1. Anna-Liisa Mttas 12B

2. 1947 Marshalli plaaniesitamine Euroopataastamiseks 1948 Berliini kriis jahusild 1952 Euroopa Se-jaTerasekoondise loomine 1957 Rooma lepingudloovad aluse Euroopamajandushendusele 1961 Berliini mriehitamine 1966 Prantsusmaaeraldumine NATO sjalisestorganisatsioonistBerliini mri ehitamine 3. 1944.a. suur nitus, kusaukohal Picasso ja Matisseiteosed. Nende eeskujul oli nooremplvkond omaks vtnudmodernismi phimtted jahakanud oma loomingugalhenemaabstraktsionismile. Pluralism Picasso autoportree 4. Picasso ttas vga mitmes laadis. Joonistas realistlikke rahutuvisid Thtsamad olid maalide sarjad, monumentaalteosed, skulptuurid ja keraamikateosed. Maalides tihti lhtekohaks mne kuulsa minevikukunstniku teos, mille ta siis kubismilhedaselt aga kirevavrviliselt mber ttas. Joonistustes ja graafilistesPicasso Kujud rannal teostes sageli erootiline temaatika. 5. Fernand Leger 1881 1955 Prantsuse maalija, skulptor ja filmi tegija Tema maalidele tpilised tumedat vrvi silindrid ja torud Pdis vljendada inimeste ja masinate htekuuluvust Dekoratiivsetel maalidel ldistatud, poolmasinlikud, kuid rmsad inimesed.Fernand Leger 3 naist 6. Mattisse maalis kaunivrvilisipilte, kus looduslik motiiv oliratuntav Sjakogemused suunasid mitmeidnooremaid kunstnikke loomaekspressionistlikku tpi kunsti. Mned kommunismimeelsedkatsetasid isegi sotsialistlikkurealismi. Abstraktsionismi he variandinalevis sjaeelne konstruktivism. Dekoratiivseid teoseid, mispakuvad ngemisnaudingutmaalisid Stael, Manessier, Singier,Esteve. Henri Mattisse Pastoraal 7. Stal 1914-1955 Maalija tuntud impastogaja vga abstraktsetemaastikumaalidega. On teinud ka kollaae,illustratsioone ja tekstiile. Manessier 1911-1993 Maalija, vitraae ja tapeetekujundas Saanud maalide eestmitmeid auhinduNicolas de Stal Les musiciens enhommage Syndey Bechet 8. Alfred Manessier Varakevad 9. Singier 1909 1984 Belgia maalija Esteve 1904 - 2001 maalija, enamasti on iseppinud Gustave Singier Kitarr 10. Maurice Esteve Nostnkku 11. Neorealism tuntuimadsaavutused filmikunstis Skulptoritest: MarinoMarini, Giacomo Manzu Maalijatest Renato Guttuso Samal ajal levis abstraktnekunst, heks pdeks olivastanduda faismiaegseleuusklassitsismile. Emilio Vedova- ksabstraktsionismiesindajatest.Marino Marini Palverndur 12. Marini 1901 1980 Itaalia skulptor Tegeles ka maalimisega Ratsakujud, portreed jatsirkusekujud Manzu 1908-1991 Itaalia skulptor,kommunist ja katoliiklane Iseppinud skulptor,hiljem petas teisiGiacomo Manzu Tantsusamm 13. 1911 1987 Itaalia maalija Disainis ka lavakujundusija kostme teatri jaoksja tegi raamatute jaoksillustratsioone Tugev faismi vastane Renate Guttuso Tline lapsega 14. 1919-2006 Vetaksekui ht Itaaliathtsaimat kunstnikkupeale II maailmasda Hoogsalt laia pintsliga jasageli peamiselt mustavrviga maalitudekspressionistlikabstraktsionism Emilio Vedova Cartell inaugural 15. 1915 1995 Hakkas looma kollaae,lisades oma korrapratutevrvilaikudega maalidelemitmesuguseid vrtusetuidmaterjale, nt. Roostetanudmetallitkke, vanu katkisikotte jms. Mnikord metallplaat, milleloli kuumutatud vrve, nii etselele olid tekkinudjuhusliku kujuga mullid. Sellist kunsti hakatinimetama informalismiks. Alberto Burri Arst Itaalia armees 16. 1945.1946. aastal Pariisistekkinud kunstisuund. Kindlapiiriliste vormidepuudmine pildil. Sarnast kunstisuundaUSA-s nimetatakseabstraktseksekspressionismiks. Informalismi thtsamaksesindajaks on JeanDubuffet. Jean Dubuffeti teos 17. 1901-1985 Vahetasmitu korda stiili Informalismi thtsaimesindajahttp://www.youtube.com/watch?v=Cdkr5aD5fQAJean Dubuffet Kortermajad 18. 1899-1968 Uuttpi kunst: spatsialism e. RuumikunstLucio Fontana teos 19. 1948 Kopenhaageni, Brsselija Amsterdamikunstnikud Liikmed Asger Jorn,Karel Appel ja Corneillemaalisid suhteliseltvikeseid abstraktseidpilte pastoossete,rahutult segatudvrvimassidega.Karel Appel Metsik ratsanik 20. Leidis pooldajaid mnevrrahiljem Jean Fautrier reljeefitaolinepaks vrv, kindlate piirjoontetakujundid Wols vikesed, rpakad,peaaegu kaootilised mjuvadpildid Hans Hartung hoogsadjooned heledale foonile Pierre Soulages laiadmahlakad vrvilindid Georges Mathieu likiireimprovisatsioon, mnikordetenduse kigus.Wols Tuuleveski 21. 1. Milline oli kunsti ldpilt Pariisis vahetultprast II maailmasda? Sjajrgse Pariisikunstielus valitses pluralism. 3. Mida thendab neo snasneorealism ? Neo snas neorealismthendab uus. 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigikspead informalismi? Millist kunsti sellegathistati? Pean informalismi abstraktsionismialaliigiks. Sellega thistati kunsti, kus kadusidkindlapiirilised vormid. 22. 6.Lahka ra sna Cobra. Mille puhulseda kasutatakse kunstis? Cobra olisaadud kolme linnanime algusthtedeliitmisega Kopenhaagen (kirjutataksemnes keeles C-ga), Brssel ja Amsterdam. 9. Millega paistis oma Pariisiametivendade seas silma Jean Dubuffet?Millist kunsti pidas ta kigevrtuslikumaks ? Kuidas suhtus ta kunstiilusse? Ta paistis silma sellega, et vahetasmitu korda stiili. Ta hlgas mtte, et kunstpeaks olema ilus.