läänemeri. 5.klassi loodusõpetus

Läänemeri

5.klassViia hang

2013

LäänemeriLäänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad.

Läänemeri

Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3.

Läänemere saared

Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike, kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks.

1.Sjaæelland 7016 km22.Gotland 3001 km23.Fyn 2973 km24.Saaremaa 2673 km25.Öland 1344 km26.Lolland 1241 km27.Hiiumaa 989 km2

Läänemere lahed

Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.Läänemere suuremad lahed:

Botnia lahtSoome lahtRiia laht

Läänemeri

Peaaegu sisemeriLäänemeri on ookeanidega ühendatud kitsaste ja madalate Sundi ja Beldi väinade kaudu. See piirab veevahetust Põhjamerega, mistõttu Läänemeres püsib sama vesi kuni 30 aastat.

Riimvesi

Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5-18 g/l. Riimvesi tekib jõe- ja merevee segunedes. Riimveelised on maailmamerega kitsaste väinade kaudu ühenduses olevad parasvöötme mered (Läänemeri, Aasovi meri) ja suurte jõgede suudmealad (Obi laht, Elbe jt.)Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest.

Läänemere tekeLäänemeri on võrdlemisi noor. Praeguses arengujärgus on mere vanuseks üksnes ligikaudu 4000 aastat, kuid selle teke ulatub kaugemasse perioodi.Läänemere all lasuv kristallilise aluskorra madal nõgu on umbes kaks miljardit aastat vana, mere praegune kuju aga hakkas moodustuma ca 100 000 aasta eest. Enne viimast jääaega (130 000–115 000 aastat tagasi) asus siin veekogu,mida nimetatakse Eemimereks, ent kuna viimase jääaja liustikud pühkisid minema enamiku varasemate perioodide jäänustest, pole Läänemere varasemat ajalugu õnnestunud eriti põhjalikult uurida.

Viimasest jääajast saadik on praegu Läänemere nime all tuntud veekogu läbi teinud mitu muutust. Raskest jääkattest vabanenud maakoor hakkas kerkima, mille tulemusena tekkis või katkesveekogu ühendus Põhjamere ja Atlandi ookeaniga Taani väinade või tänaste Rootsi suurte järvede kaudu,samuti Valge mere ja Põhja-Jäämerega. Korduvalt on muutunud ka veekogu suurus, mison olnud praegustest mõõtmetest nii märksa suurem kui ka väiksem.

Jajajrgse Lnemere arengus vib eristada jrgmisi etappe:Balti jpaisjrv (12 0010 00 aastat tagasi) Joldiameri (10 00900 aastat tagasi)Antslusjrv (900000 aastat tagasi)Litoriinameri (000000 aastat tagasi)Limneameri ehk ndne lnemeri saavutas praeguse kuju 000 aastat tagasi.

LahedLäänemere põhjaossa jäävad Botnia laht ja Botnia meri koos nende vahele jääva Merekurguga,ning Soome laht.Keskosa moodustab Ava-Läänemeri,mida eraldavad põhjaosast Saaristomeri ja Ahvenameri. Ava-Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Ava-Läänemerest idas paikneb Liivi laht ja lõunas Gdanski laht. Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks.

Video was not exported from SlideRocket

Selgrootud

Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum. Loomhõljumi hulka võib arvata ka märksa suurema selgrootu – meriristi. Mere põhjal elab mitmesuguseid usse, tigusid, karpe ja vähilisi. Enamik neist toitub merepõhja langenud lagunevatest taime- ja loomajäänustest. Kõige rikkalikum on elustik madalas vees vetikate vahel.

Meririst

Meririst ehk millimallikas on lameda liua kujuline roosa või kahvatulilla läbipaistva sültja kehaga

meduus (karikloom). Merirsiti kummuva kehaosa läbimõõt on 10–40

cm. Suuava paikneb keha alapoolel, seda ümbritseb neli suurt rippuvat suusagarat. Meririst elab pinnalähedases veekihis ja toitub peamiselt planktonist. Planktereid püüab kombitsatega vett

filtreerides. Ujub halvasti, kummiku kokkutõmmete abil. Kandub edasi hoovustega. Lained heidavad

meririste sageli rannale.

Meririst

Mere-kirpvähk

Mere-kirpvähk on loogakujuliselt kõver ja külgedelt on tal lapik keha. Ta liigub madalas rannavees sageli külili. Mere-kirpvähk sööb vetikaid, planktonit ja surnud orgaanilist ainet. Neid aga söövad paljud kalad. Maailmas on kokku 4000 liiki kirpvähilisi, enamus neist elab veekogu põhjas.

MerikilkMerikilk on umbes 5 cm pikk selgrootu. Tal on lame keha, mis on kaetud soomustega. Merikilgile meeldib elada Läänemere sügavamates ja külmemates osades. Ta keha koos paljude jalgadega on kaetud soomustega.

Söödav rannakarpSöödav rannakarp on saanud oma nime selle järgi, et inimesed söövad teda. Ta poolmed on pealtpoolt mustad või tumesinised, mis eestpoolt teravalt ahenevad. Söödav rannakarp ei suuda kasvada Ida-Virumaa ranniku lähistel, sest seal onliiga mage vesi.

Balti lamekarp

Balti lamekarp on roosakat või valget värvi. Ta koda on sile. Ta talub ka magedamat vett ja kasvab tänu sellele ka seal, kus söödav rannakarp ei suuda kasvada.

ImetajadLäänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees.

Mügri

Mügri ehk vesirott on rotisuurune hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustab tüvepikkusest umbes poole. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.Eestis võib vesirotti leida kõikjal.Elab veekogude läheduses, on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Põhitoiduks on vesirotile pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kuid ta sööb meelsasti ka kartuleid, porgandeid, peete. Talvel ei ütle ta ka ära lehtpuude koorest ja võrsetest. Talveks kogub ta endale toitu varuks.Pika sigimisperioodi vältel, mis kestab märtsist oktoobrini, sünnitab emasloom 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega.

Mügri

Ondatra

Ondatra on poolveelise eluviisiga näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ujumist soodustab külgedelt lapik saba. Ondatra on rangelt oma territooriumil elav loom. Territooriumil on tal kaldasse uuristatud urg. Ondatra toitub peamiselt veetaimedest: kõrkjaist, vesikuppudest ja pilliroost. Tal on aastas 2-3 pesakonda, kus on keskmiselt 6…7 poega, kes on alguses pimedad. Ondatra elab harilikult 2 aastaseks, kuid mõnikord harva võib ta elada kuni 5 aastaseks. Tema vaenlased on: saarmad, rebased, röövlinnud, inimesed jt. Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast.

Ondatra

Hallhüljes

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Ta koon on piklik. Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Emased on väiksemad. Ta elab enamasti avamerel. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, veel sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. Algul on pojad abitud ning ei oska ujuda, ilma vanemateta nad hukkuksid. Hallhüljest ohustab enamasti reostumine, kuna toiduahela lõpplülina koguneb temasse palju mürkaineid. Ta on looduskaitse all.

Hallhüljes

Viiger

Viiger on väiksem kui hallhüljes. Viigri koon on lühike ja töntsakas. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks. Tavaliselt on viigril 1 poeg, haruharva rohkem. Poeg on juba paari päeva vanuselt võimeline ujuma. Viiger elab rannavetes. Ta on looduskaitse all.

Läänemere linnud

Koos mereimetajate ja mõnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lõpplüli. Merelinnud on tõelised maailmaasukad. Nad elavad kõigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid kõrgematel laiuskraadidel. Seal on vesi külmem ja toidurikkam, eelkõige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mõnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua nii soolast vett. . Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev häirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine , õlireostus, kalavõrkudesse takerdumine ja toiduvarude vähenemine.

Kormoran

Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid käimine on vaevarikas. Kuna ta on kalatoiduline, siis on ta arvestatav konkurent kaluritele. Oma pesapaikadesse saabuvad nad paaridena, mis moodustuvad ilmselt kogu eluks. Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Looduskaitse alla ei kuulu.

Kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Kühmnokk-luige nokk on hirmus relv, millega ta võib lüüa sügavaid haavu. Ründel kasutab ta ka oma tiibu, mille nukkidega antud hoobid on võrreldavad täiskasvanud inimese rusikalöökidega. Vihane kühmnokk-luik võib ka inimesele eluohtlik olla: kui teda ärritada, ründab ta meelsasti. Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige veekogude saastamisega. Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all.

Laululuik

Rändel peatuvad luiged nii merel kui ka siseveekogudel (nendeks saavad olla vaid suuremad järved, laululuik ei usalda väikseid veekogusid), teostades merelähedastelt hädaohututelt aladelt päeva jooksul regulaarseid lende madalmere toitemaadele. Toitu hangivad nad nokaga põhja küünitades, sügavamal vees sageli keha püstiselt alla suunates, nagu pardid. Laululuik toitub eelkõige taimedest, vähemtähtsad on selgrootud loomad. Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all.

Merikotkas

Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid. Taimekaitsemürkide ja loomaraibete mürgitamine ohustavad merikotkade arvukust. Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates pardisuurustest lindudest ta suurte lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see lõpu leiab. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu.

Jääkoskel

Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse. Pesa teeb jääkoskel igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse, kuid ei põlga ära ka müüripragusid, põranda- ja katusealuseid. Jääkoskel kasutab ka. Jääkoskel võib aga pesitseda ka avapesas, roostikus, tihedas rohus või ka põõsaste all. Jääkoskel toitub kaladest. Jääkosklat kütitakse aastas umbes poolsada lindu. Looduskaitse alla ei kuulu.

Merikajakas

Teda võib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Pesa rajatakse kõrgemale rannaniidule, kaljule, laugkaldale või lihtsalt kõrgesse rohtu. See kujutab endast suurt oksaraagudest, taimedest ja vetikatest tehtud kuhjatist. Peamiseks ehitusmaterjaliks ongi just Läänemere rannikule massiliselt välja uhutav põisadru. Pesad paiknevad meresaarel väikeste kolooniatena, harvem ka üksikult. Alati leidub merikajakaid suurte linnade sadamates, kust nad koos väiksemate kajakatega ka laevu saatma lendavad. Merikajakas ujub sageli ning teeb seda hästi. Merikajakas on küll kõigesööja, aga tema põhitoit on siiski kalad. Nii võib ta sageli ka kaluritele võrke lõhuda ja süüa seest kalu. Peale selle teeb ta hulka kahju väiksematele kajakaliikidele, kelle poegi ja mune ta tihti ära sööb. Aga meresanitarina toob ta veeökosüsteemidele ka kasu.

Aul

Aul on väiksemat sorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundravöötmes, kuid talvituma lendab lõuna poole. Euroopas on olulisim talvituspiirkond aulidele Läänemeri, kus talvitub kuni 4,5 miljonit lindu. Peamisteks ohtudeks on naftareostus, sattumine kalurite püünistesse nind pesitsusaladel poegade ja munade hävitamine polaarrebaste ja kajakate poolt. Toitumiseks aulid sukelduvad ja ujuvad vee all. Nad võivad sukelduda kuni 60 m sügavusele. Nad söövad peamiselt limuseid, vähilaadseid ja mõningaid väikesi kalu, kuid vahel ka taimset toitu.

Kirjuhahk

Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Läänemeri on kõige tähtsam kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad peatuvad talvel enamasti avamerel, kuid kevadkuudel tulevad nad sagedamini ranna lähedusse, kus toituvad rannakarpidest, vähilaadsetest, hulkharjasussidest ja ka taimedest. Läänemerel talvituvad kirjuhahad on põhiliselt koondunud Lääne-Saaremaale. Vähesel määral võib neid leida ka Leedu rannikuvetes, Ahvenamaa saarestikus ja Rootsi ranniku lähedal. Pesitsusaladel ohustab kirjuhahku suurenenud inimtegevus ning ka polaarrebased ja kajakad. Euroopa talvituspaikades on üha tõsisem oht naftareostus. Teda võib ohustada ka rannakalapüük.

Hahk Hahk armastab sügavamat vett ja siseveekogudele ei tule. Hahk on kuival maal kohmakas, kuid vees vägagi osav. Ta on võimeline sukelduma kuue meetri sügavuseni ja olema vee all pisut üle minuti. Hahk toitub rannakarpidest ja vähilaadsetest, aeg-ajalt saab kätte ka väiksemaid kalu. Toitu hangib ta nii sukeldudes kui ka madalas vees küünitades. Karpe neelab ta koos kojaga, mille tugev magu söödavast osast realdab.Mustvaer (Melanitta nigra) ja tõmmuvaer ( Melanitta fusca) Vaeraid võib enamasti näha avamerel suurte parvedena. Vaerad toituvad peamiselt molluskitest, koorikloomadest, ussidest ja muudest selgrootutest, süües vahel ka väikesi kalu ja veetaimi. Nad võivad toidu järele sukelduda kuni 30 meetri sügavusele.

Nad on vähearvukad ja kogu maailmas kaitse all olevad veelinnud. Nad on suurepärased sukeldujad, kes toituvad peamiselt kaladest. Kaurid võivad viibida vee all keskmiselt ühe minuti ning jõuda mitmekümne meetri sügavusele. Maapinnal on nad väga kohmakad. Sel põhjusel asuvad kauride pesad tavaliselt kaldapiirist vaid mõne meetri kaugusel.

Järvekaur ja punakurk-kaur

Väikekajakas

Tema on maailma väikseim kajakas, kes on väikesearvuline kogu Euroopas. Pesitsuspaigana eelistavad nad madalate taimestikurikaste järvede ja merelahtede kaldaid ning meresaari. Läbirände ajal kohtub väikekajakaid peamiselt avamerel. Väikekajakas toitub peamiselt putukatest, näiteks kiilidest, ühepäevikutest, kärbestest, kihulastest ja mardikatest, ent püüab ka kala ja veeselgrootuid ning vahel sööb taimevõsusid. Looduslikke vaenlasi väikekajakate vanalindudel eriti pole, kuid mätaste vahele rajatud pesi võivad rüüstada röövlomad ja linnud.

Alk

Algid on tõelised merelinnud – nad veedavad enamiku ajast vees, kalastades, sulgi kohendades ja isegi magades, ning tulevad kaldale ainult pesitsema. Olles küll üsna head lendajad, eelistavad nad ohu korral siiski pigem sukelduda. Algid pesitsevad peamiselt kolooniates kaljunukkidel, kus röövloomadel on raske nende munade või poegadeni jõuda.

Kasutatud materjalidhttp://www.tlu.ee/~nsasha/Laanemeri/http://www.envir.ee/471030http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/terms/riimvesi.htmhttp://ec.europa.eu/environment/life/project/Projects/index.cfm?fuseaction=home.showFile&rep=file&fil=Baltic_MPAs_SeetheSea_EST.pdfhttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/meririst1http://www.kalapeedia.ee/kirpvahilised.htmlhttp://faminer.ee/vesirott-e-mugri/http://www.sea.ee/huvitavat/linnud/

http://www.tlu.ee/~nsasha/laanemeri/

http://www.envir.ee/471030

http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/terms/riimvesi.htm

http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/terms/riimvesi.htm

http://ec.europa.eu/environment/life/project/projects/index.cfm?fuseaction=home.showfile&rep=file&fil=baltic_mpas_seethesea_est.pdf



http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meririst1

http://www.kalapeedia.ee/kirpvahilised.html

http://faminer.ee/vesirott-e-mugri/

http://www.sea.ee/huvitavat/linnud/

läänemeri. 5.klassi loodusõpetus

Education