukasaun neOeFR diOak. 6ei Fele hetan nU8el koEesimentu neOeFR kiOik liu entre respondente sira neOeFR iha idade 55 Fa leten? neOeFR iha edukasaun uitoan deOit ka laiha liu? no la hela iha Dili laran. 9ha akordu ho dadus iha Figura 15 nian? familiaridade ho triFunPl ? ad8ogadu? prokurad3r? no m3s f:; sira neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legal neOe korreladu teFBteFes ho karik respondente sira hela iha Dili ka lae. !ursentu hituBnuluBresinBhitu husi respondente sira neOeFR hela iha Dili dehan katak sira rona ona konaBFP triFunPl ida kompara ho pursentu 54 husi respondente sira neOeFR la hela iha Dili. !ursentu neenBnuluBresinBhaOat husi respondente sira iha Dili dehan katak sira rona ona konaBFP prokurad3r ida Fainhira kompara ho pursentu L7 neOeFR la hela iha Dili laran joEesimentu legPl nian neOeFR Foot liu iha Dili Fele atriFui Fa faktu katak Dili iha transmisaun Tele8iDaun nianX katak Dili iha konsentrasaun aOas husi populasaun neOeFR iha edukasaun sekundPria no p3sBsekundPria nian? no m3s katak TriFunal DistritPl Dili nian funsiona ona regulamente durante tinan neen neOe nia laran.

Karik ita boot rona ona kona ba ________ ida? 2008

59%

41%

34%

27%

38%

54%58%

66%

7% 7%3%

5%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Tribunal Advogadu Prokurador ONG ne’ebé fo servisu Asistensia legal nian

3o4os Lae La hatene

Page 30: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

29 | P a j i n a

Figura 1P

9ha akordu ho dadus iha Figura 1_ nian? familiaridade ho sistema triFunPl nian neOe m3s korreladu teFes ho nU8el edukasaun nian? ho aumentu susesi8u idaBidak iha koEesimentu edukasionPl nian signifikamente hasaOe proFaFilidade katak ema partikulPr ida sei familiar ho triFunPl sira. Dadus hatudu katak pursentu N7 husi sidadaun sira neOeFR iha edukasaun p3sBsekundPria nian hatene konaBFP triFunPl sira? enkuantu koEesimentu iha deOit pursentu 41 entre sidadaun sira neOeFR mak laiha edukasaun formPl. joEesimentu konaBFa sistema triFunPl nian husi sidadaun sira neOeFR iha nU8el edukasaun nian entre estremu rua neOe mak pursentu _3 Fa hirak neOeFR iha edukasaun primPria nian no pursentu 75 Fa sira neOeFR mak iha edukasaun sekundPria nian.

:!u11LM Figura 1Q

77, 54,

26,

34,

24,

.7, 41,

.3, -,

1-,

.-,

3-,

4-,

5-,

2-,

7-,

7-,

6-,

1--,

D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939 D939 3A4;& D939

T=9>?@A3A ADB;CAD?A D=;E?=AD;=A ;@C sira ne4eIJ fo &erKisu sistensia legal

Karik ita rona ona kona ba _____ ida?

3o4os

20%

Karik ita boot rona ona kona ba TRIBUNAL ida? 2008

41%63%

75%97%

55%35% 24% 3%

0%

40%

60%

80%

100%

120%

La iha Edkasaun Formal Primaria Sekundaria Post-sekundaria

Tuir nivel edukasaun

Lo’os Lae

Page 31: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

30 | P a j i n a

ApeDarde esforsu konsiderP8el husi doad3r sira atu disemina informasaun konaBFP sistema legPl formPl nian? koEesimentu sei kiOik teFes iha instituisaun formPl hotuBhotu? no iha faktu? haree Fa muda ona uitoan durante tinan 4 nia laran. !ur eDemplu? dadus iha Figura 17 nian neOeFR kompara nU8el koEesimentu konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian iha tinan LMM` no tinan LMM4 neOe hatudu katak nU8el koEesimentu nian esensialmente sei nafatin hela (L7q 8s. L`q).

Figura 17

9dade no m3s nU8el koEesimentu edukasionPl nian mak nuOudPr fat3r signifikante hodi determina proFaFilidade husi koEesimentu konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian. 4espondente sira neOeFR pro8P8el liu atu hatene konaBFP organiDasaun sira asistRnsia legPl nian neOe mak sira neOeFR iha idade 35 nian Fa kraik (34q) no hirak neOeFR iha nU8el edukasaun aOas liu. 4espondente sira neOeFR ladn pro8P8el atu hatene mak sira neOeFR iha idade 55 Fa leten (1Lq) neOeFR ho edukasaun formPl nian uitoan deOit ka laiha liu. dRneru m3s sai nuOudPr fat3r determinante ida iha koEesimentu konaBFP instituisaun legPl formPl sira (Figura 1`). 9ha SerPl? mane sira hatudu koEesimentu neOeFR Foot liu dukR feto sira. pursentu _` husi mane sira mak rona ona kona Fa triFunPl ida? kontra pursentu 5M husi feto sira. !ursentu 4` husi mane sira mak hatene konaBFP ad8ogadu sira? kompara ho pursentu 33 deOit husi feto sira. pursentu 4L husi mane sira hatene konaBFP prokurad3r sira? enkuantu pursentu L7 deOit husi feto sira mak hatene konaBFP sira. 9kus liu? pursentu 3L husi mane sira mak rona ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legPl nian? kontra pursentu LL husi feto sira. <anesan haree iha Figura 1_ iha leten? edukasaun mak nuOudPr fat3r signifikante seluk hodi determina koEesimentu konaBFP instituisaun legal formPl sira. <o raDaun katak feto sira iha nU8el koEesimentu edukasaun nian neOeFR suFstansialmente kiOik liu iha TimorBCeste? lakuna iha koEesimentu entre mane no feto siraBneOe lPOos Fuat foun. !ro8a8elmente iha fat3r seluk neOeFR m3s kontriFui Fa koEesimentu Foot liu konaBFP instituisaun legPl formPl sira entre mane sira dukR feto sira? inklui sira nia nU8el in8ol8imentu nian iha moris sU8ikamgo8ernu nian.

Persentajen husi public jeral ne’ebé rona ona kona ba Organizasaun Aistensia Legal

28% 27%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2008 2004

Page 32: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

31 | P a j i n a

:!u11LM Figura 18

Ita boot rona ona kona ba ________ ida? 2008

50%68%

33%48%

27%42%

22%32%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%

Feto Mane Feto Mane Feto Mane Feto Mane

Tribunal Defensor Prokurador ONG ne’ebé fornese asistensia legal

Loos

Page 33: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

32 | P a j i n a

5. Atitude :ona-'( Bustisa 6istema Sustisa kostumeiru nian neOeFR kleur teFes ona? krUtiku Fa estaFilidade iha TimorBCeste? funsiona hamutuk ho sistema Sustisa formPl nian. 9ha sentidu idaBneOe? hanesan ho nasaun FaraBFarak? TimorBCeste iha sistema Sustisa de facto nian neOeFR migu. 9ha akordu ho reDultadu sur8ey tinan LMM4 nian? sistema Sustisa formPl nian sei largamente iha periferia Fa TimorBoan maiora? tanFa Sustisa lokPl nian f3 dalan neOeFR lailais? Faratu? no efeti8u atu reDol8e disputa sira. 7stadu? sosiedade si8Ul no doad3r sira kontinua ona atu hasaOe interese katak mekaniDmu sira Sustisa lokPl nian falla atu mantein padraun sira direitus umanus nian? partikularmente feto sira nia direitu? no impede ona aspetu sira seluk husi kondisaun Sustisa nian. !arte husi proFlema neOe hela iha faktu katak organiDasaun SurisdisionPl nian entre sistema Sustisa lokPl no formPl nian seidauk aliEadu. !olUsia dala Farak atua atu reDol8e disputa sira ka infliSe punisaun maiFR laiha halo rekursu Fa prosesu formPl nian sira. DesiDaun triFunPl nian konsidera indemniDasaun neOeFR halo antes ona iha nU8el lokPl nian? enkuantu memFru komunidade lokPl nian dala Farak Fuka restaurasaun haske proFlema ida prosesa tiha ona iha triFunPl. Atu reDol8e menus iha klaridade nian idaBneOe? iha tinan LMM` nia rohan? hinistRriu dustisa hah% halo esFosu lei ida konaBFa lei kostumeiru nian no m3s leSislasaun mediasaun nian neOeFR Fuka atu formalmente liga no armoniDa sistema siraBneOe. Cei neOe? sei iha konsiderasaun hela? Fele %ltimamente hadiOak interasaun no funsionamentu husi sistema siraBneOe? maske mudansa ruma iha sidadaun nia persepsaun tenke hein tan fali a8aliasaun sira iha futuru.

5.1 Eoda :onfidensia 9ha tinan LMM` p%Fliku SerPl hatudu nafatin konfidRnsia SerPl neOeFR makaOas Fa iha instituisaun sira Sustisa tradisionPl nian no m3s triFunPl formPl sira (Figura 1N). haiFR? iha SerPl? grau husi konfidRnsia nian neOe tun uitoan Fainhira kompara ho tinan LMM4 nian. jonaBFP Sustisa tradisionPl nian? persentaSen husi TimorBoan neOeFR hatudu katak sira nkonfidente teFeso Fa iha sistema neOe tun husi pursentu _3 iha tinan LMM4 nian Fa pursentu 5_ iha tinan LMM`? enkuantu persentaSen neOeFR hatudu katak sira nkonfidente uitoano neOe tun husi pursentu 31 iha tinan LMM4 Fa pursentu LN iha tinan LMM`. konaBFP triFunal formPl sira? proporsaun husi p%Fliku nian (entre sira neOeFR konfirma katak sira rona ona konaBFP triFunPl ida iha Figura 14 nian) neOeFR dehan katak sira konfidente teFes Fa iha sistema neOe tun husi pursentu 4N Fa pursentu 44 durante tinan lima neOe nia laran. 6eidauk iha mudansa ruma iha persentaDen sidadaun sira neOeFR hatoOo katak sira konfidente uitoan (3Lq). jompara nU8e konfidRnsia entre sistema rua neOe re8ela katak sistema tradisionPl nian sei hetan nafatin nU8el ida neOeFR aOas liu husi konfidRnsia iha p%Fliku nia leet? ho pursentu 5_ husi respondente sira hatudu katak sira nkonfidente teFeso no pursentu LN nkonfidente uitoan?o kontra pursentu 44 no pursentu 3L respeti8amente Fa sistema triFunPl formPl nian.

Page 34: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

33 | P a j i n a

T9u11LM FCu_5` Figura 19

6ur8ey neOe m3s a8alia raDaun sira Fa konfidensia iha sistema Sustisa tradisionPl nian no m3s triFunPl formPl nian entre responde sira neOeFR dehan katak sira konfidente teFes ka uitoan. juaDu metade ida (51q) husi respondente sira neOeFR hatudu konfidRnsia iha sistema tradisionPl nian dehan katak raDaun Fa sira nia konfidRnsia neOe mak katak sistema neOe nuOudPr sira nia eransa no tradisaun? no m3s katak reDol8e disputa sira iha akordu ho kostume 3`q hatudu Fa iha efeti8idade husi sistema tradisionPl nian hodi reDol8e disputa sira? enkuantu pursentu N dehan katak solusaun ida neOeFR kreidU8el no konfiP8el disponU8el Fa komunidade.

nuN5M Figura K0

Ita boot iha konfiansa oinsá ba iha?

56% 63% 44% 49%

29% 31%

32% 32%

0% 10% 20% 30% 40%50% 60% 70% 80% 90%

100%

2008 2004 2008 2004 Sistema Justisa Tradisionál Tribunál Formál sira

Konfidente uitoanKonfidente tebes

Tansá mak ita boot KONFIDENTE iha prosesu tradisionál nian?

38%

51%

2%9%

Efetivu/korretu hodi resolve/hamenus problema sira no/ka rezolve disputa siraTanba ne’e ami nia eransa/tradisaun; resolve tuir costume Solusaun ne’ebé kredivel/konfiavel disponivel iha komunidade Fó /kompensasaun ba vitima/emane’ebé halo ofensa

Page 35: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

34 | P a j i n a

4aDaun neOeFR kom%n liu hotu neOeFR hatoOo konaBFP iha konfidRnsia iha triFunPl formPl nian mak katak sira iha kapasidade adekuadu atu f3 Sustisa no reDol8e proFlema sira iha TimorBCeste (57q) nia laran. !ursentu LM dehan katak triFunPl neOe efeti8u hodi Fuka liaBloos no hakotu loos no sala. !ursentu adisionPl 11 dehan katak raDaun Fa sira nia konfidRnsia mak katak sistema triFunPl nian FaDeia Fa lei nasionPl nian neOeFR aplika iha prosesu adSudikasaun nian.

Figura K1

jonfidRnsia iha instituisaun legPl sira seluk? hanesan organiDasaun asistRnsia legPl sira no m3s polUsia? m3s sei nafatin aOas teFes. 7nkuantu umBkuartu resin deOit husi TimorBoan sira mak rona ona konaBFP f:; ruma neOeFR f3 ser8isu legal nian (haree Figura 14 iha leten)? entre grupu idaBneOe? suFstansiPlmente pursentu 5L mak dehan katak sira iha konfidRnsia neveFR aOas teFes iha organiDasaun asistRnsia legPl sira no pursentu 43 seluk konfidente uitoan. :%meru insignifikante (4q) mak hatudu konfidRnsia uitoan deOit ka laiha liu Fa iha organiDasaun asistRnsia legPl sira. :i8el konfidRnsia nian aOas Fa iha organiDasaun asistRnsia legPl sira nian neOe Fele aumenta. Fundasaun neOe nia esperiRnsia? liu husi serFisu terenu nian konaBFP sur8ey umaBkain nian no m3s diskusaun grupu fokus nian? mak katak respondente sira dalaruma Fele uDa termu nkonfidRnsiao atu hatudu sira nia deDeSu Fa asesu Foot Fa Sustisa dukR nuOudPr faktu konaBFP kondisaun Sustisa atuPl nian. ToOo iha pontu katak kaDu mak idaBneOe? n%meru sira iha neOe sei Fele aumenta Fainhira kompara ho nU8el atuPl husi konfidRnsia nian neOeFR mak respondente sira tau iha instituisaun idaBidak? pur eDemplu tanFa nkonfidRnsiao neOe normalmente sei Fele komprende. 9ha e8entu ruma? maske nU8el aspirasionPl husi konfidRnsia nian neOe signifikante iha nia laran katak nia re8ela katak sidadaun sira hein duni Fa insituisaun Sustisa formPl nian sira neOeFR efeti8u no f3 duni leSitimidade Falu Fa iha sistema ofisiPl nian. Dadus hatudu katak proporsaun husi p%Fliku neOeFR dehan katak sira iha nkonfidRnsia Footo Fa iha instituisaun sira neOeFR mak a8alia husi sur8ey neOe aOas liu mak Fa polUsia (5Nq). !ursentu 31 seluk husi sidadaun sira dehan katak sira konfidente uitoan Fa iha polUsia? no pursentu 7 deOit mak hatudu konfidRnsia uitoan deOit ka laiha liu. :U8el aOas liu husi konfidRnsia Fa iha polUsia (neOeFR m3s mak re8ela iha dadus atuPl neOeFR rekolla ona Fa Fundasaun neOe nia n6ur8ey !erspesaun !olUsia jomunitPria nian: TimorBCeste iha tinan LMM`) Fele refleta melloramentu dramPtiku iha situasaun seguransa nian iha tinan hirak neOe nia laran nuneOe m3s multidaun ida husi fat3r sira seluk hanesan esforsu intensi8u sira atu f3 formasaun Fa !:TC neOeFR sei koOalia liu iha detallu iha japUtulu _ nia laran.

Tansá mak ita boot konfidente (laran-metin) ba tribunál formál sira? 2008

57% 21%

11%

11% Sistema tribunál/Justisa nian iha Kapasidade atu rezolve problema/fó justisa

Tribunál/Justisa bele buka lia-loos Hakotu loos no sala

Sistema Tribunál/Justisa nian ne’e Bazeia ba lei nasionál nian/aplika Estadu de direitu/desizaun sira tuir lei Seluk

Page 36: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

35 | P a j i n a

FCu_5` CAfu_54 T9u11LM !Cu11LM

Figura KK 9ha SerPl? sur8ey neOe hatudu nU8el aOas konfidRnsia nian Fa iha instituisaun legal nian FaraBFarak. jonfidRnsia kontinuadu idaBneOe Fele hatudu katak situasaun seguransa nian neOeFR sai diOak ona neOe hasaOe ona persepsaun konaBFP sistema Sustisa nian no m3s katak euf3ria p3sBindependRnsia nian neOeFR haree iha dadus sur8ey tinan LMM4 nian neOe seidauk lakon. haske nU8el konfidRnsia nian iha triFunPl formPl nian sei kontinua atu sai kiOik liu uitoan dukR iha sistema Sustisa tradisionPl sira nian? maiFR pursentu `5 kedas husi respondente sira neOeFR rona ona konaBFP triFunPl ida dehan katak sira hakarak ofisiPl ida husi sistema Sustisa formPl nian atu Fa iha sira nia helaBfatin atu aSuda hodi reDol8e disputa sira. 7nkuantu liu metade deOit husi TimorBoan sira mak rona ona konaBFP triFunPl formPl nian? entre sira neOeFR mak rona ona? iha preferRnsia ida neOeFR makaOas teFes atu in8ol8e aut3r sira husi triFunPl formPl nian iha disputa lokPl nian. 9daBneOe suSere katak p%Fliku haree 8alor iha triFunPl formPl nian? maske atu komprende didiOak teFes konaBFP natureDa husi deDeSu idaBneOe sei sur8ey liutPn.

Figura KN nu_5`

Nivel konfiansa (laran metin) konfidensia nian ba iha tribunal formal sira, konfidénsia ba Konfiansa (laran-metin) organizasaun asisténsia legal nian sira, instituisaun sira justisa tradisionál nian no polísia

44% 52% 56% 59%

32%43% 29% 31%

7%

7%

17%

4%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

Tribunal Formal sira Organizasaun Asistensia Legal

Instituisaun Tradisional sira

Polisia

Konfidente tebes Konfidente uituan La dun konfidente/La konfidente liul

Karik ita boot hakarak ofisial husi sistema tribunal formal Atu mai iha ita boot nia h ela fatin atu ajuda resolve problema sira?

(Respondente sira ne’eb”e rona ona kona ba tribunal)

85%

5%

10%

La hatene/la responde

Lae

Loos

Page 37: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

36 | P a j i n a

5.A AsistDnsia Jeg(l <anesan haree iha Figura 14? koEesimentu p%Fliku nian konaBFP fontes husi asistRnsia legPl nian sei kiOik nafatin. !ursentu L7 deOit husi TimorBoan nian mak hateten katak sira rona ona konaBFP f:; ida neOeFR f3 ser8isu asistRnsia legPl nian. 9ha tempu hanesan? persepsaun husi ema hirak neOeFR hatene konaBFP f:; sira asistRnsia legPl nian haktuir. <anesan Figura L4 nian hatudu? persentaSen Foot husi ema hirak neOeFR hatene konaBFP organiDasaun sira hanesanBneOe (`7q) konfirma katak sira sei Fuka sira nia asistRnsia hodi hetan Sustisa? enkuantu pursentu 1L deOit mak hateten katak sira sei la halo nuneOe. 4eDultadu siraBneOe hatudu katak inklinasaun ida neOeFR makaOas teFes atu utiliDa f:; sira Fa ser8isu sira asistRnsia legPl nian. 4eDultadu siraBneOe suSere katak maske koEesimentu konaBFP f:; asistRnsia legPl sira sei kiOik nafatin? maiFR ema hirak neOeFR hatene karik iha esperiRnsia ida neOeFR poDiti8u teFes hodi simu ser8isu sira ka rona ona a8aliasaun poDiti8u husi ema sira seluk neOeFR simu ona ser8isu siraBneOe.

:!u3ML Figura KO

5.3 Eodas "onfortu 6ur8ey tinan LMM4 nian konfirma katak instituisaun Sustisa tradisionPl sira iha TimorBCeste? hanesan prosesu adat nian? neOeFR halo tuir lei sira lisan (kostumPriu) nian? sistema sira 8al3r no fiar nian? sei prominente nafatin no Seralmente konsideradu nuOudPr prosesu primeiru neOeFR populasaun utiliDa Fainhira Fuka Sustisa. la raDaun idaBneOe? sur8ey tinan LMM` nian Fuka atu a8alia grau ida neOeFR mak sidadaun sira nia nU8el konfortu nian konaBFP lori proFlema sira Fa iha instituisaun Sustisa tradisionPl sira karik muda tiha ona durante tinan lima neOe nia laran. <anesan hatudu iha Figura L5 nian? atualmente agora sidadaun sira konfortP8el liu? ho pursentu 7N mak dehan katak sira konfortP8el teFes no pursentu 13 mak konfortP8el uitoan? kontra nU8el sira iha tinan LMM4 nian

Karik ita boot sei ba iha ONG ruma atu hetan asistensia hodi hetan justisa ba problema ida?

Loos, 87%

La hatene, 1%Lae 12%

Page 38: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

37 | P a j i n a

neOeFR pursentu _1 nian konfortP8el teFes no pursentu 3L mak konfortP8el uitoan. Daudaun neOe? TimorBoan uitoan deOit (5q) mak la konfortP8el atu lori proFlema sira Fa iha instituisaun sira Sustisa tradisionPl nian. Aumentu iha konfortu nian idaBneOe Fele reDulta husi metodoloSia sur8ey nian neOeFR hadiOak ona? maiFR m3s Fele esplika iha parte liuhusi serFisu husi organiDasaun asistRnsia legPl nian no m3s esforsu sira koEesimentu informasaun legPl nian neOeFR aumenta ona prPtika mediasaun no arFitraSen husi aut3r sira neOeFR in8ol8e iha prosesu reDolusaun disputa kostumeiru idaBneOe.

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114

Figura KP

5.3.1 "onfortuG "omparasoins Form(l\Tradision(l lainhira husu Fa respondete sira neOeFR ho esperiRnsia iha sistema Sustisa formPl nian? sira hatudu nU8el aOas husi konfortu nian Fa iha instituisaun neOe (_4q). haiFR? proporsaun idaBneOe sei menus dukR proporsaun husi respondente sira neOeFR konfortP8el teFes ho instituisaun Sustisa tradisionPl nian (7Nq). !ursentu LM mak reklama katak sira skonfortP8el uitoanO deOit Fainhira reDol8e proFlema liu husi triFunPl formPl nian? kompara ho pursentu 3M neOeFR f3 resposta hanesan konaBFP instituisaun tradisionPl nian. 7ntre sira neOeFR mak rona ona konaBFP triFunPl? pursentu 1M deOit mak dehan katak sira lad%un konfortP8elO atu Fa triFunPl formPl sira.

Ita boot konfortável bainhira lori problema sira ba iha instituisaun sira justisa tradisionál sira hanesan prosesu adat nian?

79%

61%

13%

32% 4%

5% 2008

2004

Konfortável tebes Konfortável uitoan Ladún konfortável

Page 39: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

38 | P a j i n a

(Tdu11LM Cu_5`)

Figura KQ

lainhira resposta siraBneOe fahe tuir SRneru? feto uitoan liu (_Mq) dukR mane (_7q) mak hatudu katak sira konfortP8el ho triFunPl formPl nuneOe m3s instituisaun tradisionPl nian? hanesan adat (7_q 8s. `Lq)

(TriFunPl FuL7` hu3`1 Cisan Fu55N hu5_1)

Figura K7

Nível konfortu nian bainhira rezolve probleme liuhusi Tribunál vs. instituisaun tradisionál sira hanesan adat

Resposta sira bazeia ba jéneru

60% 67% 76% 82%

21% 19%15% 12%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Feto Mane Feto Mane Tribunal Adat

Konfortavel tebes Konfortavel uituan

Nível konfortu nian bainhira rezolve problema sira liuhusi Tribunál sira vs. Instituisaun tradisionál sira hanesan adat

64%

79%

11%

5%

20%

13%

Liu husi Tribunál sira

Liuhusi instituisaun sira Justisa tradisionál nian

Konfortável tebes Konfortável uitoan Ladún konfortável

Page 40: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

39 | P a j i n a

6. Eoda Punisaun no Hmpunidade 9ha akordu ho 4elat3riu jomisaun 9nkRritu (j9) f:e nian konaBFP kriDe tinan LMM_ nian? kauDa kontriFuiente Foot ida mak sentidu ida konaBFP impunidade nian neOeFR mai husi fallansu husi sekt3r Sustisa nian no m3s menus iha 8ontade politika nian atu reDol8e krime gra8e sira neOeFR akontese toOo iha tinan 1NNN. Durante go8ernasaun 9ndonRDiu nian no m3s desde insepsaun !:TC nian iha tempu Fadak nia laran depois de independRnsia? iha ona relat3riu filaBfila konaBFP utiliDasaun forsa neOeFR esesi8u husi polUsia iha TimorBCeste. 4ogerio CoFato? eis hinistru 9nteri3r? kondenadu tanFa fahe kilat Fa ema si8Ul sira durante kriDe tinan LMM_ nian? fat3r agra8amentu nian ida Fa kriDe? iha akordu ho relat3riu j9 nian. haske haree Fa katak polUsia simu nU8el respeitu ida neOeFR aas? maiFR konsidera Fa sira m3s iha sentimentu tauk. Foin lalais neOe? durante estadu de sUtiu neOeFR ho durasaun fulan haat neOeFR hah% iha loron 11 Fe8ereiru LMM` depois de atentadu asasinatu Fa !rimeiruBhinistru no !reDidente? e:h9T nia 6eksaun Direitus emanus no dustisa TranDit3riu simu relat3riu Falu konaBFP utiliDasaun forsa neOeFR esesi8u no maltratamentu durante prende neOeFR alegamente kometidu husi memFru !:TC nian sira. jeiga siraBneOe Falu neOeFR e:h9T simu reklama katak impoin ona malatratamentu durante detensaun iha estasaun polUsia nian sira? iha neOeFR mak utiliDasaun forsa nian klaramente la nesesPriu. ToOo ohin loron seidauk iha ofisiPl !:TC nian ruma mak ser8e ona sentensa ida Fa krime nian. 9ha faktu fulan neOeFR depois de ninia ospitaliDasaun tanFa kanek sira husi kilat musan nian neOeFR nia simu iha loron 11 Fe8eriru LMM`? !reDidente 4ep%Flika f3 indultu ka redusaun sentensa Fa priDioneiru nain N4 husi totPl 17N? inklui 4ogerio CoFato no m3s sira hirak neOeFR kondenadu tanFa krime hasoru umanidade Fa krime sira neOeFR komete durante tinan 1NNN. <aree Fa deDen8ol8imentu siraBneOe tensaun entre 8iolad3r propriedade husi lei neOe akuntP8el no mantein estaFilidade sai nuOudPr pergunta salientu ida iha TimorBCeste? hanesan m3s ho asuntu konaBFP tratamentu Fa suspeitu kriminoDu sira. 6ur8ey Cei no dustisa nian iha tinan LMM4 no LMM` neOe kestiona TimorBoan sira nia 8iDaun konaBFP pontu neOeFR mak tratamentu 8iolentu hasoru suspeitu kriminoDu siraBneOe aseitP8el. !ur eDemplu? sur8ey siraBneOe Fuka atu determina korrelasaun konaBFP oinsP komunidade sira haree efeti8idade polUsia nian? komunidade iha fiarBmetin iha polUsia? no m3s sira nia nU8el perseFidu husi maltratamentu nian. 6ur8ey neOe husu konaBFP karik lei neOeFR proteSe akuDadu kriminoDu ida atu laFele hetan Faku husi polUsia neOe halo tuir duni iha sira nia helaBfatin ka lae. Dadus husi tinan LMM4 nian hatudu katak pursentu 44 konsiderP8el ida husi respondente sira sente katak lei neOe la halo tuir? no sur8ey tinan LMM` nian hatudu katak ho marSen kiOik ida proporsaun ida neOeFR Foot liutPn (47q) fiar katak lei neOe la halo tuir duni.

Page 41: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

40 | P a j i n a

LMM` :!u11LMX LMM4 :!u1114

Figura K8 <o persepsaun neOeFR espalladu teFes katak polUsia Faku akuDadu kriminoDu sira? sur8ey tinan LMM` nian koko atu determina karik sidadaun sira haree Fa prPtika idaBneOe aseitP8el. 9ha alterasaun 8ariP8el rua mak introduDa Fa aseitasaun. 9da uluk mak karik sidadaun sira sente katak !:TC efeti8u hodi mantein seguransa no ida segundu mak sidadaun nia nU8el konfidRnsia nian Fa iha !:TC. :inia reDultadu siraBneOe sai surpreDa. !ursentu 73 husi respondente sira mak hateten katak !:TC efeti8u teFes? no pursentu L1 seluk hateten katak !:TC efeti8u uitoan? nuneOe respondente sira neOeFR hanoin katak !:TC neOe efeti8u iha totPl hamutuk iha pursentu N4.

Figura K9

Tuir fali mai? Fainhira husu pergunta konaBFP? nfinsP ita nia konfidRnsia Fa !olUsiaro pursentu 5N hateten katak sira konfiansa teFes Fa !:TC no pursentu 31 hateten katak sira konfidRnsia uitoan. 7ntusiaDmu Fa !:TC Fele hetan influRnsia husi fat3r sira seluk dukR !:TC nia deDempeEu atuPl

2%

Efetivu oinsá polísia nia atuasaun hodi mantein seguransa iha ita nia komunidade laran?

73% 21%

4%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Efetivu tebes Efetivu uitoanLadún efetivu Lahatene

Lei proteje akuzadu kriminozu ida atu labele hetan baku husi Polísia..

Karik lei ida-ne’e halo tuir duni iha ita nia hela-fatin ka lae?

47% 41%

47%44%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

2008 2004

La’e Lo’os

Page 42: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

41 | P a j i n a

nian? inklui 1) melloramentu iha amFiente seguransa nian tomak L) aspirasaun Fa kondisaun seguransa nian neOeFR diak liu no m3s 3) forsa polUsia nasionPl nian? orgullu p3sBindependRnsia nian iha TimorBCeste? dukR raiBliur nian. haiFR reDultadu neOe la suSere katak !:TC nia konkluDaun punisaun Fa suspeitu kriminoDu sira mak hamosu ona sidadaun nia deDapro8asaun? ka pelumenus redusaun 8iDU8el ida iha konfidRnsia Fa !:TC.

:!u11LM Figura N0

6ur8ey tinan LMM4 no LMM` nian Fuka atu komprende diak liutPn TimorBoan sira nia hanoin konaBFP punisaun no impunidade Fa krime gra8e sira? espesUfikamente kaDu sira neOeFR mak ema indi8iduPl komete ona ohoBema. 7nkuantu pergunta sira neOeFR kestiona konaBFP idaBneOe diferente uitoan entre sur8ey rua neOe: TimorBoan sira Farak teFes mak fiar katak ema idaBidak neOeFR komete ona ohoBema tenke hetan punisaun hotu kedas laiha egesaun. 9ha tinan LMM`? pursentu NM husi TimorBoan sira mak hateten katak laiha instPnsia ruma neOeFR mak ema indi8iduPl ida neOeFR komete ona ohoBema tenke Fele atu e8ita punisaun ka selu kompensasaun Fa 8Utima sira? enkuantu iha tinan LMM4 nian pursentu N1 mak hateten katak ema ruma neOeFR komete ona ohoBema tenke Fa komarka dukR f3 kompensasaun ka halo rua neOe hotu.

laranOmetin teIes56,

3aranOmetin uitoan

31,

3adRnO3aranOmetin

2,

3ahatene.,

Konfidénsia hira maka ita boot iha ba Polísia agora daudaun ne’e?

Page 43: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

42 | P a j i n a

:!u11LM Figura N1

:!u1114 Figura NK

Supoin ema balun komete oho-ema. Karik iIta boot hanoin katak iha tempu ne’ebé mak ema ne’e tenke bele atu ‘evita punisaun’ ka sai livre husi fó ‘kompensasaun’ ba vítima

2008

6% 4%

90%

Lae Loos, evita punisaun Lahatene/Laiha Resposta

Supoin ema ruma oho ema seluk. Karik sira teke ba komarka, Fó fila buat ruma nu’udár kompensasaun ka rua ne’e hotu?

2004

91%

1% 3%

5%

Ba Komarka Fó fila buat ruma nu’udár Rua Hotu Lahatene/Seluk

Page 44: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

43 | P a j i n a

7. BDneru, Jei no Bustisa !o8u TimorBCeste sei rekupera hela husi trauma neOeFR sofre ona husi dRkada konflitu nian no 8iolRnsia depois de referendu tinan 1NNN. Feto sira? espesialmente? kontinua sofre proFlema sira sa%de mentPl nian neOeFR asosiadu ho tortura? 8iolasaun seksual no forma seluk 8iolRnsia nian husi okupasaun. !roFlema sa%de mentPl nian neOe agra8adu husi n%meru aOas husi 8iolRnsia domRstika nian neOeFR konstantamenteideDafiu sosiPl no direitus umanus nian ida neOeFR Foot Fa nasaun neOe. Feto Farak mak deDanimadu atu lori kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian Fa iha set3r Sustisa formPl nian tanFa ameasa Fa ekonomia neOeFR la seguru no eskluDaun? proFlema ida neOeFR kompostu husi faktu katak feto sira nia rendimentu neOe iha media FalukBidaBcalu husi mane sira nian. dustisa no meiu rekursu seluk Fa feto sira dalaBFarak laiha koFertura. <o ni8el fertilidade nian 7.`? satPn? iha pre8alRnsia husi isinBruasedu? ni8el marSinaliDadu nian neOeFR aOas? no ni8el alfaFetiDasaun feto nian neOeFR kiOik. !ursentu 5L husi feto mak iha estimati8a katak alfaFetiDadu? kompara ho mane nia pursentu _5. Cei neOe regula katak kaDu 8iolRnsia domRstika hotuBhotu tenke trata husi sistema triFunPl formPl nian. 78idRnsia suSere katak feto sira? iha tentati8a deDesperadu ida atu hapara 8iolRnsia? uDa prosesu triFunPl nian hanesan ameasa ida? maiFR dala Farak dada hikas fali sira nia kaDu sira husi prosesu triFunPl nian molok nia laen hetan sentensa atu Fa komarka. 7ma sira neOeFR soFre8i8e husi 8iolRnsia domRstika nian tauk katak sira nia testemuEa Fele hamosu kon8iksaun ida no tesi kotu sira nia famUlia husi sira nia fonte rendimentu primPria nian. 9ha parte seluk? reDultadu sira Sustisa lokPl nian dalaBFarak husik 8Utima 8iolensia domRstika (hanesan Fuat ida neOeFR la presiDa le8anta. :eOe depende Fa iha (dala Farak mane) lUder komunitPria sira atu halo mediasaun Fa negosiasaun sira entre famUlia husi 8Utima sira no ema sira neOeFR halo ofensa no m3s determina dalan ida neOeFR apropriadu atu restaura Falansu Fa komunidadeidala Farak selu ho sasan ka animal hakiak. 4ekoEese podRr neOeFR gefe suco no gefe aldeia sira kaer iha sira nia komunidade sira nuOudPr mediad3r no lUder opiniaun nian? ;o8ernuTimorBCeste apro8a ona Dekretu Cei ida (:o. 5mLMM4) neOeFR halo gefe susco no gefe aldeia sira responsP8el hodi kria mekaniDmu sira atu pre8ene 8iolRnsia domRstika? no m3s f3 punisaun no reaFilita ema sira neOeFR halo ofensa. 9nisiati8a treinamentu nian Farak mak implementa ona konaBFP asuntu idaBneOe? maiFR efeti8idade husi programa siraBneOe la klaru.

7.1 Oportunidade 8du:asion(l 7kuantu koEesimentu edukasionPl entre TimorBoan sira tomak sei kiOik nafatin? sur8ey neOe re8ela katak diferensa konsiderP8el sei kontinua eDiste nafatin iha asesu Fa edukasaun Fa mane no feto sira. Figura 33 hatudu katak liu metade (51q) deOit husi feto sira mak laiha edukasaun formPl kompara ho pursentu 3_ husi mane sira. 7nkuantu proporsaun husi mane no feto sira neOeFR iha nU8el edukasaun primPria nian neOe kuaDe hanesan deOit? iha lakuna SRneru neOeFR konsiderP8el iha nU8el edukasaun sekundPria nian (3Mq 8s. 4Mq) no nU8el p3sBsekundPria nian (Lq 8s. 5q).

Page 45: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

44 | P a j i n a

:!u11LM Figura NN

7.A Prosesu Bustisa Jo:(l 4eDultadu sur8ey tinan LMM4 nian maioria forte ida husi p%Fliku nian apoiu Fa igualdade SRneru iha prosesu adat tradisionPl nian (_Nq apro8adu). haske nuneOe? haree Fa atitude atu responde Fa repreDentasaun legPl neOeFR hanesan? signifikamente sai aat liu iha tinan lima ikus neOe. 9ha tinan LMM`? pursentu 3N apro8a katak feto sira permitidu atu koOalia hodi sira nia naran rasik iha prosesu Sustisa lokPl nian. jonaBFP nU8el deDakordu nian? dadus hatudu katak Farak liu dala rua husi TimorBoan sira mak deDapro8a katak feto sira atu koOalia hodi sira nia naran durante prosesu adat Fainhira kompara ho kaDu iha tinan LMM4 nian (5`q 8s. L5q).

Figura NO LMM` :!u11LM? LMM4 :!u114

Aumentu iha fallansu SRneru nian hodi iha asesu Fa Sustisa nian relasiona ho fat3r sira haleOu perUodu neOe imediatamente molok no depois de independRnsia (LMMLBLMM4) Fainhira f3 atensaun nasionPl neOeFR Farak Fa iha igualdade SRneru nian hanesan haree iha jonstituisaun? eleisaun

Nivel edukasaun a’as liu saida maka ita boot kompleta ona?

51%

17%

30%

2%

36%

18%

40%

5%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Laiha edukasaun formál Primária Sekundária Pós Sekundária

Feto Mane

Karik ita boot aprova ka dezaprova katak FETO sira permitidu atu ko’alia hodi sira nia naran rasik iha prosesu adat/justisa lokál nian?

Aprova 39%

Aprova 69%

Dezaprova 58%

Dezaprova 25%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2008 2004

Page 46: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

45 | P a j i n a

asemFleia konstituiente no m3s nomeasaun sira iha go8ernu nia instituisaun sira. haske nuneOe? falta iha atensaun p%Fliku neOeFR kontinuadu no m3s penetrasaun estadu nian neOeFR fraku Fele diminui entuDiaDmu nasionPl nian Fa igualdade SRneru. Fat3r posU8el seluk Fele relasiona ho re8ersaun husi feto sira nia knaar Fa iha ati8idade domRstika tradisionPl nian sira depois de sira nia partisipasaun iha mo8imentu reDistRnsia nuOudPr komFatente no m3s operat3riu polUtika nian. henus iha rendimentu umaBlaran nian durante tinan lima ikus neOe m3s Fele aumenta ona presaun tradisionPl nian Fa feto sira atu halaOo funsaun domRstika nian neOeFR Foot liu tanFa mane sira nia knaar hodi asegura kondisaun moris iha umaBkain nia laran aumenta ona. 9daBneOe mos sei Fele hodi esplika tamFaBsa partisipasaun feto nian tun iha sistema edukasaun formPl nian. Fallansu paralelu hasoru feto sira nia asesu Fa Sustisa? dadus neOe m3s suSere katak atitude sira neOeFR admite 8iolRnsia domRstika neOe sai aat liutPn ona iha tinan lima ikus neOe nia laran. 7spesialmente? enkuantu persentaSen TimorBoan neOeFR fiar katak nmane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitude ladiako kuaDe sei hanesan nafatin desde tinan LMM4 (pursentu L1 iha tinan LMM` 8s pursentu 1N iha tinan LMM4)? persentaSen husi hirakBneOe hatudu katak sira deWaprova ho prPtika neOeFR mak haree Fa tun makaOas teFes. 9ha tinan LMM4? Fainhira husu Fa respondente sira konaBFP karik mane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitude ladiak? pursentu 75 mak deDapro8a makaOas ho asaun neOe. 9ha tinan LMM` pursentu 34 deOit husi TimorBoan mak fiar katak nmane ida laiha direitu atu Faku nia feeno no pursentu 44 mak hanoin katak neOe depende Fa kaDu idaBidak. Tenke nota katak opsaun resposta ida ikus neOe la oferese Fa respondente sira iha tinan LMM4? neOeFR karik Fele afeta reDultadu sira. ApeDarde neOe? persentaSen atuPl husi TimorBoan (34q) neOeFR fiar katak laiha egesaun? mane ida laiha direitu atu Faku nia feen? sei kiOik nafatin. :eOeFR m3s interesante mak feto sira Farak (L4q) dukR mane (1`q) mak hanoin katak mane ida iha direitu atu Faku nia feen Fainhira nia feen nia atitudes ladiak.

:!u11LM Figura NP

Ema balun hateten katak MANE ida iha direitu atu baku nia feen bainhira nia feen nia atitude ladiak.

Ema seluk hateten katak MANE ruma ne’ebé baku nia oan ne’e sala no tenke hapara. Ida ne’ebé mak ita boot hanoin katak loos?

2008

21%

34%

1%

44%

Mane iha direitu ida atu baku nia feen

Mane laiha direitu atu baku nia feen Lahatene/Laiha resposta

Depende de’it [husi kazu ba kazu

Page 47: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

46 | P a j i n a

:!u11LM Figura NQ

Ema balun hateten katak mane ida iha direitu atu baku nia feen bainhira nia attitude ladiak.

Ema seluk hateten katak mane ruma e’ebé baku nia feen ne’e sala no tenke hapara. Husi vizaun sira-ne’e ida ne’ebé loos mak besik ba ita boot nian?

2004

19%7%

75%

Mane iha direitu atu baku nia feenMane ne’ebé baku nia feen ne’e sala Lahatene

Page 48: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

47 | P a j i n a

8. Dalan 'a Bustisa 7ma sira neOeFR Fuka Sustisa lao tuir dalan neOeFR kom%n iha TimorBCeste. lainhira proFlema ka disputa ida mosu iha komunidade ida nia laran? parte sira husi konflitu lori sira nia kaDu husi autoridade lokPl no komunidade nian husi nU8el sira neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aOas liu? egetu Fa krime gra8e sira. jrime gra8e siraBneOe tUpikamente refere diretamente Fa !olUsia no sistema Sustisa formPl nian hodi halo prosesu. la kaDu si8Ul no krime men3r siraBneOe? Fa dalaBuluk sei hatoOo Fa lUder famUlia respeti8a? neOeFR sei koko atu negosia solusaun ida ho gefe famUlia husi parte seluk husi konflitu neOe. 6e karik la reDol8e hafoin kaDu neOe sei lori Fa Xefe Aldeia, neOeFR in8ol8e lia nain no ema sira seluk neOeFR ema respeitu atu Fuka solusaun ruma. 6e karik seidauk reDol8e nafatin iha etapa idaBneOe? kaDu neOe sei lori Fa iha Xefe Suco. kefe suco sira halo desiDaun atu in8ol8e autoridade sira seluk? hanesan lia nain. 6e karik seidauk reDol8e nafatin? gefe suco sei f3 autoriDasaun informal Fa parte sira atu refere kaDu neOe Fa iha polUsia ka triFunPl. lainhira refere kaDu ida Fa iha polUsia la signifika kaDu neOe tama ona iha sistema formPl nian. !olUsia Fele halaOo knaar ida iha prosesu sira reDolusaun disputa tradisionPl nia laran? inklui mediasaun Fa 8iolRnsia domRstika? haksesukBmalu rai? no m3s neOeFR relasionadu ho asuntu paternidade nian. 7nkuantu dadus husi sur8ey tinan LMM` no LMM4 nian re8ela katak TimorBoan sira sei fiarBmetin Farak liu Fa iha mekaniDmu sira Sustisa tradisionPl nian? hatene uitoan deOit konaBFP di8ersidade iha Fuka Sustisa nian Fa tipu kaDu neOeFR diferente. 6ur8ey tinan LMM` nian neOe ho intensaun atu Fuka nuansa neOeFR Foot liutPn iha komunaidade no karakterUstika %niku sira konaBFP oinsP mak trata ho tipu diferente husi kaDu siraBneOe. DalaBuluk determina frekuRnsia husi tipu oioin husi kaDu siraBneOe? hafoin eDamina dalan hodi trata ho tipu idaBidak husi kaDu neOe.

8.1 Fre:uDnsia Nusi "rime _ Disputa Tuir dadus iha Figura 37? haksesukBmalu rai nian mak nuOudPr krimemdisputa neOeFR respondente sira temi frekuentemente liu (L_q) katak sira ka sira nia memFru famUlia ida esperiRnsia iha tinan rua liuFP nia laran. piolRnsia domRstika tama iha kategoria nuOudPr krimemdisputa segundu neOeFR esperiRnsia dalaBFarak liu (15q)? tuir fali naOok karau (Nq)? disputa paternidade (7q)? asaltu fUDika (7q)? hetan Faku husi mestre ida (_q)? 8iolasaun Fa kontratu neg3siu nian (5q)? no polUsia aFuDa sira nia podRr (3q).

:!u11LM Figura N7

Karik iIta boot ka ita nia família esperiénsia ona ________ durante tinan 2 ikus ne’e?

26%

15%

9% 7%

6%

5%

3%

7%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

Haksesuk malu rai Violensia domestika

Na’ok karau Haksesuk malu kona-bá “se mak inan-

aman husi labarik ida”

Asaltu fisika husi ema seluk

Hetan baku husi mestre ida

Viola ba kontratu negosiu

Polisia abuza sira nia poder

Page 49: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

48 | P a j i n a

9nsidRnsia neOeFR haktuir konaBFP krimemdisputa ruma iha Figura 37 nia laran Fele kiOik liu fali dukR ida neOeFR hein atu hetan. !rimeiru? iha sur8ey estensi8u neOeFR hatudu katak 8iolRnsia domRstika neOe nuOudPr proFlema ida neOeFR espalladu teFes iha sosiedade Timor nian. laDeia Fa sur8ey konaBFP !ersepsaun !olUsia jomunitPria nian? polUsia perseFe katak 8iolRnsia domRstika mak sai nuOudPr proFlema seguransa lokPl nian neOeFR sRriu teFes? no hateten katak neOe mak tipu husi disputa nian neOeFR sira in8ol8e dalaBFarak hodi halo mediasaun. 6a tan? pursentu 15 deOit husi TimorBoan sira mak reklama katak esperiRnsia ona 8iolRnsia domRstika iha tinan L liuFP nia laran. 7nkuantu sur8ey neOe la in8estiga raDaun sira Fa 8iolRnsia domRstika nian neOeFR aparente la relata? raDoa8el katak TimorBoan Farak la konsidera insidRnsia Falu husi 8iolRnsia entre memFru famUlia nian? atu kualifika hanesan neOe. 4eDultadu seluk ida neOeFR mak la aSusta fasilmente ho dadus sira seluk mak katak pursentu 3 deOit husi TimorBoan sira mak hateten katak sira ka sira nia famUlia enfrenta polUsia halo aFuDu sira nia podRr. <anesan haree iha japUtulu _? pursentu 47 husi respondente sira fiar katak lei neOeFR proteSe kriminoDu ida neOeFR akuDadu hodi polUsia laFele Faku neOe sidauk kumpri iha sira nia helaBfatin. !olUsia Faku kriminoDu akuDadu siraBneOe normalmente konsidera hanesan eDemplu ida husi aFuDu podRr husi polUsia nian. haiFR? dadus iha Figura L` no LN suSere katak TimorBoan Farak mak la konsidera katak asaun hodi Faku kriminoDu alegadu neOe nuOudPr aFuDu podRr husi polUsia? iha dalan hanesan parese sira Fele haree polUsia nia asaun ilegPl sira seluk hanesan husu suFornu. deralmente? haree Fa dadus neOe suSere katak ist3ria naruk husi Frutalidade polUsia nian iha TimorBCeste reDulta ona iha aseitasaun p%Fliku nian katak asaun Faku kriminoDu akuDadu siraBneOe tama iha polUsia nia podRr? dukR eDemplu estraordinPria ida husi aFuDu podRr nian.

8.A Pe9olusaun 'a "rime _ Disputa lainhira husu konaBFP sR loos mak ema primeiru neOeFR sira hakFesik Fa hodi husu tulun atu reDol8e kaDu ida haksesukBmalu rai nian? estremamente respondente sira identifika indi8idual minstituisaun FaraBFarak? neOeFR hatudu katak entre siraBneOe laiha ida mak utiliDa dalaBFarak liu husi maioria respondente sira (Figura 3`). 9ha tempu hanesan? Fele haree moBmoOos katak maioria Foot husi mekaniDmu neOeFR mak sidadaun sira utiliDa dalaBuluk mak konsideradu nuOudPr parte husi sistema Sustisa tradisionPl ka informPl nian. 9da neOeFR kom%n liu entre siraBneOe mak gefe aldeia (L`q)? tuir fali gefe suco (1Nq)? katuas sira (15 q)? famUlia (13q)? no konsellu suco (_q). 4espondente uitoan teFes mak tenta dalaBuluk atu reDol8e kaDu hakesukBmalu rai nian neOe hodi uDa sistema Sustisa formPl nian. 9ha pursentu 5 deOit mak hateten katak Fa dalaBuluk sira kontaktu polUsia? enkuantu pursentu 3 tantu kontaktu triFunPl ka administrad3r suFBdistritu. !ursentu haOat hateten katak sira la Fa Fuka asistRnsia husi ema ruma.

Page 50: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

49 | P a j i n a

nuL`N Figura N8

<anesan temi ona? ema sira neOeFR Fuka Sustisa halo tuir dalan kom%n sira iha TimorBCeste. lainhira proFlema ka disputa ida mosu iha komunidade ida nia laran? parte sira husi konflitu lori sira nia kaDu husi autoridade lokPl no komunidade nian? husi nU8el sira neOeFR kiOik liu toOo neOeFR aas liu? egetu Fa krime gra8e sira. <o liafuan Fadak? kaDu siraBneOe dala Farak la reDol8e iha fatin neOeFR sira Fa apreDenta Fa dalaBuluk. jonaBFP haksesukBmalu rai nian? Figura 3` nian hatudu katak gefe aldeia, neOeFR respondente sira temi Farak liu dukR entidade sira seluk mak nuOudPr pontu kontaktu Fa dalaBuluk nian neOeFR sira uDa hodi reDol8e kaDu haksesukBmalu rai nian? neOeFR m3s mak konfirma husi relati8amente proporsaun kiOik ida katak nia reDol8e duni ona disputa siraBneOe (L3q). 9ha tempu hanesan? apeDarde pursentu 5 deOit husi respondente sira mak hatudu katak Fa dalaBuluk sira Fa iha polUsia hodi hetan asistRnsia? pursentu 17 husi kaDu siraBneOe mak polUsia reDol8e ona. Tuir mai neOeFR mak temi dala Farak katak reDol8e duni ona kaDu sira haksesukBmalu rai nian mak gefe suco sira (1_q) no m3s katuas sira (13 q). !ursentu sia husi respondente sira Fele reDol8e duni proFlema neOe liu husi famUlia? enkuantu pursentu _ reDol8e rasik duni proFlema neOe diretamente. 9ha pursentu L deOit mak hatudu katak sira nia kaDu neOe reDol8e husi f:; asistRnsia legal nian ida. Tuir mai dadus neOe konfirma katak triFunPl formPl sira nafatin halaOo papRl ida neOeFR mUnimu hodi reDol8e kaDu sira haksesukBmalu rai nian (3q)? neOeFR iha parte ida Fele mosu tanFa komplesidade husi Sulgamentu disputa nian entre reSistu hist3riku no dokumentPriu nian neOeFR dala Farak PmFigu teFeteFes no m3s nuansa kulturPl nian konaBFP propriedade Fa rai nian iha sosiedade TimorBCeste nia laran. haske nuneOe? hakat Fa kuadru neOe? dadus hatudu katak dook teFes hodi Fele sai nuOudPr opsaun ida neOeFR klaru tantu entre sistema tradisionPl ka formPl nian neOeFR mak sidadaun sira Fele depende Fa hodi reDol8e kaDu sira haksesukBmalu rai nian.

Sé loos mak ema primeiru, karik iha, ita boot ba hasoru atu bele rezolve kazu haksesuk-malu rai nian?

28%

19%

15%

13%

6%

5%

4%

3%

3%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Xefe Aldeia Xefe Suco

Katuas Sira Familia

Konsellu Suco Polisia

Tribunal La hakbesik ba ema ruma

Administrador Sub-distritu

Page 51: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

50 | P a j i n a

nu175

Figura N9 4eDolusaun iha kaDu konaBFP naOok karau nian neOe haree Fa %niku uitoan? iha neOeFP 8Utima Farak teFes (3_q) neOeFR sira nia karau ema naOok iha tinan rua neOe nia laran la Fa hakFesik Fa ema ruma hodi hetan asistRnsia. lainhira husu raDaun sira tansP? maioria husi respondente sira hatPn katak sira laiha e8idRnsia ka lahatene sR loos mak komete ona krime neOe. Fainhira sidadaun sira hakFesik an duni Fa ema seluk hodi husu tulun? dalaBFarak ema primeiru mak gefe aldeia? tuir dook teFes husi gefe suco (11q). !ursentu N deOit mak kontaktu polUsia hodi hetan asistRnsia no pursentu 1 mak lori kaDu neOe Fa iha triFunPl.

nu1M7

Figura O0

9nteresante teFes? maske polUsia iha poDisaun terseiru iha liEa iha kotuk Fa gefe aldeia no gefe suco sira nuOudPr entidade neOeFR mak sidadaun sira hakFesik Fa dalaBuluk atu reDol8e kaDu sira naOok karau nian? maiFR sidadaun hateten katak polUsia nuOudPr instituisaun neOeFR dalaBFarak liu responsP8el atu reDol8e kaDu sira naOok karau nian (LNq)? tuir mak gefe suco (L1q) no gefe aldeia (1_q). 4eDultadu idaBneOe konaBFP polUsia nian hatudu tan dalan Fa Sustisa nian neOeFR kompleksu neOeFR mak sidadaun TimorBCeste nian utiliDa? iha neOeFR mak kaDu si8Ul no krimemdisputa sira neOeFR relati8amente kiOik apreDenta Fa dalaBuluk Fa iha lUder lokPl sira tanFa prPtiku maiFR frekuentemente refere Fa iha polUsia karik Fainhira lUder lokPl sira laFele ona reDol8e proFlema neOe.

Sé loos mak atualmente rezolve kazu sira haksesuk-malu rai nian? (respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)

17% 16%

9% 6%

2% 2% 3%

13%

23%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Xefe Aldeia

Polísia Xefe Suco katuas sira

Família Hau rasik Tribunál Konsellu Suco

ONG Asisténsia Legál nian

Ema ne’ebé hakbesik ba dala-uluk atu rezolve disputa na’ok karau nian

28%

36%

11%

9%

3%

6%

3%

1%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

Xefe Aldeia

La hakbesik ba ema ruma

Xefe Suco

Polísia

Katuas sira

Konsellu Suco

Familia

Tribunál

Page 52: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

51 | P a j i n a

nu41

Figura O1 lainhira reDol8e kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian? sidadaun sira dependente forte teFes Fa iha lUder komunitPria sira? hanesan gefe aldeia sira (L_q)? gefe suco sira (LLq) no katuas sira (1_q). 9ha tempu hanesan? famUlia m3s iha papRl importante ida hodi halo mediasaun Fa insidente sira 8iolRnsia domRstika nian. Depois de gefe aldeia sira? famUlia mak nuOudPr mekaniDmu tuir mai neOeFR kom%n liu (LLq) neOeFR respondente sira uDa hodi reDol8e proFlema sira 8iolRnsia domRstika nian. ApeDarde 8iolRnsia domRstika neOe ilegPl? iha pursentu 7 deOit husi respondente sira mak katak Fa dalaBuluk sira kontaktu polUsia. deralmente? dadus neOe konfirma katak prosesu sira mediasaun nian neOe sei nafatin iha famUlia no komunidade sira nia reinu. 4aDaun sira neOeFR pro8P8el mak katak 8iolRnsia domRstika neOe seidauk haree nuOudPr krime ida iha maneira neOeFR hanesan ho naOok no ohoBema? no m3s iha estigma sosiPl ida Fainhira in8ol8e polUsia iha Fuat neOeFR mak konsidera nuOudPr asuntu pesoPl (partikulPr) nian.

nu171

Figura O1

Sé loos mak atualmente rezolve disputa na’ok karau nian? (respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)

29%

21%

16%

10%

11%

3%

3%

2%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Polísia

Xefe Suco

Xefe Aldeia

Katuas sira

Família

Konsellu Suco

Advogadu

Tribunál

Ema ne’ebé hakbesik ba dala-uluk atu rezolve kazu sira violénsia doméstika nian

26%

22%

17%

16%

7%

3%

2%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Xefe Aldeia

Familia

Xefe Suco

Katuas sira Polísia

La hakbesik bá ema ruma

Konsellu Suco

Page 53: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

52 | P a j i n a

jonaBFP atualmente reDol8e duni kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian? haree Fa katak gefe aldeia sira iha duni susesu hodi reDol8e kaDu sira neOeFR mak apreDenta Fa sira. Dadus neOe hatudu katak pursentu L3 husi respondente sira haktuir katak gefe aldeia sira mak ema neOeFR sira hakFesik Fa dalaBuluk hodi f3 asistRnsia iha kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian no pursentu LL haktuir katak gefe aldeia sira reDol8e duni sira nia kaDu. 9ha adisaun? dadus neOe suSere katak enkuantu famUlia sira mak dalaBFarak sai nuOudPr fatin neOeFR kaDu siraBneOe apreDenta Fa dalaBuluk nian (LLq)? sira dalaBruma lad%n responsP8el atu atualmente reDol8e kaDu (Nq). Tuir fali mai? enkuantu pursentu 7 deOit mak hateten katak sira hakFesik polUsia Fa dalaBuluk? pursentu 17 hateten katak polUsia mak %ltimamente responsP8el Fa hodi reDol8e kaDu neOe. DeDigualdade idaBneOe suSere katak maske sidadaun sira prefere atu e8ita polUsia nia in8ol8imentu iha kaDu sira 8iolRnsia domRstika nian tanFa estigma sosiPl nian? maiFR ikus mai polUsia in8ol8e duni Fainhira pro8a katak tipu sira seluk husi mediasaun nian lahetan susesu.

nu13N

Figura OK

Dadus neOe re8ela moda neOeFR interesante konaBFP ni8el atuPl husi reDolusaun Fa tipu kaDu diferente sira neOeFR eDamina ona iha kapUtulu idaBneOe nia laran. <o surpreDa? 8iolRnsia domRstika mak iha ni8el reDolusaun neOeFR aOas liu? ho `1q kedas husi respondente sira mak reklama katak insidente neOe mak reDol8e ona. haske nuneOe? atu komprende konaBFP oinsP mak kaDu siraBneOe resol8e ona no m3s karik reDolusaun siraBneOe sustentP8el no pre8ene duni 8iolRnsia atu mosu tPn fali sei presiDa halo sur8ey liutPn? distinsaun entre asuntus no reDultadus neOeFR relasionadu ho 8Utima no perpetrador sira. 7nkuantu haksesuk malu rai nian neOe mak nuOudPr tipu kom%n husi krimemdisputa neOeFR TimorBoan sira hasoru iha tinan rua liuFP? kaDu siraBneOe reDol8e dalaBFarak liu dukR lae? ho pursentu _1 husi respondente mak konfirma katak sira nia kaDu neOe reDol8e ona kompara ho pursentu 37 neOeFR hatudu katak kaDu neOe la reDol8e. jaDu naOok karau nian iha fatin seluk? neOe nuOudPr %niku tipu disputa nian neOeFR mak kaDu Farak mak la reDol8e? ho pursentu 3N deOit mak konfirma reDolusaun kontra pursentu _1 neOeFR hatudu katak kaDu neOe la reDol8e.

Sé loos mak rezolve kazu violénsia doméstika nian? (respondente sira ne’ebé konfirma katak kazu ne’e rezolve ona)

17% 16%

9%

6%

2% 2% 3%

13%

23%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Xefe Aldeia

Polísia Xefe Suco Katuas sira

Família sira

Hau rasik Tribunál Konsellu Suco

ONG Asisténsia Legál nian

Page 54: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

53 | P a j i n a

nu1M7X nu171X nu175 Figura ON

9kus liu? dadus iha Figura 44 iha kraik neOe f3 liutPn e8idRnsia katak asesiFilidade no m3s utiliDasaun p%Fliku nian Fa triFunPl formPl sira sei limitadu nafatin iha TimorBCeste. <anesan hatudu iha japUtulu 4? Artigu 4.3? pursentu 5` deOit husi respondente hotuBhotu mak rona ona konaBFP triFunPl (Figura 14)? no menus husi FalukBidaBlima (1`q) husi sidadaun sira mak sira nia kaDu prosesa hela iha triFunPl desde independRnsia (Figura 44).

nu_5` Figura OO

7ntre sidadaun Falu deOit neOeFR konfirma katak sira ka memFru ida husi sira nia famUlia nian iha kaDu ida neOeFR prosesa iha triFunPl desde independRnsia? iha deOit pursentu _3 neOeFR hatudu katak prosesu sira triFunPl nian halaOo iha lian neOeFR sira prefere (Figura 45). jonaBFP karik

Kazu sira ne’ebé resolve ona no mós la rezolve

39%

81%

61% 61%

19%

37%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

Na’ok karau Violénsia Doméstika Haksesuk malu rai

Rezolve ona La rezolve

Karik ita boot ka ita boot nia família iha kazu ruma ne’ebé prosesa iha tribunál desde independénsia?

Loos, 18%

Lae, 82%

Page 55: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

54 | P a j i n a

respondente sira komprende ka lae konaBFP prosesu sira Fainhira iha triFunPl? pursentu 3M hatudu katak sira la komprende? enkuantu pursentu _7 hateten katak sira komprende.

nu11_

Figura OP

henus iha asesu Fa triFunPl formPl nian no m3s koEesimentu limitada konaBFP prosesu triFunPl nian Fele kontriFui Fa insidRnsia sira neOeFR mak sidadaun sira foti Sustisa tuir sira nia hakarak rasik. Ciu metade husi respondente sira (54q) mak hatoOo katak iha sira nia komunidade laran? Fainhira proFlema ka disputa gra8e ida laFele resol8e liu husi mediasaun tradisionPl ka sistema formPl nian? ema sira tenta atu Fuka solusaun tuir sira an rasik (Figura 4_).

:!u11LM Figura OQ

Bainhira ita boot iha Tribunál, karik prosesu sira Tribunál nian ne’e hala’o iha lian (lian) ne’ebé ita boot prefere?

Loos, 63%

Lae, 31%

Lahatene, 5%

Iha ita boot nia área, se karik labele rezolve problema grave ka disputa boot ida liu husi lei formál

nian, karik ema sira hala’o (foti) justisa tuir sira nia hakarak?

54%42%

3% 1%

Loos Lae Lahatene La iha resposta

Page 56: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

55 | P a j i n a

ApDndise 1G Eetodolo`ia 6ur8ey neOe halaOo liu husi entre8ista partikulPr (pri8ada) ho asesu rand3miku ida? sample repreDentati8u ho sidadaun nain 11LM? ho idade 17 Fa leten? iha distritu tomak iha TimorBCeste durante loron 1N iha fulan DeDemFru LMM` (5BL3 DeDemFru). 6erFisu terenu no prosesamentu dadus nian halaOo husi 9:69;<T TimorBCeste. Pepre9entasaun 8sperimentu TanFa esperimentu neOe nasionPl no rand3miku? reDultadu sur8ey nian neOe repreDenta parte hotuBhotu husi populasaun nian iha sira nia proporsaun loloos. deogrPfikamente sur8ey neOe repreDentati8u? hanesan elaForadu iha kraik neOe. DemogrPfikamente? reDultadu sira sondaSen nian neOe Fesik Fa populasaun rePl nian? neOeFR refleta proporsaun sira neOeFR hanesan konaBFP SRneru no idade. Pepre9entasaun 8sperimentu 6ensus LMM4 7sperimentu dRneru hanemFeto

5M.3m4N.7 5M.1m4N.N

9dade 17B35 m 35w

51._m4`.4 51.`m4`.L

Distri'uisaun 8sperimentu [asion(l Distritu Sub-distritu sira neLebB

kobre iha survey laran N[meru hus pontu sira esperimentasaun nian (aldeia)

N[meru respondente sira

^ husi esperimentu nasion<l nian

Aileu Aileu jota 4 4M 3._ Ainaro Ainaro

hauFisse _ _M 5.4

laucau laucau xuelicai

1M 1LM 1M.7

loFonaro laliFo loFonaro haliana

1M 1MM `.N

Co8alima hapemtumalai 6uai

_ _M 5.4

Dili Cristo 4ei Dom Aleigo

L4 L4M L1.4

7rmera AtsaFe <atulia

1L 1LM 1M.7

Cautem Cospalos 9liomar

_ _M 5.4

Ciyica Ciyuica hauFara

7 7M _.3

hanatuto Caleia 4 4M 3._ hanufahi 6ame

Turiskai 5 5M 4.4

fecusse !ante hakasar !assaFe

` `M 7.1

piyueyue fssu piyueyue

` `M 7.1

Page 57: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

56 | P a j i n a

Ear`en erru harSen erru SerPl Fa esperimentu neOe L.NLq? ho N5q inter8alu konfidensia. haske nuneOe? instrumentu sur8ey neOe deDeEa atu inklui n%meru ida husi pergunta sira akompaEamentu nian? partikulPr konaBFP kaDu krime ka si8Ul neOeFR mak respondentes hasoru? aumenta marSen erru nian iha kaDu Falun. <alo ona anotasoins iha relat3riu neOe nia laran atu nota dadus neOe FaDeadu iha neOeFR iha medida esperimentus neOeFR kiOik liu. EDtodolo`ia 8sperimentu hRtodoloSia esperimentasaun FPDiku nian neOe esperimentu rand3miku multiBetapa? neOeFR utiliDa etapa sira tuir mai: Selesaun Pontu 8sperimentu

• Distritu 13 iha TimorBCeste nia laran neOe koFre hotu iha sur8ey idaBneOe nia laran. !roporsaun husi esperimentu neOeFR alokadu ona Fa distritu idaBidak neOe determinadu tuir distritu neOe nia proporsaun husi populasaun nasionPl adultu nian neOeFR ho idade 17 Fa leten. :uneOe m3s suFBdistritu sira selesionadu tuir sira nia proporsaun populasaun nian iha distritu nia laran.

• 9ha suFBdistritu idaBidak nia laran? suco sira (urFana ho medida knua nian no m3s unidade administrati8u rurPl nian) selesionadu hodi uDa metodoloSia esperimentu rand3miku sistemPtiku ida neOeFR proporsionPl FaX hafoin aldeias (unidade administrati8u 8iDiEus nian) iha suco idaBidak nia laran neOe sei selesionadu hodi uDa metodoloSia esperimentu proFaFilidade rand3miku sistemPtiku ida.

• 7kipa sur8ey nian sira halo entre8ista ho respondente nain 1M iha aldeia selesionadu idaBidak? fahe hanesan entre mane no feto.

Su'stituisaun Pontu 8sperimentu

• 9ha kaDu 1L? nesesPriu atu suFstitui aldeia seluk ida Fainhira laFele toOo Fa iha aldeia ida neOeFR oriSinalmente selesionadu ona tanFa kondisaun estrada nian? espesUfikamente se karik kondisaun estrada nian halo asesu 8eUkulu nian imposU8el no presiDa liu oras tolu hodi halo 8iaSen laOo ain. 9ha kaDu siraBneOe idaBidak? sei selesiona aldeia suFstitutu ida hodi uDa metodoloSia esperimentu rand3miku neOeFR temi ona iha leten

Selesaun 'a ama-:ain

• emaBkain sira iha aldeia idaBidak selesionadu hodi uDa metodoloSia inter8alu nian ida • 9ha aldeia idaBidak neOeFR selesionadu? Fa dalaBuluk ekipa sur8ey nian sira neOe konsulta ho gefe

aldeia hodi hetan sira nia lista umaBkain sira aldeia nian. (kefe aldeia hotuBhotu mantein lista ida neOeFR hakerek liman konaBFP umaBkain no m3s reDidente sira iha sira nia aldeia laran.)

• <afoin ekipa siraBneOe halo estimasaun Fa umaBkain primeiru iha lista laran neOeFR sei selesionadu hodi foti n%meru total husi reDidente sira no soma n%meru sira hodi determina pontu de partida (pur eDemplu se aldeia ida iha reDidente nain 1M`? entaun 1wMw` u N? nuneOe ekipa neOe sei hah% husi umaBkain Fa dasiak neOeFR iha gefe aldeia nia lista laran).

• Depois de umaBkain primeiru neOeFR selesionadu? tuirmai ekipa sur8ey nian siraBneOe selesiona umaBkain idaBidak Fa dalima nian iha lista siraBneOe toOo Fainhira alkansa ona al8u ho umaBkain 1M iha aldeia idaBidak..

Selesaun 'a Pespondente

• <ili respondente ida iha umaBkain idaBidak hodi entre8ista. • 4espondente potensiPl sira mak define hanesan adultu sira neOeFR iha idade 17 Fa leten? husi SRneru

loloos nian. TanFa diferensa SRneru nian iha populasaun TimorBCeste nian neOeFR Fesik teFes Fa 5MB5M? SRneru husi respondente potensiPl siraBneOe determinadu liu husi n%meru sira formulPriu sur8ey nian? n%meru kliik Fa feto no n%meru par Fa mane.

• 4espondente potensiPl hotuBhotu iha umaBkain idaBidak inskritu iha orden idade desendente nian no uDa prosedimentu rand3miku ida jish ;rid nian hodi hili respondente ida Fa entre8ista.

Page 58: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

57 | P a j i n a

Su'stituisaun 'a Pespondente • lainhira respondente loloos nian la disponU8el iha tentati8a Fa dalaBuluk nian? ninia polUtika mak

atu koko Folu hikas fali molok halo suFstituisaun. • suFstitutu siraBneOe selesiona liu husi prosesu neOeFR hanesan ho respondente oriSinPl sira • :i8el suFstituisaun nasionPl atuPl nian mak 5.5q

"ontrolu "ualidade 9:69;<T uDa ona sasukat sira kontrolu kualidade nian tuir mai neOe durante rekoillamentu dadus no m3s entrada de dadus nian. Pe:ollimentu

• 7kipa kontrolu kualidade (jj) nian ida neOeFR kompostu husi funsionPriu 9:69;<T nian nain rua simu knaar atu finaliDa re8iDaun jj nian lA !ursentu sanulu husi entre8ista sira. eDa ona metodoloSia rua tuirmai neOe iha proporsaun neOeFR hanesan deOit:

1) AkompaEa ekipa sur8ey nian no haree entre8ista sira diretamente . L) 6elesaun rand3miku Fa formulPriu sur8ey nian sira atu halo 8erifikasaun duplu no m3s

entre8ista filafali respondente sira. • 9ha adisaun? superior sira ekipa sur8ey nian diretamente halo monitoriDasaun Fa entre8ista Falun

iha terenu no m3s re8R formulPriu sur8ey nian sira neOeFR kompleta ona. Natama Dadus

• 4eSistu dadus hotuBhotu Fa dalaBuluk nian neOe re8R husi memFru ketak ida husi pesoPl hatama dadus nian

• <alo 8erifikasaun rand3miku ida Fa 1Mq husi formulPriu siraBneOe depois de reSistu segundu nian? molok hamoos dadus

• FunsionPriu TAF nian halaOo 8erifikasaun iha fatin Fa formulPriu sira depois de realiDasaun husi prosesu hatama dadus no m3s hamoos dadus nian

Page 59: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

58 | P a j i n a

ApDndise AG Demogr(fi:u Dadus [asion(l

Fahe urFanamrurPl Fa esperimentu nasionPl husi respondente nain 11LM neOe respeti8amente pursentu L7.4 no pursentu 7L._. jonforme TaFela !rioridade :asionPl Diresaun :asionPl 7statUstika nian husi sensu !opulasaun no AloSamentu TimorBCeste nian? deDdoFramentu Fa TimorBCeste mak pursentu L5.5 urFana no pursentu 74.5 rurPl.

jonsistente ho dadus neOeFR kontein iha TaFela !rioridade :asionPl Diresaun :asionPl 7statUstika nian husi sensu !opulasaun no AloSamentu TimorBCeste nian? esperimentu nasionPl nian konstituidu uniformemente tuir SRneru? ho mane pursentu 5M.1 no feto pursentu 4N.N.

Proporsaun respondente nian 'a9eia 'a idade no `Dneru

Alkanse 9dade nian !roporsaun Dadus 6ensu LMM4 konaBFP !opulasaun TimorBCeste nian ho idade 17 ka liutPn

FrekuRnsia 6uplementPr

7sperimentu nian 17 maiFR menus husi L5 L_.Nq L_.5q L5B34 L4.7q L4.3q 35B44 1N._q 1N.7q 45B54 13.Nq 14.3q 55 ka liutPn 14.Nq 14.`q TotPl hane 5M.3q 5M.1q TotPl Feto 4N.7q 4N.Nq

Proporsaun respondente 'a9eia 'a nbvel edu:asaun

!roporsaun 4espondente nian (BaWe` esperimentu nasion<l husi 11K0)

Caiha edukasaun 43.4q lalun deOit ka kompleta ona primPria 17.N.q lalun deOit ka kompleta ona sekundPria 35.5q lalun deOit ka kompleta ona p3sBsekundPria 3.3q

aImportante atu nota katak la eWiste dadus ida neLebB maka depende ba kona-b< ko>esimentu edukasion<l entre populasaun Timor-Leste nian, no neLe-duni la klaru se karik esperimentu survey ida-neLe nian repreWenta duni nbvel edukasaun atu<l nian iha Timor-Leste.

Page 60: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

ApD

ndis

e 3G

"es

tion(

riu

:.

3ta

nia

es*o

la t

o<o

ni=e

l 1ir

a> ?i

ta *

o%@l

eta

ita

ni=e

l edu

*asa

un n

e<e

*a

lae>

A B8C

3a e

skol

a 1

Uduk

asau

n in

form

Vl

. A

tend

e es

kola

Dri

mar

ia d

eit

3 Eo

mpl

eta

esko

la p

rim

aria

4

Ate

nde

esko

la p

reOs

ekun

dari

a 5

Eom

plet

a es

kola

pre

Osek

unda

ria

2 A

tend

e es

kola

sek

unda

ria

7 Eo

mpl

eta

esko

la s

ekun

daria

7

Dip

lom

a 6

Ate

nde

?ni

Kers

idad

e 1-

Eo

mpl

eta

?ni

Kers

idad

e 11

C

raud

adu

husi

esk

ola

1.

3a h

aten

e 67

3a

iha

resp

osta

66

D.

3t

a se

r=is

u *a

la<e

> Bs

er=i

su n

ebe

%an

an o

san

1odi

bel

e su

sten

ta

%or

is fa

%ili

a ni

anC B

8C

&e

rKis

u he

la

1 >u

ka h

ela

serK

isu

. Us

kola

hel

a 3

Don

a da

caX

a 4

Dens

iun

5 &e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\]

2 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

F.

Gula

n id

a it

a ga

sta

osan

1ir

a 1o

di s

osa

sasa

n ba

nes

esid

ade

baHi

*u B1

a1an

IC>

B8

C

_ `.

5 1

`.2O

5-

. `5

1O1-

- 3

`1-1

O15-

4

`151

O.--

5

`.-1

O3--

2

`3-1

O4--

7

`4-1

a

7 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

4.

Ji

an id

a ne

be %

a* 3t

a @r

efer

e liu

atu

uHa

1od

i si%

u in

for%

asau

n !

"A$

no

%os

info

r%as

aun

1usi

Mat

eria

l KL

KMNM

K ni

an>

BMC

BNM8

PO8!

L ,

MJM

MP

J!3P

JPQ M

L3,

M JL

R,MJ

M K

3J3 S

L3N

K3N

L r

es@o

nden

te

UMK

LN

VKo

aRlia

oit

Roan

de<

itW. 8

M N

PN

MWM

KLN3

K BK

P8P

!L

NX 3

ta *

oaRli

a ta

n lia

n se

lu*

ru%

a *a

Rla<e

>C

!

"A$

&

AT(

")A

$ ne

,e -

A.(

"(.

Te

tum

1

Dotu

gues

e .

>aha

sa 9n

done

sia

3 9n

glis

h 4

cam

Ia4e

5

cak

asa4

e 2

Cal

olen

7

>aik

eno

7 Fa

talu

ko

6 To

kode

de

1-

Tetu

m T

erik

11

Ea

irui

1.

@

auOU

ti

13

&elu

k YU

&DU&

9F9E

A: \

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

] 14

3A

O3;

& d

3A4U

6-

3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

Page 61: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Y.

Prob

le%

a 1a

*ses

u*R%

alu

no @

robl

e%a

sira

sel

u* t

anQ b

aiRb

ain

%os

u i1

a 3t

a ni

a %

oris

lorR

loro

n ni

an. 3

ta s

ente

dun

i *at

a* J

M3 fo

r%al

suf

isie

nteZ

too

ona

atu

bele

reH

ol=e

@ro

ble%

a 1i

ra*

ne 1

otu

*a la

<e>

B8C

3;

&e t

oo o

na

1 3a

dun

sufis

ient

edla

dun

too

. 3a

4ee l

aOto

o 3

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

[.

3ta

nia

@ri%

eiru

lin1

aZfo

nte

ba in

for%

asau

n *o

na b

a JM

3 GO

NML

J ni

an %

a*

ida

nebe

> B8

C

=adi

o 1

Tele

KiXa

un

. fo

rnal

3

Fam

iliad

>elu

ndEo

mun

idad

e

4 Ch

efe

de A

ldei

a 5

Chef

e de

&uc

o 2

3ide

r Eom

unit

ariu

sir

a 7

9gre

iha

7 @

C;

6

Drok

urad

or

1-

Def

enso

r DuI

liku

11

AdK

ogad

u si

ra

1.

Dolis

ia

13

&elu

k YU

&DU&

9F9E

A: \

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

] 14

3a

O3;

& d

3a4e

d 3

aOhe

tan

info

rmas

aun

6-

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

\.

3ta

sent

e *a

ta*

3ta

bele

1et

an in

for%

asau

n ne

be s

ufis

ient

e *a

nat

on w

ain1

ira

3ta

@ers

iHa

*a la

<e>

B8C

3;

&e n

aton

1

3a4e

e 3aO

too

. 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

^.

8e %

a* i1

a re

s@os

abili

dade

ulu

*Rliu

*on

a ba

JM3

no

ONU

MN i1

a 3t

a ni

a ar

ea>

BMC

BKL

KMNM

K !P

3N M

LJP

X Pri

%ei

ruQ 8

egun

duQ !

erse

iruQ

M!_

. JL

,MJM

JM

NM8P

O8!

L N

M,M

KL

KMNM

K 3K

L N

M`C K

P8P

!L

NX K

eta

i1a

tan

e%a

selu

* ru

%a

*ari

*>

Drim

eiru

&e

gund

u Te

rsei

ru

Ch

efe

de A

ldei

a 1

Chef

e de

&uc

o .

Darl

amen

tu

3 Do

lisia

4

CoK

ernu

5

cin

iste

riu fu

stis

a 2

Eatu

as s

ira

7 &e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

7 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

a.

8e %

a* d

ada<

un n

e %

ante

in 1

ela

JM3 n

o O

NUMN

i1a

3ta

nia

area

> BM

C BK

LKM

NMK

!P3N

ML

JPX P

ri%

eiru

Q 8eg

undu

Q !er

seir

uQ M

!_. J

L,M

JM J

M NM

8PO

8!L

NM,

M K

LKM

NMK

3KL

NM`

C KP

8P !

LN

X Ket

a i1

a ta

n e%

a se

lu*

ru%

a *a

ri*>

Drim

eiru

&e

gund

u Te

rsei

ru

Ch

efe

de A

ldei

a 1

Chef

e de

&uc

o .

Darl

amen

tu

3 Do

lisia

4

CoK

ernu

5

cin

iste

riu fu

stis

a 2

Eatu

as s

ira

7 &e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

7 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

:b.

8e %

a* r

es@o

nsab

iliHa

ba

dala

ulu

* at

u 1a

*ere

* Ne

gula

%en

tu s

ira

nebe

%a*

u*

un 3t

a @o

=u n

ia %

oris

i1a

ne>

BMC

BKL

KMNM

K !P

3N M

LJP

X Pri

%ei

ruQ 8

egun

duQ !

erse

iruQ

M!_

. JL

,MJM

JM

NM8P

O8!

L N

M,M

KL

KMNM

K 3K

L N

M`C K

P8P

!L

NX K

eta

i1a

tan

e%a

selu

* ru

%a

*ari

*>

Dr

imei

ru

&egu

ndu

Ters

eiru

Dolis

ia D

@T3

1

Chef

e de

suc

o .

Eatu

as

3 c

emIr

u Eo

mun

idad

e si

ra

4 9g

reiha

5

^au

nia

Oan

rasi

k 2

Page 62: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

^au

nia

fam

ilia

7

Chef

e de

Ald

eia

7 3i

a @

a4in

6

CoK

ernu

Yen

gera

l] 1-

Da

rlam

entu

11

&e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\]

1.

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

::.

3ta

rona

ti1

a on

a *o

na b

a !N

3,P

NL

J *a

la<e

> B8

C

=ona

;na

1

OOO >

A i

.1.

3aOr

ona

. OO

O >A

i..

1 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

..1

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i..

1 :D

. 31

a *a

ri*

!N3,

PN

LJ

ru%

a ne

be b

esi*

i1a

ne a

tu it

a be

le u

Ha w

ain1

ira

3ta

@ers

iHaQ

*a

la<e

> B8

C

9ha

1 3a

O9ha

. 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

:F.

Ues

de u

*unR

anQ 3

ta *

a 3t

a ni

a fa

%ili

a ru

%a

lori

ona

*aH

u ru

%a

ba tr

ibun

al *

a se

iRdau

*> B8

C

3ose

lori

Ia

;na

1

OOO >

A i

.14

3a4e

e sei

Oda4

uk

. OO

O >A

i.1

2 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.12

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.1

2 :c

. S

ain1

ira

3ta

i1a

trib

unal

Q @ro

sesu

neb

e 1a

la<o

i1a

trib

unal

ne

1ala

<o i1

a lia

n ne

be 3t

a @r

efer

e *a

la<e

> B8

C

3;&

1 3a

O3;

& d

3a4e

.

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

:Y

. S

ain1

ira

i1a

trib

unal

Q 3ta

*a

3ta

nia

fa%

ilia

ru%

a *o

%@r

iend

e @r

osed

i%en

tu

trib

unal

nia

n *a

la<e

> B8

C

3;&e

Eom

prie

nde

1 3a

4ee 3

aOko

mpr

iend

e .

3AO^

ATU@

U 67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

:[

. 3t

a se

nte

$A"A

/ .

&A

0A/

*a

la<e

wai

n1ir

a re

sol=

e @r

oble

%a

tuir

trib

unal

> B8

C

3ara

n km

a4an

teI

OteI

es

1 3a

dun

. 3a

4e

3 3a

4e li

u ke

das

4 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

:\

. O

ras

ne d

ada<

un 3t

a ni

a fi<

ar b

a du

stis

a ne

be %

a* %

ai 1

usi t

ribu

nal o

inRs

a>

8ent

e fi<

ar t

ebRt

ebes

Q fi<a

r %

aibe

laRd

un fi

<ar

liuQ J

adun

fi<a

rQ *

a la

Rfi<a

r te

bRte

bes>

B8C

Fi

4ar

teIO

teIe

s 1

OOO >

A i

.17.

A

Fi4a

r oi

tOoa

n .

OOO >

A i

.17.

A

3adu

n fi4

ar

3 OO

O >A

i.1

7.>

3aOf

i4ar

teIO

teIe

s 4

OOO >

A i

.17.

> 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.16

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.1

6

:^.

L. !

anba

Rsa

%a*

3ta

fi<ar

dun

i i1a

dust

isa

for%

al>

BOPM

NC

:^

. ,. !

anba

Rsa

%a*

3ta

laRf

i<ar

i1a

dust

isa

for%

al>

BOPM

NC

:a

. 3t

a 1a

*ara

* of

isia

l ru%

a 1u

si s

iste

%a

trib

unal

for%

al n

ian

%ai

tul

un it

a i1

a it

a ni

a ar

ea 1

odi r

esol

=e @

robl

e%a

i1a

ne *

aRla

<e>

B8C

^

akar

ak

1 OO

O >A

i..

-.A

3a

kohi

.

OOO >

A i

..-.

> 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

..1

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i..

1

Page 63: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Db

. L

. !an

baRs

a %

a* 3t

a K

LKL

NLK

ofis

ial i

da 1

usi s

iste

%a

trib

unal

for%

al n

ian

%ai

tul

un 3t

a re

sol=

e @r

oble

%a

i1a

3ta

nia

area

> BO

PMN

C

Db. ,

. !an

baRs

a %

a* 3t

a JL

KOK

3 ofis

ial i

da 1

usi s

iste

%a

trib

unal

nia

n %

ai t

ulun

3ta

reso

l=e

3ta

nia

@rob

le%

a i1

a 3t

a ni

a ar

ea>

BOPM

NC

D:.

3ta

1ano

in *

ata*

sis

te%

a du

stis

a fo

r%al

ne

1alo

atu

tul

un d

uni e

%a

1ane

san

3ta

*aRla

<e>

B8C

3;

& 1

3a4e

e laO

los

. 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

DD

. 3t

a 1a

noin

*at

a* i%

@le%

enta

saun

JM3

tul

un d

uni e

%a

1ane

san

3ta

*aRla

<e>

B8C

3;

& 1

3a4e

e laO

los

. 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

DF

. 3t

a ro

na t

i1a

ona

*ona

ba

LU

eOf

LU

P *

a la

<e>

B8C

3;

&e r

ona

ona

1 OO

O >A

i..

4 3a

4ee l

aOro

na id

a .

OOO >

A i

..5

3AO^

ATU@

U 67

OO

O >A

i..

5 3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

OOO >

A i

..5

Dc.

31a

*ari

* L

UeO

fL

UP

ru%

a i1

a 3t

a ni

a ar

ea id

a ne

*aR

la<e

> B8

C

3;&e

9ha

1 3a

4ee l

aOlih

a .

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

DY

. 3t

a ro

na o

na *

ona

,L g

ro*u

rado

r U

istr

ital>

3;&

1 3a

4ee l

aOlo

s .

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

D[.

3ta

rona

ti1

a on

a *o

na b

a N

fO

neb

e fo

tul

un i1

a ar

ea hP

8!38

L G

ONM

LJ

nian

*a

Rla<e

> B8

C

3;&e

ron

a on

a 1

OOO >

A i

..7

3a4e

e laO

lron

a id

a .

OOO >

A i

..6

3AO^

ATU@

U 67

OO

O >A

i..

6 3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

OOO >

A i

..6

D\

. S

ain1

ira

1eta

n @r

oble

%a

ru%

a *a

ri*Q

3ta

sei b

u*a

tulu

n ba

dust

isa

1usi

Nf

O

*aRla

<e>

B8C

3;

& 1

OOO >

A i

..7

3a4e

e laO

los

. OO

O >A

i..

6 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

..6

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i..

6 D^

. O

inRs

a %

a* 3t

a ni

a fi<

ar b

a or

gani

Hasa

un 1

ira*

neb

e %

a* fo

tul

un i1

a ar

ea

dust

isa

nian

> B8

C

Fi4a

r te

IOte

Ies

1 3a

Odun

fi4a

r liu

.

3aOf

i4ar

3 3a

Ofi4a

r te

IOte

Ies

4 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

Da.

Pur

iHe%

@luQ

i1a

e%a

ida

o1o

e%a

selu

* id

a. !

uir

3ta

nia

1ano

in e

%a

nebe

*o

%et

e *r

i%i 1

odi o

1o e

%a

selu

* ne

Q wai

n1ir

a ni

a be

le s

elu

fali

%at

eRis

in

=iti

%a

nian

Q nia

bel

e li=

re o

na *

aRla

<e>

B8C

3;

&e d

ala

rum

a Ie

le

1 OO

O >A

i.3

- 3a

4ee l

aOIe

le

. OO

O >A

i.3

1 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.31

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.3

1

Page 64: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Fb.

8M J

O8

KLN3

K i1

a g

.Da

saRid

a %

a* 1

alo

e%a

ne b

ele

1eta

n lib

erda

de %

as*e

ni

a *o

%et

e ti

1a *

ri%

e to

dan

1ane

san

ida

nebe

nia

1al

o ti

1a o

na n

e> BO

PMN

C

F:.

Jei 1

atet

en *

ata*

VJa

bele

neg

a du

stis

a ba

e%

a id

aQ t

anba

de<

it ni

a la

Ri1a

*bi<i

t os

an n

ianW

` Bar

tigu

D[.

D Ko

nsti

tuis

aun

NU!J

C. 3t

a se

nte

*ata

* @r

insi

@iu

ida

ne

i%@l

e%en

ta d

uni o

na i1

a 3t

a ni

a ar

ea *

aRla

<e>

B8C

3;

&e im

plem

enta

dun

i ona

1

3a4e

e sei

Oda4

uk im

plem

enta

ida

. 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

FD.

31a

3ta

nia

area

Q wai

n1ir

a @r

oble

%a

seri

u *a

1a*

<ses

u* %

alu

%a*

a<as

JL

RNM

iOJe

M tu

ir J

M3 fo

r%al

Q bai

Rbai

n e%

a re

sol=

e @r

oble

%a

ne r

asi*

de<

it *

aRla

<e>

B8C

3;

&e r

esol

Ke r

asik

de4

it 1

OOO >

A i

.33

3a4e

e la4

e id

a.

. OO

O >A

i.3

4 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.34

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.3

4 PN

O,M

X K

a*er

e* w

ain1

ira

res@

onde

nte

*oaR

lia b

uat r

u%a

tan

*ona

ba

@ros

esu

reso

l=e

@rob

le%

a ra

si*Q

neb

e la

Rliu

1usi

sis

te%

a fo

r%al

`

FF

. 8M

JO

8 3K

L g

.FD

*ari

*Q s

aRid

a %

a* b

aiRb

ain

e%a

1alo

wai

n1ir

a si

ra r

esol

=e

rasi

* si

ra n

ia @

robl

e%a>

BM j

Jis

ta b

uat

selu

* ta

n ne

be %

a* r

es@o

nden

te

te%

i`C

>a

kuOm

alu

1 A

mea

saOm

alu

. Us

trag

aOm

alu

sasa

n 3

&unu

um

a ka

sas

an

4 @

a4uk

Ysas

an]

5 D

esfa

ma

Yhat

eten

a4a

t mal

u]

2 &e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

7 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

Fc

. 3t

a *o

n*or

da *

a la

R*on

*ord

a w

ain1

ira

GM!O

ida

*oaR

lia r

asi*

ba

niaR

an i1

a @r

oses

u ad

at *

a @r

oses

u du

stis

a tr

adis

iona

l ida

> B8

C

Eonk

orda

1

OOO >

A i

.35

3aOk

onko

rda

. OO

O >A

i.3

2 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.32

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.3

2 FY

. 8e

3!L

KO

NKO

NUL

KL

N3K

i1a

situ

asau

n id

a ne

be %

a* b

ele

fo fa

tin

ba fe

to

sira

atu

*oa

Rlia

rasi

* ba

sir

a ni

aRan

> BM

C

9ha

nara

n is

sue

ida

1 Y&

9@C

3U] j

,L

g.F

[ k

ainh

ira

sira

nia

fam

ilia

inKo

lKe

. k

ainh

ira

sira

sai

nu4

udar

Kiti

ma

3 k

ainh

ira

ema

selu

k ke

sar f

ali s

ira

4

&elu

k YU

&DU&

9F9E

A: \

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

5 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

F[

. M%

a ba

lun

de1a

n *a

ta*

ML

NM

i1a

dire

itu

atu

ba*u

nia

fen

wai

n1ir

a ni

a fe

n 1a

lo s

ala.

M%

a se

lu*

de1a

n* *

ata*

ML

NM

nebe

de<

it %

a* b

a*u

nia

fenQ

ne

8LJL

no

ten*

e 1a

@ara

. 3da

neb

e %

a* 3t

a 1a

noin

los>

B8C

c

ane

iha

dire

itu a

tu I

aku

nia

fen

1 c

ane

laOih

a di

reit

u id

a at

u Ia

ku n

ia fe

n .

Dep

ende

YIa

kaXu

idaO

idak

] 3

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

F\

. 3t

a se

nte

$A"A

/ .

&A

1A/

*a

la<e

Q wai

n1ir

a lo

ri @

robl

e%a

ba r

esol

=e i1

a in

stit

uisa

un t

radi

sion

al s

ira

1ane

san

LU

L!>

B8C

3a

ran

kma4

an t

eIOt

eIes

1

3adu

n .

3a4e

3

3a4e

liu

keda

s 4

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

F^

. O

inRs

a %

a* 3t

a ni

a fi<

ar b

a lia

Rlos

tuir

dust

isa

trad

isio

nal n

ian>

B8C

Fi

4ar

teIO

teIe

s 1

OOO >

A i

.36.

A

3adu

n fi4

ar

. OO

O >A

i.3

6.A

3a

Ofi4a

r

3 OO

O >A

i.3

6.>

3aOf

i4ar

teIO

teIe

s 4

OOO >

A i

.36.

> 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.4-

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.4

-

Page 65: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Fa.

L. !

anba

Rsa

%a*

3ta

G3<L

N i1

a du

stis

a tr

adis

iona

l nia

n> BO

PMN

C

Fa. ,

. !an

baRs

a %

a* 3t

a JL

RG3L

N i1

a du

stis

a tr

adis

iona

l nia

n> BO

PMN

C

cb.

Ko%

@ara

1o

tina

n D

liu b

aQ a

gora

3ta

sent

e se

guru

*aR

la<e

> B8

C

&egu

ru li

u 1

^an

esan

de4

it ho

tina

n .

liu I

a .

3adu

n se

guru

3

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

c:

. O

inRs

a %

a* 3t

a 1a

re *

ona

ba e

feti

=ida

de P

olis

ia 1

odi %

ante

in s

egur

ansa

i1a

3ta

nia

*o%

unid

ade

lara

n> B8

C

Ufet

iKu

teIO

teIe

s 1

3adu

n ef

etiK

u .

3aOe

fetiK

u id

a 3

3aOe

fetiK

u liu

ked

as

4 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

cD.

3ta

nia

fi<ar

,L

Pol

isia

ora

s ne

oin

Rsa>

B8C

Fi

4ar

teIO

teIe

s 1

3adu

n fi4

ar

. 3a

Ofi4a

r

3 3a

Ofi4a

r te

IOte

Ies

4 3A

O^AT

U@U

67

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

cF

. Je

i @re

tede

*at

a* P

olis

ia s

ei la

Rba*

u *r

i%in

oHu

ida

nebe

%a*

1et

an

a*uH

asau

n. J

M3 id

a ne

a@l

i*a

duni

ona

i1a

3ta

nia

area

*aR

la<e

> B8

C

3;&e

apl

ika

duni

ona

1

3a4e

e sei

Oda4

uk a

plik

a id

a .

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

cc.

^au

sei

^AT

?D

? >

A 9T

A lis

ta p

roIl

ema

hira

k tu

ir m

ai n

e. F

aKor

ida

deha

n m

ai

lai

nhir

a !"

# %&

# '#

(&)&

# *#

!"#

%&#

+&,&

%-.

/.(

# he

tan

espe

rien

sia

haso

ru

proI

lem

a ha

nesa

n hi

rak

neIe

tuir

mai

ne

dura

nte

tina

n .

liu I

aA B8

C

k KL

iP

KLiP

83N

L

JO8

JL<M

JL

RK

L!M

NM

1 @

a4uk

Ear

au Y0

1 2

#3.*

B&

5& *

# A%

&(#)

78)

.*

*#/&

* 9

BA K

A;<

= >

]

JL 3K

L

NM8P

O8!

L

3N8!

NP8L

PN

. B

iole

nsia

Dom

esti

ka

3 A

IuXu

de

Dode

r

8M

KL

N3K

83M

RRR

RRRR

RRRR

R ,L

g

.cY

4 Dr

oIle

ma

9nan

OAm

an

^ad

a4uO

mal

u on

a

5 Dr

oIle

ma

^ad

a4uO

mal

u =a

i

8M

KL

N3K

83M

RRR

RRRR

RRRR

R ,L

g

.Yc

2 Dr

ofes

or >

aku

Alun

u

7 B

iola

saun

iha

Eont

ratu

8M

KL

N3K

83M

RRR

RRRR

RRRR

R ,L

g

.[F

7 Dr

oIle

ma

&U3?

E

8M

KL

N3K

83M

RRR

RRRR

RRRR

R ,L

g

.\D

6 A

taka

FiX

ika

ka A

salta

8M

KL

N3K

83M

RRR

RRRR

RRRR

R ,L

g

.::^

cY

. 8M

JO

8 KL

N3Ke

9ta

Iuka

tulu

n hu

si e

ma

rum

a at

u re

solK

e ka

Xu n

e ka

Ola4e

A &e

m

ak 9t

a Iu

ka I

a da

la u

lukA

&e

mak

tui

rA Y^

ili e

ma

neIe

mak

sir

a te

mi i

ha k

raik

ne

hod

i hat

ama

tuir

urut

an] Y

c]

Dr

imei

ru

&egu

ndu

Ters

eiru

Eu

arto

Ei

nto

k

A9@

^9=

A D=

9U@

&^U

?=?

TA@

@U

O >A

i.4

7 3a

OIa

Iuka

nem

em

a id

a 1

OOO >

A i

.42

Eons

eilh

o de

&uc

o

.

Chef

e de

&uc

o 3

Ch

efe

de A

ldei

a 4

3i

a @

a4in

5

Tr

iIun

al

2

Drok

urad

or

7

Def

enso

r DuI

liku

7

AdK

ogad

u 6

Do

lisia

1-

9gre

iha

11

Page 66: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Dadr

e 1.

;rg

aniX

asau

n 3>

^

13

@

C;

14

Fam

ilia

d Ie

lun

15

&e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

12

3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.47

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.4

7 c[

. KL

N3K

lJL

R,L

,P

KL M

ML

3UL

< 3K

L g

.cYQ

tanb

aRsa

> BO

PMN

C

c\.

Prob

le%

a ne

res

ol=e

ti1

a du

ni o

na *

a se

iRda<

u*>

B8C

3;

&e r

esol

Ke t

iha

ona

1 OO

O >A

i.4

7 3a

4ee s

eiOd

a4uk

reX

olKe

ida

. OO

O >A

i.5

1 3A

O^AT

U@U

67

OOO >

A i

.53

3A 9^

A =

U&D;

&TA

66

OO

O >A

i.5

3

c^.

8M J

O8Q

i1a

g.c

\ se

*a

orga

niHa

saun

ida

nebe

%a*

tul

un 1

odi r

eHol

=e>

B8C

Eo

nsel

ho d

e &u

co

1 Ch

efe

de &

uco

. Ch

efe

de A

ldei

a 3

3ia

@a4

in

4 Tr

iIun

al

5 Dr

okur

ador

2

Def

enso

r DuI

liku

7 A

dKog

adu

7 Do

lisia

6

9gre

iha

1-

Dadr

e 11

;

rgan

iXas

aun

3>^

1.

@

C;

13

Fa

mili

a d

Ielu

n 14

&e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

15

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

ca.

3ta

sent

e *o

nten

te 1

o re

Hult

adu

ne *

aRla

<e>

B8C

3;

& 1

OOO >

A i

.5-.

A

3a4e

e laO

los

. OO

O >A

i.5

-.>

3AO^

ATU@

U 67

OO

O >A

i.5

1 3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

OOO >

A i

.51

Yb.

L. !

anba

Rsa

%a*

ita

sent

e Ko

nten

te>

BOPM

NC

Yb. ,

. !an

baRs

a %

a* 3t

a JL

RKO

N!M

N!M

1o

reHu

ltad

u> BO

PMN

C

Y:.

8e *

a or

gani

Hasa

un id

a ne

be %

a* 3t

a 1a

*ara

* liu

atu

tul

un 3t

a re

sol=

e @r

oble

%a

ida

ne>

B8C

Eo

nsel

ho d

e &u

co

1 Ch

efe

de &

uco

. Ch

efe

de A

ldei

a 3

3ia

@a4

in

4 Tr

iIun

al

5 Dr

okur

ador

2

Def

enso

r DuI

liku

7 A

dKog

adu

7 Do

lisia

6

9gre

iha

1-

Dadr

e 11

;

rgan

iXas

aun

3>^

1.

@

C;

13

Fa

mili

a d

Ielu

n 14

&e

luk

YU&D

U&9F

9EA

: \\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\\\

\\]

15

3AO^

ATU@

U 67

3A

9^A

=U&

D;&T

A

66

YD.

Oin

Rsa

%a*

bel

e 1a

Rdi<a

* liu

tan

%an

eira

res

ol=e

*aH

u 1a

nesa

n it

a ni

an n

e>

BOPM

NC

Page 67: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

53-1

25 P

ERG

UN

TAS

HAN

ESAN

TU

IR C

AZU

ESP

ESIF

IKU

: Hak

sesu

k m

alu

rai,

Viol

ensi

a D

omes

tika,

na’

ok k

arau

, dis

puta

pat

erni

dade

, asa

ltu fí

ziku

, vio

lasa

un

kont

ratu

bis

nis,

abu

zu p

oder

pol

isia

nia

n, m

estre

bak

u.

:D[.

3t

a i1

a ta

n bu

at r

u%a

nebe

%a*

3ta

1a*a

ra*

*oaR

lia *

ona

ba s

iste

%a

dudi

cial

nia

n> BO

PMN

C

Page 68: Lei no Justisa iha Timòr-Leste

Rua De Nu Laran No.20Bai r ro Dos Gr i l losDi l i , Timor-LesteTe l : + 670 331-3457

www.asiafoundat ion.org